EKM FO | Võru Instituut | TÜ Lõuna-Eesti Keskus | Lõuna-Eesti keel ja kultuur | Vana Võrumaa kultuuriprogramm | Otsing | Selgitus | Projekt | Tegijad

• Võrumaa
• Hargla
• Kanepi
• Karula
• Põlva
• Räpina
• Rõuge
• Urvaste
• Vastseliina

• Setumaa

• Mulgimaa
• Halliste
• Helme
• Karksi
• Paistu
• Tarvastu

• Tartumaa
• Kambja
• Nõo
• Otepää
• Puhja
• Rannu
• Rõngu
• Sangaste
• Tartu-Maarja
• Võnnu

Rõuge pärimus

Uued laulud

Tagasi esilehele

---

E 17266/17269 (5) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nakkas valge tulema,
hakkas neitsi nuttema.
Krahv sõs küsse neitsi käest:
"Mis sa nutad neitsike?
Kas sa tahad verevat viina
voi ehk punast pudelist?"
"Ma ei taha verevat viina
ega punast pudelist.
Ma taha oma mõisale
oma mõisa, oma kodu."
Ema nägi tütart tulevat.
"Tere, tere, tütrekene!
Kuis käib sinu käekene?"
Väiga raskest, emake.
Eest oli kleiti lühike,
tagant kleiti pitk ja paras,
toatüdruk säe sängi,
säe sängi ilusaste,
pessa patja pehmeste.
Mina tahas maale heita,
maale heita, haiges jääda.
Haiges jääda, ära koolda."
Kes läits krahvil sõna viima?
Vanamees jo halli pääga.
Krahv näi vanameest tulevat.
"Tere, tere, vanamees!
Mis sõnumid sa mulle tõid?"
"Surnusõnu sulle tõin."
"Kes sääl ära suresi?"
"See küll noor roosike,
kallis krahvi pruudike."
"Kuule sina, Ants, sa tätter poissi,
pane hobusad ette."
Sõidi, sõidi tüki teeda,
tüki teeda, marja maada.
Sääl tuli vasta kellalööja.
"Kelles ingekella lööd?"
"Küla noore roosile,
kalli krahvi pruudile."
Sõidi, sõidi tüki teeda,
tüki teeda, marja maada.
Sääl tuli vastu hauakaevja.
"Tere, tere, hauakaevja!
Kelles sinna hauda kaevad?"
"Küla noore roosile,
kalli krahvi pruudile."
"Kuule sina, Ants, sa tätter poissi,
anna hobusale keerdu rooska."
Sõidi sõidi tüki teeda,
tüki teeda, marja maada,
sääl tuli vastu surnukandja.
"Kedas nüüd sääl kannate?"
"Küla noort roosikest,
kallist krahvi pruudikest."
"Kuule sina, Ants, sa tätter poissi,
kääna hobusad ümber,
sõida sinna kabelisse,
kun see surnukirst om.
Sääl ma oma mõõka tõmba,
oma süand läbi pista.
Keik kihelkonnad, kirikud,
neid võta sina endale.
Mis surmatunnil lubatu,
neid ei või keelda keaki."

E 17282/3 (22) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hans oli veike saunamees,
saun oli suure metsa sees,
hundi, karu jooksva sääl,
rebane istus katuksel.
Hanso katus lagunes.
Talle tehti uus tuba,
kõva tuba, kivituba.
Hantsu mõisa aeti,
vana võlga nõueti.
Hans küll naksi minema
katte aha härjaga.
Tuli vasto mõisahärra.
"Kus sa lähad, Antsuke?"
"Lähan vana võlga maksma."
"Mis sul sääl siis koormas on?"
"Rükki, kaeru koormas on."
"Mikspärast na niske om?"
"See ei ole minu süüd,
see om junkru Joona süüd."
Junkrut mõisa aeti,
tulupit selga toppiti,
õlgi ümber säeti,
tuli otsa torgati.

E 543/4 < Rõuge khk. - A. E. (1892) Sisestas Maarja Villandi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Austatud hra Eisen!
Et Teie soovisite, et Teile keaki "Lunastatud neiu" üle kirjutaks, selletaoline on üks ringlaul Rõuge pool, mida mina aga ei tea, kas on ta trükitud, või ei. Kirjutan mõned salmid siin üles, kui trükitud pole - saan terve laulu Teile saatma. Kirjutan, kuidas Rõuge pool lauldakse.
1. Roosi istus vangitornis,
aeg oli igäv oota.
2. Nägi papat kõndivat
mööda mereranda.
3. "Armas papa, kallis papa,
lunasta mind välja!"
4. "Minkas ma sind lunasta?
Mul ei ole varra."
5. "Sul um kotun kolmi ruuna,
panõ üts neist pandis."
A. E.
Palun seda "Postimehes" teadustada või kirjalikult järgmise adressi all: gr. Derpt, pr. Rappina, u-ju Jannes pri shkolõ "Naga predat' G-nu A. E.
15. Märts, 1892. A. E.

E 17150 (3) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lilla istus vangitornis
/Noodid/

E 17151 (5) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ei ole kuulda olnud veel
/Noodid/

E 17153 (8) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri naine
/Noodid/
Kui kodunt ära läksinma siis vopsu selga
Toi toa jne.
Kui jo koju tulin ma, siis vana Mari surnud
Toi toa jne.

E 17154 (10) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Türgi sõa laul
/Noodid/

E 17155 (11) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Reisilaul
/Noodid/

ERA II 23, 771/3 (1) < Rõuge khk., Viitina m. - Ella Ohtla < Bernhard Tigane, 20 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Anne Kaaber
Armastuse laul.
Mina olen isal üksainukene vara
Kõik, mis saan, seda joon mina ära.
Hai trulla rulla pomm,
hai trulla rulla pomm, pomm, pomm.
See müts, mis mul peas, on seitse auku sees,
Täi vahib välja, hõbeprillid ees.
Hai trulla... j.n.e.
See rätt, mis mul kaelas, on armukese antud,
Armukene oli teda saba all kandnud.
Hai trulla... jne.
Siin piip, mis mul on, kinkis mulle mustlase naine,
Sest et ma lubasin tema armuke olla.
Hai trulla... jne.
See vest mul seljas on selgest siidist
Seljataga nõeltud risti-rästi niidist.
Hai trulla... jne.
See särk, mis mul seljas, on selgest kalevist,
Isa oli toonud teda Kelmiküla alevist.
Hai trulla... jne.
Need püksid, mis mul seljas on, tegid mulle hirmu,
Neil ei ole tagapoolt põrmu.
Hai trulla... jne.
Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud
Sant sai paljajalu tee äärde jäetud.
Hai trulla... jne.
Lähen mina kõrtsu, võtan napsu viina,
Isa peab hobusega preili juurde viima.
Hai trulla... jne.
Minu magamisease on kõrtsu taga kraavis,
Hommikul kui ärkan, sigadega paaris.
Hai trulla... jne.
Minu magamisease on mõnikord ka saalis,
Hommikul kui ärkan, neiudega paaris.
Hai trulla... jne.

ERA II 10, 347 < Rõuge khk. - ? (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
I
Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke?
Ma käisin õel võõrusel, mu emake.
Oh valu, oh valu mu südames,
Mu süda suure valu sees, mu emake.
II
Mis õde sulle süüa and's, mu pojuke?
Seda hallikirja angerjast, mu emake.
Oh valu, oh valu mu südames,
Mu süda suure valu sees, mu emake.
III
Mis õde sulle juua and's, mu pojuke?
See punast viina pudelist, mu emake
Oh valu, oh valu mu südames
Mu süda suure valu sees, mu emake.

ERA II 26, 37 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Herbert Tampere < noor poiss (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tsedse, kas sa külän käüsid,
Kas sa Leenast midä kuulsid?
Ai kuuri kuuri kummaijaa
Kirevere neiu jõe kaldal kimmaijaa.
Leena minnu mehele
Luvvassepä sellile.
Põrss sai nätäl vanas peetud,
Tuustiga sai maha löödud.
Vorste tetti mitu sada,
Mõni neist jäi lugemada.
Pulmad saivad häste peetus,
Tuks ja Krants võib mälestada.
Tuksil anti, Krantsil anti,
Mulle es saa üttegi.

ERA II 26, 47 (17) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv
Iitu, tiitu, tinga löüse,
Tingaga ma hobu osti,
Hobusega naase võti,
Naasega ma maia pei.

ERA II 26, 49 (22) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv
Oh mina väike mehekene,
Põlve korru (var. pitu) poisike!
Üüse pessi mõisa rehe,
Päivä künni mõõdumaad.
Vaat luu, vaat lulii (var. Vaat lii, vaat lalii)
Päivä künni mõõdumaad.

ERA II 26, 49 (25) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts suur miis olli ennemuist,
Pikk Koljat nimega.
Ta habe olli üdsimust
Ja juuksed mustad ka.
Ta suu ka olli hirmus lai,
Ja iga meest ta kohe lei.

ERA II 26, 51 (26) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ei ole surmatõbi,
Sis saa iki viinast abi.

ERA II 26, 51 (27) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts kurat ol'l kuuse otsan,
Tõne tõse tare otsan.
Tul'l-lul'l-lul'l, tul'l-lul'l-lul'l.

ERA II 26, 51 (28) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui rätsepmeiter sõitma läts,
Es ole hobest täl.
Tä sõitis sepä lehmäga,
Ent siski tubli miis.

ERA II 26, 51 (30) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Seltsis käia, seltsi jäiä,
Seltsis rõõmustada end -
Kallimat ma küll ei tiiä
Juhata sul, armas vend.

ERA II 26, 75 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts emä ütles tütrele:
"Mu lats, sa pane tähele,
ai vaats kallina,
ai vaats mallina
Kolm asja sulle keelän ma,
Mis kõvaste piäd pidämä:
Ei iäl tohi olla sa
Siin rahutuma meelega,
Ei sala õhkamistega
Sa ei piä süänt piinama!
A kõige suuremb kiild om sii -
Suud iäl ei andma poisile!"
"Küll rasked asju, emä, sa
Nüüd oled võtnu keelädä -
Ma tahan siski katsuda
Neid jõudu möödä pidädä.
Kui esimesed täidän ma
Ei viimäst joht või patus pidädä."

ERA II 26, 79 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Okmani nutulaul"
Nüüd hakab aig jo tulõma,
Et piän ärä lahkuma,
Siit, kus ma kavva eläsin
Ja mõnda rõõmu maitsesin.
Sii äräminek om üts lüük,
Ei lää mul sisse süük ei juuk.
Mis härrad ommet mõtleva,
Et minno lahti laseva.
Jo aastat nelitõiskümmend
Siin olen mina valitsend,
Ja tunnen kui viis sõrme kõik
Sii mõisa valitsuse käik.
Sii vald on väike riigike,
Kus mina olen vürstike.
Siis igaüks mind teretas
Ja okmanis mind nimetäs.

ERA II 26, 87 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pühäjärven oli sõda,
Oma silmä näivä sedä.
Opmani ja mõisa kupja
Olliva nii hirmsa tapja.

ERA II 26, 89 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tommelga k. - Herbert Tampere < Peeter Trumm, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts kurat olli kuuse ladvah,
Tõine karjamõisa kahruperseh.
Savi urr urr, savi jõrr jõrr,
savi krivvadi kriuh kräuh.
Esä herneh, emä herneh,
Tütär kot on, türä perseh.

ERA II 26, 89 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tommelga k. - Herbert Tampere < Peeter Trumm, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui Vändra-ga mõtsas Pärnumaal,
Siis lasti-ga vana karu maaha.
Hei või jehkai kohkai,
Tsornaja kalkai, tsistama'ra l'änka (lenika),
Serenaba roht.
Hoi simalima s'oo ise too.
Ema-ga viidi turule,
Hai Pärnu liina laadale.
Ema-ga naati müüemaie,
Poja naksi ikkemaie.

ERA II 26, 93/5 (3) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tsõdsemiis, kas külän käve,
Kas sa Maiest midä kuuli?
Ai kui kuuju kummelju,
Kirevere neiu jõe kaldal, kimmelju.
Maie viiäs mehele
Luvvasepä sellile.
Pulmapõrss sai nätäl vana,
Tuustiga sai maha lüüdud.
Vorste valeti mitu sada,
Muist neist jäie lugemada.
Tulli küläst kriimu kassi,
Seie Maie verivorsti.
Minti küläst kaplu otsma,
Kriimu kassi kinni köütmä.
Kassi karksi kiirupit,
Seie Maie siirupit.

ERA II 26, 95 (4) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Väike olli, es ma näe,
Kui mul kuuli oma imä.
Lätsi mina vällä karja hoitma,
Kon mul magasi esä-imä,
Valgen liiva mäekesen,
Halja haina turba all.

ERA II 26, 101 (13) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh hädä, hädä siin ja sääl,
Mis üle mina nuta,
Et armukest ei ole mul -
Ma tedä otsma tõtta.
Oh tehke lahti uksekeist,
Et leiäs ta poiss armukeist -
Ta piäb tedä leidmä!
Vot sääl om minu armuken,
Mu kõige kallim tuviken,
Ma tahan tedä armasta,
Ei iial kurvastada.
Oh tehke jne.

ERA II 26, 111 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Viitina vallamaja - Herbert Tampere < Peeter Pähn, 75 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pulmad, jah pulmad,
Nüüd, hõissa, pulmad käes!
Oh kuis pillid hüüavad,
Rõõmupüssid pauguvad!
Nüüd on kätt meil kokku pantud,
Sõrmussed kõik vahetud.
Lõpetuseks laulis viil
Köster salmi taga pääl.

ERA II 26, 111 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Viitina vallamaja - Herbert Tampere < Peeter Pähn, 75 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kallis Mari, kannata,
Sinust vist ei lahku ma.
Lapsest saadi oled sa
Minu kõige suuremb rõõm.
Ei sa või mo meelest minnä,
Kooni koristab mind surm.

ERA II 26, 199 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Tedremäe t. - Herbert Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Miks sa nutad, mis sul viga,
Minu armas naisuke?
Kas sul puudus puhast leibä,
Vai ei armasta sa mind?"
"Mul ei puudu puhast leibä,
Sa ei ole armas mul.
Lahutage sängilina,
Laulatuse sõrmuse!"
"Miks siis tullid sina mulle,
Kui ma ei ole armas sul?"
"Vanemba mind sulle sundse
Vastu tahtmist tulema.
Nemäd üksi vara tundse,
Armastust ei tundnu na."

ERA II 26, 207 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Haina veie Haani kõrtsi,
Napu (napu'= pikad õled) veie Naadi kõrtsi.
Tralaralarala...

ERA II 26, 213 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Läksin üle Nursi nurme -
Nursi kubjal kolm tütart.

ERA II 26, 213 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mis tiib sii vaene moonamiis,
Kui tüdär ei seisa poiste iis.

ERA II 26, 215 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Vändra metsas Pärnumaal
Lasti vana karu maha.
Ai jerejere jehkai kahkai,
Kalkaja tsorna, kalkaja tsorna
tsistas neebu läniku
Pojad jäid tal elama,
Viidi mitma metsa taha.

ERA II 26, 221 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh mis ilus roosike
Sääl roosiaian.
Oh mis ilus pärnäpuu
Sääl pärnapuu all.

ERA II 26, 223 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Varas, varas on su nimi,
Varastid mu sõbra ärä.
La-la, la-la, la-la, la-la,
La-la, la-la, la-la-la.

ERA II 26, 227 (20) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ma ole üksi vanake
Ja kodu jäänud lambake.
Ai rii vai raa vai rallalla
Ja kodu jäänud lambake.
Ei ükski mind ei salligi,
Ei mulle kosja tullagi.
Ai rii jne.

ERA II 26, 227 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Me käime rõõmu rada,
Meil õnnest hiilgab silm,
Meil süda murest vaba,
Me päralt noorusilm.
Ai siba-siba-siba-siba sipp-sipp-sipp-sipp
Ai sipp-sipp-sipp ai sipp.

ERA II 26, 229/31 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kännu kukk läks tuast vällä
Soputas ja tegi nalja.
Kevadel kui päevad soojad,
Toovad kanad kirjud pojad.

ERA II 26, 231 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Külamees kündis tee ääres,
Leväkott kiikus (~rippus) lepä otsas.
Koti siis olid värsked käkid.
Tüdrukud olid metsas seenil,
Leidsid leväkoti lepä otsast.
Tüdrukud sõivad käkid ärä.
Külamiis kükit küüräkille,
Külamiis sihtis silmikille,
Aga kõik oli ilma aegu,
Külamiis otsib kotti praegu.

ERA II 26, 231 (26) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kuule, vana sõber, Suga,
Rõõmustab mind üliväga.
Kas sa tead, oh vaata hoi,
Mis Taara mulle kingiks tõi.
Hõissa vidividi hopsapsa,
Maga, rotikene, trallallallalla!
Pane oma silmad kinni ka,
Sest minu armsam oled sa!

ERA II 41, 289/91 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Meta Roose, stud. phil. < K. Päss, 50 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Moo mõtte ljendvä sinnä(h)
Lööb süa närbuma.
Vaest tuleb mul ka minnä(h)
Är' mulda magama?
Oh sina hjelde jesä
Moo ära põlga sa
Es tii ma maa pääl seda
Miä kuri ütsindä
Ma närtsukõisi korssi
Ja vei neid Räpinal
Kos raamatit neist teti
Ja palve paberit
Ma kausi mõrre võõpsi
Tei kõlla helembäs
Ma seebi kange kaapsi
Tei vähä vähämbas
Ma valgele kah anni(h)
Jo mõne mühäku
Et kühma ennäst tõmbs
Ta kõge kihägä
Ei himusta ma saija
Joht saksa taivahe
Är' võtku siiski aija
Joht alla põrguhe
Las mul'(l) sääl taivan olla
Kon ingli lendäva
Ja mul'(l) neid närtsukõsi
Viia Räpinal
Ei ole taivan puudus, joht närtsust räbalist
Sest setut om kah vaja
Nii väga hädalist
Oh sina hjelde jesä
Ku ma siist ärä lää
Siis võta minno vasta
Ka kõge valgega.

ERA II 26, 17/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kurb ja haige ol'l minu miil,
Mu südä raskest valutas -
Ei ole joht minul peigmiist siin,
Kes rõõmustab mu kurba miilt.
Ta om jo minust ärä kaugel läind,
Ta nägo minust kadunu.
Tal suus ol'l roosililli õhk,
Ta huule mesimagusa,
Ta käsi kui siidist pailaken,
Mes ümbre kaala pandis mul,
Ta rind kui sulest padjaken,
Kos hengämä panni pääd.
Sis hengä nüüd minu armas pruut
Oma peio hõlman viimäste.

ERA II 26, 19 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts mägi seisab meres,
Om ilosamb kui muu;
Sääl mäe otsan seisab
Üts haljas pärnapuu.
Sääl pärnäpuu pääl laulab
Üts vaikne kuldne lind.
Oh, armas aig, vii sinna
Mo velle ja ka mind!

ERA II 26, 19 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojaken?
Ma käisi õde võõrusen, mu emäken.
Mes õde sulle süvvä an'd, mu pojaken?
Sii illos kala angerjas, mu emäken.
Mis õde sulle juvva an'd, mu pojaken?
Sii kallis viin sääl klaasi seen, mu emäken.

ERA II 26, 19/23 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ma tulli siiä ilma,
Siise joodi siin ka viina.
Hurraa! Joodi minu tervisi.
Äämp mu silmi, äämp mu kõrvu,
Ei mul hüvvä nägemist.
Hurraa! Ei mul hüvvä nägemist.
Ei ma enämp ilma elost,
Taha ika elädä.
Hurraa! Taha ika elädä.
Paremp om mul havva vilos
Ärä minnä puhkama.
Hurraa! Ärä minnä puhkama.
Havva pääl sis juudi viina
Pikäkaala pudelist.
Hurraa! Pikäkaala pudelist.
Säält ma lähä ika taha
Taivauksi otsima.
Hurraa! Taivauksi otsima.
Et ma saassi Nuat nätä,
Sedä kallist kasuesä.
Hurraa! Sedä kallist kasuesä.
Kui ma ukse taade jõudsi,
Sis tul'l mulle Nua vasta.
Hurraa! Sis tul'l mulle Nua vasta.
Pakkus kätt ja ütles:"Trastu!
Tere, kallis kasupoig!"
Hurraa! "Tere, kallis kasupoig!"
"Kas sa oled siiä jõudnu?
Ehk sa oled viina joonu,"
Hurraa! "Nagu mõistlik peremiis?"
Ei ole taivan viinamarju -
Siine laulva englikarja
Hurraa! Üttepuhku hulgani.
Havva pääl jääb viin must maha,
Ei ma enämp sedä taha.
Hurraa! Ei ma enämp sedä taha.

ERA II 26, 23/5 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kord eläs Poola moisan
Üks rikas juudi krahv.
Tal ol'l üts imeillus tütär,
Kel kuldsed lokid hiussin,
Jala valmid tantsu pääl.
Samvidirudi vidirudi pommerassessa:,:
Jala valmid tantsu pääl.
Ta palus: "Armas mamma,
Lupa mind üts natuke,
Lupa mind üts natukene aiga,
Üts tund, kats, kolm vai neli
Roosiaida pa'tserima."
Samvidirudi jne.
Roosiaida jne.
"Oh, tütär, armas tütär,
Ei sii pole võimalik!
Mes saava tõise rahvas ütlemä,
Kui sina äripäivä õhtu
Lääd roosiaida patserima."
Samvidirudi jne.
Lääd jne.
(Pooleli.)

ERA II 56, 93 (4) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh ma vaenõ, kuis ma lätsi
Joodikullõ mehele.
Joodikul saab nälgä nätä' -
Ei saa enämb tagasi.
Kui ta kõrtsist kodo tulõ,
Pessäp minnu päälegi,
Võtap piidsa, annap mullõ
Müüdä pihta pikute.

ERA II 56, 93 (5) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Oh ma vaenõ valgõjänes,
Keväjäne kerge jänes!

ERA II 115, 611/3 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi k., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Kellä laul
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üks jo löönu ära.
Üks om tarvis nõuda nüüd
Et saaks kätte taiva-hüüd.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaks jo löönu ära.
Kaks teed om sul jalgu all:
Taivatee ja põrgutee.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kolm jo löönu ära.
Kolm om taivas ülevan:
Isa, Poig ja Püha vaim.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om nelli jo löönu ära.
Nelja sugu põllu pääl,
Kasvab eluseeme sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om viis jo löönu ära.
Viis, kes tarka taiva sai,
Viis, kes ussõ taga jäi.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kuus jo löönu ära.
Kuvvõ pääväga on loond
Jummal ja kõik ette toond.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om säitse jo löönu ära.
Säitse sõnna risti pääl
Rääkis Lunastaja sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa jo löönu ära.
Kaheksa om päästnu tääl
Jummal uputuse väest.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üheksa jo löönu ära.
Üheksa ei tänanud,
Kui neid Jeesus aidanud.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kümme jo löönu ära.
Kümme käsku ülevalt
saie Mooses Jumalalt.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om ütsteist jo löönu ära.
Ütsteist jüngrit Jeesul jäi,
Kui see Juudas tedä möi. (müüs)
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om katsteist jo löönu ära.
Katsteist kiri kuulutab
Püha linna väravat.
Kaheksast kuni kaheteistkümneda salmini lauldakse ka kaks esimest rida nii:
Vanad, noored, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa (üheksa, kümme, üksteist, kaksteist) jo löönu ära.

ERA II 115, 614/5 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Oh, kuis süüta oli minu rind,
Kui sind eesmalt võtin armasta.
Sinu silmad on minu südant haarand,
Armu tund mu puhta rinnale.
2. Lillekest, miks kandis minu rind
Ära iial unusta sa mind.
Oh, see lilleke ära närtsinud,
Kustund on ka minu armastus.
3. Noormees, mis nii ette vedamas
Noorelt võtsid sa mind armasta.
Armas noormees, mõtle selle pääle,
Kurvastus võib südant purusta.
4. Noormees, kas sa armastad veel mind?
Miks nii kahtlaselt mu pääle vaatasid?
Vistest on süda teisel truu
Valu, mis mu südant haavand.

ERA II 115, 615/8 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Mind ema hoidis hellaste
Kord oma rinna naal.
Ja ise üles kasvatas
Mind elukevadel.
2. Nüüd aeg on tõusnud minule,
Et pean võtma ma
Neid Vene keisri käskusid
Ja truudust vanduma.
3. See vägev Vene keisri käsk
Käib läbi riigi seest.
Ta päralt hõbe, kuld ja vask
Ja iga ema laps.
4. Ta kutsub vahvaid võitlema,
Kaitsma oma isamaad.
Ja neid, kes selleks kõlbavad
On prisked, tugevad.
5. Need tormid ilmameredel
On sõjakursused.
Nad nõudvad rahvast ohvrivees
Seal vaenualtaris.
6. Need suured sõjaülemad
On selleks palgatud.
Ja nende hulgas alamad
On väga õpetud.
7. Kus püssikuulid lendavad
Ja surma külvavad.
Neid, keda ära saatsivad
Siit nuttes vanemad.
8. Meil kahju, et nii kallis jõud
Saab tühjalt raisatud,
Kus maha tapab tuli-raud,
Kel pole surmahaud.
9. Oh Taara, vägev sõjavaim,
Meid tule aitama,
Sest timukate käes võim
Meil elu riisuda.
10. Oh Kalev, ärka ülesse,
Vii vennad võidule.
Too surma verekoertele,
Vii veretalgule.
11. Seest imevad me rahva verd
Egiptus vaaraod.
Me teeme meie punast verd,
Teid neelvad vetevood.
12. Siit vabalt kasvab Eesti pind
Ja õitsev marjamaa.
See koht siis rõõmustab veel mind
Ja lahkumise käe.
13. Kui tagasi saan tulema
Veel oma kodumaal,
Siis saavad pulmad tulema
Kas linnas ehk või maal.

