Moisekatsi vallas, Kauksi koolimaja kohal üle Lutsu jõe kasvab mets, Liinamäe palu. Liinamäe palus asub Leerimägi. Leerimäel olnud Põhjasõja ajal sõjaväed laagris (leeris).
Rahvas usub, et Leerimäe all on keldrid, kus kulda peidus.
Kulda saab kätte ainult jaanilaupäeva öösel.
Jaanilaupäeva ööl olla ka raudkangastelgede lõksumist kuulda Leerimäel (jutustajad Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees Moisekatsi v., Juhan Sepp, 75 a. Taluperemees, Moisekatsi v.).
Karilatsi vallas Liinamäe tsoos (soos) asub Liinamägi. Vanarahva jutu järele tahetud vanasti mäele linna ehitata, linn aga vajunud mäe alla, enne kui valmis saanud. Nüüd olla ilusa ilmaga keskpäeval näha mäel tütarlast, kes istub kuldtoolil ja kojub kangast (jutustaja Liisa Kirber, 69 a., Karilatsi v.).
Vanarahvas räägib, et Liinamäele udusel ööl ilmub tütarlaps.
Jaanilaupäeva öösel olla mäel kangastelgede lõksumist kuulda (jutustaja Otto Torop, 60 a. Õpetaja, Karilatsi v.).
Liinamäel kududa vanajuudas kangast. Heledal jaanipäeval olla kangastelgede lõksumist mäel kuulda (jutustaja Mari Väiko, 67 a., Karilatsi v.).
Kähri vallas Tännasilma külas, vallamaja lähedal asub Kalmetimägi. Vanarahva jutu järele on seal katolikuaegne matusepaik olnud. Kalmetelt on leitud inimese luid, raha ja preese (jutustajad Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.; Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kahri v.).
Ümber Põlva kiriku on katolikuaegne matusepaik. Sealt on inimeseluid välja tulnud. (jutustajad Mihkel Kurvits, 84 a. Taluperemees, Koiola; Otto Maddison, 58 a. Köster, Koiola v.; Jakob Plakk, 72 a. taluperemees, Koiola v.; Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.).
Koiola valla Miaste külas Peetso talu maa peal, paremat kätt suure tee ääres olnud vanasti matusepaik. On leitud preese, kõrvarõngaid ja lapse kirst (jutustajad Peeter Kriiva, 70 a. taluperemees; Samuel Sabre, 65 a. Õpetaja, Koiola v.).
Koiola valla Vanakülas Lilo talu maa peal on matusepaik vanast Roosti ajast. Kohta nimetatakse Kalmetemäeks. Sealt on leitud inimeseluid, raha ja helmi (jutustaja Mihkel Platso, 65 a. taluperemees, Koiola v.; Peeter Raudsepp, 70 a. Taluperemees, Koiola v.).
Praeguse Kauksi koolimaja kohal olnud vana matusepaik. Leitud inimeseluid, raha, preese, pronkssõrmus (jutustaja Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Metskülas, Moisekatsi vallas, veski juures on Kalmetemägi. Sealt on luid leitud ning nuga ja hõbeprees (jutustaja Jakob Kooskord, 68 a. taluperemees, Moisekatsi; Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Himmaste külas Koiola vallas Hurda talu maa peal suure tee ääres olnud rahva arvates vana matmispaik. Leitud luid (jutustaja Jakob Plakk, 72 a. taluperemees Koiola v.).
Praeguses Kioma asunduses Turja talu maa seest on luid välja tulnud. Vanarahva järele olla seal vana matusekoht (jutustajad Jaan Nemvalts, 62 a. õpetaja, Kioma v.; Kustas Sikkut, 72 a. taluperemees).
Koiola vallamaja juures olnud vana katolikuaegne matusepaik. Surnud maetud kivide alla (jutustaja Karl Lukats, 55 a. taluperemees Kioma).
Vorbuses Kaderna org vana katolikuaegne matusepaik. Kaevates tulnud sealt inimese luid välja (jutustajad Daniel Palloson, 80 a. taluperemees, Kioma v.; Juhan Roht, 68 a. taluperemees, Kioma v.).
Kahru Kolga juures olnud Karilatsi valla vana matusepaik (jutustaja Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.).
Karilatsi külast pool kilomeetrit lõuna pool Kossimetsas on kolm kääbast: kaks piklikku ja üks ümarik (jutustajad Juhan Sokk 63 a. taluperemees, Karilatsi v.; Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.; Otto Torop, 60 a. õpetaja, Karilatsi v.).
Ahja jõe ääres, Kioma külast õhtu poole, Kibena talu maa peal on kääbas, mida kaevatud. Leitud raha, preese (jutustaja Jaan Matt, 63 a. taluperemees, Kioma v.).
Moisekatsis umbes kilomeeter Aarnike veskist lääne poole asub 8 kääbast (jutustaja Joosep Vardja, 79 a. vana õpetaja, Moisekatsi v.).
Koiola vallas Porgandi veskist 1/4 km kirde poole on Rootsi suurtee. Põhjasõja ajal liikunud siit Rootsi väed (jutustaja Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.).
Adiste koolimajast loode suunas asub heinamaa, mida Kuningasilla niiduks kutsutakse. Põhjasõja ajal olnud siin soo. Soos käinud puunotte mööda tee - Kuningasild. Nimetuse saanud sellest, et rootsi kuningas seda teed mööda käinud. (jutustaja Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.). Praegu ei ole seal teed ega silda.
Adiste ja Miaste külade vahel asub Saageristi mägi. Vanarahvas usub, et seal mäe sees kulda pütiga peidetud. Vanasti olnud mäel sõjaväed laagris ja põgenedes jätnud kulla maha. Ennem olnud mäel kiviraketega kaev, nüüd on kaev kinni aetud (jutustaja Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Koiola vallas Vanakülas Jaan Plakki talu maa peal asub Vahimägi. Vanasti kasvanud mäel suur mänd. Männi otsas käind vaht vaatamas. Kui rüüstajad, vene sissid tulnud, andnud vaht kohe märku ja rahvas põgenenud eest ära.
Pelgupaigaks olnud Vahtsetare tsoo (soo) (jutustaja Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.).
Varbuse rahvas käind sõja ajal Kogre soos peidus. Peidupaigaks olnud kõrgem koht soos, kuhu salateed kaudu ligi pääseda võis (jutustaja Karl Lukats, 55 a. taluperemees, Kioma).
Kähri vallas Tännasilma külas olnud vanasti Kalmetimäel suur kadak, millele ohrid toodud.
Tännasilma külas Koogi ja Vassila talude vahel olnud vanasti võsastik. Võsastik olnud tõnni ohvripaik. Tõnnile ohverdatud liha, eriti keedetud seapead.
Koogi talu peremees tahtnud võsastikku maha raiuda, kuid külarahvas pole lubanud enne, kui mees tõi prohveti käest luba (jutustajad Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.; Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Koiola vallas Himmaste külas, kus praegu sepp elab, olnud vanasti ohvripaik (jutustaja Jaan Hurt, 44 a. taluperemees Koiola v.).
Koiola vallas Eoste külas Ala talu maa peal asub Keldrimägi. See olnud vanasti ohvripaik, kuhu igast annist kümnist toodud. Sinna ohverdatud ka ristiusu ajal, salaja. Leitud on sealt potitükke ja süsi.
Rahvas uskus, et sel ohvripaigal olnud suur võim (jutustaja Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.).
Adiste külas, umbes 40 sammu koolimajast lõuna poole asub vana ohvrikask. Tõnisepäeval toodud sinna õlut ja pool seapead (jutustaja Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Vanakülas Kalmeti mäe all Lilo talu maa peal kasvab vana ohvrikadak. Siin oli ennem ka ohvrikask ja -kivi. Kivi on ära lõhutud.
Kadakale ohverdud vöösid ja raha (jutustajad Mihkel Platso, 65 a. taluperemees, Koiola v.; Peeter Raudsepp, 70 a. taluperemees, Koiola v.).
Karilatsi külas Ala talust Kõrtsiküla poole minnes kasvab paremat kätt tee ääres mänd.
Vanasti viidud selle männi alla tõnisepäeval oasupp seapeaga (jutustajad Juhan Sokk, 63 a. taluperemees, Karilatsi v.; Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.).
Koiola vallas Mammaste külas Võltsimäe all asub Silmaläte. Vanarahvas usub, et kui selle allika veega silmi pesta, siis saavad haiged silmad terveks. Silmalättele on vanasti ohverdatud. Sealt on leitud raha (jutustajad Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.; Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.; Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.; Jakob Plakk, 72 a. taluperemees, Koiola v.).
Tännasilma külas Kalmetõmäel tee ääres seisab üks ristiga kivi. Rahvas räägib et kive olnud ennem kolm. Üks on alles, teine tarvitatud lähedal oleva silla täitematerjaliks, kolmas on teadmata kadunud (jutustaja Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Koiola vallas Adiste külas Savimäe talu väravas seisab üks ristiga kivi. Kivi on põllult leitud ja siia toodud (Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Karilatsi küla lähedal asuvas Kassimetsas on kaks kivivaret. Rahvas räägib, et siia tahetud vanasti linna ehitada, kuid linna seinad pole üleval püsinud. Päeval ehitatud, kuid öösel, kui kukk laulnud, langend ka linnamüürid maha (Liisa Kirber, 69 a., Karilatsi v.).
Adiste külas on ahervars, mida nimetatakse Tareaseme kurm. Vanarahvas räägib, et siin elanud vanasti seitse peremeest-venda. Põhjasõja ajal põgenenud nad ära (Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Tilsi veski juurest leitud vanu rahasid (Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.; Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.; Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Plakki talu maa pealt leitud 1655. a. raha, vasest (Jaan Hurt, 44 a. taluperemees Koiola v.).
Eostes 45 aasta eest leitud Pütta aiast kuuskede mahavõtmisel kolmejalgse poti täis raha (. Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.).
