Vastseliina pärimus

Rahvaastronoomia

ERA I 2, 395 (1) < Vastseliina khk. - Gustav Piller, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vihmasadu päikese paistes tähendab vaestelaste silmavett.

ERA I 2, 397 (1) < Vastseliina khk. - Tomberg, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Öeldakse, et sajab vaeslaste silmavett.

ERA I 2, 397 (7) < Vastseliina khk. - Tomberg, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Härjapõlvlaste nimesid tuntakse järgmisi: virp, värd, äietär, mekelmüts, altmaakäija.

RKM II 364, 177 (6) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Reede es ole külvipäiväs hää. Terävilja taheti külbä noore kuuga. Kui sääntse pilvijoone, kiupilve om taiva all, sis om hää linno külbä. Kartulit panti, sis kaeti ka taiva alla, kui sääntse koogitaolise pilve ommava. Ja vanna kuuga panti.

RKM II 364, 205 (2) < Vastseliina khk., Vaarkali k. < Rõuge khk., Tootsi k. - Kristi Salve < Endel Hallop, s. 1910 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Varju mõõtmisega sai aega määrata. Kari oli ikka oma maa pääl, piiri ääreh saiva karjatse kokku. Lauldi karja juureh. Öeldi ikka, et vihma nakas tulema, karjuse väega laulva. Sääl olli nagu mägine maa, väega kajas. Kui haina juurest koju tulime, siis ka lauluga. Siin ei ole nii laulu.

E 1622 (3) < Vastseliina khk., Lasva m. - August Kuuben (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Tähendused põllumehele/
Kui mihklipääv noorekuu sees, tahab lina rammust maad, aga kui mihklipääv vanakuu sees, tahab lina lahjat maad.
Lina ei tohi kunagi külida, kui kaks päikest taevas (s.o kui täiskuu on). Kui kuu päeval maa peale paistab.

E 17633 (1) < Vastseliina - J. Sandra (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Kui vastse aasta öösel täherikas öö on, saab paljo noori elajit een oleval aastal.

E 57455 (24) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Vana kuuga ei tohi keegi naene last võerutada, kasvab laps vana näoga. (Saab kardetavaks, musta verega inimeseks.) Samuti ei tohi ema oma last teisele kudrutumise (“ukerdamise”) ajal võerutada, saab lapsest tedre tähiline inimene.

E 57455 (25) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Noore kuuga ei tohi keegi ka siga tappa, sellel lihal ei ole jätku.

E 57455 (25a) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Noore kuuga võta ka naene, jääb noore näoliseks kõigeks elu ajaks.

E 57455 (25b) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Vanasõna: “Noore kuuga ei saa suvve, vanaga talve.”

E 57455 (25e) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Noorel kuul ei tohi naene mehele särki (hamet) õmmelda - löövad söödikut särgi sisse.

E 57455 (25f) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Kes noore kuuga sureb, jätab lastele, ehk omastele sigineva elu järele, kes vana kuuga sureb, jätab vaese elu järele. (Elu kuivab kokku.)

E 57455 (25g) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Keegi ei pea ahju ega pliiti noore kuuga tegema - lööb ahju ehk pliidi sisse palju ahju elajit: prussakaid, ja ritsikaid.

ERM 26, 19 (7) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2010
Laps ei hakka kaima, üteldakse laps on kammitsas. Abinõu: Vanakuu kolmel neljapäeva õhtul tehakse järgmist. Üks läheb ukse taha välja lapsega ja lööb paar korda nii, et kola on, teine küsib: „Mis sa teed seal?“
Vastus: „Raiun lapse kammitsaid.“

ERM 26, 19/20 (8) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2010
Siutõbi.
Laps vahib silmega ühtelugu ülesse, ajab keelt suust välja, kisub silmad magades valla, hingerdab kehaga ja ei püsi paigal. Kui tõbe ei arstita, siis jääb ta ka täiskasvanutele külge. Tõbi tuleb sellest, et ema raskejalgne olles on ussi näinud ja pelgand. Arstimine: Kolmel vanakuu neljapäeval. Üks läheb ukse taha välja ja teine võtab pihlaka malga ja peksab sellega vastu maad.
Küsitakse: „Mis sa teed seal?“
Vastus: „Siugu rehin!“
„Rehi nii kui rehitus saab.“
Küsitakse ka: „Mis ta seal rehib nuiaga?“
Seda arstimist võib veel tänapäev näha.

