Sangaste pärimus

Jutte endistest aegadest

E 52885/7 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Sangaste Linnamägi
Linnamägi on Sangaste vallas Mäekülas, Sangaste kihelkonnas, 5? versta Sangaste kirikust põhja pool. Keeni jaamast seitse versta, Restu-Pringi maanteest poolteist versta, Enno talust 350 sülda. Talude kruntisid välja mõõtes on krahv Berg välja graveerinud Linnamäe alla kuuluva maa ühes Kirikjärvega; mäe edela poole jalale on ehitanud väikse maja, kus elab mäevaht.
Sangaste Linnamägi on Otepää kõrgustiku edelapoolses osas. Et tema juure saada, tuleb mõni verst vaheldavate küngaste ja orgude keskelt läbi minna. Loodusliku mäe seisukohta kasutades on inimene teda veel kindlustanud omapäraselt: vallide ja kraavidega nõlvad äkiliseks teinud. Sellepärast näeb Linnamägi välja neljakandilisena, hästi kindlustatud, muistse aja hiiglasena mägede ja küngaste keskel väikse veekogu, Kirikjärve kaldal.
Linnamäelt avaneb vaade ümbruse pääle: õhtas silmapiiril valendab Võrtsjärv, lõunas sinetavad Karula mägede siluetid, siis Haanja Suur-Munamägi. Lähedal olevatest kõrgustikkudest suuremad on: kirdes 1/4 versta kaugusel on Uniku Hiiemägi - kõrgem kui Linnamägi 100 x, põhjas ühe versta kaugusel on Harimägi, mille absoluutne kõrgus on 250 m. Linnamäest edela poole on Matu mägi 3/4 versta kaugusel, niisama kõrge kui Uniku Hiiemägi. Õhtu pool mäe all on heinamaa, mis pika kitsa niidukaelana tuleb põhja poolt Hiiemäe õhtapoolse külje alt ja läheb lõuna poole. Linnamäest mööda saades võtab sihi kaugusse ja ümbritseb terrasidena lõuna poole madalamaks minevat Linnamäe osa, ise lõuna kohal oruks minnes. Heinamaa on 60 aastat tagasi läbipääsemata mäda olnud. Üle selle heinamaa, loode pool on madal maakünnis, mis lõunasse ja hommikusse lagendikuna edasi läheb. Hommiku pool, kohe mäe külje all on Kirgjärv. Järve kirdepoolsest otsast samas sihis edasi läheb sügav kraav, mille kallastel põõsad kasvavad, seda nimetakse Udila oruks, järve kagupoolsest otsast läheb samasugune kraav kagu sihis, mida Endo oruks nimetakse. Vanad inimesed kinnitavad, et Linnamäelt on tulnud üks maa-alune tee Endo orgu ja teine maa-alune tee Udila orgu, mida ka Röövlioruks nimetakse. Vanaaegne maantee on läinud Linnamäest mööda 1/2 versta kaugusel, Kirikjärve tagant, Sangaste mõisast tulles otsesihis üle Hasimäe Pühajärve poole. Siin on röövlid üle tee ketid tõmmanud ja inimesi kinni pidades neid paljaks röövinud - sellest siis ka org on nime saanud. Praegu on see tee külavaheteena alles.
Põhja pool on mägestik. Siin ei ole looduse poolt Linnamäe juure pääsemiseks takistusi ees, sest et Linnamäe ja Uniko Hiiemägede vahel ainult lohk on. Siin on kaitseks ehitatud vall. See vall algab punkt I-sest järve äärest ja läheb 375? sihis, 100,8 m pikkuses kuni punkt II-ni heinamaa kraavini. Punkt I-se ja järve vahel on suur lohk, mille veeru pikkus tema põhjast kuni valli harjani on 32,2 m: veeru kaldnurk on 10°, sügavus valli kõrguseni 1603 cm. Saarmann räägib, et seda lohku ennemalt pole olnud.
Umbes lohu kohalt pidanud minema madalane tee põhja poolt järve Udila orgu. Umbes valli keskpaigas on 3-4 aastat tagasi ümargune pangilaiune auk olnud - 5 jalga sügav. Augu põhjas olnud must muld. Kündmisega on auk kinni läinud. Seda on Saarmann näinud.
(Saarmann on Uniko talu põline peremees, 72 a. vana.)
Linnamäel ülevalt on keldriuks mäe sisse viinud. Uks on rauast olnud, alati poollahti seisnud. Seestpoolt ukse on trepp alla viinud. Pärast on uksele kivi ette veeretatud ja viimati lastud teomeestel uks koguni kinni panna. 78 aastat tagasi on uks veel näha olnud. Seda on näinud Uniku talu omaniku Saarmanni ema Eva.
Linnamägi ei ole mitte päält tasane, seal on palju kaevamas käidud, kes kulda ja hõbedat otsimas, kes mäe konstruktsioonist huvitatud olles. Kõiki mäepäälist katab lepapõõsastik ja harvad noored puud. Otsisin kaevu kohta, kuid midagi sellesarnast polnud. Märt Saarmann teab rääkida Linnamäe otsas olevast kaevust, et see kaev olnud ühe kaardi pääle üles tähendatud, mis on Sangaste mõisa valitsejal von Jepardil kaasas olnud. See praegu enam ei ela.
Vana peremees Saarmann räägib, et aastat 60 tagasi on ta leidnud mitmed kivikirved, lubjakivist ja raudkivist, nõndasamuti ka nooleotsasi nendesama kividest, ta on nad ära kaotanud.
Rahvas räägib, et Linnamägi on olnud vanaaegne eestlaste Linnamägi, Uniko mägi, Hiiemägi ja matusekoht. Saarmann on Hiiemäge kaevanud ja leidnud maa seest tuhka, kahe kihi süsi, seda tuhka pestes on järele jäänud luuosad (luutuhk).
Teised nimetavad mäge Lossimäeks ja seletavad, et see on endise katoliku piiskopi asupaik. Selle lossi varandus olla Kirgjärves, peal olla tal härjaike, et mitte üles ei tõuseks.
Üks venelane hakanud kord kraavi kaevama, et järve tühjaks lasta ja varandus selle põhjast välja tuua, kuid jäänud pimedaks. Lõigatud kraavi koht on praegu näha.

