Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Tartu-Maarja pärimus

Naljad

Tagasi esilehele


ERA II 54, 96/7 (81) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
[Mis isa ütleb söömist alustades?]
Koeru õpetaja üteld leeripoisile: "Loe söömapalve!"
- "Ei oska," poiss ütles.
"No mis isa ütleb, kui lavva juure lähete?"
- "Meil põlegi lauda!"
- "No kus siis sööte?
- "Põrandal."
- "No mis siis isa ütleb, kui kausi juure lähete?"
- "Meil põlegi kaussi!"
- "No kost te siis sööte?"
- "Padast."
- "No mis siis isa ütleb, kui pada juure lähete?"
- "Siis lööb lusikaga otsaette ja ütleb: "Ää määri, tõbras, tahmaga!""

ERA II 54, 127 (110) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
[Isa proovib poegade sõjavaprust]
Vanasti isa - vanal eesti ajal - proovind oma poegi. Kui pojad tulnd sõjast tagasi, isa läind vastu ja löönd vanemat poega, löönd jalust maha.
Ema hakand nutma, et "Missa teed! Sa lööd oma poega, kes sõjast tuleb ja surma eest on ära pääsend!"
Isa üteld: "Ega ma viha pärast ei löö, ma katsun, kas ta mehe eest väljas oli."
Noorem poeg tuli järele. Kuulis, mis ütles, lõi ise isa maha.
Siis isa tõusnud üles ja ütelnud: "Vaat, sina olid mehe eest väljas! Aga teine poeg on veel poisike, oli muidu sõjas teiste risuks."

ERA II 54, 133 (122) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
[Naine ei viitsi vett tuua]
Mehel olnud laisk naine, pole viitsind kaevust vett tuua. Mees tulnud vihmaga töölt koju, naine ukse peal vastu: "Sa oled muidugi märg, mine too vett mulle!" Mees toond, visand naisele kaela: "Nüid sa oled üksti märg, mine too nüid ise!"

ERA II 54, 200/2 (201) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Kolm korda aevastada
Üks mees, talumees, tundis ennast haiglane olevad ja läks siis arsti juure, et mis arst ütleb.
Arst ütles: "Haigus on sul raske. Kui kolm kord aevastad, siis sured!"
Mees läks arsti juurest koju ja vaatas jahu ja tangu ja leidis, et jahu on veidi, naine ei saa matuseleibagi teha, ma pean veskile minema. Pani terad kotti ja läks veskile.
Tee peal aevastas korra. Pidas siis hobuse kinni ja mõtles: "Üks kord on nüüd läbi, kaks korda on veel. Mis ma nüüd teen, lähen või mitte? Aga noh, olgu, ma lähen siiski, ehk jõuan ära jahvatada!"
Sai veskile ja sai jahvatuse-korra kohe kätte ka ja hakkas jahvatama. Siis jahu hakkas juba tulema kivi alt, pani kotti alla ja - aevastas teist kord.
"Noh, nüid üks kord on veel aevastada, mis teha? No ehk tuleb veel kõik jahud ära, enne kui kolmas kord tuleb."
Aga saand veel paar kühvlitäit, kui tulndki kolmas kord. Siis aevastas kolmas kord ja kukkus maha. Silmad lahti, näeb kõik, aga arvab, et on surnud.
Möldri sead tulnud veskisse, lõhkunud teiste kotte ja söönud selle mehe jahu ka. Mees üteld põrandal: "No kurat, kui ma elaks, küll ma teile näitaks!" Viimaks oli kolu tühi, kell kõlises ja mölder tuli sinna.
"Mis sa, hull mees, teed? Sead veskis ja ise selili maas!" - "Jah, kui ma elaks, küll ma neile näitaks, aga nüüd olen surnud."
Mölder tõstnud ta üles ja üteld: "Sa ju elad, tõbras, tunned ju, et seisad püsti!"
Mees saanud ise ka lõpuks aru, et elu sees; läind koju, eland veel mitu aega.

