Ühes kohas läinud üks mees ree laudi1 varbu metsast otsima. Pannud sellesama ilma laudita ree hobusele taha ja läinud metsa. Metsas olnud heinamaa lahk2, sinna pannud ta hobuse sööma ja läinud ise varbu otsima. See olnud sügise külmetanuga. Karu tulnud metsast välja ja näinud hobust, läinud tagast ree pää pääle ja kraabanud hobust ristluie päält. Hobune ehmatanud ja pistnud jooksma. Karu-mehikesel libisenud tagumine ots painardi3 päält maha ja nühkinud ja peksnud mööda künkid ja kandusid õige mehiselt.
Hobune jooksnud metsast välja heinamaa pääle ja säält kodu poole. Heinamaa pääl olnud linatiik. Tiigi sees uppunud mõne aasta eest üks mees ära ja sellepärast olnud sääl rist püsti. Tee läinud ristist mööda ja kui just risti kohta jõudnuvad, löönud karu käpa ristile ümber, aga rist olnud juba alt mäda ja tulnud katki ja jäänud karule kaendla.
Kui nad küla lähedale jõudnuvad, jooksnuvad kõik küla inimesed välja vaatama, et "papp tuleb, papp tuleb". "Papp" kihutanud aga läbi küla, rist kaenlas ja ise kisendanud ikka "päo" ja "päo". Hobune jooksnud aga kõige papiga peremehe reia alla4. Sääl piiranuvad mehed siis papikese ümber ja teinuvad väsinud mehele otsa pääle.
1 varbadest põhja;
2 lage koht (metsas);
3 ree kodaraid ühendav ristpuu;
4 rehe alla
H II 28, 227/9 (6) Äksi - Karl Blaubrik (1890). - AaTh 116 - 3 t.: Halliste, Helme, Äksi. Iseloomult lähedane naljanditele.