Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Sangaste pärimus

Kombed ja tavad

Tagasi esilehele


E 78381 (1) < Valga l. < Sangaste khk. - Alfred Pettai, Valga Poeglaste Gümnaasiumi õpil. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui laps oli sündinud, siis pidi isa mõnest raamatust viimast rida tagurpidi lugema, s.o. tagantpoolt ettepoole, et laps ei hakaks "kogelema".

E 78387 (22) < Valga l. < Sangaste khk. - Alfred Pettai, Valga Poeglaste Gümnaasiumi õpil. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Surma puhul, kui surnu maetud, tuldi koju ja pekseti kodurahvast kuuseokstega (ka seinu pekseti), et sest majast enam keegi ei sureks.

E 77342 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Umbes sarnane on ka järgmine komme: päeva punutakse pärg 12 kimbust (iga kimp koosneb omakorda 12 isesugusest lillest). Päikese loojaminekul tuleb ta pähe panna ning kõndida keskööni. Koju tulles asetada pärg seinale ning ütelda 3 korda: "Kes minu oma, tulgu, pangu kroon (pärg) mulle päha." Öösi ilmuvatki ta ning pandvat krooni magajale neiule pähe.

E 77342/4 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Võetakse kolm viljatera ning 9 lille ja peidetakse nad jaanitule juurde sõnadega: "Kes korjab nad, toogu mulle ööse kätte." (Peita tuleb nii, et keegi juuresolejatest ei märkaks seda toimingut.) Ning tõesti, kui neiu saab varsti mehele, tulevat noormees ning toovat lilled tagasi, kuid selle juures näitavat käega ukse poole. Kui on oodata kellegi surma, siis toovat lilled vanamees, suure pika habemega. Lilled on sel juhusel närtsinud. Tuleb lihtsalt noormees ning toob lilled ühes viljateradega tagasi, saavat neiu elama rikkalt, tuleb ta aga lilledega, kuid ilma viljateradeta, tulevat neiul tulevikus näha raskeid ning viletsaid päevi. Naeratab ta aga selle juures, siis võib end trööstida sellega, et muredest ning viletsusest saab ta ikka võidu.

E 77345/6 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
24 sorti lille punuda pärjaks ning kui teised lähevad jaanitulele, minna salaja metsa järve või allika juure, sõnada: "Kes minu oma, see jäägu, teised aga kadugu." Esmalt ilmuvat vees suur hulk kujutusi, kuid nad kaovat kõik ära ning paigale jäävat ainult üks, kes ongi tulevane.

E 77346/7 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Sama kommet tehti ka saatust teada saamiseks. Seks punuti puude okstest kroon ning mindi vee juure. Enne tuli 3 korda ümber käia ning siis vaadata vette. Kui nähtavale tuli mingi must hunik, siis pidi see tähendama rikkust. Selle huniku suurus pidi näitama rikkuse astet. Peegeldusid vees aga surnuluud, siis pidid varsti matused tulema. Kui vette on vaadatud ning saatus on teada, siis tuleb vaatamiskohast teeni tagurpidi minna.

E 77349 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Tehti juba päeva üks viht ning öösi tõmmati sealt välja üks oks. Kui lehtede arv oli paaris, siis tulid pulmad.

ERA II 11, 684 (77) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui puuraiuja kõrvale lööb, siis öeldaks, et ta on käe ära maganud.

