Juuli Kald

Juuli Kald kassiga. I. Rüütli erakogu, 1975.

Lisaks kahele pikemale ekspeditsioonile olen käinud mitmel lühemal retkel, mis on ette võetud mingi eelnevalt saadud informatsiooni põhjal. Sellised olid Sõrve reis 1975. a ning külaskäik Pihtlasse Juuli ja Albert Kaldi juurde samal aastal. /---/ Juuli Kald teadis aga palju tantsulaule, sõdurilaule jm ning laulis neid kõrge kõlava häälega. Laulud on ta suures osas kaasa toonud oma lapsepõlvekodust Muhust. (“Kogumise olukorrad ja eesmärgid”; Rüütel 2015: 21)

Kolm Juuli Kaldi sõdurilaulu pärinevad Esimese maailmasõja päevilt. Kõik nad on äärmiselt süngetoonilised noore sõduri surmaeelsed mõtisklused “verepulmas”. Nende päritolu on teadmata. Laulus “Pea jõuab aeg” kurdetakse, et elu on murtud, armastus purustatud ning sõduri keha kantakse kalmule, kus keegi ei vala ühtki pisarat. Laulus “Seal võõrsil valuväljal” lisanduvad motiivid, et sõduri haual ei õitse ükski lill ega saada tema matust kirikukella kõla. (“Laulud ajaloosündmustest ning sõdurilaulud”; Rüütel 2015: 86–87)

Tädi Juuli oli pärit Muhust ja tema osavate näppude all valmisid uhked muhu pätid, vastupidava seanahast tallaga, kõigile meie täiskasvanud kodakondsetele. Mina jäin ilma, sest tädi Juulil ei olnud laste liistusid. See-eest sain tema kaunist litrite-pärlite-lõngade kollektsiooni imetleda /---/. (A. Länsi kirjast I. Rüütlile; Rüütel 2015: 339)

Laulud:

• 25 a. See suure uhke laevaga (ringmängu vahelaul)
• 25 b. Mina istsin ukseläve pääl (ringmängu vahelaul)
• 25 c. Oh sõda, sõda (ringmängu vahelaul)
• 25 d. Mina nägin orus lille (ringmängu vahelaul)
• 25 e. Aasa peal õitsevad (ringmängu vahelaul)
• 25 f. Oh eesti poiss (ringmängu vahelaul)
• 26. Neiukene noorukene (ringmäng vahelauludega)
• 27. Kõrgel masti tipus
• 28. Seal võõrsil valuväljal
• 29. Pea jõuab aeg

Juuli Kald, snd 1909, Püha khk, Pihtla v, Liiva-Putla k, pärit Muhu khk, Soonda k. Salvestasid I. Rüütel, E. Tampere, O. Kiis 1975.