E 52899 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kuigatsi vallas Loku talu maa pääl olevast kivikalmust lõuna sihis 450 sammu, kahe suure pärna kohal on näha vundamendi ase, mida Jaani kiriku asemeks nimetakse. Sealt on kündmisega välja tulnud: kroonlühter ja kullast kalliskividega kaunistatud vöö, hõbedast sadulajalgraud, kuld- ja hõberahasi, kuldsõrmuseid ning kõiksugu teisi kuld- ja hõbeasju. Need olnud mullased ja märjad, sellepärast viinud leidja nad aita kuivama. Mõisaomanik on aga kohe sellest leiust teada saanud, hobusega aida ukse ette sõitnud ning kõik asjad ära viinud. Mõne väikse asja on leidja saanud ära peita. Nendest on järgi praegu Kuigatsi Lipi talu omaniku Jaan Härmanni käes kaks sõrmust, mõlemad kullast sinise kividega.
Mari Kaaramaa poja Augusti käes on sõrmeotsa suurune hõbemuna, millest uurikett on läbi pistetud. Kalmust põhja poole on kündmisega välja tulnud rauast kirikurist, millel kukk otsas on. See on Loku talu omaniku käes.

E 52900 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Aakres leidub mitmeid Rootsi-nimelisi mägesi ja kohtasi. Nii on Rootsi mägi, Rootsi talu, Rootsi mets jne.
Aakrest Pikasilla (Virtsjärve) poole seisab tee ääres Aakre mõisa metsa sees Rootsimägi, teisel pool Kunimägi. Rahva juttude järgi olla Rootsi sõja ajal nende mägede alla rahakatlad maha maetud. Mõlemad katlad olla raudahelatega ühendatud. Raudahel minna läbi tee alt Rootsimäe juurest Kunimäeni. Rahakatlaid hoida vanasarvik ise.
Aakres Soka talu maa peal olla ka üks väike mäeküngas, Kunimäe nimeline.
Sealt olla karjalapsed palju püssikuulisi leidnud, mis muidugi ära on kaotatud, sest see on umbes 15 aasta eest olnud.

