Asjalised mälestised - Kabelid

Kiriku kõrval on Haljala kihelkonnas praegu neli kabelit: Esku, Käsmu, Pihlaspää ja Vainopää.
Neist kabelitest kõige noorem on Esku kabel. Alles 1845. aastal loodi Esku abikogudus ja õnnistati sisse nimetatud kabel, mis on kiviehitus. (Martin Nurm)
Käsmu, Pihlaspea ja Vainopea kabeleid nimetatkse juba 1727. aasta 15. jaanuari visitatsiooni protokollis, kus neljanda kabelina nimetatakse veel Toolse kabelit, mis aga ammu kokku varisenud ja uuesti üles ehitamata jäänud (1727. aasta 15. jaanuari visitatsiooni protokoll).
Selle [Toolse] kabeli alusmüürid on veel praegu tunda Toolse küla alla kuuluva Ilumäe talu maa peal ühel kõrgemal kohal. Rahvas kõneleb sellest kui vanast Rootsi kirikust. (Pauline Olev)
Kõik ülalnimetatud kabelid [Käsmu, Pihlaspea, Vainopea ja Toolse] olid varemalt puuehitused. (Martin Nurm)
Praegune Käsmu kabel on õnnisatud 1864. aastal; on puuehitus (Thomas Eintreu).
Pihlaspea praeguse kabeli õnnistamisaeg on teadmata, tõenäoliselt see puuehitus on Käsmu omast vanem. (Martin Nurm)
Vainopea praegune kivist kabel on valmis saanud 1893. aastal. Selle kabeli ehitamislooga oli seotud iseloomuline sekeldus kubermanguvalitsusega. 1895. aastal, kaks aastat peale kabeli valmimist, saanud konsistoorium Eestimaa kubermanguvalitsuselt kirja, milles konsistooriumi tähelepanu juhitakse asjaolule, et kirikuseaduse paragrahv 652 põhjal on lubatud ilma kubermanguvalitsuse loata kirikute juuras ainult remonti ette võtta, mitte aga uut kirikut ehitada. Vainopeal aga olevat endise puust kiriku asemele täiesti uus ja välimuselt endisest erinev kivikabel ehitatud, mis oma praeguselt ehituslaadilt vastab evangeelsele luterlikule kirikule. Niisugune teguviis olevat täiesti lubamatu, kuna selleks pole küsitud Baltimaade vene usu vaimuliku ülemuse nõusolekut ega ka luba kubermanguvalitsuselt. Konsistoorium oma vastuseletuses väitis, et evangeelse luterliku kiriku ja kabelite vahel ei olevat muud olulist vahet kui suurus ja et Vainopea kabeli juures on teostatud ainult remont, mis sündinud seitsme aasta jooksul ja seega põhjalikuks remondiks kujunenud, kusjuures aga vana puukabeli materjali tarvitatud. Renoveeritud kabeli välimus aga olevat identne vana kabeli omaga. See seletus ometi ei olevat aidanud ja konsistoorium ähvardanud nuhtlusseaduse paragrahviga 1066. Nii pidi Haljala kiriku eestseisja Vainopea kabeli plaanid ja palve ehitusloa saamiseks kubermanguvalitsusele esitama ja vene õigeusu vaimuliku ülemuse juures Riias käima, et sealtpoolt plaanide kinnitamisele takistusi ei tuleks. (Martin Nurm arhiiviandmete najal jutustanud.)
1896. aastal märtsikuus kinnitatud lõpuks plaanid, mille järele oli luba ehitama hakata kabelit, mis juba oli ehitatud. (Martin Nurm)
EKLA, f 199, m 57, 6/8 (I c)< Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)