Tarvastu pärimus
Targad, nõiad, prohvetid
E 28307/8 (15) < Tarvastu khk., Vooru k. - Jaan Sikk (1896). Sisestanud Janne Juuse, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Seitsme Moosese vaimud
Ühel õpetajal olnud piibel, kus seitse Moosese raamatut sees olnud. Üks kord läinud õpetaja kirikuse jumalateenistust pidama ja tõised läinud ka kiriku, ainult väike poeg jäänud üksi kodu. Õpetaja olnud kogemata piibli laua pääle unustanud. Veike poeg läks laua juure, lõi piibli lahti ja hakkas lugema. Saanud natuke lugenud, kui kambrisse konne hakanud vajuma, vajunud kammer täis.
Poisike hakanud kartma, jooksud kambrist välja ja kiriku juure ja jutustanud isale seda lugu. Isa ehmatanud seda kuuldes, läinud kodu ja lugenud uuelt kohalt, siis kadunud konnad kõik ära.
ERA II 237, 202/5 (1) < Tarvastu khk., Mustla l. - Harri Rebane, Tarvastu algkooli õpilane < Mari Rebane, 62 a. (1939) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Talumees nõiana
Viljandi järve lähedal on Kalame talu. Kui ma noor olin, siis olin Närska talus teenijaks. Närska talu ligidal oli Kalame talu. Kalame talu peremeest tunti ümbruskonnas nõiana.
Ühel hommikul ajasime karja metsa. Kari sai õuest natuke maad välja minna, siis kohe kukkus üks lammas maha ja suri ära. Talurahvas ütlesid, et lammas om lendajaga läbi lastud. Arvati kohe, et see on Kalame peremehe süü.
Kord elajad jälle olid õues lahtiselt. Äkki kukkus kaheaastane lehmmullikas maha. Ja verd hakkas tagant välja voolama. Varsti suri lehm. Ühel päeval jooksis varss koplis teiste hobuste seas. Siis Kalame peremees oli tulnud ja meie peremees oli ka väljal oma vilja vaadanud. Kalame peremees ütelnud, et kas on see täkk, kes jookseb koplis. Peremees ütelnud, et ei ole. Sel samal päeval varss läinud otsekohe läbi vilja sinna talusse. Nii käis varss iga päev sääl talus, kui aga mahti sai. Nagu mõni nõiduse vägi kiskus varsa sinna tallu.
Samas talus taheti kord kasvatada elu jaoks kaks vasikat. Kui vasikad olid viie-kuuenädalased, ühel hommikul läinud perenaine vasikaid jootma. Teine vasik ei tulnud jooma ja ajanud tagant verd välja. Siis suri vasik ära ja teine päev suri ka teine vasikas. Niisuguseid asju juhtus sagedasti. Vahest oli kanamuna visatud lauda aknast sisse. Aga Kalame loomad ja hobused olid prisked ja tugevad. Nüüd on need peremehed ja perenaised ammu surnud.
ERA II 237, 202/5 (1) < Tarvastu khk., Mustla l. - Harri Rebane, Tarvastu algkooli õpilane < Mari Rebane, 62 a. (1939) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Talumees nõiana
Viljandi järve lähedal on Kalame talu. Kui ma noor olin, siis olin Närska talus teenijaks. Närska talu ligidal oli Kalame talu. Kalame talu peremeest tunti ümbruskonnas nõiana.
Ühel hommikul ajasime karja metsa. Kari sai õuest natuke maad välja minna, siis kohe kukkus üks lammas maha ja suri ära. Talurahvas ütlesid, et lammas om lendajaga läbi lastud. Arvati kohe, et see on Kalame peremehe süü.
Kord elajad jälle olid õues lahtiselt. Äkki kukkus kaheaastane lehmmullikas maha. Ja verd hakkas tagant välja voolama. Varsti suri lehm. Ühel päeval jooksis varss koplis teiste hobuste seas. Siis Kalame peremees oli tulnud ja meie peremees oli ka väljal oma vilja vaadanud. Kalame peremees ütelnud, et kas on see täkk, kes jookseb koplis. Peremees ütelnud, et ei ole. Sel samal päeval varss läinud otsekohe läbi vilja sinna talusse. Nii käis varss iga päev sääl talus, kui aga mahti sai. Nagu mõni nõiduse vägi kiskus varsa sinna tallu.
Samas talus taheti kord kasvatada elu jaoks kaks vasikat. Kui vasikad olid viie-kuuenädalased, ühel hommikul läinud perenaine vasikaid jootma. Teine vasik ei tulnud jooma ja ajanud tagant verd välja. Siis suri vasik ära ja teine päev suri ka teine vasikas. Niisuguseid asju juhtus sagedasti. Vahest oli kanamuna visatud lauda aknast sisse. Aga Kalame loomad ja hobused olid prisked ja tugevad. Nüüd on need peremehed ja perenaised ammu surnud.