ERA II 115, 618/20 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Mu õnnelik noorusepõli
Kui lennates mööda ta läind.
Ehk suurelist, rõõmust elu
Ma iialgi sellest ei näind.
2. Kuid siiski, kui rõõmus see oli
Mul kaitsjate varju all,
Kus õdede, vendade keskel
Ma sirgusin üles kui lill.
3. Mind hoidis ka isa ja ema
Ja taeva vägevam võim.
Ei maailma kurjust, ei kära
Ei märgand mu lapselik aim.
4. Ma rõõmsasti lootuses ootsin,
Mil jõuaks ka tulla need aad,
Et läbi kord reisida võiksin
Kõik maailma mered ja maad.
5. Kui viimati maailmamerel
Mul reisides himu sai täis.
Ma ihkasin uneski koju,
Kus õitses mul ilusam õis.
6. Ka hellaste ehtida jõudis
Mul rinda armsama roos
Mind keiserlik kohus ju nõudis
Ja isamaa kaitsjate loos.
7. Ja Liivimaal Jurjevi linnas
Mind soldatiks loositud sai
Ja väikene numbrike rinnas
Mul märgiks ka kaasa veel sai.
8. Mu südames armastud ema
Küll silmad veel seisavad vees.
Küll kurvad on vennad ja õed,
Et lahkub meil mehine mees.
9. Veel hellasti kaela mul hakkas
Mu südames armastud pruut.
Ta ütles mul nuttes: "Kas näen veel
sind iial!" ja andis mul suud.
10. Ei lähe ma surma, ei vangi,
Miks asjata nutate siin,
Vaid isamaa kaitsjate rongi,
See pole ju kellegi piin.

ERA II 115, 620/2 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Üks noormees rikkas soost
Vaest neiut armastas.
Neil vanematel vastu oli,
Saatsid noormeest võõral maal.
Kui mõni aeg läks mööda,
Tuli noormees tagasi.
Laul, laul ja kellahelin
Kostab meie kirikust.
"Kes võib seal surnut olla?"
Küsis noormees teistelt seal.
Üks pruut on ära surnud,
Kelle noormees võeral maal.
Kuus meest kand surnukirstu,
puusärki õlge peal.
Ja nende eel käis isa,
Kand risti rinna peal.
Siis palus noormees kaeda
Oma armast pruudikest.
Pruut valges siidikleidis
Puhkab viimast und.
Siis võttis noormees mõõga,
Pistis oma südame.
Nii lõppes nende elu
Neil kahel armastajal.

ERA II 115, 622/3 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Õrn neiu
1. Üks õrn ja ilus neiuke
Siin valmis armastusele.
Ta armastab üht peiukest,
Kes pettis teda igavest.
2. See kurikaval inime
On riisund tema südame.
Ja viimaks maha jättis ta
Kui murtud õie leinama.
3. See neiu hinge vapustas,
Nii kaua kurtis silmavees
Ja viimaks raudteerongi all
Õnn, eluküünal kustus tal.
4. Kas tema petja tunneb veel,
Et mõrtsukas ta eluteel,
Et teda mõistab hukka seal
See ilmsüüta vere peal.
5. Kõik peiud pangem tähele,
Kui ligineda neiule,
Siis jätkem pettus, kavalus
Ja hoidkem truudust, armastust.
6. Siis elu õiget rada läeb
Ja õnneparv teil kestma jäeb.
Kus aga pettus, rumalus,
Seal tuleb raske õnnetus.

ERA II 115, 624/5 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Oh, mis olen oma vanematel teinud,
Et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma siis eksitee peal käinud,
Kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
Seljas pean ma kandma nunna riideid,
Vangistatud kõrge müüridest.
Ei siin ole mingit ajaviidet,
Ainult surm mul seisab silma ees.
Saatus, miks sa tegid mulle seda,
Sest ma olin ju veel alles noor.
Kurvastus see vaevab mind nii väga,
Minu nägu katab nunnaloor.
Ka mu kullakarva pehmed lokid,
Mis mul pea maani rippusid,
Oh, kui pisarad mul silmist jooksid,
Kui nad need mul ära lõikasid.
Armas noormees, see kõik sinu pärast,
Et siin vangis pean olema.
Millal saan ma lahti ilmakärast,
Siis vast oma hingel rahu saan.
Minu vanemad sind ära põlgsid,
Et sa olid madalamast soost,
Suurset soost mul abikaasat nõudsid,
Ah, sa teadsid ju küll sellest loost.
Meie armastus sai katki murtud,
Oh, see on mu vanemate süü.
Armastus, kui südamesse juhtub,
Saatus valusamalt küll ei löö.
Mõtle ikka, et su Wilhelmine
Surmatunnini sul truiks jääb.
Tule siis ka surnuaia pääle,
Kui sa kuuled kloostri kellahäält.
Pea saavad kloostri kellad hüüdma,
Kui mind vaikselt hauda kantakse.
Tuul saab nende häält su kõrvu kandma,
Ela hääst, mu armas armuke.

ERA II 115, 626 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Oh kui süüta oli minu rind,
Kui veel esimest korda tundsin sind.
Oh sinu silmad minu südand haavand,
Armu tundmust puhta rinnale.
Valu, miks sa tegid minule
Piinab teda ilma otsani.
Oh, sa noormees, mõtle selle peale,
Armastus saab südant lõhkuma.
Seda lille, mis kandis minu rind,
Ära iial unusta sa mind!
On see lillekene ära närtsind,
Kustunud on ka sinu armastus.
Kurvastuses huikab minu rind:
"Noormees, kas veel armastad sa mind?
Miks nii kahtlaselt mu peale vaatad,
On su süda, peiuke, veel truu!"

ERA II 115, 627/9 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Õhtuehal
Päike läinud kullast looja,
Vaikses rahus uinub ilm.
Murupind see aurab soojast,
Taevas särab tähteilm.
Rutta õhtul metsa alla,
Kus on vaba hõisata.
Mälestuseks lööme valla
Vaga laulu laskema.
Õhtuehal imeline
Kutsub meelitades mind:
Miks veel aega viidad, mine,
Ma teen jälle terveks, rind.
Õhtuehal ilma sündisin,
Esimest kord tegin häält.
Õhtuehal metsa kõndisin,
Kinni hoides ema käest.
Õhtuehal isa süles
Lauluviisi õppisin.
Tema hääl mind hüüdis üles,
Kui ma vahel uinusin.
Õhtuehal koduõues
Mängisin õe-vennaga.
Süda oli nukker põues,
Kui mind toodi magama.
Olen sirgund nooreks neiuks,
Kuusteist aastat, seitse kuud.
Noormees mulle armumärgiks
Õhtuehal andis suud.
Sõpradega seltsis olin
Õhtuehal, kannel käes,
Mõnda nalja ette toodi
Ühes sõpradega sääl.
Kui mind noormees maha jättis,
Kattus armul paratiis,
Ei mul sõpru olnud enam,
Õhtuehal nutsin siis.
Õhtuehal soovin surra,
Maha maetud saada ka.
Sõber, ära pead sa murra,
Nõnda parim taeva ma.

ERA II 115, 629 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Äkist üsna minu ligi luuaga,
Mis mu silm ka selgest näha,
Meestel kuuehõlmad peos,
Kõigil röövlimõtted näos luuavarrega.
Mehed päris Eesti vormis luuaga
Jooksvad kuuse pääle tormi luuaga.
Kes sai koogi, kes sai saia,
Oh sa õnnistaja, hoia luuavarrega.
Kõrtsimees tõstis suure kära luuaga,
Tuli kustutati ära luuaga,
Aeg on ümber pingi jõudnud,
Kell on kümme ära löönud luuavarrega.
Et siis hulluks läks see asi luuaga,
Õnnetu, kes on tülitaja luuaga.
Talvel on sul välku vähe,
Lõika rusikaga pähe luuavarrega.

ERA II 115, 630/1 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Vaikse metsa allikal
Suveõhtul ilusal
Istus neiu mõtetes,
Allik vulises ta ees.
Hääl sääl tõstis õrnake,
Küsis neiu allikalt:
Allik, miks käid salateed
Ja nii kurvalt vulised?
Allik nagu vulises,
Vastust andis vulises:
Ära küsi, õrnake,
Kes mind saatis ilmale.
Kurvalt kadunud armsad aad
Õnnetumal eluraal.
Nuttis neiu valuga
Palju kord seal pisaraid.
Rändan kurvalt rahuta
Salateed ma lõpmata.
Neiu nutt mind ilma tõi,
Ei ma rahu leida või.
Allik voolas edasi
Salateed nii rutuga.
Neiu nuttis metsa all
Kaua, kaua allikal.

ERA II 115, 631/2 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi k. - Ludvig Raudsepp < Mari Tinnus (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Vaestelaste laul
Kui ma näe neid vaeseid latsi,
Kel ei ole essä, immä,
Lääva ikkõh Õlimäele,
Heitva henda põlvilõ.
Näil um himo mere pääl,
Kui pümmen ära uppuva.
Sis tuli püüdma Püha vaim
Näid oma armsa võrguga.
Sääl õliaian oll üts pinnär
Nii õgiv kui üts troonitulp.
Nee latsõ olli istutõdu
See pindresse nii ilusalt.
Kui suvi nakkas tulõma,
Sis laste süda häitsema.
Heng, kui vaimu näed sa,
Sis ikkõ, nigu nõrgas jääd!

ERA II 115, 634/9 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
See laul on temast enesest tehtud, kui tema vangitornis oli, enne kui teda hukati 1873. a.
1. Ei kuulda olnud sääl
Ei Türgi-, ei ka Hiinamaal,
Mis mina olen teinud nüüd,
Küll väga suur on minu süüd.
2. Mul oli suur õnn Jumalast,
Sest soldatist sain kornetiks.
Siis väga uhkeks läksin ma
Ja nõudsin rikkust rahaga.
3. Siis võtsin ma ka kosida
Üht neidu, nimi Agada.
Me elasime ilusalt,
Meil oli ka kaks lapsukest.
4. Nüüd alles märkas minu meel,
Kuis kurat ilmub petja teel
Ja püüab kõige väega
Head abielu lahuta.
5. Kes siin ei palu Jumalat,
See langeb tema võrku seal.
Sest sünnis hirmus lugu ka
Niiviisi otse minuga.
6. Sääl ilmus äkist sõjakäsk.
Sääl polnud muud, kui sõitsime kõik.
Kui hulga maad ju oli läind,
Siis leidsin ka üht korterit.
7. Üks rikas ilus preili sääl,
See oli neitsipõlves veel.
Ma läksin teda kosima,
Ei põlgand ta ka ära mind.
8. Siis kurja nõu ma pidasin,
Kuis oma naist ma surmaksin
Ja et siis saaksin elada
Ma selle preili varaga.
9. Siis arvasin kartmata,
See preili pean saama ma,
Sest temaga hea elada,
Et on nii väga rikas ta.
10. Siis saatan taga kiusas,
Et luba aga küsisin,
Mis anti mul hää meelega.
Siis koju võtsin minna ma.
11. Mu lapsed teretasid mind,
Mu abikaas end rõõmustas.
Ka lapsed suure rutuga
Mul naerda võtsid tõtata.
12. Ma hüüdsin: rõõmsad olge siis,
Ma tulen kaugelt võõralt maalt.
Sääl mõisa ostsin nüüd siit
Siis sinna kohe sedamaid.
13. Kui öö ju olin olnud seal,
Siis nõu mul varsti peetud sai,
Et abikaasa lastega,
Mu seltsis hakkab tulema.
14. Kui öö ja päeva sõitsime,
Siis riigi rajal sõudsime.
Sääl palju purjetasin ma,
Kust sai mu julgus ka.
15. Sääl tuli ju Masahi laan,
Üks ilus allik oli sääl.
Sääl hobust kinni pidasin,
Kus meie maha astsime.
16. Mu lapsed ja mu emand ka
Sääl hakkasivad mängima,
Nad olid rõõmsad südamest.
Ma olin aga kurjust täis.
17. Sääl nemad rõõmsalt mängisid,
Ma mõõga välja tõmbasin.
Mu emand hakkas kohkuma,
Kuid arvas, et vast mängin ma.
18. Ta vaatas lahkelt minu pääl
Ja ütles: "Ära hulla tääl,
Sest naljaasjast võib ju pea
Suur õnnetus ka sündida!"
19. Sääl kärkisin ma vihaga:
"Kas arvad sa, et nalja teen!"
Siis pistsin läbi rinnast ta,
Et veri pritsis vastu suud.
20. Ta hüüdis surmavalus veel:
"Küll Jumal taevast seda näeb,
Et mul ei ole ühtki süüd
Ehk sina küll mind tapad nüüd."
21. Ma vastasin siis ehmates:
"Sa sure ilma armuta,
Mis tehtud, see on tehtud nüüd
Ehk sul küll just ei ole süüd!"
22. Küll lapsed nuttes karjusid
Ja härdast ikka palusid:
"Oh jäta ema elusse!
Me head lapsed oleme!"
23. Sääl ema valus surnud ju
Ja lapsed nutsid haledast.
Nad vaesed käsi kokku lõid,
Mu süda siiski kõvaks jäi.
24. Et saadan minu südames
Ju täielikult valitses,
Siis pistsin tütart läbi ka
Ma ühe mõõgapistega.
25. Kui seda nägi pojake,
Kes oli alles elus veel,
Siis ütles tema paludes:
"Hää laps ma tahan olla sul!"
Kirjutatud Miili Tamme laulikust. Ei tea, kas see laul edasi ka läheb, sest laulikus ei olnud ka sellel laulul lõppu.

ERA II 115, 639/42 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Lihuniku laul
Üks jame linna lihunik,
Kes viinast haises nagu sikk,
See sagedasti reisis maal
Ja ostis loomi siin ja sääl.
Ja kus ta kõrtsi ööseks jäi,
Sääl ikka alati ta jõi.
Kord Oru kõrtsi tuli ta
Ja sinna ööseks viibis ka.
Kui videvik ju oli käes,
Siis oli viina täis ta.
Siis Kõrtsi-Leenalt küsis ta,
Kus lähed sina magama.
See Leena oli kaval küll,
Ta ütles, et nüüd talvel külm,
Seepärast olen õppind ma,
Et kõrtsi ahjus magan ma.
Lihunik jäi uskuma,
Ta arvas, et see tõsi ka.
Kui tuled kustutatud said
Ja rahvas magama kõik jäid,
Siis ette-kõrtsi kobas ta,
Et Leena tuba otsida.
Kui ahjusuust sai sisse pea,
Siis tundis haisu, mis polnud hea.
Tal lõhnas vastu paha õhk
Ja kuulda oli sea röhk.
Ei aru saanud sellest ta,
Vaid puuris tahapoole ka,
Nii et ju ahi mürises
Ja keris vastu kohises.
Üks siga hirmsa kisaga,
Kes ahjus õppind magama
Ajas pea temal pükstesse
Ja tõi ta välja nobedaste.
Oh võtku lugu ilma pääl,
Mis juhtus meie saksal sääl.
Tal sea pää pükste sees
Ja tagumine ots veel ees.
Nii sõitis siga temaga
Sääl mööda kõrtsi käraga.
Ei näinud siga ise ka,
Kus juhtus oma koormaga.
Kui vastu seina põrutas,
Siis pingid ümber kihutas.
Sääl siga rabas peaga
Ja laskis aatrit kihvaga.
Tal kintsu said kõik lõhutud
Ja reied hirmsalt purustud.
Küll mees ja siga karjusid,
Ei ükski peastma tulnud.
Kui viimaks siga väsinud,
Sai lihunik priiks päästetud.
Ei enam aega viitnud ta,
Vaid katsus, et sai minema.
Et seda küll ei keegi näind,
Aga Leena jutu välja teind
Ja oli sääl, kus tema koht
Ja naeris nii, et kakkes kõht.

ERA I 3, 23 < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Haanja miis
Haanja miis vedi lubjakivve,
Kats, kolm päiva Võro turulõ.
Haanja miis läts Tiganiku puuti
oma kolme kopkaga.
Haanja miis näk silgupüttu
Tiganiku leti iin.
Haanja miis pallõl poodi säksa:
"Esänd, lupa tsjorgada!"
"Tsjorkanu, tsjorka, Haanja miis,
oma leivapalakeist!"
Laul om, laul om otsa lõpnu,
lää ei inämb edesi.
[iga rida korratakse]
Õpitud õpilasena Võrus ja lauldud.

ERA I 3, 24 (1) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ema tegi mulle suurõ laia põlle,
põll oli piki paeltega.

ERA I 3, 24 (2) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kilumaril olivad väga pikad hambad,
ära sei karjamõisa vasikad ja lambad.

ERA I 3, 24 (3) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära mine kaali kallale!
Kui lähed kaali kallale,
siis lasen koerad valla.

ERA I 3, 24 (4) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
See enneaegne armastus ei ole muud kui kurvastus (kordub).

ERA I 3, 24 (5) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tule sa, minu kallike,
sind mina ikka armastan.
Palju aega mööda läind,
kallikeist ei ole näind.

ERA I 3, 24 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mamma ei lupa sügisel, siis kevadel (arvatavasti pulmad) saab vägisi.

ERA I 3, 24 (7) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Maali, Maali, sa ei tea,
[su] juures viibida on hea.
Sa sulad minu südames
kui suhkur kuuma kohvi sees.
Mis ta sihtis, mis ta vahtis,
mis ta muud kui musu tahtis.

ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks
Noormees, kui tahad sina võita,
ühe neiu austust, armastust,
siis minu sõnu võta kuulda
ja selle järel' ela just.
Kas mässab väljas torm või maru,
kas olgu ilm kui paha, hea.
Kaapkübar nagu laevatoru
sa enesele pähe sea.
Kui puudub uur, siis uuriketti
sa sibulaga taskus pea.
Ära unusta ka "patseertokki"
käevangu löömast iialgi.
Üks imelõhnaline rohi
peab riietes sul lõhnama.
Ka lips ja maneskid ei tohi
sul kaela ümbert puududa.
Kolmekümneviielised paberossid,
mis tuntud "Eva" nime all,
ja hästi hiilgavad kalossid
too Võru linnast enesel!
Ka saksa keele sõnaraamat
sa laenukogust välja too.
Ja õpi, kuni pähe jäävad,
paar sõna: morgen und halloo.
Siis võid sa astu nende leeri,
kas oled mustlane või juut.
Kõik tahtvad su'ga amiseeri,
sa oled "deutchmann" lieber gut.
Ants Ork.
[---]
V.a. Tallinna Posti toimetus!
Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt.
Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.

ERA II 244, 63/7 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas Salle Kajak, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli ilusa Tilleoru mäel olnud loss, kus elanud lossihärra oma ainsa tütrega. Seal ligidal elanud ka keegi noormees, kes mänginud väga ilusasti kannelt. Kord juhtunud lossipreili seda mängu kuulma, kutsunud noormehe lossi ja lasknud endale mängida. Esimene kord ei jäänud viimaseks, vaid lossipreili soovis igal õhtul ilusat mängu kuulata. Ka noormees oli meeldiv ja lossipreili hakkas teda armastama. Noormehele olid need õnnelikumad hetked, mil sai ta lossis mängida, sest ta armastas juba lossipreilit esimesest pilgust. Oma ilusamad mängud ja laulud laulis ta talle. Noored armastasid teineteist ja igal õhtul nad kohtusid ilma lossihärra teadmata.
Kord märkas aga lossihärra midagi noorte vahekorrast. Ta ei lubanud noormehel enam lossi mängima tulla. Oma ahastuses ei suutnud noormees enam lossi lähedalegi jääda, vaid läks laia ilma oma kandlega rändama. Lossineid aga arvas, et noormees läheb omale uut õnne otsima. Teda täitis otsatu kurbus ja meeleheide. Igatsedes oma kallima järele, suri ta mõne nädala pärast. Ta maeti lossi surnuaiale. Noormees aga polnud oma armastatud unustanud, vaid tuli aasta pärast tagasi. Lossist aga ei leidnut ta enam oma pruuti, kes oleks talle vastu laulnud lossiaknast, seal oli kõik tühi ja õudne. Surnuaialt aga leidis ta oma kallima kalmu. Otsustades endalt ka elu võtta, laulis ta veel oma kandlel järgmise laulu: Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Võtsin õhtul kandli kätte,
sammusin ma lossi pool,
lossiaken seisis lahti,
armukene laulis sääl.
Kuri härra, kes ei tahtnud,
et ma neidu armastan
oma võimu tõstis valjult,
rändasin siis kaugel maal.
Aasta pärast läksin jälle
sedasama tutvat teed,
Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin ma lossiteel.
Lossiaken seisis kinni,
armukest ei laulnud sääl.
Aga surnuaialt kõlas mulle
armas tuttav hääl.
Kurvad laulud lõi ta sulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
"Olen lahti ilmavaevast,
tule sa mu juurde säält.
Teistel armastus on magus,
meil ta viharikas.
Õnne maitsen siinses ilmas,
tule sa mu juurde nüüd!"

RKM II 26, 31 (6) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võid käia...
Võid käia läbi Saksamaa
ei mune võid sa leia seal
ja pekist, sellest näed vaid und,
mida Eestis süüakse iga tund.

RKM II 26, 32 (7) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tükike leiba...
Tükikene leiba ja hernepesu vett,
üle nelja päeva üks saksa sigaret,
sellega peab elama
ja saksa riiki teenima
(Onu Aadu, miks tegid nii?)

RKM II 26, 32 (8) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Revali linnas...
Revali linnas Toompea lossis
istus Lietzmann nägu mossis.
Ai jumbu - ai jumbu.
Kadrioru lossis tõusis kära,
Mäe sõi Lietzmanni normi ära.
Ai jumbu - ai jumbu.

RKM II 26, 33/4 (10) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rindesõduri igatsus
Kaugel sinust ja kodumaast,
kaugel võistluse teel.
Kaugel kodust ja noorusmaast
olen võitlemas veel.
Oota, kallim, oh oota sa,
kaugelt tervitan sind,
Millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kevad kaasa ka õisi toob
ja lõhnamas niit.
Tuju rindelgi uueks loob,
laulan armsamat viit.
Oota, kallim, oh oota sa,
kevad lohutab sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus ju mind.
Olen punkris või rünnakul
ikka meenud sa mul'.
Vaikib lahingu marutuul,
laulan jällegi sul'-
Oota, kallim, oh oota sa,
tulen vaatama sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kord väsivad vaenuväed,
ja meile jääb võit.
Saabub hellalt see õnnepäev,
algab koju meil sõit.
Sinu juure siis lendan ma,
iial enam ei lä'e.
Õnne naudin siis sinuga,
su juurde ma jään.

RKM II 26, 35/6 (11) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Väike kambrike...
Väike kambrike südames mul',
sääl on üksinda asu vaid sul.
Tahab veel keegi mees paika leida seal sees,
Ütle: "Ei, keegi teine on ees."
Kui on kullased sõrmused käes
särab elu kui nõiduse väes,
siis tean ühte vaid ma,
et sust lahkuda ei saa,
sest nii meeletult armastan sind.
Kas sa ikka veel armastad mind,
kas sa mind kuidagi unusta ei saa.
Oled mulle sa hää, sulan sulle kui jää.
Oh kui meeletult armastan sind.
Ja kui saabub kord lahkumistund,
viimse suudluse annan siis sul.
Püüä olla sa truu, ära mõtlegi muud,
siis vaid armastus ehib me teid.
Ja kui lahkud sa, armastus, meist
ja kui enam ei näe teineteist.
Teise kaenlasse lä'ed ja ta juurde siis jääd
olles unustand jäädavalt mind.
Ja kui tagasi tulla ei saa,
sõjarindele puhkama jään,
hetkeks seisata teel, mõtle mulle siis veel,
viimseid palveid las sosistab huul.

RKM II 26, 36/7 (12) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Igatus kodumaale
Kaugel Eestis, kus on minu kodu,
kaugelt tervisi saadan ma sul.
Üksi rändan ma võõramaa radu,
pisar laugel kui meelestub mul.
Tasa mühavad kodumaa metsad,
tasa ohkab veel kodumaa neid.
Tasa kaebavad Eesti veerannad,
tasa sosistab Soomelahe pind.
Vaikseks jääda võib Kaspia meri,
ei või vaikida eestlase rind.
Üle metsade hõljub kui vari,
kurb ja igatsev eestlase hüüd.
Ühte kodumaad tundsin kord mina,
ühte Eestit kui isade maad.
Säält pärit kõik, mis mul nii ilus,
mida riisuda tahtis meilt frits.
Isamaa, mis mind kasvatand üles,
terve tulevik seisab sul ees.
Jälle põlesid saatuse tules,
kostsid ohked su murede maalt.
Südi eestlane, võitle ja võida,
küllap paremaid päevi veel näed.
Kosu, kuuluta, vaenlasel kadu,
varsti võitjaks jälle sa saad.

RKM II 26, 98/9 (13) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaugel rindel
Kaugel rindel, metsas suures,
seisab sõdur valvates
oma langend sõbra juures,
keda taband surmakuul.
Sosistavad tema huuled:
"Sõber, pööra koju sa!
Armsad, Eesti päike, tuuled,
armas Eesti kodumaa.
Kodukülas päikse helgis
seisab väike majake.
Seal, kus õitsvad roosid, nelgid,
seal on minu koduke.
Võta sõrmus minu sõrmest,
pane sõrme omale.
Suru huuled minu laubal,
jumalaga jätuks veel.
Kui saad kord sa kodumaale,
tervita mu omakseid.
Tervisi vii kodumaale,
ta eest langend eestlaselt.
Eesti rahvas, hoidke hinges
sellest mehest mälestust.
Sest, et teie eest ta langes,
kaitstes Eesti vabadust.

RKM II 26, 39/40 (14) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laul sõduripäevilt
Armas neiu,kallis neiu,
melestub mulle see öö,
ki sa õhtul pargis,neiu,
ülesid mulle adjöö.
Aastad möödund sellest ajast,
olen nüüd sõjamees ma.
Aga, neiu, sinu silmad
meeles on ikkagi mul.
Nüüd ma seisan valvepostil,
taevas on säramas kuu.
Loen ma, neiu, sinu kirja,
mida post kodunt mul tõi.
Nüüd ma olen kodund kaugel,
võitlemas kodumaa eest.
Armas neiu, mõtle veel mulle,
palveta minu eest sa.

