Tartu-Maarja pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 53075 (34) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Väikest last ei tohi kiita - toob lapsele õnnetust. Teeb mõni siiski seda, üteldakse: "Laku perset, kui sa ei näinud, oli ta veel ilusam."

E 53095 (251) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui uuel aastal mees esimesena majja tuleb, tuleb õnn sisse. Naine toob õnnetust, sellepärast sülitatud naise tulekul kolm korda ja üteldud tasakesti: "Mis sa, kurivaim, otsid siit?"
Et õnnetusi ära hoida, olnud naised uuel aastal ja järgmisil päevil kodu.

E 53098 (289) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui valget oinast sarvipidi vastupäeva kolm korda ümber kivi veetakse, tuleb lumi maha. Sealjuures lauldud:
Tule, tule, lumekene,
(Sada, sada, lumekene,)
Päästa lapsed karjavaevast.

E 53101 (324) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Last ristimisele viies lugegu ema issameie, siis armastab laps jumalasõna.

E 76322/3 < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Rahva seas levinud kuulujutu järele pidi sõnajalg jaaniööl õitsema. Kes teda tahtis minna otsima, pidi seda tegema suurimas saladuses, pannes rangid tagurpidi kaela ja lugedes meieisat samuti vastupidi. Kes sõnajalaõie kätte oleks saanud, oleks näinud vanapaganat, kes öeldi jaaniööl kuivatavat raha. Tagasi tulles ei olevat otsija tohtinud vaadata tagasi.

E 75267 < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Leida Martinson, õpil. < L. Allikas (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jõuluõhtul võttis peremees igast viljast peotäie teri, viskas nad vastu lage ja ütles sealjuures: "Jumal, lase mu vili tuleval aastal nii kõrgeks kasvada!"

E 81886/7 < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Pukste t. - Hilja Hirsch, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Mai Mällo (Liivat) (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kord elanud Püksi talus rikas mees Jaan. Naist tal enam ei olnud, küll aga täiskasvanud lapsed. Loomu poolest olnud Jaan üsna hää, kuid kokkuhoidlik. Nii ei olevat ta lastele sagedasti süüagi annud.
Ta olnud vana ja haiglane. Kui ta tundnud surmatundi lähenevat, kutsunud ta lapsed enese juure, jätnud nendega jumalaga ja käskinud neil toast välja minna, et ta veel enne surma rahulikult palvetada saaks. Lapsed täitnud isa soovi. Vaevalt saanud nad aga välja, kui Jaan üles tõusnud, aluskoti alt raha välja otsinud ja koldesse tuha sisse matnud ning sõnanud: "Need käed, kes sind siia panevad, võivad sind siit ka välja võtta." Surija läinud siis voodisse ja heitnud hinge. Lapsed kuulanud aga ukse taga isa sõnu. Tõtanud tuppa, lohistanud isa laiba kolde juure ja lasknud isa enda käega raha tuhast välja otsida.
See lugu on sündinud umbes viis-kuuskümmend aastat tagasi Tartumaal.

E 82024 (12) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k., Veski - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Anu Sulg, 80 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanarahva tarkust.
Linu peab alasti külvama ja hüüdma: "Jumal, sa näed, et ma alasti olen, õnnista mu kehakatet!"

ERA II 54, 34 (17) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Alatskivi mõisas tallimehe ema Ann Oks, tema triikis, kui oli nikastand, ja luges neid sõnu:
Jehoova sõitis jõge mööda,
Issand sõitis silda mööda;
Jehoova jalga jammetelle,
Issand jalga nikatelle.
Ja issameie tagurpidi.

ERA II 54, 84 (71) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui tuulati ja tuul ära lõppis, siis tuulaja vilistas: Hüüt', hüüt' hüüt'. Et siis tuleb tuult.

ERA II 54, 262/3 (298) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Kui hobune kodust välja läks, tehti pahema jala kannaga rist hobuse ette, et ei kuri inime, lendva ega kurivaim ei saaks hobusele kahju teha.

ERA II 54, 272 (332) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Noort kuud tervitasid tüdrukud ja vanadmutid:
Tere, tere, noor kuu!
Valgust sulle, kannid mulle!

RKM II 392, 168 (3) < Tartu-Maarja khk., Reola-Lepiku k., Pursi t. < Nõo khk., Luke v. - Erna Tampere < Aleksander Kikerpill, 90 a. (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Niserduslõnga ja rabatusvett, seda teiva posija. Lendva löödut arstiti. Niserduslõng mähiti ümber, kus niserdus olli.
Rabadusvett anti sisse. See, kes oskas, see tegi rabandusvett. Luges tassa vii pääle, ega tõise es tea, mis ta luges. Aga sai terves. Siin Aakre külas oli üks vana Erlich, tuu tei ka rabadsevett ja posis. Mina ei usu neid posijit, ei ole usknu, ei usu kah.