KKI 17, 401 (17) < Vastseliina khk., Parametsa k/n, Kündja kolh. - Richard Viidalepp < Ferdi Kalla, u. 45 a. (1951) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Vanadest põllumeeste tähtpäevadest ja arvamustest
Meremäe valla kolhoosides on raskusi sellega, et kartuleid tahetakse ikka panna vana kuu lõpul, noore kuuga ei panda. Et kui noore kuuga pannakse, siis kasvatavat pealseid, alla ei kasvatavat. Niisugune on vanainimeste usk.

RKM II 364, 141 (1) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastseliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui noor kuu luvvas, sis kaeme kõge, kohe om loodu. Ku om põhja loodu, sis omma külma ilma, ku lõunahe om loodu, sis om sooja.

RKM II 364, 141 (2) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastseliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuu vahepäivä om hää tsiatapmise aig ja lihasuitsetamise aig. Mõnikord ei vali kah ja tükkis tõnekord hallitama minema.

RKM II 364, 141 (3) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastseliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Jälki kuu viimätse päivä ja ku kuu kolm ööd-päivä vana om, om väega hää pesupesemise aig. Tädi kai väega, sis ma ka pei.

RKM II 364, 141 (4) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastseliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vana kuu om kalg aig, kuu lõpu ja vahepäivä ja ku kolm päivä vannu om, om pehme.

RKM II 364, 148 (3a) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pesu pesti vana kuuga.

RKM II 364, 148 (3c) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Liha suitsutati, kui olli kuu kaksteist päiva vana.

RKM II 364, 148 (3d) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Noore kuuga pesu es lähe puhtast.

RKM II 364, 148 (3e) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuu vahepäivil tapeti siga. Liha pidi sis hästi küpsema ja pehme olema.

RKM II 364, 148/9 (3f) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartulit panti ka kuu vahepäival. Sis es kasva päälise suure, kasvava alla.

RKM II 364, 149 (5) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui kuu luvvas selipidi, sis saavat palju surnuid.

RKM II 364, 158/9 (3) < Vastseliina khk., Kapõra k. - Kristi Salve < Magda Erik, 82 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Mõnikord, kui päike väga punõtas ja taka vaatas, et sis ennustati, et tõsõl päiväl saa vihma.

RKM II 364, 167/8 (11) < Vastseliina khk., Vastseliina as. - Kristi Salve < August Kaldamägi, 81 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Teravilja pidi külbmä noore kuuga. Kartulit noore kuuga es või, kui kuu olli kolme päivä vannu, sis jo või. Ma külbi vana kuu aigu kaara, naaseimä ütel, et mis sa loobit huupi. Ma ütli: ”Mamma, sa kaegu sügise, ta om sinuga üte pikku.” Ja olli kah nii. Ta olli hää vilja-aastak kah.

RKM II 364, 281 (1) < Vastseliina khk., Marga k. - Kristi Salve < Aino Sulg, 60 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tuu olli vast nii, et pehme aig om, kui om täiskuu, ja kõva, kui noorkuu. Lihasuitsutamine olli täiskuuga, sis ei lää halvas. Vana kuuga tulli viha tetä, ku noore kuuga, sis nakas sälg sügelema. Vana kuuga om pehmem pesemine.

RKM II 364, 281 (3) < Vastseliina khk., Marga k. - Kristi Salve < Aino Sulg, 60 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lambit pöeti toome õitsemise aigu ja linakakmise aigu. Kolmas pügamine olli igatahes talvel, ei mäleta enam aiga.

RKM II 364, 294 (1) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. < Vastseliina khk., Jantra k. - Kristi Salve < Peeter Sultson, 93 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Herneht tetti täüs kuuga, siss es ole valgutedu.

RKM II 364, 294 (2) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. < Vastseliina khk., Jantra k. - Kristi Salve < Peeter Sultson, 93 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Nuur om pehmekene, vana om kalg kui.

RKM II 364, 294 (3) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. < Vastseliina khk., Jantra k. - Kristi Salve < Peeter Sultson, 93 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Noore kuuga mõsu mõset, saa kah valgekene, vana kuuga kalg. Kae käeki saava pehme noore kuuga.

RKM II 364, 303 (2) < Vastseliina khk. - Kristi Salve < Liidia Klaas, 84 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui päikene lätt looja, punanõ, siss tulõ tõsel päival kah illos ilm.