E 52908/10 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rõngu loss
1500 aastat on Rõngus Totveni suguvõsa elanud. Krahv Mannteuffeli suguvõsa käes on ta 300 aastat olnud. Von Anrepi käes 40 aastat, kes ka viimane omanik oli, sest praegu on mõis riigistatud.
Praegused hooned on Gotthard von Mannteuffeli isa ajal ehitatud. Ehitus on suurepäraline, väga ilus ja hää töö. Rahvas seletab järgmiselt. Ehituse juures saanud oma telliskivid otsa, sellepärast on neid Kongota mõisast orjade läbi käest kätte edasi antud 12 verstalisel vaheteel. Naised, neiud ja mehed kõik olnud välja aetud. Naistel olnud lapsehoidjad taga, poisslapsele võinud ema kaks korda rinda anda, tütarlapsele üks kord. Teolistel pidi kodust oma toit ühes olema, see seisnud koos aganaleivast, hapupiimast ja ohakapudrust (kapsaid pole sel ajal olnud). Hapupiim rukkijahudega segatud on veel 50 aastat tagasi teoorjade toit olnud. Mõisast antud nende toidule lisaks raha ehk praaga. Meestele kaks toopi, naistele poolteist toopi päevas. Niimoodi sai ehitatud laudad, aidad, viinakoda, õlleköögid, mille alt vesi on läbi juhitud olnud. Rauast osad kõigi ehituste juure on mõisa sepp Jaan Grünfeldt teinud. Tema on selle seletuse annud, sest ta on 90 aastat vana.
Kuidas rahvas lossi ajalugu seletab. Rõngu ja Rannu mõisade omanikud olnud suured sõbrad ja käinud koos jahipidudel. Mõlemal olnud kodus valmis sõjavägi, mida riik tarbekorral välise vaenlase vastu tarvitanud. Rõngu loss olnud looduse poolest väga hästi kaitstud, teda ümbritsenud vesi: järv ja jõgi, praegune Rõngu mõisa jõgi ja Lüüsi järv, mis siis palju suuremad olnud. Ainult põhja poolt ühines ta kitsa riba läbi maaga. Sinna on vallimägi ette ehitatud. Rannu krahvi poeg olnud Rõngu krahvi ristipoeg. Lapetukme küla olnud enne Rõngu päralt, kuid krahv kinkinud oma ristipojale. Seda kinnitab veel see asjaolu, et Rannu piirid on üsna Rõngu lossi lähedal.
Mingisuguse tüli pärast lasknud Rõngu krahv oma ristipoja ära tappa, teinud ühe tükist prae ja kutsunud Rannu krahvi oma juure lõunale. Söögi ajal küsinud: "Kas liha hää maitseb?" Saanud vastuse: "Imehää." Siis käskinud ta vaagna pääl krahvile poja pää näha tuua. Rannu krahvil läinud oma kaitseväe abil korda lossist välja pääseda. Mõne päeva pärast ilmunud ta oma sõjaväega Kaapri mäe pääle, on sinna suurtükid üles seadnud ja Rõngu lossi pommitama hakanud. Seda on ta niikaua teinud, kuni viimaks Rõngu krahv ta suurte jõudega minema kihutanud ja Rannu lossi üsna ära hävitanud. Rõngu lossi varemed seisavad veel nii, kui nad purustuse tagajärjel üles jäid. Paarkümmend sammu asub eemal uus loss kuulsa Mannteuffeli ehitus. Von Anrepp on ta 1917. aastal põlema pannud, pääle selle, kui tema oma kallima kraami linna vedanud, mida moonamehed pool aastat toimetanud. Enne Vene vägede taganemist oli kraam ära veetud ja omanikku ennast polnud ka mõisas, sest ta kartis taganemist. Kui Saksa väed sisse tulivad, ilmus ta jälle ja oli Rõngu komandant - Herbert Anrepp. Mõisa on keldreid ja õõnsusi all täis. Seda on säält koha päält näha, kust pikne valli sisse löönud. Rahvajutu järgi olla sääl palju särgimusta ja laskemoona, mida on ka kaevamise juures välja tulnud, koguni üks raud üles leitud, aga siis on edasi kaevamine ära keelatud. Sääl pidavat ka palju viina olema. Mõne aasta eest elanud keldritoas metsavaht Jaan Raudjalg. Korraga kuulnud ta põranda all niisuguse plahvatuse, et tuli laual ära kustunud. Konrad von Anrepp tähendanud: "Lõhkes vist mõni veinivaat."
Kõige esimesed talud olnud Alani ja Mikkani. Rõngus, mille ümbrus suure laanega kaetud olnud - rahvas räägib, et sääl olnud röövlite elukoht ja nad käinud säält Riia-Tartu postitee pääl röövimas.
1/4 versta Rõngu kirikust, Puidaku talu ja väikekoha omanik Eichvaldi piiri pääl on lättekoht, mida "Tondiläte" kutsutakse. Sinna on röövlid inimesed sisse visanud, säält on oigamisi ja hääli kuulda olnud. Kord selgel hommikul on Iha mäelt suits otse taeva poole tõusnud, mida lossivahid on näinud. Selle suitsu järgi on sõjavägi metsa läinud ja röövlid ära hävitanud.