1. Consistorial Befehle 1834–1918, 6 eksemplaari.
2. Alfabetisches Verzeichniss der Consistorial-Erlasse von 1843 bis 1847, 2 eks.
3. Geschäfsts-Kalender für Prediger, welche unter das Livl. Evangel-Lutherische Consistorium sortieren. Riga, 1850.
4. Pastoral Attestate 1820-1915, 4 eks.
5. Proclamations Scheine 1820-1915, 4 eks.
6. Rescripti des Livl. Consistoriums 1844-1918, 2 eks.
7. Ober Kirchenvorsteher 1900-1915.
8. Kircher Rechnungsbücher 1792-1890, 4 eks.
9. Rechnungen 1757-1901.
10. Dorpatschen Ober Kirchen Vorsteher Amt 1773-1899, 2 eks.
11. Probst. 1842, 1844, 1862.
12. Kirchen Vorsteher Circulare u. Schreibe 1768-1859, 2 eks.
13. Kirchen Vorsteher: Repartitionen, Bau 1822-1876.
14. Kirchspiel Gericht Rescripte 1815-1869.
15. Werroscher Ordnungsgericht: Rescripte 1786-1869.
16. Rescripte der Behörden.
17. Landgericht, Kreis etc. 1799-1869.
18. Kirchen Vorsteher Circulare 1882-1890.
19. Gemeinde, Beamten, Convents-Deligierte Wahlen 1870-1890.
20. Specielle Rescripte aller Bchörder in Ausch. Personer u. Guter 1799-1883, 7 eks.
21. Namentl d. Landrats Colleg. 1863-1913.
22. Missiva 1862-1910, 3 eks.
23. Bauern Wirren u. Übertritt zur. gr. Kirche 1841 u. folg.
24. Rekruten 1806-1897 etc., 2 eks.
25. Res Graeca ab 1905.
25. Conduit Listen der Schulmeister 1819-1871.
26. Schulberichte 1840-1900.
27. Werrosche Kreis Schulbehörden 1840-1887.
28. Schulen 1861.
29. Oberland Schulbehörde 1845-1887.
30. Schulrevidenten Geschäfte 1878-1887.
31. Allg. Schulberichte a. Livland 1856-1886. (teils Gedrückt)
32. Schulen, schreiber d. Behörde etc. 1871-1899.
33. Schulen 1900-1916.
34. Schul. Convent 1840-1902.
35. Papiere betreff. d. Schulland Tiggaste und Warbus 1865, 1879.
36. Schul angelegenheiten 1889-1899.
37. Beschaffenheit der Kirchen, Rastorat u. Schulgebaude, Berichte seit 1822-1914.
38. Prozess gegen das Gemeinde Laus 1897.
39. Jahrer Berichte über das Kirchspiel, sittes, etc. 1855-1914.
40. Pölwsche Kircher Chronik u. Gemeinde 1835-1927.
41. Tabellen der Geborenen, Getrauten u. Gestorbenen 1844-1901.
42. Publicationen u. estn. Amtseide.
43. Statüber d. Werrosch Lesc Geselschaft 1817-1923.
44. Katalog d. Bibliothek 1838.
45. Küster Witwen Kasse 1838.
46. Dorp. Werrosch. Prediger Witwen Wais Kasse um 1838.
47. Diverse Manuscripte von Pastor Joh. Georg Schwartz Sen.
48. Dito: Geschäfts Kalender.
49. Brüdergemeinde.
50. Pastorate 1688-1856.
51. P. Wakenbuch 1805, 1817, 1854.
52. Befehle u. Gesuch. d. Pastorate betr. 1809-1873.
53. Missungen d. Pastorats 1758, 1809, 1859.
54. Zahlung a. Werrosch Krons Magazin 1806, 1807, 1821.
55. Pöelw. Pastorats Holzge 1809-1895.
56. Pastorats Krug, Markt u. Witwenland 1822-1904.
57. Pastorats Revisions Listen 1811-1874.
58. Contrakte 1852-1913.
59. Revisorische Beschreibung des Pastorates Pölwe.
60. Kirche Commissions Protokolle 1766-1860.
61. Kirchen Convents-Protokolle 1781-1906, 4 eks.
62. Regulativ od. Pastor u. Kirchen Diener 1843.
63. Jürgen Rothausens "Pelwscher Kirchenbuch anno 1646."
64. Schreiben u. Papüre aus Pastor A. v. Lundius Zeit u. Nachfolger 1665-1700. (Sitten Geschichte)
65. Decreta Synodalia zu Wenden 7 juli 1673 und Gustav Adolfs Artikel 1626.
66. Pastor Freubluts Adjunkten Prozess-Sachen 1776/8.
67. Pastore zu Pölwe set 1781-1903. Papiere über ihre Berufungen, Papiere etc.
68. Befehle d. Ober Consist. 1771-1833.
69. Parochialischeine 1838-1901, 5 eks.
70. Kassa Buch d. Kirche 1873-1914.
71. Collekten-Bücher 1807-1908, 3 eks.
73. Personalbücher von 1757 ab in 33 Bänden.
74. Regierungs Patenti 1757-1881, 2 eks.
75. Kirchhofs Angeleg. 1848 etc.
76. Requisiten d. Pastore 1900-1916.
77. Publicatien 1899-1916.
78. Bibel Gesellschaft. 1817-1915.
79. Diverse Berichte (gedrückt).
80. Pöelwsche Unterstuf Ev. Luth. Gemeinde 1859-1901.
81. Diverse Berichte (gedrückt)
82. Berichte d. Ev. Luth. Missionen.
83. Mitteil d. General Superintendent 1902-1913.
1. Kniga o prihode obštšestvennõh sborov 1866-1891, 2 eks.
2. O prihode i rashode 1885-1891.
3. Tabel obštšestvennõh sborov 1891-1892.
4. Prihoda-rashodnaja kniga 1891-92.
5. Tabel okolodnõh i zemskih sborov 1892.
6. Protokolnaja kniga shoda võbornõh 1871-1892, 3 eks.
7. Protokolnaja kniga vol. Staršinõ 1889-91.
8. Žurnal ob osnoprivivanii 1863-92, 4 eks.
9. Alfavit zap. nižn. tšin. proživ. v volosii.
10. Kniga o vremenno otlutšivšisja zap. nižn. tš. 1885-91.
11. O vremenno proživt. zap. niž. tšin. 1885-1892, 3 eks.
12. Magazinnaja kniga nr. 1 1870-1892.
13. Tože ob otpuske v ssudõ otdeln. tšlenam 1870-76.
14. Rastšetnaja kniga o ssudah otpusk otdelnõm tšl. Nr. 2 1882-1892.
15. Mag. kn. ob otpuske v ssudõ otdelnõm tšlenam 1877-1881.
16. Spisok litsam prinadležatsih obštšestvu 1873-1893, 7 eks.
17. Rastšetnaja kniga ob otpuske bednõm magazin. hleba 1873-1889.
18. Kniga po otbõvanii podvorov 1879-1892.
19. Kniga železnõm inventarijam 1877-1890.
20. Spisok tšužim tšlenam proživših v sei vol. 1897-1890.
21. Revizskija skazki 1858-1892.
22. Regulativ 1858-1892.
23. Kniga dlja zapisi potštovõh poitok 1892.
24. Spisok protsentnõm bumagam 1879-1892.
25. Kn. o prodovolstvennom kapitalam 1876-99.
26. Kassovaja kniga. 1875-91.
27. Kniga o vstupivših za pasportõ sborah 1879-92.
28. Kniga naturalnõh povinnostjei 1875-91.
29. Vhodjaštšii reestr 1890-92
30. Ishodjaštšii reestr 1890-92
31. Prizõvnõe spiski 1877-1890.
32. Tabel obštšestvennõh sborov 1891-1900.
33. Spisok tšlenam prinadležaštšim volosti 1873-1894, 4 eks.
34. Prih.-rashodnaja kniga stroitelnoi komiteta 1893-94.
35. Kniga tšužim tšelenam prož. v volosti 1877-91.
36. Kniga naturaln. povižnnostei 1878-1891.
37. Kn. dlja zapisi ot puštšenn. iz Ver. Ujezdn. Kaz. pos. zp. 1895-1897.
38. Kniga o prihode i rasbore pasport. blank 1895.
39. Kniga o vstupivštših za pasportõ sborah 1871-95.
40. Napimenovanie protsentnõm bumagam 1877-1892.
41. Spisok železnõm inventarjam 1877-92.
42. Kniga dlja podvodov 1879-98.
43. Protokolnaja kniga obštšavo vol. shoda 1870-89.
44. Protokolnaja kniga shoda võbornõh 1873-1901, 4 eks.
44. Spisok bednõh sei volosti 1878-87.
45. Raznosnaja kniga 1900-1902.
46. Ospoprivatelnaja kniga 1888-1892.
47. Kvitantsionnaja kniga 1900-1902, 3 eks.
48. Vhodjaštšii regestr 1890-1901 7 eks.
49. Ishodjaštšii regestr 1890-1901 6 eks.
50. Nastolnõi pasportnõi regestr 1895-1901.
51. Magazinnõje knigi.
52. Magaz. knigi ob otpuske v ssudõ otdelnõm tšlenam 1871-1883.
53. Magazinnaja kniga 1869-1898, 2 eks.
54. Rastšetnaja kniga nr. 2 v ssudah otpuštšennõh otdel. tšlenam 1886-1899, 4 eks.
55. Denežnõje knigi: staraja kassovaja kniga 1871-1884.
56. Tabel okladnõh i zemskih sborov 1892-1900.
57. Prihodno-rashodnaja kniga 1891-1897.
58. Kassovaja kniga 1893-1900.
59. Kassovaja kniga prinadležaštših obštšestvennõh summah 1885-1893.
60. Stšet o võdannom bednõm vpomoštšestvovani 1898-1900.
61. Prihodo pashornaja kniga 1897-1900.
62. Podatnaja pastšetnaja kniga o prihode nr. 1 1900-1901 2 eks.
63. Glavnaja kassovaja kniga 1900-1902, 2 eks.
64. Spetsialnaja kassovaja kniga 1900-1902
65. Opis protsentnõm knigam 1893-1903. Denežnõje stšotõ.
66. Glavnaja kassovaja kniga 1902.
67. Spetsialnaja kassovaja kniga 1902-1903.
68. Podatnaja rastšetnaja o prihode nr. 1 1902-1906.
69. Podatnaja rastšetnaja o prihode nr. 2 1900-1903.
70. Kvitantsionnaja kniga o prihode 1902-1908, 6 eks.
Povinnostnõje stšetõ
71. Kniga naturalnõh povinnostei 1900.
72. Kn. o publ. pov. Obštšestv. otbõvajemõh rabotovo (konnõje dni) 1900
73. Kn. o publ. pov. Obštšestv. otbõvajemõh rabotovo peške dni 1900.
Magazinnõje stšetõ
74. Magazinnõje spiski 1902-1908.
75. Magazinnaja kniga nr. 1, nr. 2, 1900-1908.
76. Magazinnõje raspiski 1902-1903, 2 eks.
77. Magazinnaja kvitantsionnaja kniga 1900-1901.
Raznõje kantseljarskije knigi
78. Protokolnaja kniga shoda võbornõh 1901-1904.
79. Protokolnaja kniga shoda võbornõh obštš. vol. shoda 1892-1908.
80. Protokolnaja kniga shoda võbornõh vol. staršinõ 1885.
81. Vhodjaštšii regestr 1902.
82. Ishodjaštšii regestr 1902-1903, 2 eks.
83. Nastolnõi regestr 1902.
84. Raznostnaja kniga 1901-1908.
85. Kniga strahovoi korrespondentsii 1892-1908.
86. Revizkija skazki i perevodnõje spiski 1857.
87. Spisok litsam prinadležaštšim vol. obštš. 1900.
88. Posemeinõi spisok 1902.
89. Alfavit o sudimosti lits 1901.
90. Spisok arestantov peresõlajemõh tšerez vol.
91. Žurnal ob ospoprivivanii 1905-1914.
92. Vakenbuh 1874-1882.
93. Gubernskija vedomosti 1892-1902.
94. Pasportnõje knigi.
95. Nastolnõi pasportnõi regestr 1902-1906.
96. Pasportnõi alfavit 1895.
97. Knigi po voinskoi povinnosti 1908.
98. Prizõvnõje spiski 1874.
99. Spiski ratnikam opoltšenija s 1890.
100. Knigi vojenno konskovo utšastka.
101. Vhodjaštšii regestr 1897.
102. Ishodjaštšii regestr 1897.
103. Raspisnaja kniga.
Denežnõje stšetõ
104. Glavnaja kassovaja kniga 1903.
105. Nastolnõi pegestr 1903.
106. Spisok litsam prinadležats. vol. otštš. 1900-1905.
107. Ishodjaštšii regestr 1904-1905.
108. Glavnaja kassovaja kniga 1905-1921.
109. Spetsialnaja kassovaja kniga 1904-1907.
110. Protokolnaja kniga shoda võbornõh 1904-1907.
111. Vhodjaštšii regestr 1904-1911.
112. Ishodjaštšii regestr 1904-1911.
113. Podatnaja rastšetnaja kniga o prihode 1904-1907.
114. Podatnaja rastšetnaja kn. o rashode 1904-1909.
115. Protokolnaja kniga shoda võbornõh 1907-1910.
116. Nastolnõi pasportnõi regestr 1906-1908.
117. Kniga magaz. spiski 1908-1910.
118. Magaz. kniga nr. 1 1909-1910.
119. Magaz. kniga nr. 2 1909-1910.
120. Protokolnaja kniga obštš. vol. shoda 1908.
121. Podatnaja rastšetnaja kn. o prihode I 1907, II 1909.
122. Podatnaja rastšetnaja kn. o rashode I 1907, II 1909.
123. Kniga o polutšenii korrespndentsii s potšt. 1909.
124. Kvitats. kniga 1908-1909.
125. Kontrolnõje knigi o zastrahovanii 1908.
126. Podatnaja rastšetnaja kniga o rashode nr. 2 1904-1908.
127. Protokolnaja kniga o raskladke obštš. sborov 1905-1912.
128. Rasposnaja kniga dlja zapisi võstl.
129. Vremennõi spisok litsam prinadl. k vol. 1909-1925.
130. Ižurovaja kniga dlja zapisõvanija otr. 1911.
131. Kniga dolgovõh objazatelstv.
132. Kvitats. denežn. korstkovalok 1912-1914, 2 eks.
133. Kniga dolgov i sdelok 1913.
134. Kniga revizii vol. pravitelstva 1912.
135. Regestr bolnõh tšlenov 1912.
136. Protokolnaja kniga raskladok obštš. sbor. 1913.
137. Protokolnaja kniga raskladok talernõh sbor. 1913.
138. Dežurnaja kniga 1913.
139. Kniga propovov utšeta vol. 1914.
140. Spisok arestantov 1914.
141. Peakassaraamat 1917.
142. Vallamaksu arveraamat sissetuleku üle 1917.
143. Vallamaksu arveraamat väljamineku üle 1917.
144. Peremeeste maksu raamat.
145. Spetsiell kassaraamat.
146. Postiraamat 1916.
147. Spetsiell lauaregister väljaspool valda elavate isikute vallamaksu sissenõudmine 1916-1917.
148. Laua register.
149. Vallanõukogu protokolliraamat 1920.
150. Valla täiskogu protokolliraamat.
151. Sissetuleku- ja isikumaksuraamat 1920-23, 3 eks.
152. Sissetuleku maksuraamat 1920-1922.
153. Eri kassaraamat 1923.
154. Liikumata varanduse maksuraamat 1920-1923.
155. Eelarveliste kulude raamat 1921-1923.
156. Inventariraamat 1921.
157. Isiku vallamaksu raamat 1924.
158. Vallanõukogu protokolli raamat 1920-1926.
159. Hingekirja raamat 1909.
160. Lauaregister 1924.
161. Valla piirkonnas elavate isikute nimestik.
162. Kohtu poolt karistud isikute nimestik.
163. Isikutunnistuse väljaandmise raamat 1923.
164. Register sinna juure.
165. Hobusepasside register 1923.
166. Hobusepasside registreerimise raamat 1920.
167. Läbisaadetud vangide raamat 1920.
168. Tähestik v. nõukogu protokolliraamatu juure 1920.
169. Rahasummade vastuvõtmise raamat 1920.
170. Lauajuhend 1924.
171. Tähestik lauajuhendi juure 1925.
172. Viina ostulubade väljaandmise raamat 1921-1925.
173. Küüdiraamat 1925.
174. Postiraamat 1924.
175. Peakassaraamat 1925.
176. Erikassaraamat 1925.
177. Isiku vallamaksu tabel 1925.
178. Liikumata varanduse maksuraamat 1925-1926.
179. Tagavaraväeliste register-arveraamat 1924.
180. Maksude vastovõtmise kviitungiraamat.
181. Viina ostulubade väljaandmise raamat 1920-1921.
182. Tähestik sinna juure 1920-1921.
183. Lauajuhend 1921-1922.
184. Peakassaraamat 1926.
185. Erikassaraamat 1926.
186. Maksude vastuvõtmise kviitungiraamat 1927, 5 eks.
Kioma valla arhiiv asub Kioma vallamajas.
