Urvaste pärimus
Taimetark ja meditsiini käsiraamat
ERA II 156, 476 (2) < Urvaste khk., Leppalaisi t. - A. Jeret < Maarja Sisask, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine kõrd tulnud suur oinas vastu ja määgnü haledasti. Zähkri oli teist kurakäega urjutand, et urjuh kuri lats kos kodu, selle pääle veel kord määkätanud ja kadunud ära.
RKM II 53, 315 (23) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kevadel, kui esimest korda kuuled pikse mürinat, siis lasti kolm korda kukerpalli, et selg haigeks ei jää. (Tuntakse ka tänapäeval.)
RKM II 53, 409/10 (1) < Urvaste khk., Sangaste v., Restu II k. - Ants Vernik < August Vernik, s. 1907 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanasti ei tuntud niisuguseid arstimeid nagu praegu. Siis arstiti haigusi koduselt valmistatud rohtudega. Nii kasutati roosi arstimiseks haput leivatainast, millesse segati peenikeseks tambitud sibulaid. Roosi koht määriti enne rasvaga ja siis pandi rohi peale. Kõik see aga pidi hoitama hästi soojas ja siis pidi ka roos ära kaduma.
RKM II 53, 409/10 (1) < Urvaste khk., Sangaste v., Restu II k. - Ants Vernik < August Vernik, s. 1907 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanasti ei tuntud niisuguseid arstimeid nagu praegu. Siis arstiti haigusi koduselt valmistatud rohtudega. Nii kasutati roosi arstimiseks haput leivatainast, millesse segati peenikeseks tambitud sibulaid. Roosi koht määriti enne rasvaga ja siis pandi rohi peale. Kõik see aga pidi hoitama hästi soojas ja siis pidi ka roos ära kaduma.
RKM II 53, 423/4 (8) < Urvaste khk., Antsla l. - Kai Eiland < Emilie Tõra, s. 1885 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nikastusi raviti nii: jalg pandi kuuma vette ja vee sees oli sool. Sõnu öeldi ka:
Nisaldunud, nikaldunud,
üle kundi kukatunud.
Peale vanni pandi jalale kummelikompress ja jalg mähiti soojalt sisse.
RKM II 53, 423/4 (8) < Urvaste khk., Antsla l. - Kai Eiland < Emilie Tõra, s. 1885 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nikastusi raviti nii: jalg pandi kuuma vette ja vee sees oli sool. Sõnu öeldi ka:
Nisaldunud, nikaldunud,
üle kundi kukatunud.
Peale vanni pandi jalale kummelikompress ja jalg mähiti soojalt sisse.
RKM II 53, 424 (10) < Urvaste khk., Antsla l. - Kai Eiland < Emilie Tõra, s. 1885 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.
RKM II 53, 424 (10) < Urvaste khk., Antsla l. - Kai Eiland < Emilie Tõra, s. 1885 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.
RKM II 53, 436 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Ivi Vill < Salme treiak, s. 1909 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisetele oli peale pandud savi ja küpsetatud sibulat.
RKM II 53, 436 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Ivi Vill < Salme treiak, s. 1909 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisetele oli peale pandud savi ja küpsetatud sibulat.
RKM II 53, 460 (1) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavade peale puistati kolla pulbrit, see kuivatas haava ja kasvatas noort nahka.
RKM II 53, 460 (1) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavade peale puistati kolla pulbrit, see kuivatas haava ja kasvatas noort nahka.
RKM II 53, 460/1 (2) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete peale pannakse sibulat ja paiselehte ja kui paise on juba katki, siis pannakse tõrva peale, see võtab paistetuse ära ja kisub ka mäda välja.
RKM II 53, 460/1 (2) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete peale pannakse sibulat ja paiselehte ja kui paise on juba katki, siis pannakse tõrva peale, see võtab paistetuse ära ja kisub ka mäda välja.
RKM II 53, 461 (5) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kevadel korjatud noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste vastu.
RKM II 53, 461 (5) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kevadel korjatud noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste vastu.
RKM II 53, 461 (6) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kõhukinnisuse puhul juuakse paatsapuu teed.
RKM II 53, 461 (6) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kõhukinnisuse puhul juuakse paatsapuu teed.
RKM II 53, 461 (7) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui on nõrgad silmad, siis juuakse koirohu teed.
RKM II 53, 461 (7) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui on nõrgad silmad, siis juuakse koirohu teed.
RKM II 53, 461/2 (9) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paelusside vastu on maarjasõnajala juurikatest valmistatud tee. Juurikaid tuleb vähe panna, sest nad on mürgised.
RKM II 53, 461/2 (9) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paelusside vastu on maarjasõnajala juurikatest valmistatud tee. Juurikaid tuleb vähe panna, sest nad on mürgised.
RKM II 53, 462 (10) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalad alati valutavad, siis tuleb jalgadele teha maarjasõnajala vanni.
RKM II 53, 462 (10) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalad alati valutavad, siis tuleb jalgadele teha maarjasõnajala vanni.
RKM II 53, 462 (11) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Halva seedimise puhul juuakse ubaleheteed.
RKM II 53, 462 (11) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Halva seedimise puhul juuakse ubaleheteed.
RKM II 53, 468 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u. 65 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kopsuhaiguste vastu tarvitati ussi pealt viina. Paised - paiselehed.
RKM II 53, 468 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u. 65 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kopsuhaiguste vastu tarvitati ussi pealt viina. Paised - paiselehed.
RKM II 53, 468 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u. 65 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavu raviti raudrohuga, kuusetõrv koos rasvaga.
RKM II 53, 468 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u. 65 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavu raviti raudrohuga, kuusetõrv koos rasvaga.
RKM II 53, 468 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u 65 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Ussihammustusi raviti ussisõnadega ja siis veel pandi savi sisse.
RKM II 53, 489 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Liivi Palu < Richard Pedaja, 67 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paiseid arstiti, kui pandi peale paiseleht. Määriti värske koore või võiga. Kui see ei aidanud, joodi ussivett või ussiviina.
RKM II 53, 489 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Liivi Palu < Richard Pedaja, 67 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paiseid arstiti, kui pandi peale paiseleht. Määriti värske koore või võiga. Kui see ei aidanud, joodi ussivett või ussiviina.
RKM II 53, 489 (12) < Urvaste khk., Antsla l. - Liivi Palu < Richard Pedaja, 67 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ussihammustusi raviti, kui pandi sellele kohale ussi pesa või konn paiselehega.
RKM II 53, 489 (12) < Urvaste khk., Antsla l. - Liivi Palu < Richard Pedaja, 67 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ussihammustusi raviti, kui pandi sellele kohale ussi pesa või konn paiselehega.
RKM II 53, 501 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.
RKM II 53, 501 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.
RKM II 53, 501 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.
RKM II 53, 501 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.
RKM II 53, 501 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hõõrdumise puhul kasutati vägiheina.
RKM II 53, 501 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hõõrdumise puhul kasutati vägiheina.
RKM II 53, 502 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobralehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.
RKM II 53, 502 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobralehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.
RKM II 53, 502 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ussihammustuste puhul pandi hammustuse kohale tubakalehti.
RKM II 53, 502 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ussihammustuste puhul pandi hammustuse kohale tubakalehti.
RKM II 53, 502 (6) < Urvaste khk. Antsla l. - Linda Kanger < Anna Raud, 56 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Roosi puhul tarvitati tinapaberit. Samuti kasutati sinist vihulehte. Võeti see leht, hõõruti halli pliiatsiga kokku, määriti sularasvaga, lasti posida ja pandi haigele kohale.
RKM II 53, 161 (5a) < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügaste arstimine
Soolatüügaste arstimiseks on mitu viisi:
a) peab lõikama kartuli pooleks. Pool visatakse ära, teine pool aga pannakse katuseräästa alla kuivama. Kui kartul on ära kuivand, siis kaob ka soolatüügas ära.
RKM II 53, 161 (5a) < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügaste arstimine
Soolatüügaste arstimiseks on mitu viisi:
a) peab lõikama kartuli pooleks. Pool visatakse ära, teine pool aga pannakse katuseräästa alla kuivama. Kui kartul on ära kuivand, siis kaob ka soolatüügas ära.
RKM II 53, 204 (4) < Urvaste khk., Urvaste kn. < Leningradi obl. - Salme Kaarus < Aliide Kaarus, s. 1908 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuidas arstida käsnu
Omakootud linase lõngaga köidetakse käsn kinni ja pannakse nii palju sõlmi ette, kui palju käsni on. Seejärel mätsitakse sõlmed kokku, hõõrutakse sellega käsni ja pannakse mulla sisse. Kui lõng ära mädaneb, kaovad käsnad.
RKM II 53, 299 (12) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põletiste arstimiseks võeti pärnapuu oks ja sellelt võeti ära must koor. Alumist valget koore kihti kaabiti ja keedeti ära. Pärast jahtumist pandi seda keedetud vedelikku haavale ja seoti kinni.
