SÖÖGIKOTT JA PEKSUKOTT


Kord elasid kaks venda, teine kehva ja teine rikas. Kehva vend läinud oma pisut viljaga veskele, et pühadeks ka pisut leiba saaks teha. Seal jahvatanud ta oma vilja õnnelikult ära. Hakanud siis koju tagasi tulema. Tulles tõusnud tee peal äkki suur tuul, lükanud vaese mehe pikali ja puhand jahud laiali. Vaese mehe kahju suur, ei tea, mis peale hakata. Hea nõu kallis. Ta läinud ühte sauna sisse ja hakanud toidukraami omale paluma. Saunas olnud üks vanamees üksipäini kodus. Pojad ütelnud ta kodunt ära olema läinud. Vanamees põle vaese mehele midagi andnud, ütelnud aga: "Pojad põle mul kodus, ma ei tea oma pea järel midagi anda. Kui nad koju tulevad, siis küsi nende käest."
Vaene mees jäänd poegade kodutulekut ootama ja lootnud, et siit ehk võib pärast ometi midagi saada. Peagi tulnud pojad kodu ja hakanud teises toas emale rääkima: "Üks mees läks veskile viljakotiga; meie enne ei võtnud tema käest vilja ära, aga kui ta tagasi jahudega tuli, siis võtsime ta käest jahud ära."
Nii jutustasid poisid kodu emale, ja seda kuulis vaene mees teisa tuppa ära.
Ema keelanud poissa: "Olge vait! See mees on toas, kellelt teie jahud ära võtsite; ta kuuleb, kui teie räägite."
Poisid kuulnud seda, et mees toas toiduvara palub, läinud võtnud kuskilt peidust ühe vana lapitud koti, annud vaese mehe kätte ja ütelnud ise: "Kui hakkad sööma, siis viska see kott söömalaua alla ja ütle ise: "Kaks kotist välja!" Küll sa siis süüa saad nii palju kui tarvis."
Vaene mees tänand ja hakanud, kott kaendlas, kodu poole kõmpima. Tee peal mõtelnud ta poiste sõnade ja koti peale ega ole uskund, et nii sünnib. Võtnud õite nõuks kohe uudishimulikult proovi teha. Tee ääres olnud üks känd. Vaene mees istund selle kännu otsa, visand koti maha ja ütelnud: "Kaks kotist välja!" Kohe olnud kõiksugused road vaese mehe ees, muudkui söö!
Vaene mees söönud kõhu täis ja ütelnud siis: "Kaks kotti tagasi!" Kohe olnud road ta eest kadunud ja asi olnud nii kui ennegi.
Kui vaene mees kodu jõudnud, ütelnud ta kohe naisele: "Hakkame sööma!"
Naine vastanud: "Meil põle ju midagi süüa, mis me sööme. Sa ajad rumalat juttu."
Vaene mees istunud laua taha ja visanud koti laua alla ja ütelnud: "Kaks kotist välja!"
Silmapilk olnud laud kõiksugu roogadega kaetud. Söönud siis mõlemad, mees ja naine, omad kõhud täis. Mees ütelnud jälle, kui ju söönud olnud: "Kaks kotti tagasi!" Kohe olnud kõik road laua pealt kadunud ja asi endine.
Rikas vend on ükskord pühade ajal tulnud ka vaest venda vaatama. Istunud siis mõlemad vennaksed laua taha söömakorrale. Vaene ütelnud laua taga istudes: "Kaks kotist välja!" Kohe olnud kõik laud kõiksugu roogadega kaetud. Söönud siis mõlemad kõhud täis. Kui juba mõlemad lõpetanud olnud söömast, ütelnud vaene mees jälle: "Kaks kotti tagasi!" Jälle olnud kõik road kadund laualt silmapilguga.
Rikas vend näinud seda, et vaesem vend teda kotist söötnud ainult paari sõna läbi kõiksuguste kalli söökidega; hakanud kohe vaese venna käest kotti omale paluma: "Mul tulevad suured isandad sagedasti võõraks, oleks hea, põleks mul sööma tegemist."
Vaene annud viimaks koti ometi vennale ja saanud see eest hulga vilja.
Kui vaene selle vilja, mis ta koti eest oli saanud, ära oli söönud ja enam venna käest ei saanud ei kotti ega vilja, läinud ta senna sauna, kust ta koti sai, teist kotti paluma. Kohe antud talle kott, aga ei mitte enam lapitud, vaid siidikott.
Vaene mees läinud kotiga kodu. Kodus hüüdnud ta: "Kaks kotist välja!" Kohe tulnud suured raudnuiamehed kotist välja ja tema kallale. Rutuga katsund aga vaene mees ütelda: "Kaks kotti tagasi!" ja nuiamehed olnud jälle kadund.
Juhtund, et rikas vend tulnud jälle kord vaese venna juurde ja näinud sellel siidikotti. Kohe hakanud ta seda omale himustama ja tahtnud vaese vennaga vahetada. Vaene olnud kohe nõus ja vahetanud ära. Rikas läinud siidikotiga, süda rõõmu täis, kodu. Kohe kodu hüüdnud ta: "Kaks kotist välja!" Aga imet! Siidikotist tulnud kari raudnuiamehi välja ja kohe rikka venna kallale. Rikas vend pugenud küll kerise peale taha lõsnaauku1 eest varjule, aga see põle aidanud ühtigi, vaid saanud ikka koledasti nuiameeste käest peksa.
Vaene mees tänanud õnne, et vana koti rikka venna käest kätte sai, ja toitnud endist moodi ennast naisega kotist.

Sõnaseletus

1 rehetoa seinas ülevalpool parsi asuv auk


.:INDEKS:.

H III 17, 793/801 Ambla, Lehtse - J. Tannenthal < Mart Luur, 80 a. v. (1894).
AaTh 564 (Maagiline söögikott ja "Poisid, kotist välja!") - 28 t.
Levinud rohkem idapoolses Eestis. Enamasti iseseisev, üksikjuhtudel esineb ka kontamineeritult (mt. 480, 563). Eri arendusi Setus ja Võnnus. Üksikutel juhtudel võib mt. 564 jooni ette tulla seoses mt. 555 motiividega (vt. E 21505/6 Rõuge; E 818/2 Haljala).