Arhiiv koosneb kahest arhiivist:
1) Kioma arhiiv ja 2) Varbuse arhiiv. Mõlemad arhiivid ühendati 1892-1893. aastal, Kioma ja Varbuse valdade ühendamise läbi.
1. Liikumata varanduse maksu nimekiri 1920, 1921.
2. Isikumaksu nimekiri 1920, 1921.
3. Postiraamat 1920-1922.
4. Lauaregister 1920.
5. Kirjakogud 1920-1923.
6. Peakassaraamat 1923.
7. Viinalubade tähestik 1920-1923.
8. Isikutunnistuste kontsad.
9. Hobusepasside kontsad.
10. Kirjakogud.
11. Vallanõukogu koosolekute protokolliraamat.
12. Tagavaraväelaste arvepidamise raamat 1920-1924.
13. Kviitungide kontsad 1920-1922.
14. Peakassaraamat 1924-1925.
15. Viinalubade väljaandmise raamat 1920-1925.
16. Tähestik viinaostulubade üle 1924-1925.
17. Eelarveliste tulude raamat 1922-1925.
18. Riigi liikumata varanduse maksude raamat 1922-1925.
1920. a. jaotati Kähri vald kahte ossa: lõunapoolne Kähri, põhjapoolne Karilatsi vald. Valla jaotamisel jäi arhiiv Karilatsi.
Arhiiv asub Kähri vene õigeusu Püha Mikaeli kirikus. Arhiiv korraldamata.
Arhiivid korraldamata. Asuvad Moisekatsi vallamajas. Vanemad dokumendid:
1. Schuldenbuch 1854-1870.
2. Moisekatze kogokonna Protokolli Raamat pro 1883/84-1886.
3. Protokolliraamat 1845-1867.
1. Kassovaja kniga o prinadl. 1865-1900, 4 eks.
2. Glavnaja kassovaja kniga 1900-1926, 17 eks.
3. Kniga o prihode i rashode obštšestvennõh sborov 1882-1890.
4. Vremennaja kniga dlja otdelnõh platelštšikov protokolov shoda võbornõh 1889-1891.
5. Prihodo rashodnaja kniga 1891-1899, 3 eks.
6. Kniga o vstupivših na pasportõ sborah 1864-96.
7. Kniga opis propusknõm bumagam 1877-1901, 2 eks.
8. Kniga otdelnõh platelštšikov 1866-1891, 3 eks.
9. Vremennaja kniga ob obštšestvennõh sborov 1890.
10. Tabel obštšestvennõh sborov 1892-1899.
11. Podatnaja rastšotnaja kniga o raznõh prihodah 1872-1881.
12. Kniga pozemelnago naloga 1872-1886, 2 eks.
13. Tabel okladnõh sborov 1892-1899.
14. Kniga o prihoda i rashoda ustroistva utšilištša 1877-1880.
15. Kniga o postroikam v volostnom obštšestve 1883-1894, 2 eks.
16. Stšet o võdannom bednõm vspomoštšestva 1879-1901, 2 eks.
17. Kniga o talernom zerne 1877-1899, 2 eks.
18. Kvitantsionnaja dežnaja kniga 1900-1909, 6 eks.
19. Magazinnaja kniga 1841-1900, 2 eks.
20. Rastšetnaja kniga nr. II o ssudah iz Tenasilma 1879-1893, 2 eks.
21. Rastšetnaja kniga nr. II o ssudah iz Karilatsii 1880-1893, 3 eks.
22. Rastšetnaja kniga nr. II o ssudah obštšii 1894-1899.
23. Kvitantsionnaja magazinnaja kniga 1900-1901, 3 eks.
24. Protokolnaja kniga shoda võbornõh 1872-1901, 6 eks.
25. Kniga protokolov obštšavo vol. pr. 1878-1893.
26. Nastolnõi regestr 1875-1877.
27. Ishodjaštšii regestr 1883-1911, 10 eks.
28. Vhodjaštšii regestr 1883-1911 8 eks.
29. Revizkie skazki 1811, 1816, 1826, 1834, 1850.
30. Imennõi spisok litsam prinadl. k. vol. obštš. 1875-1901, 8 eks.
31. Kniga proživajuštšii v volosti tšlenam drugih obštšestv 1878-1893.
32. Ospoprivatelnaja kniga 1876-1892.
33. Nastolnõi pasportnõi regestr 1895-1902.
34. Alfavit zapasnõm nižnim tšinam.
35. Kniga o vremenno proživajuštših nižnih tšinov. 1885-1892.
36. Kniga o vremenno otlutšivših zapas. nižn. Tšinov. 1892-1898, 2 eks.
37. Prohodo rashodnaja kniga o postroike novovo volostnogo doma 1894-1896.
38. Kniga dlja zapisi otpuštšennõh iz Kaznatšeistva pasportnõh znakov i uplatšennõh za nih summ 1895-1897.
39. Kniga magazinnaja rospiski 1902, 3 eks.
40. Kvitantsionnaja magazinnaja kniga 1901-1902.
41. Podatnaja rastšetnaja kniga o prihode tšast II 1900-1906.
42. Podatnaja rastšetnaja kniga o rashode tš. I 1900-1906.
43. Vhodjaštšii regestr 1912.
44. Ishodjaštšii regestr 1912.
45. Kniga o vtoritšnom ospoprivanii 1877-1893.
46. Posemeinõi spisok.
47. Spetsialnaja kassovaja kniga 1900-1903.
48. Podatnaja rastšetnaja kniga o prihode tš. I 1900-1903.
49. Kvitantsionnaja denežnaja kniga 1902-1904, 3 eks.
50. Kniga rospisok polutš. v ssud iz hleb. zapasn. magaz. 1903-1905, 9 eks.
51. Kvitantsionnaja magazinnaja kniga 1904-1905, 3 eks.
52. Kvitantsionnaja denežnaja kniga 1904-1905, 4 eks.
53. Rastšetnaja kniga o ssudah otpuštšennõh iz magaz. 1900-1906.
54. Spisok litsam prinadl. k. volosti 1902-1906.
55. Kvit. denežnaja kniga 1905-1907, 4 eks.
56. Kvit. magazinnaja kniga 1905-1906.
57. Kniga rospisok v polutšenii magaz. ssud. 1905-1907, 8 eks.
58. Spetsialnaja kassovaja kniga 1907.
59. Nastolnõi pasportnõi regestr 1902-1908.
60. Kvit. denežnaja kniga 1907-1909, 3 eks.
61. Kniga rospisok v polutšenii magaz. ssud. 1908, 2 eks.
62. Kvit. magazinnaja kniga 1906-1908, 2 eks.
63. Alfavit zapasn. nižn. tšinam 1908.
64. Kniga o vremenno otlutšivõi nižn. zap. tš. 1899-1908, 2 eks.
65. Kniga o vremenno proživajuštšix zap. nižn. tšinov 1889-1906.
66. Magazinnaja kniga N 1 1900-1907.
67. Kn. postanovlenii shoda võbornõh 1901-1909.
68. Kniga prigovorov obštšavo shoda 1893-1908.
69. Podatnaja rastšetnaja kn. o prihode tš. II 1903-1905.
70. Podatnaja rastšetnaja kn. o prihode tš I 1900-1912, 5 eks.
71. Podatnaja rastšetnaja kn. o prihode II 1900-1908, 3 eks.
72. Kniga tšastnõh povinnostei 1900-1908.
73. Šnurovaja kn. dlja zapisõvanii opuštš. arest. vorov 1903-1910.
74. Nastolnõi regestr 1911, 1912.
75. Spisok litsam prinadležaštšim k volosti 1907-1909.
76. Kniga o predohranenii ospõ 1892-1910.
77. Kniga o rastrahov obštš. i tšastn. 1908-1913.
78. Pasportnõi alfalitnõi regestr (nastolnõi) 1895-1909.
79. Magazinnõje spiski 1909.
80. Spetsialnaja kassovaja kniga 1908-1912.
81. Podatnaja rastšetnaja kniga o rashode tš. I 1906-1909.
82. Podatnaja rastšetnaja kniga o rashode tš II 1905-1911.
83. Kvitantsionnaja denežnaja kniga 1908-1913, 12 eks.
84. Kvitantsionnaja magaz. kniga
85. Kniga raspisok v polutš. ssud. iz zapasn. magaz., 9 eks.
86. Raspisnaja kniga, 5 eks.
87. Isikutunnistuste väljaandmise kontsad 1919-1921 a.
89. Kviitungid raamatud nr. 1 1910-1922, 7 eks.
90. Piirituslubade kontsad 1920-1920, 22 eks.
91 Kulude arveraamat 1918-1921.
92. Riigi liikumata varanduse maksude raamat 1920-22.
93. Isikumaksu raamat 1920-22.
94. Lauajuhend 1921-22.
95. Nõukogu protokolliraamat 1918-1922.
96. Rahvaväelaste registreerimis raamat 1921, 2 eks.
97. Lauajuhend 1921-1922.
98. Elanikkude nimekiri 1921-1922.
99. Tähestik lauajuhendi juurde 1921-1922.
100. Kviitungiraamat 1921-22, 5 eks.
101. Isikumaksu raamat 1921-1922.
102. Lauajuhend 1922.
103. Tähestik lauajuhendi juurde 1922.
104. Kantseleimaksu raamat 1922.
105. Trahvitud isikute nimestik 1901-1922.
106. Vallavalitsuse protokolliraamat 1922-1923.
107. Vangide raamat 1911-1922.
108. Kviitungiraamat 1922-23 2 eks.
109. Isikutunnistuste tähestik 1919-1923.
110. Kviitungiraamat 1921.
111. Erikassa raamat 1921-1924.
112. Laua juhend 1921-1923.
113. Tähestik lauajuhendi juure 1923.
114. Inventariraamat 1921-1924.
115. Küüdiraamat 1922-1924.
116. Tähestik nõukogu protokolliraamatu juurde 1922-1924.
117. Nõukogu protokolliraamat 1922-1924.
118. Elanikkude nimekiri 1922-1924.
119. Hobusepasside register 1922-1924.
120. Isikutunnistuste register 1922-1924.
121. Raha väljavõtmise raamat 1920-1924.
122. Kirjade saateraamat 1919-1924.
123. Kviitungiraamat 1923-1924, 2 eks.
124. Isikutunnistuste register 1923.
125. Lauajuhend 1924.
126. Tähestik lauajuhendi juurde 1924-1925.
127. Postiraamat.
128. Elanikkude nimekirjaraamat.
129. Hobusepasside väljaandmise raamat.
130. Tähestik selle juurde.
131. Nõukogu protokolliraamat 1924-1926.
132. Tähestik selle juurde.
133. Isikutunnistuste väljaandmise raamat.
134. Tähestik selle juurde.
135. Viinalubade väljaandmise raamat 1920-1926.
136. Vangide raamat.
137. Viinalubade väljaandmise tähestik 1920-1926.
138. Kantselei maksuraamat.
139. Valla protokolliraamat.
140. Isikute trahvimise raamat.
141. Revisjonikomisjoni protokolliraamat 1922-1926.
142. Inventariraamat.
143. Puhkusele lastud ja komandeerit. Registreerimisraamat.
144. Arvepidamise raamat 1920-1925.
145. Kulude arveraamat.
146. Tulude arveraamat.
147. Erikassaraamat.
148. Kinnisvara maksuraamat.
149. Isikumaksu raamat.
150. Kviitungiraamat nr. 29-113. 1923-24.
151. Tagavaraväelaste arvepidamise raamat 1920-25, 4 eks.
152. Raha väljatoomise raamat.
153. Tagavaraväelaste arvepidamise raamatu tähestik 1920-1925.
154. Kviitungiraamat nr. 114-213, 1924.
155. Isikumaksu raamat 1923-1924.
156. Kulude arveraamat 1922.
157. Riigi liikumatu varanduse makseraamat 1922-1925.
158. Lauajuhend 1924-1925.
159. Kviitungiraamat nr. 214-662. 1924.
160. Küüdiraamat 1922.
161. Tähestik lauajuhendi juurde 1925.
162. Küüdiraamat.
163. Hääleõigusliste kodanikkude nimekiri 1923-1926.
164. Eesti Panga Võru osak. väljaantud bl. raamat.
165. Pidude registreerimise raamat 1924-1926.
166. Kviitungiraamat nr. 101-200 1921-1926, 5 eks.
167. Hobusepasside register.
168. Riigi liikumata varanduse maksuraamat.
169. Vallavalitsuse protokolliraaamatu tähestik.
170. K./L. registreerimise raamat 1920-1926.
171. Pidupiletite registreerimise raamat.
172. Nõukogu protokolliraamat.
173. Lauajuhend 1925-1926.
174. Arestikambris vahiall viibivate isikute nimestik.
175. Revisjonikomisjoni protokolliraamat.
176. Mitmesuguste arvete raamat.
177. Nõukogu protokolliraamat.
178. Magasiraamat, 2 eks.
179. Erikassa raamat.
180. Isikumaksu raamat.
181. Kinnisvara maksuraamat.
182. Valla tee kontingentide raamat.
183. Sundusliste kooliealiste laste nimekirja raamat.
1. Vaestelaste varanduseraaamat 1842-1869.
2. Vaestelaste raharaamat 1870-1891.
3. Eestkostjate raamat 1877-1891.
4. Lepinguraamat 1866-1891, 2 eks.
5. Protokolliraamatud 1839-1891, 10 eks.
6. Lauaregister 1889-1891.
7. Väljakirjutuse raamat 1890-1891.
8. Nööriraamat paigalepandud rahade üle 1880-1891.
9. Oksjonipidamise raamat 1866-1890.
10. Aktide register 1890-1891.
11. Raharaamatud 1912-1923.
12. Lauaregister süüteoasjade üle 1911-1915.
13. Lauaregister nõudmisasjade üle 1911-23, 2 eks.
14. Alfabetiraamat 1911-1923.
15. Lepinguraamat 1911-1915.
16. Sissetulnud kirjade register 1911-1923.
17. Väljaläinud kirjade raamat 1911-1923.
18. Eestkostjate register 1911-1915.
19. Kviitungid raharaamatu juurde 1913, 1914, 2 eks.
20. Vaestelaste kohta peakassa raamat (uus).
21. Vaestelaste kohta lauaregister.
22. Aktid alates 1908-1923 a., 650 akti.
23. Liivimaa talurahva seadus kohtu 1860.
24. Talurahva hoiu kohtupidamisseadus.
25. Balti kubermangude tsiviilasjade seadus.
26. Vaestelaste kohtukviitungi raamat.
27. Karilatsi valla vaestelaste kohtu alla kuuluvate pärijate varanduse hoidmise üle 1929.
Karilatsi valla- ja vallakohtu arhiivid asuvad Karilatsi vallamajas. 1919. a. kaduma läinud enamlaste läbi 6 pärimisakti (Karilatsi vallasekretäri ütluse järgi).