RKM II 53, 299 (12) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põletiste arstimiseks võeti pärnapuu oks ja sellelt võeti ära must koor. Alumist valget koore kihti kaabiti ja keedeti ära. Pärast jahtumist pandi seda keedetud vedelikku haavale ja seoti kinni.
RKM II 53, 299 (13) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis: vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.
RKM II 53, 299 (13) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis: vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.
RKM II 53, 314 (21) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Käsnade arstimiseks kasutati järgmisi viise: 1) kästi visata soola ahju ja ise nii kiiresti toast välja jooksta, et ei kuule soola praginat ahjus. Kui sai nii kiiresti välja jooksta, siis kaovad käsnad käelt. (On käibel).
b) Võeti lepapuust kepp ja lõigati sinna muster peale ja asetati see kepp kuhugi tee äärde. Inimene, kes selle kepi sealt ära võttis sai käsnad omale käele. (Tuntakse).
3) Samuti lasti käsni ritsikal pureda ja posijal posida.
RKM II 53, 314 (21) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Käsnade arstimiseks kasutati järgmisi viise: 1) kästi visata soola ahju ja ise nii kiiresti toast välja jooksta, et ei kuule soola praginat ahjus. Kui sai nii kiiresti välja jooksta, siis kaovad käsnad käelt. (On käibel).
b) Võeti lepapuust kepp ja lõigati sinna muster peale ja asetati see kepp kuhugi tee äärde. Inimene, kes selle kepi sealt ära võttis sai käsnad omale käele. (Tuntakse).
3) Samuti lasti käsni ritsikal pureda ja posijal posida.
RKM II 53, 315 (22) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tedretähnide arstimiseks, pesti nägu kevadel, eriti siis, kui tedred kudrutama hakkavad, konnakuduga ja hapukurgi mahlaga.
RKM II 53, 315 (22) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tedretähnide arstimiseks, pesti nägu kevadel, eriti siis, kui tedred kudrutama hakkavad, konnakuduga ja hapukurgi mahlaga.
RKM II 250, 167/8 (8) < Urvaste khk., Vastse-Antsla as. < Vana-Antsla v., Määrastu k. - Thea Haabmets, Antsla keskkooli õpilane < Alfred Kaart (1966) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rahvameditsiini.
Kui kael oli haige, toodi seasulust põhku ja pandi kura jala suka kanda, millega pandi ümber kaela. Üteldi, et see on seahäda.
Kõrvavalu arstiti musta lamba piimäga.
Kui käe sees oli kidsi, siis pidi määrima peni kusõga.
RKM II 250, 167/8 (8) < Urvaste khk., Vastse-Antsla as. < Vana-Antsla v., Määrastu k. - Thea Haabmets, Antsla keskkooli õpilane < Alfred Kaart (1966) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rahvameditsiini.
Kui kael oli haige, toodi seasulust põhku ja pandi kura jala suka kanda, millega pandi ümber kaela. Üteldi, et see on seahäda.
Kõrvavalu arstiti musta lamba piimäga.
Kui käe sees oli kidsi, siis pidi määrima peni kusõga.
RKM II 53, 161 (5a) < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügaste arstimine
Soolatüügaste arstimiseks on mitu viisi:
a) peab lõikama kartuli pooleks. Pool visatakse ära, teine pool aga pannakse katuseräästa alla kuivama. Kui kartul on ära kuivand, siis kaob ka soolatüügas ära.
RKM II 53, 161 (5a) < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügaste arstimine
Soolatüügaste arstimiseks on mitu viisi:
a) peab lõikama kartuli pooleks. Pool visatakse ära, teine pool aga pannakse katuseräästa alla kuivama. Kui kartul on ära kuivand, siis kaob ka soolatüügas ära.
RKM II 53, 204 (4) < Urvaste khk., Urvaste kn. < Leningradi obl. - Salme Kaarus < Aliide Kaarus, s. 1908 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuidas arstida käsnu
Omakootud linase lõngaga köidetakse käsn kinni ja pannakse nii palju sõlmi ette, kui palju käsni on. Seejärel mätsitakse sõlmed kokku, hõõrutakse sellega käsni ja pannakse mulla sisse. Kui lõng ära mädaneb, kaovad käsnad.
RKM II 53, 299 (12) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põletiste arstimiseks võeti pärnapuu oks ja sellelt võeti ära must koor. Alumist valget koore kihti kaabiti ja keedeti ära. Pärast jahtumist pandi seda keedetud vedelikku haavale ja seoti kinni.
RKM II 53, 299 (12) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põletiste arstimiseks võeti pärnapuu oks ja sellelt võeti ära must koor. Alumist valget koore kihti kaabiti ja keedeti ära. Pärast jahtumist pandi seda keedetud vedelikku haavale ja seoti kinni.
RKM II 53, 299 (13) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis: vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.
RKM II 53, 299 (13) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis: vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.
RKM II 53, 314 (21) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Käsnade arstimiseks kasutati järgmisi viise: 1) kästi visata soola ahju ja ise nii kiiresti toast välja jooksta, et ei kuule soola praginat ahjus. Kui sai nii kiiresti välja jooksta, siis kaovad käsnad käelt. (On käibel).
b) Võeti lepapuust kepp ja lõigati sinna muster peale ja asetati see kepp kuhugi tee äärde. Inimene, kes selle kepi sealt ära võttis sai käsnad omale käele. (Tuntakse).
3) Samuti lasti käsni ritsikal pureda ja posijal posida.
RKM II 53, 314 (21) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Käsnade arstimiseks kasutati järgmisi viise: 1) kästi visata soola ahju ja ise nii kiiresti toast välja jooksta, et ei kuule soola praginat ahjus. Kui sai nii kiiresti välja jooksta, siis kaovad käsnad käelt. (On käibel).
b) Võeti lepapuust kepp ja lõigati sinna muster peale ja asetati see kepp kuhugi tee äärde. Inimene, kes selle kepi sealt ära võttis sai käsnad omale käele. (Tuntakse).
3) Samuti lasti käsni ritsikal pureda ja posijal posida.
RKM II 53, 315 (22) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tedretähnide arstimiseks, pesti nägu kevadel, eriti siis, kui tedred kudrutama hakkavad, konnakuduga ja hapukurgi mahlaga.
RKM II 53, 315 (22) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tedretähnide arstimiseks, pesti nägu kevadel, eriti siis, kui tedred kudrutama hakkavad, konnakuduga ja hapukurgi mahlaga.
RKM II 53, 315 (23) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kevadel, kui esimest korda kuuled pikse mürinat, siis lasti kolm korda kukerpalli, et selg haigeks ei jää. (Tuntakse ka tänapäeval.)
RKM II 53, 409/10 (1) < Urvaste khk., Sangaste v., Restu II k. - Ants Vernik < August Vernik, s. 1907 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanasti ei tuntud niisuguseid arstimeid nagu praegu. Siis arstiti haigusi koduselt valmistatud rohtudega. Nii kasutati roosi arstimiseks haput leivatainast, millesse segati peenikeseks tambitud sibulaid. Roosi koht määriti enne rasvaga ja siis pandi rohi peale. Kõik see aga pidi hoitama hästi soojas ja siis pidi ka roos ära kaduma.
RKM II 53, 409/10 (1) < Urvaste khk., Sangaste v., Restu II k. - Ants Vernik < August Vernik, s. 1907 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanasti ei tuntud niisuguseid arstimeid nagu praegu. Siis arstiti haigusi koduselt valmistatud rohtudega. Nii kasutati roosi arstimiseks haput leivatainast, millesse segati peenikeseks tambitud sibulaid. Roosi koht määriti enne rasvaga ja siis pandi rohi peale. Kõik see aga pidi hoitama hästi soojas ja siis pidi ka roos ära kaduma.
RKM II 53, 423/4 (8) < Urvaste khk., Antsla l. - Kai Eiland < Emilie Tõra, s. 1885 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nikastusi raviti nii: jalg pandi kuuma vette ja vee sees oli sool. Sõnu öeldi ka:
Nisaldunud, nikaldunud,
üle kundi kukatunud.
Peale vanni pandi jalale kummelikompress ja jalg mähiti soojalt sisse.
RKM II 53, 423/4 (8) < Urvaste khk., Antsla l. - Kai Eiland < Emilie Tõra, s. 1885 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nikastusi raviti nii: jalg pandi kuuma vette ja vee sees oli sool. Sõnu öeldi ka:
Nisaldunud, nikaldunud,
üle kundi kukatunud.
Peale vanni pandi jalale kummelikompress ja jalg mähiti soojalt sisse.
RKM II 53, 424 (10) < Urvaste khk., Antsla l. - Kai Eiland < Emilie Tõra, s. 1885 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.
