Suusõnaline traditsioon - Töö- ja elatamisvõimalused

Rehed pekseti ööseti. Laps, kes juba rääkima hakkas, pidi ühes rehelistega üles tõusma ja ka tööle asuma.
Kaerad lõigati sirbiga; tehti siis kuhja, kus terad haudusid, et kergem oleks peksta. Odrad olid ka vihku köidetud. Vihku köitmise mood kadus alles 60 aasta eest. Hobused pahmasid suvivilja, koodiga peksti rukis ja hernes.
Rehepeksu juures üks rehelistest näitas peeruga tuld - see oli päämiselt laste ülesanne. Süte jaoks oli panna või pada, et need mitte põhku ei oleks kukkunud ja õnnetust sünnitanud. (Vaas, Kaarel)
Rukki peksmine oli hiljem kui tõuvilja oma. Rukkid veeti saradesse, kuhu jäid talveks peksmiseni. Tõuvilja pekseti ööseti, sest päeval oldi mõisatööl. Vikati moodi ei olnud. Ka mõisa põllud koristati sirpidega. Talu rukist sai lõigata 5-6 inimesega ligemale viis päeva. Maad olid sel ajal kolmes väljas - põllus. Vili andis mõnikord rohkem saaki kui praegusel ajal annabki. (Nõmberg, Toomas)
Oonurmlaste tulundusallikaks on olnud künnihärgade pidamine, keda ümbruskonna mõisnikele müüdi. Teiselt poolt said härgade rohke arvu tõttu põllud hästi haritud. (Überbach, Rudolf)
Talus peeti harilikult 4-6 künnihärga. Puuäke oli põllu harimiseks. (Pärnik, Mathilde)
Siis on veel olnud harkadrad raudotsadega ja enne neid päris puuadrad.
Puuäke, nimetatud ka pakk- ja karuäkkeks, oli tehtud oksadega kuusepuust. Raiumatud puuoksad olid säätud üksteise kõrvale - oksad suunatud ühele poole - need moodustasid äkke pulgad. Äke ise oli puutüvedest kokku säetud, tema laius oli umbes kaks meetert ja pikkus üks meeter. Kõrgus, mille sünnitasid tüvest raiumatud oksad, oli poolteist meetrit. (Grass Miia)
Rull oli ümmargusest puupakust. Sõnniku tõstmise hargid olid puust, kaheharulised. Vankrid olid täiesti puust, ilma kõige väiksema rauaosata. Reed ilma raudateta - puutaldadega. Hobuseriistad olid puust ja nöörist kokku tehtud, ilma nahata. (Reinhof, Aleksander)
Puuäkked raiuti teatud tähtpäevil, et siis oleksid kauem vastupidavad. (Karlep, Madis)
Raudpulkadega äke oli esimene väljast sissetoodud põllutööriist. (Pärnik, Jaan)
Härgadega künti ja veeti ka talvel puid metsast. Härjad on olnud palju tugevama jõuga kui hobused. Hobuseid on olnud õige vähe. Härjad olid rakendatud puuadra ette. Ike oli sarvis ja sellega nad vedasid. Ohju ei olnud, härgu juhiti kepiga. Kui olid, siis olid härjad kõik kündmas ja hiljem jälle kõik karjas. Härgade vanus ulatus kuue kuni seitsme aastani. (Tamm, Leena)
Töö ajal käidi hobuste ja härgadega õitsis - öösel karjas. Hiljem olid härjad kesa künnist kuni rukkikõrre künnini metsas. Härgade karjaga käidi eemal mitmeid kümneid kilomeetreid. Karjased elasid kuuseokstest tehtud osmides, millised ehitati sinna, kus tuli ööbida. (Lepassaar, Jakob)
Pääle härjakasvatuse ja põlluharimise on oonurmlased veel sissetulekut saanud metsatööstusest, mille väljavedu on kestnud ühtesoodu kakskümmend viis aastat. Pääle seda on sääl ka juba kaunis varakult arenenud puutööstus. Enne jutustaja mälestust on Oonurmes saanitööstus olnud. (Überbach, Jaan)
Tudulinna Metskülas on olnud päämiseks tulundusallikaks vokkide treimine. Mehed muud välistöödest ei teinudki, kui ainult aitasid naistel heina teha, teised tööd olid naiste hooles. Pääle heinateo hakkasid mehed vokke tegema. Mihklipäevaks on pidanud 30 vokki valmis olema. (Pikat, Aleksander)
1880. a. ümber ja varem tehti Tudulinnas peaaegu igas talus vokke ja kausse, samuti ka kirste. Nendega käidi siis mööda Eestimaad kauplemas. (Roosvald, Ernst) Taldrikud, kausid ja piimapütid valmistati puust- see oli tööstusalaks. (Vaas, Kaarel)
Metsa tarvitamine oli talupoegadele vaba. Nad võisid nii palju sellest võtta, kui keegi jõudis seda kasutada. Metsa otseselt müüa ei tohtinud, aga ümbertöötatuna küll - nagu vokid, saanid jne. Vokkide- ja üldiselt puutööstus kestis umbes 40 aastat. (Luugenberg, Juulius)
Vilja jahvatati käsikiviga, nii loomade kui ka inimeste toidu jaoks. Ka praegu jahvatavad veel mõned Tuusna inimesed käsikiviga vilja. (Mandel, Miili)
Tüdrukud kogusid õhtuti ühte majja ketrama. Ööd läbi kedrati, vahetevahel söödi ühiselt. (Muri, Peeter)
EKLA, f 200, m 20, 279/84 (6.d) < Iisaku khk. - Alide Amandus (1932)