RKM II 26, 40/1 (15) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Täna lähme...
Täna lähme isamaa eest sõtta,
vaenlase me välja tõrjume.
Mitmed saavad oma elu jätma
ja omakseid ei näe nad iialgi.
Vaikne kuu, sa oma rahu kalla
minu üle veel üks viimne kord.
Ennem veel, kui vaenlase kuul mind tapap
ja mind elavatest lahutab.
Täna sai üks vapper sõdur surma,
keda isa, ema leinavad
ja üks teine noormees kanti hauda,
keda pruut jäi maha leinama.
Armas pruut, ära oota pulmapäeva,
peig sul langend lahingute hoos.
Pühi pisar, kanna leinaloori,
küll taevas jälle kord me kohtame.

RKM II 26, 41/2 (16) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ah valus...
Ah valus, nii valus on mõelda,
et rindel pead võitlema sa.
Nii mõtlen ja seisatan teades,
kas iial saad tagasi säält.
Sääl rindel raksuvad mäed,
sääl surmale vastu sa lä'ed.
Kõik maha jätma sääl pead,
keda iial veel armastad sa.
Ah, valus, nii valus on mõelda,
et öösigi uinuda ei saa.
Mu mõtted mind kannavad kaugel,
Mu kallim, kus viibid nüüd sa.
Kas uinud öörahus sa juba
või rindel sa võitlema pead?
Oh taevane isa, nüüd luba
tal saatjaks sa omadki käed.
Kas uinud või ärkvel sa veelgi
või oled sa kaugel ju teel.
Kas tuleb sul meelde ka keegi,
kes sinu eest palvetab veel.
Mul pisarad paisuvad silmi,
pea padjasse vajutan ma.
Võitle hästi, mu kallike, rindel
ja ära mind unusta.
Ma siiski veel loodan, et saabud
kord kodumaa pinnale,
mil jällegi võime tunda
nagu möödunud aegadel.

RKM II 26, 43/5 (17) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris mare Kõiva 2005
Kurvalt punkris
Kurvalt punkris istub noormees,
mõtted tal viibivad möödunud a'al,
nukker pilk on pöördunud ruumi,
kus Põhjamaa taevas ja kodumaa rand.
Refr: Ta võib tõesti unustada
Neidu, keda armastand.
Ta võib tõesti unustada,
kelle õnne kord purustand.
Jättis maha metsasalu,
nurmed, metsad ja tuttavad teed,
kodukopli, kasesalu,
mühava metsad ja nurmede raad.
Refr: Ei või ükski unustada
kodumetsa radasid.
Ei või ükski unustada
Eesti tüdruku võlusid.
Väike neiu, särasilmne,
kulda käharais lokkis ta juuks.
Naer nii mahe, pilk nii hurmav,
Kelmikus mänglemas põskede peal.
Refr: Kord võis noormees unustada
selle neiu armastust.
Talle meeldis linnapreili,
selle puuder ja huulepulk.
Petlik neiu pealinnast
Ei armastand truu olla ühele ta,
peagi unus temal noormees,
kolikambrisse kõrvale visati ta.
Refr: Linnaneid võis unustada
Noormeest, keda petnud ta.
Neid võis tõesti unustada
leides uue ja kallima.
Noormees pettund armastusest
frondile võitlema ruttas ta siis.
Unustada püüdes kõike
kui lõhkesid mürsud ja lõhkesid siis.
Refr: Ta võib ainult unistada
V,abastatud Eestimaast
püüdes ise unustada,
miks lahkus kurvana kodumaalt.
Praegu kurvalt unistades
meenub tal kodumaal armastatud neid.
Hütikene metsaserval
ja põlised männid ta uksekese ees.
Refr: Ta võis tõesti unistada
Õhtust koltund vahtra all.
Neiu armsast häälekõlast
ja suudlusist, mis oli kinkind tal.
Vuhisedes, mühisedes,
lendasid mürsud ja lõhkesid siis.
Punker langes sõdur surn'
ja punkrist sai tundmata sõduri haud.
Refr: Ei või sõdur unistada
lahingväljal neidudest.
Ei või sõdur unustada
oma karmimaid kohuseid.

RKM II 26, 46/7 (18) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaugel Eesti piiri taga
Kaugel Eesti piiri taga
laius saksa väljadel,
laulvad vahvad Eesti pojad
meenutades kodumaad.
Pole iial valu, vaeva,
pole kurbtust südames.
Pole valu, pole vaeva,
mis neid suudaks kohuta.
Ja kui paistab hele päike,
särab lumi väljadel.
Püsib kindlalt nende rinne,
eestlane ei tagane.
Aga kui kord päike loojub,
täiskuu välju valgustab.
Seisab väljas Eesti sõdur,
sõbra und ta valvamas.
Varjendis siis põleb tuli,
sõdur kirja kirjutab.
Küll ma kord ka koju jõuan,
oota armas neiuke.
Oota kuni töö on tehtud,
kuni veri tasutud,
kuni kanged Eesti vennad
rahus võivad puhata.
Aga kui ma tulles leian
teise kaenlas, neiu, sind.
Siis vaid õnne sulle soovin
kuni valust lõhkeb rind.

RKM II 26, 47/9 (19) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne veel...
Enne veel kui kustub päikene
läen võitlusesse ma.
Tulen tagasi sealt võitjana
või langen ma.
Refr: :,: valle-rille-valle-rille-ralle raa-aa:,:
Tulen tagasi sealt võitjana
või langen ma.
Ja kui peaksin täna langema
olen homme surnud mees.
Siis mind sõbrad hauda kannavad
just koidu eel.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-aa :,:
Siis mind sõbrad hauda kannavad
just koidu eel.
Kolm sinilille õitsevad
minu hauakünka peal.
Uhke ratsamees neid murrab seal
just koidu eel.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-aa :,:
Uhke ratsamees neid murrab seal
just koidu eel.
Käi põrgu, uhke ratsamees,
las lilled õitsevad,
sest neid näha oleks ihanud
mu armsam neid.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-a-a :,:
Sest neid näha oleks ihanud
mu kallim neid.

RKM II 26, 49/50 (20) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodunt lahkumine
Kui ma alles noor veel olin
muret ei tunnud mu rind.
Koduõues ringi joostes
rõõmsasti kõlas mu laul.
Sirgusin ma suureks meheks,
neiukest tundma ma sain.
Aga neiu sinisilmad
iial mu meelest ei läe.
Aga järsku sõjakära,
kodust viis kaugele mind.
Neiu väike võluv kuju
alati meele mul jäi.
Nüüd ma olen sõjarindel
võitlemas kodumaa eest.
Aga neiu sinisilmad
iial mu meelest ei lä'e.
Kui ma ükskord koju jõuan
vastu siis ruttab ta mul.
Paranevad südames haavad,
mis ta mu rinda kord lõi.

RKM II 26, 50/1 (21) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõduri laul
Kui kodupinnalt välja sõitsin rongiga,
siis sõbrad ütlesid: "Oh, ära kurvasta."
Küll viimsed silmapilgud olid valusad
kui sõdur andis neiul suud.
Refr: Mul kodu kaugel maha jäi-jäi-jäi
ja kena neiu kurvaks sai-sai-sai.
Ja kui ta kuulis, et lä'en sõjarindele,
ei tea kas tulen tagasi või sinna jään.
Kui läbi tuisu tormab raudteerong
ja sügavasse südamesse armutung.
Küll viimsed silmapilgud olid valusad,
veel valusam kui armastus.
Kas ootab saatus seal hea või halb
seda ma ei tea, sest mul on kurb,
sest sinna läinud teised kurva meelega
ja seegi mind vaid kurvastab.
Kodupind meil pakkus palju lõbusad:
siin neiukesed võlusid meid rohkesti
ja iga linnapargi laupäeva õhtuti
võisid lõbustada neidusid.
Sõjameeste elu on küll kaunis kurb,
see ühistöö teeb mõnel kirjuks pea,
kuid lahingväljal vaenlast tallad sa,
Sust kuul on märgiks südames.

RKM II 12, 515/7 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Marie Ivanson, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tallinnast Rahumäele
on umbes versta viis,
kus iga õhtul viiakse
üks surmaohver uus.
Oh, sõber, pane tähele,
kui lähed Nõmmele,
tee ääres näed üht mända,
mis verest punane!
See männa külge risti
lööb kena neiuke
ja ütleb* mälestuseks
oma armsal peiule.
Kulduuri kõrvarõnga
ja kuldse sõrmuse
ta sinna maha pandis
ja nuttis haledalt.
"Oh ütle, kena neiu,
miks ristist siia lõid,
ja iga õhtu hilja
nii kaua palvetad?"
Ta ülespoole vaatas
ja ütles: "Süüta puu,
oh oles' sul ka sõnad,
siis räägiks sinu suu.
Su okstel üles poodi
mu armas peiuke
ja surnult koju toodi,
mis koormab südame."
*"ütleb" - peaks arvatavasti olema "jätab"

RKM II 12, 523 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge mõisa, teomeeste nime?
Edimene Everdi Jaan,
tõine Tõisi Peetri,
kolmas Kolga Juhan,
nelläs Nitro Kusta,
viies Vile Peetre,
kuues Kubijas,
säitsmes Saul,
katsõs Karru Juut,
ütses Ukk,
kümnes Kütt,
ütstõiskümnes Ite,
katstõiskümnes Kannu Jüri.

RKM II 12, 525 (3) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arm ei salli ilma kärä,
kadedust ei kannata.
Vaikuse ta valib ärä,
õite hulgas ilmub ta.

RKM II 12, 527 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laulatuse laul
Viisil: Küll on ilus,
Et nii noorelt armu süles!
Pruudile
Rõemupisar pruudi silmas,
see on pärl, mis kõrges ilmas.
Pruudi süda rõemusäde,
tema armastus on tõde,
kindel truu ja muutmata.
Peiule.
Armastaja peiusüda,
mis on see, kas mõistad seda?
See on puhas armuallik,
sulle and nii püha, aulik,
kõige puhtam hingekuld.

RKM II 12, 529 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mu jalad on väsind
ja süda nii nõrkend;
"Kuhu mul minna?
Isamaa ütle!"
Ma isamaa peale pikali heitsin
ja südamega kuulsin sügavat häält:
"Tule siia!"

RKM II 49, 235 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hobõnõ sääl,
terävata mo meel,
vedäma, sõitma
inemine piät' tälle armu näutmä.

RKM II 49, 235 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Miks sa leinad, lillekene,
valad valupisaraid?
Kas sa rasket hingevalu,
Hellake, ka tunda said?

RKM II 49, 235/6 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoiss ol' surõmah,
siist maailmast minemäh.
Vanapoiss kirstu sisse panti,
väikene viiol kätte anti.
Kabeliaida maha matõti
vana pada pähä panti.
Heng see ronis havvast vällä,
lindas taivaussõ ette.
Peetrus kõik säält ussõst teadis,
andis poisil vasta pääd.
"Sina tsiga, sina lurjus,
alles praegu olõt purjus."
Lükkas tedä taivast maha,
vannokurjo poistõ hulka.
Sääl ta mängis tontõga,
vanaraisa kontõga.
Vanatütruk taivah,
kuldkett kaalah,
vanapoiss põrguh,
puupakk jalgo all.

RKM II 49, 236 (22) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tünn-tünn, tühi vaat,
vanapoiss ol' vaadi seeh.
Tõmpsin vaadil punni päält
ja vanapoiss tul' vällä seest.

RKM II 49, 243 (54) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Millessa, Mikk, mu tütart ei võta,
kas mu tütar tööd ei tee?
Mu tütar on kui roosilill
ja otsib poissi niikui hull.

RKM II 49, 243 (55) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Pippas, pippas, peiukene,
juppas, juppas, juiukene,
väikse lapse moodi
niikui väiksed kannukesed.

RKM II 49, 243 (56) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kikas ütles kanalõ:
"Kos mii läämi magama?
Üü um pümme,
jalad lühikesed,
külä kõlgus kavvõdan."

RKM II 49, 243/5 (57) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vatsat' let slusilsä mina,
ollin soldat ridavoi.
Lasksin püssist välja tina
türgi silmi oi! oi! oi!
Kui ta venne püssirohto
kaugõlt nii sai nuusuta,
tak on prämo paneb plehku
niikui jänes metsa sises.
Et ta harasho, nii paha,
toob mul sisse kopika.
Sain sääl salata ja raha,
rinda suurõ ristiga.
Ruski suldat nepoitsä
nikakoju saadana,
tulgu ratsa kto tam hotsesh,
et tak vsjo mina pustäki.
Plömna liinan tüli tuli
mina tuhat türgiga,
kõigil karvad maha kaki,
habemed ka juurtega.
Ütskõrd sain mina osmõn-pasma
karvust kinni pidada.
Ütlesin: "Postoi dinaase,"
tahtsõn kodo vidäda.
Kindral seda kõrvalt nägi,
andis mulle tsetverd tsjok.
Ütles: "Molodets, estonets,
vot zdez diibes natsha jok."
Tshjort vosmi, kakoi nali,
kõik mind haksid paluma,
bolshoi tshesti mina daali
ja hüüdsid blagopodne.

RKM II 49, 250/1 (79) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rahvalaul
Mari!
Ma siin.
Mis lõunaks saab?
Suured vaagnad sülti,
tõpraliha suppi,
hapukapsa põrsapraad,
lambalihast hää supp,
pannkook, härjakeeled,
praadvorst, munakoogid
vääge värske vasikapraad,
kaunis küpse kana,
sealiha kartulid,
kaunis karukints
ja siis veel
või ja leib,
veitsh ja juust
maksab kaks krooni kõhutäis.
Soovin sulle säärast hääd söögiisu!

RKM II 45, 77/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ei unusta sind
Mäletad, kui raudteejaamas
lahkudes mul' andsid käe.
Silmis palve, sosistasid:
"Kas sind kunagi veel näen?"
Lubasin, et tulen varsti,
kui on võidet vaenlane.
Ütlesid, et võitle hästi.
"Ma ei unusta sind kunagi."
Algasin uut sõjateed,
rong kui lahkus kodulinnast,
sinu viipav valge rätik
ütles mulle: "Jää hüvasti!"
Sellest möödund palju päevi,
möödund lahing verine.
Kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Läbi lahingute müra
kuulen kõnelemas sind,
kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Nüüdki laagris lõkke ääres,
kevadõhtuil sumedail,
tuul kui lausuks sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."

RKM II 45, 78 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri salm
Kui sõdur väikselt napsi saanud,
juhtub ette tütarlapsi
Neid sõdur esmalt silitab
ja pärast tagant järel aita.

RKM II 45, 79 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kell kuus õhtul
Ma tunnen veel su huulte õrna puudet,
kui vedur-vile meid sääl lahutas.
Ma tundsin, hinges midagi on muudet
mis möödunt unelm hetkel meid nii rahustas.
Refr: Kas on see vaid unenägu
või siiski ainult piinav tõde.
Ma näen veel sinu nutuseid sinisilmi
ja kurba naeruvinet punasuult.
Ma märkasin, kuis pöördusit veel ringi
ja kinnaskäsi tõusis viipeks mul'.
Ma tunnen, kuidas kaugus kiirelt kasvab,
veel kohandun end unistuseks sääl.
Vaid rütm meloodiast, mis laulsid mulle,
see tuikab veelgi südamesse mul.

RKM II 45, 80 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mul' silmis pisarad
Kui rindel võitlesin,
kuulsin teist sa armastad,
langesid mul kokku unelmad.
Ma sind ei süüdista,
kuid soovin, et sul oleks hea.
Ehk küll lahkuma sust jäädvalt pean.
Ma loodan, et saan sellest üle,
et sa mind ei armasta.
Ma loodan, et saan sellest üle,
ehkki kurb olen lõpmata.
Sa tulid täis veetlevat kevadet,
Nüüd mööduvad need päevad, sest lahkusid.
Ma loodan, et saan sellest üle,
ehkki kurb olen lõpmata.

RKM II 45, 81/3 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põhjarannikul
Siin põhjarannikul
ma kõnnin üksinda,
pilk vaatab kaugusse,
kus lainte mäng.
Sääl eemal kauguses
ma valgeid purjeid näen
ja paadis kaunis neid,
kes juhib sääl.
Paat jõudis rannale,
ma neidu kohtasin.
Üks pilk ta silmisse -
ma armusin.
Mu armas põhjaneid,
mul armsaks oled saand,
mu meelde ikka sa
jääd püsima.
Ei enam olla saa,
kui kutsub isamaa.
Käsk iga silmapilk
võib saabuda.
Mu kaunis põhjaneid,
sinust pean nüüd lahkuma.
Ei tea, kas iialgi
sind näha saan.
Nüüd kojuigatsus
mind kutsub tagasi.
Mu kaunis põhjaneid,
kas ootad mind.
Kuid koju saabudes
ma pidin pettuma.
Mu väike neiuke,
läinud teisele.
Ent põhjarannikul
on jäänud mälestus.
Pilk vaatab kaugusse,
ei kohta sind.

RKM II 45, 83/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tartu valss
Kord olime Tartus koos
ja tuju meil oli hoos.
Seal mängis muusika, voolas viin
ja joovastus köitis meid.
Nii tunnile järgnes tund,
kui korraga meenus mul',
siis püsti huppasin, hüüdsin ma:
"Mu sõbrad, pean lahkuma."
Refr: Sest mind ootab väike neiuke
seal kaunil Tartu Toomemäel.
Tal valged on juuksed, võluv ta silm
ja temal võib oodates hakata külm.
On ilmas neide tuhandeid,
Ma teist nii kaunist pole näind
kui neiuke, kes mind ootamas sääl
on Tartus Toomemäel.
Kui saatuslik sõjatee
mind kodust viind kaugele
ja sõbrad, kellega olime koos,
mu lahingukaaslased,
ei ennem ma rahu saa
kui vaba on jälle me maa,
et Tartu õnnes võib elada,
see kutsub mind võitlema.

RKM II 45, 84/5 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana Tallinn
Ma selles linnas elasin,
ma selles linnas armusin,
kui muinasjutus tundus elu siis,
ei unu sinav talvevõlu,
ei õnnest särav neiusilm -
nii õnnelikult möödusid aad.
Refr: Selles linnas Tallinnas
õnnelik kord olin ma.
Päikeselised kevadpäevad,
sügisöised tähistaevad -
unusta ei iial saa.
Ei kestvalt paistnud päikene,
ta varjus tõusnud äikene,
meid sõjatee viind kodunt kaugele
ja jättes maha kodumaad,
me vana armsa Tallinna,
me südames ta kaasa viisime.
Aeg möödub, saabub sügise
ja koju viib meid võidutee.
Teid kõiki peagi näha loodan taas,
et jälle rõõmsalt vabana,
teid tervitan ma kodumaal,
ma vanas armsas kaunis Tallinnas.

RKM II 45, 86/7 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr.1
Hallis sõduri sinelis
rändan lahinguteid.
Sääl, kus kõlamas tangoviis
saatus kokku meid viis
ja su silmad nii tumedad
tantsuks kutsed tõid mul.
Aga tantsides tundsin ma,
rahu röövind nad mul.
Ja siis vargsi mu rinnale
õrnalt toetus su pea
ja mu suu sinu huultele,
kuidas sattus ei tea.
Ulatasid sel sügisööl
mulle lahkudes käe.
Teadsin, varsti lä'en rindele
ja sind enam ei näe.
Ning see tuli su silmades
mul sääl põlema lõi.
Ta mu sõdurisüdames
kauaks hõõguma jäi.
Aga praegugi meeles mul'
võluv naeratus suul.
Tunnen suudlust su kuumalt suult,
näen su silmades tuld.

RKM II 45, 87/8 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Eesti korpus
Eesti korpus marsib sõtta,
generalissimus Stalin juhib meid,
võidule nüüd kiirelt tõtta,
vaenlane saab hävitud.
Õilsaid mõtteid rinnus kandes
vabastada kodumaad.
Võimsaid ühislööke andes
vaba olgu sünnimaa.
Möödunt lahingute kära
karastand meid teraseks.
Silmis kõigil võistussära,
palju saanud sangariks.
Kui siis Kalevite linnas
võidul lehvib Punalipp
saluteerib meile Moskva,
see on meie võidulipp.

RKM II 45, 89/92 (12) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri elu
See sõduri elu polegi hull,
kuid väikesed mured on siiski.
See õppus ja rivi on tühine null
ja toimkond pole ka miski.
Kuid ainult see asi teeb muret,
et kevadel tulevad kured
ja kodus pruut lööb sul tram-trulla
pea õnnetus nii ei või tulla.
Kui lõppenud õppus ja looja läind päike
ja laagrisse saabund on öörahu.
Siis tunned kuis kuu ja pilvede laev
see rinda sul hästi ei mahu.
Nii kuidas sa silmi ka ei sule,
kuid uni see naril ei tule
ja mõte see puurib sul aju -
ei tea, millal sõidame koju.
Sul meenuvad Tondil need ilusad aad,
nad mõttes kui tagasi tuleks.
Seal vaid muretseks, kuidas hüppesse saaks,
nii et vahelejäämist ei ole.
Aga linna patrullid on platsil.
Mees pimedaid tänavaid otsis
ja teekond, mis julge ja vahva
viis sinna, kus pruudil on sohva.
On kaugele jäänud need päevad ju nüüd,
koondrivi sa igapäev teed.
Sul neiu käe asemel pihus on luud,
onni esist sa hoolega pühid.
Ja kui ennast siis unustad vähe,
siis ülem sul virutab pähe.
Ja öösel, kui piiluriks oled
jälle neiuke meelde sul tuleb.
Ei ole meid murdnud ka raskeimgi töö,
ei sõda viind konte meil hauda.
Meil katelok põlvel nüüd enam me ei söö,
vaid koos nüüd istume lauda.
Nüüd istudes poisid üheskoos
on tunne nagu istuksid baaris
ja seentelgi maitse on parem,
veidi lõuna võiks olla varem.
Eile käsku alles kuulsime, korraldust uut,
mis lämmatas südametukseid,
mis oskad sa kosta, kui küsib sult pruut:
"Poiss ütle, kus jäänud sul juuksed?"
Kuid sellest me saame ka üle,
suurt riidu meil sellest ei tule,
kui pruut sellest tüli ju tõstab,
las mulle siis paruka ostab.

RKM II 45, 92/4 (13) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõdur pagariks
Meid major varbast liigutab,
tal väike küsimus:
"Mis mehed siin veel magavad
kui oli äratus.
Jaa-jaa, jaa-jaa, kui oli äratus!"
"Oh, major, jäta järele,
siin puhkavad pagarid,
kes sulle valged saia teind,
nüüd jäta rahule.
Jaa-jaa, jaa-jaa nüüd jäta rahule."
Keha rappub külmavärinaist
ning habe härma lööb.
Puhvaika selga, saapad jalga,
sind ootab sada tööd.
Jaa-jaa-jaa-jaa, sind ootab sada tööd.
Kell saab ju varsti kaheksa,
peab jälle minema.
Päev rasket tööd sääl seisab ees,
pead taignad tegema.
Jaa-jaa jaa-jaa, peab taignad tegema.
Nüüd istun leivaahju ees
ja vaatan lõkkesse.
Mu mõte kandub kaugele,
kus armas neiuke.
Jaa-jaa jaa-jaa, kus armas neiuke.
Töö muutub palju kergemaks
kui mõtlen temale
ning taigen lendab üle pea -
need viimsed suudlused.
Jaa-jaa jaa-jaa, need viimsed suudlused.
Kui on lõppend päevatöö
ning mõttes palvetan
ja seekord neiu asemel
mul kaenlas saiapäts.
Jaa-jaa jaa-jaa mul kaenlas saiapäts.
Nüüd istun polgus nari peal
ja mõtlen kodule.
Kui läheks õige hüppesse,
näeks oma neiukest.
Jaa-jaa jaa-jaa näeks oma neiukest.

RKM II 45, 94/6 (14) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr. 2.
Õrnalt kõlas mu laul sel ööl,
kui ma kohtasin sind.
Sinu pilgust võis lugeda,
et sa armastad mind.
Kuid me saatus on armutu,
Lahku viis eluteed.
Ainult südames põlema
jäi mul tuluke veel.
Läänefrondile neiuke
saadab võitlejat teel
ja sel pimedal ööl kõik vait,
kurb on süda ja meel.
Ja kui pimedus neelab kõik,
läbi udu näen veel
neiu aknal seal vilkumas
küünlatulukest veel.
Kaugelt tervisi saadan sul,
meenub mulle see öö
nagu unelmas laulan veel,
unub mure ja töö.
Just kui rong möödus armastus,
kadus udusse teel.
Ainult südames tuluke
jäi mul põlema veel.
Aastad möödusid, uuesti
kohtan jälle ma sind.
Kõlab õrnalt mu laul sel ööl,
kuumalt suudled sa mind
ja me südames tuluke
kuna kustunud on
lööb nüüd uuesti lõkkele
nagu kustunud õnn.

RKM II 45, 96/7 (15) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr. 3
Saatis võitlejad rindele,
pisarais neiuke.
Kurvalt üksi jäi trepile
ümber pime vaid öö.
Noormees kauguses seisatas,
taha vaatas veel kord.
Nägi heledalt põlemas
neiu aknal veel tuld.
Rindel sõpru on tuhandeid
lahingkaaslasi küll,
seltsimehi nii lõbusaid,
kõikjal huumor ja laul.
Aga armsamat neiukest
unustada ei saa.
Kujutlustes näeb tulukest
kauguses põlemas.
Kaugelt kirja sai võitleja,
milles teatab neid,
et ta armastus kuumana
kindlalt püsima jäänd.
Kõik, mis lahkudes lubatud
peagi täituma saab.
Tuluke, mis põlenud
jäädvalt põlema jääb.
Kirjast vaimustub võitleja
süda kiiremalt lööb.
Rindel võitluses rõõmsana
kujutlusi ta loob.
Peksab armutult vaenlasi
oma armsama eest,
et kord pöörduda tagasi
sinna, kus tuluke.

