Tarvastu pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 13636 (47) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Pange ehk mõne muu veenõu peale istudes peab ütlema: "Jumala peralt selle hingeke, kis uppumise surma on surnud." Sellest ainult saada uppunud hing hingearmu.

E 17067 (3) < Tarvastu khk., Vooru k. - Johan Kala (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui laps sünnib, siis peab temale isa ja ema püha Issameie palvet parema kõrva sisse lugema, siis saab tal häste kerge pea raamatu õppimiseks olema.

E 17067 (4) < Tarvastu khk., Vooru k. - Johan Kala (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Roosihaiguse paber saab järgmiselt kirjutatud.
"Enepus enapus, mu ema, sama, valus, haigus, sina oled mind ütesse kuud kiusamas seisnud nüüd pead sina välja minema selsinatsel kuupäeval kui vaene orjapoiss ja minu ihu peab pehmeks saama kui püha neitsi nisa.
Issand õnnistagu sind ja hoidku sind.
Issand lasku oma palet paista sinu peale ja olgu sulle armuline.
Oh Issand Jehova Jumal, lahuta sinna ise seda haigust nõnda kui sa maad merest oled lahutanud ja nõnda kui sa pilved taeva all ja linnud lased lennata, nõnda
Issand tõstku oma pääle sinu peale
ka selle inimese tervist kosuda ja õitseda
ja andku sulle oma rahu. Aamen.
Peab ka püha Issameie palve peale loetama ja nõnda kodu viidama, et tuuleõhk peale ei puudu.

E 22629 (3) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine < Anu Vaine (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Armukarask
Üks tüdruk igatsenud ühte noort poissi omale eluseltsiliseks. Poiss ei võinud teda aga silmaotsaski sallida. Ei sääl aidand tüdrukul muu nõu, kui hakkab ühel neljapäeva õhtul poisi jaoks armukaraskit valmistama. Sõtkunud odrajahust karaskikaku valmis ja viskanud teda tagurpidi ahjusuu ees seistes läbi reite palava ahju põrandale küpsema, kusjuures ta ise laulnud:
Ahju, ahju, armukarask,
läbi reie, rõõmukarask jne.
Selle karaski andnud ta siis poisile süia. Poiss, kelm, viskand aga karaski koera kätte. Selle järele hakanud see koer tüdruku peran jooksma. Tüdruk ei saanud milgi nõul koerast lahku.
Anu Vaine suust.

E 22630/2 (4) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine < Jaak Vaine (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Kiriku-kõrtsimehe juures käimine
Vana kiriku kõrtsimees Hans teinud oma elule ise otsa. Pääle matmist hakanud iga öösel kodus oma Truutakest vaevamas käima.
Kord sõitnud üks mees õhtul sellest kõrtsist mööda. Kõrtsiukse kohal tulnud talle vana Hans surnuriietes vasta. Mees sõitnud tast sõna lausumata mööda. Tüki maa tagast vaadanud ta tagasi, siis näinud ta kodukäijat kõrtsist natukene maad eemal akna kohal tulevalguse sees seisvat. Et palju võeraid inimesi kõrtsis olnud, siis ei julgenud ta kohe sise minna. Aga niipea, kui rahvas ära läksid, olnud ta kohe platsis. Teinud seestpoolt lukku pantud kõrtsiukse praginal lahti, läinud siis oma naese Truuta juure, piinanud ja pitsitanud teda mis kole.
Nõnda teinud ta seal iga öösel oma tükke. Viimaks kutsunud Truuta ühe kange targa - Tõrgendaja Aadu - teda säält ära ajama. Vana Tõrgendaja tulnud, laadinud püssi täis, pannud hõbevalget pääle ning jäänud siis kodukäija tulemist ootama.
See ei lasknud enese järel ka kaua oodata. Niipea, kui ilm pimedaks läks, olnud ta, et kõrts rahvast tühi oli, aegsaste sääl. Tõrgendaja kodukäijat nähes tagakõrtsis kohe jumalasõna lugema. Kodukäija tulnud otse Tõrgadaja tagaselja. Kõik sõnad, mis Tõrgendaja raamatust luges, lugenud ta tasakeste järgi, ainult siis, kui sõna aamen ette tuli, jäenud kodukäija vait. Tõrgendaja hakanud siis laulu "Aamen, au isal olgu" lugema, kus sõna aamen ühteviisi ette tuleb. Selle laulu lugemise ajal võtnud kodukäija targast samm sammult ikka kaugemale taganeda. Kui ta juba ettekõrtsi jõudnud, tõmmanud vana Tõrgendaja püssi ja kõrvetanud kodukäijale hõbekuuliga laengu tagant veel jäerele. Pärast seda pole vana Kõrtsi Hans ennast enam kellegile näidanud.
Jaak Vaine suust, Tarvastus 3. jaan. 96 üles kirjutatud.

