Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Rõuge pärimus

Mängud

Tagasi esilehele


E 17196 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Laste naljad
Kumma sa võtad, kas laanelamba või oruoina?
Laanelammas - konn, oruoinas - vähk. On halvema võtnud, siis saab naerda.

E 17196 (2) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kumma sa võtad, kas kõllendaja kivi päält või hallendaja aia alt?
Kõllendaja - penisitt
hallendaja - uisk)

E 17197 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lapsed võtavad ükstõise käeselja nahast pöidle ja esimese sõrme küüntega kinni, käed ületsigu ning kõigutavad käsa üles ja alla, lauldes:
Teek, teek, tigane,
vaak, vaak, varblane,
orav läits kuuse otsa,
võtt Ansu, Pitti, Sassi, Liisa, Manni n.n. nina otsa,
Pahut Ansa porri,
ise läks ära üle aia vurtsti.
Ning lasevad käed lahti ja naeravad - teevad kisa.

E 9601 < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pümmesikk
Ühel mängijal seotakse silmad rätikuga kinni, nii et ta midagi näha ei või. Siis võtab üks tal käest kinni ja viab nurka. Pümmesikk küsib: "Kohe sa minnu viit"?
Vastus: "Tsia pahta".
Pümmesikk: "Mida tegemä"?
Vastus: "Putru süüma".
Pümmesikk: "Kos luhits"?
Vastus: "Otsi esi".
Viimase sõna ajal jääb pimesikk üksi. Nüüd hakkab ta tuba mööda kobama, kuni kedagi kätte saab, kes muidugi tema ameti pärija on.

ERA II 156, 587/96 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, 65 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Öütsih käumine
Aprilli lõpul vai mai algusõh kaubõldi öütsivana. Tuul olle palgas egä hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja 10 kopkat raha. Aig oll täl maikuust nikakuni ku' väikumaarja pääväni, tuu um 18. septembrini'. Egä hobõsõ' jaos oll üts niidülapp vai suuviir. Ütskõrd olli kõik hobõsõ' üte kotusõ pääl tõõso üüse jäl' tõõsõ kotusõ pääl, a' kõgõ paremb kotus jäteti puulpääva õdagus. Öütsih käüja olli poisi vai tütärlatsõ. Lätsimi' hobõstõga välla, pannimi' hobõsõ kammitsahe ja aimi nuu' süümä. Sis võtimi hobõsõpäitse ja noidõga tõimi' hako mõtsast, nii et terves üüs sai. Kuuh olli' mitmõ küla hobõsõ', tuuperäst tuudi kah pallo puid, et suur tuli olõsi, mudo, ku väikene um, sis hobõsõ panõi tulõst tähele ja lätvä är' mõtsa voi essüse är', voi saava sussõ kätte. Suur tuli oll kah sussõ hirmutamises, mudo nuu tulõva väiga ligi. Soe' jo' tuld pelgäse'. Ku' oll äripääväne üü, heitsi kõik ümbre tulõ magama, inne pessi puhmaalotsõ nuiõga är, et mõni huss ei' olõ'. Mudo tuu um külm kihä all ja' või viil kahjo kah tetä. Üts jäi üles üüvahis. Tuu kohend tuld ja kai hobõsidõ perrä ja et kah soe' hobõsid murdma ei tulõs. Öütsivahil oll tirinui, minka hobõsid hirmut tulõlõ lähembähe ja' sussõ mõtsa õks kavvõmbahe. Tuu tirinui oll puultõist (1œ) arssina pikk kepp, sääl küleh oll pikk traat, koh olli rõnga peräh. Tuud lüüdi vasta maad, sis tuu põrisi, tuud soe' ja hobõsõ väega pelksi.
A' ku' tull puulpääva õdag no' sis oll nali vallalõ, sis tulli kõik noorõ kokko ja naksi larmama. Kõgõ rohkõmp õks mängiti mängõ, vai kaeti jõudu. Kõgõ rohkõmp õks tetti (1) "kaalaluuri vidämist". Tuu oll nii, kats poissi vai miist võti päitse, panni nuu' kumbki üle kaala ja' naksi sis sikutama, et kumb saa võidu. A' küll poisi pitsidi, kas vai elo katski. Oh tuud naaru, mis sis oll. Sis viil oll (2) "tsuuri-lüümine". Tuu jaos lüüdi üts pulk maa sisse, kohes pääle panti rõiva', üts köüdeti jalgapiteh nööriga pulga külge, tuu pidi sis noid rõivit kaitsma. Tuul oll tokk käeh, kis lask hinnast tokiga pututa, tuu pidi sinnä asõmõlõ tulõma. Sis mängiti viil tuud (3) "pulgaviskamist". Määräti ilmakaarõ är, et koh puul um rüänurm, koh kesänurm, koh tõunurm ja' nii edesi. Harilikult õks tulõvana võtt üte tiitü toki ja visas' kohegi mõtsa vai võpistikku. Sis tää ütel kah är, kas tuu läts tõu- vai kesä- vai muijalõ nurmõ, nii kuis sis nuu' olli määrädü'. Ku' tää pulga är visas ja' ütel kohepoolõ, sis joosi kõik trüginäl otsma, kes pulga kõgõ inne kätte sai, tuu jäi viskajas.
(4) "Vägipulga" vidämine oll õks suurombidõ tüü, a' vahel kisi kah noorõmba tuud, nii et rõngah olli. Tuu oll'e nii: kats miist istsõva maahha ja panniva' jala kokko, sis võtiva' üte tugõva puu, võtiva tuust kinni ja' naksiva' vidämä. Kis tõõsõ üles jõudsõ tõmmada, tuu oll võitja.
Noidõ sussõga oll igävene häda, nuu' ai' hõbõsit takah ja hirmudi inemiisi. Ütskõrd ku' susi tahtsõ tulla hobõst murdma, hüpas hopõn soelõ pääle, nii et kammits jäi kaala pääle, sis tulli mehe ja tapi soe är!
Üte üüse kuulimi' suurt hobõsõ kabjaplaginat. Poisi' joosi tii pääle saibidõga kaema. Näi, et üts miis virot. Poisi lei tii kinni. Miis tahtsõ külh müüdä sõita, a' es saa, sis hüpäs hobõsõ sälast maahha ja' pagõsi är, hobõsõ jätt mii' kätte. Viimäte tull välla, et tuu oll hobõsovaras ja tuu varastaja oll Holstast Saalusõ Puudõrselli sulanõ ja hobõnõ oll varastõt Vaabina vallast ja' Kasaritsah võeti kinni.
Ku öütsiaig oll lõpnu, korssi poisi viimätses õdagus raha kokko viina jaos. Sis egäüts õks pand veidükene, kas viis vai katõsõ vai kümme kopkat, kuis kellelgi tengelpung lubasi. Harilikult pido peeti puulpääva õdagu. Sis tetti nuu' viimätse tembu' ja viguri' är', mis kiäki viil mõistsõva'.
Öütsih käümine püssü mii' külah kõgõ kavvamba. Tulõva' miilde nuu' vana' tulõvana', nigu Hani-Juhan, Habe-Jaan, Piiroro Kasak-Jaan, Puutka Piitre, kõik tõõsõ jo' ammu havvah.
Meil oll suur sulanõ Trull-Jaan, tuu õks võitsõ kõiki tõisi mängmisega.
Soe tüksevä vanast hirmsahe pinne murdma. Meil pini õks oll "kahruperseh" (= reheotsah). Üte üüse susi tule. Pini juusk ruttu lao pääle är' ja' tõmmas hindä kaartõ ala ligi põhku. Susi juusk ruttu, ni' juusksõgi üle laopäälitse rehe ala. Hummogu tull perremiis ja lei tää maahha.
Ütskõrd, ku' Päälsekannu man õutsih ollimi, ai pallo sussõ hobõsid takah, hobõsõ joosi tulõ viirde nigu plagisi. A' soe es julgu tulõ viirde tulla, nää jo tuld pelgäse'.

ERA I 3, 577/8 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lugupeetud härra Gutves!
Suur au, mida minule sääl lubate. Tasu ei taha! Teeb see Teile nalja minu nimele trükimusta anda olge hääd! "Tis Willemiine"!
Meie pool mängitakse palju mänge. Mis huvi see teile pakub just kaardimänge uurida? Ei leia mina vähemalt ühtegi tähtsad huvi sääljuures. Aga nagu ajad nii huvid! Mida tean sellega teenin Teid.
"Poti-Leenu" on nii enamesti 4 inimest istuvad tähtsate nägudega laua äärde Kaardid segatakse ja jagatakse, muidugi tuleb ikka tosta laska enne jägamist. Mängu reegel: mis järele kaartidest jääb, saab lauale pantud ja üks kaart kimbust tommatud, mis - silmad ülespoole - kaardikimbu alla pannakse ja mis masti trumpi näitab ehk misugune kaart trump on. Nüüd algab eestkätt mängija nii, et järgmise mängi[ja]le viskab ükspuhas millest mast ehk kluust on järgmisele ette, mis see tapma peab ja kaarti, mis ta tappa ei saa, peab ta ülese võtma, mille läbi tal edasiandmise õigus võetud järgmine mängib edasi. "Poti emand ei ole tapetav, vaid tuleb - kellele see antakse - ilma näukrimsutamata ülesse võtta ja Leenu läbi peab katsuma ikka võitu tabada. 2 inimest võivad ka mängida.
Must Peeter, must mees, korstnapühkija. Kaardid jägatakse 2-4, võib ka rohkem olla inimeste vahel välja, jagamine harilik. Kaardid tulevad paari panna, ükspuhas missuguse mastiga, tähtis on paarid. Siin antakse kaardid kõik kätte, ainult poti soldat ei lähe paari kunask. Kelle kätte ta kõige viimaks satub, on Peeter ja saab kõige ilusamad sööga tehtud vurrud nina alla. On neiud ja peiud segamini mängimas, on väga huvitav niisugust musu anda ja saada, kus püütakse teise nina alla vurrud ära kopeerida.
Viis meest, viis lehte, viiemehe kimp, võib rohkem kui 4 inimest mängida, aga enamesti 4. Kaardid segada ja jägada nagu harilikult. Järelejäänd kaardid hunikuse lauale, kus trumpi andev kaart silmad ülespoole alla hunikule panakse, on sääl suurem silm kui 6 trumbiks all, on teil 6 [?]. Kui teil see olemas, suurem silm kimbu alt õigus ära võtta ja mäng algab nii: eestkättmängija paneb ühe kaardi pohjaks, mis mastiga tappa tuleb ehk trumbiga, kui aga tapmise võimalus puudub, siis on see lõbu 5 tükki ülese noppida ja järgmine peab kaardi, mis ette jäi, tapma. Tuleb ette, et ka pohja kaart teisest ülese võetud sai, peab järgmine uue põhja panema ja kellele kaardid mängu lõpus kätte jäid, on turak. Saab ta aga ka viimase tappa, on ta pistuturak ehk hullem kui valge hobuse varas. On veel olemas lina- ehk majapõletamine, eesel ehk veski ja 500.
Noh seekord aitab. Ekspeller ja Sahariin on Kaie lemmikmängud. Et ta aga praegu Überkuubesid ja Aberkuubesid õmbleb, ei ole aega kirjeldamiseks. Tänan kandidaati nimekirja eest. Nooremad püüavad omale näpata. Teate, suurem jägu liiga noored ja pead talu järele ikka ootama, küpse peremees ikka oleks veidi kindlam plaan ja Teie vanadus. Kai uriseb praegu kõrval, et tule vaata, mis viina pääl paistab, on see nägu 62. Ei ole küll, aga meie oleksime küll ka rahul, kui teie nii vana oleksite. Noh, kui Teie mind ei peaks tahtma ja vanemad seeriad Teil ei ole, siis valin enesele küll selle, kes kirjaoskamata, ja lugeda ei viitsi, sest need mihed on ikka paremad pidada, on tumedad vennad. Natukene liiga noor. Ehk saan kuskile paigutada kohamdele.

RKM II 49, 238 (31) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine.
Jooksumängudest tuntakse hästi "Viimane paar välja". Peitemängudest "Trihvaa".

RKM II 49, 238/9 (32) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine.
Mängu algajat või lugejaks jääjat määratakse kindlaks järgmiste sõnadega:
Tita jõi tassist kohvi,
vaatas taha,
kukkus maha, - poks.

RKM II 62, 320 (3) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sanna viimine
Peigmees ja noorik viidi sanna. Tõsel päeväl arst, valgõ põll iin, hummuku aije tuu üles. Arst pand kah kuppõ. Arstil oll väike kirveke, sellega lüüdi tsälk sisse, klaas - pääle.
Pärja panekul lauldi. Pärg pandi peigmehe sõsarelle ja peigmehe küpär pandi pruudi velele.

RKM II 155, 259 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmatont.
Vanasti, kui peeti pulmi, siis tehti igasugust nalja. Üheks selliseks vembumeheks oli keegi võõras mees, kellele pandi sandi räbalate taolised riidehilbud selga ning tema abimehele, surmale, valge voodilina ümber, pea asemel mõni pealuu, vikat ühes ja vigel teises käes. Nii siis need kontvõõrad käisid kord ühe, kord teise külalise juures ning kui see neile raha ega midagi meeldivat ei andnud, paniti musta nimekirja, st. erikaristus.