RKM II 45, 98 (16) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Automaaturite marss
Siis kui automaatur marsib väljas
relv seljas ja rivilaulud suus
mööda kiviteed, nii et vesi keeb
õppus ootamas raske ja uus.
Ja kui on saabunud laupäeva õhtu
ei siis keegi magada saa.
Küll sa poiss siis tead, kus on Toomemäed,
oma neidu sa ootad siis mäel.
Koolipoisina oli see kerge
Seda, neiu, sina arvestama pead.
Ära pahanda kui ma tulla ei saa,
kui ma täna õhtul linnaluba ei saa.
Aga teinekord kui saan jälle välja,
püüan mitmekordselt tasuda ma sul.
Siis sind kallistan ja ka armastan,
sest nii harva näha saan ma sind.

RKM II 45, 99 (17) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaks kangelast lahingusõpra
Kaks kangelast lahinguvenda
said sõjateel sõpradeks heaks.
Üks Narvad veel mäletab endast
ja Tallinna teist ootama peaks.
Neil ühine tubakas, vara ju
ja toitugi sõid ühest nõust.
Õlg-õla kõrval lõid lahingumaru
ja tääk väänles lihaste jõust.
Neid üksinda kohtasin harva,
ei lahing'i lahutand neid.
Löö julgelt, sind ootamas Narva,
sind Tallinna sinetav reit.
Kui äkki üht sõpradest tabas
kuul võitluse tulisel teel,
veel langeja sosistas tasa:
"Sind Narva on ootamas ees."
Viis haavatud lahinguvenda
kurb sõber nii tugeval käel.
Kui tabatult äkki ta enda
kuum veri maad niisutas sääl.
Nii kaaslased hiljem nad leidsid
öövaikuses uinuvad mäel.
Seal sõbrad veel vendluses hoidsid,
kui vandeks veel kätt üksteise peal.
Neid üksinda kohtasin harva,
ka haiglas koos nägin ma neid.
"Pea paraned, sind ootab Narva,
mind Tallinna sinine reit.

RKM II 26, 24/5 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Deutses Wehrmaht
Kui deutses wehrmaht loodi
ja rindel saadeti,
ta sicherungiks hüüeti
ja maha tapeti.
Refr: Tadirit ja oi-oi, oi tarit ja oi-oi-oi-oi-oi
Ta sicherungiks hüüeti ja maha tapeti.
Kõik ristid, paelad, ordenid,
Mis rauast, sametist,
kui kätte saadi, selgusid,
et puust ja paberist.
Refr: Tadirit jne.
Kui kätte jõudis talvekuu
sai vilte laenatud,
mis Stalin oma sõduritel
oli kinkinud
Refr: Tadirit jne.
Nii kätte jõudis sügise
ja aasta oli täis,
siis doktor Mäe kurvaks sai
ja kõnelemas käis
Refr: Tadirit jne.
"h võtkem palved tagasi
j olgem edasi
j pikendagu lepinguid
kuni sõja lõpuni."
Refr: Tadirit jne.
Taas saabus siiski kevade
ja ilmad soojemat,
siis sicherungi viimsed riismed
rindelt lahkusid.
Refr: Tadirit ja oi-oi, oi tarit ja oi-oi-oi-oi-oi
siis siherungi viimsed riismed rindelt lahkusid.
Märkus: Refrääni teiseks reaks tuleb laulda alati salmi kaks viimast rida.

RKM II 26, 26/7 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Meil leegionis...
Meil leegionis elu hea,
kes sinna läeb, ei seda enam näe.
Seal vesi, vile, mäda juust
ja hambad kistaks ära suust.
Oh, mis sa, mats, võid sinna parata.
Meil führeriks on dokor Mäe,
kes tervituseks tõstab rasvas käe,
seda teeb ta suure sestiga
käib ringi soomusvestiga,
ei teda taba ükski surmakuul.
Meil rasvaaineks margariin,
Mis suhu võtta on ju otse piin.
Ka leib oli pooleks liivaga,
mis väga raske seedida,
kõik seda tõi meil päästjate kultuur.
Oli rahva toeks meil E.R.Ü.
ja see ei ole mitte meie süü,
et sokid, jakid, kasukad
ja esemed, mis soojemad
E.R.Ü. kaudu Saksamaale lä'eb.
Tal oli Kadrioru pargis väike loss,
mis eest on nagu väike omnibuss,
olid kaitseks tal ka sõdurid,
mis enam vähem talle truud,
et doktor võiks seal rahus prassida.

RKM II 26, 28/9 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnud öövaht
Surnud öövaht, varga tabas:
"Käed üles," karjus ta.
Käe revolvri järel kobas,
haaras taskust krakuski.
Refr: Meil ristid valmiks valatud,
hauad valmiks kaevatud.
Leegion, see kutsub kõiki meid tsäuh-plärts.
Tulge kõik, tulge kõik,
onu Aadu kutsub meid.
Tooge liha, tooge võid!
Sest meil ei ole neid.
Refr: Meil ristid valmis valatud jne.
Saksamaal oli kena Lonni,
kaalus umbes puuda kuus.
Eest ta oli nagu auto,
tagant lai kui omnibus.
Refr: Meil ristid. jne.

RKM II 26, 28/9 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kindral Soodla
Kindral Soodla, kaval mees,
meelitas meid sõtta.
Esmalt tahtis Eestisse
ja pärast Poola saata.
Refr: Hõissa ja prilla!
Meil tuleb ära minna
ja kes ei taha minna,
peab maksma elu hinna.
Meid pandi loomavaguni
ja saadeti siis teele
ning jaamades ei olnudki
meil õigust joogiveele.
Refr: Hõissa ja prilla!
Meil tuleb ära minna,
ja kes ei taha minna,
peab maksma elu hinna.
Poola laagri tänaval
nüüd liigub sandikari
ja kompanii ülemal
nüüd lasub tume vari.
Refr: Hõissa ja prilla jne.

RKM II 26, 29/31 (5) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elu sunnil, tõrkumata
igal sügisõhtul ma
seisan postil piki tunde
sinel seljas, sigar suus.
Kaitseks on meil vene relvad,
saapad pärit Prantsusmaalt.
Kiiver peas kui väike pada,
sinel päris lagunend.
Kui sul katki läheb sinel,
vaat küll see on alles pauk.
Rätsepal ei ole niiti,
varalaost ei anta uut.
Staabihärrad joovad viina,
mis me normist varasted.
Meile öeldaks: "Nõu läks ümber
muud kui pühi puhtaks suu."
Võtan välja väikse pätsi,
mis on kahe päeva toit,
unistan siis väiksest Eestist,
siin jääb välja küljekont.
Kui sul' kodund tuleb pakki
kohe sakslane on jaol.
"Sputer, speken, sigareten,"
nurub nälgind Kammeraad.
Kindral Soodla peab jahti,
poisse sõtta meelitab.
Ei need poisid ole lollid,
et nad sõtta lähevad.
Poisid lähvad eesti metsa
kuremarju korjama.
Iga eestlane teab seda,
kuis Saksa vastu sõdida.

RKM II 53, 218/9 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaugel võersil vaenuväljal
Mestroovi metsa all
oll mul vaikne kalmuküngas,
kus sääl seise valge rist.
Sinna ühte hauda maetud
mitu vaprat sõjamiist.
Ei neil ehi hauda lilled,
ei neil tehtud pärja ka.
Ei neil nutnud keegi pisar
nende vilu haua pääl.
Puhake nüüd, armsad velled,
oma vilu hauassa.
Kuni paistab elupäike,
äratab teid ülesse.

RKM II 53, 219/20 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laul
Kakskümmend aastat olen ma
siin Eestimaa pääl kasunu.
Ma õitsin kui roosiõis,
mul rõõmu aig on saanu täus.
Ma ütlin, kui teada mul anti,
et ma pean sõtta minema.
Ma ütlin: "Kui ma pean minema,
mu pruut peab suuga ütlema."
Ei seda luba antud mul,
et ma viin pruudi Türgimaal.
Ma pidi astma ütsindõ
sii võõra linna pool.
Kui olen võitnud ma ,
siis saan ma tagasi tulema.
Siis ükskord suure rõõmuga
saan Eestimaale tulema.
Kas alles om mu vanemad,
kes üles mind sääl kasvatas?
Kas alles om mu vennad ja õed,
kes minu pärast kurbdust näid?
Kas alles on see roosiõis,
mis mulle enne passis siin.
Vend, sind palun südamest,
et tehke muret pulmi eest.

RKM II 49, 231 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaht väläh, püss säläh,
lätt jahimiis mõtsa,
saa saaki, et tõsta.

RKM II 49, 231 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Maja, sa puhkuse paik,
hää kos rahu ja vaik',
jätä sis murõt ka maha,
paremat mina ei taha.

RKM II 49, 231 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Krants, sa vana kodopini,
sa truu ning ustav,
sa karjakaitsja, vargaväärdja.
So sõimatas, ent siski olt sa ausa miis,
ei anna soelõ suu täutki.

RKM II 49, 232 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuvikõnõ, tibukõnõ,
katuse all korised,
räästa all torised,
oles ka minagi,
vaga kui sinagi,
kurja sis' kellegi
mina es tees
ja eläs kui õigõ
ja rahulik miis.

RKM II 62, 123 (5) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Öitsi-laul
:,: Olli minä väike* mehekene
Põlvepiku poisike** :,:
I Vaat-luuli, vaat luuli,
põlvepiku poisike.
II Juuli valleraa,
Juuli valleraa,
Ai juuli vallerii
Ai raa***.
:,: Öösel pessi mõisa rehte,
Päeväl tele tükütüö :,:
Esi heitsi magama,
päitse panni pää alla,
duitse panni suu alla.
Varas miis tulli varikust,
kuri miis tul'l' kuusikust,
varast mino tillo täko,
rohelise ruunakese.
* - Kordamisel laulis: väikene.
** - Kordamisel laulis: poisikene.
*** - Iga värsipaar korrati. Laulis nii uuema II, kui vanema I refrääniga iga värsipaari lõpul.

RKM II 62, 125/6 (7) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulma laul
"Isa, ema,
oh vaatke* sedä poissi,
sedä poissi,
sedä tahaks ma,
sedä tahaks ma
omaks meheks saada,
sest et tä nii väega illos om!"
"Mu tütär,
mu tütär,
lase poisil joosta,
poisil joosta.
Muidu rikud sa,
muidu rikud sa
oma esimese** eluõnne ärä,
sest poisi arm om hullem kui surm!"
:,: "Sina sured minu laps,
kui poisil annad suud! :,:
:,: "Kas ema ärä suri,
kui isal andis suud?" :,:
* - algul laulis: oh vaata.
** - algul laulis: oma igävese eluõnne.

RKM II 62, 126/7 (8) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vangilaul
Linnukene kinni püüti,
puuri sisse vangi panti*,
igavesti,
igavesti.
Ei tema saa mitte lennata,
ei tema saa mitte lennata,
vaid peavad vangis olema.
Ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oo!
Linnukene kinni püüti
puuri sisse vangi panti,
igavesti,
igavesti.
Jumalaga isa, ema,
jumalaga vennad, õed.
Ei-oh jne.**
Linnukene kinni püüti,
puuri sisse vangi panti,
igavesti,
igavesti.
Jumalaga mäed ja orud,
jumalaga lillepõõsad.
Ei-oh jne.
* - algul laulis: müüti (müüdi).
** - Refrään kordub iga salmi lõpul.

RKM II 62, 127/8 (9) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Karjaselaul
Lilled õitsvad aasa pääl,
kõrges kõlab laulu hääl.
Ööbik, lõo, kukulind
kutsvad laande laulma mind.
Rõõmuga ma ruttan siis,
suus mul lõbus lauluviis.
Lehvitades lehtega
tahan lauljaid tervita.
Tere ööbik, lõoke,
kes sa istud ilule.
Tere kuulus kukulind,
pikil silmil ootan sind.

RKM II 62, 128/9 (1) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Peeter Suss, 86 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuulte pööris
(Vana koorilaul neljal häälel. Esitamisel sai auhinna üle 50 a. tagasi).
Pilvede kaudu lindude teedel,
tuiskame üle me vete ja maa.
Hommiku tütär kullastel keedel
tahab me tiivadel mängida.
:,: Lainete ladvadel tantsusi teeb,
metsades kohiseb, kordades* keeb.
Hoonetes inime rahul ja ** vaga,
kuuleb, kui raksuvad majad ja puud.
Siiski me töödel*** on kasugi taga,
vihma ja õnnistust kandvad me suud**** :,:
* = korrates
** - algul laulis: rahutu, vaga.
*** - hiljem laulis kordamisel: siski me teedel.
**** - Edasi laulusõnu ei mäletanud. Originaalis oli see 6. laul, nüüd on ümberkirjutamisel eraldatud lõppu.

RKM II 62, 131 (3) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kolm meest
Kolm meest läts üle Koiva jõe
:,: j sõprade majasse läts nende tee :,:
Oh mamma, mis massab teil õlu ja viin,
:,: ks om teil ilusam tütär jo siin :,:
Meil õlut ja viina om rohkem kui lund,
:,: m tütär, see magab jo igävest und :,:
Na lätsiva kambri, kos magas ta,
:,: ks magas ta musta kirstu sees :,:
Vend võttis täl räti silmäde päält,
:,: j hakkas sis nutma ja tõstis oma häält :,:
Sa ellid ja ollid mul armsam kui kuld,
:,: j armastus maa pääl, mis muutub kui muld :,:

RKM II 62, 132/3 (5) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul
Poisi, mis teil pill ei hüia,
mina taha tantsu lüia.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!
Siin om pulma', siin om saaja',
siin om noorel paaril maja.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!
Juba hüüab pillikene,
tule tantsma neiukene.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!

RKM II 62, 133 (1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'a laul
Tulgõ kokku külälatse,
karjaskäija' kasvandiku'.
Tahan teile lugu laulda,
imeasju ilmutada*.
* - C. R. Jakobsoni Kooliraamatust.

RKM II 62, 133/4 (2) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'a laul*
Ma olen väike karjane,
mul loodud laulja keel,
sest laulan ma kui lõoke
ja rõõmus minu meel.
* - Kooliraamatust kodulastele.

RKM II 62, 134 (3) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Õhtu laul
Õhtueha taivavõlvil vaob,
ilma üle asub juba öö,
vaikne kaasik kaugusesse kaob,
:,: oja kohal hällib udu veel :,:
Hingusele jäänud inimene,
magab külma unekatte all.
Kaste hõlmas uinund õiekesed,
:,: uinund aasal, õhtul õrnemal :,:
Kalli neiu vaikne laulukaja
kostab mulle kõrvu une teel,
kannab hinge pääle pilve raja,
:,: tänu sulle, tänu neiu veel :,:

RKM II 62, 208/9 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudipärja laul
1. Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillil.
Ja tantsule sind saadame
sel kaunil pulmapillil.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
2. Pruut kudus säitse aastat veel
kuldlõnga värtni valmis.
Kos viibis illos peiuke,
kas neist ei peetä lugu?
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
3. Kui säitse aastat möödä läts,
sis tulli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
mil pärjä pärib neiu.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
Sis pandi pärg pähä võõrale. Pruut olli tsõõri sihen ja rahvas käüs ümber, kui pärjä maha lauleti.

RKM II 62, 210/1 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Päikse paistel pärna vilus
Päikse paistel pärna vilus,
sääl istus kurvalt neiuken,
punus krantsi, mis nii ilus
sääl kokku roosiõiedest.
Silmädest tal pisar langes
kastma roosikrantsikest.
Neiu oli roosikrantsi
juba nuttes valmis teind.
Tasa tõuses* udukaste,
päike oli looja läind.
Neiu kandis roosikrantsi
kurvalt surnuaiale.
Köitis ümber peiu risti
mälestuseks kallile.
Haua peal tal süda lõhkes,
peiu armu mälestas.
Oh kui armas oli mul enne
sääl puide vilus kõndida.
Sääl sis hoidis peiukene
rinnal mind nii hellaste.
Märkus: lauldi rahva seas.
* - või: tõuseb.

RKM II 62, 211/4 (3) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaks armastajat
Kaks armastajat juhtusid
kord kokku metsateel.
Päev otsa nemad kõndisid,
ei julgend rääkida.
Viimaks ütles Hendrik Elsale:
"Mis sa nii murelik?"
"Homme sõidan sinu majast mööda,
lähen laulatusele."
Elsa istus kambris akna all,
Elsa kammis oma pead.
Elsa nägi pulmarongi joo
mäe otsast tulõvat.
Elsa viskas kammi lauale,
läks uksest välja ta.
Elusalt läks uksest välja ta,
surnult toodi tagasi.
Hendrik ütles pulmarahvale:
"Ma näin Elsast halba und."
"Elsa vood ol'l verest punane,
ise ujus vere sees."
Hendrik ütles oma naisele:
"Ma lää Elsat vaatame."
Kesksüdaööse tund ol'l käes,
kloppis Hendrik uksele.
Elsa säitsmes kõige noorem vend
ukse lahti tegi tal.
Suud tema andis surnu huultele,
ei seda tunne ta.
Elsa vennad kurva meelega
temale sis kostiva:
"Suud anna kodus oma naisele,
lase surnud puhata."
Hendrik tõmbas taskust revolvri,
laskis endal rinnasse.
Kummuli ta maha kukkus sis
ja uinus magama.
Ühel päeväl nemäd mateti,
ühte hauda kanneti.
Kats roosi pandi õitsema
tõne tõise hauale.

RKM II 62, 216 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tütre laul
Tii-iks, tii-iks* tulõkene,
:,: pane sa no vesi veselemä :,:
:,: esi lobuta luitsit :,:
arva (es' iks) anomit.
No lats iks latsekene,
:,: kes käsk kõrtsin kõnõlda :,:
joogipaigun jutustada!
Käve hame hüvilde,
jakk pääle pahelde!...
Kae õks ikka hüvälde,
ärä kae kurra poole!
*-Kordamisel laulis: "Tii no, tii no tii-iks tulõkene."

RKM II 62, 216/7 (3) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mis sa iket
Mis sa iked, mis sul viga,
minu kallis naisuke.
Kas sul puudus puhast leiba,
vai ei armasta ma sind!
Mul ei puudu puhast leiba,
ma ei tunne armastust!
Vanemad, kes vara tundsid,
armastust ei tundnud nad.
Lahutagem sänguriided,
laulatuse sõrmuseid.

RKM II 62, 218/9 (6) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nekruti laul
1. Katskümmend aastat saie ma
siin Eestimaa seen eläda.
Sis pidin sõtta minema
ja kodumaa seest lahkuma.
2. Kas võis mu ema arvada,
kui ta mu rinnal kandis mind.*
Jää jumalaga isamaa
ja armsad kodu vanemad.
3. Sis tuli käsk ju keisri** puult,
et pidi ärä mineme.
Üts asi aga vaivas mind,
et kodu jäid mu vanemad.
4. Ja tõine asi vaivas mind,
et kodu jäi mu armuke.
Ma pidi ärä lahkuma
ja esä majast mineme.
* - Esimesel korral ütles: kandis ta.
** - individuaalselt hääldas algul: keistri.

RKM II 62, 219/20 (7) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui mu kallis isatalu
(Läti rahvaviisi teisend).
1. Kui mu kallist isatalu
jumalaga jättis ta,
tundis minu süda valu,
mis ei või ma ütelda.
2. Värävalt ma üle välja
sõitsin venna saatusel.
Sõitsin üle kingu selja,
kost viil kodu viimaks näe.
3. Hoia hobust kinni vähä,
las' mind vaata tagasi,
et ei saa ma enämb nähä
isatalu iialgi.
4. Jumalaga isamaja,
armsad kohad, karjamaa!
Anna taevas, mis neil vaja,
jummal teid iks õnnista.*
* - Mihkel Veske järele õpitud.

RKM II 62, 231 (15) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Enne, kui sind maha jätsin
1. Enne kui sind maha jätsin,
üits ja kaits ja kolm.
Peavad kivid sulama,
üits ja kaits ja kolm.
Sääl, kus neiu peiust lahkus,
neiu peiust lahkus,
ärä närtsind õieleht,
närtsind õieleht,
Üts ja kaits ja kolm!
2. Kustuma võib kuude kuma,
üts ja kaits ja kolm,
Tähti hiilgus taiva teel
üts ja kaits ja kolm.
Sääl, kus neiu peiust lahkus,
neiu peiust lahkus,
ärä närtsind õieleht,
närtsind õieleht,
üts ja kaits ja kolm.

RKM II 62, 232 (16) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lõikuslaul
1. :,: Kõik ussõ-akna vallalõ
ja küüni kõlgussõ :,:*
2. :,: Põld annab villä rohkeste,
kos tüüd võib teha kah :,:
3. :,: Üts põimja tüdrik põimis sääl,
poiss kargas perä pääl :,:
4. :,: Sis jänes põõsast naeratas,
et mokk tal lahti läits :,:
5. :,: Läits mõtsa poole paguma,
kaot saapad jalast är! :,:
* - Iga salm on neljarealine, kus kaks viimast värsirida liituvad kordusena.

RKM II 62, 232/3 (17) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Linakakmise laul
Linna kakken (~ kakkun) likes saie,
joeda, joeda joo!
Lätsi no kodo kuivatamma,
joeda, joeda joo!
Kubijas kurjast karjutama,
joeda, joeda joo!
Oled sina aiga raisanu...
joeda, joeda joo!

RKM II 62, 234/5 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Elupäevad lühikesed
1. Elupäevad lühikesed
kärmest mööda ruttavad.
Õitsvad lilled pea närtsivad,
laululaivad langevad.
2. Süda, sa end pesäs andnud
armastuse väele,
et ta meid ju võtas kanda
armurikka mäele.
3. Armastus on kindel side,
mes küll köidab tugevat,
kõik muu pea lagunevad,
kindel arm ei iialgi.
4. Keda ta om kokku köitnu,
selle sõlmes seisab ta.
See om loomulik ja õige,
mes nüid seisab tugevalt.

RKM II 62, 235/6 (3) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaapani sõda
1. Nüid, nüid om nad võitlemas päikese tõusul,
on võitlemas, heitlemas verisel ööl,
nüid, nüid on nad langemas nagu lehed,
on langemas sügise tormisel ööl.
2. Neid* räägivad üksnes Mansuuria kaljud,
Seevahte jõe piiretud lainete hääl
ja punane veri, mis nirgub ja aurab,
ja viimast kord võitleb surmaga sääl.
3. Mes andi toob isamaa kaugusest kodu,
me langenud vendade ohver ja surm.
Nad läksid saatuse sunnil ja tänuks,
et vangis om ollu me niit ja nurm.
4. Oh surnute vaimud, ma suudlen teid vaimus,
ma suudlen teid üle me Aitali mäe,
ma kaisutan nõnda, et rindus on valus
ja nutus mu silmad midagi ei näe.
* - enne ütles: "Neist räägivad..."
Lauliku märkus: "Edimene osa laulust om meelest är lännü".

RKM II 62, 237/8 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul
1. Hommikul, kui võtsin sinna
pulmamaja poole minna.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
pulmamaja poole minna.
2. Pea ju olli ma ju sääl,
kell ju olli kümne pääl.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
kell ju olli kümne pääl.
3. Teretasin pulmarahvast,
vastu võtsid nad mind ausast.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
vastu võtsid nad mind ausast.
4. Roosi mulle rinda panti,
klaas ja putel kätte anti.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
klaas ja putel kätte anti.
5. Peremiis võt't' hoole kanda,
hobusid lask ette panda.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
hobusid lask ette panda.
6. Küsis, kes om pruudi vend,
valmistagu varsti end.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
valmistagu varsti end...

RKM II 62, 243/4 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jänese laul
(soololaul)
Oh ma vaene valge jänes,
kohes ma lätsi magama?
Kukermõisa talli pääle.
Naksi süvvä tahtõmahe,
lätsi ma valgõt kaema.
Tulli ette keeru kesev.
Sääl ma nipsutelli, napsutelli.
Tulli kütte kümnekesi,
tulli siäksu säitsmekesi.
Püss vällä: piu, pau!
Hurraa takah: huu, haa!
Mina mõtsa pagõma.
Sai ma kinni kokele
Mina* kokõt paluma:
"Kullä kokk, rasvamokk,
ärä minnu kiitku kibõna,
praatku-ui palava'.
Praadi uma põlle pääl,
keedä külmäh katlah!
Säksa latsõ padakunna,
söövä' lihha lippõ-lappõ!
Pilva luu' lavva ala!
Olkõ terve' tarõ tütrik:
korjas luu kokko,
pand siidiräti sisse
ja vii mõtsa kännu pääle.
Säält sai valgõ jänes!

RKM II 62, 244/6 (5) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kosa laul
1. :,: Kulla mamma, kuku mamma:
kosa omma kua takah :,:
2. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
kutsu nimä tarrõ kah :,:
3. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
nimä tahtva istu kah :,:
4. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
pane nimä istma kah :,:
5. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
kos ma pane nimä istma kah?" :,:
6. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär
perä tarrõ pingi pääl :,:
7. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
nimä tahtva süvvä kah! :,:
8. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
anna neile süvvä kah! :,:
9. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
mis ma neile süvvä anna kah? :,:
10. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
kats om kanna keedetud :,:
11. :,: Kuku mamma, tsirgu mamma,
nimä tahtva maada kah! :,:
12. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
pane nimä magama :,:
13. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
koes ma pane magama? :,:
14. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
perätarrõ pingi pääle :,:
15. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
nimä tahtva minno kah! :,:
16. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
mine esi sinnä kah! :,:
17. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
nemä tahtva mudzu kah! :,:
18. :,: Kulla tütär, tsirgu tütär,
mis kurat sis küll saa! :,:

RKM II 62, 247 (6) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hällü laul
Emä läts rükkä põima,
vei kiigu kesä pääle,
pand nurme nulga pääle.
Tuul kiigutõli, liigutõli*,
parts linnas palo pääle.
parts pal'lo, kõnõli,
tedõr laul' pikä laulu.
Säält sai näio iloline,
sai lats laululine.
Ilo juusk jõke pide,
laulu lakja välja pide.
*-Enne laulis: Pani käo kiigutamma,
Suvilinnu liigutamma.
Sääl sis parts pallo laul...
jne.