1. Tšastnaja prohido rashodnaja denežn. kn. 1873-1881.
2. Prihodo rashodnaja denežnaja kniga 1881-1900, 5 eks.
3. Volostnaja kassovaja kniga 1848-1888, 2 eks.
4. Vremennaja kassovaja kniga 1889-1896.
5. Kassovaja kniga 1896-1900.
6. Pasportnaja kniga 1851-1870.
7. Kniga o vstupivš. za pasportõ sborah 1871-1895.
8. Opis protsentnõm bumagam 1879-1900, 2 eks.
9. Tabel obštšestvennõh sborov 1848-1899, 7 eks.
10. Tabel obrotšnõh deneg 1869-1886, 2 eks.
11. Tabel po zemelnago naloga 1885.
12. Tabel okladnõh i zemskih sborov 1882-1899, 3 eks.
13. Protokolnaja kniga postanovlenii shora võborn. 1867-1900, 5 eks.
14. Tabel strahovogo sbora i strahovedomost 1889-1890.
15. Stšet o võdannom bednõm vspomoštšestvovanija 1898-99.
16. Magazinnaja šnurovaja kniga 1866-1869.
17. Magazinnaja kniga nr. 1. 1870-1890.
18. Vremennaja magazinnaja kn. nr. 1. 1890-1899.
19. Rastšetnaja kniga nr. 2 o ssudah otpuštš. iz magaz. 1870-1899, 21 eks.
20. Posemeinõi spisok 1898.
21. Imennoi spisok litsam prinadl. k obštšestvu 1876-99, 7 eks.
22. Vhodjaštši regestr. 1873-1899, 15 eks.
23. Ishodjaštšii resstr. 1878-1900, 10 eks.
24. Tabel o sborah na remonte dorogi 1890-92.
25. Kniga o podvodam 1855-1892, 2 eks.
26. Kn. o vremenno proživ. v volosti tšl. otdr. obštš. 1877-1895.
27. Spisok otstavnõm nižnim tšinam 1877-1895.
28. Kniga o soderžaštšisja podstražego 1877-1894.
29. Kniga železnago inventara 1877-1877.
30. Žurnal ob ospoprivivažii 1877-1898, 3 eks.
31. Žurnal o vtoritšnom ospoprivivanii 1881-1883.
32. Kniga o talernom sbore 1870-1870.
33. Denežnõi Vakenbuh 1860.
1. Kniga naturalnõh povinnostei 1857-1869.
2. Nastolnõi pasportnõi regestr. 1895-1899.
3. Kniga o rashodah 1849-1863.
4. Narjad po ohraneniju kopii s blankov I vseobštšei perepisi naselenija Rossiiskoi Imperii v 1897 g.
5. Kn. o vremenno otlutšivšisja zapasn. tšin. uprezdn. d.
6. Kn. o vremen. proživajuštšisja zap. nižk. tš. utr.
7. Kniga dlja zapisi otpuštšennõh iz kaznatš. pasportnõh znakov 1895-1897.
8. Raspisnaja kniga 1893-1901, 7 eks.
9. Kvitantsionnaja denežnaja kniga 1900-1901, 4 eks.
10. Kvitantsionnaja magazinnaja kniga 1900, 3 eks.
11. Spetsialnaja kassovaja kniga 1900-1909. 4 eks.
12. Glavnaja kassovaja kniga 1900-1909, 9 eks.
13. Podatnaja rastšetnaja kniga 1900-1901, 4 eks.
14. Magazinnaja kniga nr. 1. 1900-1901.
15. Magazinnaja rastšetnaja kniga nr. II 1900.
16. Vhodjaštšii regestr. 1899-1909.
17. Ishodjaštšii regestr. 1900-1910.
18. Denežnaja kvitantsionnaja kniga. 1901-1910, 21 eks.
19. Kniga magaz. spiski 1900.
20. Rospiski võdannõm Starokoiolskomu hlebnomu magazinu v porutšenii iz magaz. hleba v ssudõ 1900.
21. Kniga naturalnõh povinnostei 1900.
22. Kn. o publitšnõh povinnostjah obštših otbõvajemõh rabotoju (konnõje dni) 1900.
23. Kn. o publ. povin. literanskih otb. rabot. (konnõje dni).
24. Kn. o publ. povin. literanskih otb. rabot. (pešie dni) 1900.
25. Protokolnaja kniga postanovleniju roda võborn. 1900.
26. Protokolnaja kn. postanovl. obštš. shoda volosti 1822.
26. Protokolnaja kniga sojedinennago shoda võbornõh Starokopolskoi i Geimadraskoi volosti 1891-1911.
27. Protokolnaja kniga volostnõi politsii 1886.
28. Spisok litsam prinadležavštšim k obštšestvu 1900-1902.
29. Žurnal ob ospoprivivaniju.
30. Kn. dlja zapisi štrafnõh deneg peredannõh volostnõm sudom 1891.
31. Kniga dlja zapisi soderžaštšisja pod strožeju 1895.
32. Alfavit o sudimosti lits.
33. Nastolnõi pasportnõi regestr 1899.
34. Alfavitnaja kn. dlja zapisi lits polutšajuštših vidõ na žitelstvo 1895.
35. Revizkaja skazka 1857-1858.
36. Perevodnõja spiski 1858.
37. Kn. dlja zapisi peredeljajemõh svidetelstv na torgovlju, promõsl i na lavki 1898.
38. Regulativ.
39. Potštovaja kniga udostovereniju võdavajemõh dlja predstavljenija v tšastnõm strahovõja utšreždenija. Vladeltsam strojenii podležaštših objazatelnomu strahovaniju.
40. Alfavit zapasnõm nižnõm tšinam.
41. Kn. vremenno otlutšivšihsja zapasn. tšinov 1886.
42. Kn. vremenno proživajuštšihsja zapasn. nižn. tš. 1889.
43. Prizõvnõje spiski 1875-1908.
44. Spiski ratnikam opoltšenja I razrjada.
45. Kniga dlja zapisi postupivših za stšet Vol. Pravlenija depozitov v ujezdn. Kaznatšistvo 1897.
46. Kn. dlja zapisi otpuštšennõh pasportnõh knižek i pasportov iz Verroskago ujezdn. Kaznatšeistva 1898.
47. Kn. magazinnõje spiski 1901.
48. Rospiski võdannõja magazinnomu upravl. s polutš. hleba.
49. Kvitantsionnaja spetsialnaja kniga, 2 eks. 1901.
50. Kniga rospisok v polutšenii ssud iz hlebnago zapasn. magazina, 4 eks. 1901.
51. Kvinants. magaz. kniga, 4 eks. 1901.
52. Razposnaja kniga Vol. Pravlenija 1901.
53. Podatnaja rastšetnaja kniga o prihode tš. I 1903.
54. Protokolnaja kn. raskladki obštš. Sborov, 2 eks.
55. Kniga magazinnaja spiski.
56. Kniga raspisok v polutšenii ssud iz magazina, 6 eks.
57. Kvitants. magazinnaja kniga, 5 eks. 1903-1904.
58. Spisok litsam prinadležaštšim k volosti 1903.
59. Spisok litsam proživajuštšim v volosti tšlenam drugih obštšestv.
60. Kniga dlja zapisõvanija otpuštšennõh arestantam pištši i notšlegov.
61. Žurnal o vtoritšnõm ospoprivivanii.
62. Kniga postanovlenii sleda võbornõh 1903.
63. Kniga magazinnõje spiski 1904-1905.
64. Kniga raspisok v polutšenii v ssud iz magasina 1904, 7 eks.
65. Kniga raspisok v polutšenii v ssud iz magasina 1905, 3 eks.
66. Kvit. magazinnaja kniga 1905.
67. Posemeinõi spisok 1905.
68. Podatnaja rastšetnaja kn. o rashode tš. II 1906.
69. Podatnaja rastšetnaja kn. o prihode tš. I 1906.
70. Kniga magaz. spiski 1906-1909, 3 eks.
71. Kn. raspisok v polutšenii ssud iz magazina 1906, 5 eks.
72. Kvit. magaz. kniga 1906, 3 eks.
73. Protokolnaja kniga obštšego shoda 1906.
74. Protokolnaja kn. postanovlenii shoda võbornõh 1906.
75. Podatnaja rastšetnaja kn. o prihode tš. II 1907.
76. Rastšetnaja magazinnaja kniga tš. II 1907.
77. Kniga rospisok v polutšenii ssud iz magazina 1906, 4 eks.
78. Kvit. magaz. kniga 1906.
79. Nastolnõi pasportnõi regestr 1906-1909.
80. Kniga raspisok v polutš. ssud iz magaz. 1908, 4 eks.
81. Alfavitnõi pasportnõi regestr 1908.
82. Kn. utšeta niž. zapasn. Tšinov. 1908.
83. Alfavitnaja ukazatel knige utšete niž. zap. tš.
84. Kniga utšeta ratnikov okoltšenija i razrjada 1906.
85. Alfav. ukazatel knige ratnikov i razrjada.
86. Kvit. kn. dlja prinjat. uvolen. bõt ot zap. niž. tš.
87. Kontrolnaja kniga o zastrahovanii selsk. strojenii.
88. Spisok litsam 1908.
89. Kvitantsionnaja kniga 1908.
90. Podatnaja rastšetnaja kniga 1909.
91. Spisok litsam 1908.
92. Protokolnaja kn. shoda võbornõh 1909.
93. Rasposnaja kniga 1909.
1920
94. Sissetuleku ja isikumaksude raamat.
95. Liikumata varanduse maksude raamat.
96. Piirituse ja viinalubade väljaandmise raamat.
97. Tähestik selle juurde.
98. Nõukogu protokollide raamat.
99. Rahasaamise raamat teistest asutustest.
100. Postiraamat.
101. Tähestik hobusepasside väljaandmiseks.
1921
102. Spetsiaal kassaraamat.
103. Elanikude registreerimisraamat.
104. Inventariraamat.
105. Piirituse ja viina ostulubade väljaandmise raamat.
106. Tähestik selle juure.
107. Sissetuleku- ja isikumaksuraamat.
108. Kulude arveraamat.
109. Liikumata varanduse maksude raamat.
110. Lauaregister.
1922
111. Liikumata varanduse maksuraamat.
112. Tähestik viina ostulubade juurde.
113. Vangide läbisaatmise raamat.
114. Isikutunnistuste väljaandmise raamat.
115. Lauajuhend.
116. Hobusepasside väljaandmise raamat.
1923
117. Erikassa raamat.
118. Riigi liikumata varanduse maksuraamat.
119. Valla tulude raamat.
120. Tähestik selle juurde.
121. Trahvimiste sissekasseerimiste raamat.
122. Postiraamat.
1924
123. Liikumata varanduse maksuraamat.
124. Viina ostulubade väljaandmise raamat.
125. Tähestik selle juurde.
126. Lauajuhend.
127. Tagavaraväeliste registreerimisleht arveraamat.
1925
128. Erikassa raamat.
129. Isikumaksude sissetuleku raamat.
130. Riigi liikumata varanduse maksuraamat.
131. Tähestik lauajuhendi juurde.
132. Viina ostulubade väljaandmise raamat.
133. Tähestik selle juurde.
134. Rahasaamise raamat teistelt asutustelt.
135. Lauajuhend.
136. Isikutunnistuste väljaandmise raamat.
137. Vallavalitsuse protokolliraamat.
Arhiiv korraldamata.
Põhjasõja ajal tapetud kõik inimesed maha.
Maa olnud nii tühi, et 50 versta peal ei olnud kukelaulu kuulda (Jakob Plakk, 72 a. taluperemees, Koiola v.; Aleksander Mühlberg, 72 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.).