RKM II 148, 231 (1) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mõned istemängud.
Peitmine.
Ma olin siis 8-9-aastane, kui neid mängusi mängiti. Istusime kõik üheskoos, suured kui veiksed ja käed kõigil rüppes. Siis üks võttis midagi veikse asja kätte ja hakkas siis teistile sinna kätte panema ja ise loeb: "Sulle anna ja sulle ei anna." Aga teine seisab natuke kaugemal ja vaatab hästi hoolega pealt, kellele see asi sai ja pidi siis ära ütlema, kelle käes see asi on. Kui tema ära ütles, siis sai tema istuma ja see tuli panema, kelle käest kätte saadi, aga kui ei saanud kätte, jäi tema edasi.

RKM II 148, 232 (2) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus.
Istusime kas reas või ringis ja üks käis siis ühe juurest teise juurde küsimas kas kingsepp kodus. Niikaua, kui tema seal küsis, niikaua teised vahetasid oma kohti ja see siis näitas sinna - näe seal ta on, ja kui see küsija sai nüüd koha ära näppata, siis jäi see ilma kohata küsijaks.

RKM II 148, 233 (3) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Varas.
Nooret istuvad kõik paari ja üks jääb siis üksinda ja see hakkab siis edasi taga seal käima. Ja teised kõik laulavad, et varas, varas on su nimi, varastid mu pruudi ehk peiu ära. Ja tema võtab ühe tantsima ja see, kes nüüd ilma jäi, peab minema nüüd omale otsima (jälleki vargile minema).

RKM II 190, 472/3 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. < Liisa Uibo (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
1. Ma olli üksi vanake
ja kodo jäänü' lambake,
ei mind siin ilman sallitu,
ei mulle kosja tulnu' ka.
Valeri, valera, valerallalla,
ei mulle kosja tulnu' ka.
2. See olli minu oma süü,
mis mina tegin rumalast,
kui poisi öösi tulliva,
siis võtsi ma neid sõimada.
3. Na saiva mu pääl' vihatses
ja kirjudi mulle kirjakest.
See nimi oli nõnda kirjutõt,
et ma ole ära põlõtut.
4. Ne rohke silmäpisara,
mis minu silmist joosiva,
kui nu' saas kokko korjattu,
võis kümme hobõst joodetu.
See laul om kuultu Uibo Liisa käest, kes oli Tartu puult peri ja elli Rõugeh köstri puul.

RKM II 190, 473/4 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu laul.
Sääl Riia liina väraval
seisis illus roosiaid.
Sääl roosiaia keskel
kolm ilusat neiut.
Mina võtsin ühe,
vend võttis tõise,
lase kolmandamal juurde(?)
roosiaida seisma.
Oh, tule, tule, neiu,
liiguta neid väravaid,
neid väravit päästen
tunnet sina rõõmu.
Sina kõrtsis käija,
sina viina jooja,
sina kaardimängija,
sina hobuseparsnik.
Vahelaul:
Kes tal roosi rindu pistis(?),
see tal pilk ta silma sihtis.
Tuule', tormi', maru' valju',
koledad ja külmad käed
võtsid õie purustada,
neiu truudust unustada.

RKM II 173, 89/90 (10) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjussõ mäng.
Mängi saava' neli vai kuus last. Üts om karjus, tõõnõ pini, kolmas susi, nelläs voonakõnõ, viies tsilikene, kuuõs utikõnõ.
Karjus käü nuiaga vasta maad toksõn edesi-tagasi ja laul:
"Olli mina or'an,
käve mina kar'an,
hoiõ mina memme utti,
kaidsi mina memme karja.
Memm tekk mullõ musta kuuõ,
sinisida, säresida,
neid oll mitmõsugusida."
Sõs ütles pinile: "Kutsjakõnõ, kae sa nika kar'a perrä, ku ma suigahta." Sõs jääs magama. Pini kah. Ku pini jo maka, tulõ susi, vii lamba' kõik üteviisi minemä ja käkk är. Esi' lätt kah minemä ja käkk hindä ärä'.
Karjus tulõ üles ja nakas lambit otsma. Esi kaes maha' ja ütles: "Sjoo om tsili jälekene, sjoo om voona jälekene."
Sõs, ku kõik üles ots, algas mäng otsast pääle. Nüüd om karjus tuu, kes edimädsenä kätte sajas ja tuu om susi, kes viimätsenä. Kes tõõsõna kätte saias, om pini. Mängu aigu avitas pini kah lambit otsi.

RKM II 173, 97/8 (18) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ritk.
Latsõ' istussõ maha' ritta. Ütstõõsõlõ istutas nii üskä, et pikk rida saa ja hoitas tuust, kes iinpuul om, kõvastõ kinni'. Üts lätt ette, kükkäs maha'. Tääl käüdetäs silmä' kinni'. Kükkäs maha' ja nakas edimäst rüpest pinimuudu kaapma. Esi ütles: "Ma kaiva ritku."
Viimäne hüppäs üles ja juusk edimädsest väega ligidält müüdä. Kaapja kotsil tää hõikas. Ku kaapja juuskja kinni' võtt, istus tää edimätsele üskä ja juuskja jääs püüdmä. Aga ku ei saa' kinni' püüdä, om vastapidi.
Ritku mängsevä' tütärlatsõ'.

RKM II 290, 675 (2) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 346, 610 (2) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Imä kõnõl, ta olli tütärlats, jõulu aig panti kabla üles korgele lakke. Noore poisi teie, lätsivä üles kapla pite, et läävä üles, lakva mett. - "Mi lää üles mett lakma!" - Ole-ei sääl määnestki mett, vikur pal'lalt olli.

RKM II 346, 614/5 (16) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsirr-lirr lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäi?
Vanamiis ragi maha.
Kos see vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ära.
Koes timä mateti?
Pikä piindrä otsa pääle.
Kos see peenar jäi?
Tibukese siblitsi ja sablitsi.
Kos nee tibu jäie?
Taivale lindsi.
Minkas neile perrä minti?
Tulitside tungõldega,
varitside vangõrdõga,
hõpõtside kelliga,
kullatside kõrvõga.
Vurr-vurr-vurr! - Sis om kõik lakja lännü [mängijad mängimisel.]

RKM II 346, 562 (6) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tiia, tiia, tingä löüse.
Tingäga ma hobese osti,
hobesega sõitma lätsi
üle Riia silla.
Riia sild mürisi,
maa sääl värisi.

RKM II 346, 562 (7) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit sõtsele,
üle uja unole,
läbi lepä lelläle,
tiid pite tädile.

E 9601 < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pümmesikk
Ühel mängijal seotakse silmad rätikuga kinni, nii et ta midagi näha ei või. Siis võtab üks tal käest kinni ja viab nurka. Pümmesikk küsib: "Kohe sa minnu viit"?
Vastus: "Tsia pahta".
Pümmesikk: "Mida tegemä"?
Vastus: "Putru süüma".
Pümmesikk: "Kos luhits"?
Vastus: "Otsi esi".
Viimase sõna ajal jääb pimesikk üksi. Nüüd hakkab ta tuba mööda kobama, kuni kedagi kätte saab, kes muidugi tema ameti pärija on.

RKM II 346, 562 (6) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tiia, tiia, tingä löüse.
Tingäga ma hobese osti,
hobesega sõitma lätsi
üle Riia silla.
Riia sild mürisi,
maa sääl värisi.

RKM II 346, 562 (7) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit sõtsele,
üle uja unole,
läbi lepä lelläle,
tiid pite tädile.

RKM II 346, 610 (2) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Imä kõnõl, ta olli tütärlats, jõulu aig panti kabla üles korgele lakke. Noore poisi teie, lätsivä üles kapla pite, et läävä üles, lakva mett. - "Mi lää üles mett lakma!" - Ole-ei sääl määnestki mett, vikur pal'lalt olli.

RKM II 346, 614/5 (16) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsirr-lirr lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäi?
Vanamiis ragi maha.
Kos see vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ära.
Koes timä mateti?
Pikä piindrä otsa pääle.
Kos see peenar jäi?
Tibukese siblitsi ja sablitsi.
Kos nee tibu jäie?
Taivale lindsi.
Minkas neile perrä minti?
Tulitside tungõldega,
varitside vangõrdõga,
hõpõtside kelliga,
kullatside kõrvõga.
Vurr-vurr-vurr! - Sis om kõik lakja lännü [mängijad mängimisel.]

RKM II 290, 675 (2) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 190, 472/3 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. < Liisa Uibo (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
1. Ma olli üksi vanake
ja kodo jäänü' lambake,
ei mind siin ilman sallitu,
ei mulle kosja tulnu' ka.
Valeri, valera, valerallalla,
ei mulle kosja tulnu' ka.
2. See olli minu oma süü,
mis mina tegin rumalast,
kui poisi öösi tulliva,
siis võtsi ma neid sõimada.
3. Na saiva mu pääl' vihatses
ja kirjudi mulle kirjakest.
See nimi oli nõnda kirjutõt,
et ma ole ära põlõtut.
4. Ne rohke silmäpisara,
mis minu silmist joosiva,
kui nu' saas kokko korjattu,
võis kümme hobõst joodetu.
See laul om kuultu Uibo Liisa käest, kes oli Tartu puult peri ja elli Rõugeh köstri puul.

RKM II 190, 473/4 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu laul.
Sääl Riia liina väraval
seisis illus roosiaid.
Sääl roosiaia keskel
kolm ilusat neiut.
Mina võtsin ühe,
vend võttis tõise,
lase kolmandamal juurde(?)
roosiaida seisma.
Oh, tule, tule, neiu,
liiguta neid väravaid,
neid väravit päästen
tunnet sina rõõmu.
Sina kõrtsis käija,
sina viina jooja,
sina kaardimängija,
sina hobuseparsnik.
Vahelaul:
Kes tal roosi rindu pistis(?),
see tal pilk ta silma sihtis.
Tuule', tormi', maru' valju',
koledad ja külmad käed
võtsid õie purustada,
neiu truudust unustada.

RKM II 173, 89/90 (10) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjussõ mäng.
Mängi saava' neli vai kuus last. Üts om karjus, tõõnõ pini, kolmas susi, nelläs voonakõnõ, viies tsilikene, kuuõs utikõnõ.
Karjus käü nuiaga vasta maad toksõn edesi-tagasi ja laul:
"Olli mina or'an,
käve mina kar'an,
hoiõ mina memme utti,
kaidsi mina memme karja.
Memm tekk mullõ musta kuuõ,
sinisida, säresida,
neid oll mitmõsugusida."
Sõs ütles pinile: "Kutsjakõnõ, kae sa nika kar'a perrä, ku ma suigahta." Sõs jääs magama. Pini kah. Ku pini jo maka, tulõ susi, vii lamba' kõik üteviisi minemä ja käkk är. Esi' lätt kah minemä ja käkk hindä ärä'.
Karjus tulõ üles ja nakas lambit otsma. Esi kaes maha' ja ütles: "Sjoo om tsili jälekene, sjoo om voona jälekene."
Sõs, ku kõik üles ots, algas mäng otsast pääle. Nüüd om karjus tuu, kes edimädsenä kätte sajas ja tuu om susi, kes viimätsenä. Kes tõõsõna kätte saias, om pini. Mängu aigu avitas pini kah lambit otsi.

RKM II 173, 97/8 (18) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ritk.
Latsõ' istussõ maha' ritta. Ütstõõsõlõ istutas nii üskä, et pikk rida saa ja hoitas tuust, kes iinpuul om, kõvastõ kinni'. Üts lätt ette, kükkäs maha'. Tääl käüdetäs silmä' kinni'. Kükkäs maha' ja nakas edimäst rüpest pinimuudu kaapma. Esi ütles: "Ma kaiva ritku."
Viimäne hüppäs üles ja juusk edimädsest väega ligidält müüdä. Kaapja kotsil tää hõikas. Ku kaapja juuskja kinni' võtt, istus tää edimätsele üskä ja juuskja jääs püüdmä. Aga ku ei saa' kinni' püüdä, om vastapidi.
Ritku mängsevä' tütärlatsõ'.

RKM II 155, 259 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmatont.
Vanasti, kui peeti pulmi, siis tehti igasugust nalja. Üheks selliseks vembumeheks oli keegi võõras mees, kellele pandi sandi räbalate taolised riidehilbud selga ning tema abimehele, surmale, valge voodilina ümber, pea asemel mõni pealuu, vikat ühes ja vigel teises käes. Nii siis need kontvõõrad käisid kord ühe, kord teise külalise juures ning kui see neile raha ega midagi meeldivat ei andnud, paniti musta nimekirja, st. erikaristus.

RKM II 148, 231 (1) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mõned istemängud.
Peitmine.
Ma olin siis 8-9-aastane, kui neid mängusi mängiti. Istusime kõik üheskoos, suured kui veiksed ja käed kõigil rüppes. Siis üks võttis midagi veikse asja kätte ja hakkas siis teistile sinna kätte panema ja ise loeb: "Sulle anna ja sulle ei anna." Aga teine seisab natuke kaugemal ja vaatab hästi hoolega pealt, kellele see asi sai ja pidi siis ära ütlema, kelle käes see asi on. Kui tema ära ütles, siis sai tema istuma ja see tuli panema, kelle käest kätte saadi, aga kui ei saanud kätte, jäi tema edasi.

RKM II 148, 232 (2) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus.
Istusime kas reas või ringis ja üks käis siis ühe juurest teise juurde küsimas kas kingsepp kodus. Niikaua, kui tema seal küsis, niikaua teised vahetasid oma kohti ja see siis näitas sinna - näe seal ta on, ja kui see küsija sai nüüd koha ära näppata, siis jäi see ilma kohata küsijaks.