E 52918 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rõngu kihelk[konna] Kirepi vald, Ansu t[alu]
Selle talu põllul asub maakivist rist ja hauakivi. Need mõlemad on teadmata põhjusel oma päriskoha päält tõise koha pääle paigutatud ja asuvad praegu tee ääres, mis õuest karjamaale viib. 400-500 sammu talust eemal. Risti juurest talu poole minnes kasvab paremat kätt teest eemal 110 sammu vana mänd, mida "rootsiaegseks" hüütakse. Selle männa juures on kruusaauk, kust surnuluid välja tuleb. Selle kruusaaugu kohal, mäe all on soo, mida Kalmesooks hüütakse. Soo on Matsi talu krundi sees, umbes kahe vakamaa suurune.

E 52916/17 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kivivarre Linnamägi
Rõngu kihelkonnas, Aakre vallas, umbes kolm versta Puka raudteejaamast ehk üks verst Riia-Tartu maantee äärest seisab kesk soosid ja põldusid muistne Linnamägi, rahvas kutsub teda Kivivarre Linnamäeks. Linnamäe all seisab Kivivare nimeline talu. Mägi on kaunis suur ja kõrge, pikergust vormi. Mäeküljed on järsud, kuna mäepealne tasane on nagu laud.
Mäe peal kasvavad männid ja kased, kuna mäe all siis lepavõsa on, teisel pool aga talu ja põllud. Mäe all viriseb oja, mis Verioja nime kannab. Mäe jalal on mõned suured pooleniste maa sees olevad kivid.
Linnamäega lõunapoolsest servast ühendatud, seisab üks madalam mägi, mis Vargamäeks kutsutakse.
Umbes pool versta Kivivarre Linnamäest lõuna-lääne poole seisab Tangi talu maa peal kesk sood pähklipuumetsa sees kõrge ümargune mägi, millel õiget nime ei ole, vaid Kuusemäeks hüütakse, sest et mäeharjal suur kuusk seisab. Kuusemäe all Linnamäe pool küljes on sügav kraav, mille põhjas küll vett palju ei ole, vaid mädasoo, heinaga ära kasvanud. Kraav on muistsete vallikraavide sarnane. Kraavi kaldalt läheb kõrgem maariba nagu tee läbi soo Linnamäele. Rahvajutt räägib, et siin venelased ja rootslased olla sõdinud. Lahingu ajal on venelased, kes Kivivarre Linnamäel olnud, püssirohusuitsu sees selle tee ilma rootslaste tähele panemata teinud ja nii rootslaste kallale tunginud.
Kivivarre Linnamäest hommiku poole seisab Mooritse talu maa pääl Kabelimäe nimeline mägi, kus ennemalt surnuluid leitud.

ERA II 7, 787 (21) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Surnuaial olevat jutustaja sinakat tuld näinud ja kuulnud inimesi jutustavat, et see olevat rahatuli.

