Tartu-Maarja pärimus

Loodus ja metsloomad

E 53071 (11) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pikne ei tee kahju, kui müristamise aeg risti ette lüüakse.

E 53072 (15) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui piim halb on, lüpstakse ristati tagumiste jalgade sõrgade peale ja antakse lehmale oma piima juua.

E 53073 (28) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pää otsimist ei tohi pooleli jätta - eksitakse metsa ära.

E 53094 (246) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui uueaasta öö pilvine on, saab palju õnnetud surma ja loomakahju. Kukub mainitud ööl palju okaspuu okkaid, saavad inimsed see aasta palju peksta.

E 53098 (291) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanal kuul tehtud ahju ümber ei teki prussakaid.

E 53100 (309) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanal kuul ehitatud majja ei sigine söödikuid.

E 53101 (334) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Noorel kuul alustatud võrk ei püüa kala.

E 53148 (61) < Tallinn < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg (Ariste) < Liisa Berg (1922). Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vähk
Vanasti andnud Jumal loomadele süüa. Vähk jäänud alati hiljaks. Tulnud Jumala juure ja venitanud ennast (ringutanud). Kord tulnud vähk ometi õigel ajal, jäänud aga Jumalale kahesilmavahele. Jumal küsinud: "No, kus vähk on jäänud?" "Vanamees, kas su silmad tagaotsas on, et sa ei näe?" küsinud vähk. Jumal vihastanud ja loonud vähjal silmad tagaotsa.

E 75992 (1) < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Palmipuudepüha hommikul püüdsid noored tõusta varakult. Magajaid peksti pajuoksadega. Peksetu pidi peksjale esimesel pühal kinkima kolm muna.

E 75992 (2) < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Lihavõttekombeid]
Laupäeval alati pühade vastu valmistumisega. Mune värviti vihalehtedega, pajuurbadega ja sibulakoortega.

E 75992/3 < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Lihavõttekombeid]
Esimese püha hommikul enne päikesetõusu püüdsid noored teisteise võidu tuua tuppa heinu või laaste. Kes selle toimingu esimesena lõpetas, pidi järgneval suvel leidma kõige rohkem linnupesi.

E 76322 < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanilaupäeval toodi kase tuppa.

E 75380 < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Leida Paap, õpil. < J. Paap, 44 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanasti ei põletatud jõulukuuske, kuid siiski mõned rikkamad inimesed, kes tahtsid mõisale järele aimata, põletasid kuuse küljes lambarasvast valmistatud küünlaid.

E 75392 < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Sahkapuu t. - Vilma Hintser, õpil. < Anna Hintser (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hiljem saime ka jõulupuu
Kord paar nädalat enne jõulu sõitis pr. Matthiesen, kes suvel meil suvitas, meile ja tõi väikese paberist asjakestega ilustatud kuusekese kaasa. Süütas puu küljes olevad kirjud küünlad ja nimetas puud "Weihnachtsbaum". Meie saime muidugi nime "Weinasboum". Meie pidime puu juures jõululaule laulma. Need lapsed, kes koolis käisid, oskasid muidugi laulda, kuid vähematel oli ka midagi meele jäänud kui suuremad olid kodu kõvasti neid laule õppinud.

E 75393 < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Sahkapuu t. - Vilma Hintser, õpil. < Anna Hintser (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pärastistel jõuludel oli juba omatehtud jõulupuu. Kuusk riputati nööriga parre külge ja ilustati pr. M. käest saadud ehete ja omatehtud lambarasva-küünaldega. Ei olnud see valgus küll enam nii hele kui linnaküünaldel, aga ilus oli siiski!

E 75661 < Tartu-Maarja khk., Vasula v., Sahkapuu t. - Asta Blum, õpil. < Anna Hintser (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Oli ka jõulupuu, mis rippus alla parre küljest, ja olid omatehtud lambarasvast küünlad.

E 80786/7 < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Vasula m. - J. Käis, õpilane < ema, 40 a. ja vanaema, 70 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tähtsaimaks palmipuudepüha kombeks on magavate inimeste peksmine urbadega. Sellepärast nimetatakse ka palmipuudepüha ja ka lihavõttepühi urbadepühadeks. Enne palmipuudepüha avanevad pajude urvad ilusate valgete kassidena (nii nimetavad lapsed urbi). Kimp urbadega pajuoksi köidetakse ja katsutakse hästi vara teiste korterisse minna või ainult oma inimesi urbadega kergelt lüüa. Urbadega löömine pidi löödavast kõik kurjad ja halvad kombed, vaimud ja harjumused välja ajama.

