Tartu-Maarja pärimus

Rahvakalender

E 53098 (289) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui valget oinast sarvipidi vastupäeva kolm korda ümber kivi veetakse, tuleb lumi maha. Sealjuures lauldud:
Tule, tule, lumekene,
(Sada, sada, lumekene,)
Päästa lapsed karjavaevast.

E 75992 (1) < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Palmipuudepüha hommikul püüdsid noored tõusta varakult. Magajaid peksti pajuoksadega. Peksetu pidi peksjale esimesel pühal kinkima kolm muna.

E 75992 (2) < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Lihavõttekombeid]
Laupäeval alati pühade vastu valmistumisega. Mune värviti vihalehtedega, pajuurbadega ja sibulakoortega.

E 76322 < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanilaupäeval toodi kase tuppa.

E 76322/3 < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Rahva seas levinud kuulujutu järele pidi sõnajalg jaaniööl õitsema. Kes teda tahtis minna otsima, pidi seda tegema suurimas saladuses, pannes rangid tagurpidi kaela ja lugedes meieisat samuti vastupidi. Kes sõnajalaõie kätte oleks saanud, oleks näinud vanapaganat, kes öeldi jaaniööl kuivatavat raha. Tagasi tulles ei olevat otsija tohtinud vaadata tagasi.

E 75267 < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Leida Martinson, õpil. < L. Allikas (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jõuluõhtul võttis peremees igast viljast peotäie teri, viskas nad vastu lage ja ütles sealjuures: "Jumal, lase mu vili tuleval aastal nii kõrgeks kasvada!"

E 75380 < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Leida Paap, õpil. < J. Paap, 44 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanasti ei põletatud jõulukuuske, kuid siiski mõned rikkamad inimesed, kes tahtsid mõisale järele aimata, põletasid kuuse küljes lambarasvast valmistatud küünlaid.

E 75392 < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Sahkapuu t. - Vilma Hintser, õpil. < Anna Hintser (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hiljem saime ka jõulupuu
Kord paar nädalat enne jõulu sõitis pr. Matthiesen, kes suvel meil suvitas, meile ja tõi väikese paberist asjakestega ilustatud kuusekese kaasa. Süütas puu küljes olevad kirjud küünlad ja nimetas puud "Weihnachtsbaum". Meie saime muidugi nime "Weinasboum". Meie pidime puu juures jõululaule laulma. Need lapsed, kes koolis käisid, oskasid muidugi laulda, kuid vähematel oli ka midagi meele jäänud kui suuremad olid kodu kõvasti neid laule õppinud.

E 75393 < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Sahkapuu t. - Vilma Hintser, õpil. < Anna Hintser (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pärastistel jõuludel oli juba omatehtud jõulupuu. Kuusk riputati nööriga parre külge ja ilustati pr. M. käest saadud ehete ja omatehtud lambarasva-küünaldega. Ei olnud see valgus küll enam nii hele kui linnaküünaldel, aga ilus oli siiski!

E 75661 < Tartu-Maarja khk., Vasula v., Sahkapuu t. - Asta Blum, õpil. < Anna Hintser (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Oli ka jõulupuu, mis rippus alla parre küljest, ja olid omatehtud lambarasvast küünlad.

E 80786/7 < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Vasula m. - J. Käis, õpilane < ema, 40 a. ja vanaema, 70 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tähtsaimaks palmipuudepüha kombeks on magavate inimeste peksmine urbadega. Sellepärast nimetatakse ka palmipuudepüha ja ka lihavõttepühi urbadepühadeks. Enne palmipuudepüha avanevad pajude urvad ilusate valgete kassidena (nii nimetavad lapsed urbi). Kimp urbadega pajuoksi köidetakse ja katsutakse hästi vara teiste korterisse minna või ainult oma inimesi urbadega kergelt lüüa. Urbadega löömine pidi löödavast kõik kurjad ja halvad kombed, vaimud ja harjumused välja ajama.

E 81955 (4) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Vasula k. - L. Rosenfeldt, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Kurg, 71 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lihavõttepühade ajal vahetati mune ja värviti neid sibulakoorte ja kaselehtedega. Õhtul kiiguti ja lauldi.

E 82023 (2) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Lohkva k. - V. Hintser, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Liisa Tilga, 64 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003
Kui mihklipäevaks mets lehest ära läheb, saab rutuline kevade.

ERA II 54, 203/4 (205) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Lihavete esimese püha homingu päike peab tantsima. - Olen ise seda näind.
Enne tõusis üks kuma, nagu hele koidukuma. See nõkkus nii kahele poole. Siis viskas päikse üles üks pool sülda. Siis langes tagasi ja jäi pisut tumedast üks paar minutit. Siis kui viskas kõrgemale kohe tükk maad ja ikka liikus õrnalt nagu kaste tuule käes.

ERA II 54, 224/5 (247) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestasid Pille Sääsk; Mare Kalda 2001
Miks naistel palju tööd
Sellepärast - kui Jeesus maa peal oli, siis läks üks vanatüdruk Jeesuse juure ja palus pühapäeva tööd.
Jeesus ütles: Loe, laula ja palveta. Aga tüdruk siis ütles: Kõik need teen ära, aga veel jääb aega järele.
Jeesus ütles: Siis täid ja kirbud on sinu raavitseda ja sinu töö ei pea kunagi otsa saama.