ERA II 54, 223/4 (246) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Mees võttis naise ja oli ise jalutu. Pealt pulmasi tahtis keriku minna ja ütles naisele: "Lähed võtad kelgu ja sis lähme kiriku! Ja sina vead mind kelguga mäest ülesse ja perimäge, siis istume mõlemad pääl."
No naine pidi käsku täitma, ja läksid ka: mees istus kelgu pääl ja naisel nöör üle õla ja veab.
Tuli juba mägi vastu ja naine ohkas, et nüid tuleb jälle vedada. Aga mees ütles kelgu pealt, oli kuri: "Mis sa, hoor, ohkad! Näe teised käivad jala, aga meie lähme kelguga."

ERA II 54, 313/4 (362) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
[Tütarlapse pilt on kahjulikum kui raamat]
Kaks venda olnd. Vanem vend käind laadel, ostnud omale üks palveraamat. Ja luges siis palvet ka mõnikord.
Noorem vend üteld: "Rumal, toob palveraamatu! Ostnud ometi üks ilus tütarlapse podrei või pilt, pand voodi kohta, oleks ka vaadata olnd! Ärkad öösegi üles - ilus vaadata." Ja siis ostis ka noorem vend omale tütarlapse pildi ja pani seina pääle. Mõni pühapääv läks kirikusse ja leidis ka niisuguse tüdruku, nagu see piltki oli. Ja akkas seda tüdrukut meelitama ja käis tema pool tihti. Ja tüdrukule meeldis see poiss ka. Tüdruk tahtis seda ja seda, ja poiss ostis kõik, mis ta tahtis. Paar aastat käis taaga ja siis jäi vaesest. Siis tüdruk lõi tast lahti ja läks minema.
Vanem vend aga elas ikka korralikult edasi. Noorem oli vaene ja vaeseks ka jäi.

ERA II 54, 466 (507) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
[Naine saab mehelt ja isalt peksa]
Tütar olnud mehel. Saand mehe käest peksa, läind isale kaebama: "Kas sina oma väimele seda andis annad, et ta lõi sinu tütart?"
Isa üteld: "No mina sellega küll ei lepi ja seda temale andis ka ei anna! Kui tema peksis minu tütart, siis mina peksan tema naist." Andnud tütrele teise keretäie veel ja saatnud siis mehe juure tagasi.

ERA II 54, 96/7 (81) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
[Mis isa ütleb söömist alustades?]
Koeru õpetaja üteld leeripoisile: "Loe söömapalve!"
- "Ei oska," poiss ütles.
"No mis isa ütleb, kui lavva juure lähete?"
- "Meil põlegi lauda!"
- "No kus siis sööte?
- "Põrandal."
- "No mis siis isa ütleb, kui kausi juure lähete?"
- "Meil põlegi kaussi!"
- "No kost te siis sööte?"
- "Padast."
- "No mis siis isa ütleb, kui pada juure lähete?"
- "Siis lööb lusikaga otsaette ja ütleb: "Ää määri, tõbras, tahmaga!""

ERA II 54, 127 (110) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
[Isa proovib poegade sõjavaprust]
Vanasti isa - vanal eesti ajal - proovind oma poegi. Kui pojad tulnd sõjast tagasi, isa läind vastu ja löönd vanemat poega, löönd jalust maha.
Ema hakand nutma, et "Missa teed! Sa lööd oma poega, kes sõjast tuleb ja surma eest on ära pääsend!"
Isa üteld: "Ega ma viha pärast ei löö, ma katsun, kas ta mehe eest väljas oli."
Noorem poeg tuli järele. Kuulis, mis ütles, lõi ise isa maha.
Siis isa tõusnud üles ja ütelnud: "Vaat, sina olid mehe eest väljas! Aga teine poeg on veel poisike, oli muidu sõjas teiste risuks."

ERA II 54, 133 (122) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
[Naine ei viitsi vett tuua]
Mehel olnud laisk naine, pole viitsind kaevust vett tuua. Mees tulnud vihmaga töölt koju, naine ukse peal vastu: "Sa oled muidugi märg, mine too vett mulle!" Mees toond, visand naisele kaela: "Nüid sa oled üksti märg, mine too nüid ise!"