RKM II 62, 255/7 (1) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ei emä salli mind
ega ükski kosi mind.
:,: surm ka ei võta mind!
Oh, kus ma jää :,:
2. Kõik teised on pulmad teind,
mind pole ükski näind.
:,: Kõik minust mööda läind,
Oh, kos ma jää! :,:
3. Illos ei ole ma
ega varast vaene ka,
:,: aga nõdra meelega.
Oh, kus ma jää! :,:
4. Nüid poistel om see viin,
et ikka näevad siis,
:,: kel raha hunnikus,
oh, kus ma jää! :,:
5. Kel lehmäd, lambad käes
ja kirstud riideid täis,
:,: neid näeb külapoiss!
Oh, kus ma jään! :,:
6. Oh, Liiva Hannus sa
mind tule korista,
:,: et mures pääses ma,
oh, kos ma jää! :,:
7. Küll poisi nuutsute,
kui peräst kuulede,
:,: et murest haige ma.
Oh, kos ma jää :,:*
8. Mil ole vastu pannud
ja teine kellanud,
:,: sest hädast suren ma.
Kõik teie süüd! :,:

RKM II 62, 257 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ma olen üksi vanake
ja kodu jäänud kanake.
Ma tahtsin oma sõnaga
neid külapoisse pilgada.
2. Nad saivad mo pääl vihatses
ja kirjutasid kirjakeist.
Kui õhtu õue istse ma,
sis tulli sant mul kirjaga.
3. Kui kirja lahti tegisin
ja tedä läbi lugesin,
sis valasin ma silmävett...
4. Kui see saab kokku korjatud,
sääb kümme hobust joodetud.
..................
..................

RKM II 62, 258/9 (3) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ärä nuta
1. Ärä nuta, armas piiga,
ärä nuttes kurvasta.
2. Minu peig om läinud sõtta,
sõtta, verevainule.
3. Piiga nägi unenägu,
kahvatand ja verine.
4. Piiga kuulis usse takan
tasa saapa kõbinat.
5. Tasa astus ussest sisse
kirjakandja posteljon.
6. Kiri olli kinni pantu,
kinni musta lakiga.
7. Piiga luges kirja läbi,
lammes voodi kummali.
8. Nüid ei ole ilmas henge,
kedä mina armastan.
9. Nüid om surm ja vilud tuuled,
kedä külmä hauda viib.

RKM II 62, 259/60 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oh mis olen vanematel teinud
1. Oh mis olen vanematel teinud,
et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma vist laia tee pääl käinud,
kurbtus röövib kõik minu mõistuse.
2. Seljas pean mina leinäriidid kandma,
vangistud sääl kivi müürides.
Ei siin pole enam ajaviidet,
kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
3. Mõtle aga, et see Vilhelmine
surmatunnini sul truiks jääb.
Tule ka see surnuaia pääle,
kui sa kuuled kloostri kella häält.
4. Peagi saavad kloostri kellad hüidma,
mil mind vaikselt hauda kannetakse.
.............................
.............................

RKM II 62, 261/2 (5) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibu laul
1. Armsa sõbra, võtke kuulda.
Trillala, trallalaa!
Mis ma teile tahan laulda.
Trillala, trallala!
Oma väiksest piibust ma,
tahan teile kõnelda.
Trillala, trallalaa,
tahan teile kõnelda.
2. Kui ma sängu õhtul heidi.
Trillala, trallalaa!
Oma piibu üskä võti.
Trillala, trallalaa!
Magust mudsu anni täl,
sest et naane puudus mul.
3. Kui ma ütskõrd naase võti.
Trillala, trallalaa!
Sis ma tälle hobu osti.
Trillala, trallala!
Minu piipu peäd sa
igä lauba pesema.
Trillala, trallalaa!
Igä lauba pesema.

RKM II 62, 319 (2) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tande laul
(pulma laul)
Me pruudipärga punume
sel kenäl roosilillel
ja tantsule sind saadame
nüid kenäl pulmapillil.
:,: Illus hal'las,
Illus hal'las pruudipärg! :,:
Pruut keträs seitse aastat veel
kuldlõnga värtnal valmis.
Ta hebemed nii peeniksed
ja ehted kudus valmis.
:,: Illus hal'las,
illus hal'las pruudipärg! :,:
Kui seitse aastat mööda said,
sis tulli peigmees koju
ja et ta pulmad kaasa tõi,
sis pärga pärib neiu.
:,: Illus hal'las,
illus hal'las pruudipärg! :,:

RKM II 62, 321/2 (7) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
1. Roosi istus vangitornin,
aig olli ikäv oota.
Nägi peiut kõndivat
mööda mereranda.
2. Armas peiu, kallis peiu,
lunasta mind välja!
Sul on kodus kolm täkku,
pane üts neist pandis.*
Sedä tsõõrilaulu lauldi harilikult pitspallil.
* - Noodi kirjutajad segasid vahele, laulusõnade kirjutamine siin katkes.

RKM II 62, 325/6 (14) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Karjase laul
1. Hüüavad pasunad,
tõuske üles magajad.
Läheme karjased
metsa karjaga.
Metsas on nii värske õhk,
metsas pehme siidipõhk.
Metsa sees, põõsa sees
selge allik ees.
2. Liblikad talluvad,
villu* otsivad.
Tallekesed, veised ka
on kõik rõõmsad meiega.
Siit ja säält
põllu päält
kuuldas lauluhäält!
3. Päike nii vagusi
vajub ikka edesi.
Pilved ka ujuvad
üle metsa, maa.
Läheb päike loojale:
lähme koju karjase.
Rõõmus meel
ikka veel
kõnnib meie eel**.
* - villu = vilusse
** - M. Veske järele

RKM II 62, 329 (3) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Munamäe tervitus
Tere Munamäe ots,
tere Vällämäe mõts,
:,: Tere armas Haanja sa, :,:*
Rõuge ka!
Tere valjem laulu lugu,
Haanja laste lahkem sugu
me kodumaa.
:,: Kuldne sa me kodumaa! :,:
* - Kolmandat värsirida korratakse lauldes kolm korda.

RKM II 62, 330 (4) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
:,: Haanja miis vidi lubjakivve :,:
oma vana valgõga.*
:,: Haanja miis läts Tiganigu puuti :,:
uma kolmõ kopkaga.
:,: Haanja miis pallõl poodisäksa: :,:
"Lupa mullõ tsorgada!"
:,: Tsorka, tsorka Haanja miis :,:
uma leevä koorukõist.
:,: Haanja miist ei või sa laita :,:
uma aha hammõga.
* - Teine variant: Kolme päivä Võrole.

RKM II 62, 330/1 (5) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Opmani nutulaul
Kui hakkab aig nüid tulema,
ai rempe, rempe ree!
Et pean ära minema,
ai rempe, rempe ree!
Siis rikkad pistsid minule,
ai riidi ruudi rallallaa!
Kolmkümmend ruublit peosse,
ai riidi ruudi rallallaa!
Märkus: Laulukooris lauldi seda laulu, kuid sõnu laulik enam edasi ei mäleta.

RKM II 62, 331/40 (1) < Rõuge khk., Trolla k. - Elmar Päss < Leida Trolla, 44 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Trolla* küla hümn
* - Trolla < Rulli - veski järgi küla nimetus
1. :,: Loodus Trolla küla ehtis,
jõed ja järved sinna seadis. :,:
Refrään: Õuh!
Ait-tuit-tuit Trolla poisid,
tulgu-ui vällä tuisuga.
Siis ei saa tii tsialiha,
ega viinatsilka maitsa!*
* - 2 variant, :,: Tuti-luti Trolla poisid! :,:
2. :,: Org on nendel üsna ilus,
kõik puu kasvab, mis on sügis. :,:
Õuh! (vahelaul)
3. :,: Mäed tal seisvad ümberringi,
Vaskna järv on nendel ligi. :,:*
Õuh! (vahelaul).
* - Elmar Säde: :,: Vaskna järv on nendel ligi,
mäed tal seisvad ümberringi. :,:
4. :,: Kunnumägi, Järvemägi,
päälegi veel Kallumägi.
Õuh! (vahelaul).
5. :,: Suur ja ausa Munamägi
nendel om ju väga ligi. :,:
Õuh! (vahelaul).
6. :,: Nemad vaatvad toaaknast
Munamäge eest ja takast. :,:
Õuh! (vahelaul).
7. :,: Armsaid laule tornist kuuldas,
lauljaid on neid igast linnast. :,:
Õuh! (vahelaul)
8. :,: Maalt ei massa rääkidagi,
neid näeb igal päeval ka. :,:
Õuh! (vahelaul).*
* - Kaheksas salm on lisatud Elmar Säde poolt.
9. :,: Trolla küla tänavatest
liigub rahvas suurel arvul. :,:
Õuh! (vahelaul).
10. :,: Seal on tuntud ja tundmata,
kellel tee on ka teadmata. :,:
Õuh! (vahelaul).
11. :,: Seal on mehanikud, sepad,
rehameistrid ja rätsepad. :,:*
Õuh! (vahelaul).
* - Leida Trolla. :,: seal om kõiki töömehi,
rehameistrid ja rätsepad. :,:
12. :,: Kord teeb müra saekaater,
mürtsu lööb ka sepa haamer. :,:
Õuh! (vahelaul).
13. :,: Kord seal kiunub kreissaag kiirelt,
materjal saab imekergelt. :,:
Õuh! (vahelaul).
14. :,: Mehanik suurt rauda viilib,
töötoas asi kõik om riimis. :,:
Õuh! (vahelaul).
15. :,: Sääl om nahaparkjaid mehi,
pääle viil kõik tüümehi. :,:
Õuh! (vahelaul).
16. :,: Lasteristja, kirstupandja,
kellel tarvis, võib sealt saada. :,:
Õuh! (vahelaul).
17. :,: Kahju, et täl külänimi,
täl oleks tarvis alevinimi. :,:
Õuh! (vahelaul).
18. :,: Ma pean ütlema veel korra,
kes ei usu, sõitku sinna. :,:*
Õuh! (vahelaul).**
* - Salmid 11-18 on siia lisatud Elmar Säde järgi, kuna Leida Trollal need puuduvad.
** - L. Trolla järgi: "Kes ei usu, vaatku ise".
19. :,: Heegeldaja mees kui karu,
ta ei ole mitte näru. :,:
Õuh! (vahelaul).
20. :,: Heegeldajal sallid head,
rätel, kampsel pole vead. :,:
Õuh! (vahelaul).
21. :,: Advokaatki nendel ise,
pruugi maksta linnalistel. :,:
Õuh! (vahelaul).
22. :,: Veskid on seal mitu tükki,
ringi käivad klõpp-klõpp ruttu. :,:
Õuh! (vahelaul)
23. :,: Veskid teevad jahu head,
möldrid vaatvad seda pealt. :,:
Õuh! (vahelaul).
24. :,: Narva jõe pääl Rull sis mõtles,
vangivaht tad kurjalt kärkis. :,:
Õuh! (vahelaul).
25. :,: Ütles ülemale niida*
ma teen jahuveski siia :,:
Õuh! (vahelaul).
* - niida - Haanja murdes, kirjakeeles: 'nõnda'.
26. :,: See* sai rutust sinna sõitnud,
Rullile sis elu kinkis :,:
Õuh! (vahelaul).
* - See = ülem
27. :,: Rulli kõik sis lollis sõimsid,
keisrile ka teada andsid :,:
Õuh! (vahelaul).
28. :,: Kinkis* Rullil tema elu,
ütles: "Vali endal ise... :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Algul oli: "Keiser kinkis", hiljem parandas: "Kinkis Rullil..."
29. :,: Koht, mis kõige ilusam,
sulle kõige meeldivam!" :,:
Õuh! (vahelaul).
30. :,: Rull sis reisis palju kohti,
meeldimist ei tundnud joht veel! :,:
Õuh! (vahelaul).
31. :,: Ma pean ütlema veel korra,
Trull* see koha valis Trolla :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Mõnikord Rull vaheldub Trulliga, kes on üks ja sama isik.
32. :,: Trull võtt jahvatuse ikke
rahva kaelast*, viskas jõkke :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Palju vaeva nõudev käsikivil jahvatamise ike.
33. :,: Trull oli priske* mees** ja ilus
Trolla küla puide*** vilus :,:
Õuh! (vahelaul).
* - priiske
** - priiske, nuur ja illus
*** - puude
34. :,: Rull küll küla koha valis,
küla rajaden läks hallis :,:
Õuh! (vahelaul):
35.:,: Sis läts meie Rullikene
Mulla alla kallikene! :,:
Õuh! (vahelaul).
Märkus: Trolla hümnis on tõenäoliselt veel palju enam sõnu, mida ühe õhtupoolikuga kirja panna ei saanud. Arvatavasti osa siin puuduvatest salmidest on amoraalse sisuga, kuna Elmar Säde ehitusbrigaadi töölised nõudsid viina Trolla hümni täielikuks ettelaulmiseks. Viina ekspeditsioonil seekord kaasas ei olnud. Laulu autor ei ole Leida Trolla, nagu seda ehitusbrigaadi töölised arvasid, vaid tõenäoliselt keegi Trolla küla sõnasepp oskustööliste hulgast. Osa laulust on L. Trolla koostatud, eriti need osad, mis puutuvad Rulli eluloo kohta. L. Trolla näitas ekspeditsioonile omaloomingulisi laule, soovides, et meie nende kohta oma seisukoha avaldame. Tegime endid võhikuks ja soovitasime omaloomingulisi laule saata arvustamiseks Eesti NSV kirjanikkude Liitu. Nii pääses ekspeditsioon Trolla külast. Nagu hiljem selgus, on selle külahümni autor Peeter Trolla, kes selle kokku seadis, enam kui 35 aastat tagasi, kuna sündmused ise ulatuvat tagasi "Rootsi aega" (?), vt. ekspeditsiooni päevikut.

RKM II 62, 340/1 (2) < Rõuge khk., Haanja k/n., Trolla k. - Elmar Päss < Leida Trolla, 44 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. Haanja miis vidi lubjakivve
kolm päivä Võrolõ.
2. Haanja miis läts Tiganigu puuti
uma haha särgiga.
3. Sääl ta nägi silgupütti
poodisäksa leti ees.
4. Haanja miis pallõl puudisäksa:
"Esänd, lupa tsorgata!"
5. "Tsorka, tsorka Haanja miisi
uma leiväpalakõist."
6. Haanja miist ei või sa laita
uma haha särgiga.

RKM II 62, 357 (1) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. Haanja miist ei või laita
:,: oma halli särgiga. :,:
2. Haanja miis sei silgipääd,
:,: läits mere viirde juuma. :,:

RKM II 62, 357/9 (2) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosiaias
1. :,: Sääl vaikses roosiaias
om illos kõndida. :,:
2. :,: Jõe kaldal kõndsin mina
oma armsa pruudiga. :,:
3. :,: Mu pruut, see kukkus jõkke
mu sülles jõesse. :,:
4. :,: Ta hüidis: "Appi, appi,
mo peig, tule aita mind!" :,:
5. :,: Kuis võin ma sind küll aita,
jõekaldad sügavad. :,:
6. :,: Jõevesi võttis vastu,
vei alla meresse. :,:
7. :,: Sis aiva rahvas juttu,
et pruuti tapnud ma. :,:
8. :,: Sis sai mina vaene vangi
ja... vangihoonesse. :,:
9. :,: Ma vaatsin läbi akna
ja läbi trellide. :,:
10. :,: Kos minu pruut sai surma
ja mina vangis nüüd. :,:
11. :,: Nii ravva, mis mul jalgel,
said pandud kohtu puult. :,:

RKM II 62, 360/1 (5) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'alaul
1. Üks kord mulle roosi andsid
punaks sa, punaks sa.
Sinu pääle mina mõtlin
surmani, surmani.
Rinnale sind vajutaksin
hellasti, hellasti,
kuid ei või ma unustada
peagi, peagi!
2. Minu vaikselt hauakünkalt
linnuke, linnuke.
Kiirest sinu juure tõtku
õhtadi, õhtadi.
Roosi oksa pääle istun
laulama, laulama
armastusest, mes nüid uinun
magama, magama!
3.Tema kurba laulu kuulen,
vaikne öö, vaikne öö,
õhtul taevast tasa vilgub*
täheke, täheke.
Valuga su silmist langevad
pisarad, pisarad.
Tagasi kui kadunud õnne
ei tuu nad, ei tuu nad!
* - Varem laulis: "Kiirest temä juure ruttan."

RKM II 62, 363 (9) < Rõuge khk., Haanja k/n., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
Ma vanapoiss küll ole ilmas
üts rahuline rändaja,
ja siski neiukeste silmäs
just kui üits kurjategija.
Neil tihti süda täis,
sõimavad: "Vanapoiss,
mis ootad, mis vaatad,
et sa ei võta naist!"

RKM II 62, 363 (11) < Rõuge khk., Haanja k/n., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul (Laul ilma lõputa)
Ooda-ku ma otsast kinni võta,
laul ei lõpe kunagi!

RKM II 62, 364/5 (1) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Mõsu Mai.
See Sänna mõisa Mõsu Mai
oli teiste naiste häda, vaiv!
See Sänna mõisa Mõsu Mai
oll teiste naiste häda, vaiv!
Pikk retel pistü aeti,
kust nahku maha võeti!
Pikk retel pistü aeti,
kust nahku maha võeti!
Üts nahk olli must ja karvane,
ei päse' parkja kallale.
Üts nahk olli must ja karvane,
ei päse' parkja kallale!
Laulja märkus: "Mõsu Maie" laul on palju pikem, kuid tema teisi laulusõnu ei mäleta. Soovitab Ardo Liivi juurde minna laulusõnu üles kirjutama.*
*-Veel paremini kui A. Liiv pidavat seda laulu oskama Voitka Liine ja Kikka Evald (E. Kikas) Matsi külast.

RKM II 62, 365 (2) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosiaias
(Katkend)
Roosiaias puude vilus
kõndis neiu, noor ja ilus.

RKM II 62, 365/6 (3) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Metsa sees suvine maja
1. Metsa sees seisis üks suvine maja,
kus laulsivad lindude suud.
:,: Linnuke oksa peal pesakest punus,
ise laulis nii lustilist viit. :,:
2. Tuli üks rändaja nukker ta nägu,
jäi seisatama pirnipuu all.
:,: Linnuke laulis, mis rändaja jagu,
kuid seegi ei meeldinud tal. :,:
3. Maha jäi minul isa ja ema,
õde, venda ei ole ka mul.
:,: Kallim, kelle pilti oma südamel kannan,
mu jättis ja unustas mind! :,:
4. Õnne ei olegi leida siit ilmast,
kadunud on minust õnn ja rõõm.
:,: Seda tunnistab pisar minu laugel,
kuid siiski õnne ma iial ei saa. :,:
5. Kallim, kelle pilti oma südamel kandsin,
maha jättis ja unustas mind.
:,:Teise poole ta kiirelt siis tõttas
ja vandus oma truuduse sel. :,:

RKM II 62, 367 (4) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kodutalu
1. Minu armas kodutalu
meelest ei läe iialgi!
Karjakoppel, kasesalu
jäävad armsaks alati.*
* - Neli salmi kirjandusest õpitud, sellepärast teisi sõnu pole välja kirjutatud.

RKM II 62, 367/8 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laupäeva õhtu
Kui laupäeva õhtul lauluga
ma läksin Mallet vaatama.
Kui aida taha jõudsin ma,
siis hüidsin valju häälega.
Ma panin kaabu lauale
ja piibu kaabu ääre pääl.*
................
................
Kell oli veerand viie pääl,
kukk laulis kõrgel** õrre pääl.
* - Vrd. Roosi Hudsali "Ratast parandama" teise salmiga (Haanjast)
** - Hiljem parandas: kõrgen.
Lauliku märkus: laul on neli salmi pikk, kuid sõnu ei ole meeles. Hiljem meenus veel üks salm:
Kui külm on sul, sis ütle mul,
ma tõmban teki pääle sul.
See tekk on paks ja villane,
et külm ei pääse kallale!*
* - Esimese salmi teine värsirida esines kordamisel: "Ma läksin pruuti vaatama."

RKM II 62, 369 (2) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Liisi laul
Sänna mõisas elas õmbleja* Liisi,
kelle** poig räägib*** Hitleri viisi.
Tütar Õie laseb palja jalu ringi,
Kuuri Kaarli kannab talvel tõnniskingi.
Vana Luik lasi aida taga püssi,
Viru kikka valget kassi!****
* - Algul laulis: "Sänna mõisas laulis Liisi..."
** - Enne oli: Temä poig...
*** - Varem oli: laulab...
**** - Rohkem sõnu ei mäleta.

RKM II 62, 369/71 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Helgi Leidmaa, 11 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisas elas õmbleja Liisi
1. Viru Luik lasi aida taga püssi,
Viru Kikka kirevat kassi.
Kama Jaanil oli rehepessumasin,
vana Hendrik* oli tervisest kasin.
* - Vana Hendrik = Hendrik Henning
2. Sänna mõisas elas õmbleja Liisi,
kelle poeg räägib Hitleri viisi.
Kuuri Kaarel kannab talvel tenniskingi,
õmbleja Liisi lasi palja jalu ringi.
3. Peeter Kivi oli perekonna isa,
vanem poig tõstab perekonnas kisa.
Isa tahtis täita poegade soovi,
pani Neegris poja politsei kooli.
4. Otto Liiming tahtis proovida oma oskust,
tahtis võita kogu autokooli raskust.
Et tal puudus selleks oskus,
peab Sänna mõisas võrkpalli võistlust.
5. Viimaks sai ta autokoolist võidu,
tegi Joaki Ehaga esimese sõidu.
Otto sõitis kolmanda klassi teed
ja pani auru juure veel.
6. Otto lendas autoga uppi,
sest ta oli vajutanud vale nuppi.
Otto oli siis autoga kraavis,
teemeister sai juure ja praalis.
7. Otto karjus rahvast appi,
võeti, viidi küla otsa kappi,
pärast seda tehti mitu kuud remonti,
Otto vandus: "Kurat võtaks seda janti!"
8. Nüüd on Ottol takso uus,
kilomeetris seisab korda kuus.
Otto kiitles, et tal tugev keha
ja päälegi veel pruudi nimi Eha.
Lauliku märkus laulu kohta: Laul on kolmteist salmi pikk, tekkinud umbes 18-20 aastat tagasi. Siin on ainult osa laulust. Laulu autoriteks olid Kaarel Piir ja paljud teised. Viimasena laulis seda Jõela Jaan.*
* - Ekspeditsioonil ei õnnestunud selle laulu täielikku teksti üles kirjutada.

RKM II 62, 372 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Rosilda Uibo laulikust (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nalja laul.
Kui põrgu seinad põrusid
Ja taevast sadas tõrvasid,
Siis Kalju hakkas sonima
Ja seinu mööda ronima.

RKM II 62, 372 (2) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Rosilda Uibo laulikust (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mälestussalm
Kui sa mind ei armasta,
sõidan ära Aafrika,
abiellun ahviga,
lapsed kõik on sabaga!
Keeda putru panniga,
ära mind siis unusta
ega põhja kõrveta!
Antslas, 8.IV.1948. a.

RKM II 62, 375/6 (2) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Elmar Päss < Juuli Palm, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oma noores lapsepõlves
Oma noores lapsepõlves,
:,: vaga isa silma all. :,:
Ollin mina karja hoitman
:,: Seeke... meie, kos me karjad? :,:
Seeke... meie, kos me karjad?
:,: Sõivad palmipuude all. :,:
Isa andis kirju kuvve,
:,: saatis venda vaatama :,:
Sis süttis vende viha
:,: minu vastu põlema. :,:
Tahtsid mulle otsa teha,
:,: kaevu sees mind sureta :,:
Nii nad võtsid mind kaevust vällä,
:,: kui mu surm ol'l keele pääl! :,:
Müüsid (müisid) ära Ismaelli meestele
:,: kolmekümne kopka eest! :,:

RKM II 62, 376/7 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. :,: Haanja miis vidis lubjakivve :,:
kolm ööd-päivä Võrole.
2. :,: Haanja miis läts Tiganigu puuti :,:
oma kolme kopkaga.
3. :,: Tahtse osta püksinöpse :,:
oma kolme kopkaga!
4. :,: Sääl tä nägi silgupüttü :,:
Tiganigu leti een.
5. :,: Haanja miis pallel poodiselli: :,:
"Esänd lase* tsorgada."
6. :,: "Tsorka, no tsorka Haanja miis :,:
oma leiväpalakest.
* - Kordamisel laulis: luppa tsorgada!

RKM II 62, 377/9 (2) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ehalemineku laul
Lätsi küllä,
lätsi, lätsi küllä
kükäkillä!
Alta aia,
alta, alta aia
hargukilla!
Krõõt, mu kulla,
Krõõt, Krõõt, mu kulla
kabõjaanõ.
Ava mullõ,
ava, ava mullõ
ussõkõnõ!
Ava es mullõ*
ava es, ava es mullõ
ussõkõst joht!
Pajat läbi,
pajat, pajat läbi
tossumulgo!
Kasi kodo,
kasi, kasi kodo
kar'atsur'a!
Ennemb minä maka,
ennemb, ennemb maka
kivi kõrval!**
Kui üte halva,
kui üte, kui üte halva
poisi kõrval!
Kivi ei kisu,
kivi, kivi ei kisu,
kand ei kaku!
Poiss ei jätä,
poiss, poiss ei jätä
putumata!
* - Kordamisel laulis: Ava es no' mullõ...
** - Kordamisel: kännu kõrval.
Lauliku märkus: umbes 30 aastat tagasi lauldi seda laulu väga palju.

RKM II 62, 380 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt
'Otspaja' oli suitsuauk, kust lasti tarest suits vällä.
Kõige paremba lauliku meie puul om Sika-Katre ja Sika-Maali Vana-Roosist (Roosast).
Kõige tähtsamba talgu olliva rukkitalg ja linakakmisetalg.