E 22639/22640 (10) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1896) < Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Kus talus rukkilõikus ära lõpetakse, sääl võtku üks tööline keik selle talu rukkilõikajate sirbid ninasid pidi oma paremasse kätte ja viskaku neid kõiki ühekorraga käest lahti lastes üle oma parema õla kaugele. Ise peab ta enne viskamist hüidma:
"Selle sirpi käigu seliti,
kes meist ära koolenessa.
Selle sirpi mingu kaugele,
kes meilt (siit) ära minneessa!"
Kelle sirp siis seliti kukub, see sureb enne teise aasta rukkilõikust ära. Kelle töölise sirp teistest kaugemale kukub, see minna teisele talule.
Niisugust tempu tehakse meie pool praeguselgi ajal veel.

E 2744/5 (1) < Tarvastu khk., Vooru v., Siidre t. - Jaan Sikk (1893) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nikerduse sõnad
Nikerdus nimetemede,
Liper-laper lausumede,
kakerus kusume,
oh sa sitt sillaalune,
oh sa pask paaalune
oh sa kahre katlaalune,
oh sa pine petoalune,
kige tuule taevaalune,
mine suure soo peale,
mine lage laane peale.
Jumala see Esa ja see Poja ja see Pühavaimu nimel. Aamen.

E 2745/6 (2) < Tarvastu khk., Vooru v., Siidre t. - Jaan Sikk (1893) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kurja vastus
Oh sa kulles kulualune,
hellerheina herilane.
Veekarva, versakarva,
Tuhakarva, tukikarva,
Lehekarva, maakarva,
Maakarva, maranekarva.
Oh sa sadu saraalune,
oh sa madu maa-alune,
kige tuule taevaalune.
Kivi peal sa kinnitagu,
seina peal sa seisatagu,
paju pääl sa pakatagu,
taeva all sa talisegu.
Oh kulles kulualune,
oh sadu saoalune,
pori peal sa poperdagu,
lome pääl looberdagu
enne kui sala salud,
nägemata vabisesid.

E 2746 (3) < Tarvastu khk., Vooru v., Siidre t. - Jaan Sikk (1893) Vooru Sisestas Elsa Leiten 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Naljaka kõtu arstimise sõna
Varessele valu,
harakule haigus,
mustalinnule muu tõbi,
minu latse kõtt terves.

E 16363/4 (20) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes teada tahab saada, kus ouul ilmakaares tema tulevane teinepool elab, see võtku suvel üks kirjatlehm (lepaptriinu) kinni, lasku teda ühe oma sõrme pealt teise peale nii kaua edasi jooksta, kuni ta lendu läheb. Sel ajal kui kirjatlehm sõrmi mööda jookseb, lausugu katsuja ise: "Näit, näit, kirjatlehm, kus pool minu noorik (noormees) - õhtu pool või hommiku pool, lõuna pool või põhja pool!" Kuhu külge siis viimaks kirjatlehm lendab, seal pool elada ka katsuja teine pool.

E 23118 (13) < Tarvastu khk., Vooru - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kes ema soovib, et tütre ruttu mehele saave, see peab kolm neljapäeva õhtut oma talu õueväravatel käima ja vihaga üheksa korda vahelt jalgu lööma tagasipidi ja ütlema: "Siit tuleve poisi ja säält tuleve poisi, läbi värati valge poisi!" Siis saave tütre ruttu mehele.