ERA II 54, 200/2 (201) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Kolm korda aevastada
Üks mees, talumees, tundis ennast haiglane olevad ja läks siis arsti juure, et mis arst ütleb.
Arst ütles: "Haigus on sul raske. Kui kolm kord aevastad, siis sured!"
Mees läks arsti juurest koju ja vaatas jahu ja tangu ja leidis, et jahu on veidi, naine ei saa matuseleibagi teha, ma pean veskile minema. Pani terad kotti ja läks veskile.
Tee peal aevastas korra. Pidas siis hobuse kinni ja mõtles: "Üks kord on nüüd läbi, kaks korda on veel. Mis ma nüüd teen, lähen või mitte? Aga noh, olgu, ma lähen siiski, ehk jõuan ära jahvatada!"
Sai veskile ja sai jahvatuse-korra kohe kätte ka ja hakkas jahvatama. Siis jahu hakkas juba tulema kivi alt, pani kotti alla ja - aevastas teist kord.
"Noh, nüid üks kord on veel aevastada, mis teha? No ehk tuleb veel kõik jahud ära, enne kui kolmas kord tuleb."
Aga saand veel paar kühvlitäit, kui tulndki kolmas kord. Siis aevastas kolmas kord ja kukkus maha. Silmad lahti, näeb kõik, aga arvab, et on surnud.
Möldri sead tulnud veskisse, lõhkunud teiste kotte ja söönud selle mehe jahu ka. Mees üteld põrandal: "No kurat, kui ma elaks, küll ma teile näitaks!" Viimaks oli kolu tühi, kell kõlises ja mölder tuli sinna.
"Mis sa, hull mees, teed? Sead veskis ja ise selili maas!" - "Jah, kui ma elaks, küll ma neile näitaks, aga nüüd olen surnud."
Mölder tõstnud ta üles ja üteld: "Sa ju elad, tõbras, tunned ju, et seisad püsti!"
Mees saanud ise ka lõpuks aru, et elu sees; läind koju, eland veel mitu aega.

ERA II 54, 223/4 (246) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Mees võttis naise ja oli ise jalutu. Pealt pulmasi tahtis keriku minna ja ütles naisele: "Lähed võtad kelgu ja sis lähme kiriku! Ja sina vead mind kelguga mäest ülesse ja perimäge, siis istume mõlemad pääl."
No naine pidi käsku täitma, ja läksid ka: mees istus kelgu pääl ja naisel nöör üle õla ja veab.
Tuli juba mägi vastu ja naine ohkas, et nüid tuleb jälle vedada. Aga mees ütles kelgu pealt, oli kuri: "Mis sa, hoor, ohkad! Näe teised käivad jala, aga meie lähme kelguga."

ERA II 54, 313/4 (362) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
[Tütarlapse pilt on kahjulikum kui raamat]
Kaks venda olnd. Vanem vend käind laadel, ostnud omale üks palveraamat. Ja luges siis palvet ka mõnikord.
Noorem vend üteld: "Rumal, toob palveraamatu! Ostnud ometi üks ilus tütarlapse podrei või pilt, pand voodi kohta, oleks ka vaadata olnd! Ärkad öösegi üles - ilus vaadata." Ja siis ostis ka noorem vend omale tütarlapse pildi ja pani seina pääle. Mõni pühapääv läks kirikusse ja leidis ka niisuguse tüdruku, nagu see piltki oli. Ja akkas seda tüdrukut meelitama ja käis tema pool tihti. Ja tüdrukule meeldis see poiss ka. Tüdruk tahtis seda ja seda, ja poiss ostis kõik, mis ta tahtis. Paar aastat käis taaga ja siis jäi vaesest. Siis tüdruk lõi tast lahti ja läks minema.
Vanem vend aga elas ikka korralikult edasi. Noorem oli vaene ja vaeseks ka jäi.

ERA II 54, 466 (507) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
[Naine saab mehelt ja isalt peksa]
Tütar olnud mehel. Saand mehe käest peksa, läind isale kaebama: "Kas sina oma väimele seda andis annad, et ta lõi sinu tütart?"
Isa üteld: "No mina sellega küll ei lepi ja seda temale andis ka ei anna! Kui tema peksis minu tütart, siis mina peksan tema naist." Andnud tütrele teise keretäie veel ja saatnud siis mehe juure tagasi.