Sangaste pärimus

Rahvakalender

E 75568 < Sangaste khk. - E. Martin, õpil. < vanaema (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mõnes kohas riputati kuusk nööriga lakke, selle kaunistamiseks tarvitati õunu ja lambarasvast valmistatud küünlaid.

E 75749 < Sangaste khk. - Eha Kompus, õpil. < ühelt vanalt mehelt (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ei puudunud ka kuusk, mis oli lakke riputatud. Kuuske ehtisid kringlid ja küünlad, mis olid kodus lambarasvast valmistatud ning mille tahiks oli linane niit.

E 77285 < Sangaste khk., Sangaste v. - B. Ojaver, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Hans Pulst, 75 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva õhtul kogusid naised ja tüdrukud lillekesi ja sidusid kaseokstest vihtu. Nende arvates pidi sarnase vihaga vihtumine tervisele väga kasulik olema, lilled pandud talveks paigale ning antud siis lehmadele, kui neil midagi viga olnud, see pidanud kindlasti aitama.

E 77288 (1) < Sangaste khk., Sangaste v. - Paul Feldmann, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Matilde Trell, 71 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva pühitsetud vanasti peaaegu samuti nagu nüüd. Jaanilaupäeval tehti saia ja muid paremaid toite. Säeti tõrvapott aasale üles ja torgiti kased ümberringi maasse, mis andis platsile nagu aia ilme. Ka tuppa toodi kaski. Mõisast anti jaanipäevaks igale moonakale ja ka igale tema perekonnaliikmele kolm toopi õlut. Õhtust alates lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi jaanitule ümber, kuni see kustus. Jaanipäeva hommikul mindi kirikusse jumalateenistusele.

E 77342 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Umbes sarnane on ka järgmine komme: päeva punutakse pärg 12 kimbust (iga kimp koosneb omakorda 12 isesugusest lillest). Päikese loojaminekul tuleb ta pähe panna ning kõndida keskööni. Koju tulles asetada pärg seinale ning ütelda 3 korda: "Kes minu oma, tulgu, pangu kroon (pärg) mulle päha." Öösi ilmuvatki ta ning pandvat krooni magajale neiule pähe.

E 77342/4 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Võetakse kolm viljatera ning 9 lille ja peidetakse nad jaanitule juurde sõnadega: "Kes korjab nad, toogu mulle ööse kätte." (Peita tuleb nii, et keegi juuresolejatest ei märkaks seda toimingut.) Ning tõesti, kui neiu saab varsti mehele, tulevat noormees ning toovat lilled tagasi, kuid selle juures näitavat käega ukse poole. Kui on oodata kellegi surma, siis toovat lilled vanamees, suure pika habemega. Lilled on sel juhusel närtsinud. Tuleb lihtsalt noormees ning toob lilled ühes viljateradega tagasi, saavat neiu elama rikkalt, tuleb ta aga lilledega, kuid ilma viljateradeta, tulevat neiul tulevikus näha raskeid ning viletsaid päevi. Naeratab ta aga selle juures, siis võib end trööstida sellega, et muredest ning viletsusest saab ta ikka võidu.

E 77345/6 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
24 sorti lille punuda pärjaks ning kui teised lähevad jaanitulele, minna salaja metsa järve või allika juure, sõnada: "Kes minu oma, see jäägu, teised aga kadugu." Esmalt ilmuvat vees suur hulk kujutusi, kuid nad kaovat kõik ära ning paigale jäävat ainult üks, kes ongi tulevane.

E 77346/7 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Sama kommet tehti ka saatust teada saamiseks. Seks punuti puude okstest kroon ning mindi vee juure. Enne tuli 3 korda ümber käia ning siis vaadata vette. Kui nähtavale tuli mingi must hunik, siis pidi see tähendama rikkust. Selle huniku suurus pidi näitama rikkuse astet. Peegeldusid vees aga surnuluud, siis pidid varsti matused tulema. Kui vette on vaadatud ning saatus on teada, siis tuleb vaatamiskohast teeni tagurpidi minna.

E 77349 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Tehti juba päeva üks viht ning öösi tõmmati sealt välja üks oks. Kui lehtede arv oli paaris, siis tulid pulmad.

E 77350 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Hommikul, kui kari karja aeti, tuli võtta iga looma jäljest midagi, panna kotti ning see hoida 3 päeva laudas. Kui kolm päeva möödus, tuli võetud puru karja teele raputada sõnadega: "Õnn, tule tagasi."

E 82315 (3) < Sangaste khk., Sangaste v., Lauküla k. - Salme Tiels, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < M. Kaarna (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kiigepühad. Juba esivanemad ütlesid, et lihavõttepüha hommikul päike kiigub ning esimesed peavad seepärast tema eeskujul toimima.