ERA II 242, 598/9 (1) < Sangaste khk., Laatre v., Teeääre t. < Sangaste khk., Sangaste m. - Aleksander Prede, Tsirguliina algkooli õpilane < Rudolf Prede, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laatre vallas Laatre-Õru maantee ääres kesk metsa laiutab end üle noorte puude lai, kaheharuline mänd, mis on rahvasuus kuulsaks saanud nimega ristipetai.
Ammu enne maailmasõda kasvas tugev männimets Laatre mõisa maa-aladel. Igaüks kartis öösi sinna juhtuda, sest vanarahvas teadis õudseid lugusid sest metsast. See, kes sinna metsa öösi minevat, see tapetavat.
Kord vedanud noored poisid kihla toobi viina pääle, kes läheb läbi metsa. Üks julgeim asuski teele. Teine julge läinud teiselt poolt vastu hirmutama. Kesk metsa jõudnud kokku ja kadunud mõlemad. Rahvasuu ei tea selle kadumisest midagi. Aga nagu oleks Jumala tahtmine hirmsa asja jälgi segada, saatis ta tormi, mis murdis kõik ümberoleva metsa maha, ainult üks kaheharuline mänd, just sääl, kus sündis lugu, jäänud tummaks tunnistajaks üksi ja mahajäetult. See oli paar aastat enne suurt maailmasõda. Seda kohta hakati veel enam kartma.
Oma ristimänni kuulsuse sai ta sellest, et kord tahetud matta üht varjusurnut. Aga õnnekombel ärganud ta ellu ja just ristimänni kohal. Sest sündmusest olid ehmunud matjad ja surnu. Matjad jooksnud laiali, aga matetav roninud puu otsa, kust pimedas hiilinud koju. Seejärel hakatud seda mändi pühaks pidama. On inimestesse kasvanud komme, et alati, kui surnut viiakse sealt mööda, peatutakse, juuakse ja lõigatakse rist puusse. Praegu ilutseb 30 meetrilisel puul üle 150 risti, neis kinnikasvanud ja uusi.

RKM II 49, 259 (9) < Sangaste khk. - Ilse Vares < Salme Vares (1955) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Süüakse 9 soolast silku, võetakse klaas veega voodi juurde, kes öösil jootma tuleb, see olevat tulevane abikaasa.

RKM II 49, 259 (9) < Sangaste khk. - Ilse Vares < Salme Vares (1955) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Süüakse 9 soolast silku, võetakse klaas veega voodi juurde, kes öösil jootma tuleb, see olevat tulevane abikaasa.

RKM II 49, 259 (13) < Sangaste khk. - Ilse Vares < Salme Vares (1955) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuuakse puid kolm sületäit, pärast loetakse ära, kui on paaris, siis saab see, kes puid tõi, mehele, kui on puude arv paaritu, ei saa mehele.

ERA II 11, 684 (77) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui puuraiuja kõrvale lööb, siis öeldaks, et ta on käe ära maganud.

ERA II 242, 598/9 (1) < Sangaste khk., Laatre v., Teeääre t. < Sangaste khk., Sangaste m. - Aleksander Prede, Tsirguliina algkooli õpilane < Rudolf Prede, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laatre vallas Laatre-Õru maantee ääres kesk metsa laiutab end üle noorte puude lai, kaheharuline mänd, mis on rahvasuus kuulsaks saanud nimega ristipetai.
Ammu enne maailmasõda kasvas tugev männimets Laatre mõisa maa-aladel. Igaüks kartis öösi sinna juhtuda, sest vanarahvas teadis õudseid lugusid sest metsast. See, kes sinna metsa öösi minevat, see tapetavat.
Kord vedanud noored poisid kihla toobi viina pääle, kes läheb läbi metsa. Üks julgeim asuski teele. Teine julge läinud teiselt poolt vastu hirmutama. Kesk metsa jõudnud kokku ja kadunud mõlemad. Rahvasuu ei tea selle kadumisest midagi. Aga nagu oleks Jumala tahtmine hirmsa asja jälgi segada, saatis ta tormi, mis murdis kõik ümberoleva metsa maha, ainult üks kaheharuline mänd, just sääl, kus sündis lugu, jäänud tummaks tunnistajaks üksi ja mahajäetult. See oli paar aastat enne suurt maailmasõda. Seda kohta hakati veel enam kartma.
Oma ristimänni kuulsuse sai ta sellest, et kord tahetud matta üht varjusurnut. Aga õnnekombel ärganud ta ellu ja just ristimänni kohal. Sest sündmusest olid ehmunud matjad ja surnu. Matjad jooksnud laiali, aga matetav roninud puu otsa, kust pimedas hiilinud koju. Seejärel hakatud seda mändi pühaks pidama. On inimestesse kasvanud komme, et alati, kui surnut viiakse sealt mööda, peatutakse, juuakse ja lõigatakse rist puusse. Praegu ilutseb 30 meetrilisel puul üle 150 risti, neis kinnikasvanud ja uusi.