RKM II 148, 233 (3) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Varas.
Nooret istuvad kõik paari ja üks jääb siis üksinda ja see hakkab siis edasi taga seal käima. Ja teised kõik laulavad, et varas, varas on su nimi, varastid mu pruudi ehk peiu ära. Ja tema võtab ühe tantsima ja see, kes nüüd ilma jäi, peab minema nüüd omale otsima (jälleki vargile minema).

RKM II 49, 238 (31) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine.
Jooksumängudest tuntakse hästi "Viimane paar välja". Peitemängudest "Trihvaa".

RKM II 49, 238/9 (32) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mängude alguse kindlaks määramine.
Mängu algajat või lugejaks jääjat määratakse kindlaks järgmiste sõnadega:
Tita jõi tassist kohvi,
vaatas taha,
kukkus maha, - poks.

ERA II 156, 587/96 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, 65 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Öütsih käumine
Aprilli lõpul vai mai algusõh kaubõldi öütsivana. Tuul olle palgas egä hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja 10 kopkat raha. Aig oll täl maikuust nikakuni ku' väikumaarja pääväni, tuu um 18. septembrini'. Egä hobõsõ' jaos oll üts niidülapp vai suuviir. Ütskõrd olli kõik hobõsõ' üte kotusõ pääl tõõso üüse jäl' tõõsõ kotusõ pääl, a' kõgõ paremb kotus jäteti puulpääva õdagus. Öütsih käüja olli poisi vai tütärlatsõ. Lätsimi' hobõstõga välla, pannimi' hobõsõ kammitsahe ja aimi nuu' süümä. Sis võtimi hobõsõpäitse ja noidõga tõimi' hako mõtsast, nii et terves üüs sai. Kuuh olli' mitmõ küla hobõsõ', tuuperäst tuudi kah pallo puid, et suur tuli olõsi, mudo, ku väikene um, sis hobõsõ panõi tulõst tähele ja lätvä är' mõtsa voi essüse är', voi saava sussõ kätte. Suur tuli oll kah sussõ hirmutamises, mudo nuu tulõva väiga ligi. Soe' jo' tuld pelgäse'. Ku' oll äripääväne üü, heitsi kõik ümbre tulõ magama, inne pessi puhmaalotsõ nuiõga är, et mõni huss ei' olõ'. Mudo tuu um külm kihä all ja' või viil kahjo kah tetä. Üts jäi üles üüvahis. Tuu kohend tuld ja kai hobõsidõ perrä ja et kah soe' hobõsid murdma ei tulõs. Öütsivahil oll tirinui, minka hobõsid hirmut tulõlõ lähembähe ja' sussõ mõtsa õks kavvõmbahe. Tuu tirinui oll puultõist (1œ) arssina pikk kepp, sääl küleh oll pikk traat, koh olli rõnga peräh. Tuud lüüdi vasta maad, sis tuu põrisi, tuud soe' ja hobõsõ väega pelksi.
A' ku' tull puulpääva õdag no' sis oll nali vallalõ, sis tulli kõik noorõ kokko ja naksi larmama. Kõgõ rohkõmp õks mängiti mängõ, vai kaeti jõudu. Kõgõ rohkõmp õks tetti (1) "kaalaluuri vidämist". Tuu oll nii, kats poissi vai miist võti päitse, panni nuu' kumbki üle kaala ja' naksi sis sikutama, et kumb saa võidu. A' küll poisi pitsidi, kas vai elo katski. Oh tuud naaru, mis sis oll. Sis viil oll (2) "tsuuri-lüümine". Tuu jaos lüüdi üts pulk maa sisse, kohes pääle panti rõiva', üts köüdeti jalgapiteh nööriga pulga külge, tuu pidi sis noid rõivit kaitsma. Tuul oll tokk käeh, kis lask hinnast tokiga pututa, tuu pidi sinnä asõmõlõ tulõma. Sis mängiti viil tuud (3) "pulgaviskamist". Määräti ilmakaarõ är, et koh puul um rüänurm, koh kesänurm, koh tõunurm ja' nii edesi. Harilikult õks tulõvana võtt üte tiitü toki ja visas' kohegi mõtsa vai võpistikku. Sis tää ütel kah är, kas tuu läts tõu- vai kesä- vai muijalõ nurmõ, nii kuis sis nuu' olli määrädü'. Ku' tää pulga är visas ja' ütel kohepoolõ, sis joosi kõik trüginäl otsma, kes pulga kõgõ inne kätte sai, tuu jäi viskajas.
(4) "Vägipulga" vidämine oll õks suurombidõ tüü, a' vahel kisi kah noorõmba tuud, nii et rõngah olli. Tuu oll'e nii: kats miist istsõva maahha ja panniva' jala kokko, sis võtiva' üte tugõva puu, võtiva tuust kinni ja' naksiva' vidämä. Kis tõõsõ üles jõudsõ tõmmada, tuu oll võitja.
Noidõ sussõga oll igävene häda, nuu' ai' hõbõsit takah ja hirmudi inemiisi. Ütskõrd ku' susi tahtsõ tulla hobõst murdma, hüpas hopõn soelõ pääle, nii et kammits jäi kaala pääle, sis tulli mehe ja tapi soe är!
Üte üüse kuulimi' suurt hobõsõ kabjaplaginat. Poisi' joosi tii pääle saibidõga kaema. Näi, et üts miis virot. Poisi lei tii kinni. Miis tahtsõ külh müüdä sõita, a' es saa, sis hüpäs hobõsõ sälast maahha ja' pagõsi är, hobõsõ jätt mii' kätte. Viimäte tull välla, et tuu oll hobõsovaras ja tuu varastaja oll Holstast Saalusõ Puudõrselli sulanõ ja hobõnõ oll varastõt Vaabina vallast ja' Kasaritsah võeti kinni.
Ku öütsiaig oll lõpnu, korssi poisi viimätses õdagus raha kokko viina jaos. Sis egäüts õks pand veidükene, kas viis vai katõsõ vai kümme kopkat, kuis kellelgi tengelpung lubasi. Harilikult pido peeti puulpääva õdagu. Sis tetti nuu' viimätse tembu' ja viguri' är', mis kiäki viil mõistsõva'.
Öütsih käümine püssü mii' külah kõgõ kavvamba. Tulõva' miilde nuu' vana' tulõvana', nigu Hani-Juhan, Habe-Jaan, Piiroro Kasak-Jaan, Puutka Piitre, kõik tõõsõ jo' ammu havvah.
Meil oll suur sulanõ Trull-Jaan, tuu õks võitsõ kõiki tõisi mängmisega.
Soe tüksevä vanast hirmsahe pinne murdma. Meil pini õks oll "kahruperseh" (= reheotsah). Üte üüse susi tule. Pini juusk ruttu lao pääle är' ja' tõmmas hindä kaartõ ala ligi põhku. Susi juusk ruttu, ni' juusksõgi üle laopäälitse rehe ala. Hummogu tull perremiis ja lei tää maahha.
Ütskõrd, ku' Päälsekannu man õutsih ollimi, ai pallo sussõ hobõsid takah, hobõsõ joosi tulõ viirde nigu plagisi. A' soe es julgu tulõ viirde tulla, nää jo tuld pelgäse'.

AES, MT 248, 17/9 < Rõuge khk., Sänna-Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui Ann Pettai laps oli.
Saksa' tul'li' taha' Mar'amäe otsa suvitamma. Mäe otsahn nakat'i süük'i kiitmä ja lõõnat val'mistamma. Ja all provva ja preil'i otsõ' pär'lit jõõ veerehn. Sõs tul'li' lõunallõ mäe otsa. Pääle lõuna tul'li' jäl' pär'lit ot'sma. Ku pal'lo nä' neid no saiõ', tuud no tiiä ei' kiäki. Ega noid pär'lit muial õi' jõlo', ku saarlasõst suurõ kõr'dsini'. Suurõst kõr'dsist alustan liivanõ jõgi joba.
Ku lat's ol'li, sõs noid pär'likarpõ kor'ssi. Noid kor'ssi suurõ rüpütävve. Hammõga' tul'li mäele, ega' sõs sär'ke* olõ õs. Lat'si ol'l kuus' vai säidse tük'kü, üte esä latsõ ol'li'. Kõik ol'li' uma'. Mõnõl latsõl ol'l hammõkõnõ, mõnõl ol'l mõnõ vanainemise jakinardsukõnõ sälähn. Ja rüpühn ol'li' iks pär'likar'bi', kas alapuul ol'l sõs midä vai jõs olõ'. Karbikõsõ' tuut'i mäele. Imä näet tõrõl' viil pääle'ki': “Mis'ti' käüt aesdõn?”
Pan'ti ahi palama. Jumalakõnõ! Latsõ pan'ti magama. Suurõmba' latsõ tul'li' ahu ette istõ, pan'ni' jalakõsõ ahju, kivi pääle. Neid ol'l jo pal'lo. Mõni läts' keressehe, võt't rõivanardsu pää otsa, ol'l suidsu seehn. Ku maha' tul'l, sõs ossõnd.
Imä tõrõli: “Laskui' latsõ' tsiku tarrõ!” Tsia' vahe' läve pääl, ruiksi' süvvä'.
“Laskui' latsõ hällü manu' t'siku! Ma lää es'i är' kua manu, pudruvesi jo kiis'. Külma tuu länikuga' mäele, sõs vala tsõõrikuhe, sõs jahuss är'. Sõs saat süvvä' kah, ku kõik asi kõrrahn um!”
Sõs tiä muiduki tul'l uma länikuga', söögiga'. Ja pand permadu pääle. Lat'sil ol'li' luidsa' joba val'mi', niä' ood'i' joba. Niä' ol'li' jo nälädse'. Istõ' maha' ümbre' tsõõrigu ja naksi' rüüp'mä**. Ku puudõr' vähämbälle jäi, sõs kaksi' jo üt's tõõsõ võitu. Niä' pel'ksi' näet et är' lõpõss. Imä ütel' ku süünüss saiõ' õt: “Lakkõ' luidsa är' ja ankõ aitumma!” Ütel'di uma ait'umma jumalallõ, imäle ja esäle kah.
“Pankõ nu är' luidsa' puuhtõ***!” Tuu sääne luidsa puu ol'l, kuhe luidsa' pan'ti sisse. Ega üte luidsa jaoss rehetarõhn ol'l puu. Säält latsõ' esi' võt'i' ja sinnä' panni'. Vai kiä no sõs mõsk. Kas imä no sõs kua manu neid mõskma lät's. Kua man ol'l jo vesi seeniss är' külmänü'. Sõs ol'l no sullõ küük vai!... Sõs viimäte imä ütel' viil lat'silõ et: “Pankõ' otspaja är' kinni' ja minke är' kaaha minema!”
Tuu tähendäss tuud et: “Teke' joba lõppu!” Hummugu lat's tul'l üles näet, sõs lug'i meie essä palvõ. Sõs imä võt't pühüdse alt leeväotsakõsõ, sõs and egalõ ütele, nivõrra**** ku sai kellegi'.
* - kuubesid, kleite' (ka naiste kleiti kutsut. särgiks).
** - lusikast häälega sööma (mingit vedelikku).
*** - illatiiv sõnast puu.
**** - 'niivõrd'

RKM II 63, 146 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Istmisemäng.
Mängijad istuvad segapaaridena ringis. Üks käib ringi sees. Vahelaulu ajal tants. Kes üksinda jääb, läheb ringi sisse.
Mina üksi ilmas, valerah,
teistel kõigil peiud*, valerah.
/: Nüüd mina mängin pillerit,
rõõmusta end neiuga. :/
Omma ma ei jäta, valerah,
teise omma ei võta, valerah.
Nüüd mina mängin jne.
Ära aja jonni, valerah,
kukud solgitonni, valerah.
Nüüd mina mängin jne.
* - Kui ringi sees on poiss, lauldakse "neiu".

RKM II 63, 147 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ridamäng.
Ritku tetti. Kõik istusid üksteise tagant kinni hoides. Ridaesä käis ümber, kaib oli käes. Sellega kaevas ja ütles:
"Ritku, ratku, ritku, ratku."
Imä: "Tule, kaibse edekambrest!"
Ridaesä siis tõmbas, teised hoidsid kõvasti kinni.
Imä: "Kaiba, kaiba!"
Esä: "Kaibi, kaibi, lapjuhand läts kat'ski."
Imä: "Mine sepäle!"
Esä: "Lätsi, lätsi, sepp ol'l paksu putru söönü,
ahu taka lahki lännü."
Esä sõs rämmäs, sõs lasti lahti.
Lastemäng.

RKM II 63, 147/8 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sillamäng.
Kaks mängijat (ingel ja vanapagan) hoiavad rätti moodustades värava. Teised lähevad lauldes läbi. Viimane võetakse kinni. Kes vanapagana poole jääb, saab peksa, ingli pool rõõmsad.
- Sild om kat'ski, sild om kat'ski,
miska silda paranda?
Kuld ja hõpõ, kuld ja hõpõ,
kuld ja hõpõ tüküga.
Kis perämen, kis perämen,
see saab kinni võetud.

RKM II 63, 550/1 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ritku tetti.
Tüdrukud istusid üksteisele rüppe. Üks käis nuiaga kaks korda ümber, tuli esimese juurde, jäi seisma ja ütles. "Tere', tere' pääperemiis!" - "Tere, tere! Mi sa otsit?" - "Tulli ritku ot'sma." - "Ko sa nuu rida' panni, mis ma sulle iilä anni?" - "Ma panni sanna pajakõsõ pääle. Esi lät'si kao viirde kastma, oja viirde uhtma. Seni olli külä rakakõnõ är' lakatanu." Siis sai ühe lapse ja läks jälle, käis nuiaga ümber.