E 81918 (2a) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k.; Kambja khk., Haaslava v., Aardla k. - Helga Glück, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Anu Sulg ja M. Lapm (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui puulehed suvel läigivad, on vihm ligi.

E 81955 (4) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Vasula k. - L. Rosenfeldt, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Kurg, 71 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lihavõttepühade ajal vahetati mune ja värviti neid sibulakoorte ja kaselehtedega. Õhtul kiiguti ja lauldi.

E 81977 (2) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - Hedda Koppel, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Mart Aprill, 75 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees kahel käel külvama.

E 81977 (3) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - Hedda Koppel, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Mart Aprill, 75 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On pihlakatel palju marju, on vihmasügis.

E 82023 (1) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Anu Sulg, 80 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui lõoke veebruari vanal kuul välja tuleb, saab soe kevade, kui aga märtsi noorel kuul, siis külm kevade.

E 82023 (2) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Liisa Tilga, 64 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003
Kui mihklipäevaks mets lehest ära läheb, saab rutuline kevade.

E 82023 (3) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Anu Sulg, 80 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui konnad aegsasti hauguvad, siis mets ruttu pakatab.

E 82025 (13) < Tartu-Maarja khk., Haaslava v., Ihaste k., Luiska t. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Juhan Pall, 57 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui kevadel toomingad kaks nädalat õitsevad, kestab sügis kaks kuud.

E 82025 (14) < Tartu-Maarja khk., Haaslava v., Ihaste k., Luiska t. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Juhan Pall, 57 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui mets ehib, peab põllumees kahel käel viskama.

E 82174 (2) < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - M. Vardja, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui lõoka venal kuul välja tuleb, saab lühike kevad, tuleb aga noorel kuul, siis pikk kevad.

E 82174 (7) < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - M. Vardja, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tuleb kägu kevadel välja, kui puud on veel raagus, saab hää vilja-aasta.

ERA II 10, 132/3 (2) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui Talina Oleviste kirikud hakati ehitama, tuli üks mees ja tegi kaupa, aga tema oma nime ei ütelnud, et minu nime ei tohi enne ükski teada saada, kui kirik valmis on. Siis saab selle kirikule minu nimi. See mees oli väljamaalane. Küll rahvas arvasivad igadepidi, et kas ta ei ole nõid. Küll kuuladi igadepidi, et ehk saab tema nime teada. Jäi saladuseks, kui kirik oli valmis kõik, ainult keriku torni tipp oli panemata. Seda pidi meister ise panema, läks kodust ära keriku tippu panema. Naisel hakkas süda valutama, et ei tea, kudas läheb, kas saab kõik heasti, sest kaup oli tehtu, et kirik valmis ja igadepidi korras, siis saab ehituse raha kätte. Läheb võttab poja sülle, saab keriku juure. Parajaste paneb tippu üles. Oli veidi kõver. Naisel poeg süles, hõikas alt: "Olev, Olev, kõver on!" Niikui oli kuulnud oma nime, kukkus ülevalt maha ja temast karanud uss ja konn suust välja. Rahvas arvas, et tema oli päris nõid. Ja on tänapäevani Talinas Oleviste keriku kõrval maas. Võib igaüks näha.

ERA II 10, 134 (4) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanast kivid kasvasid. Need kivid kasuvad, kel sammal peal oli, kel sammalt peal ei olnud, on veerivad kivid, need ei kasva. Ja teisest: sammal kasvab kivist.

ERA II 54, 31/2 (14) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Minu õemehe isa (Bauman) rääkis:
Sootaga mõisas kõver kask olnud tee veeres. Üks poiss läind kase juure ja ütelnud: Kõver kask, kurat, anna mulle raha! Mitu korda niiviisi.
Kord olnud vaat seal kase all. Poiss vaadi selga kaksiti: Kask, kurat, annad mulle raha või ei!?
Vaat tõusnud õhku kõige poisiga. Poiss oli kaks nädalat ära, enne kui tagasi sai. Nagaveresse (? [küsimärk üleskirjutajalt]) oli kukkund maha.
Pärast härra oli lasknud maha raiuda selle kase. See pidand nõiakask olema. Sääl poleks tohtind niiviisi rääkida.

ERA II 54, 71 (56) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda 2005
Kalevi säng
Alatskivil on Kalevi säng - pealt tasane mägi, teine kupits on teises otsas nagu sängi otslauad. Räägitakse, et Kalevipoeg on seal magand. Ja kui ta on Peipsist kuuehõlma sees liiva kannud ja sängi teind, siis on kolme kohta maha pudenend liiva. Need on Varsamägi, Lambamägi ja Tikumägi. Need on ümmargused kupitsad mädaheinamaas.