RKM II 364, 393 (8) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Therese Raudmann, s. 1904 (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui kuu om kolme ööpäiva vannu, siis om pehme aig, sis peseti pesu.

RKM II 364, 398 (1) < Vastseliina khk., Misso k. < Vastseliina khk., Tsiistre k. - Kristi Salve < Maimu Hollo, s. 1920 (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuu om väega kummali loodud, et nüüd om pallu haigit. Enne üteldi nii.

RKM II 364, 405 (5) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Aino Viitkin, 57 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Noore kuuga nurme pääle, vana kuuga varju alla. Tuu käis lambapügamise kohta.

RKM II 364, 405 (6) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Aino Viitkin, 57 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Villä tetas kuu vahepääva, ku kuu om kolme päivä vannu. Tsika võid ka tolle ajaga tappa, sis saa tuu liha pehmekene.

RKM II 364, 406 (7) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Aino Viitkin, 57 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartulit ja sibulat istutadas vana kuuga, et sis saa täielitse kartuli.

RKM II 364, 458 (18) < Vastseliina khk., Pulli k. < Vastseliina khk., Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartult panti vana kuuga, sis ei aja nii kasvu. Noore kuuga saa pallo kasve.

RKM II 364, 458 (19) < Vastseliina khk., Pulli k. < Vastseliina khk., Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Seto baaba ütel, et sibulit tee viimatse vana kuu reedi pääle päikese minekut.

RKM II 364, 470 (3a) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vana kuuga külveti, sis es lüü nii palju hainarämpsu.

RKM II 364, 470 (3b) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartuli panti kah vana kuuga, sis es lää nii palju kasvu.

RKM II 364, 470 (3c) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lammast pöeti kuu vahepäevaga. Inne mõsti neid lombih.

RKM II 393, 263 (11) < Kambja khk., Vissi k. < Vastseliina khk., Luhamaa v. - Anu Korb < Maria Telliste, s. 1927 (1985) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui noor kuu on seliti, väga kõrgel, siis on külma. Tänavu kevade kolm korda nii. Kui väikse mehe teeva kuu, siis on sooja.

RKM II 413, 502 (4) < Puhja khk., Võsivere k. < Vastseliina khk., Kõo k. - Eda Kalmre < Elmar Ramp, 76 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Mina vaata selle järgi ilma, et kui ümber päikse on verine, siis hakkab sadama.

RKM II 413, 502 (5) < Puhja khk., Võsivere k. < Vastseliina khk., Kõo k. - Eda Kalmre < Elmar Ramp, 76 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Vanast lõigati kõik ehitusmaterjal metsast vana kuuga, sis kuivab ära, kui noore kuuga lõigata, sis ära ei kuiva. See ei tähenda kas talvel või suvel, peaasi, et vana kuuga.

RKM II 430, 270 (6) < Kursi khk., Keskküla k. < Vastseliina khk., Tsistre k. - Anu Korb < Lembit Glaser, 60 a. (1989) Sisestas Salle Kajak 2009
Küttepuud seda siis tehti vanal kuul, et kuivab paremist. Detsembris, jaanuaris, veebruaris kui puu puhkab, siis võetakse ehitusmaterjali maha.

RKM II 435, 476/7 (1) < Tallinn < Vastseliina khk., Lasva v. < Setumaa, Meremäe v., Mihlakova k. - Janika Oras < Linda Helstein, s. 1923 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Kuutõbiseid oli. Minu isa-ema ka vahest rääkisid ikka, et kuutõbi. Magas ja ärkas üles, käis ringi, mööda seina ka olid ronind. Öeldakse, et kui magad, et ei tohi kuu voodisse paista, et siis pidi jääma. Aga mina seda ei usu, see on ikka närvidest. Mina olin ikka päris laps, kui rääkisid kellestki. Et tuleb üles, võtab oma asjad, käib igal pool, õues, tuleb tagasi ja heidab jälle voodisse. Aga siis on pandud vesi kausiga voodi ette, et astub vette, ehmatab üles, siis on kadund kõik, sisi ta ei lähe kuskile. Aga muidu ronivad üles, kappide otsa ja igale poole. Aga siis ei tohi hõigata. Hõikad, siis kukub alla.