ERA II 115, 289 (48) < Sangaste khk., Sooru v., Oru t. - Allina Verlis < Jaan Talvik, 86 a. (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Et loomad saaks hästi müüa
Üle laudaläve viies tuleb ütelda: Ma viin sind üle ühe läve, üle nurme, üle tee. Jeesus Kristus on mul armuline, kes sinu juures kätt paneb, see sind ostab. Aamen. Xxx

ERA II 240, 494/6 (3) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Puka al. < Sangaste khk., Kuigatsi v., Vastse-Lipa t. - Feliks Kuus, Tartu I Reaalkooli õpilane < Ljuba Kuus, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Piksa pettäi.
Piksa talu on Sangaste vallas Vastselipa talust 3. talu. Mägiste raudteejaamast 5 km, Pukast 11-12 km.
"Piksa värete iin om suur pettäi. Ma küll ei tiiä kas ta põlla kah sääl om, kui Piksa Jaan tida puu-nälläge maharagunu ei ole. Tol pedäjel kasvasse ossa puha allapoole. Kui Rootsi kuningas siin maal käis üte suure sõa aigu, sis oll tel säände pedäjene kepp ollu. Kuningas pistnu tolle kepi otsapitti maasisse, nigu tel ta parasjagu käen oll, ladu allapoole ja ütelnu, et kui minu valitsus siia maale tagasi tule, sis mingu sii kepp kasuma. Ja tu kujunu kepp ollegi kasuma lännu. Nüit om ta sääl suur pettäi. Üitskõrd oll Piksal üits tahtnu tida maha lõigata, aga vana Juk ütelnu, et las tel kasuda, seeni kui peremiis tagasi tule. Säälpuul ustas, et üitskõrd jälle Rootsi valitsus Eestide tagasi tule."
Tõepoolest, seda olen kuulnud isegi selle kandi vanarahvaga jutule sattudes.

ERA II 240, 506/9 (10) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Puka al. < Sangaste khk., Kuigatsi v., Vastse-Lipa t. - Feliks Kuus, Tartu I Reaalkooli õpilane < Ljuba Kuus, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Keeni metsa kruusaauk.
"Keeni Kõrgepalu mõtsast läbi minnen suurtiid pitti Valga poole, om suur ruusaaud suurdii veeren. Kui säält üüse läbi minna sis om sääl avva põhjan sügaven tuli näta. Sääl oll vist vanast üits tõrvaahi. Ja tolle tõrvaahju asemele om nüüd ruusaaud saanu. Kui üüse tollest ruusaavvast müüda sõita, sis om sääl tuli näta, suur ta tuli ei ole, aga nisuke, nigu 3-4 kandu palase. Minu memm es julgu säält konagi üüse ütsinde suurtiid müüda Valka minna. Tu tuli palas sääl nii kella üteni. Mina esi näi, kui sääl põhjan tuli palasi.
Üitskõrd oll üits mees säält üüse müüda lännu. Ja sis oll sääl avva põhjan tuli palanu. Ja üits miis pallaste jalguga ja palla pääga vasta tullu. Tu asi oll talvel. Ja ütelnu, et anna mulle rõivit, et sis ma näitä sulle midägi. Valka mineja ütelnu, et mul ei ole sulle midägi anda, aga tule Valka üten, sis ma osta sulle saapa ja mütsi. Tuu jälle, et ei saa, mul palla jala, aga tuu tagasitullen saapa ja müts üten. Hääküll, oll miis nõus. Tu pallaste jalguga miis sis näidas telle. Avva põhjan ollu kolm tönni. Üits tönn ollu villä täis, tõne tönn jääd ja kolmas tönn verd täis. Esi selletänu, mis nuu tähendase. "Villä tönn om villä aaste, jäätönn om, et perast saagi aiga tuleva külma aja, ja perast tuda tuleva suure sõaaasta, et verd om laialt."
(See jutt liikus õige agaralt 1929. aastal ümber.)
Kui tu mees Valgast tagasi tull, tõi ta uvve talvemütsi ja vennesaapa, et muidu ta ei lase minnu mõtsast läbi. Aga tullen oll ruusaaud tühi ja miist es tule vasta ei midagi. Miis tõi saapa ja mütsi üten kodu.

