Asjalised mälestised - Lahingu- ja pelgupaigad

Lahingupaikadest on tuntud Pühajõe ümbrus Põhjasõja-aegse lahingupaigana. Pühajõe ääres, kohal, kus Toilast tulev maantee üle jõe läheb, leidub umbes 100 sammu pikkune 3–3,5 meetrit kõrge mullavall, mis olla veel Põhjasõja-aegne kantsijäänus. Pea samasuguseid kantsijäänuseid leidub jõe kaldal veel ülevalpoolgi.
Ediselt umbes 1 km eemal, Pühajõe ääres metsas, on veel näha umbes 5–6 m pikk kõrgem vall, mille taga tunda kraavi asemeid. Sel kohal olla kunagi lubjaahi olnud ja kaevamisel olla maast leitud pehkinud mõõgatükke ja käepidemeid. (Madis Sass, Jüri Trümberg)
Samast kohast vähe eemal soos olla ka mingisugused kaevatud laukad, kraavid ja vallid. Milleks need tehtud, ei tea keegi. Ka Edise mõisa põldudel leidub kraave, mis oma sügavuse ja laiuse pärast näivad olevat kaevatud millekski muuks otstarbeks kui põllukraavideks. Arvatakse, et neil on olnud midagi ühist Edise kindlusega. (Anton Välja)
Pelgupaigana tuntakse Jõhvi kihelkonnas nn Linnasaare sood, mis asub Jõhvi ja Lüganuse kihelkonna piiril metsa sees. Soos leidub umbes 0,5 km pikk ja sama lai kõrgem koht, millel kasvab mets. See metsatukk olnud sõjaaegseks pelgupaigaks. Soo olnud sel ajal veel väga tüma ja saare juure saanud ainult soosse ehitatud salateed mööda. Saarele viidud loomadele pandud puust võrud ümber ninade, et nad häälitseda ei saaks ja selle läbi peidukohta ära ei annaks. (Abel Maasik, Leenu Kaup)
Teise samasuguse pelgupaigana tuntakse endise Kiikla mõisa päralt olevas nn. Verimetsas asuvat mäeküngast. See madal, umbes 3–4 meetri kõrgune mäeküngas, asub metsa sees 4–5 km taludest ja küldest eemal. Mäel olnud veel hiljuti tunda koopasuid, nüüd on need aga sisse langenud, ainult rohtunud augud on veel mõnes kohas tunda. Ühest neist koopaist olla leitud tulirauad ja kangasteljed. (Jakob Pääro)
Karjased olla säält mäelt leidnud saharaudu, kirveid ja ühe roostetanud katla. (Liina Miron)
EKLA; f 200, m 17:1, 8/11 < Jõhvi khk. - E. Tensmann (1931)