ERA II 54, 72 (58) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Kodavere kiriku juures (1 œ versta Alatskivi poole) on Kalevipoja kivi. Kalevipoeg on visand selle hundi peale.

ERA II 54, 72 (59) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Rannamõisas (teinep. Kodaveret) oli tamm, seest tühi, latv ära. Kaksteist inimest mahtus sisse. Oli nagu tühi korsten. Ümbert oli neli sülda jäme. - Rannamõisa tamm.

ERA II 54, 84 (71) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui tuulati ja tuul ära lõppis, siis tuulaja vilistas: Hüüt', hüüt' hüüt'. Et siis tuleb tuult.

ERA II 54, 110/1 (88) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Olid kaks venda, eland ühes majas ja peksivad üheskoos rehte. Oli vili ära puhastatud ja jagasivad selle poolest, teine mõet sai teisele. Ja siis üks mõet jäi pooleli, ei saand täis.
Ja siis vanem vend oli rikkam varanduse poolest, aga perekonda ei olnud; noorem oli kehvem, aga oli perekond.
Ja siis noorem vend ütles vanema venna vastu, et: Võta see omale, sest minul, kui saab vili otsa, siis lapsed teenivad, aga sinul ei ole, kes toob.
Aga vanem vend ütles: Ei, minul on raha; kui on otsas, ostan, aga sinul ei ole raha ja sinul on suur pere, sina võta see omale.
Ja siis riidlesid selle mõedu juures ja teine pakkus teisele, ja täiskuu seisis värate kohal ja vaatas nende peale. Ja sellest on jäänd midagi kuju kuu sisse, nende kahe venna varjud ja viljamõet nende vahel.
Kuuldud samuti kelleltki vene naiselt Oudova kreisis.

ERA II 54, 125 (108) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tuleroog - mõni asi, mis pole enam tarvitamiskõlvuline.

ERA II 54, 136 (130) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Tuulepesa tuuakse koju, sellest lastakse vett läbi ja äkilise haiguse puhul antakse kas inimesele või loomale.

ERA II 54, 220 (239) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Miks haavalehed värisevad
Haavalehed värisevad sellepärast, et kui Jeesust ära anti, siis kõik puud värisesid, aga haav ei liigutand oma latva ka mitte.
Jeesus ütles siis: Sinu lehed peavad ka kõige õrnema hooga (= tuulega) värisema alati.

ERA II 54, 221 (240) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Juudas poos ennast haava otsa, sellepärast haav on ka viha ja ei ole suurt väärt puu.

ERA II 54, 221 (241) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Paju palus oma sugu maa pealt ära kaodata, et tema küllest on võetud vitsad, millega Jeesust pekseti, piits oli jäänd koju.
Siis oli üteld Jeesus: Sina ehid ise ennast, laiendad, peotäis on sul seisupaika, kus sa seisad, ja sa ise ajad ennast laiali ja mingit tarbepuud sinust ei pea saama kui aga vitsa.

ERA II 54, 262/3 (298) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Kui hobune kodust välja läks, tehti pahema jala kannaga rist hobuse ette, et ei kuri inime, lendva ega kurivaim ei saaks hobusele kahju teha.

ERA II 54, 487 (522) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
[Kala palve]
Kala palus Jumalat: "Kui sa annad mind rahvale süia, siis ära nii rikkale anna, kes minu nahka nülib, kui ta sööma hakkab, ja nii vaesele ka ära anna, kes minu silmad ära sööb." Ja siis jäändki nii, et vaesed ja rikkad võivad kala süia ja nahka ära ei võeta.
[Lisakommentaar väljaandes: Mtº 255 - 13 t. Looduskõnelusele rajanev muistendiline jutuke, mille mõne teisendi tinglikult ka loomamuinasjuttude hulka arvata võime. Registreeritud ka vanasõnana: EV 3055.]

ERA II 85, 359 (18) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Väägvere k., Undi t. - Vera Fuchs < Karoline Fuchs, 59 a. (1933) Sisestas USN
Kui puul talvel palju urbe küljes, tuleb halb suvi.

ERA II 239, 249 (9) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Pensa t. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Ann Pensa, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kõrgeperve metsas asub Maadepera oja suubumiskohas ürgorgu vana vesiveski tamm, muldvallid on säilinud ja veskikivi august olevat puu läbi kasvand, aga aeg on hävitand kõik legendid selle kohta.

ERA II 239, 253 (19) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vaestemaja - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Mihkel Peitel, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kastre-Võnnus Ääro talu juures kasvab hiietamm, mille laiade okste all on ohvrikivid, kus käidud ohverdamas, kuid aeg on hävitanud mälestuse. Keegi ei mäleta ohverdamist, aga ohverdamise koht on säilinud.