E 28314/5 (23) < Tarvastu khk., Vooru k. - Jaan Sikk (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Targa tarkus
Ühes talus olnud üks lesknaine. Selle ainus varandus olnud ta lehm. Üks kord läinud ta kodust ära. Kodu tulles leidnud ta lehma ära lüpsetud olevat, ja lehm olnud haigeks jäänud ja tahtnud päris ära kärvata.
Naene läinud targa manu abi otsima. Tark ütelnud: "Too oma kruus siia, kelle sisse sa oma lehma lüpssed." Naene toonud kruusi targa kätte. Tark võtnud kruusi, võtnud kaevust vett täis ja lugenud sõnu pääle. Kohe hakanud külm vesi kruusis keema, ja kohanud ja ajanud vattu üle veere maha. Selle pääle ütelnud tark: "Nõnda om su lehmapiimä keedetud ja selle on ta haigeks jäänud."
Andnud siis naesele rohtu ja käskinud lehmale sissi anda. Naene andnud lehmale rohtu ja lehm saanud terveks nagu ennegi.

E 28606 (21) < Tarvastu khk. - J. Tõllasson (1896) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Taari tegemise juures, kui taari raba peale kallatakse.
Mede taar hapnema,
külanaise kaklema,
perenaise persekile,
oma naise otsekile,
külanaise kükakile.
Kes joob see joobnus jääb,
kes maitseb, see maha sadab.

E 3686/7 (19) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui nõelajat ussi taheti seisma jätta, siis üteldi neid sõnu kolm korda: "Noorik, noorik, võta liinikut."

E 3690 (36) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Mare Kõiva 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Käsnade arstimiseks võeti kolm odratera kätte, jooksti kolm keeru ümber tare ja visati siis terad põlevasse ahju ja siis pidi ise ütlema: "Mis need põlevad?"
Tõine pidi jälle nurgast vastama: "Käsnad põlevad!"
Siis pidivad käsnad ära kaduma.

E 3691 (39) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulihänna tegemine
Tulihända tehakse nõndaviisii. Esiteks korjatakse suur hulk vanu pastlasid, sukke ja viisrävakaid ja säetakse üks kassikeha moodu mudel kokku. Kaks pastlat pannakse kõrvadeks, vana saapakonts ninaks ja vana ahjuluud sabaks, siis lastakse suure pastlanõelaga nimetsesõrmest kolm tilka verd pääle. Iga tilga laskmise ajal üteldakse: "Tulihänd tõuse üles!" ja tulihänd tõuseb üles ja ongi valmis.

E 3725 (1) < Tarvastu khk. - A. Parts (1893) Sisestas Elsa Leiten 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõhu arstimine
Keermus, kaarmus,
varesele valu,
harakule haigus,
mustalinnule muu tõbi,
N. N. kõht terveks.

E 8498/8499 (11) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Valu äravõtmise sõna
Oh meie Issand Jeesus Kristus, sina said kolmest juudist haavatud. Sinu haavad ei valutanud ega teinud häda ega ei paistetanud. Siis kadugu selle inimese valu ka ära sinu nime sees ja Jumala isa ja poja ja pühavaimu nimel. Aamen...
Seda üteldi kolm korda, siis pidi valu ära kaduma.

E 8499 (12) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud USN Kontrollis Mare Kõiva
Põletud valu ära võtta
Nii kõrge kui taevas,
nii sügav kui meri
nii külm kui surnu käsi
nii kadugu see põlend valu.
Jumala see Isa ja poja ja püha vaimu nimel. Aamen.

E 8499 (13) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Ussi sõna
See uss nõelas,
Maarja ütles: "Jeesus, vannu, et see kihvt välja lendab.
Siis lennaku ka Jeesuse nimi, kui selle kolme haava kihvt välja lendab, sest Jeesus ole abimees ja hoia selle kurja ussi eest.
Noomit Paatre Viile Sanctus Aamen.+++

E 8500 (14) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vere kinnipanemise sõna.
Meie Issand Jeesus Kristus, sellel oli kolm lille südame peal kasvanud. Üks oli Jumalast, tõine oli inimestest, kolmas oli Jumala tahtmine. Siis sündigu Jumala tahtmisega, et selle inimese veri ka kinni jääb.
Jumala see Issa ja see poja ja püha vaimu nimel. Aamen.