RKM II 63, 551/2 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tetti tsirke.
Kõik olid ringis. Mõni oli pääsukene, mõni lõokene, mõni muu tsirgukõnõ. Tuli ostja. Peremees küsis: "Määnest tahat?" Ostja ütles kas tihalaist, häniläist, varblaist, vanna varest jm. Kellel too nimi oli, jooksis ringist välja ja ostja püüdis kinni. Kui linnud otsa said, siis lauldi:
"Kae nüüd rikas miis,
kus om sinu varandus!
Kõik su ilusad tsirguhulgad
omma minu kübärän."

RKM II 63, 611/2 (5) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tii, tii tihalane
vakka villu varblane!
Kargas üle kapsta-aia,
hüpas üle oa-aia,
lendas üle metsa - vurr!
Luges rütmiliselt.
Laps võtab teisel käeseljast pöidla ja esimese sõrme otsaga kinni liigutab üles-alla. "Kargas üle kapstaaia" juures võtab veel kord kinni. Lõpus "üle metsa - vurr" lugedes lasevad käed lahti, imiteerivad lendamist ja jooksevad laiali.

RKM II 192, 891/3 (813) < Elva l. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Priidu Tammepuu < Rein Karjus, 71 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tii, tii, tialane,
pussmõtsa* puid raguma.
Hams!
See oli lastemäng. Latsed võtse ütstõse kääsälläst kate näpuga kinni ja nakkasid üles-alla tsõetama. Iga lats lugi sedä värssi:
Tii, tii tialane,
pussmõtsa puid raguma.
Hams!
Vana mõisaaegne lastemäng. Pärast seda lasti käed valla ja tõmmati kate käega ütstõsel üle põs´ke ja üteldi kõrraga: Hams!
Vana mõisaaegne lastemäng. Minu vanaunu isä olli, kes näitas meile tuut mängu. (Jaak Jurs, 90 a. kui kuuli. Pops, elas Võrumaal Rõuge khk. Vana-Roosa v. Palu nimeline kandikoht.)
Ta oll väga võrkus. Tema kondi ja luu olli nõrga nigu kabla otsad [veel vanas eas]. Ta tantse. Napukõrre pandi risti ütstõse pääle, es tohi napukõrre manu puttu. Ja võtse is´tse maha põrmandule ja võtse jala ja pandse kaala takka. Mõlemad jalad pandse ja esi võtse är´ ka. Oi, ta oll väega võrksa miis! Nigu ilma luuta oles ollu.
*pussmõts - ümber perse (R. K.)

RKM II 148, 232 (2) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus
Istusime kas reas või ringis ja üks käis siis ühe juurest teise juurde küsimas kas kingsepp kodus. Niikaua, kui tema seal küsis, niikaua teised vahetasid oma kohti ja see siis näitas sinna - näe seal ta on, ja kui see küsija sai nüüd koha ära näppata, siis jäi see ilma kohata küsijaks.

RKM II 173, 89/90 (10) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjussõ mäng
Mängi saava' neli vai kuus last. Üts om karjus, tõõnõ pini, kolmas susi, nelläs voonakõnõ, viies tsilikene, kuuõs utikõnõ.
Karjus käü nuiaga vasta maad toksõn edesi-tagasi ja laul:
"Olli mina or´an,
käve mina kar´an,
hoiõ mina memme utti,
kaidsi mina memme karja.
Memm tekk mullõ musta kuuõ,
sinisida, säresida,
neid oll mitmõsugusida."
Sõs ütles pinile: "Kutsjakõnõ, kae sa nika kar´a perrä, ku ma suigahta." Sõs jääs magama. Pini kah. Ku pini jo maka, tulõ susi, vii lamba' kõik üteviisi minemä ja käkk är. Esi' lätt kah minemä ja käkk hindä ärä'.
Karjus tulõ üles ja nakas lambit otsma. Esi kaes maha' ja ütles: "Sjoo om tsili jälekene, sjoo om voona jälekene."
Sõs, ku kõik üles ots, algas mäng otsast pääle. Nüüd om karjus tuu, kes edimädsenä kätte sajas ja tuu om susi, kes viimätsenä. Kes tõõsõna kätte saias, om pini. Mängu aigu avitas pini kah lambit otsi.

RKM II 173, 97/8 (18) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ritk
Latsõ' istussõ maha' ritta. Ütstõõsõlõ istutas nii üskä, et pikk rida saa ja hoitas tuust, kes iinpuul om, kõvastõ kinni'. Üts lätt ette, kükkäs maha'. Tääl käüdetäs silmä' kinni'. Kükkäs maha' ja nakas edimäst rüpest pinimuudu kaapma. Esi ütles: "Ma kaiva ritku."
Viimäne hüppäs üles ja juusk edimädsest väega ligidält müüdä. Kaapja kotsil tää hõikas. Ku kaapja juuskja kinni' võtt, istus tää edimätsele üskä ja juuskja jääs püüdmä. Aga ku ei saa' kinni' püüdä, om vastapidi.
Ritku mängsevä' tütärlatsõ'.

RKM II 287, 549 (1) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõned istemängud.
Ma olin siis alles aastat 8-9, kui neid mängusi mängiti. Istusime kõik reas, suured kui veiksi, pika pingi pial ja käed kõigil rüpes. Üks võttis siis midagi veikse asja kätte ja hakkas siis igaühele panema ja teine jälle seisis ka seal kaugemal ja vaatas hoolega järele, kellele ta annab. See pidi siis ära ütlema, kes sai. Kui ta ära ütles, siis sai tema istuma ja see tuli ütlema ja kui ta siis ise luges kogu aeg: "Sulle annan ja sulle ei anna ja sulle ei näitagi," ja ükskõik, kuidas ütles.

RKM II 287, 549 (2) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas kingsepp kodus on?
Istusime kas reas või ringis, poisid ja tüdrukud ja üks käis ühtepuhku ikka küsimas: "Kas kingsepp kodus on?" Niikaua, kui tema küsis, niikaua teised jälle vahetasid kohtasid. Siis see, kelle käest ta küsis, see näitas, et näe, seal ta on, siis küsija pidi ruttu ja kähku sinna istuma ja see, kes istmest ilma jäi, see jäi jälleki küsijaks.

RKM II 287, 551 (3) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Varas.
Nooret istuvat kõik paaris, üks noormees ja teine neiu, ja üks jääb siis üksikuks ja hakkab siis seal edasi-tagasi käima ja võtab siis ühel neiu ära tantsima (ehk peiu) ja teised siis kõik laulavad, et "Varas, varas on su nimi, varastid mu pruudi ära," ja see, kes nüüd ilma jäi, lähab jälle vargile.

RKM II 290, 675 (4) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 329, 113 (6) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Istemänge ka tetti: täideti laiva, söödeti ritsikid.
Ritsika söötmine: Üks väike asi oli ühel käes. Kõik istseva tsõõrin, üt´s olli keskel, tuu pan´d egale sülle: "Sulle ma anna, sulle ma ei anna." Tõnõ jäll pidi ära ütlema kelle käen om. Kui ära ei ütlenud, sis korrati tuu asi. Ja kui kätte saadi, sis pidi tuu minema ütlema, kelle käest kätte saadi.

RKM II 329, 113 (7) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viimast paari juusti sis kah ütüst tüküst. Hõigati: Viimane paar vällä.

RKM II 329, 140/1 (2) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Simmani olli vanast. Sis tetti ringi, lauleti. Lauleti vahele midagi säänest, mis tantsuks oli. Polka muudu lasti. Ringi aegu es tantsita valssi. Ainult polkat lasti ringin. Vanast olli mõisan palju nuuri, minti kokku, pill ka ja peeti simmani, tantsiti es ole määnestki juumist. Mänge tetti ja lunastati noid pante.

RKM II 329, 141 (3) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuvikese söötmine - võeti tikk, panti suuhte üt´s meesterahvas ja üt´s naisterahvas - tuu olli nigu musi andmine.
Üks olli, et panti rõivas üle pää, silgutati vett säält ülevast alla.
Pidi väl´lä minema ja tuuma viis õigõt ja viis valet.

RKM II 329, 186 (10) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tantsumiis ei ole olnu', aga ringmängust võtsi iks osa. Kui seda lauleti, sis hakkas tants pääle:
Tali oli mööda minemas,
sui oli kätte tulemas,
toomingad ja õienupud
olid lahti minemas.

RKM II 329, 187 (2) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõri tetti selle lauluga:
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke,
lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Sis laulti vahele ja tantsiti.

RKM II 329, 191 (4) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uba tsõitadas - pandi puu aia pääle, istsõva tõine tõise otsa pääle ja kiiksiva. Kes sis ülesse jääs, tuu jääs kuivama.

RKM II 329, 421 (15) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lastelugemised:
Tii-tii-tihane,
vaa-vaa-varblane.
Liiri-lõõri lõoke,
piiri-pääri pääsuke.
Hüppa üle oaaia,
karga üle kapsaaia,
üle metsa vurr.
Mitu last võtsid üksteise käeselgadest kinni ja kõigutasid lugemise ajal käsi koos. Viimase rea ajal lasti kätest lahti ja tehti lendamisliigutusi kätega.

RKM II 394, 82/5 (5) < Paide l. < Rõuge khk., Sammuka k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõrimängu laul.
Seda laulsid tütarlapsed vahetunni ajal. Tehti ringi ja lauldi. Ringi sees tantsiti.
Ja see katskümmend üts
ja see katskümmend kats
ja see katskümmend neli, viis ja kuus.
ja see katskümmend säidse
ja see katskümmend katõsa
ja see katskümmend ütesä
ja kolmkümmend täus.
Tants polka taktis.
Oh, kuis tuul ja maru
möllab
hirmsastii-ii,
siiski ma su juurde
jõuan
armsas-tii-ii.
Ja see kolmkümmend üts
ja see kolmkümmend kats
ja see kolmkümmend kolm,
neli, viis ja kuus.
Ja see kolmkümmend säidse
ja see kolmkümmend katõsa
ja kolmkümmend ütesä
ja nelikümmend täus.
Tants valssitaktis.
Sina minu oma
sel suisel aal,
tunnen su tuksumist
oma rinna naal.
Kevadine aeg,
ilus oled sa,
noor armuaeg
veel ilusamb sa.
Ja see nelikümmend üts
ja see nelikümmend kats
ja see nelikümmend kolm
neli, viis ja kuus.
Ja see nelikümmend säidse
ja see nelikümmend katõsa
ja see nelikümmend ütesä
ja viiskümmend täus.
Polkataktis tants.
Kui tulõd sa',
tulõ ütsindä,
saat mino mano
magama.
Ku tulõt sa,
tulõt hulgaga,
saat esä käest
malgaga.
Ja see viiskümmend üts
ja see viiskümmend kats
ja see viiskümmend kolm,
neli, viis ja kuus.
Ja see viiskümmend säidse
ja see viiskümmend katõsa
ja see viiskümmend ütesä
ja kuuskümmend täus.
Polkataktis tants.
Korjan lilli, köidan kimpu,
viin neid oma kallile.
Selle lillekimbu sisse
peidan oma südame.
Niiviisi lauldi sajani välja.
Tantsurefräänid kordusid. Tavalesilt tantsisid tütarlapsed omavahel. Poisid häbenesid tantsida.

RKM II 394, 124/5 (6) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Hiire laul kassile.
Tiidekene, tibukõnõ,
kassikõnõ, kanakõnõ,
silmä' nigu sibula,
hand ku siidi pailakõnõ.
Aga kass ei kuulanud hiireema meelitusi ja võttis ikka hiirepojad kinni. Selle peale ütles hiireema:
Uh, sa kassi, kühmä sälgä,
sei mul säidse säärast poiga.

RKM II 394, 128 (9) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Susi ja tsiga.
Tsiga tsungsõ, hõõrat handa,
nisa' nipsõ, kõrva' lunkso.
Tull susi ja ütel tsialõ:
"Anna' mullõ üts pookõno."
Tsiga ütel: "Laula' mullõ üts lookõno."
Susi nakas laulma:
"Tsiga tsungsõ, hõõrat handa
nisa' nipsõ, kõrva lunksõ."
(Seni, kui hunt laulis, viis siga ühe poja kõrvale.)
Susi ütel: "Anna' mullõ üts pookõno."
Tsiga ütel: "Laula' mullõ üts lookõno."
Susi laulis jälle:
"Tsiga tsungõ, hõõrat handa,
nisa' nipsõ, kõrva lunksõ."
(Seni laskis siga hundil laulda, kui kõik kümme põrsast oli põõsasse peidetud ja hunt jäigi põrsastest ilma.) Jutul ots.

RKM II 399, 462 (53) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Suured poisid narritasid väiksemaid. Nii küsis suurem poiss: Kas Riia linna tahad näha? Väike poiss muidugi tahtis ja siis asus suurem poiss tema seljataha ja litsus oma peod vastu poisi kõrvu ja tõstis ta niiviisi üles kõrgemale, nii et väike hakkas hädaldama. Siis suurem ütles lohutuseks: Sa tahtsid ju näha.