RKM II 53, 424 (10) < Urvaste khk., Antsla l. - Kai Eiland < Emilie Tõra, s. 1885 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paistetuse vastu, mis on ehmatuse tagajärjel löönud, pandi peale sibulat ja pipart ning mett, mis siis võttis paistetuse tagasi.
RKM II 53, 436 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Ivi Vill < Salme treiak, s. 1909 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisetele oli peale pandud savi ja küpsetatud sibulat.
RKM II 53, 436 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Ivi Vill < Salme treiak, s. 1909 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisetele oli peale pandud savi ja küpsetatud sibulat.
RKM II 53, 460 (1) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavade peale puistati kolla pulbrit, see kuivatas haava ja kasvatas noort nahka.
RKM II 53, 460 (1) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavade peale puistati kolla pulbrit, see kuivatas haava ja kasvatas noort nahka.
RKM II 53, 460/1 (2) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete peale pannakse sibulat ja paiselehte ja kui paise on juba katki, siis pannakse tõrva peale, see võtab paistetuse ära ja kisub ka mäda välja.
RKM II 53, 460/1 (2) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete peale pannakse sibulat ja paiselehte ja kui paise on juba katki, siis pannakse tõrva peale, see võtab paistetuse ära ja kisub ka mäda välja.
RKM II 53, 461 (5) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kevadel korjatud noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste vastu.
RKM II 53, 461 (5) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kevadel korjatud noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste vastu.
RKM II 53, 461 (6) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kõhukinnisuse puhul juuakse paatsapuu teed.
RKM II 53, 461 (6) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kõhukinnisuse puhul juuakse paatsapuu teed.
RKM II 53, 461 (7) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui on nõrgad silmad, siis juuakse koirohu teed.
RKM II 53, 461 (7) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui on nõrgad silmad, siis juuakse koirohu teed.
RKM II 53, 461/2 (9) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paelusside vastu on maarjasõnajala juurikatest valmistatud tee. Juurikaid tuleb vähe panna, sest nad on mürgised.
RKM II 53, 461/2 (9) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paelusside vastu on maarjasõnajala juurikatest valmistatud tee. Juurikaid tuleb vähe panna, sest nad on mürgised.
RKM II 53, 462 (10) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalad alati valutavad, siis tuleb jalgadele teha maarjasõnajala vanni.
RKM II 53, 462 (10) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalad alati valutavad, siis tuleb jalgadele teha maarjasõnajala vanni.
RKM II 53, 462 (11) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Halva seedimise puhul juuakse ubaleheteed.
RKM II 53, 462 (11) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Halva seedimise puhul juuakse ubaleheteed.
RKM II 53, 468 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u. 65 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kopsuhaiguste vastu tarvitati ussi pealt viina. Paised - paiselehed.
RKM II 53, 468 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u. 65 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kopsuhaiguste vastu tarvitati ussi pealt viina. Paised - paiselehed.
RKM II 53, 468 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u. 65 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavu raviti raudrohuga, kuusetõrv koos rasvaga.
RKM II 53, 468 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u. 65 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavu raviti raudrohuga, kuusetõrv koos rasvaga.
RKM II 53, 468 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Aime Altosaar < August Kongo, u 65 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Ussihammustusi raviti ussisõnadega ja siis veel pandi savi sisse.
RKM II 53, 489 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Liivi Palu < Richard Pedaja, 67 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paiseid arstiti, kui pandi peale paiseleht. Määriti värske koore või võiga. Kui see ei aidanud, joodi ussivett või ussiviina.
RKM II 53, 489 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Liivi Palu < Richard Pedaja, 67 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paiseid arstiti, kui pandi peale paiseleht. Määriti värske koore või võiga. Kui see ei aidanud, joodi ussivett või ussiviina.
RKM II 53, 489 (12) < Urvaste khk., Antsla l. - Liivi Palu < Richard Pedaja, 67 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ussihammustusi raviti, kui pandi sellele kohale ussi pesa või konn paiselehega.
RKM II 53, 489 (12) < Urvaste khk., Antsla l. - Liivi Palu < Richard Pedaja, 67 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ussihammustusi raviti, kui pandi sellele kohale ussi pesa või konn paiselehega.
RKM II 53, 501 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.
RKM II 53, 501 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.
RKM II 53, 501 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.
RKM II 53, 501 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.
RKM II 53, 501 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hõõrdumise puhul kasutati vägiheina.
RKM II 53, 501 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hõõrdumise puhul kasutati vägiheina.
RKM II 53, 502 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobralehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.
RKM II 53, 502 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobralehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.
RKM II 53, 502 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ussihammustuste puhul pandi hammustuse kohale tubakalehti.
RKM II 53, 502 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ussihammustuste puhul pandi hammustuse kohale tubakalehti.
ERA II 156, 476 (2) < Urvaste khk., Leppalaisi t. - A. Jeret < Maarja Sisask, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine kõrd tulnud suur oinas vastu ja määgnü haledasti. Zähkri oli teist kurakäega urjutand, et urjuh kuri lats kos kodu, selle pääle veel kord määkätanud ja kadunud ära.
RKM II 53, 161 (5a) < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügaste arstimine
Soolatüügaste arstimiseks on mitu viisi:
a) peab lõikama kartuli pooleks. Pool visatakse ära, teine pool aga pannakse katuseräästa alla kuivama. Kui kartul on ära kuivand, siis kaob ka soolatüügas ära.
RKM II 53, 161 (5a) < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügaste arstimine
Soolatüügaste arstimiseks on mitu viisi:
a) peab lõikama kartuli pooleks. Pool visatakse ära, teine pool aga pannakse katuseräästa alla kuivama. Kui kartul on ära kuivand, siis kaob ka soolatüügas ära.
RKM II 53, 299 (12) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa, Antsla keskkooli õpilane < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Põletiste arstimiseks võeti pärnapuu oks ja sellelt võeti ära must koor. Alumist valget koorekihti kaabiti ja keedeti ära. Pärast jahtumist pandi seda keedetud vedelikku haavale ja seoti kinni.
RKM II 53, 299 (12) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. - Hell Veermaa, Antsla keskkooli õpilane < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Põletiste arstimiseks võeti pärnapuu oks ja sellelt võeti ära must koor. Alumist valget koorekihti kaabiti ja keedeti ära. Pärast jahtumist pandi seda keedetud vedelikku haavale ja seoti kinni.
RKM II 53, 314 (21) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Käsnade arstimiseks kasutati järgmisi viise:
a) Kästi visata soola ahju ja ise nii kiiresti toast välja jooksta, et ei kuule soola praginat ahjus. Kui sai nii kiiresti välja jooksta, siis kaovad käsnad käelt. (On käibel).
b) Võeti lepapuust kepp ja lõigati sinna muster peale ja asetati see kepp kuhugi tee äärde. Inimene, kes selle kepi sealt ära võttis, sai käsnad omale käele. (Tuntakse).
c) Samuti lasti käsni ritsikal pureda ja posijal posida.
RKM II 53, 314 (21) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Käsnade arstimiseks kasutati järgmisi viise:
a) Kästi visata soola ahju ja ise nii kiiresti toast välja jooksta, et ei kuule soola praginat ahjus. Kui sai nii kiiresti välja jooksta, siis kaovad käsnad käelt. (On käibel).
b) Võeti lepapuust kepp ja lõigati sinna muster peale ja asetati see kepp kuhugi tee äärde. Inimene, kes selle kepi sealt ära võttis, sai käsnad omale käele. (Tuntakse).
c) Samuti lasti käsni ritsikal pureda ja posijal posida.
RKM II 53, 461 (5) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kevadel korjatud noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste vastu.
RKM II 53, 461 (5) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kevadel korjatud noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste vastu.
RKM II 53, 461 (6) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kõhukinnisuse puhul juuakse paatsapuu teed.
RKM II 53, 461 (6) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kõhukinnisuse puhul juuakse paatsapuu teed.
RKM II 53, 461 (7) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui on nõrgad silmad, siis juuakse koirohu teed.
RKM II 53, 461 (7) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui on nõrgad silmad, siis juuakse koirohu teed.
RKM II 53, 461/2 (9) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paelusside vastu on maarjasõnajala juurikatest valmistatud tee. Juurikaid tuleb vähe panna, sest nad on mürgised.
RKM II 53, 461/2 (9) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paelusside vastu on maarjasõnajala juurikatest valmistatud tee. Juurikaid tuleb vähe panna, sest nad on mürgised.
RKM II 53, 462 (10) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalad alati valutavad, siis tuleb jalgadele teha maarjasõnajala vanni.
RKM II 53, 462 (10) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalad alati valutavad, siis tuleb jalgadele teha maarjasõnajala vanni.
RKM II 53, 462 (11) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Halva seedimise puhul juuakse ubaleheteed.
