Arhiivid - Jõhvi kirikuarhiiv

Jõhvi kirikuarhiivist on tähtsam materjal kunagi (vist aastast 1905) viidud rüütelkonna arhiivi ja asuvat praegu EV Keskarhiivis (õpetaja Wariku andmed). Kõige vanemad dokumendid aga on hävinenud Edise lossi põlemisel 1558. aastal. Praegu arhiivis oleva materjali kohta oli nimekiri minu Jõhvis viibides parajasti koostamisel. Sain ta hiljem. Selle nimekirja järele leidub praegu arhiivis:
Kirikuraamatuid:
Verzeiehniss der Confirmierten 1834–1849
Verzeiehniss der Confirmierten 1850–1858
Verzeiehniss der Confirmierten 1858–1887
Verzeiehniss der Communicanten 1837–1840
Verzeiehniss der Communicanten 1841–1846
Verzeiehniss der Communicanten 1846–1851
Verzeiehniss der Communicanten 1851 – 1857
Verzeiehniss der Communicanten 1857 – 1882
Verzeiehniss der Communicanten 1882 – 1892
Verzeiehniss der Confirmierten 1891
Verzeiehniss der Confirmierten 1892 – 1920
Protokolle:
Kirchenkonverents Protocolle 1725–1812
Kirchenkonverents Protocolle 1813–1909
Kirchenkonverents Protocolle 1901–1914
Papiere zu der Kirchenkonverents Protocolle
Siis veel kiriku visitatsiooni protokolle ja instruktsiooni protokolle.
Dokumendid:
Inventorium von 1728–1832
Inventorium von 1837
Inventorium von 1862
Instruktsion fur den Konfirmanden-Unterricht
Intradenliste u. sie beheftende papiere
Instruktion für den Küster
Instruktion zu Kirchenvisitationen Actenstücke
Über Grenzstreit Hölzungsrecht u Weiderecht Abchied u. Dienst-Formular des Seconde Leutenant Joekel
Schulsachen
October-Berichte
Dienst-listen
Witwenkasse
Memoriale
Convents-Circularie
Dokumente aus ol. Archiv des Kirchenvorstehers
Diverse alte Dokumente
Käsud ja teated ametasutustelt:
Consistorialschreiben 1739–1768
Consistorialschreiben 1769–1810
Consistorialschreiben 1811–1828
Consistorialschreiben 1829–1847
Consistorialschreiben 1848–1864
Generalsuperindenten u. Probstschreiben
Manngerichtschreiben
Concessionen zu Beerdigungen
Bescripte der Halkenmeister
Consistorialschreiben 1864–1901
Consistorialschreiben 1902–1907
Ehescheidung stehen, Sheidungsurteile act.
Bibelgesellschaft, Mission
Kroonika
Kroonikat on hakatud pidama 1764. aastast, kuid mitte pidevalt. Tolleaegne õpetaja Joh. Krist. Koch on andmed kiriku senise ajaloo (asutamise, hävitamise, õpetajate) kohta võtnud Gadebuschilt ja Huppelilt.
Alles 1848. aastast alates on hakatud kroonikat pidevalt kirjutama. Kroonika andmeil on kirik ehitatud 13. sajandi lõpul. Algusaja kohta aga on vähe teateid. Täpsemaid teateid kirikust on juba 1550. aastast pääle. Esimene õpetaja olnud vend Bernhard.
Pühajõe kirik on ehitatud 1772. aastal. 1860./ 61. aastail tolleaegne õpetaja praost Meier puudutab kroonikas ka Maltsveti liikumist, tähendab muuseas, et ka Jõhvist vist selle liikumise õhutusel on mõned talupojad (Jüri Taras ja Jüri Sarap Toilast) rännanud Samaarasse. 1864. aastal märgitakse, et on peetud Jõhvis laulupäev Jõhvi, Lüganuse ja Viru-Nigula laulukooride osavõttel. Kooride üldjuhiks olnud Jõhvi köster Saar. Laulupäev olla hästi õnnestunud ning kroonikakirjutaja arvab, et selliseid laulupäevi tuleks veel edaspidigi korraldada. Edaspidi neid enam korraldatud ei ole, teiste kihelkondade kooridest pole asja saanud.
Järgmist õpetajat Theod. Kristophi näivad peaasjalikult majanduslikud küsimused huvitanud olevat. Kroonikas leidub sel ajal teateid viljahindade jt sääraste küsimuste kohta, midagi tähtsamat aga ei leidu.
Arhiivis asunud raamatud ja dokumendid on seeriate järele pakki seotud ja asuvad õpetaja kantseleis seinasse ehitatud tulekindlas betoonkapis. Maja on puuehitus.
EKLA, f 200, m 17:1, 21/6 < Jõhvi khk. - E. Tensmann (1931)