RKM II 399, 462/3 (54) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Külalapsed mängisid julguseproovimist. Üks küsis teiselt: Kas metsas oled käinud? Vastus: Jaa. Küsija: Kas hunti oled näinud? Vastus: Jaa (või ei) Küsija: Kas kardad? (hunti?) Küsimusele vastaja tavaliselt ütles, et ei karda. Siis küsija hakkas ta silme ees käega vehkima. Kui silmaripsmed hakkasid liikuma, silmad pilkuma, siis kartis hunti. Kui jõudis silmad vagusi hoida, siis ei kartnud hunti ja oli võitja. Nii võis küsija kõik lapsed läbi "proovida".

ERA II 126, 170 (53) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Setu, Palandü k. - Amanda Raadla < Paul Tikk, s. 1874 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mäng.
Munaviirutaminõ. Egäl ol´l neli vai viis munna, nä leivä kokku ja naksi mängmä. Ol´l laud pantu kaldu, katolt puul lauda läts munatii. Laua takah ol´l muna maah. Nu panti muna viirdüma. Ku muna laua takah mõne tõse munalõ külge lät´s, sis sai tuu viirütäjä tuu muna inõle. Ku muna külge lää-s, sis jäi tä sinnä maahha ja tõne mängjä nakas munna viirütämä. Ku muna mõnel mängjäl otsä saiva, sis tul´l osta lauvva takast (kopik paar). Kiä kõige inämb külge lei, tuu sai inõle pal´lu munnõ. Väläspuult mängu inemisõle es müüdä munne määnegi hinna iist. Munnõ viirutädi kõik lihavõtepühi aig ja nätäl aigu pääle pühäde.

ERA II 126, 579/80 (7) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jõulu aigu ol´l iks vanast mõistatuse mõistmine ja mängimine. Ritku kaibeti ja känkseppä mängiti viil hilda.
Ritku kaibmine käis nii: panti tuul kesk tarre. Üt´s mängjä iste tooli pääle, üt´s iste tälle üskä, tõne tõsele üskä, üt´s kolmandale jne. Hoitseva rianistja kõvaste üt´sütest kätega kinni. Üt´s karas ratsukila luuvarre sälgä ja sõitse luuvarrega kolm kõrd ümbre tolle ria. Edimädse iin kaabits sis luuvarrega põrmandu pääl. Pääle kaabitsõmise püüdse edimäst väl´lä tõmmata, tõse hoitse aga tuud kätega kinni. Ku es jõuva edimält väl´lä tõmmata, sis pidi jäll' uuveste sõitma ümbre tuu ria ja kaabitsõma. Nika ku jõudse ritku väl´lä tõmmata. Mõni ol´l nii kõva, et tõmmas terve rinna tooli päält maha, jäi inne tühi tuul kesk tare.

ERA II 126, 580/2 (5) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Känksepä mängmine.
Tuudi pikk ors väl´läst tarrõ ja orre külge, keskpaika umbes, kõideti luud. Üt´s saistas hargikala orre pääle, nii et luud jäi tälle jalgu vaiele. Tõne saistas ratsala orre otsa poole, säl´g vasta edimäst. Mõlemba hoitseva kätega orrest kinni.
Kes orre otsa puul olle, tuu küsse tõse käest: "Kas känksepp om kotun?" Ku tõne vastas, et ei ole kotun, sis nakas edimäne ort kõvva edesi-tagasi liigutama. Luud nakas sis tõsel jalguvahel hõõrma ja tuu püüdse ort kõvva kinni hoita, et edimäne ei saas ort liigutada. Ku ol´l kõvemb otsa puul, sis sai iks tõne kannatada, nika ku pidi alla vandma. Ku edimäne näi, et tõne väsünu ol´l, sis küsse uuveste: "Kas känksepp kotun om?" Tõne vastas: "Om kotun." Edimäne küsse: "Kas mulle kängä umbleb?" Tõne vastut: "Ei umble!" Jäll' nakas edimäne orrega tüütämä ja tõne püüdse kinnihoitmisega tedä takistada. Nikani tüütedi, ku tõne perrä and ja ütel, et umbleb kängä. Sis jäteti järgi, ol´l mäng lõpnu. Tõse, kiä tahtse, naksi jäll' otsast pääle. Känkseppä mängiti ainult katekeisi ja tõse kaiva päält.

ERA II 143, 320 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
E.R.A. küsim.kava Nr. 2
Selgituseks ja vastusteks.
Kaanepildil toodut "muna mulkuajamise" nuia viskus. Kelle nui lähemale jäi, see hakkas esimeseks ajajaks, kuni jõudis veel mõne laisema augu omale pista.
Mängu pikem kirjeldus on ju kord saadetud, nagu seda mälestan.

ERA II 143, 321 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Linnakeelist läbiminek
Mängud. 38. punkt.
Köüs pandi keskelt sõlme, sõlme avaus nõnda suur, et toober läbi mahub.
Teine hoiab teiselt poolt nööri kokkulangemise eest, käega ja jalaga. Kolmas peab avausest läbi kargama. Läheb see korda, on osav. On aga nööri hoidjad osavamad, tõmbavad silmuse - sõlme kinni, ja naerda saab.

ERA II 143, 321 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Mängud] 43. Lihavõttemune löödi kokku teravad otsad vastamisi. Kellel muna terveks jäi, see võitis; enne kõneldut osa.

ERA II 143, 321 (14) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Mängud] 50. "Pümesikamäng" siinpool tuttav. Kinnisilmi veetakse ja üteldakse vedades: "Pümmesikk, ma viä sinno!" - "Kohe paika?" - "Siapahta!" - "Mida otsma?" - "Kapstid körpmä!" - "Kos luits?" - "Otsi esi!" Siis laseb lahti. Otsib nii kaua. Kui kedagi kätte saab, hakkab see jälle pümmesikaks.

ERA II 143, 321 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Mängud] 55. "Viimane paar välla!" on siinpool tuntud. Mängiti kevadel mäekünka otsas.

ERA II 143, 322 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kaardimängu "Kuningil käümise" saamine. Olkõ sis nii, et kuulja võiva ülekullõmisele tulla. Elasin sel ajal, umbes 60 aastaiga tagasi, Haani Sika külähn, ku Kindralli-Annõ mehe sõsar tull Tartust suvõl Sika küllä oma vele poolõ suvitamma. See selet mullõ niiviisi:
"Ma elä Tartuhn tudengite pasjana ja minno kutsutas "Kodas-Matli". Ma korjan sialt tarõpühkmise aigu pormandult ütsikit kaardilehti, ei viska tulõalostusõs, hoie alalõ ja tõi sullõ. Siin um kaardilehti mitmõst mängust, korja esi kokko ja tii hinele üts mäng kaartõ! Mängu "Kuningil käümises" piäd olõma 10 vai 12 mängjät; andas egalõütele üts piltkaart. Kelle risti kuningas trehväs, see saa "kuningas - õigusõmõistjas" nigu kohus kunagi ja tõõsõ tulõva egaüts uma mõtõldu hädä kaibamisega kuninga mano, tuu mõist õigusõ ja tege otsusõ, mida sis siäl samahn täüde viiäs. Edesi ei kaivata. Kaibusõs või egaüts välla mõtõlda, miä suuhõ tulõ ja miilde halkahtas.

ERA II 143, 325 (21) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rahvamängud.
Kiviviskamise lõngud.
Karjas käies tegi vanaisa mullõ lõngu tsuvvakabla harudest, kumbki haru arssin pikk ja keskelt kolmekordne, nii ühes lühemas otsas sõlm, teine, pikem ots käis ümber sõrme paar korda mähitult, et ei võiks ühes kiviga ära visata; lühem sõlmega ots pidi lahti laskma, kui 4 kuni 5 korda õhus keerutad.
Lõngukivi suurused: Liivimaa väikese vereva kardula taulised. Ümärgused kivit läksivad kaugemale. Urmelised ja kandilised, kui maad mööda karjasöödil visata, siis urises ja undas edasi jookstes ja maapinnalt üles karates mitu korda.
Karjased kokku saades teise talu poisikesega võistlesid kaugemale viskamisega, ja püstloodis taeva poole kõrgemale.

ERA II 143, 325 (22) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tõine lõnk olli puine: millede harude vahele kinnitadi kivikene, harude vahele kõvasti kinni surudes. Seda ei keerutadud, vaid visati üheainsa vibutusega; niisama kaugemale ja kõrgele. Enam pruugil ja ligi kantav olli kablelõnk.

ERA II 143, 326 (23) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sõjapidamine lõngukividega.
Õigesti trehvamine visates.
Sügise poole, kui rukkid kuhjas ja mägedevahelised heinamaaniidud tehtud, ajasivad ühemõttelised poisslastest karjased omad karjad üksteise lähedale ja hakasivad lõnkudega liinu lahkma.
Liin: säeti 3 kivi, rusikusuurust, ülestiku, ja liin olli valmis. Mõõdeti paarkümmend sammu kaugust - ja kes oskas lõnguga ülestiku kivid maha trehvata, olli võitja ja pidi taganema, paarkümmend sammu kaugemale uue liina tegema. Viskamine pidi sündima karjast kaugemal, et mitte loomadele pääle visata. Mõned osavad saivad ka viiekümne ehk 100 sammu kauguselt trehvata.
Olen kogunud ümargusi siledaid kivisid müüritegemiselt ja on mõned praegu alles, mis võisid olla omal ajal püssikuulideks jäneste ja partide mahanottimiseks, sel ajal, kui püssisid veel ei olnud.
Käsitsi viskamine paarkümne sammu kaugus, kuna lõnguga kuni sada sammuni trehvati. Seda võis seal teha, kus palju lõngukivisid oli.

ERA II 143, 327 (24) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ennustus "poolpaksu pudru peale"
Sügise poole, kui nurmed-niidud karjale vabad ja päevad lühikesed, ei aetud karjaloomi enam kodu, vaid jäid ka keskpäevaks metsa.
Karjastele toodi kodust söök - lõuna - metsa. Nüüd tahtsivad karjased teada: mis kellegile tuuakse, kas vedelat või sagedat, paksu pudru? Tehti prohvet. Vaksapikune tollijämedune lepatüvika pulga üts ots naasklitauliselt teravaks ja teise otsa sisse tollisügavune lõhe. Lõhesse pisteti arssinapikune üheaastane pajukasu, nagu telegrafitraat, ilma leheteda, seda pidi igaüks ladva otsapidi kinni võttes taeva poole üles viskama. Kõvemad poisid viskasivad kõrgemale, kus see langemise hooga püstloodis maasse tungis; vähemad tütarlapsed - madalamale jäädes langes poolviltu maasse. Selle järele: püstloodis - paks puder, viltu - poolpaks ja küljeli langedes hoopis vedel puder. Selle kuju olli [joonis]. Iga kord näitas õigust.

ERA II 143, 329 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vägipulga vedamine.
Vägipulga vedamiseks võeti tugev luuavars. Sellega istudi maha ja hoiti kahe käega luuavarss jalavarvaste kohal, maaga loodis, kuna teine istus vastamisi, jala-alused kokku, ja vägikaigas - luuavars - pidi varvaste kohal olema, käed mõlemad mõlemil kõvasti küles. Kolmas luges: 1, 2, 3, siis pidit ühtlasi tõmbama. Raskem, kõvem tõmbas kergema ülese.
Lepingu järgi ühe käega ülesvedamine. Istuti niisama kaks kokku. Ühel ainult üks käsi, selle mähkis sedelkarihmaga kõvasti oma käe sõrmed ümber vägipulga. Et ühe käega vedades koha saab ju alguses enam tagapoole hoida, siis rihm hoiab ära sõrmede lahtipääsemise. Ongi võit kindel.

ERA II 143, 329 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sõrmkooku veetakse iga sõrmega: ede-, keskmise ja tsillisõrmega. Õkva tulejal on nõrgem sõrm. Korra kõrtsis sõrmel hauguvedamisel tõmmanud õige kõva sõrmega teisel sõrmenaha tupe maha.

ERA II 143, 330 (28) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Maadlemine, on karjastel, kes enamiste ühesuurused on. Suurem väikesega harva lähevad madlema. Maadlemine sülilde, teine käsi alt, teine päält, ümbre keha käed kokku, nüüd pigista ja murra teine maha. Võib ka jalga taadõ panda, kui enne olli niisati kokku lepitud.

ERA II 143, 330 (29) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Teine on käsitsi-maadlus, kus võetakse kinni teise alapool õla käisest. Seda vanemad inimesed hurjutavad: "Mis ti kakut rõivit!"

ERA II 143, 330 (30) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tarõ otsale viskamine - nagu lehekülg 25 pildil näha "Rahvamängud". Pidi nii üles tõstma ja edesi viskama, et maha ei tohtinud kukkuda ja siiski jalad maast üles tõusivad.

ERA II 143, 330 (31) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ujumist olli harvem, sest lombid ja turba-augud ei sobinud selleks minu sünni- ja kasvamise kodu ümbruses. Suuremaks saades käisin järvede ääres, nii Haani kui ka Rõuge ja vaevalt sain poolselgeks ujumise: kõhuli, külliti ja seljali.

ERA II 143, 345 (15) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kangakudamise mäng.
Kes tahtis "kangakudamise mängu" teistele näidata, see pidi olema kerge kehaga, kuna laisad ja pikaldased selleks ei sobinud.
Panti keset tare, põrandale, sülla ehk rohkema pikkune istepink peeldeks. Kangakudajaks isik istus kesk pinki ja suu pingiotsa poole. Kahe käega pingist kinni võttes lei kaks korda pingi jalaga vastu põrandat, nagu kangakoluga kaks korda igale lõngale lüüakse. Silmapilgu kiirusel jalad põrandalt üles tõsta, perse pääl ennast üles keeruta, edasi nihuta, et teise pingiotsa juures niisama pingejalgega kaks korda vastu põrandat koputada. Kes seda rutem sai teha, olli virgem kangakuduja, kuna laiskadel "trantskadel" väga pikkamööda "kangakudumine" edenes.
See olli taremäng ja üksikule oma võimiste osavust näidata. Mingisuguse pilli ja mängu järele seda ei tehtud, vast laulu?