RKM II 62, 381 (5) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Huti laul
Kui laupääva õhtu lauluga
ma läksin Mallet vaatama,
kui aida taha jõudsin ma,
siis hüüdsin valju häälega.*
* - Laulik seletab, et ei mäleta edasi sõnu, kuid näib sedamoodi, nagu häbeneb neid laulda ebamoraalse sisu tõttu.

RKM II 62, 381/2 (6) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Vanapoiss, kui kirstu panti,
väike viiul kätte anti.
:,: Soo, soo vai kirstu panti
väike viiul kätte anti! :,:
2. Hing täl ronis hauast vällä,
tormas taeva ukse ette.
:,: Soo, soo vai hauast vällä,
tormas taeva ukse ette! :,:
3. Peetrus ütles:
"Oh sa siga, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus!
:,: Soo, soo, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus! :,:
Lauliku märkus: Ringmängulaule ei tunta siin enam; seitse aastat tagasi, kui need kadusid; sellepärast ei tule enam laulusõnu meelde.

RKM II 62, 382/5 (7) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuule Kaarel (Tsõõrilaul)
1. :,: Kuule Kaarel, kuule asja,
täna õhtul lähme kosja. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:*
* - Esimesel korral laulis: Meie läheme teil kosja (esimese salmi teine rida).
2. :,: Kuule Kaarel, kus me lähme,
kus me omal kena saame? :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
3. :,: Vaata sinna mäe peale,
uhke mõisa seisab seal! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
4. :,: "Tere mu armas Annike,
tere mu kallis Kaieke!" :,:
Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
5. :,: Teate, mis meil siia asja,
meie tulime teil kosja!" :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
6. :,: Kuule Ants, sa oled päris loll,
sul pole aru peas üks toll! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
7. :,: Katkend kasukas sul seljas,
ise oled suures näljas! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
8. :,: Meil on tuas kõrged kapid,
seinte peal on paksud papid! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
9. :,: Põrandal on siiditekid,
akned kandvad roosipotid. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
10. :,: Meil on voodid siidi sulist,
teil pole muud, kui puust ja õlist! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
11. :,: Meil on tüdrukud,
neid võid omal kosida! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
12. :,: Poisid tegid rõõmsa näo,
valitsesid oma jao! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale-rallallaa! :,:

RKM II 62, 397/9 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mind sõvva üle Düünä jõe
1. "Mind sõvva üle Düünä jõe
sa Düünä* laivamiis.
Sis palgas sulle kingi ma
üht sinelillikest!"
* - Laulik laulab järjekindlalt Düinä.
2. "Ei selle sinelilli eest
ei laiva võta sind.
Kui kaua lill mind rõõmustab,
ei laiva võta sind."
3. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis.
Sis palgas sulle kingi ma
üht väikest pailakest."
4. "Ei selle väikse paila eest
ei laiva võta sind.
Kui kaua pail mind rõõmustab,
ei laiva võta sind."
5. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis.
Ma tiiä kenä laulusid,
neid sõuden laula sul."
6. "Ei lauluga või massa sa
mu sõudmist, neiuke.
Kui kaua laul mind rõõmustas,
ei laiva võta sind."
7. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis!
Sis palgas sulle kingi ma
üht kullasõrmuse."
8. "Kui sõrmust kingid minule,
see kullasõrmuse.
Ja lubad armastada mind,
kui armast inglikest."
9. Sis võttis pruudi laiva pääl,
viis oma kambri sääl.
Ta kiigutas oma kallikest,
sääl oma kallikest.*
* - Sama laul esineb ka läti keeles ja on tõenäoliselt eesti keelde tõlgitud.

RKM II 62, 403/5 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Joodigu laul
1. :,: Tütärla'astel kuldne elu,
eläs i'ilma murreta! :,:
2. :,: Oh ma vaene, mis ma lätsi
joodiku'ulle* mehele :,:
* - Laulmisel vokaali venitamine on märgitud kahe vokaaliga.
3. :,: Joodikul saab nälgä nätä,
ei saa e'enämb tagasi! :,:
4. :,: Läheb kõrtsi, joob end purju,
tuleb kodu larmitsen :,:
5. :,: Oh mo emä, oh mu esä,
mis ti minnu kasvadi! :,:
6. :,: Ennembi heitnu minnu jõ'õkke
või ka jõe kaldale! :,:
7. :,: Sääl minnu vesi veeritännü,
jõe kallas kasvatannu! :,:
8. :,: Hirve emä imetänu
oma rõ'õsa piimäga! :,:
9. :,: Valgõ lill ol'l järve pial,
sii ol'l' joo'odigu pruudike! :,:
10. :,: Poiss läts lilli kaksama,
lill iks va'aivu sügävän! :,:

RKM II 62, 405/9 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosi* istse vangitornih
* - Tavaline laulu algus: "Lilla istus vangitornis..."
1. :,: Roosi istse vangitornih,
aig ol'l ikäv oo'ota'a! :,:
2. :,: Nägi papa tuleva'at
üle mere ranna! :,:
3. :,: "Kallis papa, kulla papa,
lunasta mu välja!" :,:
4. :,: "Mingas ma sind lunasta'a,
mul ei ole varra!" :,:
5. :,: "Sul om kotun kolm hobest,
pane üits neist pa'anti!" :,:
6. :,: "Ennembi ma tütre jätä,
kui ma oma hobuse anna. :,:
7. :,: Hobusest* saa eluajas,
tütrest üürikeses!" :,:
* - Algul laulis: Hobustest saa eluajas...
8. :,: Nägi mamma tuleva'at
üle mereranna. :,:
9. :,: "Kallis mamma, kulla mamma,
lunasta mind välja!" :,:
10. :,: "Mingas ma sind lunasta,
mul ei ole varra!" :,:
11. :,: "Sul om kotun* kolm lehmä,
Pane üits neist pa'anti!" :,:
* - koton...
12. :,: "Innembi ma tütre jätän,
kui ma oma lehmä anna! :,:
13. :,: Lehmäst saa mul eluajast,
tütrest üürikesest!" :,:
14. :,: Nägi venda tuleva'at
üle mere ranna'a. :,:
15. :,: "Kulla ve'end, kallis ve'end,
lunasta mind välja!" :,:
16. :,: "Mingas ma sind lunastan,
mul ei ole varra!" :,:
17. :,: "Sul om kotun kolm püssä,
pane üts* neist pa'anti!" :,:
* - Mõnikord hääldab: üts, mõnikord: üits...
18. :,: "Innembi ma õe jätä,
kui ma oma püssä jätä!" :,:
19. :,: Nägi õde tulõva'at
üle mereranna! :,:
20. :,: "Kulla õde, kallis õde,
lunasta mind vällä!" :,:
21. :,: "Mingas ma sind lunasta'an,
mul ei ole varra!" :,:
22. :,: "Sul om kotun kolm sõrmust,
pane üits neist pa'anti!" :,:
23. :,: "Ennembi* ma õe jätä,
kui ma oma sõrmuse anna!" :,:
* - Mõnikord: Ennembi, teinekord: Innembi.
24. :,: "Sõrmusest saa eluajas,
õest üürikesest!" :,:
25. :,: Nägi peigmeest tuleva'at
üle mere ra'anna! :,:
26. :,: Kulla peigmees, kallis peigmees,
lunasta mind vällä?! :,:
27. :,: Peig võttis pruudi omale,
viis pruudi oma ko'oju! :,:
Märkus: Iga värsipaar kordub kaks korda. Laulik õppis selle laulu siis, kui käis karjas.

RKM II 62, 412 (13) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibulaul
Kui ma ütskõrd naase võta,
trillallaa, trallallaa!
Sis ma temält kohe nõvva:
Trillallaa, trallallaa!
"Igä lauba piäd sa,
:,: minu piipu pesemä! :,:
Trillallaa, trallallaa!
Tubakat täis toppima!"*
* - Piibulaulu teisi sõnu laulik enam ei mäleta.

RKM II 62, 413/5 (14) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemäs.
Soo-oh, vai suremas,
siist maailmast minemäs!
2. Vannapoissi mateti,
sibulit sisse topiti'i!
Soo-oh, vai mateti,
sibulit sisse topiti!
3. Panti tedä kirstu sisse,*
viidi tedä surnuaida.
Soo-oh, vai kirstu sisse,
viidi tedä surnuaida.
* - Enne laulis: Pisukese kirstu sisse panti...
4. Pisukene piip täl suuhu panti,
tubakakott tälle kätte anti!
Soo-oh, vai suuhu panti,
tubakakott tälle kätte anti.
5. Heng, see ronis havvast väl'lä,
tõttas üles taiva poole.
Soo-oh, vai havvast väl'lä,
tõttas üles taiva poole.
6. Peetrus, kes sääl ussehoitja
andis tälle lopsu pähe.
Soo-oh, vai ussehoitja
andis tälle lopsu pähe.
7. Taivast tedä maha aeti,
tulitse känga jalga panti.
Soo-oh, vai maha aeti,
tulitse kängä jalga panti.
8. Vanapoiss oli käru een,
vanatütrik käru seen.
Soo-oh, vai käru een,
vanatütrik käru seen.
9. "Ossa vana tsiga-lontrus,
eläsid kurja ilma seen!"
Soo-oh, vai tsiga-lontrus,
eläsid kurja ilma seen!
* Arvatavasti Peetruse sajatus, mis peaks olema pärast lopsu andmist ja enne taevast maha ajamist, on lauliku poolt asetatud laulu lõppu.

RKM II 62, 415/9 (15) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Armastajate laul
1. Kats armastajat jo'ohtusid
kord ko'okku mõtsa teel.
2. Nad puu all maha istusid,
ei julgend rääkida.
3. Sis ütel' Enni Sennile:
"Oh o'ole murreta!
4. Sest homme mööda sõidame
küll laulatusele."
5. Sis Enni oma pruudiga
säält mööda sõidiva.
6. Elsa viskas kammi ära käest,
lõi juukse kõrvale.
7. Sis Elsa tuast vällä läits,
surnult tuudi tagasi.
8. Kui õhtu hakkas tulema,
kesköö ju süda oli käes.
9. Sis Elsa kenä* vaimuken
sais Enni voodi ees:
* - kordamisel laulis: kinä vaimuken...
10. "Oh Enni, kas sa makade,
vai oled valvamas?
11. Jummal andku õnne sinule
siin ilmas elädä."
12. Kui hommiku üles ärkas ta,
sis rääkis naisele.
13. Üht paha und, mis nägi ma,
ei tiiä, mis see tähendäs?
14. Me tuba oli punasid loome täis,
täis veripunaseid.
15. Ja Elsa säng oli verd nii täis,
kõik riide tilguse.
16. Sis ütel Enni Sennile,
lääme Elsat vaatama.
17. Kui ukse ette jõudnud nad,
sis kuulnud lauluhäält.
18. Sis Elsa noorem vennaken
ust lahti tegi neil.
19. Sis aste Enni oma naisega,
jäi seisma oma Elsa man!
20. Enn võti Elsal räti pääst,
and suud sis temäle.
21. Sis Elsa säitse vennakeist
täl härdäst ütlesid:
22. "Suud anna oma naisele,
las surnul magada!"
23. Suud anda oma naisele
om kohus õigede.
24. Kes annab suud sääl Elsale,
temä peräst surri ta.

RKM II 62, 426/7 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tiiu laul.
Tiiu talu tütrekene, kaske! Kaske!
sukavarda veeretäjä, kaske, kaske!
Leemekulbi liigutaja! kaske, kaske!
Kohe kassi kusese, kaske, kaske!
sinnä kapsa kasuse, kaske, kaske!

RKM II 62, 427/8 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lihuniku laul
See jämme liina lihunik,
ta ostab looma siist ja säält
ja sõidab igä* külä sees.
Kui temä Savikõrtsi sai,
sis küsüs kõrtsi Leena käest:
"Kos lähes üüses magama?"
See Leena olli kavval küll
Ja mõtles sest, et talv om külm:
"Seeperäst olen opnu ma
see kõrtsi ahus magama!"
Kui tuli ära kustunud,
sis kobis kambrest tuppa ta.
Kui temä ahju juure sai,
sis siga temäl vasta tul'l.
Tal tsia pää ol'l pükse sees
ja tagumine ots ol'l ees!
Sel Leenal ol'li kos-täl koht
ja naaris nii, et kakes kõht!
* - Pärast laulis: ...igäs külä sees.

RKM II 62, 428 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
See Sänna mõisa Mõsu-Mai
ol'l tõiste naiste hädä-vaiv!*
* - rohkem sõnu laulik ei mäelta.

RKM II 62, 431/2 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
Vannapoissi mateti
kate musta pahruga!
Vannatütrikku mateti
kate musta täkuga.
Vannapoissi p...
..........
Härä sällän kõõriti
ja ilma rahvast naaruti!

RKM II 62, 433/4 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanipäeva laul
1. Olgu totsi, kon om totsi,
küll ma totsi takan otsi!
2. Totsi kate luku takan
ja veel viie vahi all!
3. Mes need sitad sepä lukud,
poisse een kui pirru tükud!
Vahid ärä võidavad.
4. Ma toon Riiast uvve luku,
Pärnust vahi, mes ei tuku!
Raudse usse Rootsimaalt.

RKM II 62, 434 (1) < Rõuge khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Minge üles Varstu mäele
("Minge üles mägedele" laulu paroodia).*
* - Väga populaarne naljalaul, mis on levinud Lõuna-Võrumaal. Ekspeditsioonil ei õnnestunud sõnu üles kirjutada.

RKM II 62, 435/7 (2) < Rõuge khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Töganitsa Höödo kosjalugu.
* - Laul, mis Setumaa esimesel ekspeditsioonil 1948. a. Sai üleskirjutatud, on trükitud ka AK. Emakeele Seltsi "Seto lugemikus".
1. Oh kulla no velle, kullõlge,
mis ma no' teile kõnõle.
Kui enne rikas olli ma,
hott päräst sund är' kõgõni.
2. Ma versta viis küll virodi
ja Mikitimäel olligi.
Ja Hökla poolõ sisse kääni,
kinni köüdi hobese.
3. Ma sisse aste ausasti
ja terredi nii torrõhõ
ja pernaist Höklat käega
ja naksi juttu ajama.
4. Täl lähe-es tunni aigogi,
kui kuuli, hellü tõssi jo
sääl panni leie koll ja koll,
sääl massin teie tsoll ja tsoll!
5. Sääl anti mett ja siiropit
ja kohupiimä piirakit.
ja veeriteräs* saoga
ja tõise söögi magusa.
* - = surviterä
6. Kui kõkkõ hüvvä ruuga sei,
mu kõtt ol'l kõrra peräst täüs!
Ja pääle rüüpäsin sääl vett,
mu kõtt ol'l kõrra peräst täüs!
7. Mo ülitorrõ lõõtsapill,
ta kiret kõndin ningo lill.
kui taaga hel'lü teie ma,
sis Kabõhitsõ kuulsiva.**
** - Peaks olema: 'kulliva'.
8. Kui tedä no tõmpsi tüügä,
sis kõik no tantsma naksiva.
............
............
9. Et asja perrä kullõlda,
mis ütel' esä imäga,
et kõik olli perri kõigiti...
............

RKM II 62, 437/8 (3) < Rõuge khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja laul
1. Tere, Munamäe ots!
Tere, Vällämäe mets!
Tere, ilus Haanja sa!
Tere, armas Rõuge ka!
Teile valjut laululugu,
Rõuge lastest lahkem sugu!
Me' kodumaa!
Kuldne, sa me' kodumaa!
2. Arm ja heldus, sa me' kroon,
Sõprus meie veresoon!
Kõlab Haanja kandle keel
teile valjust laulu lugu,
Haanja poistel lahkem sugu!
Me kodumaa!
Kuldne, sa me kodumaa!
3. Tere, haljas homme puu,
tere, laulja linnu suu,
tere, magus marjamaa,
tere, ilus Rõuge ka!
Teile lahkest laululugu
Haanja poistest valjum sugu!
Me kodumaa!
Kuldne, sa me kodumaa!
Laulikust.

RKM II 62, 439/40 (1) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paradiisi lugu
1. Paradiisis Aadama ajal
lubatud oli sääl kõik.
Ainult üts õunapuu aias,
millest ei maitsta või suu!
2. Sääl roomas madu nii salaja
ja Eevale ta kõrva sosistas:
"Sa ära hooli, vaid hammusta
ja Aadamille sa anna' ka!"
3. Nüüd Aadam jälle...
on rändaja...
kott sälläs siis
ja laulis: "Adjöö, paradiis!"
4. Nii ruttu möödus
aeg üürike!
On sulgend saatus
mu õnnetee!
5. Nüid kurval meelel
lähen teele ma.
Mind piirab öö
ja siin ma üksinda!
6. Nüid süda - rahul,
täis lootust - rind,
sest hele tähena
sa juhid mind.

RKM II 62, 441/2 (2) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ilma sünnib inime
1. Kui ilma sünnib inime',
siis om ta loll ja unine.
2. Sis südäme tal asub hirm,
et jõvvab varsti kätte surm.
3. Mil saab ta põrgu heidetud
ja orgi otsan küpsetud.
4. Kuid sõbrad, sii om vale kõik,
ei põrgu ole paha paik.
5. Meist mõni miis om põrgun käind
ja põrgu au ja illu näind.
6. Siist minnes versta viis või kuus
sa oled otse põrgu suus.
7. Sääl ussehoitjas kirju kass
ja silm om pään kui kohvitass.
8. Sääl kartul nigu apelsiin
ja kaivuvesi puhas viin!

RKM II 62, 442/3 (3) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lepä varjun
1. Lepä varjun seisab veski,
vesi kohiseb ta all.
Kuuvalgel seisab rändur
tasa kuulatades seal.
2. Tasa avanes siis aken,
väike käeke tervitas.
Tasa röövis rändur musi
armsamalt siis salaja.
3. Tasa juure hiilis vana,
katkestades kõnelust.
Sulges vaikselt tasakesi
akna kuldset raami ta.
4. "Tüdruk, ütlen sulle sedä
täna viimast korda ma:
Rändurpoissi sa ei tohi
armastada salaja!"

RKM II 62, 443/6 (1) < Rõuge khk. < Haanja khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a., Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sambuuri linnas
(Ringmängulaul tsimmanil)
1. Samburi* linnas elas ka
üks kangru kahe lapsega.
Neil ära surid vanemad,
jäid vaesekslapsiks mõlemad.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
* - Hiljem laulis: Sambuuri linnas...
2. Poiss pidi ära minema
ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale viis
üks herra omal teenijaks.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
3. Kui kodu hakkas tulema,
sis sõitis läbi Venemaa.
Teel trahterisse astus ta,
sääl nägi neiu ilusa.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
4. Ta hakkas juttu tegema,
et neiut pruudiks kosida.
....
....
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
5. "Oh, neiu, sa mu õeke,
ma ole vend ju sinule.
Nüid otsid omal peiukeist
ja mina omal neiukeist."
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
6. Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
Sest et nende sõnad jäävad
eluks ajaks südame.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
7. Kalmistule kahte kanti
külma hauda puhkama.
Kahte armastaja südant
katab nüid külm mullapind.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
Märkus: selle laulu laulis ette 1-5 salmi August Jauk ning täiendas 6-7 salmiga Leonhard Palm, kuna neid laulu lõpusõnu A. Jauk ei mäletanud.

RKM II 62, 446/9 (1) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Mõsu-Mai
1. :,: See Sänna-ga mõisa-no Mõsu-Mai
oli kõige ilma* häda vaiv! :,:
* - Algul laulsid: Oli valla-ga poiste häda-vaiv.
2. :,: Ta eläs-see Sännä veski pääl
ja kiusas see veskisel'le sääl :,:
3. :,: See Tsilna Liisu näolapp
ol'l kõiki'na poiste meelitüs! :,:
4. :,: See Sännä mõisa nahakraam
sai Poose mõisa saadetus! :,:
5. :,: Sai Poose-ga mõisa saadetus
ja vankrimäärdes keedetüs! :,:
6. :,: Üits nahk olli must ja karvane,
ei pääse poiste kallale! :,:
7. :,: Pikk retel aga pistü aeti,
kust nahku maha võeti! :,:
8. :,: Jaak kargas Katrel kallale,
lei Katrel karva vallale! :,:
9. :,: Siis veski käis sääl kütsa-käätsa,
... :,:*
* - Kirjutamata värsirida sisaldab moraalivastaseid väljendusi.
10. :,: Oh sedä lusti, mis oli vällän,
tuapoiss oli preili sällän! :,:
11. :,: Ta pakkus neli kopikat,
tuu kõige eest võid kellata! :,:
12. :,: Oh küll oli kuradil kannatust,
kui poistel tegi vallatust! :,:
13. :,: Kellälüüja vaatas tornist
Seera-ga mamseli tulõva! :,:
14. :,: Ta pühkis tolmu siist* ja säält
ja esimeste pinke päält. :,:**
* - siist - siit
** - Lauliku sõnade järgi lauldi seda laulu vähemalt 45-50 aastat tagasi Sänna kandis väga laialdaselt.

RKM II 62, 449/50 (2) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Moonikõne
1. Moonikõnõ-ga putsa loi
imelik oli tsitron* hoi!
* - tsitrun
2. Tsitron hoi kai läbi no paja,
ütles: "See pole õige maja!"
3. Sada rubla pane väl'lä,
sis om Moonil kintsud paljad.
4. Sada vai kolm kopikut,
ikka saad sa opingut.
5. Hilja* kaevas omma hättä,
rasvaga määr omma nappa!
* - Pärast parandas: Lille kaevas omma hättä...
6. Kass om tuukord taren olnu,
:,: haisu-ga pääle manu tulnu! :,:
7. Mooni-ga nabast kinni võtnu,
kõõga sängü ala tõtnu!

RKM II 62, 450/1 (3) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mitmest asjast olen mina vaene*
* - kuplee
1. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal, puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen naiste poolest vaene,
ütelge, kus leian üles naisteaseaene?
2. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen raha poolest vaene,
ütelge, kost leian üles rahaaseaene?
3. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen laste poolest vaene,
ütelge, kost leian üles lasteaseaene?
4. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
:,: Näituseks, kui kõrtsi tuleb minu järel na'aine,
siis ütelge, et mind pole siin, vaid minuga on aseaene! :,:

RKM II 62, 452/3 (4) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Petetud ja purustastud süda
1. Petetud ja purustatud südä
tormiliselt rinnus tuksub mul.
:,: Palun, kallim, unustada sedä,
et sind armastasin eluteel :,.
2. Ei ma aemand, et su sinisilmad,
miks nii nõidusliselt särasid.
:,: Unustada võtsid mind siin ilmas,
purustasid armu südame. :,:
3. Mäletad, kui viibisid sa rinnal,
mis sis lausus sinu petlik huul?
:,: Sinu peräst siist maailmast
lahkun purustatud rinnaga. :,:
4. Palun, kallim, viimäst kord viil sedä,
mälestuseks teha pisut head:
:,: ustuta albomist kõik need salmid,
ja minu kirjutatud armsad read! :,:
5. Kustuta minu* pilt sa omast silmast,
kui sa pulmalavvas tõisega.
:,: Tead, et sinu peräst siist maailmast
lahkun purustatud rinnaga. :,:
* - Kordamisel laulis: Kustuta mu pilt sa...
6. Et küll haisema saab sinu südä,
kui sind musutab üks tõine huul.
:,: Mälestama saad sa, kallim, sedä,
kuidas olli igävest sull' truu! :,:
7. Muru pind, kus minu veri voolab,
ilma süüta ohvriks sinule.
:,: Punalilled tärkavad säält üles
mälestuseks kõik maailmale. :,:

RKM II 62, 454/6 (5) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibulaul
1. Armsad-e sõbrad, võtkem kuulda
trillallaa, tili-dali-daa!
mis ma teile tahan laulda
trillallaa, tili-dali-daa!
Omast-a väikesest-e piibust ma
tahan teile rääkida,
trillallaa, tili-dali-daa!
:,: sind mina ikka armastan! :,:
2. Kui mina ükskõrd naise võtan
trillallaa, tili-dali-daa!
siis ma talle ette ütlen:
trillallaa, tili-dali-daa!
"Minu-ga piipu piad sa'a
igä laube pesema!"
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:*
* - Kuna vahepealseid sõnu [piibu kaissu võtmine voodisse] ei tulnud meelde, siis kordas veel kord teise salmi sõnu (2 s. = 3 s.)
3. Kui mina ükskõrd naise võtan
trillallaa, tili-dali-daa!
Siis ma* talle ette ütlen:
Trillallaa, tili-dali-daa!
"Minu-ga piipu piad sa
Igä laube pesema!"
Trillalla, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
* - Algul laulis: mina talle ette ütlen...
4. Naised lapsed nutavad,
trillallaa, tili-dali-daa!
Vitsaga siis neid ma peksan
trillallaa, tili-dali-daa!
Ei ma peksa vitsaga,
peksan piibupitsiga!
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
5 Kui ma ükskõrd ära suren,
trillallaa, tili-dali-daa!
Kirjutage risti pääle:
Trillallaa, tili-dali-daa!
"Siin hingab* piip ja piibumees
kes eluaig ol'l suitsu seen!"
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
* - Algul laulis: Siin elas piip ja piibumees.
Märkus laulu kohta: piibulaulu sõnu ekspeditsioon varem ei saanud, kuna neid vähesed teadsid. See kirjapanu on täielikum, mis Võrumaa ekspeditsioonil üles kirjutati.

RKM II 62, 457 (6) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tammelaul
"Tammeken, sa matal puu,
kos sa kasvid lohu pääl?" -
"Ma ei kasvand lohu pääl,
kasvasin ma karjamaal."
Refrään: Sii vai sii, saa vai saa,
Sina minu kavaluisi kätte ei saa!*
* - Tammelaulu sõnu ei ole laulikul enam meeles.