RKM II 53, 462 (11) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Halva seedimise puhul juuakse ubaleheteed.
RKM II 53, 501 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.
RKM II 53, 501 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.
RKM II 53, 501 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hõõrdumise puhul kasutati vägiheina.
RKM II 53, 501 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kangur < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hõõrdumise puhul kasutati vägiheina.
RKM II 70, 284/5 < Urvaste khk. - Elfriede Siil < Kreeta Köör, s. 1858 (1945/8) Sisestas ja redigeeris Mare Kõiva 2006
Tuu oll kah, ku mõnõl latsõl vai suurõl inemisel kah, kel olli' inne käsnä', latsil iks inämbide niä' olliva', suuril oll kah, inne veidemb, sõs toolõ anti, vai võtsõ tiä ess' ütessä kesväterrä peiu, juussõ noidõga kolm kõrd ümbre tarõ, vastapäivä, sõs tull sisse, visas nuu kesväterä ahju vai paa ala', kon tuli oll inne, ja es' ütel kolm kõrd: "Käsnäkülä palas, käsnäkülä palas, käsnäkülä palas!" Sõs katõva är'. Tuud kah tetti suurõ neläbä hummugu, häste varra, inne päivä. Oll tiä sõs nõidmine vai mis tä oll, tuud tetti ja avit kah.
RKM II 72, 119 < Urvaste khk. - Eha Meister < Emilie Meister, 50 a., Olga Perv, 70 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Kui siga ei söönud, keedeti sigureid ja anti seale süüa.
ERA II 72, 310 (3) < Urvaste khk. - Lea Nahksep < Emilie Tõra, 74. a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui oli köha pandi nõgese vars põlema ja selle suitsu pidi tõmbama kurku.
ERA II 72, 310 (3) < Urvaste khk. - Lea Nahksep < Emilie Tõra, 74. a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui oli köha pandi nõgese vars põlema ja selle suitsu pidi tõmbama kurku.
RKM II 72, 310 (4) < Urvaste khk. - Lea Nahksep < Emilie Tõra, 74. a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Hambavalu vastu tarvitati hambavalu-puud. Selle puuga torkiti hambaid ja puu seemneid pandi hambaauku.
RKM II 72, 310 (4) < Urvaste khk. - Lea Nahksep < Emilie Tõra, 74. a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Hambavalu vastu tarvitati hambavalu-puud. Selle puuga torkiti hambaid ja puu seemneid pandi hambaauku.
RKM II 72, 311 (5) < Urvaste khk. - Lea Nahksep < Emilie Tõra, 74. a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Musta pipart joodi veega sisse, kui kõhus olid suured valud, ja kasutati ka tammekooreteed.
RKM II 72, 311 (5) < Urvaste khk. - Lea Nahksep < Emilie Tõra, 74. a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Musta pipart joodi veega sisse, kui kõhus olid suured valud, ja kasutati ka tammekooreteed.
RKM II 72, 322 (2) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti palavikku?
Kui oli palavik, siis pandi meelekohale külmavee lapp. Kui haigestuti palavikku, pandi selle kaitseks külmaveekopressi ja hapukapsaid peale. Palavikku raviti viinakompressidega. Palavikku raviti külmavee ja äädiku lappidega. Palavikku raviti järgmiselt: võeti märg lina ja mässiti see haige pea ümber.
RKM II 72, 322 (2) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti palavikku?
Kui oli palavik, siis pandi meelekohale külmavee lapp. Kui haigestuti palavikku, pandi selle kaitseks külmaveekopressi ja hapukapsaid peale. Palavikku raviti viinakompressidega. Palavikku raviti külmavee ja äädiku lappidega. Palavikku raviti järgmiselt: võeti märg lina ja mässiti see haige pea ümber.
RKM II 72, 324/5 (3) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti kõhuvalu?
Kõhuvalu vastu pandi palderjani juured viina sisse ja siis joodi seda viina.
Kõhuvalu vastu kasutati koduviina.
Kõhuvalu puhul anti eriti lastele närida mustaks põlenud leivakoorikuid.
Kõhuvalu vastu söödi mustikaid.
Kõhuvalu vastu anti koirohu teed.
Kõhuvalu vastu anti kalmuste juuri.
Kui oli kõhuvalu, asetati kuumaks aetud kaerakott või telliskivi kõhu peale.
RKM II 72, 324/5 (3) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti kõhuvalu?
Kõhuvalu vastu pandi palderjani juured viina sisse ja siis joodi seda viina.
Kõhuvalu vastu kasutati koduviina.
Kõhuvalu puhul anti eriti lastele närida mustaks põlenud leivakoorikuid.
Kõhuvalu vastu söödi mustikaid.
Kõhuvalu vastu anti koirohu teed.
Kõhuvalu vastu anti kalmuste juuri.
Kui oli kõhuvalu, asetati kuumaks aetud kaerakott või telliskivi kõhu peale.
RKM II 72, 325/6 (5) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti koera-, hobuse- ja ussihammustusi?
Ussihammustuste puhul pandi haavale peale hapukoort ja sellele savi. Pärast ussi hammustust pandi jalg maa sisse.
Koera-, hobuse- ja ussihammustustele pandi peale puuvaiku.
Kui uss hammustas, siis toodi külast inimene, kes oskas ussisõnu.
Koera-, hobuse- või ussihammustusi raviti järgmiselt: mindi kuhugi pimedasse, kaevati maasse auk ja pandi jalg sinna sisse. Mõnikord ka kõrvetati tulise vardaga haavu. Ussihammustuse peale pandi konn.
Ussihammustuste vastu oli järgmine rohi: suurele tubakalehele määriti mett ja pandi see hammustuse peale. Inimene, keda oli uss hammustanud, ei tohtinud minna elutuppa, kus oli tuli.
RKM II 72, 327 (7) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti paiseid?
Paisetele pandi paiselehti peale ja määriti rasvaga.
RKM II 72, 327 (7) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti paiseid?
Paisetele pandi paiselehti peale ja määriti rasvaga.
RKM II 72, 327 (8) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti kasvajat?
Kasvajatele pandi peale haputkoort. Kasvajad lõigati ära ja pandi küpsetatud sibulat peale.
RKM II 72, 327 (8) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti kasvajat?
Kasvajatele pandi peale haputkoort. Kasvajad lõigati ära ja pandi küpsetatud sibulat peale.
RKM II 72, 331 (17) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti paiseid?
Paiseid hõõruti maaleinaga.
Paiseid määriti ka rasvaga.
Paisetele pandi paiselehti peale.
Paisetele pandi küpsetatud sibulat peale ja soola tõrvaga segisegatuna.
Paiseid raviti jooksvas vees ja käidi suplemas.
Paiseid raviti sooja lehma sõnnikuga.
RKM II 72, 331 (17) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti paiseid?
Paiseid hõõruti maaleinaga.
Paiseid määriti ka rasvaga.
Paisetele pandi paiselehti peale.
Paisetele pandi küpsetatud sibulat peale ja soola tõrvaga segisegatuna.
Paiseid raviti jooksvas vees ja käidi suplemas.
Paiseid raviti sooja lehma sõnnikuga.
RKM II 72, 332 (19) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti sammaspoolt?
Sammaspoolt määriti ja hõõruti soolaga, tindiga. Sammaspoolt raviti paberiveega, põletati paber ära ja vesi, mis järgi jäi, sellega määriti sammaspoolt.
Sammaspoolt raviti paberihigiga.
Sammaspoolele pandi kartuliriivi ja aknahigi peale.
RKM II 72, 332 (19) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti sammaspoolt?
Sammaspoolt määriti ja hõõruti soolaga, tindiga. Sammaspoolt raviti paberiveega, põletati paber ära ja vesi, mis järgi jäi, sellega määriti sammaspoolt.
Sammaspoolt raviti paberihigiga.
Sammaspoolele pandi kartuliriivi ja aknahigi peale.
RKM II 72, 332 (20) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mida arvati sünnimärgist?
Sünnimärk oli vasakul põsel, siis ennustas see elus mõningal määral halba.
Sünnimärk oli sündimisest saadik.
RKM II 72, 337 (8) < Urvaste khk., Vaabina k. - Tiiu Ader, Antsla Kk. õpil. < Linda Hainas (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Toore kartuliga vajutati käsna peale ja visati kartul ahju ptsa, kui kartul ära kuivas, siis pidi ka käsn terveks saama, vahest oli see nii, vahest mitte.
RKM II 72, 337 (8) < Urvaste khk., Vaabina k. - Tiiu Ader, Antsla Kk. õpil. < Linda Hainas (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Toore kartuliga vajutati käsna peale ja visati kartul ahju ptsa, kui kartul ära kuivas, siis pidi ka käsn terveks saama, vahest oli see nii, vahest mitte.
