RÖÖVEL PEIGMEHEKS

Üts soldat, kes oma aja olli teeninu, käis teed mööda kodu poole. Iste mõtsa maha jalgu puhkama ja perrä mõtlema¹, kuda kodu saada. Maad olli palju, ent va rahapuru olli veeren². See'p see olli, mes mehe kodumineki raskes tegi.
Sääl tulli üts noorhärrä temä manu ja nakas juttu aama. Jutt tulli jutust ja kõne kõnnest, viimate mehe kodumineki viperusest. Härrä nõu olli: "Jää minu manu sulases, saad pääle söögi sada rubla aastas rahapalka;
ent kaupa ma alla viie aastet ei tee."
Hädä aab härjä kaivu, nii ka meie soldati. Et muu nõu kallimb veel olli kui see, heit ta teenistusse. Ent ameti alustusen näi ta ehmatusega, et temä vastne peremees keski muu ei olnu kui röövlipääliku poig. Versta kats kaubategemise paigast olli mõtsa sisen suur maja, kellel kõrge kivimüür ümbre ja raudväreti een olliva. Siin elli päälik, kelle all kuuskümmend röövlit olli. Vaene soldat es näe egä päiv muud midägi kui riismist ja tapmist. Sinna toodi meeste- ja naesterahvast, rikkid ja vaesid. Häämeelega oles ta siist ära lännu, ent teräväte³ herrävalvjide päräst es tohi ta selle pääle mõteldagi.
Tälle üteldi: "Kui sa mingist asjast märki annad, et sul pagemise mõtte om, sis olgu sinu eluküünal kistenu⁴."
Ütel pühapäival sõit ta oma noore peremehega üte pali⁵ pääle, kos see üte ilusa ja rikka kaupmehetütrega tutvas ja sõbras sai. Et röövlipääliku pojale kiägi otsa pääle es ole kirjutanu, kes ta om (ja olli päälegi kena mees), sis [hakkas] kaupmehetütär teda armastama, kuna ka noor röövli sääl tihti külälisen käis.
Kaupmehetütre nooremehe kutsaril es näita selle üle sugugi rõõmu olevat, et tema härrät nii ausaste vasta võeti. Temä kurbtuse põhjus sai perrä küsitus⁶, vastus olli: et mõrtsuk, kes inimeste elu kosib, kaupmehetütre peigmees olla.
Mõrsja es taha sedä usku, et temä peenikene peigmees mõrtsuk oles, ja taht sedä esi oma silmäga nätä saada. Võtt esä käest hulga raha, palgas posthobese ja sõit nimetadu mõtsa, kos röövlide maja olli. And postipoisile viissada rubla ja lubas tagasi tullen veel rohkemb anda, kui ta tedä hommuku kella nelläni oodas. Pääle selle aja es käse ta ennast enämb oota, sis ta enämb ei tulevatki.
Neitsi läts, leis maja ära⁷ ja sai ka õnnelikult nägemätä sisse. Et kedäge kodu es ole, kai⁸ ta tare kõik läbi ja leis neid kõrralisi⁹ olevat. Vaevalt lõppes kaemine, kui ta usse taga kolinat kuuld, sai veel hädaltvaivalt sängi alla peessile¹⁰. Juba röövli sisen, ja üts võõras naisterahvas ka üten. Sel olliva väega uhke rõiva sällän, sõrmusse sõrmin ja kuldkeedi kaalan. Naesterahvas olli üts neist päämehe poja mõrsjist nagu kaupmehetütar, keda mõtsa peteti elukorterit kaema, kos ta sis ära tapeti. Esmalt teotedi ta ära, sis tõmmati rõiva säläst, kuldkeedi kaalast ja sõrmusse sõrmest ja löödi kirvega pää otsast maha.
Üts sõrmus [oli] õige kõvaste sõrmen, et muidu ära [ei] tule, kui löödi sõrm otst ära, mis õkva sinna sängi alla veergu¹¹, kos kaupmehetütär peessen olli, ja otsja ka perän¹², ent es saa kätte. Taheti küll sängialust otsma nakata, kos sis ka üten kaupmehetütre päiva oles loetu olnu ja tema julgus ausaste tasutus saanu. Ent otsja arvassiva sedä hommuku parembide leidvat.
Pääle selle alust¹³ meestel oma päivätse "ausa töö pääle" söömine ja joomine. Joomine kest üle kesköö, sest kiäki es arva terve mõistusega ega jalulsaismisega magama minna. Põrmand olli kõigile pehme voote¹⁴. Kaupmehetütre aig läts üsnä igävas ja hirmsas, sest tema peigmees ütel joomise man: "Täämbä joome selle, hommen kaupmehetütre tervuses." Siin tulli noorele neitsile jumal meelde, ta pallel, et siist eluga pääses. Röövlide joomine jäi iks harvembas, sest suuremb hulk joba magas.
Kui kõik päiva väsimust puhassiva¹⁵, arvas sängi all paossin¹⁶ oleja paremba aja pagemises, ta aste tasakeste üle magajide ja olligi vällän, ja sis ruttu postipoisi manu, kes jo minemä mõtõl minnä, sest ta arvas: ega ta enämb ei tule. Nüüd sõideti kodu, võeti rügement soldatid üten ja lätsiva, häävitiva röövli ära;
ainult soldat, kes kutsaris olli, jäi ellu. Keldrist leiti hulk varandust, ka palju kooljid¹⁷, keda na olliva riisnu ja tapnu.
Et soldat kaupmehetütre elu olli hoidnu, sis es arva tüdruk muud parembat oma pästjale kinki kui esihendä¹⁸. Peetigi soldati ja kaupmehetütre pulma, kos ka postipoiss es puudu ära¹⁹. Nemä ellivä²⁰ õnnelikult, ka veel nüüdki, ku elun om. Postipoisile anti hulk raha, see võtt hendä teenistusest valla ja mõtel: "Paremb pisuke peremees kui suur sulane." Ta eläb, kui täl õnnetust ei ole johtunu, üsnä õnnelikult*.

¹ järele mõtlema;
² otsas;
³ teraste;
⁴ kustunud;
⁵ balli;
⁶ järele küsitud;
⁷ leidis maja üles;
⁸ vaatas;
⁹ korralikud;
¹⁰ peitu;
¹¹ veeres;
¹² järel;
¹³ algas;
¹⁴ voodi;
¹⁵ puhkasid;
¹⁶ peidus;
¹⁷ surnuid;
¹⁸ iseenda;
¹⁹ ei puudunud;
²⁰ elasid

* Ebajärjekindlast üleskirjutusest tingituna pole tekstis ülipikkade vokaalide kõrgenemist märgitud. - Toim.

H III 10, 195/7 (2) Nõo - J. Tüklov (1889). - AaTh 955 - ca 30 t.
Enamasti Lõuna-Eestist; kirjapanekuid ka Läti eestlastelt (2 t.), kus esineb kontaminatsioon mt. 955+956 B.
Setus meenutab mt. 313 A mõnikord oma arenduses mt. 955 (2 t.), Räpinas esineb kontaminatsioon 955+311 (1 t.).