ERA II 143, 346 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Terasurumise mäng
Seda pidi mängitama kahekesi, võimalikult ühesuurused ja ühe kõvadusega isikud. Võib tares, kah väljas õues, muro pääl mängida. Ettekande kombe järgmine: kaks isikut seistasivad väljakule, seljad kokku, vastamisi. Mõlematel käed tagapoolt siduda küünärpää kohalt kõvaks ahelaks, et lahti ei tohi laske. Nüüd laskis üks ennast kumargille, võttis teise oma selja pääle, tõstis sellel jalad õhku ja silmapilgu pärast pidi teine sedasama tegema, teise omale selga võtma ja nii edasi kuni väsimuseni. Mida rutem nad sellega hakkama saivad, seda ilusam näha, kuna "puised-luised" väga kaua kangutasivad.
Teine vähem, teine suurem ei kõlbanud, vähem ei suutnud suuremat jalgu õhku tõsta. Võib olla, et selle juures ka mõnesugusid laulusõnu sõnuti. Ma ei kuulnud seda. Nägin seda külakooli laste juures - sel ajal, kui poisikesena koolis käisin.

ERA II 143, 368 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Öütsimäng tuliluut.
Öösi öütsis tuli põleb kõik öö läbi, siis hommikuni jäävad süed, hüdse, perrä.
Mõned tragimad poisid, kes südit on iga töö ja toimingule, mis nalja teeb. Ja nimelt hommikul, kui uni ei taha mant minna, siis nad hakkavad tuliluuti laskma ja see sünnib järgmiselt: Kui ei olnud tuli suure öütsikivi lähedal, toodakse suurem kivi tule ääre, säetakse laiem tasasem pool ülese, päälepoole.
Teine poisikese pää suurune kivi, millega kõrgele tõstes pääle visata - see peab olema täitsa ümärik.
Suuremale kivile sülitakse suur lapsak sülge, või mitmest suust, et sõrmkübaratäüs sülge saada; pandakse tulest kanamuna suurune tuline, punane süsi, sülje pääle. Nüüd kiviga pääle visata, siis annab suurtükipaugu ühes suitsuga. Seda tehakse nii kaua, kui kõik ärkvele tulevad.

ERA II 143, 595/9 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Soe t. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 57 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ritku kaibmine.
Latsõ' pandas suurusõ järge ritta. Kõgõ suuromb kõgõ taadõ ja' kõgõ vähamb kõgõ ette. Üts lats tulõ ria ette ja' nakkas ridaimä käest (kõige viimane) küsumä. Tõõsõ võtva ütstõõsõl ümbre kihä kinni. Tuu lats, kis iih um, küsüs:
"Ridaimä, kas ritku ka müvva um?"
Ridaimä: "Kos eeläskitsõ panni?"
Küsüjä: "Sõpru lätsi saatma."
Ridaimä: "Kos latsõ olli?"
Küsüjä: "A' takah tulli."
Ridaimä: "Võtnu vits!"
Küsüjä: "Kartohkahauda pagosi är!"
R.: "Kaibnu välla!"
K.: "Lapjo hand läts katski."
R.: "Minnü sis sepä mano!"
K.: "Sepp oll pallo putro söönü', kua taadõ lahki lännu!"
R.: "Võta no sis kambrist laudu päält!"
Küsüjä kaap sis edimäst last ja tõmbas nii' kavva, ku kätte päses. Ku' tuu är' tull, sis nakas tää jälki küsümä:
"Ridaimä, kas ritku kah müvvä um?"
Ridaimä: "Kos eeläskitsõ panni?"
Küsüjä: "Sõpru lätsi saatma!" jne.
Ku um kõik latsõ läbi küsüdü, ja är tõmmadu, küsüs tuu kah ridaimä käest:
"Ridaimä, kas ritku kah müvvä um?"
Ridaimä: "Kos eeläskitsõ panni?"
Küsüjä: "Sõpru lätsi saatma."
R.: "Kos latsõ olli?"
K.: "Takah tulli!"
R.: "Võtnu vits!"
K.: "Kartohkahauda pagosi!"
R.: "Kaibnu' vällä!"
K.: "Lapjo hand murdu är'!"
R.: "Minnü sepä mano!"
K.: "Sepp oll pallo putro söönü', kua takka lahki lännü'!"
R.: "Võtano' sis kambrist laudu päält!"
Küsüjä tõmbas nüüd ridaimä är'.
Ridaimä küsus: "Kas sanna küti?"
Küsüjä: "Küti külh'!"
Ridaimä: "Vii minno sis sanna!"
Ridaimä kuuld, et pini haugi, sis küsse: "Kas pinne kah um?"
Küsüjä: "Um külh'!"
Ridaimä: "Mitmõ luku takah nää umma?"
Küsüjä: "Kümne (10) luku takah!"
Ridaimä: "Säält päsese vällä."
Küsüjä: "No' saa (100) luku takah!"
Ridaimä: "Säält kah päsese' vällä!"
Küsüjä: "Sis tuhandõ (1000) luku takah'!"
Ridaimä: "Säält joht nää' vällä' ei' päse'!"
Pini õks haukva.
Sis lätvä sanna mano, ridaimäl piip suuh ja' kepp käeh (tõistõ tarrõ).
Ridaimä: "Võta' no' vihakantsuga, hõõru mu sälga!"
Küsüjä hõõrdki.
Küsüjä: "Noh nüüd olt sa puhas, läke no' kodo minemä!"
Lätvägi kodo. Ridäimä unõhtas piibu ja kepi sanna'.
Kotoh tulõ miilde ridaimäle, et piip ja kepp jäi' sanna.
Ridaimä: "Musti, min' tuu' sa' mu piip är' sannast kõgõ kepiga!" Ku' um sändse nimega pini, sis lätt tuu perrä ja' tulõ ilma kepi ja piibulda tagasi. Ku ei olõ säänest pinni, piät ridaimä tõõsõ nime ütlemä. Pini umma nuu latsõ, kedä küsüjä tõmmas. Viimäte, ku kõik pini umma är' käünü ja tulõva ilma piibulda ja' kepildä' tagasi, lätt ridaimä esi piibulõ ja kepile perrä. Tää löüdki. Tagasi tullõh kutsigõ pässi' vallalõ ja' sei' ridaima ärki.
Seda mängu võib mängida mitu kõrda. Pandas vahtsõnõ ridaimä ja vahtsõnõ küsüjä.
Taa um hää jõulumäng.

ERA II 143, 697/9 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda tähelepanekute järgi (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ja või ei.
Seda mängu mängitakse järgmiselt. Mängijaid on kõige vähem kaks. Üks mängijaist, kes teab seda mängu, võtab selle lehe välja ja hakkab ütlema. Teised jälle nii kirjutama, et üksteise kirjutust ei näe. Kui öeldakse ette "ja või ei", siis kirjutaja peab kirjutama ühe kas "ja" või "ei" jne.
Ette üteldakse järgmiselt:
1. Ja või ei.
2. Noormehe (neiu) nimi.
3. Ja - ei.
4. Ja - ei.
5. 100ni üks arv.
6. Ja - ei.
7. Värv.
8. Värv.
9. Ja - ei.
10. Ja - ei.
11. Ja - ei.
12. Linna, küla või alevi nimi.
13. 500ni üks arv.
14. 500ni üks arv.
15. Ja - ei.
16. 100ni üks arv.
17. Üks kehajagu.
18. Ja - või.
19. Ja - ei.
20. Nädalapäev.
21. Linna nimi.
22. Ametimees.
23. Ametimees.
24. Looma nimi.
25. Looma nimi.
26. Hoone nimi.
27. Looma nimi.
28. Looma nimi.
29. Ja - ei.
30. Ja - ei
31. 100ni üks arv.
32. 100ni üks arv.
33. 100ni üks arv.
34. 20ni üks arv.
35. Ja või ei
36. Ja - ei
On vastaja kõik vastused üles kirjutanud, loeb küsija kontrollides vastuseid:
1. Kas meest (naist) on?
2. Tema nimi?
3. Armastab ta sind?
4. Ja sina teda?
5. Kui vana ta on?
6. On ta ilus?
7. Missugused silmad?
8. Missugused juuksed?
9. On ta pime?
10. On ta kurt?
11. On ta lollakas?
12. Kus kõige enne trehvasid?
13. Mitu kirja ta saatis?
14. Mitu kätte said?
15. Oled suudelnud teda?
16. Mitu korda suudles ta sind?
17. Kust suudles?
18. Oli magus?
19. Võtad omale?
20. Mis päeval pulmad?
21. Kus pulmad pead?
22. Kes kihlab?
23. Kes laulatab?
24. Kellega kirikusse sõidad?
25. Kellega peig (neid) sõidab?
26. Kus pulmad on?
27. Kellega pärast pulmi sõidad?
28. Mis pulmas söögiks?
29. Kas elusalt sööte?
30. On magus?
31. Mitu korda pärast pulmi sööd?
32. Mitu korda peksab mees naist?
33. Mitu last saab?
34. Mitmes kohas elate?
35. Tahad nii elada?
36. On see tõsi?

ERA II 156, 587/96 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, 65 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Öütsih käumine
Aprilli lõpul vai mai algusõh kaubõldi öütsivana. Tuul olle palgas egä hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja 10 kopkat raha. Aig oll täl maikuust nikakuni ku' väikumaarjapääväni, tuu um 18. septembrini'. Egä hobõsõ jaos oll üts niidülapp vai suuviir. Ütskõrd olli kõik hobõsõ' üte kotusõ pääl, tõõso üüse jäl´ tõõsõ kotusõ pääl, a' kõgõ paremb kotus jäteti puulpääva õdagus. Öütsih käüja olli poisi vai tütärlatsõ. Lätsimi' hobõstõga välla, pannimi' hobõsõ kammitsahe ja aimi nuu' süümä. Sis võtimi hobõsõ päitse ja noidõga tõimi' hako mõtsast, nii et terves üüs sai. Kuuh olli' mitmõ küla hobõsõ', tuuperäst tuudi kah pallo puid, et suur tuli olõsi, mudo ku väikene um, sis hobõsõ panõ-i tulõst tähele ja lätvä är´ mõtsa vai essüse är´, vai saava sussõ kätte. Suur tuli oll kah sussõ hirmutamises, mudo nuu tulõva väiga ligi. Soe' jo' tuld pelgäse'. Ku' oll äripääväne üü, heitsi kõik ümbre tulõ magama, inne pessi puhmaalotsõ nuiõga är, et mõni huss ei' olõ'. Mudo tuu um külm kihä all ja' või viil kahjo kah tetä. Üts jäi üles üüvahis. Tuu kohend tuld ja kai hobõsidõ perrä ja et kah soe' hobõsid murdma ei tulõs. Öütsivahil oll tirinui, minka hobõsid hirmut tulõlõ lähembähe ja' sussõ mõtsa õks kavvõmbahe. Tuu tirinui oll puultõist (1½) arssina pikk kepp, sääl küleh oll pikk traat, koh olli rõnga peräh. Tuud lüüdi vasta maad, sis tuu põrisi, tuud soe' ja hobõsõ väega pelksi.
A' ku' tull puulpääva õdag, no' sis oll nali vallalõ, sis tulli kõik noorõ kokko ja naksi larmama. Kõgõ rohkõmp õks mängiti mängõ vai kaeti jõudu. Kõgõ rohkõmp õks tetti (1) kaalaluuri vidämist. Tuu oll nii: kats poissi vai miist võti päitse, panni nuu' kumbki üle kaala ja' naksi sis sikutama, et kumb saa võidu. A' küll poisi pitsidi, kas vai elo katski. Oh tuud naaru, mis sis oll. Sis viil oll (2) "tsuurilüümine". Tuu jaos lüüdi üts pulk maa sisse, kohes pääle panti rõiva', üts köüdeti jalgapiteh nööriga pulga külge, tuu pidi sis noid rõivit kaitsma. Tuul oll tokk käeh, kis lask hinnast tokiga pututa, tuu pidi sinnä asõmõlõ tulõma. Sis mängiti viil tuud (3) pulgaviskamist. Määräti ilmakaarõ är, et koh puul um rüänurm, koh kesänurm, koh tõunurm ja' nii edesi. Harilikult õks tulõvana võtt üte tiitü toki ja visas´ kohegi mõtsa vai võpistikku. Sis tää ütel kah är, kas tuu läts tõu- vai kesä- vai muijalõ nurmõ, nii kuis sis nuu' olli määrädü'. Ku' tää pulga är visas ja' ütel kohe poolõ, sis joosi kõik trüginäl otsma, kes pulga kõgõ inne kätte sai, tuu jäi viskajas.
(4) Vägipulga vidämine oll õks suurombidõ tüü, a' vahel kisi kah noorõmba tuud, nii et rõngah olli. Tuu ol´le nii: kats miist istsõva maahha ja panniva' jala kokko, sis võtiva' üte tugõva puu, võtiva tuust kinni ja' naksiva' vidämä. Kis tõõsõ üles jõudsõ tõmmada, tuu oll võitja.
Noidõ sussõga oll igävene häda, nuu' ai' hobõsit takah ja hirmudi inemiisi. Ütskõrd ku' susi tahtsõ tulla hobõst murdma, hüpas hopõn soelõ pääle, nii et kammits jäi kaala pääle, sis tulli mehe ja tapi soe är!
Üte üüse kuulimi' suurt hobõsõ kabjaplaginat. Poisi' joosi tii pääle saibidõga kaema. Näi, et üts miis virot. Poisi lei tii kinni. Miis tahtsõ külh müüdä sõita, a' es saa, sis hüpäs hobõsõ sälast maahha ja' pagõsi är, hobõsõ jätt mii' kätte. Viimäte tull välla, et tuu oll hobõsovaras ja tuu varastaja oll Holstast Saalusõ Puudõrselli sulanõ ja hobõnõ oll varastõt Vaabina vallast ja' Kasaritsah võeti kinni.
Ku öütsiaig oll lõpnu, korssi poisi viimätses õdagus raha kokko viina jaos. Sis egäüts õks pand veidükene, kas viis vai katõsõ vai kümme kopkat, kuis kellelgi tengelpung lubasi. Harilikult pido peeti puulpääva õdagu. Sis tetti nuu' viimätse tembu' ja viguri' är´, mis kiäki viil mõistsõva'.
Öütsih käümine püssü mii' külah kõgõ kavvamba. Tulõva' miilde nuu' vana' tulõvana', nigu Hani-Juhan, Habe-Jaan, Piiroro Kasak-Jaan, Puutka Piitre, kõik tõõsõ jo' ammu havvah.
Meil oll suur sulanõ Trull-Jaan, tuu õks võitsõ kõiki tõisi mängmisega.
Soe tüksevä vanast hirmsahe pinne murdma. Meil pini õks oll kahruperseh (reheotsah). Üte üüse susi tule. Pini juusk ruttu lao pääle är´ ja' tõmmas hindä kaartõ ala ligi põhku. Susi juusk ruttu, ni' juusksõgi üle laopäälitse rehe ala. Hummogu tull perremiis ja lei tää maahha.
Ütskõrd, ku' Päälsekannu man öutsih ollimi, ai pallo sussõ hobõsid takah, hobõsõ joosi tulõ viirde nigu plagisi. A' soe es julgu tulõ viirde tulla, nää jo' tuld pelgäse'.