ERA II 160, 150 (67) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Semmeni t. - Ija Daniel < Juhan Kukk, s. 1857 (1937) Sisestas Siiri Pärkson 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Virmalisi olõ külält nännü. Meil üteldäs, et valaskala mäng. Ta tege haivit, sõs om mereh suur valu ja tuu om sõs taiva pääl.

ERA II 160, 150 (68) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Semmeni t. - Ija Daniel < Juhan Kukk, s. 1857 (1937) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma ol´li poiskõnõ, sõs näi ütskõrd, et terve taivas ol´l verrev. Üldi õks, et ei tiä, mis tuu tähendäs. Tuu ol´l talvõl - lumi ol´l kah verrev.

ERA II 160, 196 (5) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku nuur kuu om istõh, sõs saava' ilosa ilma', ku nuur kuu om sällüle, sõs om tõbitsit pal´lo.

ERA II 160, 229/30 (32) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. < Vastseliina khk., Lasva v. - Ija Daniel < Rosalie Lõhmus, s. 1896 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku kuu- ja päävävar´otus ol´l, sõs rahvas peläs, et viimnepäiv tulõ.

ERA II 160, 230 (33) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. < Vastseliina khk., Lasva v. - Ija Daniel < Rosalie Lõhmus, s. 1896 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku kuuvalgõ magamise aol pääle paistus, sõs jäät kuutõbitsõs.

ERA II 160, 231 (40) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. < Vastseliina khk., Lasva v. - Ija Daniel < Rosalie Lõhmus, s. 1896 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku kuu ja päiv kõrraga taivah ol´l, sõs es või' külvä.

ERA II 160, 231/2 (42) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Rosalie Lõhmus, s. 1896 (1937) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku ma lats ol´li, sõs üteldi virmaliisi, et põhi palas. Tuu tähend külmä. Ku risti' ol´liva taiva pääl, sõs üteldi, et sõda saa. Ma näi kah inne sõta juuni taivan. Üldi, et virmalisõ' vihtlõsõ.

ERA II 160, 232 (43) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Rosalie Lõhmus, s. 1896 (1937) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Meie üldäs - vikatkaar. Tuu pumpas vett taivahe.

ERA II 160, 553 (34) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. < Vastseliina khk., Morosuu-Tsäpsi k. - Ija Daniel < Jakob Kalder, s. 1868 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Päiv lätt jumalihe - tuu tähendäs, et päiv lätt luuja - lätt är jumala mano mäki taadõ. Jummal eläs õks mäki takan.

ERA II 160, 563 (8) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Hainasuu t. - Ija Daniel < Jakop Eerik, s. 1851 (1937) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõni kaes taiva pääle, et kunas hää ilm saa, vai kunas hää vilja tetä. A tuu om kõik lori. Saa ei esi midägi arvu..

ERA II 247, 258/60 (30) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. < Suuremetsa k. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Minna Tein, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Maailmalõpp.
Kord olnud kolm venda. Nad läinud jaaniööl sõnajalaõit otsima. Rännanud juba mittu aastat ja jõudnud suure kõrge müüri äärde. Kaks vendadest olid osavad ronijad, kolmas aga mitte. Müüri tagant kostnud vendadele hääled kõrvu. Vanem vend olnud aga väga uudishimulik ja roninud müürile vaatama. Kui müürile jõudis, kukkus teiselepoole alla, ainult jalgu veel siputas. Möödus kolm päeva, et vanemat venda tagasi ei tulnud, siis läks keskmine vaatama, kuhu vanem vend jäi. Kui ta müürile jõudis, kukkus otseti alla. Möödus veel mõni päev, nüüd ronis noorem vend omakorda müürile. Ja mis ta nägi? Teisel pool müüri askeldasid inimesed, mitte just inimesed, sest neil oli alakeha koera ja ülakeha inimese moodi. Nad seletasid, et neid on pandud siia vangi, et ei saaks inimestele kurja teha. Neil on neli päeva inimese ja neli päeva koera mõistus. Mis nad inimesemõistusega teevad, seda nad koera mõistusega lõhuvad.

H I 6, 368 (21) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894) Sisestas Eda Pomozi 2001
Kui ?hk t?ristap, - saava ?telise ilma, ja kevv?i om tuleman.