E 8500 (15) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kohtus käimise sõna
Tere, tere, mõrtsukas,
mina olen joonud Kristuse verd.
Jumal olgu minuga,
poeg olgu sinuga,
püha vaim mõlematega
seni kui meie armu seest ükstõisega lepime.
Alt mina võidan sind,
keskpaigast pean mina sind,
ülevalt vaatab Jumal.
Jumala see isa ja poja ja pühavaimu nimega. Aamen.

E 8507 (10) < Tarvastu khk - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Karjatse laul
Vihmakene, vellekene,
Uokene, omatsekene,
ära tee minu likesse.
Mul ei ole kodu, kun ma kuuva,
tare ei, kun ma tahenda.
Kodu mul suure kuuse alla,
tare mul laia tamme alla.
Tule, tule, tuulekene,
vii ära vihmakene.
Vii vihma Virumaale,
aa uogu Harjumaale.
Virun vihma oodetasse,
Harju kaara kõrbunessa.

E 7133/7134 (2) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Uisa karistai
Üitskõrd ollu uisk üte tüdrukut nõglanu. Küll otsitu abi, aga kennigi ei ole mõiganu. Valu olla hirmus suur, ta pidanu jalga maa sihen hoidma, siis ollu väha paremb.
Kolmandal päeval kuulu selle talu inimese, et üle kate maakonna hommiku poole minna, üits õige tark uisaarst ollev. Mintu selle manu ja toodu sinna. Nüid kutsun tark tüdruku sinna, kos uisk teda oli naglanu.
Tark läinud tüdrukust tükk maad kaugele, üte puhma manu ja nakanu uiske kokku kutsma. (Ta mõistan uisa sõnu). Tullu õige suur kari uiske kokku. Tõise ollu kikk nõnda julge ja astun targale manu, aga üits tullu õige häbelikult, ei ole tohtin silmigi targa poole tõsta. Tark ütelnu sellele: "Kas sina seda tüdrukut naglasid?"
Uisk ütelnu häbelikult: "Mina jah". Siis võttan tark vitsa ja nakanu uiska nüpeldeme. Uisk siverden ja vingun kohan. Viimati kui küll saanud, lasken valla ja ütelnu: "Kudas sa tohtsid seda tüdrukut naglata, kui ta sulle midagi ei teinud? Nüid mine ja laku haav puhtaks, et ta terveks saab."
Uisk minnu ja lakkun haava seni kui haav valges jäänu. Nüid käsken tark uiske ära minna ja minnu tüdrukuga kodu ja tüdruk saanu terves. Targale massetu hulk raha selle eest.

E 7137 (1) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Pisuhända sad kinni panna, kui tagasipidi Issameiet loetas.

E 8437/8439 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vanatüdriku eksitus ehk eksitee
See olnud sel ajal ennemuiste või vanal ajal kui naised hamet ehk särka palvemaja juures ükstõisega vahetanud. Jäänud ühe pühapäeva õhtu, üks vana poolen eksinud tüdruk hildaks palvemaja juurest minema. Tema elanud Hansuveski talus ja käinud Tarvastu palvemajas. Õhtu hakanud väha vihma sadama ja läinud pimedaks. Hiiukse metsa jõudes hakanud ühekorraga kuu heledaste paistma ja tema kõndinud nii kui postimaanteed mööda - väga sele ja tasane olnud see tee. Näha muud, kui komistanud ühteviisi. Korraga hakanud kaks saksapoissi tee peal tantsima, nii et tolm mööda pead üles käinud ja kutsunud teda ka enese seltsi tantsima. Türuk hakanud püha Jüri kutsikaid saksu ära murdma kutsuma, aga need naernud selle peale ja kutsunud teda ikka enese seltsi tantsima.
Siis hakanud tagurpidi issameied lugema, aga ei midagi, hullemaks läinud saksad veel oma tembutamistega. Korraga hakanud Hiirikse kukk laulma ja tema leidnud ennast sügavas metsas, kõik sopa ja mudaga koos. Ei maanteed ega kuupaistet kuskil, vaid kottpime öö olnud, nii et sõrmegi suhu ei ole näinud pista. Ka tantsijad olnud kui tina tuhka kadunud. Siis alles tütruk saanud aru, et tema vanapaganade küüsis olnud. Kunagi kord ei tohtinud tema enamb, nii hildaks palvemaja juure jääda särgi vahetust ootama ja läinud ikka iga kord selle riidega koju, kellega ta sinna tulnud. Selle peale, arvates, et selleperast olevad tema eksitust kõndinud. Sellest saadik hakanud särgivahetus ikka vähemaks jääm kuni tema suutu kadunud. Lõpp.

