Peiu koju saabumine, tanutamine ja panimed

43. Mõõgaisa tervitab peigu: „Tood tulles emanda endaga kaasa“ – Timo Kalmu

peigme kodo saadess laulavad peigme-poolised:	Peigmehe koju jõudes laulavad peigmehe­poolsed:
jo tuleb tulendeleb peijokkeine poisikkeine eile läksid kui isändä tänä tuled kui kuninqa tood emändä tullessasi vardalööjä varjassasi jumal teäneb vai eb teädä ehk tood eidelle emändä haudujalle hauguttaja ehk toob puud tullessasa kaikkad kahessa kä’essä minqä lõhub ämmä lõuvad na’o valge pää vanutab kü’ü küljeluud tümmitäb

44. Neiu kaasanaine hindab peiu kodu: „Parem on olla küdide seltsis“ – Karoliina Kreintaal

neitsikkeine neitsijeni parembi küdije küllä kui one nadoje nalja küdi meneb kündämäje äiä poig ä’estämäje nado naksuttab tuvassa haljasteleb hamba’aida ehk siin küllä kiidettässe ja siis hulka oodettasse küll on küllä hoidijuida vara kokko kõrjajuida küdi issub küllä päälla nado naurikooba päälla äi on salvu serva päälla ämm jo kulbivarre päälla

45. Peig koos isamehe ja peiupoisiga palub ämmalt miniale jalgealust: „Too kambrist vana kasukas“ – Villu Talsi

jookse eitte jõuva eitte käi eitte kärme’estä too kambrist vana kasukka kuhu toomi tõssettasse nüüd tõin eidelle esikko* haudujalle astelikko** toojalle tulepuhuja	*esik – abiline, kes teise eest midagi teeb, toimetab; ka pulmategelane – pruudipoolsete pulmaliste juht **astelik – töökas, tegus
nüüd tuleb peigmees ninq tõstab pruudi vankrild maha ühe kasukka päälle, joda peigme vanemmad sene tarvis sinne tooned. kasukka päälle jättäb mõrsi paari sukke.	Nüüd tuleb peigmees ning tõstab pruudi vankrilt maha ühe kasuka peale, mille peigmehe vanemad selle jaoks sinna toonud on. Kasuka peale jätab pruut paari sukki.

46. Neiu laulik tervitab: „Tere, uued uksepiidad!“ – Leanne Barbo

tere lingud tere langud tere peerud tere parred tere uuved uksepiidad vastatsed vävi veräväd ämmäkkene äiäkkene mis te kauva katseletta ulu aiga ooteletta kas te säettä säerijanna vai tasutta tallajanna

47. Mõõgaema uurib miniat: „Kas tõid õue hoidja?“ – Janika Oras

joba eit one säädänd sääred hauduja tasonud tallad peijokkeine poisikkeine kas tõid õuve hoidijada veräväje vardijada karjaaija kaitsijada

48. Minia palub uuele kodule õnnistust: „Jumal hoia teie õue!“ – Eeva Talsi

jumal hoija teije õuve Maarja kaitse teije karja looja varjakko veräväd

49. Pruuttüdruk palub toas: „Päästke sõsar sõbast!“ – Mari Mae

pulmarahvas astuvad tuba, kuss varsi sene päälle panna minialle lattu* pähä, neijo-poolisitte lauladess:	Pulmarahvas astub tuppa, kus seejärel pannakse varsti miniale linik pähe, neiu­poolsete lauldes:
isämees ilusikkeine peijopoiss punasikkeine saja-küll-vanemb kuldasaksa päestägä sõsar sõvasta vaine vangiriijettesta mo õ’e õlad va’ovad pihad peened pakkattavad	*lattu – pruudilinik, uju; tütarlapse müts

50. Peiu kaasanaine kutsub tanutama: „Nüüd pannakse igilinale“ – Jaanika Ventsel

nüüd panna igilinalle higilattu pääla’elle hendasa vanendamaje igädä lühendämäje päädä hallije ajama

51. Mõõgaema paneb tanu minia pähe ja lööb minia põsele: „Unusta uni!“ – Janika Oras

kui kutsutti ämm tano panema minialle, tõisepooll lauda siis noorpaar istus, ja ämm tuli siis, võttas tano ja pani tano pähä ja siis lei minialle plaks veel sedäse vasta põske, et:	Kui kutsuti ämm miniale tanu pähe panema, siis istus teisel pool lauda noorpaar, ja ämm tuli, võttis tanu, pani tanu pähe ja siis lõi miniale veel plaksuga vastu põske, ise öeldes:
unesta uni mälestä mänq pija noor mees meeless
– veel üttel tagajärgi.	– nii ütles veel takkajärgi.

52. Neiu laulik kiidab pruudi tehtud panimeid: „Neid käis punepoes“ – Leanne Barbo

aig one söömäje asuda. perä noorikko jagab panimed, kussjuuress noorikko kaasikkod laulivad:	Aeg on sööma asuda. Pärast jagab noorik panimed (teatud kingid), kusjuures nooriku kaasikud laulavad:
etta teeä meije mehed kuss nee käiväd kaasanaised kas onvad punassa käined kõllaheinissä kõnelled maranassa matka’anned neido käis punepuessa siidilõnqude pesässä see one kõrjand kõlleõksad maijastand maranajuured

53. Peiu kaasanaine tänab vöö eest: „Hüvad vööd, hüvad panimed“ – Jaanika Ventsel

panimesaajad laulavad:	Panimesaajad laulavad:
hü’äd vööd hü’äd panimed ladusammad lapse lahjad õle terve tehtudasi vaine vaiva nähtudasi vöö sai lu’etajalle põllepaula laulajalle pani lapsehoidijalle

54. Neiu laulik uurib paarile aset tehes: „Kas on mullu tehtud säng?“ – Leanne Barbo

aig one magama mennä. noorikko kaasikkod lähväd noorepaarille asend tegemä, kussjuuress isi laulavad. peijopoiss annab sell aig õma henesa tehtost kibesest õlut ja viina.	Aeg on magama minna. Nooriku kaasikud lähevad noorpaarile aset tegema, mille juures ise laulavad. Peiupoiss annab sellal omaenese tehtud kibust õlut ja viina.
lähmmä sänqi katsomaje kas one mullu tehtu sänqi tunamullu toodu lauvad kas on sammas sammeldanud kõrjalaud one kõmmeldanud peijokkene poisikkene vävükkene veigokkene kui ed õle tehnud heinusida noore noorikko magada en pane palakkujani teije pitkille õlille kõverille kõlkajalle
sene päälle asutta magama. muud rahvas muidugi õlgidella põrmandalla.	Seepeale minnakse magama – muu rahvas (peale pruutpaari) muidugi õlgedele põrandal.

55. Vananaiste tramp parmupillil Ruuben Kesleri esituses