RKM II 62, 457/8 (7) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sääl metsa sees
1. :,: Sääl metsa sees oli majaken
ja maja-ga sees minu pruudiken. :,:
Refrään:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl? :,:
2. :,: Sääl ol'le üks väike ojaken,
kesk oja vesi kirendas! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl?! :,:
3. :,: Tema suust käib välja-ga roosi lõhn,
tema huuled mesimagusad! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust end mina nägin sääl?! :,:
4. :,: Ta istus kuldse tooli pääl
ja õmbleb hõppe raami pääl! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl?! :,:

RKM II 62, 459/60 (8) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ma omas noores eas
(Naljalaul)
1. Kui ma oma noores eas
võtsin vana naise.
Vana-ga naine kiusas mind
:,: küll ühest päivast tõise! :,:
2. Surnuaeda läksin ma,
palusin tal surma.
Koju tullen leidsin ma:
:,: vana-gamoor ol'l surnu! :,:
3. Haudakandjaid palusin:
"Kandkem tasa-hilja,
vast muidu-ga ärkab ülesse!"
...
4. "Kerigos tii kellä sääl
ärge kõvast lööge!
vast muidu-ga ärkab ülesse"
...*
* - Kolmanda ja neljanda salmi lõpuridu laulik ei mäleta.

RKM II 62, 465/7 (3) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ma läksin metsa kõndima
1. :,: Ma lätsi mõtsa kõndima
ja linnupesi otsima! :,:
2. :,: Ma linnupesi otsides
sääl leidsin poisi põõsa alt! :,:
3. :,: Ma lätsi, naksi tedä vaatama
ja alumist külge pöörama! :,:
4. :,: Sii alumine kül'g oli hallitud
ja päälmine külg oli päevitud! :,:
5. :,: Ma võtsi tedä õele
ja kandsi suure jõele!
6. :,: Sääl pesin tedä seebiga
ja kuivatasin siidiga! :,:
7. :,: Ei see ei aitand kedägi,
see poiss ol'l liialt hallitud! :,:
8. :,: Sis võtsin tedä õlale
ja kandsin suure merele. :,:
9. :,: Sääl pesin tedä liivaga
ja kuivatasin linaga. :,:
10. :,: Sis võtsin tedä õlale
ja kandsin Paide laadale! :,:
11. :,: Sääl vahetasin varsaga
ja kahe musta ruunaga. :,:
12. :,: See ruun oli ilma kabjata
ja kõrb olli ilma sabata! :,:

RKM II 62, 469/70 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuri võtku
1. Kuri võtku* kurja poissi,
hapatagu halva poissi,
kiä pand pää paku ala,
helle hiusse hirre ala.
Vihm mõsk, tuul kolk,
mõtsaladva lahudi.
Oh mu hiusta**, helle hiusta,
vahasõtta varikuta!,
kiä olli sorrõ sugimada,
lahe ilma laabimata.
Vihm mõsk, tuul kolk,
mõtsaladva lahudi!
* - Kuri võt't õks kurja poissi!...
** - Enne laulis: Oma hiusta, helle hiusta...
Märkus: laulusõnad jätkuvad, kuid laulik edasi ei mäleta.

RKM II 62, 473 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Sarlotte Tammemägi, 75 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaara-Jaan
Kaara-Jaan, ai Kaara-Jaan,
karga vällä kaema:
:,: Kas omma kesvä keerulidse,
kaara katsakandilidse? :,:

RKM II 62, 474/5 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Huti laul
1. Miä no kirivä,
miä no* kirivä
kilgutase,
kilgutase?
2. Miä no haukva,
miä, miä no haukva:
Hirmi-Harmi,
Hirmi-Harmi?
3. Kriit, mu kulla,
Kriit, Kriit, mu kulla
kabehitsa,
kabehitsa!
4. Ava mullõ,
ava, ava mullõ
ussõkõista,
ussõkõista!
* - Miä, miä no kirivä...

RKM II 62, 475/6 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Ma vanapoiss küll olõ ilman
üts rahuline rändaja
aga siski tütärlaste silman
nii kui üts kurjategija.
2. Neil tihti süda täis,
sõimava: "Vanapoiss,
mis ootad, mis vaatad (~vahid),
et sa ei võta naist!"
3. Ma siski õnneliste seltsin
küll hiljaaigu hulkusin...
kui tuleb meelde armu õndsus,
silm naisemeeste armu näeb!
4. Sis sala nutan ma,
teen rõõmu viinaga
ja hüian veel lõpus:
"Elä õnnes vanapoiss!"

RKM II 62, 489/91 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ma ol'li noorõkene
1. :,: Kui ma ol'li noorõkene,
ol'li mina u'l! :,:
2. :,: Käve külä tanomihe
kar'a voodele.* :,:
3. :,: Sääl no naaru, nalja sai
ja kannõlt mängiti. :,:
4. :,: Sääl ol'l tõistre Petra Kat'ä
Undo Pundoga. :,:
5. :,: Kat'äle ma silmä kaie,
ütli : "Kat'ä, tõ!"** :,:
6. :,: Pääle kauba luba saie
mutsahtada ka! :,:
7. :,: Kate ajastaja peräst
Kat'ät kodo tõi. :,:
8. :,: Illos ol'l no Kat'ä kiullh,
peris nigu lil'l. :,:
9. :,: Aga ossa räpäk esi,
kuri nigu kul'l. :,:
10. :,: Kat'ä jätä no tad jonni!"
palsi sakest ma. :,:
11. :,: Tõsekene inne ütel':
"Ma su mõglitse!"*** :,:
12. :,: Kui ma ol'li noorõkene,
küll ma ol'li ul'l! :,:
13. :,: Taipas es kiä tuvikene
vai kiä küläh kul'l. :,:
* - loomade magamiskoht
** - hääldas: tõ
*** - mõglitse - kolgin.

RKM II 62, 492/4 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mu mõtte' lindva' sinnä'.
1. :,: Mu mõtte' lindva' sinnä',
süä nakas närbüma... :,:
2. :,: Et mul ka' tulõ minnä
är' mulda magama! :,:
3. :,: Ma ilmah elleh pattu
joht tetä saaki' es! :,:
4. :,: Ma katskit kaussi vaapsi,
tei hellü kõvõmpas. :,:
5. :,: Ma seebi kange kaabe,
tei nakla vähämbäs! :,:
6. :,: Ka Valgõle* ma anni
iks mõne mühagu. :,:
7. :,: Et Valgõ küüru tõmmas
sääl kõge kihäga. :,:
8. :,: Oh Esä võta vastu
mu kõge Valgõga! :,:
9. :,: Mul Valgõt taivah vaia
om niätse kaubelda. :,:**
* - hobuse nimi.
** - Rahvaloomingu Keskmaja Tallinnas saatis sm. Roometi kui muusikamehe ja siinkirjutaja 1951. aastal Võrumaale ekspeditsiooni ette valmistama. (Ekspeditsioon teostati hoopis teises paigas, nimelt Pärnumaal). Meie sõitsime üle Valga Võrru, kus rändasime kahekesi jala umbes nädal aega (27. maist kuni 3. juunini) Võru, Kasaritsa, Ruusmäe, Misso, Haanja, Rõuge, Sänna ja Antsla ümbruskonnas ning hiljem sõitsime Tartu kaudu Tallinnasse tagasi. Sellel rännakul tegin mõningaid märkmeid, mis sai antud Rahvaloomingu Keskmajale. Siia on paigutatud vaid kaks laulu näitena.

RKM II 173, 123 (52) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mii' kakimi ütskõrd linnu. Sõs läts kats mustan rõivan miist müüdä. Muidu' antas õks "jõudu" vai "jummal appi", aga nuu' es ütle midägi. Üts vanõmb kakja nakas laulma:
"Minke müüdä', musta' mehe',
tõrkõ müüdä', tõrvaskannu'.
Kes ei tunnõ' tervitä
ega anda "jummal appi."
Ku mehe' tagasi tulliva, sõs nää' küll teredi.

RKM II 173, 173/4 (31) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haani miiss.
:,: Haani miist ei või joht laita :,:
:,: uma haha kuuõga. :,:
:,: Haani miiss vidi lubjakive :,:
:,: kats-kolm päivä Võrolõ. :,:
:,: Sääl tää astõ Tiganiku puuti :,:
:,: uma kolmõ kopkaga. :,:
:,: Tahtsõ osta püksi nöpsi :,:
:,: uma higivaiva iist. :,:
:,: Sõs tää nägi silgupüttü :,:
:,: Tiganiku leti iin. :,:
:,: Sääl tä pallõl poodi säksä: :,:
:,: "Esänd, lupa' hämmätä." :,:
:,: "Hämmä', no hämmä, Haani miiss :,:
:,: uma küdsi kardokat!" :,:
:,: Haani miist ei tohi' laita :,:
:,: uma haha kuuõga! :,:
(Märkus. Lauldes tuleb iga värssi või rida korrata.)

RKM II 173, 174/7 (32) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < laulualbumist (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul.
Ümberringi mäed ja orud,
taadi-ridi-raa,
järvi üle mitme saja,
taadi-ridi-raa.
:,: See on Haanja mägismaa,
millest tahan jutusta. :,:
Ilu ei saa patta panda,
taadi-ridi-raa,
suuri saake ohvrilt võtta,
taadi-ridi-raa.
:,: Nii on lood meil "Munamäel"
"Tasujas" ja "Tammemäel".* :,:
Mõni asi veab viltu,
taadi-ridi-raa.
Tasane* see teeb vaid sõitu,
taadi-ridi-raa.
:,: Jutustada tahan ma,
tähele nüüd pane sa. :,:
Metsatööle, põhuveole,
taadi-ridi-raa,
aetakse kui mõisatööle,
taadi-ridi-raa.
:,: Brigadir on päris hull -
ei ta anna rahu mul. :,:
Mõni veab nahka päeval,
taadi-ridi-raa,
öösel aga tööle käib,
taadi-ridi-raa.
:,: Jaan, no astu rutuga,
hommik pea nüüd saabub ka. :,:
Normipäevi mõnel vähe,
taadi-ridi-raa,
arstitähti üle saja,
taadi-ridi-raa.
:,: Koobak, olen haige vist,
anna tööst mul vabastust. :,:
Raha saame üsna vähe,
taadi-ridi-raa,
turule viib mõni nahka,
taadi-ridi-raa.
:,: Kauplema peab kõigega,
muidu läbi küll ei saa. :,:
Revisjon on tööst meil väsind,
taadi-ridi-raa,
kevad äratab nad üles,
taadi-ridi-raa.
:,: Keera käised ülesse,
asu tööle kallale. :,:
Mitmed veavad vägikaigast,
taadi-ridi-raa,
kasvõi Munamägi paigast,
taadi-ridi-raa.
:,: Jüri, tõmba hoolega,
võit, see peab tulema. :,:
Lumi sulab, päike paistab,
taadi-ridi-raa,
maa meilt ootab käsi kärmeid,
taadi-ridi-raa.
:,: Külvama peab hoolega,
vili siis lööb mühama! :,:

RKM II 173, 178/80 (33) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl Peetri linnas...
Sääl Peetri linnas, kus vaikinud kära
ja kõik maailm oli hingamas,
üks noormees vangide trellide taga,
ta kurtis kadund priiusest:
"Mind kuuldkõ, vaiksed Neeva jõe lained,
mind kuuldkõ, tähed taiva all.
Mind kuuldkõ, kõrgõd vangide tornid
ja andsis andmist ankõ mul.
Mu süä oli ka kord puhas,
ma armastasin palavalt
üht kenad neidu, kelle peräst
nüüd pia ma vangin olõma.
See oli ühel suvisõl õhtul,
just nagu maikuu hommingul,
ma roosiaias väljas istsin
ja ootsin oma kallimat.
Ta tuli, aga mitte üksi,
üks noormees seldsis temaga,
mu süda hirmsas vihas kees,
ma tahtsin teda surmata.
Mul pistul paukus, ohver langes
ja neiu hirmsast' kiljatas:
"Mu kallima sa tapsid ära,
sa olõt hirmus mõrtsukas!"
Sõs sandarmit mu kinni võtsit
ja viisit vangihoonõhõ.
Siin Peetri linnas kõrgõs tornis
pean raudu kandma eluaig.
Jää jumalaga, kuldnõ põli,
jää jumalaga, minu õnn!
Jää jumalaga, petis neiu,
ei teineteist me enam näe.
Siin Peetri linnas kõrges tornis
pean raudu kandma surmani.
Ma oma elust õnnõ lootsin,
kuid õnnõtus sai osaks mul."

RKM II 173, 180 (34) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ants oll väikene sannamees.
(Teatakse viisi, kuid kõiki sõnu mitte.)
Ants oll väikene saunamees,
sann oll suurõ mõtsa seen.
Hundi', karu' ka kõisid sees...
Sõs Ants pand säidse tsika tõlla
ette ja sõit mõisalõ kaibama,
vana immiss oll kõgõ iin.
Vahelõ laulti: "Juuli vallõraa..."

RKM II 173, 183/6 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõmpsit pikä' püksi' jalga.
Tõmpsit pikä' püksi' jalga,
võtsõt taadõvkaki sälgä.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Võtsõt kõrdsist poolõ tuupi
kibõdat ja vihajuuki.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Käändset sisse naabri käärul,
mõtlit: "Nüüd vii viina Leenul!"
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Tarrõ astõt, istõt anti,
kohvitassi laual kanti.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Sina rääksid ääri-viiri,
alustasid jutunüüri.
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kadund kana kirju
või om joosnu' teile varju?"
Trullai-ruudi rallal-laa...
Perepapa juttu mõistsõ
ja sul targalt ärä' kostsõ
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kannu neli tükkü,
tuu ja säe nad sullõ ette.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Kui sa võtat vanast liigist,
kaasavara saat sa kõigist.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Lehmä saat ja lambakar'a,
pulma ajas tapa här'ä.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kui viil jummal annab päivi,
püüä ka viil merest kallu.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kupa' võtat noorõst liigist,
ilma jäät sa sellest kõigõst."
Trullai-ruudi rallalaa...
Kui mul noorõmbat ei anta,
jätä maha' vana tantõ.
Trullai-ruudi ralla-laa,
Trullai-ruudi ralla-laa.
Ta om vana kassi mooti,
kes tiib talvõl ahju vooti.
Trullai-ruudi ralla-laa,
trullai-ruudi ralla-laa.

RKM II 173, 186/9 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs.
Kord sõitsõ Piitre küläs sääl,
käis pruuti omal otsimas.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
käis pruuti omal otsimas.
Kui Aru tuppa jõudsõ tää,
kolm neiud nägi oma ees.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kolm neiud nägi oma ees.
Kolm küsümist ma anna teil,
kes vastust tuu, see minul om.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes vastust tuu, see minul om.
Mis pikemp om viil pikäst üüst,
mis sügävämb om mereviist?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mis sügävämb om mereviist?
Mis ohakast om terävämb,
kes kur'ast naisest õelamb om?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur'ast naisest õelamb om?
Mis rohust rohilidsemb viil,
kes kur'ast naisest õelamb viil?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur'ast naisest õelamb viil?
Kats õdõ jäid sääl mõtlõma,
kuid kolmas vastas kõrraga.
Valeriih, valõraah, valõrallalaa,
kuid kolmas vastas kõrraga:
"Arm pikemb om viil pikäst üüst,
põrgu sügävämb om mereviist.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
põrgu sügävämb om mereviist.
Kiil ohakast om terävämb
ja kurat naisest õelamb om.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
ja kurat naisest õelamb om.
Värm rohust rohildsemb viil
ja kurat naisest õelamb viil.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
ja kurat naisest õelamb viil."
Sa olõt vastand õiõtõ,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Sest ütlen, neiud, ikka teil:
teil olgu ikka kindel miil.
Valõriih, valõraah, valõ rallalaa,
teil olgu ikka kindel miil.
Ku peigmiiss küsüss kavalast,
sõs vastust ankõ avalast.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
sõs vastust ankõ avalast!
Seda laulu kuulsin ma 1963. a. 30. novembri õhtul raadiost saates, milles räägiti laupäeva veetmisest Saaremaal enne ja nüüd.
Sõnad olid küll samad, aga viis hoopiski erinev käesolevast. Samuti ei esinenud seal refrääni.

RKM II 173, 190/2 (3) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul süä siin kergis ja kiib,
mind otsata rahutuks tiib.
Mul ojad ja ohtjad on ees,
ma olõ üts õnnõtu mees.
Nii nuttis ja kurtis ta sääl
jõe kaldal, kus roosid vii pääl.
Sõs vagusi mõttõssõ jäeb,
üht pilti vee pinnal ta näeb.
Üht neiud ku taivanõ ilm
tõi ette tä unistav silm.
Kuldkannõl täl kõlisõs käen...
Nii istsõ tää lainide väen.
Ta laulis: "Kõik maapäälne arm
om tühi ja kaduv kui põrm.
Arm üksi veevoogudõ seen.
Oh tulõ mu juurõ, sa mees.
Sind ootavad teenijad all
veetemplis, kus särab kristall.
Kus kullast ja hõbedast puud,
sääl anna ma, noormees, sul suud."
Sääl mõtlõs sõs unistav mees:
"Suur voli vist voogudõ sees...
siin ilman om hädä ja piin,
vee vilus, tõest' ilus om siin.
Ma tulõ, ma tulõ, mu neid,
mu õnnis ja õnnõlik leid!
See süäme rõõmsaks mul teeb,
et vesigi kohab ja keeb."
Neid tõmmas ta kaenlassõ sääl
ja kadus veevoogudõ päält.
Veel lainiten nätä' om ring,
kos kattõ see õnnõtu hing.
Niimoodi lauldi seda laulu siis, kui teda üksi lauldi, aga kui lauldi "tsõõrin" (ringmängus), siis lauldi iga salmi, s.t. iga 4 värsi järel refräänina:
"Nuta poiss ja kurvasta!
Ega ma sind ei armasta.
Nuta poiss ja kurvasta -
ega ma sind ei armasta!"
Muidu käidi tsõõris, aga kui tuli refrään, siis tantsiti tsõõri sees. Enamus käesolevatest lauludest (nii selles kui I vihus) on tsõõrilaulud.

RKM II 173, 193/5 (4) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimiiss läts vällä.
Üts jahimiiss läts vällä
sääl kasõmõtsa puul,
üts jahimiiss läts vällä, vällä
sääl kasõmõtsa puul.
Suvi oli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän,
toominga ja õiõnupu'
naksi valla minemä.
Tal tii pääl vasta tuli
noor illus tütärlats.
Tal tii pääl vasta tuli, tuli
noor illus tütärlats.
Suvi olli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän.
Toominga ja õiõnupu'
naksi' valla minemä.
Ta teretäs ja küsis:
"Kos puul su mõttõ om?"
Ta teretäs ja küsis, küsis:
"Kos puul su mõttõ om?"
Suvi olli kätte tulõman...
"Kos muial om mu mõttõ
ku kasõmõtsa puul?
Kos muial om mu mõttõ, mõttõ
ku kasõmõtsa puul?"
Suvi olli kätte tulõman...
Siis võtamõ nüüd sõrmust
siin so'ga vaheta,
sest võtamõ nüüd sõrmust, sõrmust
siin so'ga vaheta.
Suvi olli kätte tulõman...
See panõ' hindäl sõrmõ,
jää pruudiks minulõ.
See panõ' hindäl sõrmõ
ja kanna' eluaig.
Suvi oli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän.
Toominga' ja õiõnupu'
naksi valla minemä.
Niimoodi laulab seda laulu vanem põlvkond, kuid keskmine põlvkond laulab kordussalmina
"Suvi olli kätte tulõman..." asemel:
"Hurraa, sest neiud elagu
ja vanadpoisi suregu.
Nad suregu ja suregu!"

RKM II 173, 196/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kos käüsit, väike Annake?
:,: Kos käüsit, väike Annake? :,:
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi radi rallalaa.
Ma käüsin mõtsan kõndiman
ja mõtsan marju noppiman
(ja linnupesi otsiman).
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi raadi rallalaa.
Kes om su hiussit sasinu,
kes om su kleiti rebinü?
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi radi rallala.
Miks oled sa nii ehmahtand,
kes on sind väga ehmahtand?
Valõrillallaa, valõrallalaa,
ai riidi-raadi rallalaa.
Tuul om mu kleiti rebinü,
ta om mu hiussit sasinu.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi-radi rallalaa.
Mind pole keegi ehmatand,
mind jänes põõsas ehmatas.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi raadi rallala.
Kuid ära salga, Annake -
küll me su lugu teame.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
valõridi-radi rallalaa.
Selle laulu sõnad on vahelt ununenud. Selle laulu kordussalmi laulmisel on samuti erinevusi.
S. Lepp laulab:
"Ai rillalaa, ai rallalaa,
ai ridi roosa rallalaa."
M. Kirbits laulab:
"Ai rillalaa, ai rallalaa,
ai ridi radi rallalaa."
Mõned noored, kes laulu oskavad, laulavad:
"Valerillalaa, valerallalaa,
valeridi radi rallalaa."
See laul ei ole mul ühe kindla isiku käest üles kirjutatud, vaid iga laulja ütles mõne rea juurde. Ja kui seda M. Kirbitsale lugesin, ütles ta selle laulu sõnad nii ennem ka olnud, ainult, et mõned read olid veel, neid aga ta enam ei mäletavat.

RKM II 173, 199 (6) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Ku sa' sukugi ei taha',
et ma siin pia elämä,
lasõ hinnäst õkva maha'
edimädse pauguga."
"Lõpõta nüüd oma nuttu -
päseda võit vaiva seest.
Mina joosõ kodu ruttu,
tuu sull' püssä taadi käest".
See' olevat ka pikk laul olnud,
kuid nüüd on ta ununenud.
Siin ümbruses mäletab seda laulu ainult M. Kirbits ja temagi ainult osaliselt.

RKM II 173, 200/1 (7) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli mina väikene mehekene.
Olli mina väikene mehekene,
põlvõpittu poiskõnõ.
Vat luu, vat lulii,
põlvõpittu poisikõnõ.
Üüse pessi mõisarehet,
päivä künni mõõdumaa.
Vat luu, vat lulii,
päivä künni mõõdumaa.
Panni hobu lumpi süümä,
esi' hiitsi magama.
Vat luu, vat lulii,
esi' hiitsi magama.
Varas tulle varikust,
kuri miiss tull kuusistust.
Vat luu, vat lulii,
kuri miiss tull kuusistust.
Varast tillo täkkukõsõ,
rohilidse ruunakõsõ.
Vat luu, vat lulii,
rohilidse ruunakõsõ.
Isa üte'l: "Missa' ikõt, pojakõnõ. Istu' Hallilõ sälgä ja sõida' üle Kivestümäe, Kivestüneiu' nägevä.
Seda laulu oskab ainult M. Kirbits nii kaugele. S. Lepp oskab ainult algust. Nüüd õpetatakse seda laulu koolis, kuid teistmoodi sõnadega ja viisis on ka natuke erinevust.

RKM II 173, 203 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu süä siin kergib ja keeb.
Tsõõrilaul.
(Noodid)

RKM II 173, 203 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul.
(Noodid)

RKM II 173, 204 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimiiss läts vällä.
Vana tsõõrilaul.
(Noodid)

RKM II 173, 204 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs sääl.
(Noodid)

RKM II 173, 205 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus käisid väike Annake.
Vana tsõõrilaul.
(Noodid)

RKM II 173, 205 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl Peetri linnas.
(Noodid)

RKM II 173, 206 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli mina väikene mehekene.
(Noodid)

RKM II 155, 163/4 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui väikene olin.
1) Kui väikene olin, karjas käisin,
leuse, kus mu isa-ema.
Halja liivamäe otsas,
ilusa halja turba all.
2) Sääl ma kaibsi omal emal,
mis tegi võõrasema.
"Nõsta pääd, emakene,
mina tõsta turbakest."
3) "Rist raske rindu pääl,
kääbas kõva käsi pääl.
Rist ei lase ringutada,
kääbas käsi küünutada."
4) Sääl ma kaibsi, mis tege võõrasema.
Võõrasema saatse minno uibo
manu vitsu lõikama.
Uibost pudusi valge häilmet,
need olid minu silma vesi

RKM II 155, 164 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
1) Pruut on pääst kui roositaim,
värises minu silma sees,
aga kui ta saab mu naiseks
on kui madu põrgu sees.
2) Kas ei ole seda näinud,
et kui mõni vaene mees,
kui pulmad on ära tehtud,
elab kui põrgu sees.
3) Armsad sõbrad, vennad,
võtke seda õpetust,
kui pulmad on tehtud,
kahetsete nutuga.

RKM II 155, 167 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poissmehe elu.
1) Küll kurblik on poissmehe elu,
heameelega võtaksin naist...
Pagan teeb see aga peavalu,
ei leia ma ühte ega teist.
2) Küll olen ma kosjas käinud,
mitu ja mõndagi neidu näinud,
ma ruttu sain vastuse,
Sule talumats ma ei läe.
(Peaks järgnema.)

RKM II 155, 167 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sulase unistus.
1) Ei taha ma olla sulane,
maaelu ei meeldi minule,
lähen linna saksa mängima
ja uhket elu elama.
2) Ei vaeva mind sääl raske töö,
aga päevad otsa lulli löön.
Öö takka järele ei tööd
ma tee kunagi.
3) (--- vahele jäänud.)
4) Mulle nuuskamiseks taskurätt, ei
pruugi mul nina kahe sõrmega nuusata.

RKM II 155, 168 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
1) Juku, Eedi, kõik nad vaatavad,
üksi rikast neiut tahtvad,
Ref. Tralala, tralala, tralala laskvad
tantsu pillita. See on poiste lipukiri,
vaestel olgu nipitiri.
2) Raha paha, poisid hüüdvad
kulla kuljuseid puudvad.
Ref. Tralala, tralala, tralala laskvad
tantsu pillita. See on poiste lipukiri,
vaestel olgu nipitiri...

RKM II 155, 169 < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Taga Kolga
Herikutsi? kellamael
suure pühi sokari,
kus sigu, lambaid tapeti.
Silma näevad, kõrvad kuulvad,
aga suu ei maitsnud midagi.

RKM II 155, 175 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Herrad surevad, mõisad põlevad,
memm küses sibulat pannil.
Telefon, telefon säädust tõi,
tulepomm lahki lõi.