E 8476 (94) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kui taheti tulihända kinni panna, siis loeti tagaspidi kolm korda issameie ära ja tõmmati hame (särgi) pääauk kuni alla ääreni lõhki. Siis jäänud tulihänd seisma.

E 8477 (95) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Taheti tulihända kinni panna, siis üteldi: "Tere, tere, hiilaspää isand!" Taheti teda lahti lasta, siis üteldi: "Tere, tere, sa siakusi!"

E 8485 (131) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Esimese korra karja metsa minemisel pidi karjane vitsa kodust ligi võtma ja enne, kui ta loomad väravast välja laskis, pidi ta tõine kord tõisele poole väravat vitsaga lööma ja isi ütlema: "Siit piima, siit võid!"

E 8486 (133) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Lendas ronk üle karja, siis pidi karjane teda nõnda teretama: "Tere, tere, valgelind. Sinul pesa poegi täis, meil on laut lambaid täis." Siis ei viia ronk lambaõnne ära.

E 8486 (134) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Kui ronk üle karja lendab, siis arvati temal raipeluu noka vahel olevad ning ta laskvad selle luu maha karja sekka ja kes loom seda luud kõige enne haisutab, minevat hulluks. Selleperast oli karjastel kohuseks kaugelt tulejat ronka nõnda sõimates ära hirmutada: "Ronk, ronk, valgelind, viisrävak, pastlapaik, tulitukk, ahjuhark, mine üle küla karja, ära tule üle mede karja."

E 8489/8491 (146) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Pulmaõlle tegijal pidivad punased kindad käes olema, humalaid sisse pannes pidanud hüidma: "Õitsatsah." Siis tulla häste punane ja kange õlu.

E 8495/8496 (1) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Roosi sõna.
Seitse sasele saamene
Palas palas palas
Oh issand! Mine ära.

E 8496 (2) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Roosi tähed kirjutadi:
A.S.S.O.R.
A.L.L.J.P.
R.O.S.A.J.
J.L.L.J.T.

E 8496 (3) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/roos/
B.L.J.T.
G.E.N.E.
B.O.L.S.

E 8496 (4) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/Roos/
S.A.T.O.R.
A.R.E.P.O.
T.E.N.E.T.
O.P.E.R.A.
R.O.T.A.S.

E 8496 (5) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/roos/
A.M.O.R.
M.J.L.O.
O.L.J.M.
R.O.M.A.

E 8496 (6) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/roos/
R.O.O.S.A.
B.E.L.L.A.
A.L.L.E.R.
P.A.P.E.R.

E 8497 (7) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Nikerduse sõnad.
Nikerdus nimetamata,
Liiber, laaber lausumata,
pikka puusse puutumata.
Jeesus läks jalgsi kirikusse,
ei olnud härga ega hobust ette panna,
kõik olivad punase lõngaga ära pood
ja sinise lõngaga kinni seot.
Kuuseleht, kaseleht, haavaleht, lepaleht,
viidi väädi undi vändi. Aamen.

E 8497 (8) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
ehk: Nikerduse sõnad
Piu, pau, siu, sau,
habedise haide aamen.
Jeesus käis aost aida mööda,
kivist silda mööda,
isi likatas, isi läkatas.
Aamen. Aamen. Aamen.
Käis mägist maada mööda,
Jordani jõge mööda,
Viht, pada, pang käes. Aamen.
Veri soonel sobitagu,
säsi kokku säädigu.
Siin on see, kes sind kokku säeb.
Issa meie, kes sa oled Taevas j.n.e.

