Ühel varesel oli kõrbes väga suur joomajänu. Sealsamas nägi ta poolestsaadik veega täidetud kruusi. Läks juurde ja katsus juua, aga ei ulatanud. Siis katsus sisse pugeda: ei mahtunud.
Mis nõu siis võiks aidata? Katsus kruusi ümber lükata - seda ka ei jõudnud.
Siis ta mõtles, et mis ma nüüd pean nõuks võtma. Ja leidiski oma aruga hea nõu. Kandis väikesi kive kruusi sisse niikaua, kui vesi nii kõrgesse tõusis, et ta ulatas jooma.
Sedaviisi sai ta oma nõu läbi jänu kustutatud.
209. Vares ja kruus.ÕES EK 101, 383/4 (2) ja 403 (6) Pärnu - Andres Oidermann ja Otto Juhan Peterson (1835). - AT 232 D* - 19 t. Populaarne lugemispala alates Willmannist (1782).