ERA II 242, 565/6 (1) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Vaalu k., Kassipalu t. - Endla Napritson, Kuigatsi algkooli õpilane < August Napritson, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Veekogud
Meie krunt kui ka selle ümbrus on olnud ennem järve all, mis aga nüüd on kinni kasvanud. Praegu leidub ainult hulga allikaid ja mädasood. Üks allikaist on aga õige tähelepanuväärne. Nimelt rääkis isa ühe loo, mille ta on kuulnud oma isalt. Korra saatnud vanaisa oma karjapoisi allikalt vett tooma, karjapoiss läinud. Vähe aja pärast aga kuulnud toasolijad kisendamist ja välja minnes jooksnud karjapoiss neile vastu ja rääkinud lõõtsutades, et allikas on suur rahakast. Nimelt olevat allikas ajanud vett üle äärte ja suur punane kast, roostunud võti ees, tõusnud veepinnale. Nüüd tormasid kõik allika juurde ja tõepoolest, nad nägid samasugust kasti, nagu karjapoiss kirjeldanud, aga kast vajunud suure müraga alla ja oligi kadunud.
Umbes samasugune juhus oli ka 1932. a. 1. juulil. Meie olime väljas, kui korraga kuulsime imeilusat muusikat, kuulasime umbes œ tundi, muusika ei vaikinud, meie otsustasime minna allika juurde, sest muusika kostis säälpoolt. Allikas oli tõusnud umbes œ m kõrgemale ja vett voolas vahutades üle äärte ning muusika kostiski säält. Seisime mõned minutid vaikides, siis aga vaikis muusika ja veetõus alanes, kõikus ainult allika ümbrus, mis muidu on täiesti kõva.

ERA II 242, 572 (4) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Priipalu as. - Asta Tamm, Kuigatsi algkooli õpilane < Alviine Tamm, 39 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Metsad. Käolaan on mets, mis olla vanasti suur mets. Praegu aga on ta maha lõigatud, samuti ka põlenud. Oma nime oli laan pärinud talust, mille nimi oli ka Käo. See talu olla hävinud sellest, et mõisnik olnud istutanud sinna ümberringi metsa.

ERA II 242, 573/4 (7) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Priipalu as. - Asta Tamm, Kuigatsi algkooli õpilane < Alviine Tamm, 39 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Priipalu rahvamaja ümbrust kutsutakse Juudapaluks. Rahvajutu järele olla ka siin ennemini põline mets, mida läbis tee. Keegi ei tahtnud hää meelega sellest metsast läbi minna, sest kõik kartsid seda metsa. Igakord, kui keegi läbis seda metsa, tulnud teel vastu mõni tonditaoline inimene. Kas mõni vana mees ehk naine lombates või koledas välimuses. Üksi seda hirmutist ei kardetud, vaid kardeti ka seda, et see peletis eksitab inimese teelt kõrvale. See peletis ei jätnud siis ka kunagi inimest kimbutamast, vaid talitas temaga nagu mõne oma vastasega. Siis pole ka imekspantav, kui seda kohta kutsutakse Juudapaluks. Praegu on selle põlise metsa asemel majad ja üksikud puudki. Veel olla sellel kohal katoliku kirik, mis rahvajutu järele üle öö kadunud olla, ainult varemed jäänud järele.

ERA II 242, 577 (12) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Priipalu as. < Jämaja khk., Torgu v., Kivikopli t. - Asta Tamm, Kuigatsi algkooli õpilane < Hindrik Tamm, 37 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Priipalu aleviku lähedal asub Konge talu. Selle talu heinamaal kraavi kaevades leiti möödunud aastal 1938. a. vanaaegseid rahasid. Neid rahasid peeti vanadeks, sest rahasid ei tuntud. Rahad viidi Tartu muuseumi. Teadmata on see, mis on vanal ajal sellel kohal olnud.

ERA II 242, 586 (5) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Pringi k., Kolga t. - Heino Jänes, Kuigatsi algkooli õpilane < Hendrik Jänes, 48 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Maetud rahast
Pringist mõisa lähedal umbes sada meetrit eemal oja ääres lohus on vanasti maetud mitmete kastide kaupa kulda, pandud maa sisse. Palju aja pärast tulnud rootslased sinna kohta ja mõõtsid mitu päeva sääl. Teisel päeval vaatama minnes oli suur auk maa sees ja mõni tükk kulda oli veel sääl kohal maas.