Kioma vallas jäänud sõjast järele ainult kaks venda, kuna teised elanikud siin kõik maha tapetud (Jaan Matt, 63 a. taluperemees, Kioma v.).
Peale Põhjasõja olnd nii vähe inimesi, et üks eland Virosilla juures (Karilatsi koolimajast umbes 100 sammu) ja teine Vastse-Kuustes (Peeter Vals, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.).
Põhjasõja ajal tulnud esivanemad Kähri ja asunud ühte pooleli ehitatud talusse, kust inimesed sõja tõttu ära põgenend (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Põhjasõja ajal tulnud esivanemad Mammaste külla. Maa olnud täiesti ilma elanikkudeta. Sisserännanud esivanemad elanud alul mullakoopas, hiljem ehitanud väikse onni (Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.).
Põhjasõja ajal asunud Eoste küla talud keset praegust küla asuval Pütta aial. Üks peremees olnud nii rikas, et tal olnud isegi raudväravad. Raud olnd vanasti aga väga kallis. Need raudväravad lastud Põhjasõja ajal tiiki. Tiik, kaev ja maja ahervars tunda Kuuste talu koplis (Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.).
Peale Põhjasõda pole maal mingisugust korda olnud.
Venemaalt käind sissid maad riisumas. Talud, mis veel sõjast järele jäänud rüüstatud sisside poolt ära ja tapetud elanikud tihti maha.
Kord tulnud sissid tallu. Perenaine peitnud end ära. Oma peiduurkast piiludes näinud ta, et sissid olnud naised mehe riietes. Perenaine tulnd välja ja kihutand röövlid minema.
Sissid riisusid harilikult loomi ja toidukraami (Jakob Plakk, 72 a. taluperemees, Koiola v.; Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.; Aleksander Mühlberg, 72 a. taluperemees, Moisekatsi v; Joosep Vardja, 79 a. vana õpetaja, Moisekatsi v.).
Peale Põhjasõja käisid sissid maad riisumas. Ettesattuvaid inimesi piinati ja tapeti ära. Vastuhakkamist sissidele tuli õige harva ette, sest inimesi elas maal vähe ja talud asusid üksteisest kaugel. Kord pandud kaks sissi küdevasse sauna kinni, kus nad ära lämbusid (Jaan Kiisk, 82 a. väikemaapidaja, Koiola).
Sisse aetud kuuma praagaga minema (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Mõnikord visati sissidele keeva vett kaela (Peeter Raudsepp, 70 a. taluperemees, Koiola v.).
Kord tulnud sissid tallu.
Talurahvas põgenend eest ära. Sissid rüüstand talu tühjaks ja läind minema (Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Peale Põhjasõja olnud suur katk, millesse kõik inimesed surnud. Põlva ja Räpina vahel olnd ainult 15 inimest (Peeter Raudsepp, 70 a. taluperemees, Koiola v.).
Peale Põhjasõja olnd suur katk. Olnud nii palju surnuid, et ei ole enam matta jõutud. Kui maetud, siis aetud ilma kirstuteta palju surnuid ühte hauda (Jaan Matt, 63 a. taluperemees, Kioma v.; Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.; Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.; Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.).
Isa jutustand, et olnud nii suur katk, et ühel päeval matnud 38 surnut (Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.).
17. aastasaja lõpul olnud suur katk, mille tagajärjel palju inimesi surnud ja maa tühjaks jäänud (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Peale Põhjasõja olnud katk. Rahvajutt räägib, et kord sõitnud katk Himmaste külast läbi. Küla vahel läind Katku vankri ratas katki. Himmaste mehed annud katkule uue ratta. Katk jätnud selle tasuks küla puutumata (Jakob Plakk, 72 a. taluperemees, Koiola v.).
Vanaisa jutustand, et 1807. aastal umbes põud, mille tagajärjel kaks aastat nälg.Söödud sambla ja kanarbikuga segatud leiba. Sedagi olnud nii vähe, et vaevalt hing sees püsis (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
1841. a. ikaldusaasta.
1841.-1844. a. nii suur puudus, et inimesed söönd põdrasambla-leiba. Riigivalitsus andis vilja, samuti saadi abi ka valla magasiaidast. Siiski oli seda vähe ja inimesed pidid nälgima (Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.; Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.; Jakob Kooskord, 68 a. taluperemees, Moisekatsi; Peeter Vals, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.; Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.).
Riigivilja võlga maksti veel 1867. a. Riiga (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
1868. aastal suur põua-aasta. Vili olnud nii kehv, et katkutud käega.
Pihkvast toodud herneid ja tangu. Toodud ka mujalt Venemaalt vilja (Kustas Anijalg, 75 aastane, taluperemees, Moisekatsi v.; Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.; Jaan Matt, 63 a. taluperemees, Kioma v.
; Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.; Jakob Plakk, 72 a. taluperemees, Koiola v.; Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.; Aleksander Mühlberg, 72 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Joosep Vardja, 79 a. vana õpetaja, Moisekatsi v.).
Koiola mõisa juures kiskund nälgind inimesed marutõppe surnud looma maa seest välja ja söönud. Sugulane eland Koiola mõisas. Lapsed surnud toidupuuduse tõttu ära (Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.).
1868. aastal põud. Liiv oli nii kuum, et ei võind palja jalu astuda. Jüripäeva ajal tuli sagar vihma ja ei tulnd enam enne kui Maarja laada ajal.
Suurem jagu vilja ei tõusnud kuiva tõttu ülessegi.
Suvel hommiku kell 10 ajal päikene nagu suitsu sees, punane päeva ajal ja peale lõunat jällegi ilm nagu suitsu sees. Oder tuli küll ülesse, aga jäi hiljaks ja külm võttis sügisel ära (Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.).
Tuli suur puudus. Jõukamad käisid Pihkvast vilja toomas, vaesemad ostsid nende käest.
Puuduse tõttu söödi ohakaid, kanarpikumarju ja nälg oli iga päevane külaline majas (Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.).
Puuduse puhul anti ka abi valla magasiaidast, kuid seda oli siiski vähe, et inimesi korralikult sööta.
Paljud olid nälja tõttu sunnitud tapma eluloomi ja pantima omi riideid ning ehteid (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.; Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
1868. aastal korjati Põlva kirikus mõisa kandimeestele raha, sest need olid põua-aasta läbi väga raskes seisukorras. (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
1860. aastal sõitnud kuberner Riiast läbi Põlva kihelkonna. 1884. sõitnud kuberner Võrru läbi Põlva kihelkonna, peatand Koiola vallamajas (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Pastor Treublut olnd vana rootsi ohvitser. Ta öelnud alati: "Ärge vaadake mu tegude peale, vaid tehke mu sõnade järgi." (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Õpetaja Treublut lasknud leerilapsi oma töid teha (Jakob Plakk, 72 a. taluperemees, Koiola v.).
Kord tulnud õpetaja Treublut tallu. Peremees küpsetanud parajasti reheahju suus naerid. Õpetaja saatnud mehe oma hobuste järele vaatama, ise aga istund ahju ette naerid küpsetama ja sööma (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Õpetaja Oldekop olnud oma elukommete poolest kihelkonnas tuntud kui kõlbliselt lõdva inimene. Õpetaja J.G. Schwartz (I) olnud väga energiline mees. Rahvas usub, et tal olnd tulisõnad (Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.; Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.; Jaan Kiisk, 82 a. väikemaapidaja, Koiola).
David Donner on olnd Põlva kihelkonna kooliõpetaja Schwartz I ajal. Donner olnd kaval mees.
Kui õpetaja Schwartz käind koolis, siis olnd tal kutsariks kas köster ehk Donner. Kui Donner pukis istund, siis näidand ta tuttavatele, kes juhtusid vastu tulema, keelt.
Kui need küsisid, miks ta nii teeb, siis vastanud Donner, et ta tahtnud tuttavaid tervitada, aga pole muidu saand. Asi läind ka õpetaja kõrvu ja sellest peale sõitnud köster ehk Donner oma hobusega õpetaja järgi. Õpetaja hobuseid aga juhtind kutsar (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Donneril olnud must raamat. Kord olnud ta kodunt ära. Tüdrukud lugend nõiaraamatust. Tuba tulnd surnukirste täis. Donner tulnud koju, lugenud raamatud ja kirstud kadund ära (Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.; Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.; Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.; Peeter Lutsar, 67 a. taluperemees, Koiola).
Isa jutustand, et parun Nolcken lasknud üht meest hirmsasti peksta, mees karjund, mille eest parun teisel päeval uue peksu määrand. Mees poonud ennast hirmu pärast ülesse.
Kiomal olnud hea mõisnik von Stryck. Kui ihunuhtlus ära kaotati, siis arvand rahvas, et see ainult herra headuse pärast sünnib. Von Stryck annud ka soldatitele maad enne, kui vastav seadus maksma pandi (Karl Lukats, 55 a. taluperemees, Kioma).
Pärisorjuse ajal ei tohtind inimesed vabalt liikuda.
Kioma vallast põgenend palju talupoegi pärisorjuse ajal Venemaale (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Inimesi vahetud koerte vastu (Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Pärisorjuse ajal herneid korjatud sirbiga. Inimestele pandi pulk suhu, et ei saaks korjamise ajal herneid süüa (Mihkel Seene, 67 a. tööline, Kioma v.).
Umbes 160 a. eest kaevatud Ahja mõisa viinavabriku järve. Aetud ka lapsed ja naised rinnalastega tööle. Söögiks antud igale ühele toop õlleraha. Mehed kõik mõisatööl, oma põld jäi tihti hilissügiseks, külma kätte (Jakob Kooskord, 68 a. taluperemees, Moisekatsi).
Küla oli täiesti mõisa meelevalla all.
Mõisast tuli õhtul kubjas, koputas aknale, hüüdis peremehe nime ja teatas mis tal teisel päeval mõisas teha tuleb, et see teaks tööriistu kaasa võtta.
Käsk anti õhtul ehk öösel ja peremees pidi järgmisel hommikul päevatõusuks mõisas olema (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Harilikult mindi juba teole pühapäeva õhtul ja tuldi tagasi laupäeva öösel, sest mõis oli kaugel.
Tännasilma külast käidi teol Koiola mõisas. Samuti käidi Mammaste külast Koiola mõisas teol (Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.; Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.; Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.).
Mõisas teol käidi oma hobuse ja põllutööriistadega.
Küla tegi kõik mõisa töö ära. Igast talust aasta läbi inimene mõisas ja mõnest veel kaks, sest orjus oli talu suuruse järele. Talust käis ka karjakorraline ja öövaht mõisas. Suvel oli töö mõisa põllul, talvel käidi vooris, ropsiti ning kolgiti linu ja kedrati (Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.; Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.).
Tööjagu anti ette, nii et pidi alati kärme olema.
Söömavahes pidi kolm koormat sõnnikut väljale viima. Kui koorem laudast välja tuli, anti vedajale täht. Kui koorem kubja arvates küllalt suur ei olnud, ei annud see tähte.
Teel oli seatud mitu vahti, kes valvasid, et inimesed asjata aega ei viidaks sõnnikut vedades.
Kui mõisnik vastu tuli, pidi, vaatamata koorma suuruse peale, tee vabaks tegema (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.; Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.).
Töö juures pidi mütsi maha võtma, kui mõisnik kaugel tuli.
Kui teomees õhtule sai, pidi veel looga täie piirgu kiskuma.
Seitse meest rabasid rukkid, üks pidi eest ära kandma, kui kanda ei jõudnud, ei loetud päeva (Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.).
Harilik karistus mõisas oli peks. Pekseti tühisema asja pärast. Kui keegi sõna ei kuulnud ehk etteantud tööd ei jõudnud ära teha, sai peksta (Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.; Jaan Nemvalts, 62 a. õpetaja, Kioma v.; Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.; Jaan Kiisk, 82 a. väikemaapidaja, Koiola).
Kui aeglaselt tegid tööd, said peksta, mõnikord peksis kubjas, et teoline liig ruttu tööd tegi, sest kubjas arvas, et ega üks inimene jõua suurt mõisatööd ära teha (Jaan Hurt, 44 a. taluperemees Koiola v.).
Ahja jõel ei olnud silda. Metsküla teolised, kes Ahja mõisas teol käisid, pidid iga hommikul parvemeest hüüdma, kes neid üle jõe vedas.
Parvemehel oli aga omal ka tarvis teopäevi teha. Oma asemele palkas ta ühe vana mehe, kes hästi ei kuulnud. Nüüd ei jõudnud Metsküla teolised iga kord õigeks ajaks Ahja mõisa. Hiljaksjääjatele anti mõisa tallis 10 hoopi ja mõnele isegi 15. Ahja mõisas olnud sel ajal kuri valitseja Vahmann, kes hommikuti töö ergutuseks lasknud inimesi peksta (Hindrek Kolatik, 76 a. väikemaapidaja, Moisekatsi).
Kes kartuli noppimisel kartuli maha jättis ehk teistest maha jäi, sai kohapeal kubja käest kepiga peksta (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.; Joosep Vardja, 79 a. vana õpetaja, Moisekatsi v.).
Peks oli nii harilik, et inimesed vaatasid selle, kui paratamatuse peale. Kes mõisast kaugemal elasid, palusid laupäeva õhtul, et neid ennem pekstakse, sest neil kauge koju minna (Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.; Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.).