RKM II 72, 344 (2) < Urvaste khk., "Linda" kolh. - Lille Rätsepp, Antsla Kk. 7. kl. õpil. < Olga Kosman ja Mari Mürk (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui olid liigeste valu, siis määriti lambiõliga.
Jäsemete suremist raviti masseerimisega.
Südame kloppimise ajal võeti palderjani.
Kui olid ussid, siis võeti ussirohtu (solknarohtu).
Peavalu puhul võeti külmavee kompresse.
RKM II 72, 344 (2) < Urvaste khk., "Linda" kolh. - Lille Rätsepp, Antsla Kk. 7. kl. õpil. < Olga Kosman ja Mari Mürk (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui olid liigeste valu, siis määriti lambiõliga.
Jäsemete suremist raviti masseerimisega.
Südame kloppimise ajal võeti palderjani.
Kui olid ussid, siis võeti ussirohtu (solknarohtu).
Peavalu puhul võeti külmavee kompresse.
RKM II 72, 345 (1) < Urvaste khk., "Linda" kolh. - Lille Rätsepp, Antsla Kk. 7. kl. õpil. < Olga Kosman ja Mari Mürk (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Põletustele pandi peale aalolille mahla, kartulikaabet ja söösisoodat. Pind tõmmati välja lihtsalt nõelaga.
RKM II 72, 345 (1) < Urvaste khk., "Linda" kolh. - Lille Rätsepp, Antsla Kk. 7. kl. õpil. < Olga Kosman ja Mari Mürk (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Põletustele pandi peale aalolille mahla, kartulikaabet ja söösisoodat. Pind tõmmati välja lihtsalt nõelaga.
RKM II 72, 345 (3) < Urvaste khk., "Linda" kolh. - Lille Rätsepp, Antsla Kk. 7. kl. õpil. < Olga Kosman ja Mari Mürk (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Soolatüükaid raviti: piirati kartuliga 9 korda ümber soolatüüka ja pandi kartul siis kuhugi kuivama. Mähiti ka veel hobusejõhv ümber ja hõõ/ruti/ põrgukiviga.
RKM II 72, 349 (2) < Urvaste khk. - Manni Uibos, Antsla Kk. 7. kl. õpil. < Karli Kure (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui mõnel veri jookseb, siis pandi mõru leht haava peale. Samuti pandi veel haava peale tuhka.
RKM II 72, 349 (2) < Urvaste khk. - Manni Uibos, Antsla Kk. 7. kl. õpil. < Karli Kure (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui mõnel veri jookseb, siis pandi mõru leht haava peale. Samuti pandi veel haava peale tuhka.
RKM II 72, 349 (3) < Urvaste khk. - Manni Uibos, Antsla Kk. 7. kl. õpil. < Karli Kure (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui inimest on hammastanud koer, hobune ja teised loomad, siis pannakse peale kuusevaiku ja ka värsket võid.
RKM II 72, 349 (3) < Urvaste khk. - Manni Uibos, Antsla Kk. 7. kl. õpil. < Karli Kure (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui inimest on hammastanud koer, hobune ja teised loomad, siis pannakse peale kuusevaiku ja ka värsket võid.
RKM II 72, 361 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Tiia Tõnts, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Anna Taaniel, 62 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui hammas oli välja tõmmatud, siis visati see ahju otsa ja öeldi:
Vanatont, säh luuhammas,
anna mulle raudhammas.
RKM II 72, 362 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Tiia Tõnts, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Anna Taaniel, 62 a. (1960) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat või võileiva puru.
RKM II 72, 369/70 (17) < Urvaste khk., Antsla l. - Avo Timpmann, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Karl Hain, 71 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui mõnel liikus hammas, siis pandi selle ümber niit ja tõmmati välja. Hambad viskasid lapsed sauna kerisele lausudes seejuures:
Viruskundri, võta see luune hammas,
anna vastu raudne hammas!
RKM II 72, 372 (3) < Urvaste khk., Vabaduse kolh. - Hele Peresalu, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Linda Peresalu, 45 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui inimesel tekkis palavik, siis kardeti tema surma. Kui palavik väike oli, siis pandi kompresse. Kõige sagedamini kasutati viina ja pärnaõie teed.
RKM II 72, 372 (3) < Urvaste khk., Vabaduse kolh. - Hele Peresalu, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Linda Peresalu, 45 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui inimesel tekkis palavik, siis kardeti tema surma. Kui palavik väike oli, siis pandi kompresse. Kõige sagedamini kasutati viina ja pärnaõie teed.
RKM II 72, 374 (12) < Urvaste khk., kolh. "Vabadus" - Hele Peresalu, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Linda Peresalu, 45 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Selleks, et ravida kasvajat olid samuti nõiad. Inimesel seoti silmad kinni ja nõid luges selle koha peale sõnad, mida keegi ei kuulnud ning viimati lõi risti ette.
RKM II 72, 377/8 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Aili Nahksep, Antsla Kk. õpil. < Albert Nahksep, 54 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Saunas raviti külmahaigust, maseeriti selga, vihuti käini. Jala- ja käevalusid vihuti lepavihaga. Külmahaigust raviti ahju paistel Kui keegi oli haige, katõti haigõ kinni ja tuulutati siis tupa. Tupa tuulutati kolm korda pääväl.
RKM II 72, 377/8 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Aili Nahksep, Antsla Kk. õpil. < Albert Nahksep, 54 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Saunas raviti külmahaigust, maseeriti selga, vihuti käini. Jala- ja käevalusid vihuti lepavihaga. Külmahaigust raviti ahju paistel Kui keegi oli haige, katõti haigõ kinni ja tuulutati siis tupa. Tupa tuulutati kolm korda pääväl.
RKM II 72, 380 (8) < Urvaste khk., Antsla l. - Aili Nahksep, Antsla Kk. õpil. < Albert Nahksep, 54 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui kõrv pilli lõi, siis teine pidi kiiresti ära ütlema, kumb kõrv pilli lüü. Kui ütles õieti, siis kuulis midagi halba.
RKM II 72, 384 (8) < Urvaste khk., Antsla l. - Helve Neeve, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Anna Lindegrön, 74 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kasvajat naha peal raviti igasuguste kodurohtudega. Paiselehtede ja mageda võiga määriti haava.
RKM II 72, 384 (8) < Urvaste khk., Antsla l. - Helve Neeve, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Anna Lindegrön, 74 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kasvajat naha peal raviti igasuguste kodurohtudega. Paiselehtede ja mageda võiga määriti haava.
RKM II 72, 394/7 (7) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" - Ene Tragel, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Pauliine Tragel jt. (1960) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui mõni inimene haigestus nakkushaigusse, siis ta paigutati tervetest inimestest eemale. Peamiselt paigutati haige sinna tuppa, kust polnud läbikäimist. Näiteks leetrite haigestumisel viidi haige puhtasse, hästi tuulutatud ja soojasse ning pimedasse ruumi. Haige jäeti üksi, et ta saaks vagusi olla. Leetrite ajal ei tohtinud liha süüa ega peeglisse vaadata. Leetreid peaaegu ei ravitud nag paranesid ise. Haigele anti peale liha, mida ta ise soovis. Selle haiguse tekkepõhjuseks arvati olevat külmetamine. Paljud inimesed haigestusid ka kopsupõletikku. Kui inimene oli kopsupõletikus, siis asetati talle külm lapp ümber keha. Märja lapi peale asetati veel riideid, et haigel oleks soe, aga mitte külm. Kopsupõletikku haigestusid peamiselt lapsed, kes sügisel või kevadel end külmetasid. Kui mõni inimene haigsetus kõhutõppe, siis keedeti talle toomekoore teed.
Paisete puhul asetati paise peale küpsetatud sibul. Kasvaja puhul aga korjati raudnõgeseid ja hõõruti nad puruks ning segati soolaga. Pärast seda aga asetati see segu paisele peale. Suvel, kui inimesed tegid heina, eriti siis, kui oli vihmane suvi, siis jalad haudusid tihti ära. Haudumise puhul tarvitati nõndanimetatud murumuna.
RKM II 72, 394/7 (7) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" - Ene Tragel, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Pauliine Tragel jt. (1960) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui mõni inimene haigestus nakkushaigusse, siis ta paigutati tervetest inimestest eemale. Peamiselt paigutati haige sinna tuppa, kust polnud läbikäimist. Näiteks leetrite haigestumisel viidi haige puhtasse, hästi tuulutatud ja soojasse ning pimedasse ruumi. Haige jäeti üksi, et ta saaks vagusi olla. Leetrite ajal ei tohtinud liha süüa ega peeglisse vaadata. Leetreid peaaegu ei ravitud nag paranesid ise. Haigele anti peale liha, mida ta ise soovis. Selle haiguse tekkepõhjuseks arvati olevat külmetamine. Paljud inimesed haigestusid ka kopsupõletikku. Kui inimene oli kopsupõletikus, siis asetati talle külm lapp ümber keha. Märja lapi peale asetati veel riideid, et haigel oleks soe, aga mitte külm. Kopsupõletikku haigestusid peamiselt lapsed, kes sügisel või kevadel end külmetasid. Kui mõni inimene haigsetus kõhutõppe, siis keedeti talle toomekoore teed.