H I 6, 599 (1) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894) Sisestas Eda Pomozi 2001
Om taivas veretaman, ?le k?ige, - sis pelatas suurt s?ta ja verevalamist, ehk arvatas ka p?vvalitsi ajastaigu tulevat.

H I 6, 599 (5) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Om t?ht oma kirgleva joonega taiva all jooskman, sis arvatas seda puugis, kes kohegi oma vara koornaga l?t - ehk ka t?hes,et sele silma pilgul m?ni t?htsa inemine koolep.

H I 6, 599 (6) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Om hannaga t?ht n?t?v?l, pel?tas s?ta ja halvu aigu.

H II 3, 558/60 (7/8) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kuu korgohe umm luod ja korgõst käü, sis saava külmä ilma, a madala kuuga lämmä. - Ku kuu sälüle um, sis um pallo haigit, ku kummalõ, sis um pallo kuoljit, a ku püstü um, sis um terve aig. - Miä ruttu piät kasuma, tuod tetäs sis ku kuu kasus, a miä aigupiteh vaija kasu, tuod tetäs vana kuuga. - /pag. 559/ Kuiv suvi um uks paremb, ku vihmäne, vana sõna ütles: Vihma latsõ ikva, a pääva latsõ ei ikõ. -
Ku halv kevvaj, saa hüä suvi, ku kevväj hüä, sis suvi halv.
Ao tähe lähkuh um iks kõgõ üts tinnõ täht ka taiva küleh, tuo käü küä valusaga võiki, ku tuo tinnõ täht ieh um, sis um hüä aig, sis üldäs, et sulanõ käü ieh, sis um sulasõ õigus suurämb, a ku vallus täht ieh um, sis käü perremies ieh, sis piät iks perremies sulast pallõma.
vana sõgõl ni vahtsõnõ kääv’ väki taivah, vanataht iks vahtsõlõ järgi minnä, a jovva ai.
Ku hannaga täht väläh um, ku sis hand üles poolõ um, sis tähendäs tuo hüvvä aigu, a ku hand maa poolõ um, sis tähendäs verevalangut vai muud hätä.
Taivah um ega inemise hinge jaos täht, ku lats sünnüs sis pandas timä nime pääle täht ka taivahõ, ku täht taivast maha satas, sis iks üts inemine tuol aigu hinge heit.
Undsõst üldäs mi pool, et Vällämäe läte, miä sääl mäe otsah um aja undsõt vällä, muido olõsi ii siin maal undsõt, sis Vällämäe pääl iks um. Ütskõrra oll tuo läte jo kinni aet, sis jäi undsõ vähämbäs, vanal aigu oll undsõt pallo inämb olnu, ku nu, peräh naas jäll tuo maa olla poolõ lättehe sisse vaoma, sis sattõ üts härg sinnä sisse, sis tuo tõmmati vällä, puhastõti tuo man lätteht kah, sis jäi tõise otsa vallalõ, säält mulgust tulõ iks nu viel undsõt vällä alati. Väälämäe läte um olt merega kuoh, säält um iks vanast laiva tükkä vällä tulnu, miä mereh hukka lännü. - Ku sügüse ilda müristas, sis saava hüä ao. - Kiä pikse loodi löüd, (veikene kivi katõ vaiva otsaga) tuo piät tuod hoitma. Ku määne paisõ vai kassuv um, sis tuoga vaatatas, saa abi. - Ku pikse käü, sis sõit vana Esä ravvotside ratastõga taiva põrmadut piteh, selle um põrrin suur, kiä suur patunõ um, tuo lüö loodiga maaha.
Ku undsõ üles lätt, sis saa vihmano ilm, ku maaha tulõ sis saa põud. - Keväjäne undsõ tähendas külmä, a sügüsene lämmind, tõsõ ku sisse. Päävä ja kuu sapi tähendase halvo ilmo, päävä sapp sapitas satto, kuu kuputas vaihõl põuda kah. - Vana kuu tuulõ puhkva sappo, norõ kuu tuulõ põuda. - Ku päävä ümbre tulba umma, sis tähendäse külmä ja tuisku. - Pähä valu tähändäs külmä ja tuisku. - Ku vikahtkaar keskpaigast kummõr um, sis saa pia põud ilm, a ku laugõ um, sis saava pitkälitse vihma. - Ku tsia rõugva vingva, ja põhku asomõlõ kandva, sis saava külmä ilma ja tuisu, a ku vällä kandva, saava hüä ilma. Ku tsiga ossõndas, saava halva ilma kolmadal pääväl. - Ku Nua laiv taivah um, (laiva muodu pilv, vaibo otsäga) saa vihma.
/pag. 560/ Ku kunna mari keväja ärr külmäs, sis saava sügüse varra külmä, külmäs tõug ärr. - Ku ritseke laulva, sis saava täistsugutsõ ilmä. - Ku kikas õdagu orrsilõ minneh kirg, sis saava tõsõ ilma. - Ku kikas orrsilõ minneh istuh kirg, saava hüä ilma, ku saistõh, saava sadohitse, ku suvõl kikas hummogu kirg, saa vihmanõ ilm. - Ku kass parsil vai aho pääl käü, sis saava külmä ilma, ku põrmandul käü, sis saavalämmä, ku suväl katusõ pääl käü, saava hüä ilma, ku maah käü, vihmatsõ. Ku partsi soputõsõlõ, saa vihmanõ ilm. - Ku kana kirplõsõ, sis tulõ tuisk. - Pääle tuisu iks saa sula. - Ku mehine varra vai ilda lindas, saa vihma. ku siuga pallo väläh um, saava vihmatsõ. Ku päästüse korgõst lindäse, saava kangõ päävä, ku madalalt lindasõ ja siibo vette laskva, tulõva suure saotsõ ilma. - Ku varõs vidämisi vaak, sis um sula uota, a ku vaakuh nõna põhja um, sis tulõva külmä sis kah ku musta rästä väläh umma. Ku kiholasõ õdagide terri surbva, saava hüä ilma.
Ku nogi talvõl palas aha otsah vai katla küleh, sis tulõva suurõ külmä. - Ku tedre puuh ukõrdasõ, saava külmä ilma, ku maa pääl ukardasõ, saava lämmä. - Ku lõivõ varra vällä tulova, sua külm kevväj. - Ku kumna kõvastõ haukva, sis um rannah kõva kalasaak. - Ku tsirgu katusõ karrtõ ala tükise, sis um suurt külmä ja tuisku uota. - Ku harak talvõl huba lumõ sisse lindas, sääl sabistas ja rabistas, lummõ pää pääle pand, sis tulõ suur tuisk. - Ku kärbläse vai parmu hummogu varra väläh umma ja purõva, vai ku kala vie pindih tsuklõsõ, saa vihma. Ku hoimanõ ja uninõ olt, tähendäs satto. Ku kirbu valusahe purõva, saa sula, sis kah, mõts hapa.