Kord olnud teolised lõunal, ühel teolisel olnud jüüva (jook hapendud rukkijahust ja veest) püttis käärima läind. Kui teoline pütil punni eest ära tõmmanud, tõusnud jüüva joana lakke. Seda juhtund mõisa aidamees nägema ja nüüd kutsutud peremees mõisa ja antud talle 60 hoopi mõisa tallis, et sulast nii halvasti toidab mõisa. Viimaks sulane ei jäksa mõisas tööd teha (Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Kui mõisaherra peksu juures olnud, siis kastetud vitsad enne peksu soolvette, kui mitte, siis kolkind lööja mõnikord vitsad enne peksu pehmeks. Kui peksja küllalt kõvasti ei löönud, saanud ka ise peksta.
Naised käind mõisas ketramas. Kui lõng küllalt peen ei olnud ning sile, pandud linad ümber sõrme ja süüdatud põlema (Kustas Sikkut, 72 a. Taluperemees; Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.).
Kui peremees ei saatnud teolist mõisa, sai 30 hoopi mõisa tallis (Aleksander Mühlberg, 72 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Harilikult haigeid ei pekstud, kuid Kioma mõisas laskis parun Nolcken peksta meest, kes põdes reumatismi (Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.).
Kubjas võis lüüa 3-5 korda. Mõisa tallis anti 30 hoopi ja mõnikord isegi 60.
Opman võis 15 hoopi määrata (Peeter Kriiva, 70 a. taluperemees; Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.; Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Mõisa väljal võis hobust peatata ainult piibu süütamiseks, kes muidu peatas sai 5 hoopi (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Teopäevade lugemiseks olid tarvitusel teopulgad.
Teopulk oli nelja kandiline – ta lõigati pooleks pikuti. Kui teopäev tehtud, siis pandi õhtul pulgad, s.o kaks pulga poolt kokku ja tehti märk peale.
Pool pulka jäi mõisa, pool teolisele. Pulga otsas oli talu nummer (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
1822. aastal on Heimadre-Kähri mõisa omanik vallas 3 talu ära hävitanud ja mõisa külge liitnud.
Ehitused kisti maha, inimesed aeti kaugemale, metsa. Talud asund seal, kus praegu Lepa karjamõis (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Isal võeti koht ära ja tehti metsavahi kohaks. Aeti talust kaks perekonda ära. Teisele perekonnale anti uus koht, kuna teine ilma jäi (Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.).
1866. a. hävitati Moisekatsi küla ära. Mõnele anti metsast koht, teised läksid mujale (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Joosep Vardja, 79 a. vana õpetaja, Moisekatsi v.).
Kioma vallas hävitas mõis umbes 10 talukohta ära.
Varbuse mõis hävitas ühe talu ära (Karl Lukats, 55 a. taluperemees, Kioma; Daniel Palloson, 80 a. taluperemees, Kioma v.).
Vooride jaoks olnud tandranui, mis talust tallu käis. Nui peatus seal talus, kus voori kord. Kui nui tallu toodi, siis tehti talle kriips peale. Kui voor käidud tehti teine kriips risti üle (Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Mõisa teo eest käidi viinavooris Peterburgis ja Novgorodis. Peterburgis käidi 17 päeva. Et vankrid olid puuratastega, siis käis vooriga kaasas mõisa puusepp rattakoormaga. Kui ratas katki läks, pandi uus alla. Leib oli harilikult kaasas (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Riias käidi viinavooris 2 nädalat. Kui vooris kord käidud, siis hobustel kaelad purud ja vankrid lagund (Samuel Suurmets, 77 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Riias käidi linavooris kaupmeestele. Võrus pandi kaupmehe linad peale ja toodi soola ja heeringaid tagasi. Pihkva ja Narva viidi mõisa viina. Tartu, Pärnu ja Tallinna viidi mõisa vilja. Hobusemoon oli kaasas vooris käies, samuti ka oma toit. Omal oli kaasas leib ja paksud kapsad (s.o veega keedetud kapsad ja veidi rasva ehk liha juures). Kapsad ja leib külmasid talvel ära. Kõrtsis soojas, kus öömajal oldi sulas leib ära. Hommikul lõigati suland leiba päeva jagu valmis (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Linavooris käidi Võrust Riiga. Võrust pandi 30 puuda linu peale, mis Riiga viidi. Riiast võeti 30 puuda soola peale ja toodi Võrru. Vooris käidi 8 ööd-päeva. Vooriskäija sai tasuks kaupmehelt 10 puuda soola (Mihkel Kurvits, 84 a. taluperemees, Koiola; Jaan Matt, 63 a. taluperemees, Kioma v.).
Mõisast pandi rukkid peale ja viidi Riiga. Riiast toodi soola tagasi (Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.).
Talvel vooris käies regedega olid alati ühed talad tagavaraks, sest puutalad kulusid läbi. Vankrid olid samuti puust, ilma rauata. Vooris olid kaasasoleva moona vedamise jaoks hobused kaasas, 3-4 hobuse peale üks hobune moona vedamas (Jaan Matt, 63 a. taluperemees, Kioma v.).
Maa oli tühi, kui talupoeg maad haris sai ta selle omale. Rendiks pidi ta mõisat orjama. Tihti võttis mõis põlluks tehtud maa mõisapõllu külge ja andis talupojale uue raiesmaa kätte, et hariks talupoeg ta viljakandvaks põlluks (Jakob Kooskord, 68 a. taluperemees, Moisekatsi; Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.).
Väiketalu rendiks pidi talupidaja mõisale 2 vakamaad heina tegema, 2 vakka rukkid, 2 odre, 2 vankrit sõnnikut täis vedama. Peale selle olid karjakorra päevad jt. (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Juhan Sepp, 75 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Moisekatsis algas raharendi aeg umbes 65 aasta eest. Esimesel aastal pool raharenti, pool orjus.
Talude ostmine sündis siin pea ühel ajal 1865-1867. a. ümber (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Samuel Suurmets, 77 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.).
Kiomal algas 1865. a. talude rendi aeg (Jaan Nemvalts, 62 a. õpetaja, Kioma v.).
1850.-1858. a. hakati Kähri vallas riigile renti maksma. Rent oli 3 rubla taalri pealt, kui maa hea. Kehva maa pealt makseti 2 1/2 rubla (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.; Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.; Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.; Mihkel Kurvits, 84 a. taluperemees, Koiola).
Talude ostmine Koiolas oli umbes 1868.-1878. aastal.
Maa hinnaks oli rent võetud 25 kordselt.
Koiola vallas rendi kui ka ostuvõimalused võrdlemisi head, sest see oli riigivald (Mihkel Kurvits, 84 a. taluperemees, Koiola).
Moisekatsi mõisas laenas mõisaomaniku proua talupoegadele raha talude ostu sissemaksuks (Kustas Anijalg, 75 aastane, taluperemees, Moisekatsi v.; Juhan Sepp, 75 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Igal sügisel oli nekrutite püüdmine, umbes mihklipäeva ajal. Iga vald pidi andma teatud osa mehi - suur vald 2 meest, väike 1/2 s.o 2 aasta peal 1 mees. Peremees ei läind, peremehe abi ning mõisateenijad ei läind.
Kui sügisel võtmine tuli, siis vallaametnikud tulid püüdma, sest hea meelega keegi ei läind 25 aastaks. Keda kinni püüti, viidi mõisa ja pandi jalad pakku (s.o kummagi jala külge seoti raske pakk). Mõisast viis vallavanem küüdimehega Tartu nekrutid. Kellest lahti taheti saada, viidi nekrutiks. 2 meest põgenend Peri mõisast paljajalu Räpina (Jaan Matt, 63 a. taluperemees, Kioma v.).
Iga aasta võis mõis 10 meest peksta, kes selle eest teenisid mõisas tasuta. Kui püüdjad ei saand nii palju mehi, kui tarvis, siis teatati vallas, et jagu täis ja püüti teine kord uuesti, ootamatult.
Kord põgenend kaks noortmeest ja külmand rõugu sisse ära.
Mõnikord püüti ka teise valla mees kinni ja saadeti Tartu (Juhan Roht, 68 a. taluperemees, Kioma v.).
Peremees ei läind, abiperemees ei läind, hea sulane ei läind. Kõigil meestel oli pikk juus, kui nekrutiks võeti, aeti pea paljaks, et ära pageda ei saaks (Juhan Sepp, 75 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Et peremehi ei võetud, siis lasksid paljud end peremeheks kirjutata enne, kui koht veel isa käes. Vanaisa rääkis, et nekrutid pagesid metsa, kes pages, see pääsis, keda kätte saadi, võeti kinni ja saadeti ära. Peale pagemise võis pääseda veel ostu teel. Võis osta omale asemiku ehk maksta raha, millega vald ostis asemiku (Kustas Sikkut, 72 a. Taluperemees; Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.).
Kui nekrutite võtmine, pagend noored mehed kartulikoopa ehk metsa. Mets oli hea pelgupaik, sest oli põline ja padrik, nii et raske leida (Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.).
Isa ajal võetud 2-3 meest vallast. Püüdjateks kohtumehed. 50 rubla eest sai vabaks (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Söödi aganaleiba. Mõnikord leib nii aganane, et võtnud tuld külge ja koerad haukunud leiva peale. Kuid sedagi leiba oli nii vähe, et iga päev ei saand. Leiva kõrvale võeti silku, piima, kui oli, ja kanepileent. Kanepiteradest suruti õli välja ja segati veega (Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.; Jaan Hurt, 44 a. taluperemees Koiola v.; Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.; Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Leiba tehti tatratest ja rukistest segamini. Jahupudru söödi. Piima oli vähe. Peeti rohkem kitsesid, kui lehmi (Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.; Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.).
Söödi ube, herneid, kapsaid, tangujahu pudru ja kartulid. Kartulid oli vähe. Leib aganane, sest rukist ei tuulatud (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Juhan Sepp, 75 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Jõukamad sõid ube, vaesemad kapsaid ja ohakaid keedetult. Kartulit oli ainult seemne jaoks umbes 60 a. eest. Ei osatud kartulit hoida, kardeti kuhja panna nagu mõisas, sest arvati, et külmavad ära. Kaevati maa sisse auk ja pandi kartulid sisse, maa sees aga mädanesid need ära.
Hernes ja uba peatoit, leiba vähe, sest maa metsa all. Söödi ka kama. Töölistele viidud jahukörti järele, mida leivata söödud (Jakob Kooskord, 68 a. taluperemees, Moisekatsi; Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Aganad, mis seemnerukkist tuulati pandi leiva sisse. Leiba oli vähe, sest põldu vähe ja töötegija mõisas (Kustas Sikkut, 72 a. Taluperemees; Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.; Jaan Kiisk, 82 a. väikemaapidaja, Koiola).
Piima aset täitis tihti jüüva, s.o hapendatud rukkijahuvesi. Jüüva pandi töölisele pütiga (lähkriga) kaasa. Mõnikord pandi pool piima, pool jüüva. Iga kord, kui teoline sõi, lisas ta jüüva- ehk piimapütile vett peale, et pütt tühjaks ei saaks (Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.; Hindrek Kolatik, 76 a. väikemaapidaja, Moisekatsi; Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.; Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.).
Suppi söödi kolm korda päevas. Lihasoolvesi aeti pannil kuumaks ja söödi kartulitega. Liha sai harva, suurtel pühadel ja pühapäeviti (Mihkel Kurvits, 84 a. taluperemees, Koiola).
Elati rehetoas. Toa otsas oli külm kamber, mida sahvriks tarvitati.
Eluruum oli harilikult neljakandiline. Ühes nurgas oli suur maakivist ahi. Ahju ees oli tulease, mille kohal suur pada kettidega laest alla rippus. Kett oli parte külge kinnitatud. Seinte ääres olid magamisasemed. Magamisase oli harilikult praeguse saunalava taoline ja põhkudega kaetud. Peale magamislava oli toas mööbliks veel laud ja pikk pink. Toa aknad olid väiksed, nimetati neid pajaaukudeks.
Klaase aknatel ei olnud, klaasi aset täitis ettelükatav laud – pajalaud. Samuti oli uks ettelükatav.
Ukselävi oli kaks palki kõrge. Toapõrand mullast ehk savist. Maja alusmüür tehti munakividest, mis talvel mullaga kaeti.
Kui tuli ahju ehk paja alla tehti, tuli tuba maani suitsu täis. Nüüd tehti uks lahti, ilma peale vaatamata.
Kui tuli ahju tehti, pandi lapsed lavale põhu ja kasukate sisse. Kui tuli paja all, saadeti lapsed ahju. Sellepärast olid lapsed tihti tuhased ja juuksed kõrbenud.
Tuppa toodi ka loomi. Kanad magasid talvel magamislava all. Haiged sead, lambad ja vastsündinud loomad toodi tuppa.
Toas peksti rehte ning ropsiti linu. Rehte peksti ja linu ropsiti piirutule valgel. Üks inimene oli tule järele valvaja ja piiru uuendaja. Tuleõnnetuse puhuks oli pang veega alati käe pärast. Kui rehte hakati peksma, pilluti riided õue.
Inimesed elasid väga mustalt, sest suits, rehetolm ja loomad tegid võimatuks selle väikese ruumi korrashoidmise. Ka ei olnud inimestel aega eluruumi puhastamiseks, sest tööjõud väike ja mõisaorjus raske (Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.; Jaan Hurt, 44 a. taluperemees Koiola v.; Jaan Kiisk, 82 a. väikemaapidaja, Koiola; Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.; Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.; Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.; Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.; Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.; Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Jaan Nemvalts, 62 a. õpetaja, Kioma v.).