Paisete puhul asetati paise peale küpsetatud sibul. Kasvaja puhul aga korjati raudnõgeseid ja hõõruti nad puruks ning segati soolaga. Pärast seda aga asetati see segu paisele peale. Suvel, kui inimesed tegid heina, eriti siis, kui oli vihmane suvi, siis jalad haudusid tihti ära. Haudumise puhul tarvitati nõndanimetatud murumuna.
RKM II 72, 399/400 (9) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" - Ene Tragel, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Pauliine Tragel jt. (1960) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Hambahaiguseid oli mitmesuguseid. Hambaid raviti mitmel viisil. Kui kellegi hakkas hammas valutama, siis ta pani külma vett peale. Mõnel juhul sooja vett, soola ja piiritust. Kui mõnel inimesel hammas valutas, siis ta tõi metsast sellise puu, mis selle hamba ära purustas. See puu sarnaneb sireli õiekobaraga. Seda puud sai ainult noaga lõigata, sest murda teda ei saanud.
Kui hammas valutas, siis hautati jalgu kuumas veel. Hambaid tõmmati välja nööriga. Pärast väljatõmbamist visati ahju otsa ja loeti mõned sõnad. Näiteks:
Tirts, tirts, ma annan sulle puuhamba,
sina anna mulle raudhammas.
Mõned inimesed hoidsid oma hambad alal ja kui neid oli palju, siis tegid helmesteks ning asetasid kaela. Mõned hoidsid oma hambaid rahakotis.
RKM II 72, 399/400 (9) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" - Ene Tragel, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Pauliine Tragel jt. (1960) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Hambahaiguseid oli mitmesuguseid. Hambaid raviti mitmel viisil. Kui kellegi hakkas hammas valutama, siis ta pani külma vett peale. Mõnel juhul sooja vett, soola ja piiritust. Kui mõnel inimesel hammas valutas, siis ta tõi metsast sellise puu, mis selle hamba ära purustas. See puu sarnaneb sireli õiekobaraga. Seda puud sai ainult noaga lõigata, sest murda teda ei saanud.
Kui hammas valutas, siis hautati jalgu kuumas veel. Hambaid tõmmati välja nööriga. Pärast väljatõmbamist visati ahju otsa ja loeti mõned sõnad. Näiteks:
Tirts, tirts, ma annan sulle puuhamba,
sina anna mulle raudhammas.
Mõned inimesed hoidsid oma hambad alal ja kui neid oli palju, siis tegid helmesteks ning asetasid kaela. Mõned hoidsid oma hambaid rahakotis.
RKM II 72, 401 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Jaak Sikk < Alviine Verev, 75 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Koera, hobuse ja hundi hammustustele pandi puuvaiku.
RKM II 72, 401 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Jaak Sikk < Alviine Verev, 75 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Koera, hobuse ja hundi hammustustele pandi puuvaiku.
RKM II 72, 402 (6) < Urvaste khk., Antsla l. - Jaak Sikk < Alviine Verev, 75 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kasvajate ravimiseks tehti kasekäsnateed.
RKM II 72, 402 (6) < Urvaste khk., Antsla l. - Jaak Sikk < Alviine Verev, 75 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kasvajate ravimiseks tehti kasekäsnateed.
RKM II 72, 402 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Jaak Sikk < Alviine Verev, 75 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mõningaid nahahaigusi peeti nakkavaiks; paiselehti panti peale, küpsetatult sibulaid ja heeringa nahka.
RKM II 72, 402 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Jaak Sikk < Alviine Verev, 75 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mõningaid nahahaigusi peeti nakkavaiks; paiselehti panti peale, küpsetatult sibulaid ja heeringa nahka.
RKM II 72, 402 (10) < Urvaste khk., Antsla l. - Jaak Sikk < Alviine Verev, 75 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sammaspoolidele pandi peale kartuli kaabet ja aknahigi.
RKM II 72, 402 (10) < Urvaste khk., Antsla l. - Jaak Sikk < Alviine Verev, 75 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sammaspoolidele pandi peale kartuli kaabet ja aknahigi.
RKM II 72, 408 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Külli Simmer < Amalie Kalda (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Verejooksu sulgemine veriheinaga.
RKM II 72, 408 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Külli Simmer < Amalie Kalda (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Verejooksu sulgemine veriheinaga.
RKM II 72, 408 (7) < Urvaste khk., Antsla l. - Külli Simmer < Amalie Kalda (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Südamekloppimise vastu võeti palderjani.
RKM II 72, 408 (7) < Urvaste khk., Antsla l. - Külli Simmer < Amalie Kalda (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Südamekloppimise vastu võeti palderjani.
RKM II 72, 435 (14) < Urvaste khk., Antsla al. - Antsla keskkooli 7. klassi õpilane < Urvaste khk. kohalikelt (1858) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Halvatused ja nende liigid.
Närvide rahutu tegevus. Halvatuse vastu keedeti teed nõmmeliivast, kadakast ja arnikajuurtest.
RKM II 72, 435 (14) < Urvaste khk., Antsla al. - Antsla keskkooli 7. klassi õpilane < Urvaste khk. kohalikelt (1858) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Halvatused ja nende liigid.
Närvide rahutu tegevus. Halvatuse vastu keedeti teed nõmmeliivast, kadakast ja arnikajuurtest.
EFA I 9, 257 (3) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Mare Kõiva < Riina Lepp, 40 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Ja siis ma olen endal diagnoosi võimeline panema. Teistel ka, aga ega ma seda ei tee, ma teadlikult kohe ei ütle. Mul tuleb nagu iseenesest pähe, et mis asi see võib olla. Mu endaga oli niimoodi, et ma tundsin endal kollatõve ette. See oli mitme aasta eest. Nagu ühel päeval ajas kangesti jooma ja siis ma mõtlesin, et nüüd ma olen kollatõppe jäänud. Midagi tervisel viga ei olnud, ei mingeid märke. Ja siis peale seda nagu tekkis selline vastumeelsus igasuguste toitude vastu ja jooma ajas - ja nii üks ligi kaks nädalat, ennem kui juba tunnused hakkasid välja lööma, ja siis ma läksin arsti juurde ja ütlesin, mul on kollatõbi. Ja õnn, et organism sundis sedasi toite valima, sellega ma kergendasin edal tublisti seda haiguse käiku. Alguses veel arst nagu hästi ei uskunudki.
Teine kord tundsin endal emakavälise raseduse ära. Tuli selline mõte pähe. Kui valud äkki hakkasid, siis ütlesin kohe arstile, aga see ei uskunud. Laskis proovid teha ja. Siis käisin veel nädala ringi, uuesti valud, siis ikka sai selgeks, et mul oli õigus. Muidu mul on ju neli last ja kunagi midagi niisugust ei olnud, nii et selle tõttu arst ka ei uskunud. Ma ise ka ei kujuta ette, et mille peale mulle see mõte täpselt tuli.
Aga Ilmar keelab jah igasuguste asjade üle mõtlemist ja nende kohta millegi ütlemist. See läheb mul hästi kohe täide.
KKI 62, 417/8 (25) < Urvaste khk., Uue-Antsla v., Kõlbi k. - Veera Pino < Minna Kallion, 90 a. (1973) Sisestas Kristiina Hüvato 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Koikkülä arst, tuu ütli õks õt nõid om. Suris kutsuti.
Õt naase olli lännu Suri manu. Ku pallo noid munnõ oll olnu, olli arvanu, õt neid saa õks pallu [Surile arstimise eest honorariks anda], pandunu puhmu ala osast munnõ. Lännü tagasi munnõ ar võtma. Olnu hussi õnnõ puhmõ all.
Ma latsõn veiga pinni pelksi. Üts võõras pini minnu ehmat, sis ai põlvõ pääle sääntse paisõ. Esä läts Suri manu, võtt leevämuru, lask pääle puhku, tõi kodu, võidsõ põlvõ tuu muruga. Sis sai terves. Ma'lli sis vast kümme aastakka vana.
Suri kuuli ar, sis ollõv poja kätte jäänu nu sõna. Sis kui poig ar koolnu, sis jäänü pojanaase kätte.
Mul oll väikene veli kuvvõ aastanõ. Üts võõras naane tull, ütel, õt kui sa last häste ei hoia, sis ma vii soo väikese velle sul ära. Sis ma jäi haigõs. Veiga pelksi ja hoijõ tuud velle. Sis esä käve jäl Suri man. Esäl oll mul tii selge Suri poolõ. Üte suurõ järve veeren tä elle. Tä oll hää kroosi arst ka. Kroos vai ruus - paistõti, nakas punõtama ja valutama. Tuu saa hiitümisest õks vai pelgämisest.