E 8498 (9) < Tarvastu khk - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
ehk: Nikerduse sõnad:
Kivi, meri, maa ja taevas,
Oli, kellele abi tarvis.
Armas Jumal tule appi.
Jeesus Kristus läks Peetrusega kirikusse
pikken põrutas, maa värises,
hobune kohkus, Jeesus kukkus põlviti maha
lugema ja laulma ja soovi soovima
Jehoova nimel. Aamen.

E 8498 (10) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Väänduse sõna
Nikerdus nimetamata,
liiber-laaber lausumata,
pikka puusse puudumata,
viindus-väändus vääramata,
luu kokku, paa loks. + + +

E 80266 (1) < Tarvastu khk. - H. Kala, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mardi- ja kadripäevakombed.
Mardi- ja kadripäeva õhtul käidi sandis. Santidest oli üks isa, kes laste eest pidi igal pool rääkima. Isasant läks siis perenaise või peremehe juure andeid paluma ja hakkas rääkima oma naise saatusest. Tema naine läinud jaanipäeval libeda jääga üle Võrtsjärve minema, aga naine kukkunud maha ja murdnud kõik oma luud-kondid katki. Tema viinud siis naise surnuaiale, matnud maha, löönud pahema jala kannaga kolm korda hauale ja öelnud: "Puhka sa, rõibe, siin." Siis öelnud ta perenaisele: "Kui te ei tunne halastust, siis on teie süda nii kõva kui pall, aga kui teil on vähegi kahju, siis võiks teie süda nii pehmeks minna kui kinnas ja kinda sees kesvakäkk."

E 81512 (14) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Roosisõnad.
R O S A K J L A
A L J B A S O R
R O S A K J L A
A L J B A S O R
Amen.
Nii vaja 18 rida kirjutada.

E 81513 (15) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Nikerdusesõnad.
Nikerdus nimetamata,
Liber laber lausumata,
kogudus kokku kutsumata,
oh, sa sitt silla alla,
oh, sa pask paju alla,
kõige ilma maa alla.
Ära mu sala salugu,
kogemata koputagu,
nägemata näpistagu.
Oh, sa pehme pedajapuu,
Oh, sa kare kadajapuu,
sääja ne soone sebime,
kivi all sa kinnitagu,
taeva all sa talitagu,
sadu sao alune,
madu mao alune.
(Seda on tarvis üheksa korda haigele kohale pääle lugeda.)

E 81514 (16) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Valu-võtmise sõnad.
Mina usun püha vaimu sisse, üht püha risti kogudust, pühade osasaamist, pattude andeksandmist, liha ülestõusmist ja igavest elu - Aamen.
(Seda tuleb lugeda haigele kohale üheksa korda.)

E 81514/5 (17) < Tarvastu khk, Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Äkilise haiguse arstimine
Esiti tuleb lugeda pudelisse, kus on rohtu 9 jagu (püssirohi, mesi, üheksat jagu kahetust, kurjasilma-õli, juudasitta, viirukit, mirri, pisuhänna verd ja lendvat hõbe) laul "Kui meil on püsti häda käes". Siis tuleb lugeda üheksa korda "Issameiet" pääle ja laul "Armas Jeesus avita". Haige vasakusse kõrva tuleb lugeda veel üheksa korda "Issameie" palve. Asi peab saama tehtud kindlas usus.

E 81515 (18) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ussisõnu
Sarapuukirja [uss]:
Sarapuu saksake,
kõevalehe kõbisegu,
haavalehe habisegu,
ärä mu sala salugu,
nägemata näpitsegu,
ole aina olermann.

E 81515 (19) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ussisõnu
Must uss:
Lõvi lõuga,
tõrvaskandu,
allmaa haljas kand,
kõevalehe kõbisegu,
haavalehe habisegu,
ära mu sala salugu,
nägemata näpitsegu,
ole aina olermann.

E 81515/6 (20) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ussisõnu
Savikarva uss:
Savi sakerjas,
maa makerjas,
kõevalehe kõbisegu,
haavalehe habisegu,
ära mu sala salugu,
nägemata näpitsegu,
ole aina olermann.