ERA II 160, 382 (14) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku raha pääle kaartõ mängitäs, sõs pandas üts suma sisse. Sõs tuu om konn.

ERA II 203, 227/32 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rõuge kihelkonna pulmakombed.
Kui noormees kavatses kedagi neidu kosida, siis sõitis talle ühes isamehega kosja. Kosja sõideti tavaliselt neljapäeva õhtul, siis olevat rohkem õnne olnud. Peigmehel olid viinad kaasas, kuna isamees oli peigmehe asjaajaja. Jõuti neiu elamusse. Isamees alustas kohe äiaga juttu: "Neil olevat õhvakene ära jooksnud. Kas nad ei saaks talle nüüd lõiga kaela panna ja kodu viia?" Ütles äi, et nende pool on küll jooksnud vasikas, siis mindi tuppa. Toas söödi-joodi ja lahkumisel, kui tüdrukule peigmees meeleline, andis sellele salli ja kindad. Peale selle teistel kordadel peigmees tõi pruudile kingitusi, tavaliselt linnariide näol. Kindlaksmääratud pulmapäeval sõitsid nii pruut kui peigmees kumbki omast kodust kiriku juure. Kodust olid moonakotid vaeste jaoks kaasa võetud. Mida heldem pruut andeid jagama, seda heldemad ja paremad pidid tema lapsed saama. Peale laulatuse sõideti peigmehe koju, kus päris pulm algas. Söögi vahel liikusid suured õllekannud, seda rikkamate juures. Vaesematel aga olid valmistatud toitudeks ainult jahe roog, s.o. luudega liha keedetud tangudega, siis veel kohupiim ja või, kolmandaks toiduks oli "pesütüs" - tatriku karaskist lõiguti tükid piima sisse, mis keema aeti. Taldrekuid, tinalusikaid ja kahvleid ei tuntud. Söödi suurtes "stõõrikutest", mis oli umbes 9 tolli lai ja 5 tolli kõrge puune anum ja söödi puulusikatega. Söömine lõpetatud, mindi rehe alla või õue pääle. Igal külal oli oma pillimees. Rõuge kihelkonna tuntumad pillimehed olid "Tõrstare" rätsep ja "Sikk August". Tehti ka pulma ajal ringi ehk "tsõõri" ja tuntum tsõõri laul on:
1) Tule, tule tuvikene, kuku minu kaenlasse,
rõõm sind täitku, mulle näitku,
sinu silm mul lahkesti.
Trallalla. Trallalla. Trallalla.
2) Rohkesti hend rõõmusta,
kon sind iial näha saan.
Sinu ligi tööd ja higi,
valu, vaeva, unustan.
Trallalla... ... ...
3) Igapäiv mu igatsus,
sinu järele om uus.
Sind ma nõuan,
sulle jõuan, sulle om mu armastus.
Trallalla... ... ...
Teiseks eriti lauldavaks "tsõõrilauluks" oli "Üks peremees võttis naise."
Siin on alguses ringis ainult üks mees, "peremees", järgneb, et peremees võttis naise, naine lapse, laps amme ja amm sulase, kellest sai talopoig. See talopoig võttis naise. Selle pääle lähevad kõik teised välja ja algab uuesti.
Laul: "Üts talopoig võttis naise."
Üts talopoig võttis naise,
üts talopoig võttis naise,
üts talopoig võttis naise,
sis illos, illos om.
II
See naine võttis latse,
see naine võttis latse,
see naine võttis latse,
sis illos, illos om!
III
See lats sis võttis amme,
see lats sis võttis amme,
see lats sis võttis amme,
sis illos, illos om.
IV
See amm sis võttis sulase,
see amm sis võttis sulase,
see amm sis võttis sulase,
sis illos, illos om.
V
See peremiis piat ära minema,
see peremiis piat ära minema,
see peremiis piat ära minema,
sis illos, illos om.
VI
See naine piat ära minema,
see naine piat ära minema,
see naine piat ära minema,
sis illos, illos om.
VII
See lats piat ära minema,
see lats piat ära minema,
see lats piat ära minema,
sis illos, illos om.
VIII
See amm piat ära minema,
see amm piat ära minema,
see amm piat ära minema,
sis illos, illos om.
IX
Sis sulasest sai talopoig,
sis sulasest sai talopoig,
sis sulasest sai talopoig,
sis illos, illos om.
Sama võib ka korrata uuesti.

ERA II 203, 232/38 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mängudest olid tundud lauluga istemängud. Siin esitan mõningad pulmamängud.
"Taaler"
Mängijad istuvad ringis, kuna keskel seisab üks, kes annab raha üle õla. Keegi haaras selle raha ja seda hakati üksteise kätte andma. Kõik liigutasid käsi nagu annaks nad naabrile raha ja laulsid:
"See taaler peät käüma üte käest,
tõsõ kätte, oh mis kena, oh mis kena,
et seda taaltrit kätte ei saa.
II
Sina vend vist ollõd pimme,
ei või nättä taalerid.
Oh mis kena, oh mis kena,
et seda taalert kätte ei saa."
Keskelolija peab seni otsima, kuni ta raha on kätte saanud ja alles siis võib ta ringist lahkuda. Asemele tuleb see, kelle käest raha kätte saadi.
Kui õues või rehe all küllalt tantsitud või mängitud, hakati lõunasöögiks tuppa minema. Tavaliselt viidi aga juba keskpäeval pruudi veimevakk peigmehe kodu, pruudi kodust sõideti välja ja püssipaukude saatel. Peigmehe kodus võeti vastu veimevakk ja pulmalised mitmesuguste naljadega. Näit. tükk maad talust kaugemal ketras keegi tee ääres takku, koplis pesid poisid riideid ja aida ees surusid mõned uhmris teri. See pidi pruudile näitama, kui hoolsad on peigmehe kodurahvas ja see pidi pruudile näitama, et ka tema uues kodus hoolas oleks. Vakk ja pulmad peigmehe kodus võeti jällegi vastu püssipaukudega ja tarvitati ka nõndanimetatud "suurtükke". Suurel vaadil oli põhi alt ära võetud ja vaat ise rataste pääle paigutatud. Vaati pandi õled, mis pulma möödumisel põlema süütati ja keegi tõukas järsku põlevad õled teiba otsa pandud lauajupiga vaadist välja, samal ajal keegi laskis püssi. Kui vakk õue sõitis, siis tõi keegi perenaistest "peesütüse" leent vakal olevate poiste kätte. Need hakkasid seda maitsma ja ütlesid, et ei ole soolane, pange soola. Inimesed hakkasid sinna kaussi raha pilduma. Kui palju vaskraha pilluti, siis poisid ütlesid: "Vennad, te väetid, viletsad, ärge pange kivisoola, pange ikka valget soola, valget hõbeda sarnasta." Siis pidid inimesed ka hõberaha kaussi viskama. Vahepeal poisid maitsesid leent ja kui arvasid, et on küllal, siis anti kaus rahaga selle tooja kätte, kes nüüd kausi ära viis ja selles olev raha sai pruudile. Nüüd anti veimevakk peigmehe kodu üle ja pruudi pulmalised laulsid:
1) Peiukene, poisikõnõ,
las küsime, kannahtami,
kas om meie marja maada,
mui marja kirsto maada,
aidan rõivaste aseta,
kõrendeil om kuue maada
ja kalli kasuka maada,
tedrekirja teki maada.
2) Kui ep ole marja maada,
meie marja kirsto maada,
pruudi veli punasõkene,
saaja sõitija saleda,
ümber hüpita hobune,
tagurpidi tantsidõle,
vii kulda omma kodoje
ja marja omma majaje,
hani henda hallikale,
kana henda kaivuteele,
tetre henda teerajale.
3) Seal om meie marja maada,
aidan rõivaste aseta,
kõrendul on kuue maada
ja kana kasuka maada,
tedrekirjä teki maada.
Nüüd kanti kirst ehk kuhvri peigmehe eluruumi. Lõunasöök oli peigmehe pool. Lõuna ajal söödi: jaheroog, võid kohupiim ja lõpuks "peesutüs". Õhtul söödi ka veel verivorste lihaga, mida nimetati "hüdüsteks". Iga söögi lõpul anti ikka "peesütüst". Pulm kestis kolm päeva. Algas neljapäeval ja lõppes laupäeva öösel ehk pühapäeval. Pulma lõpul korjasid poisid perenaisele veel kulbiraha. Enne pulma lõppu korjati viinaraha ja sageli sai pulmaperemees rohkem raha tagasi, kui ta oli kulutanud. Selle kohta oli ka vanasõna: "Pulma pidäja ei jää kunagi vaeses ega häö är, är häös pulman käüja." Viinaraha kogumine toimus järgmiselt. Kambris laua taga istus pruut ja peigmees, laual olid viinapudelid ja nende kõrval väikesed "tsõõrikud", kuhu tavaliselt pulmaperemehel oli pandud suurem raha. Pulmalised tulid üksikult või paarikaupa kambri, võtsid säält väikese tinakruusi täie viina, jõid selle ja panid tsõõrikusse raha. Harilikult anti viinaraha 1 rubla, kuid mõned rikkad andsid isegi 5 rubla. Kui peremees arvas raha väheseks, mis oli tsõõrikus, siis hakati haigeid arstima. Peremehe sõbrad, noored mehed, võtsid väljast inimesi kinni, vedasid kambrisse ja ütlesid selle haige olevat - rohtu on tarvis. Haigele anti viina, kuid selle eest pidi ta uuesti maksma. Nii veeti paljuid tuppa tagasi ja nad pidid kahekordse viinaraha maksma. Kui viinaraha kogutud, siis on ka pulm läbi ja igaüks hakkas oma kodu minema.

ERA II 203, 238/41 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmamängud ja -laulud.
Saaja laul.
1. Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
Juba pillid hüüavad,
rõõmupüssid pauguvad,
nüüd on käed nad kokko pannud,
sõrmused ka vahetanud,
lõpõtuseks laulis veel,
köster salmi tagah peal.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
2. Rasvast rooga süüakse,
magust õllut juuakse,
leivä, saia, värski vorsti,
suure tsia peki tüki,
kämble paksust rasva peal,
oh kui rõõmus om mo meel.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
3. Kuule nüüd, kuis ämmä eit
vabandab ja palub meid,
et ta leem ja munakoogid,
käkid, vorstid, siapekid,
et ta leib ja kõrvane
pole küll veel rasvane.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
4. Perenaiste tuttav viis,
oma pulma rahva ees
on end ikka vabandada,
alandusest kittust nõuda,
meil on kõhud täidetud,
sõrmed rasvast lakutud.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
5. Juba tuleb kinga piin,
käsi kannel, viioliin.
Hoidke eest me lahme tantsma,
noore naise jalga katsma.
Hõiska pulmad, see on hea,
lööge riided üle pea.
6. Üle õue kolli Mats,
oh, sa esimene pätt.
Kui ta oma jalga tõstab,
iga saksa tantsu mõistab.
Kördi Kai tal kääksub käes,
Mats ei anna järele.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
7. Lõpemas on tantsu töö,
aeg on üle poole öö.
Lõpetagem pulma mänge,
saatkem noorem rahvas sängi,
soovigem neil head ööd
ja siis minge oma teed.
Pulmad, jah pulmad,
Nüüd hõiska, pulmad käes.