RKM II 295, 256 (71) < Tartu-Maarja khk., Ülenurme k. < Novgorodi kuberm., Borovitši kreis, Orehhovo k. < Urvaste khk. - Paulopriit Voolaine < Linda Samok, s. 1901 (1972) - Paulopriit Voolaine < Linda Samok, s. 1901 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui lapsel piimahammas tuli suust, visati see keressele kilgile. Kilk andis asemele raudse hamba.
RKM II 295, 256/7 (72) < Tartu-Maarja khk., Ülenurme k. < Novgorodi kuberm., Borovitši kreis, Orehhovo k. < Urvaste khk. - Paulopriit Voolaine < Linda Samok, s. 1901 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kooljaluu on kõva luu. Vanakuu lõpul neljapäeva õhtul piirati vastu päivä kartuliga mitu korda, öeldes: Kuu vahi kooljaluud!
RKM II 371, 476 (55) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. < Semjonovka k. < Urvaste khk. - Mare Kõiva < Anna Aaver, s. 1910 (1984) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Venemaal oli tarku nõidasi. Räägiti, et üks pulma ajal nõidus ja noorel paaril kukkusid hambad suust ära, maha kohe kukkusid.
RKM II 391, 426 (7) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kidsi oli käe sees, õigemini ranne rogiseb ja on valulik. Korjati nurmelt kidsihainu, hõõruti purus ja mähiti haigele kohale. Mõne päeva pärast kadus valu. Kidsihain on hallikasroheline kukeharja-taoliste lehtedega kõrgem (20 cm) taim.
RKM II 391, 426 (7) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kidsi oli käe sees, õigemini ranne rogiseb ja on valulik. Korjati nurmelt kidsihainu, hõõruti purus ja mähiti haigele kohale. Mõne päeva pärast kadus valu. Kidsihain on hallikasroheline kukeharja-taoliste lehtedega kõrgem (20 cm) taim.
RKM II 391, 426 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui jala sees oli pind kasvama läinud või mõni muu põletik, pandi peale teelehti, mis terveks tegi.
RKM II 391, 426 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui jala sees oli pind kasvama läinud või mõni muu põletik, pandi peale teelehti, mis terveks tegi.
RKM II 391, 427 (10) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Verejooksu puhul pigistati haavale veriheina lehti ja ninaverejooksu takistuseks topiti ka ninna.
RKM II 391, 427 (10) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Verejooksu puhul pigistati haavale veriheina lehti ja ninaverejooksu takistuseks topiti ka ninna.
RKM II 391, 427 (11) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Paistetanud haava või umbespaise puhul keedeti pudrutaoline mass vaigust, vahast, võist ja rukkiorasest. See võttis kohe mäda lahti ja kasvatas haava kinni. On oma elus äraproovitud rohi.
RKM II 391, 427 (11) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Paistetanud haava või umbespaise puhul keedeti pudrutaoline mass vaigust, vahast, võist ja rukkiorasest. See võttis kohe mäda lahti ja kasvatas haava kinni. On oma elus äraproovitud rohi.
RKM II 391, 427 (12) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Jalgadevalu raviti saunas. Enne viheldi ja siis määriti seguga, mis oli tehtud petrolist, türgi piprast, soolast, äädikast. Pärast pandi villased sukad jalga ja nädal aega sai jälle kedrata.
RKM II 391, 427 (12) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Jalgadevalu raviti saunas. Enne viheldi ja siis määriti seguga, mis oli tehtud petrolist, türgi piprast, soolast, äädikast. Pärast pandi villased sukad jalga ja nädal aega sai jälle kedrata.
RKM II 391, 428 (14) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Käsni hõõrutakse verehurmarohu mahlaga, siis kaovad ära. /---/
RKM II 391, 428 (14) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Käsni hõõrutakse verehurmarohu mahlaga, siis kaovad ära. /---/
RKM II 391, 429 (17) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Koeranael ajas silma äärde või kaela peale või näole. Lastele öeldi, et "pinni härgütäd, tuli pininagõl." Raviks kasutati tuha sees küpsetatud sibulat, mis võttis kohe mäda välja ja tegi terveks.
RKM II 391, 429 (17) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Koeranael ajas silma äärde või kaela peale või näole. Lastele öeldi, et "pinni härgütäd, tuli pininagõl." Raviks kasutati tuha sees küpsetatud sibulat, mis võttis kohe mäda välja ja tegi terveks.
RKM II 391, 429/30 (20) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009, kontrollis Salle Kajak 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009, redigeeris Tuul Sarv 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kopsuhaige inimene pidi sööma toorelt kevadel pedajakasve ja jooma kanarbikust teed.
RKM II 391, 429/30 (20) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009, kontrollis Salle Kajak 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009, redigeeris Tuul Sarv 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kopsuhaige inimene pidi sööma toorelt kevadel pedajakasve ja jooma kanarbikust teed.
RKM II 391, 430 (21) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestanud USN
Kirpe hävitati kalmustega, mis lõiguti põrandale. Põrandat võis pesta seebikiviga. Lutikaid kõrvetati kuuma veega ja valati üle masinaõliga. Kui aga väävel pandi kaussi põlema, suleti uksed ja aknad, siis suits tapsi kirbud kui ka kärbsed ja lutikad. Väävel põleb väikese sinise suitsuga. Sama tehti ka tünnidega, mida taheti puhastada - pandi väävel kummuli keeratud tünni alla põlema.
RKM II 391, 430 (21) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestanud USN
Kirpe hävitati kalmustega, mis lõiguti põrandale. Põrandat võis pesta seebikiviga. Lutikaid kõrvetati kuuma veega ja valati üle masinaõliga. Kui aga väävel pandi kaussi põlema, suleti uksed ja aknad, siis suits tapsi kirbud kui ka kärbsed ja lutikad. Väävel põleb väikese sinise suitsuga. Sama tehti ka tünnidega, mida taheti puhastada - pandi väävel kummuli keeratud tünni alla põlema.
RKM II 391, 432 (25) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Köha raviti veel sibulamahlaga, mis suruti läbi marle.
RKM II 391, 432 (25) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Köha raviti veel sibulamahlaga, mis suruti läbi marle.
RKM II 391, 432 (26) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui lastel olid solkmed, anti ussiköömneid, kõrvitsaseemneid ja petrooleumi suhkruga.
RKM II 391, 432 (26) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui lastel olid solkmed, anti ussiköömneid, kõrvitsaseemneid ja petrooleumi suhkruga.
RKM II 391, 432/3 (28) < Urvaste khk., Antsla l. - Maimu Patte (1985) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001
Sündides on mõnel sünnimärgid - kas punased " tuletähed " või mustad. Mõlemad on tekkinud ema ehmatusest raseduse ajal: tuletäht tulekahju nägemiselt ja mingi koha katsumisest ehmumisel. Sellele kohale tekkis märk. Must märk tekkis samuti, kui ehmusid. Ühele naisele hüppas hiir sahvris vastu nägu ja lapsel oli põsel hiire kujutis, mustad karvad peal. Teine naine ehmus marjul ussi nähes ja laps ajas kogu aeg keelt - pag. 433 . suust välja nagu uss ega hakanud kõnelema. Neid ei saa ravida.
RKM II 391, 435 (30) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Maimu Patte, 57 a. (1985) Sisestas Anu Varik 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Minu vanaema (sünd. 1960. a) uskus igasuguseid nõidusi ja kunste. Kui olime õega väikesed, kaitses ta meid halva silma eest. Kui meil käis keegi pruunide silmadega võõras, ütles ta, et lapsed võivad haigeks jääda. Ta pani kööki kivile püssirohu põlema ja võttis meid sinna suitsu sisse, tekk üle pea. Samuti andis ehmumise korral suhkruvett ja püssirohtu, mis oli väga hea hapu. Kui käel oli sammaspool, siis piiras ta seda aknalt võetud higise sõrmega ja ise pobises. Piiras, s.t vedas sõrmega vastupäeva ringe. Olime võrdlemisi terved lapsed. Vanaema oskas palju laule, millest osa rahvalaule, mõnest jäänud ainult katked meelde. Ta suri 1946. a. Ta olevat ka ise võinud nõiduda (ei usu, aga tema minia, minu ema, ütles).
RKM II 391, 436 (5) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Lõnga keritakse täiskuuga, siis ei lähe koid sisse.
RKM II 444, 536/7 (4) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Rimmi k. - Ago Aava < Ago Aava, s. 1908 (1991) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Mare Kõiva 2009
Mu ema, Emma Aava (17.03.1887-24.11.1959) uskus imearstidesse, ennustajatesse, käevaatajatesse ja kaardipanejatesse. Neid oli meie kandis mitu, kuid peale Suri, teiste nimesid ei meenu.