Põlva kiriku müüri sisse on ehituse ajal tüdruk müüritud. Küsitud pühapäeval rahva käest, et "kes tahab kirikuvõtmeid kanda". Keegi pole julend suurt auametid oma peale võtta. Lõpuks arvand ennast üks tütarlaps suure au vääriliseks, sest tal olnud seitse venda. Pärast seletati, et kirikuvõtmete kandja peab seina sisse müüritama.
Vanasti kukkund Põlva kiriku kell jõkke, kus ta veel praegu olla (Leena Kiisk, 56 a. väikemaapidaja, Koiola).
Põlva õpetajal Schwartzil (I) olnud tulisõnad. Kui kusagil tuli lahti, käind õpetaja korra ümber tule, lugend sõnad peale ja tuli kustund ära. Peri mõisa tulekahju kustutand ta nii ära (Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.; Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.).
Adiste külas eland vanasti Pudru Jaan, kes usse võind oma tahtmise järele välja kutsuda (Mihkel Platso, 65 a. taluperemees, Koiola v.).
Tõnisepäeval keedetud herned, oad ja seapea ning viidud metsa. Kui ohver söödud, siis oli sellest kasu, kui aga ohver puutumata metsas, siis oli halba tulemas (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v).
Marutõbe puhul antud loomale võileiba, peal järgmine kiri:
SATOR
AREPO
TENET
OPERA
ROTAS
(Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Vana-aasta öösel söödi Tilsi veskikivil musta kuke praadi ja joodi õlut peale, et tuleks hea vilja-aasta (Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.).
Kui matuselised tulevad surnuaialt koju, siis teevad tee ääres puudele riste peale, mis ei lase surnud koju tulla (Jaan Plakk, 54 a., Koiola v.; Johann Christoph Schwartz, kirikuõpetaja Põlvas).
Kui keegi üle aisa astus, pidi ka tagasi astuma, muidu läks ais katki. Kui nuga selili, viilib vanasarvik kette. Kui rehapulgad ülespoole, tuleb vihma. Kui majas vilistatakse, läheb maja põlema (Mihkel Platso, 65 a. taluperemees, Koiola v.).
Põlva kihelkonnas siirdus vene õigeusku 1846. a. umbes nelisada inimest. Kõige rohkem Timmo vallas Tsolgo külas, kus õpetaja Kolon suuresti kihutustööd tegi (Johann Christoph Schwartz, kirikuõpetaja Põlvas).
Kähri vallas läks vene usku ainult kaks meest, sest rahvas oli Pihkvas ja mujal vooris käies näind, et venelaste elu sugugi parem ei olnud kui meil, sellepärast ei uskund ka lubatustesse ega hingemaa tõutustesse (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Varbuses läks vene õigeusku ainult kaks meest. Läksid, et peks ja orjus raske. Oleks teisedki läind, aga mõisnik oli vasta. Mõisnik ei annud nende meeste kaeru kätte, kes veneusku läksid, enne kui mehed käisid preestri juures (Daniel Palloson, 80 a. taluperemees, Kioma v.).
Vennastekogudustel ei ole Põlva kihelkonnas erilist tähtsust.
Vennastekogudus töötab kirikuga käsikäes ja kohalik kirikuõpetaja käib vennastekoguduse palvemajas jutlustamas (Jaan Hurt, 44 a. taluperemees Koiola v.; Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.; Jaan Nemvalts, 62 a. õpetaja, Kioma v.; Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.; Daniel Palloson, 80 a. taluperemees, Kioma v.).
a) Himmaste kool
Asutud 1807. ehk 1806. a., samal ajal umbes ka koolimaja ehitud.
1864.-1869. a. käind 73 õpilast koolis (Põlva kiriku arhiiv).
Himmaste kooli peeti väikses toas, tagapool elas kooliõpetaja, eespool peeti kooli. Koolilauaks oli höövelpink, millel pikad pingid kahel pool. Umbes 20 last istusid ümber höövelpingi, kooliõpetaja istus ühel pool höövelpingi otsas. Lapsed lugesid kõik korraga valju häälega igaüks raamatust, mis tal oli. Kooliõpetaja jälgis lugemist ja kes vait jäi, sai tõrelda. Samal ajal, kui lapsed lugesid tegi kooliõpetaja nööri. 54 a. eest õpiti ainult lugemist. Hiljem tuli laulmine, kirjutamine ja rehkendus vanematele õpilastele (Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.).
Esimene õpetaja Himmaste koolis oskas ainult tähti. Koolituba ja õpetaja eluruum ühes toas. Samas toas ka õpilaste leivakotid ja riided (Jaan Kiisk, 82 a. väikemaapidaja, Koiola).
b) Mammaste kool
Asutud 1806. a. 1836 hakkas täiesti töötama. Kooli peeti rehetoas. Kool vabatahtlik. Õpetaja sai palgaks maa, mille eest vald orjas mõisas. Karistuseks peksti õpilasi koolis (Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.).
Mammaste koolis õpetati 58 a. lugemist, kirjutamist, rehkendust, piiblilugu, katekismust. Kooliõpetaja peksis lapsi vitsaga, pandi ka põlvili hernestele seisma (Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.).
c) Adiste kool
Esimene Adiste kooliõpetaja Toru Toomas mõistis ainult laulda.
Kooli peeti talu rehetoas.
1826.-1830. a. üks päev nädalas kindlasti kool.
1832.-1854. a. oskas õpetaja lugeda ja kirjutata. Õpivahendeid peale testamendi ega lauluraamatu ei olnud.
1860 ehitati esimene koolimaja Adistesse, seni pidi õpetaja kooli sageli oma majas pidama.
1879. a. pidid lapsed 4 päeva nädalas koolis käima. Kool kestis 10. nov.-15. apr. (Adiste kooli kroonika).
1864. a. hakati poistele kirjutamist õpetama. Samal ajal ka seinatahvel ja kriit. 1864. a. hakati ka rehkendust õpetama. Kooliaeg määratakse kindlaks 15. okt.-15. apr. ja mõlemist soost õpilastele kõik õppeained sunduslikuks.
1874. a. tehti algust maateaduse õpetusega (Adiste kooli kroonika; Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Vahetundi ei peetud. Kui laps tüdines, läks liuguma kelguga ehk sööma ja tuli jälle tagasi (Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
d) Vanaküla kool
Asutud 1813. a., kolmas koolimaja ehitud 1868. a. (Vanaküla algkooli kroonika).
Esimene Vanaküla kool oli suitsutare. Õpetati lugemist ja eritasu eest ka kirjutamist. Õppeained: testament, piibel ja katekismus (Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.).
Vanaküla kool asus vanas talumajas. Kooliruum pime ja kitsas. Lävi kõrge (Peeter Lutsar, 67 a. taluperemees, Koiola).
a) Kauksi kool
Asutud 1868. a. koolimaja. 1837. a. oli esimene koolikatsumine, kuid kooli algust pole teada (Põlva kiriku arhiiv).
1839. a. kool üheruumiline. Kooliõpetaja eluruum ja klass üheskoos. Kool oli 4 päeva nädalas. Peale selle käisid vanemad lapsed 1 päev nädalas vennastekoguduse palvemajas koolis. Õppus oli peast. Õpetati: Piiblilugu ja piiblisalme, lugemist (veerides testamendist), rehkendust (lahutamist ja liitmist), laulmist (koraali, õpetaja laulis viisi ette, lapsed laulsid järgi) (Kustas Anijalg, 75 aastane, taluperemees, Moisekatsi v.).
Kauksi koolis 70 a. eest õpetaja ei mõistnud kirjutata. Koolis anti peksta, 5 vitsalööki. Peksis harilikult koolivanem. Õpilasi pandi ka hernestele põlvili.
Jaanimõisa kool
Asutud 1872. a., samal aastal ka koolimaja ehitud (Põlva kiriku arhiiv).
b) Loorits Metsküla kool
Lapsed hommiku läksid kooli, õhtu tulid. Õpetati katekismust, piiblilugu, testamenti ja kirikulaule. Kirjutamist ei õpetud umbes 70 a. eest. Hiljem õpetati neile, kes ise tahtsid, sunduslik ei olnd. Koolis anti ka peksta (Hindrek Kolatik, 76 a. väikemaapidaja, Moisekatsi; Kustas Sikkut, 72 a. taluperemees).
c) Moisekatsi kool
Asutud 1875. a., koolimaja samal ajal ehitud (Põlva kiriku arhiiv).
1836. a. käisid Riiast koolikatsujad. Koolis lapsi umbes 50. Õpetati usuõpetust, hiljem rehkendust ja maateadust. Õpetaja palk: magasiaidast 6 vakka teravilja ja 3 rbl. raha.
Hiljem sai õpetaja palgaks valla poolt rendita maa kasutamiseks (Moisekatsi algkooli kroonika).
Õpetajad oskasid vaevalt lugeda ja peast mõne lauluviisi. Karistuseks anti ihunuhtlust.
Õpilased pidid õpetajale majapidamises abiks olema ja igasuguseid töid tegema, näit. linu ropsima (Joosep Vardja, 79 a. vana õpetaja, Moisekatsi v.; Moisekatsi algkooli kroonika).
Tännasilma kool
Sunduslik kool üks päev nädalas. 1864 pidi igaüks kirjutama ja rehkendama hakkama. 1872 anti veel vitsa; 1809 asutud kool. 1877 koolimaja ehitud (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Asutud 1805. a. koolimaja ehitud 1877. a. (Põlva kiriku arhiiv).
Kioma kool
Kioma kool on 60 a. eest juba olnd. Asutamisaega ei teata. Koolimaja ehitud 1877 (Põlva kiriku arhiiv).
1821. a. asutud. Õpetaja eluruum ja klass üks tuba. Iga pühapäev ja neljapäev peeti koolimajas palvetundi. Inimesed tulid rehelt, panid koodid aia ääre ja läksid palvetundi. Pühapäev ja laupäeval kooli ei olnud. Iga reede käisid lapsed 10-12-a. Teisipäeval, kesknädalal ja neljapäeval oli kirjakool - 12-14-aastased lapsed. Esmaspäeval käisid kordajad 14 a.-leerini (Jaan Nemvalts, 62 a. õpetaja, Kioma v.).
Kes teol ei suutnud käia, pandi õpetajaks. 1882 õpetati rehkendust, kirjutamist, katekismust ja piiblilugu (lõigatud koos paberiäärega originaalist, ?).
Igal õpilasel koolis raamat, mis juhtus kodu olema. Kooli mindi keskhommiku ajal ja oldi seal terve päev. Lõuna ajal oli vaheaeg 1-2 tundi. Kooliruum: 1 tuba, pingid üksteise järele, laudu ei olnud, peale õpetaja laua. Õpetajad lasksid lapsed järjekorras oma juures vastamas käia (Daniel Palloson, 80 a. taluperemees, Kioma v.).
Karilatsi kool
Karilatsi kool asutud 1801. a. Koolimaja ehitud 1870. a. 1864.-1869. a. laste arv kokku 97. (Põlva kiriku arhiiv).
Esimene kool asus Juuriku külas. Õpetaja ei osanud kirjutata. 60 a. eest hakati kõigile õpilastele kirjutamist õpetama. Ennem olid juba mõned poisid õppind. Vaesematele õpilastele andis kooliõpetaja lõunal tüki leiba, mille tegemiseks magasiaidast jahu anti (Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.; Leena Troon, 74 a., Karilatsi v.).
1869. aastal käidi Põlvast I laulupidul Tartus mees- ja segakooriga (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.; Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.; Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.).
1879. aastal II Tartu laulupidul käis Põlvast 25-liikmeline meeskoor. Koorislauljad enamasti kooliõpetajad (Juhan Roht, 68 a. taluperemees, Kioma v.).
1880. aastal asutati Põlva kihelkonnas puhkpillide orkester (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
Ajalehti loeti väga vähe. "Ristirahva Pühapäeva lehti" telliti mitme peale üks (Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.).
Loeti "Eesti Postimeest", "Pernu Postimeest", "Ristirahva pühapäeva lehte" ja "Sakalat". Lugesid harilikut kihelkonna kooliõpetajad ja mõni arukam taluperemees (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.; Kustas Anijalg, 75 aastane, taluperemees, Moisekatsi v.).
Loeti "Olevikku", "Eesti Postimeest" ja "Ristirahva Pühapäevalehte". Kõige rohkem siiski "Eesti Postimeest" (Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.; Jaan Hurt, 44 a. taluperemees Koiola v.; Karl Lukats, 55 a. taluperemees, Kioma; Juhan Sokk, 63 a. taluperemees, Karilatsi v.; Juhan Roht, 68 a. taluperemees, Kioma v.).
Kooliõpetaja Kiomal luges "Meelejahutajat". "Sakalat" loeti vallas. Luges ainult neli-viis peremeest, kes ajalehte üksteise käest laenasid. 19. sajangu lõppaastail loeti juba rohkem vallas ajalehti (Jaan Nemvalts, 62 a. õpetaja, Kioma v.).
Posti kanti käe otsas Põlvast Moisekatsi üks kord nädalas. Pühapäeval tõi kiriku vöölmölder taskurätiku sees valla posti ära (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Metskülas ja selle ümbruses loeti ainult ühes talus ajalehte, "Eesti Postimeest" (Jakob Kooskord, 68 a. taluperemees, Moisekatsi).
