Ajalooline traditsioon: Jõhvi.

Arhiivid - Jõhvi Vene kiriku arhiiv


Arhiivis leidub:
Meetrika raamatud 1889–1930 (1918 a. puudub vahelt)
Sissetulnud kirjad 1890–1930
Kassaraamatud 1890–1917
Laulatuse eelteadete raamatud 1890–1905
Teenistuse kirjad 1890–1918
Krundi kingikirjad 1889
Kiriklikud teated 1890–1917
Riia piiskopkonna vaimulik leht
Vaimuliku sisuga eesti- ja venekeelseid brošüüre
Kroonika (kirku algusest kuni praeguse ajani)
Kroonika teatel on Jõhvis enne asunud Balti õigeusu vendade ühing. Sel on olnud oma kodune kirik, kus jumalateenistust peetud. Et aga veneusuliste hulk olnud suur, eriti vene piiri läheduse tõttu, siis tuntud suurt vajadust avaliku kiriku järele. Kuberner Šahhovskoi ja ta proua nii ainelisel kui ka moraalsel toetusel alatudki kiriku ehitamist 1889. aastal. Kirik valminud 1895. aastal.
Uue kiriku avamise järele ka veneusuliste arv suurenenud. Ühe aastaga tulnud juure 142 hinge. Uued juuretulijad olnud enamasti kõik lastega perekonnad.
Balti õigeusu vendade ühingul olnud Jõhvis ka oma vaestelastekodu. Hiljem muudetud see tütarlaste kooliks, mille eestseisjannaks olnud vürstinna Šahhovskaja. Kool asus pärast Kuremäele.
Arhiiv asub kirikus altari taga olevas ruumis, osalt kapis, osalt riiulil. Suurus umbes 2 jooksvat meetrit.
EKLA, f 200, m 17:1, 27/8 < Jõhvi khk. - E. Tensmann (1931)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!