Ta tõi kirikust koju Jordani vett, olime Apostliku Õigeusu Kraavi kiriku liikmed. Nimelt 6. jaanuaril, kolmekuninga päeval oli kirikusse toodud tõrs (veenõu), mis täideti veega, mida papp õnnistas ja pühitses ning pintsliga pritsis ka kiriklastele. See vesi, kuigi olla toodud lähedal olevast Matu ojast omas ravitoimet mitmete inimeste ja loomade haiguste vastu. Ema hoidis pudeliga kapis ja vesi säilus ei roiskunud aasta möödudeski.
Mind olla ka sellega ristitud ja võibolla seetõttu olengi veel elus. Ka olla lähedal asuva Audumäe perenaine vist perekonna nimega Antsi (või Ansi) mind vaadates lausunud, et „ei see laps sure, see elab vanaks“. Olen me kuue lapselisest perest vanim ja ainsana elus.
RKM II 444, 543 (12) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Ago Aava < Ago Aava, s. 1908 (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Esimese maailmasõja ajal olid saksa sõdurid ka meie külas. Nad käisid taludes „Eier und Butter“ otsimas. Tulid ka meile. Mul rinnal suur valutav paise. Sakslane õpetas mingit ravi. Näitas, et lõhki tuleb lõigata. Raputasime pead. Siis hüppas aeda (oli suvi), võttis rohelisi sibulapealseid, hakkis peeneks, segas soolata võiga ja sidus valutavale paisele. Teisel päeval paise avanes, mäda jooksis välja. Ma paranesin. Seda ravi olen soovitanud teistelegi.
RKM II 444, 543 (12) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Ago Aava < Ago Aava, s. 1908 (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Esimese maailmasõja ajal olid saksa sõdurid ka meie külas. Nad käisid taludes „Eier und Butter“ otsimas. Tulid ka meile. Mul rinnal suur valutav paise. Sakslane õpetas mingit ravi. Näitas, et lõhki tuleb lõigata. Raputasime pead. Siis hüppas aeda (oli suvi), võttis rohelisi sibulapealseid, hakkis peeneks, segas soolata võiga ja sidus valutavale paisele. Teisel päeval paise avanes, mäda jooksis välja. Ma paranesin. Seda ravi olen soovitanud teistelegi.
RKM II 444, 544 (14) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Ago Aava < Ago Aava, s. 1908 (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Lõike ja mõne muu haavandi raviks, eriti, kui ta kippus mädanema, kasutati tavalist kuusevaiku. Määriti linasele lapile ja seoti veritsevale haavale või mädanema hakkavale haavandile. Aitas.
RKM II 444, 544 (14) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Ago Aava < Ago Aava, s. 1908 (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Lõike ja mõne muu haavandi raviks, eriti, kui ta kippus mädanema, kasutati tavalist kuusevaiku. Määriti linasele lapile ja seoti veritsevale haavale või mädanema hakkavale haavandile. Aitas.
RKM II 444, 544 (15) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Rimmi k. - Ago Aava < Ago Aava, s. 1908 (1991) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Mare Kõiva 2009
Talutaredesse asusid ka heinaritsikad, kes pugesid ja sääl öösi oma laulu laulsid. Oli komme, kui noorel piimahammaste asemele tulid pärishambad, kästi see visata ahju taha ritsikale sooviga:
„Ritsik, võta minu luuhammas,
anna mulle raudhammas.“
RKM II 444, 544/6 (16) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Ago Aava < Ago Aava, s. 1908 (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Olen kasutanud teeseene vett. On eriline seen, mis kasvab keskmise kangusega tee sees, millele lisatud suhkrut tavalisest magusama tee saamiseks. Keedan teevee, lisan suhkru ja jahutan toasoojuseni. Kallan seenele ja umbes nädala pärast on hapukas jook - arstim - valmis. Miks arstim? Mulle soovitati seda juua pärast söömist 2-3 lonksu, see hoidvat angiinasse (kurgu limaskesta punetus ja hiljem valged mädatäpid, neelamine vahest isegi väga valus) haigestumise ja samuti nohu.
Olen sarnase teeseene vett joonud üle kümne aasta, vahesti isegi janu kustutamiseks. Varem, see on ennem teeseene vee joomist, haigestusin angiinasse ja nohusse tihti. Nüüd üle kümne aasta on mul need haigused tundmatud.
/---/ Soovitan seda ravi kõigile, kes sageli haigestuvad angiini ja nohusse. (Saan 20.12.90 82 aastaseks.)
RKM II 444, 544/6 (16) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Ago Aava < Ago Aava, s. 1908 (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Olen kasutanud teeseene vett. On eriline seen, mis kasvab keskmise kangusega tee sees, millele lisatud suhkrut tavalisest magusama tee saamiseks. Keedan teevee, lisan suhkru ja jahutan toasoojuseni. Kallan seenele ja umbes nädala pärast on hapukas jook - arstim - valmis. Miks arstim? Mulle soovitati seda juua pärast söömist 2-3 lonksu, see hoidvat angiinasse (kurgu limaskesta punetus ja hiljem valged mädatäpid, neelamine vahest isegi väga valus) haigestumise ja samuti nohu.
Olen sarnase teeseene vett joonud üle kümne aasta, vahesti isegi janu kustutamiseks. Varem, see on ennem teeseene vee joomist, haigestusin angiinasse ja nohusse tihti. Nüüd üle kümne aasta on mul need haigused tundmatud.
/---/ Soovitan seda ravi kõigile, kes sageli haigestuvad angiini ja nohusse. (Saan 20.12.90 82 aastaseks.)
RKM I 23, 202 (18) < Urvaste khk., Kaika k. - Ain Raal < Laine Roht, s. u. 1920-30 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Kadakamarjad head neerudele.
RKM I 23, 202 (18) < Urvaste khk., Kaika k. - Ain Raal < Laine Roht, s. u. 1920-30 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Kadakamarjad head neerudele.
RKM I 23, 202 (19) < Urvaste khk., Kaika k. - Ain Raal < Laine Roht, s. u. 1920-30 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Närvivalu. Kastanimunad viina sisse ja sellega haiget kohta määrida. Mooni veel küpsemata rohelised seemned sama moodi viinaga.
RKM I 23, 202 (19) < Urvaste khk., Kaika k. - Ain Raal < Laine Roht, s. u. 1920-30 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Närvivalu. Kastanimunad viina sisse ja sellega haiget kohta määrida. Mooni veel küpsemata rohelised seemned sama moodi viinaga.
ERA II 10, 495 (3) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - August Ots < Eugenie Põder (1929) Sisestas Kail Sarv 2002, kontrollis Mare Kõiva 2007
Lapse piimahammaste kukkumise puhul visatakse neid ahju peale ja öeldakse:
Ritsik, anna mulle raudhammas,
ma annan sulle luuhamba.
ERA II 63, 486 (163) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Pauliine Jeret (s. Kõdar), 73 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Tuuleluud = 'tuulepesa'.
Kui hobusel iire' olliva, sis tollega pesti.
ERA II 156, 476 (2) < Urvaste khk., Leppalasi t. - Anna Jeret < Maarja Sisask, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Teine kõrd tulnud suur oinas vastu ja määgnü haledasti. Zähkri [kiriku kellamees] oli teist kura käega hurjutand, et "urjuh, kuri lats, kos kodu," selle pääle veel kord määkätanud ja kadunud ära.
H III 11, 428/9 (13) < Urvaste khk. - H. Lellep (1890) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Kui poisslatsel vaivaja (jooskva) hädä om, vii lats risttee pääle kolm neljapäivä õdakut ja tee pihlõpuust ütesa vajakõist, tsuska neid tee pääle maa sisse, sis võta kõrdamöödä ekaütte ja vaota kolm kõrd egaütega latse haige kotusse pääle ja panõ jälle vajakõsõ tee pääle tagasi. Ärä tullõn ütle: "Tulõ, hunt, võta uma! Tulõ, vaene, võta vaiv!"
H III 11, 428/9 (13) < Urvaste khk. - H. Lellep (1890) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Kui poisslatsel vaivaja (jooskva) hädä om, vii lats risttee pääle kolm neljapäivä õdakut ja tee pihlõpuust ütesa vajakõist, tsuska neid tee pääle maa sisse, sis võta kõrdamöödä ekaütte ja vaota kolm kõrd egaütega latse haige kotusse pääle ja panõ jälle vajakõsõ tee pääle tagasi. Ärä tullõn ütle: "Tulõ, hunt, võta uma! Tulõ, vaene, võta vaiv!"
H III 11, 428 (12) < Urvaste khk. - H. Lellep (1890). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui last soest arstitas: võta lats iga neljapäiva õdango kolm kõrda järgi möödä ja mine risttee pääle ütelden: “Susi tulõ võta uma; tuu mu uma sijä!”