ERA II 239, 271 (37) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < rahvasuust (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Põhjasõja ajal on üks Rootsi sõjalaev Kastre alla Emajõe põhja lastud, kus ta praegu veel jõe põhjas lamab. Kord Kastre parun von Essen lasknud sellele laevale trossid külge siduda ja rakendanud härjad ette vedama. Suure vedamise pääle kerkinud laevapõhi vee pääle. Korraga tulnud laevast väike punane koer välja, haukunud paar suutäit, siis kadunud ära. Sellejärele lastud laeval trossid küljest ära võtta ja laev vajunud jõepõhja tagasi.

ERA II 239, 565/6 (1) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Arupea k. < Maarja-Magdaleena khk., Vara v. - Endel Jürimäe, Haava algkooli õpilane < Marie Jürimäe, s. 1858 (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Muistse asunud Saadjärv Vara vallas Jõusa talu soos Sookalduse mägede lähedal. Järv olnud seal pikemat aega, kuid kord liikunud ta sealt ära.
Kord pühapäeva hommikul kange tuule ja tormiga tõusnud järv õhku. Järve liikumisel kukkunud midagi maha ja järv hõiganud: "Jalg läks lahti! Pärast seda leidnud inimesed Polli talu maa pealt suure kivi, mis olla kukkunud järvest. Kivi on seal praegugi ja inimesed käivad seda vaatamas.
Saadjärv liikunud hommikul otse kiriku peale, mis asunud praeguse Saadjärve kohal. Olnud parajasti jumalateenistuse aeg ja kirik rahvast täis.
Kirikutorn paistvat praegugi selge ilmaga järve põhjast.

ERA II 239, 578 (1) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Utsu t. - Kristjan Veerlaan, Haava algkooli õpilane < Aadu Veerlaan, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Korra tahtnud Kalevipoeg üle Peipsi silda ehitada. Selleks korjanud ta hulk kive põlle sisse ja sammunud Peipsi poole. Teel hõõrunud kivid aga põlle sisse augu ja muist kive kadunud Ammejõe äärde Kapsa talu Pihametsa ja Väägvere algkooli alla karjamaale. Need kivid on praegugi seal ja nad asetsevad laias reas, nii et näib, nagu oleksid nad käies maha pillatud.

ERA II 239, 579 (3) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Utsu t. - Kristjan Veerlaan, Haava algkooli õpilane < Aadu Veerlaan, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõllatsi metsas asub soo, mida kutsutakse Järvesooks. See nimi tuli sellest, et järv kesk sood asub. Järv on nüüd juba soostumas.

ERA II 239, 595 (2) < Tartu-Maarja khk., Tammistu v., Kisla t. - Järti Reili, Tammistu algkooli õpilane < Marie Müürsepp, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kalevipoig Peipsi veeren võttis lingukivi. Edimese kivi visas Lääntsi jõe pervesse ja tõese kivi visas Kavastu tii pervesse. See kivi on nii suur, et 10 miist saavad sääl üüd jääda.
Kalevipoig visas selle kivi Peipsi järve äärest.

ERA II 239, 609/11 (4) < Tartu-Maarja khk., Tammistu v., Kisla t. - Järti Reili, Tammistu algkooli õpilane < Marie Müürsepp, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ruutsi kuningas Karl XII oli Eesti riigi valitseja. Siis Venemaa hakkas temaga sõdima. Ruutsi kuningal oli Kantsin terve liin ja Sääskülan oli terve liin. Sis taganes Ruuts Tartu liina sisse ja siis seitse aastat sõdis Vene Tartu liina taga, aga Tartu ei saanu.
Kord hakkas Rootsi tüdruk linnast välja käima Vene ohvitseri manu. Ta ütelnu: "Teie ei saa muidu Tartu liina kätte, kui hakate jõe päält suurtükidega anma. Siis taganes Ruuts Rannu mõisa välja pääle. Tiil purutasid hobused tiisli puru. Karl XII võttis tiisli ja lõi ta püsti maa sisse. Karl XII ütles: "Kui see tiisel kasvama läheb, saan mina oma riigi tagasi. Tiisel läks kasvama ja kasvas nii suureks, et kümme miist võib sääl magada. Sii tamm on praegugi viil Rannu mõisa välja pääl.

ERA II 85, 359 (18) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Väägvere k., Undi t. - Vera Fuchs < Karoline Fuchs, 59 a. (1933) Sisestas USN
Kui puul talvel palju urbe küljes, tuleb halb suvi.