ERA II 242, 599/600 (2) < Sangaste khk., Laatre v., Teeääre t. < Sangaste khk., Sangaste m. - Aleksander Prede, Tsirguliina algkooli õpilane < Rudolf Prede, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Veel üks suur mänd kasvas selle metsa teises otsas. Selle vanadust arvati Rootsi ajale ja teda nimetati Rootsi pedajaks. Tema all arvati olevat varandusi. Rootsi ajal olevat rootslaste sõjavägi siin olnud kord laagris. Siia olevat maetud varandusi, mis siia jäänudki. Mitmed inimesed on seal õnne katsunud, seda tõendavad kaevatud augudki. Ka olevat siia maetud langenud sõjamehed, mille tõenduseks on rida hauakääpaid. Praegu on valitsuse käsul halastamatu saag lõiganud selle muinaseseme maha. Need kaks mändi jutustasid oma elujuhtumeist teistele, aga nüüd seisab ristimänd vaikselt oma kohal ja kõigutab pääd, kui näeb suurt ülekohut tehtavat. Tema mõttes mõlguvad endised juhtumised ja parunite hiilgepäevad. Vanadus kipub ligi. Nii kaob kõik igaviku rüppe.

ERA II 242, 619 (2) < Sangaste khk., Tõlliste v., Kuuste t. < Helme khk., Koorküla v. - Johannes Märtson, Tsirguliina algkooli õpilane < ? (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Rootsi kuninga Karl XII sõjavara
Rahvajutt
Kõneldakse, et on sõja ajal peidetud Rootsi kuninga Karl XII poolt mingisugune vara ära peidetud.
Asukoht.
Valgamaal Sooru vallas Sompa talu maal asuva suure männi alla, seda ei teada, kas see mänd kasvab veel või mitte.

ERA II 242, 305/7 (2) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu as., Vahemetsa t. - Elmar Rast, Otepää progümnaasiumi õpilane < isalt, 48 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tartu-Võru maantee ääres on äkiline perv, mida nimetatakse Röövlimäeks, sest vanasti elanud seal röövlid. Kord ühele vagale vanamehele öeldud unes, et mine keskööl Röövlimäele ja kaeva suure kivi alt, siis leiad palju vara. Mees aga põle julgenud üksinda minna, kutsund siis sõbra ning läinud järgmisel ööl kaevama, aga kui kesköö kätte jõudnud, hakanud mets ümberringi hirmuäratavalt kohisema, nii et mõlemil meestel langes süda saapasäärde ja nad tulid ära koju.
[See Röövlimägi asub Kambja kihelkonnas. Koordineerija märkus 2006]

RKM II 225, 271 (1) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Lauküla, Antsi t. - Erna Tampere < Mari Rood, 80 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rootsi kuningas olev selle Antsi tamme istutanu. Pisten ladva alapoole ja tüme ülespoole. Selle omma ta nii kahar. Ku tamm kasuma lätt, sis Ruuts võitev.

RKM II 225, 272/3 (2) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Lauküla, Kengu t. - Erna Tampere < Liidia Gressel, 78 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Antsi tamm om ruutslase istutedu. Olli ütelnu: "Kui sjo tamm kasuma lätt, sis temä saa viil tolle maa tagasi."

RKM II 225, 282/3 (3) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Tagula k., Laane t. - Erna Tampere < August Reinup, 67 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laukülän Antsi talu juures om suur tamm. Üteldäs, et Rootsi kuningas om kepi pistü löönu ja ütelnu, et: "Kui sjo kepp kasuma lätt, sis saa sjo maa viil kunagi Rootsi alla." Kepp läits küll kasuma ja vanaisa ütel alati, et: "Näis, kuna see maa Rootsi alla saa."

RKM II 225, 53 (20) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Korijärve k., Loojamäe t. - Erna Tampere < Mari Orav, 77 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ehitust alustedi ka vanakuu kuival aol. Sis sais maja kuiv.