E 8696 (3) < Tarvastu khk., Suislepa - Joh. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kangast telgede pääle aetakse, tõmmatakse "käänikaikad" ruttu lõngapoomi nukkadest välja, visatakse telgede alla ja sõnatakse: "Hüpates ülesse, karates maha!" Siis saab kangas ruttu maha koetud.

E 8699 (19) < Tarvastu khk., Suislepa - Joh. Sein (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui taari (kalja) tehakse ja uude pääle kallates, siis muutsutedes kolm korda mokkega ja üteldes:
"Mede taar hapnema,
külanaese kaklema!
Kes joob see joobnuse jääb,
kes maetseb see maha sadab.
Enam on vil'l'ä väeke
ku humala hääke.

E 8705 (60) < Tarvastu khk., Suislepa - Joh. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tulekahju ja muu õnnetuse ajal öeldakse need sõnad:
Issand heida ette härjanahk,
too ette tuline mõõk,
pane ette palav raud,
viska ette veskekivi,
ma tahan sulle tuhande võrra tagasi tasoda.
Amen!

ERA I 2, 449 (1) < Tarvastu khk. - J. Lasson (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, kuhu see siis visatakse ja mis öeldakse?
See visatakse ahju taha ja öeldakse: "Ritsik, säh, luuhammas, anna tagasi ravast hammas."

ERA I 2, 475 (1) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v., Ala-Kuru k. - J. Mikk (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, siis öeldakse: "Ritsik, säh, luuhammas, anna mulle raudhammas," selle ütlemise ajal visatakse hammas ahju pääle.

EKnS 18, l (1) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Aleks. Johannson < L. Johannson < Liisa Mägi (1916) Sisestas, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Üle, üle, vihmake,
üle, vihmahooke,
likes teed mu, vaese latse.
Mul pole kodu,
kos ma kuiva,
tare ei, kos ma tahene.
Kodu suure kuuse all,
tare laia tamme all.
Vii vihma Viljandisse,
kanna hoogu Karksiesse:
Viljandin vili palanu,
Karksin kaara kõrbunessa,
Siis saab Riia Ristu1) juua,
siis saab Pärnu Päitsi1)juua.
1) Ristu, Päitsu - lehma nimed.

ERA II 123, 509 (3) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vene k., Karjuse t. - Linda Köögardal < Hans Kosesson Hans Tossi nõiasõnade vihust (1905/1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(H. K. on kirjutanud selle salaja umbes 1905. a. H. Tossi lauale unustatud vihust. L. Köögardali märkus.)
Põletiku vastu.
See koht on põletikus
Meri on kallaste vahel
Kui kõrge on Taevas
Kui sügav on meri
Külm on surma käsi
sellega mina kautan
palavat ja põlentiku
Jumala se Issa Jumala see
Poja ja see Püha Vaimu
nimel Amen xxx
(Kolm korda räägi)

ERA II 123, 511 (6) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vene k., Karjuse t. - Linda Köögardal < Hans Kosesson Hans Tossi nõiasõnade vihust (1905/1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(H. K. on kirjutanud selle salaja umbes 1905. a. H. Tossi lauale unustatud vihust. L. Köögardali märkus.)
Kui luu ära murtud on siis katsu iluste sääda latti panna ja loe sinna pääle need sõnad:
Kivi meri maa ja Taevas
Abi keel abi meel Abi Meel
Abi armsa Jumalalt
Tule api armas Isand Jumal
Jeesus läks Petruga kiriku
püss põratas maa müratas
hobu kohkus Jesus põlvili
maha lugema, laulma,
sooni sovima sooni sovima
Amen x Amen x Amen x
ühe inge puhuga.

RKM II 130, 531 (20) < Tallinna l. < Tarvastu khk. - Anu Kask < oma mälestuste järgi (1961) Sisestas Elsa Leiten 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lapsel kõht valutas, siis tehti talle:
"Keermus-kaarmus,
arakule haigus,
varesele valu,
mustale linnule muu tõbi.
Sitt silla alla,
pask paju alla,
miu latse kõtt tervese."
Selle juures masseeriti kõhtu ikka pikipäeva ringi.