H II 3, 560 (9) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe [uskumus]
Vasikite man kaeti, ku vasik löüdmise man vasta möögähti, tuost saa as elo eläjät, kel kerriv suu lagi oll, tuost ka saas midä kasvata. --Ku lehmäl paar vasikit um, sis um iks kolmaski olnu, a tuo um väega kärmäs nigu välk, hoit hinne veereh maah nulgah, ku sis lauda uss poigahas õnnõ, sis timä tsuskas hinne ärrki nägemäldä vällä, juosk mõtsa, säält saavagi noist põdra mõtsa. A ku kiäki ruttu ärr märkas tuo vasikõ, sis jõud ärr hoita, et mõtsa päse ei, toolõ saa tuost väega hüä lehm. - Lauda man kaetas, määne lehm lõiga loijutas, tuol saava lehmi vasika, a määne keerutas, tuol saava häri vasikõ. Lummõ ei tohe eläjä joogi ei söömä sisse panda, ei lumõ vett anda eläjile, muido paistõtasõ ärr.-

H II 51, 645 (2) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Noorõkuu pehme aig: poolõst kuust seeni kui täüs kuuni.

H II 51, 645 (3) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Vanakuu pehme aig: täüs kuust seni kui poolõ kuuni.

H II 51, 645 (4) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Vanakuu kuiv ehk kalg aig: poolõst kuust seeni kui kuu lõpõtusõni.

H II 51, 646 (5) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Kuu vahepäev - pehme aeg

H II 51, 646 (6) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Kui kuu kolmõ üü pääva vannu um, sõs um jäll hää pehme kassuv aig.

H II 51, 646 (9) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Vanal kuul külvatud vili pudeneb, noorel kuul külvatud vili ei pudene.

H II 51, 647 (26) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Kaplu tetäs noorõ kuu kuivaga, sõs ei mädäne nii pia ärr.