ERA II 203, 241/2 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ärritaja kägu.
(Ringilaul tantsuga).
Ring laulab, kolm paari asuvad ringis.
Üks karjane sääl väljapääl,
kats lammast hoidis ta
sääl ristikhaina aasa peal,
kon lille hõitseva.
Ta kuulis kuusemetsas saal
nii tutva linnu laulu haalt.
(Tantsitakse.)
Ku-ku valerah, kuku - valerah,
kuu-uuk, kuuk, kuuk, kuuk.
Siis karjane sai vihaseks
ja tõusis hülesse.
Ja võttis malga peosse
ja jooksi käo pool.
Siis kägo lendas metsapool
ja laulis väga välusti:
Ku-ku valerah, kuku - valerah,
kuu-uuk, kuuk, kuuk, kuuk.

ERA II 203, 250/1 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kes aian?
Ring liigub ja hoiab kättest kinni. Käsi lasta lahti ei tohi. Ring laulab.
Kes aian, kes aian?
Mesilane aian.
Mis nimi, mis nimi?
Siis laulavad kõik korraga, kuid igaüks erisuguse nime ringi keskel olevale noormehele, näit. Mis nimi, mis nimi? Tõrva Juko nimi.
Kõik laulavad: Olgu nimi, mis tal om, sellel aastal naist ei saa.
Ring jääb seisma. Keskel olev noormees taganeb tagurpidi ringini võtab kellelgi kätest kinni. Samal ajal teiselpool ringi, noormehe vastas, üks paar tõstab käed üles. Kõik laulavad:
Käü läbi, käü läbi,
käü läbi roosiaia,
läbi lille lehti, läbi puuie osse.
Laulu ajal noormees liigub vastas seisva paari poole teisi enda järele vedades, kellel käed on üles tõstetud. Nalja tekitab viimaste keeramine, sest kätest lahti lasta ei tohi. Saab uus ring, kus kõigil seljad sissepoole.
Nüüd lauldakse uuesti:
Käu läbi, käu läbi,
käu läbi roosiaia,
läbi lille lehti,
läbi puuie osse.
Laulu ajal hakkab noormees tagurpidi liikuma, teisi enda järele vedades. Vastaspool tõstab üks paar käed üles ja nüüd läheb noormees tagurpidi läbi värava. Nüüd käändub ring tagasi endisse asendisse. Nüüd läheb ringis olev poiss ja valib ringist endale asemiku. Ise aga tuleb ringi ja mäng võib uuesti alata. Nalja teeb läbi värava käimine.

ERA II 203, 252/3 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mängijad seisavad pikuti üle ruumi, seinast seina. Rea keskel seisab mees, kes vaatab, kas tal kummalgi poolel on võrdselt mängijaid. Üks seisab aga teises seinas keskmise vastu.
Keskmine laulab:
Ma ole puu, rikas puu,
kõik ossa tsirkõ täus.
Ma ole puu, rikas puu,
koik ossa tsirkõ täus.
Nüüd laulab üksik ja astub rea poole.
Ma lää pallõ hendale,
anna mulle kah üts tsirk.
Laulab sama teist korda ja taganeb oma kohale tagasi. Nüüd tuleb uuesti lauluga tagasi:
Kui ei anna, võtta esi, kõige parema ossakõsõ.
Rida laulab: Ei mi anna sääntsele, kes sääl üüse hulkman käü.
Nüüd võtab üksik kummastki rea otsast endale ühe oksa käe kõrvale ja läheb endisele kohale tagasi. Laulab ja käib seni kuni rida on otsas - iga kord võtab kaks tükki juure. Viimaks, kui rikkal puul on jäänd järele kaks oksa, see laulab:
Ma olõ puu, vaenõ puu,
kats tsirku ossa pääl.
Ma olõ puu, vaene puu,
kats tsirku ossa pääl.
Kui ka need kaks on ära võetud, võib üksikuks jäänud rikas puu nüüd mängu uuesti alata. Kui mäng aga lõpetatakse, siis "vaene puu" põgeneb teiste sekka.

ERA II 203, 254 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaene võõral maal.
Ringimäng: ringi keskel üks mees, kogu ring liigub ja laulab:
Ole mina vaene võõral maal, võõral maal.
Suure rasse risti all, risti all.
Säält tulli seltsi otsima, otsima,
abikaasa kaema, kaema.
Oh, mina palon, oh, mina palon,
[Võtab ringis olev mees endale ringist naise ja hakkab tantsima.]
Ärä sina jättä maha mind.
Oh, mina palon, oh, mina palon,
ärä sina jätta maha mind.
Laul lõppenud, läheb mees ringist välja, jättes naise üksinda ringi, kes nüüd laulu uuesti algab.

ERA II 203, 256 (9a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma istemäng: Must ja valge.
Mängijad istuvad ringis, üks seisab keskel ja loeb:
"Ei" ja "ja" keelan ma,
"must" ja "valge" keelan ma,
tuhat taalrit annan ma,
mis sa ostad selle eest?
Kui lugemine lõpetatud, astub keskel olija kellegi juure ja küsib: "Mis sa ostad selle eest?" Hakkab sellelt igasuguseid asju küsima ja juttu ajama. Teine peab vastu kõnelema ilma, et ta "ei" ja "ja", "must" ja "valge" ütleks. Ütleb ta aga ühe neist sõnadest, siis peab ta pandi andma, mis hiljem tuleb välja lunastada.

ERA I 4, 413 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vanad mängud ja tantsud on minu ümbrusest juba ammu kadunud. Vähemalt 60-neaastased inimesed ei oska neid näidata.

H I 2, 566 (44) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mõnesuguste mängude juures.
Iga mängi juures oli lastel kõva käsk, et maast last, see on niisugust, kellel isa ega ema enamb ei elanud, ei tohtinud pahandada; muido saab tema ka varsti naeses lapses jääma.

H II 60, 225/6 (16) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Lugõmise mäng
Ütlejäl um kirvõs käehn, rago vasta puud ehk palki ja lugõ: Zäku (1), zäku (2), täku (3), täku (4), täi (5) ludi (6) kes ei (7) usu (8) tulgu (9) kaema (10) et (11) siin (12) um (13) viis- (14) tõist (15), ja lüü nii võimalikult ruttu lukõhn 15 zälka puu sisse.

H II 60, 237/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Ritku ostma (kakma) (Rõigas)
Ritku perremii(e)s pand rida' (latõ) maha istma põrmandu pääle, üte õks tõõsõ jalgu vahõlõ, käteg(k)a' võtva tagumitse edimästel ümbre kihä kinni 1-2, 2-3 jne, esi jääs ligi saisma. Nüüd tulõ ostja: "Perremii(e)s, tere, mis aid?" Perremi(e)is: "Ritkuaid!"
Ostja: "Anna meile ka."
P.: "Kos tuu(o) (III j. - tuu' - imperativ tooma) panni, miä iilä' anni?"
O. (vabandadõn): "Arr oll mädänü, pääliste all ol'l terve." (ehk ka): 2. "Arr kattõ,"
3. "Maha sattõ, sääne asi, midä zia' ka söövä."
4. "Külälise' tulli, N. N. (Tiidu perrnanõ jne.) egäüts taht' hambapääle."
ehk 5. "Latsi oija uhtma,
merde mõskma,
kos mu kallis lavvaväits,
läts alla ku' libisi (jne. vabandusi)
P.: "Anna viina kah." Ostja and viina. Perremiis juu(o) kõgistatõn. Nüüd vii(e) perremiis ostja manu ja lupa ritka võtta. Ostja nakkas jalgu (joonis) vahelt ja kõrvalt ka abitsõma, esi laul:
Zungi, kaiva, riitu-raatu,
Süästi, sügäväste, riitu-raatu,
Jummal anna juurikida,
Pühä Maarja maranid.
Viimäte nõst ostja ritka (last) jalgu pite üles, kisk kässipite, kuni ritk vallalõ päses (tõõnõ pidä keskkihä kinni ritka), esi kitt ehk lait ritka kiskmise aigu kovvu ehk mädänü juurig(k)a' ridas tuu perrä, ku' pia ritk maa seest vällä tulõ. Nii tege ostja nii mitu korda, ku' setu ritka aiahn kasus. Viimädse rida man vabandas perremii(e)s, et inämb olõ õi tennüki, ja joova ostjaga viinapudeli tühäs.

H II 60, 238 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Kangast kudama (har'otus poistõlõ)
Poiss istus katsiratsakilõ pikä pingi pääle keset pinki, võtt kässig(k)a' pingi veerist kinni, lüü(ö) pingi otsa paar korda ruttu vasta põrmandut ja viskas sässama jala' sälä takahn risti üle pingi (nagu turnimise juures käärisi, Scheeren, tehakse), lask käe sõssama vallalõ ja istus suuga pingi tõõsõ otsa puul. Niiviisi kuda kangast, kuni himo täüs saa.
(joonis)

H II 60, 239 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Rebäst püüdmä
Kats poissi, rebäsepüüdja, pandvaköüdse (kabla) nii silmusõhõ, et mõlõmba jala' pääle võiva' panda - a, b kollalõ (joonis), ots tulõ kummalõgi kätte, c, d ja lätt edesi tõõsõ kätte - e, f, nii sünnüs 2-3 jala kõrgunõ mulk. Säält piäp kolmas poiss, rebäne - repän', läbi kargama. Viimäne pand üte jala köüdse pääle (umbes g), kumardas mahapoolõ ja püüd läbi karada', mitmakõrdsõ härgütüste pääle hüppäs tä äkki silmusõst läbi. Seo ao seehn pidävä püüdjä' silmusõ kokko tõmbama - käe' c, d kottalt vallalõ laskma ja tõsõ käega' e, f otsast silmusõ kinni tõmbama, nii et repän' sissi kinni jääs. Osavat rebäst um rassõ püüdä, tä um kavval ja härgütäs ja zusk' kavva.

H II 60, 239/40 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Kängsepä silmä vällä tougada (trahv pandi lunastamine man).
Kats poissi pandva sälä kokko, kumardasõ ettepoolõ ja võtva jalgu vahelt luvvavarrõ ehk muu nuia läbi. Üte poissi ii(e)hn um põrmandu pääl saisman 3 jalaga olist tuust, kängsepä silm, tõõnõ poiss pidä sedä tuusti jalgu vahelt kepi otsaga trehvämä, kuna edimäne poiss kepi otsa kõrvalõ juh't.
(joonis)

H II 60, 240 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Veskit tetä
Latsõ võtva katõkesi ehk hulgani ütstõsõl käest kinni, sõrmõ konksu sisse poolõ, kükütäse varvastõ pääle maha, jala' kokko põlvõ krõngsin ja üts kolmas (ehk mitu) avitasi neid zõõri keerutama nakada, kuni nimä pistü üles tõsõsõ rutulisest keerutusõst.

H II 60, 240 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Tammõ istutama
Poiss aja jala taiva poolõ, sais pää pääl, kässig(k)a' maast ehk hainast kinni piten, vai toetas õnõ hinnäst kässi pääle.

H II 60, 240/1 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Luuri vidäma
Köüdse otsa' köüdetäs kokko, nii et puultõsõ kuni katõ (1 ? - 2) süle pikkunõ rõngas sünnüs; nüüd pandva' 2 poissi kumbgi rõnga hindäle kaala, jalgubvahelt läbi, laskva käpile maha ja nakkasõ üts tõõsõst kaugõmbalõ vidämä. Kõvõmb vidä vastatsõ mõtsa.

H II 60, 241 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Looga alt läbi minemä
Sõidu luu(o)k pandas muro pääle otsõga' maa pääle maha ja poiss piäp alt läbi minemä, nii et tä kõgõ minemise ao hinnäst ütsindä jalgu pääle toetas ja luu(0)k küüdse otsõ pääl sais. Tetäs nii: poiss aja jala' iihn alt läbi, hoit looga pistü, tõmbas pää perrä ja tõst rindäjao kihä üles, jalguga ligimbäle tullõhn. Hää harotus kässile.

H II 60, 241/2 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Mett lakma
Parrõ külge rehetarõn ehk tala külge muuhn huu(o)nõn visatas köüds katõkõrra, otsa köüdetäs kinni. Nüüd istus poiss köudse pääle, pand nuia, kirvõ kuuda ehk muu puu hindä ja köudse vahõlõ, puusõ kottalõ, ja nakkas hinnäst üles kerimä niiviisi, et pää ja jala' kaõ köüdse vahelt õks läbi läävä', ja timä hinnäst nuia ümbre nigu tele ümbre käänd; köüds mähk hindä niua välimiste otsõ ümbre ja tõmmas miilakjat üles talani. Niisama lask hinnäst alla, vastupidi kerrin.

H II 60, 242 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Tarõ otsalõ (ehk kukilõ) võtma
Poiss viskas hindä sällüle maha, pand käe pääst müü(ö)dä lajalõ (lakk'a) muro pääle; tõõnõ poiss astus edimätsele kässipääle pall'astõ jalguga, edimäne võtt kõvastõ saisva poisi jalust kinni; pääle seo nõst edimäne, pikäle ollõi poiss, mõlõmba jala' puusõst saani üles ummi rindu kottalõ; saisva poiss lask rinnuldõ tõõsõ jalgu pääle. Nüüd viskas maahn olõja poiss tõist jalgu ja kässi jõuga kavvõdahõ üle ummi jalgu, tõõnõ poiss piäp saisun maha sadama ja jalgu pääle saisma jääma.