Mõnes külas käis üks ajaleht, mõnes ei käind ühtegi. Loeti "Ristirahva Pühapäeva Lehti" rohkem kui "Eesti Postimeest", sest viimane oli veidi kallim ja sellepärast vähem kasulik majandusliselt (Aleksander Mühlberg, 72 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Venestuse ajal ei olnud koolides kindlat kava. Nõuti juhuslikult ja peaasjalikult vene keele mõistmist. Rehkendustund vene keeles, kuid seletust tuli eesti keeles anda, sest õpetaja ei osand isegi hästi keelt. Kasaritsa koolist on selle tõttu õpetaja pidand lahkuma (Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.).
Venestuse ajal koolis rehkendus ja maadeteadus vene keeles. Nõuti, et juba esimese talve õpilane pidi mõistma vene keelt (Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.).
1896.-1897. aastal lahkus koolist vene keele mitteoskamise pärast õpetaja Kristjan Kooskord (Noorits Metsküla algkooli kroonika).
Venestuse ajal koolis usuõpetus esimesel kohal, vene keel teisel ja siis alles eesti keel (Jaan Nemvalts, 62 a. õpetaja, Kioma v.).
Õpetajad pidid vene keelt mõistma. Nõuti, et lapsed vene keeles mõistavad lugeda, kirjutada ja rehkendada (Juhan Roht, 68 a. taluperemees, Kioma v.).
1905. aastal peeti Koiola vallas koosolekuid ja oldi ärevil, kuid tõsisemaid kokkupõrkeid ei olnud (Jaan Hurt, 44 a. taluperemees Koiola v.; Jaan Plakk, 54 a., Koiola v.; Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.).
Moisekatsi vallas 1905. aastal tapsid soldatid kaks meest ära. Lugu oli järgmine. Rahvas tahtsid ja nõudsid mõisast puid. Parun Axel Nolcken laskis soldatid mõisa tulla, kartis rahvast. Rahvas läind mõisa juurde, soldatid lasknud rahva peale, kusjuures kaks meest surma saand (Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Teisend: 1905. aastal andsid Suuremetsa küla mehed käsu, et kõik vallarahvas peab mõisa minema. Kes ei lähe, selle maja pannakse põlema. Läksivad rahvas mõisa ja laulsivad mõisa ees ja tungisid soldatitele peale. Soldatid lasksivad. Mõned said haavata (Juhan Sepp, 75 a. taluperemees, Moisekatsi v.).
Teisend: Saadetud saadikud mõisa, kuid rahvas olnd nii ärevil, et ei jõudnud oodata saadikute tulemist ja läksid neile järele. Mõisa juures tekkind rüselemine rahva ja kohale kutsutud soldatite vahel. Soldatid lasknud haavates paari meest (Kustas Anijalg, 75 aastane, taluperemees, Moisekatsi v.).
Enamlased talitasid omavoliliselt, võtsid heinu ja kaeru ilma tasuta. Viisivad hobuseid ära ja nõudsivad küüti. Kes minna ei tahtnud, seda ähvardati mahalaskmisega (Juhan Sepp, 75 a. taluperemees, Moisekatsi v.; Peeter Raudsepp, 70 a. taluperemees, Koiola v.; Kustas Sikkut, 72 a. taluperemees).
Enamlaste ajal kihelkonnas ainuke vaimulik Põlva köster. Õpetaja vangis. Õpetaja majas lõhkund enamlased mööbli puruks ja lasknud surnuaial matusetalitust toimetava köstri pihta. Kihelkonnas peale toiduainete, loomatoidu ja hobuste võtmise enamlased midagi ei teinud (Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.; Johann Christoph Schwartz, kirikuõpetaja Põlvas).
Sakslased nõudsid rahva käest maksuna võid ja mune. Kes ei viind, selle käest võeti trahviks mõni loom ära (Kustas Sikkut, 72 a. taluperemees).
Ei viind mune ja võid, mis sakslased nõudsid, võeti siga ära (Peeter Raudsepp, 70 a. taluperemees, Koiola v.).
Ei viind maksumune ja -võid, viidi lehm ära (Mihkel Kurvits, 84 a. taluperemees, Koiola).
1. Kustas Anijalg, 75 aastane, taluperemees, Moisekatsi v.
2. Jaan Hurt, 62 a. taluperemees, Koiola v.
3. Jaan Hurt, 44 a. taluperemees Koiola v.
4. Jaan Kanarbik, 83 a. Tööline, Köösna v.
5. Liisa Kirber, 69 a., Karilatsi v.
6. Jaan Kiisk, 82 a. väikemaapidaja, Koiola
7. Leena Kiisk, 56 a. väikemaapidaja, Koiola
8. Peeter Kriiva, 70 a. taluperemees
9. Hindrek Kolatik, 76 a. väikemaapidaja, Moisekatsi
10. Liisa Koro, 58 a.
11. Jakob Kooskord, 68 a. taluperemees, Moisekatsi
12. Mari Kurvits, 68 a., Koiola v.
13. Mihkel Kurvits, 84 a. taluperemees, Koiola
14. Karl Lukats, 55 a. taluperemees, Kioma
15. Peeter Lutsar, 67 a. taluperemees, Koiola
16. Otto Maddison, 58 a. köster, Koiola v.
17. Aleksander Mühlberg, 72 a. taluperemees, Moisekatsi v.
18. Jaan Matt, 63 a. taluperemees, Kioma v.
19. Jaan Nemvalts, 62 a. õpetaja, Kioma v.
20. Peeter Paide, 65 a. taluperemees, Kähri v.
21. Jakob Paidra, 73 a. vana õpetaja, Kähri v.
22. Daniel Palloson, 80 a. taluperemees, Kioma v.
23. Mihkel Parksepp, 80 a. tööline, Koiola v.
24. Peeter Plaado, 53 a. taluperemees, Koiola v.
25. Jaan Plakk, 54 a., Koiola v.
26. Jakob Plakk, 72 a. taluperemees, Koiola v.
27. Mihkel Platso, 65 a. taluperemees, Koiola v.
28. Mihkel Polakes, 81 a. taluperemees, Moisekatsi v.
29. Peeter Raudsepp, 70 a. taluperemees, Koiola v.
30. Juhan Roht, 68 a. taluperemees, Kioma v.
31. Samuel Sabre, 65 a. õpetaja, Koiola v.
32. Mihkel Seene, 67 a. tööline, Kioma v.
33. Juhan Sepp, 75 a. taluperemees, Moisekatsi v.
34. Juhan Sikkal, 82 a. taluperemees, Kioma v.
35. Kustas Sikkut, 72 a. taluperemees
36. Johann Christoph Schwartz, kirikuõpetaja Põlvas
37. Juhan Sokk, 63 a. taluperemees, Karilatsi v.
38. Peeter Sokk, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.
39. Samuel Suurmets, 77 a. taluperemees, Moisekatsi v.
40. Otto Torop, 60 a. õpetaja, Karilatsi v.
41. Leena Troon, 74 a., Karilatsi v.
42. Peeter Vals, 83 a. taluperemees, Karilatsi v.
43. Mari Väiko, 67 a., Karilatsi v.
44. Joosep Vardja, 79 a. vana õpetaja, Moisekatsi v.
1927. a. suvel
A. Madiberg
1. juulil.
Sõitsin Tartust omnibussiga Põlva. Põlvas peatun kohaliku algkooli juhataja hr. Plakki pool.
2. juulil.
Põlva kiriku arhiivis. Arhiivis leidub andmeid alates 1626. aastast. Vanemad dokumendid on ära põlenud ühes kirikuga.
3. juulil.
Sain mõned andmed kohalikult kirikuõpetajalt J. Chr. Schwartzilt. Käisin veel Põlvas Miina Hiire juures ja Paabo talus Liisa Koro juures, kes Põlvas kasvand ja koolis käind.
4. juulil.
Kähri vallas Tännasilma külas Kähri valla arhiivis. Arhiiv korraldud, algab 1920 aastast. Kähri vald jagati 1920. aastal kaheks: Kähri ja Karilatsi vallaks. Kõik vanem arhiiv on jäänud Karilatsi valda.
Käisin samal päeval veel Kähri vene õigeusu kiriku arhiivis, mis asub Tännasilma külas Püha Mikaeli kirikus. Arhiiv on korraldamata. Siit läksin Miita tallu Peeter Paide juurde, kes mõnda teadis jutustada. Peeter Paide talus olin ka ööd.
5. juulil.
Käisin Tännasilma külas Vasila talus Jakob Paidra juures, kes haruldaselt hästi mäletas minevikku ja kellel kaunis palju teadmisi. Jakob Paidra on vana õpetaja, kelle esivanemad on tulnud Põhjasõja ajal praegusesse asukohta. Arvab, et esivanemad olnud tatarlased, mis väga tõenäoline, kui vaadelda Paidra välimust. Ka räägib ta võõra aktsendiga. Jakob Paidra käest sain ka vana vakuraamatu aastast 1822.
6. juulil.
Koiola valla arhiivis. Arhiiv on korraldud. Vallamajas asub ka Koiola vallakohtu arhiiv. Kohtu arhiiv on korraldamata.. Vanem dokument on siin protokolliraamat, mis ulatab 1726. a.
7. juulil.
Koiola vallas Mammaste külas. Käisin köstri Otto Maddisoni juures ja Lutsu kolkas Mihkel Kurvitsi juures. Veel käisin Mammastes Mari Kurvitsi juures.
8. juulil.
Himmaste külas Jakob Plakki juures, Jaan Plaki pool ja Jaan Hurda pool.
9. juulil.
Käisin Jaan Kiiski ja Leena Kiiski pool ja Jaan Hurda pool.
10. juulil.
Eoste külas Peeter Plaado pool. Elistes läksin Adiste külla.
11. juulil Adistes peatusin kohaliku õpetaja Samuel Sabre pool kes kohaliku traditsiooniga tuttav. Adistes, kellegi juure enam minna ei olnud ja läksin samal päeval edasi Miaste külla.
12. juulil.
Miastest sain õige vähe andmeid, käisin Peeter Kriiva pool, kust mõningaid andmeid sain, juhatati veel samas külas mitmesse kohta, kuid mingisuguseid teateid ei saand.
13. juulil.
Vanakülas peatun õpetaja Veikeni pool. Käisin Peeter Raudseppa juures, Mihkel Parkseppa ja Mihkel Plakso juures.
14. juulil.
Käisin Peeter Lutsari juures. Siit läksin edasi Moisekatsi valda.
15. juulil.
Peatun kohaliku õpetaja hr. Sodessoni pool. Käisin Kauksi külas ja Hirmu külas. Andmeid sain Mihkel Poolakeselt, kes ise mõisas teol käind. Käisin veel lähedal asuvas Posti külas, kuid siit andmeid ei saanud.
16. juulil.
Kaaru külas Juhan Seppa pool. Siit läksin Metsküla alla kuuluvasse Vennekurmu, kus Kooskordi pool käisin.
17. juulil.
Käisin Läkna külas Kustas Anijala pool ja Suurmetsa külas Samuel Suurmetsa pool.
18. juulil.
Moisekatsi valla arhiivis. Arhiiv asub vallamajas ja on korraldamata.
Käisin samal päeval Joosep Vardja juures ja õpetaja Voikovi juures.
19. juulil.
Metskülas Sikkuti juures, kohalikus koolimajas õpetaja juures ja Hindrek Kolatski juures. Hindrek Kolatsk ei taha algul midagi rääkida, sest kardab, et tuleb ehk jälle mõni mäss.
20. juulil.
Kooskoras Aleksander Mühlbergi juures. Sellega on Moisekatsi vald läbi. Üldiselt vallas vaimline tasapind palju madalam, kui kahes eelmises vallas. Ka puudub sageli puhtus ja kord taludes.
21. juulil.
Kioma vald.
Peatun kohaliku õpetaja hr. Nemvaltsi pool, kes mõnda teab rääkida kohalikust traditsioonist.
Käisin ka vallamajas, Kioma valla arhiiv korraldud. Arhiivis leidub ka endise Varbuse valla arhiiv.
Samal päeval käisin ka Matti juures, kes mõnda teadis rääkida.
22. juulil.
Käisin Kiomal Sikkali pool. Varbusel Rohti ja Rune pool.
23. juulil.
Trohvil Lukatsi juures ja Palossoni juures.
24. juulil.
Kanarbiku juures ja Hatikul Peedmannide juures.
25. juulil.
Mihkel Seena juures.
Karilatsi vallas Kindsi külas Peeter Sokki juures.
26. juulil.
Karilatsi vallamajas Karilatsi valla arhiivis. Siin on ka Karilatsi valla kohtuarhiiv. Mõlemad arhiivid korraldud.
27. juulil.
Kohaliku õpetaja Otto Toropi pool Karilatsis.
28. juulil.
Häätäni ja Korriste külas. Samal päeval Juuriku külas, kuid andmeid sain võrdlemisi vähe.
29. juulil.
Karilatsi külas Valside pool ja Danska juures. Viimane midagi ei rääkinud.
30. juulil.
Käisin Kõrtsi külas Juhan Sokki pool.
31. juulil.
Käisin Otto Rosini ja Mari Vaiko pool.
1. augustil.
Leena Trooni ja Liisa Kirbeni pool.
2. augustil.
Läksin Põlva tagasi lõpetades traditsiooni kogumise.
Esilehele :: Põlva
Esilehele :: Ajalooline traditsioon