RKM II 155, 258 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sulase unistus.
Ma magaks
kella kümneni,
kui neiu oleks ma,
aga minu kõht on
ära kuivanud
silgu leivaga...

RKM II 155, 258 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema süda.
(Üks paigake siin ilmas on)
Kas ema süda tunned sa...

RKM II 155, 258 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õrn ööbik.
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
sel lahel lehekel lehekuul.

RKM II 155, 260 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kirju kukk tuli toast välja.
1) :,: Kirju kukk tuli toast välja,
soputas ja tegi nalja. :,:
2) Lubas Tohvri aeda minna,
et saaks Tohvri kanu kaia.
...

RKM II 155, 263/4 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Palu t. - Edgar Kuuba < Miina Pang (Punt), s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lapsepõlvelaul.
1) Õnne aig, kus lill ja kaja
kodunurmel mind veel teretas,
meeles mul veel isamaja,
kus kallis ema kaisutas.
2) Õnne aig, sa kallis lapsepõli.
Oh, tule veel, oh korraks tagasi.
Lapsepõlv, kus süda rõõmu leidis,
las veel astun sinu radasid.
3) Õnne aig ei tule enam tagasi,
ajamerest jäädavalt uinutab,
isamajagi siin enam pole,
kurtes võõral rajal, rändan ma.
(Laulul on viis.)

RKM II 155, 265 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Elma Pang, s. 1914 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maailma loomine.
1) Algus oli esmaspäev.
Maa, see loodi teisipäeval,
kolmapäeval juba nähti
päikest, kuud ja taevatähti.
Ahv ja abielumees loodi
neljapäeva sees.
Reedel alles madu tuli,
laupäeval Eva kohal oli.
2) Pühapäeva rahu see
polnud maksev huuldele.
Tänapäeva ikka sama armastus suudlusega.
Kuigi maailm läheks hukka
armastuse suudlusega,
kuigi kurat istuks kukil,
suudeldakse ikkagi.
(Viis: Vanasti, kui maailm loodi.)

RKM II 155, 266/7 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Pang, s. 1883 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jahilaul.
1) Küll metsas, ka luhal,
ma rändan igal kohal.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
2) Ma lasen hunte,
hirvi, põtru õige ruttu.
Ka reinarüü jääb mulle.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
3) Kui istun mättal maha,
ei lauda ma siis taha,
mul mururohust küll.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
4) Kui lõpeb metsakära,
lähen koju ma ära.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
(Laulul on viis.)

RKM II 155, 267/8 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Pang, s. 1883 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õpetaja, peris siga.
1) Õpetaja, peris siga,
tal on mitu puudust, viga.
Sirib, lurib, vantsib,
käega vastu kantslit kopsib.
Kuus päiva päe õpib,
seitsmendal välja klopib.
Opab mehi, opab naisi,
selle eest tal vald ja mõisa.
Säänest pane sitapütti,
klopi nii, et seal saab pulli.

RKM II 155, 379 (1) < Rõuge khk. - Aare Org, Antsla keskkooli õpilane < Anna Kivirand, 60 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tulen parsilt palavalt,
toon kotitäie prussaid.
Üks prussak pallõl põlvili:
"Oh, jäta minu alolõ!
ja parsi piti laota."

RKM II 155, 379 (2) < Rõuge khk. - Aare Org, Antsla keskkooli õpilane < Anna Kivirand, 60 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaevule ma kõndisin
maitsma tilgakest.
Armukest ma otsisin,
ei leidnud kusagilt.

RKM II 155, 380 (4) < Rõuge khk. - Aare Org, Antsla keskkooli õpilane < Anna Kivirand, 60 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mis on sul viga, lapsuke,
et härdalt nutad sa.
Oh ütle seda minule,
ehk võin sind aidata.
"Ah külaonu!" kostis ta,
"siin näed sa tütarlast,
kel abi pole oodata,
kui üksi jumalast."
Oh ära nuta lapsuke,
su isaks hakkan ma.
Sind võtan oma majasse
ja omaks lapseks ka.

RKM II 155, 381/2 (1) < Rõuge khk., Sokari k. - Eva Jänes, Antsla keskkooli õpilane < Juuli Karjus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaugel, kaugel vaenuväljal
Augustovo metsa all
näha vaikne hauaküngas,
künkal lihtne valge rist,
sinna ühisesse hauda
maetud mitu sõjameest.
Mitu vaprat Eesti venda
puhkavad seal igavesti,
ei neid ehi hauda lilled,
ei näha pärga ka.
Pole keegi nutnud pisart
nende vilu haua peal.
Ainult hauda ehib lilled,
künkal lihtne valge rist.
Oh, te kallid sõjamehed,
kes te hauas puhkate,
te nimed põlvest põlve
kustumata elagu.

RKM II 148, 242 (14) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas
1) Mäe otsas kalju lossis
õitses mul üks õieke.
2) Lossiherra ainus tütar
oli minu armuke.
3) Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool.
4) Lossi aken seisis lahti,
armukene laulis seal.
5) Aasta perast läksin jälle
sedasama tutvad teed,
6) Lossi aken seisis kinni,
ei sealt kuulnud ühtki häält.
7) Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
8) Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
9) "Olen lahti ilma vaevast,
tule ka mu juure sa.
10) Teistel armastus on magus,
meile vihakarikas."

RKM II 148, 243 (15) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Karjase hommikulaul
1. Hüiavad pasunad, tõuskem üles magajad.
Lähame, karjase, metsa karjaga.
Tallekesed, lambad ka on kõik rõõmsalt meiega.
Siit ja sealt põllu pealt
kuuluks lauluhäält.
2. Liblikat kõiguvad, metsa poole lendavad.
Mullika tammuvad vilu otsima.
Metsas on nii varske õhk, metsas selge siidi põhk.
Metsa sees põesa sees selge allik ees.
3. Päike nii vagusi vajub ikka edasi.
Pilved ka ujuvad üle metsa - maa.
Päike läheb loojale, lahme koju, karjase.
Rõõmus meel ikka veel kõnnib meie eel.

RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres.
1. Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa pääl
leidsin lille, mis nii ilus,
ei ta sarnast polegi.
2. Lille ilu ihaldades
ligemalle läksin ma,
kätt saal välja sirutasin,
tahtsin lille noppida.
3. Aga rohust rooma välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ta ei õitse sinule."

RKM II 148, 244 (17) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene.
1. Oh, ma vaene, miks ma läksin
joodikulle mehele?
Joodikul saad nälga näha,
ei saa enam tagasi.
2. Oh, mu ema, oh, mu isa,
miks te mind küll kasvadit!
Parem võinuks jõkke heita
või ka jõe laintesse.
3. Seal mind vesi veeretanud
ja mind suureks kasvatand,
hirvelehm mind oleks jootnud
oma rinnapiimaga.

RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad?
Mees:
Mis sa nutad, mis sul viga,
minu kallis naisuke?
Kas sul puudub puhast leiba
või ei armasta sa mind?
Naine:
Mul ei puudu puhast leiba,
sa ei ole armas mul.
Mees:
Miks siis võtsid mulle tulla,
kui ei olnud armas sul?
Naine:
Vanemad mind sulle sundsid
vastu tahtmist minema.
Mees:
Lahutagem sängiriided,
laulatuse sõrmused.

RKM II 148, 245/6 (19) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kloostris
1. Nüüd siin kloostris igavuses
omad päevad lõpetan,
nutan härdast, kaeban valjust,
oma häda jumalal.
2. Ema, kes mind sünnitanud,
tema palet pole näind,
isa, kes mind kasvatanud,
hingab ammu mulla all.
3. Peigmees, kes mul tõutanud
truiks jääda surmani,
aga noorte meeste sõna
on kui lumi kevadel.
4. Kui ma ükskord ära suren,
igaveste hauda lään
ja siis mõtle selle peale,
arm ja õnn on üürike.
5. Peigmees, sulle mälestuseks
omad parlid jätan ma,
mis ma ikka kaelas kandsin
musta siidipaelaga.
6. Istuta mu haua paale
lilled helesinised,
istuta, kui päike paistab,
lilled hauda varjama.

RKM II 148, 247 (20) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringimängu laul.
Kus käisid, veike Annake,
kus käisid, veike Annake?
Ref. Oi rillalla, oi rallalla
oi ridi roosa rallalla.
:,: Ma käisin metsas kõndimas :,:
Ref.
:,: Ja roosi lille noppimas :,:
Ref.
:,: Mis oled sa nii ehmatand :,:
Ref.
:,: Mind jänes põesas ehmatas :,:
Ref.
:,: Kes on su kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Mets on mu kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Kes on su juuksid sasinud :,:
Ref.
:,: Tuul on mu juuksed sasinud :,:
Ref.

RKM II 148, 248 (21) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Jahimees.
Üks jahimees läks välja
seal kasemetsa pool,
üks jahimees läks välja, välja
seal kasemetsa pool.
Ref. Sui oli kätte tulemas,
sui oli kätte tulemas,
:,: Toomingad ja õienupud
olid lahti minemas. :,:
:,: Tal tee pääl vastu tuli, tuli
noor ilus tütarlaps. :,:
Ref.
:,: Ta teretas ja hüüdis, hüüdis:
"Kus pool su mõtted on?" :,:
Ref.
:,: "Kus mujale mu mõtted, mõtted
kui kasemetsa pool. :,:

RKM II 148, 249/50 (22) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaks neidu.
Ringilaul.
1. Kaks neidu metsa kõndma läks,
kaks neidu metsa kõndma läks,
üks rikas, teine vaene,
üks rikas, teine vaene.
Ref. Ta rittas tiritam, tiritam,
ta rittas tiritam, tiritam.
Taadi ridi raa, taadi ridi raa.
2. :,: See küsis rikka käest: :,:
:,: "Miks oled sa nii murelik?" :,:
Ref.
3. :,: "Ma võin küll sulle ütelda, :,:
:,: mis olen ma nii murelik. :,:
Ref.
4. :,: See poiss, kes mind nüüd armastab, :,:
:,: see armastab meid mõlemaid." :,:
Ref.
5. :,: Poiss istus kaugel vii puu all :,:
:,: ja kuulis kõik neid sõnu. :,:
Ref.
6. :,: Ta ohkas raskest südamest: :,:
:,: "Mis pean ma, vaene, tegema? :,:
Ref.
7. :,: Kui rikka naise võtan ma, :,:
:,: kus jääb see vaene üksinda. :,:
Ref.
8. :,: Parem jätan maha mõlemad :,:
:,: ja kosin omal kolmanda." :,:
Ref.

RKM II 148, 250/1 (23) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Jüts.
Juts oli rikka jesa poiga,
Juts oli rikka jesa poiga.
Võtse vaest last armasta,
võtse vaest last armasta.
2. :,: Kui jesa sedä teedä saie, :,:
:,: saat är poja võõral maal. :,:
3. :,: Kuule, kuis me kellä lööva, :,:
:,: tiä ei kes koolnu um. :,:
4. :,: Tu nu mõrsja um är koolnu, :,:
:,: kellel hummen saaja um. :,:
5. :,: Kuus aga velle kirstu kantse, :,:
:,: kõik oli leina rõivasten. :,:
6. :,: Peigmees esi risti kantse, :,:
:,: pisar silmast tsilkuman. :,:
7. :,: Peigmees võtse vaiva väidse :,:
:,: lõigas hindäle kõrisse. :,:
8. :,: Las nu tsilguda mu veri :,:
:,: mõrsjakõse havvale. :,:

RKM II 148, 251/2 (24) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Aadamil oli seitse poega,
seitse poega Aadamil,
Ei nad söönd, ei nad joond,
ei nad teadnud armastust.
Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii.
Tehti ringmäng ja üks oli ringi sees ja siis, kui lauldi, et siis nad tegivad kõik nii, siis see, kes oli ringi sees, mis see siis ees tegi, seda pidid kõik järgi tegema, ja see, kes nii ruttu järgi teha ei saanud, see pidi siis ringi sisse minema.

RKM II 135, 413/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seadus.
1) Kõik Vene riigi seadus
on ropp ja roojane
ja mõisnikute kubjas
meid rõhub rängasti.
2) Kõik aastad mööda läinud
on suure murega
ja meie silmad näinud
neid tooreid tegusid.
3) Siis rahvast vangi võeti
sel tapapingile
ja ridastikku seati
neid söödaks kuulile.
4) Ei laste nutukisa
neid röövleid liiguta,
nad maha tapsid isa,
oh, teie timukad!
5) Ka Tallinna on näinud
üht niisugust röövlitööd,
mis uuel turul teinud
on timukate käed.
6) Kõik nutvad meie isa,
oh, keiser halasta!
Kas meie nutukisa
ei jõua liiguta?
7) Ka keiser hüüdeid kannab,
kel käed punased.
Ta neile jõudu annab,
kel käed on punased.
8) Manzuurias ei olnud
neid täpseid ülemaid,
kus on see vaprus tulnud,
kes tapab kerjaid?
9) Kurupatkim magab kambris
jaapani neiuga
ja sõjavägi väljal
võitleb surmaga.
10) On taganemise meister
Kurupatkim, kuulus mees
ja surnute register
seisab tal silme ees.
11) Siis voolas verejõgi
seal sõjavälja peal,
aga mis Kurupatkim tegi?
Ta lakkus trahteris.
12) Seal koeraliha söödi,
kolm rubla maksis nael
ja vene tantsu löödi,
et raugeks nälginud kael.
13) Nüüd Vene kotkal häbi,
et Jaapan väike mees
ja peksis Vene läbi,
tal silmad häbi sees.
14) Üks lambapea seal leiti
ja sõtta saadeti,
see lepituseks hüüti,
suurt võitu oodeti.
15) Ei olnud rahval kinnitust,
mis tehti sõjateel,
sest rahva kulla võimul
ja võitu ei loodud veel.
16) Kui rahvast vaja võita
seal võimu välja peal,
nad võisid joosta peitu
ja siiski hirmu veel.
17) Kus mehine käsi voodist,
huraa, nad hüüdsivad
ja naisi-lapsi voodis
nad tappa püüdsivad.
18) Miks Keiser Maratiine
Alviine mägistel,
miks ei tee sõjamüra
meil vene jõgedel?
19) Seal timukad kõik ringi,
nad sõitvad tõlla sees
ja löövad vere mängu,
kõik oiged tema ees.
20) Timukate süüdi tundvad,
kui punast näevad nad.
Nad ise punast kannavad,
need kroonu ülemad.
21) Küll vere süüd on raske,
kellel ristid rinna peal,
ka punane pael uhkem,
on nende pükste peal.
22) Neil rinnas verevapid
ja mõõgad puusa peal,
neil kulda täis on kapid,
kõik meie vaev on seal.
23) Nebukatolt mehel
seamolli karjaga,
sai sõjavälja ligi,
läks põhja korraga.

RKM II 135, 419 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Metsad kaovad.
1) Metsad kaovad silma näes,
hinnad tõusevad kõrgele,
sest et tarvidus on tõusnud
viimasel ajal jõudsasti.
2) Võsastik nüüd raiutakse
puha peksuvitsadeks,
vanem mets kõik võetakse
võllasteks ja silmusteks.
3) Metsad kaovad silma nähes,
hinnad tõusevad kõrgele,
kui ei tule ruttu lõppu
vabaduse a'al.

RKM II 135, 420 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti mees ja tema sugu.
1) Eesti mees ja tema sugu,
neist ei peeta kuskil lugu,
ei ole õigust Eestimaal
ei sõnal ega teol.
2) Ei me tea, mis see viga,
talupoega hüütaks "siga",
talupojal paksu turja,
sest et nema omma orja.
3) Vana Eesti härra kurjus,
kui ta karu viisil karjus,
mõni Eesti usupapp
on vihas kui mõru sapp.

RKM II 135, 421 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, vennad!
1) Oh, vennad, kuulge seda,
üks tuhat ja kakssada.
Üks tore, uhke rahvasugu,
kes täidab üksnes oma pugu.
2) Oh Eesti mees, sa vaene vilets,
sind hirmsat piinab junkruselts.
Kui viimast Eesti vanemat
siit rüütlimõõk viis hauda.
3) Armsad Eesti vennad,
vaatake tagasi,
oh, sa vaene Eesti sugu,
küll on hale sinu lugu.

RKM II 135, 422/3 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seapea laul.
1) See jäme linna lihunik,
kes haiseb viinast nagu sikk,
kui tema "savikõrtsi" sai,
siis tema sinna ööseks jäi.
2) Siis küsis kõrtsi Leena käest:
"Kuhu lähed sa õhtul magama?"
See Leena oli kaval küll,
sest talv oli külm.
3) Seepärast olen oppnud ma
kõrtsiahjus magama,
kui tuli kambris kustunud,
siis kobis kambrist tuppa ta.
4) Kui ahju juurde jõudis ta,
siis siga vastu tuli tal.
Siis seapea oli tal pükste sees
ja tagumine ots oli ees.
5) Siis kõrtsi mööda kihutas
ja pingid ümber virutas.
Siis Leena oli, kus ta koht,
naeris nii, et katkes kõht.

RKM II 135, 423 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ei saa abi keisri käest.
1) Ei abi saa keisri käest,
kes rahva verest elab,
me peame iks omast
väest priiust taga nõudma.
2) Las herrad kadugu!
Meil priius tulemas.
Me peame iks võitma...
(Järgneb)

RKM II 135, 423/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orjalaul.
1) Oh mõeldes, miks sa ehmatad,
et kuuled santi tulevat,
ei võtta veskid sinu käest,
kepp ja kott on omast käest...
......
Viimane salm:
Vainu isa teada sai,
et kurat koopas komme sõi.
Pistu pika redeli tõi,
koopast kuradi välja tõi.

RKM II 135, 425 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
seal kõndis üks rändur üksi,
kes ära vandus oma isade maad.
2) Ta kõndis läbi suure laane,
kus kõlas vaid lindude laul.
Tal seljas olid katkised rõivad
ja jalas närused saapad.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
siis paadikese eest leidis.

RKM II 135, 425/6 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
üks rändur sääl üksind kõndis,
ära vandus oma isade maa.
2) Ta kõndis läbi suure metsa,
kus kõlas vaid lindude laul.
Üht kotikest seljas ta kandis,
kus kuivand suhkarid sees.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
üht paadikest leidis ta eest,
siis rõõmsasti ta paati astus
ja paadike libises vees.
4) Kui paadike kaldale jõudis,
oma emakese leidis ta eest.
Oh tere, oh tere, mu ema!
Kas isake elab mul veel?
5) Su isake ammugi surnud
ja vend Siberis sunnil
oma ahelaid kõlistab sääl,
aga naine sul kodus on ju.

RKM II 135, 501/2 (30) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
1) Ei naist ma võta selles ilmas,
saa lapsi kanda kottiga,
ei ole pisaraid ei ole silma,
mis naiste meestel lõpmata.
2) Ei iial taha ma teid,
neiud meelitada,
ma kardan, et köidad
minu jalad kammitsasse.
Ref. Kas elan maal ehk linnas,
kui olen mõistlik vanapoiss,
mu süda rahu, rõõmu täis
ja ela sa heas õnnes, vanapoiss.
3) Olen üks vanapoiss siin ilmas,
üks rahuline rändaja
ja siiski tütarlaste silmas
kui üks suur kurjategija.
Ref. Kas elan maal ehk linnas...
(Viis on)

RKM II 135, 503/4 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui tüdruk tahtnud minna mehele, kuid enne ei saanud, kui teadis kümmet käsku, viit peatüki ja pidi lugema raamatud.
Ei ole koolis koolitat, ei tea, mis on aabits, vaid olen kolkija, minu käes on kolk ja roobits (rabai).

RKM II 130, 185/6 (73) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Põlva khk., Võru l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Talumeeste marss.
Kauem vikatid kanda ei taha,
lähker kaenlas ja leivakott käes,
piimakruusid kõik pillame maha,
silgud puistame karpide seest.
Silgusööjaks kas tahate jääda,
tunneb rõõmu sest toidust te kõht,
ühes või tahame ise nüüd süia,
ei enam meid täitma saa põhk.
Sest ülesse, hüüab meid põllumeeste hääle,
tund tulnud, kus pidusta vaja,
kui kutsub meid pudeli kaja,
elu tilgake, voolaku ta.
Kanda takusid püksa ei taha,
ei meil meeldi ka takune vest,
pastlad jalast me viskame maha,
jalad mustad, mis hoolime sest.
Pastlakandjaks kas tahate jääda,
meeldib jäädavalt takune vest?
Saapaid me jalga tahame saada,
pükstes kalevist peenikeist riid.
Nurka viskame adrad ja äkked,
need on vaevanud meid päevad ja ööd.
Tulgu mehed, kel kõrgemad mõtted,
tulgu, tehku nad nendega tööd.
Kaljaastjad me peksame puruks,
seda küllalt me lakkunud ju,
tahame saada veini, likööri,
mis vast rahustaks januva suud.
Sestse ülesse hüüab meid põllu?
Tund tulnud, kus trimbata võib,
kui kutsub meid pudelikaja,
käes meilgi on priiuse tund.

RKM II 130, 186/7 (74) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Tartu l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad.
Kas tunned maad, kus rendi olud
on korratumad, segased
ja võimumeeste paksud kõhud
ja paksud kõhud rasvased.
See on see maa, kus kupja nuut
on rahva turjal tantsinud.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
see maa on kuulus kupja nuudiga.
Kas tunned maad, kus mõisamajad
kõik haljad künkad ehivad
ja äärepoolsed rabarajad
me talupoegi toidavad.
See on see maa, kus hirmu sees
kõik kummarduvad saksa ees.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka,
see on see kuulus sakste söödamaa.
Kas tunned maad, kus päris rahvas
saab paganateks hüütud veel,
me ainsaks hinge peatajaks
on alandlik ja orja meel.
See on see maa, kus mütsita
pean kõnelema saksaga.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
nüüd sakste ette astun mütsiga.

RKM II 130, 187/9 (75) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Monopol, sa püha paik.
Monopol, sa püha paik
siin laia ilma sees,
kus napsu võivad saada kõik,
kas olgu naine, mees.
Kui õhtul kõrtsust koju lään,
ma kõige etem mees,
mul saapad jalas porised,
pintsakil augud sees.
Seal kalarannas paadi all
mul sorukohvka ees
ja saianaise tütar Mai,
see armastab mind tõest.
Seal uhkes Viru uulitsas
mul vastu tuli preili,
tema ütles kella kümne aal -
te võite tulla meil'.
Mina elan Mardi uulitsas,
mul maja alles uus,
minu korter teise korra peal
ja korteri nummer kuus.
Mul majas uhke mööbel värk
ja kardin akna ees,
seal sohva peal sind armastan,
kui oled rahamees.
Ma ennast väga rõõmustan,
et kokku saime siin,
kolm rubla kätte saaksin ma teilt,
kui seda oleks teil.
Minu mamma seitse lehma peab
ja papa vabrikant
ja õde ülikoolis käib
ja vend on voorimees.
Minu õde Narva linnas käib
ja kannab kübarad,
ta teistest palju toredam
ja kõigil truiks jääb.
Preili ohkas: oh sa tume mats,
mis pastlaid kannad sa,
kas kübarad ei tunne sa,
mis ehib minu pead.

RKM II 130, 189/90 (76) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nekruti laul.
Kui lehed kollendavad
ja lilled närtsivad,
:,: siis noored mehed lähevad
siit ära kaugele. :,:
Jää jumalaga, hüiab
üks noormees neiule
ja neiu silmast veeres
üks pisar palgele.
Ela hästi võeras linnas,
pea meeles kodumaad
ja ära nopi õisi,
mis võersil kasvavad.
Sest võerastel õitel
on okkad teravad,
sellepärast vaata ette,
kui kätt neil sirutad.
Oh, ärgu tuulde mingu
meie endine armastus,
vast kindlamaks veel jäägu
kui kalju, mis mere sees.
Kui armastad sina õisi,
siis armasta sina mind,
sest armastuse õisi
ju kandis minu rind.
Oh neiu, kas mina tohin
sind omaks nimeta
või on see tuulekohin,
mis välja näitad sa?

RKM II 130, 190/2 (77) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rakvere linnas.
Veikses, veikses Rakvere linnas
vaikse oja kalda peal
ehitatud kivist maja,
raudsed trellid akna ees.
Oja kaldal väljas seisab
kurja näoga tunnimees
ja ta kurjalt üles vaatab,
silmad vihas säravad.
Õue peal on tunnimehed,
püssid käes ja valvavad,
kannatajaid on seal palju,
igas kambris leidub neid.
Mäest alla veereb vanker,
uhke härra istub sees,
pöörab ümber ja siis küsib
hobust kinni pidades:
"Kuule, sõber, ütle mulle,
kelle maja see siin on
ja kes peremees siin majas
ja mis tema nimi on."
"See on, härrad, kroonu maja,
Rakvere vangimaja ta
ja ta peremees siin majas
praegust Eesti Vabariik."
Mütsi võttes palvetades,
kui tema nägi vangisid:
"Oh, mispärast jumal nuhtleb,
teie, sõber, rääkige."
Kas sa mäletad kõik ära,
mis nad keegi tegivad,
vaata mul omal seitsmes suvi
... vabadust pole näind.
Kes on paari marga pärast,
kes on vandund, võltsinud,
kes on noore neiu pärast,
kes on röövnud, kes on tapnud.

RKM II 130, 192/3 (78) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul.
Olin noor ja tegin tükka,
tihti käisin trahteris,
aga nüüd, kui puudub raha, rikkus
pole saada kuskilt kopikat.
Kuub mul seljas üsna vana,
ööd ja päevad kannetud.
Aga nüüd, kui tädiranda rändan,
ära ajavad: mis sa räbal käid!
Olin noor ja õppsin kunsti,
tihti mängsin kandle pial,
aga nüüd, kui viin mul kurku hakkab,
pole enam rinnus tundmust mul.
Oma naist ja oma lapsi
võtsin hellast kaisuta,
aga nüüd, kui võtan vähe napsu,
kõik minu meelest ära kaob.
Kõik mu elu ja kodu,
kõik on ilma korrata,
riided need mul vedelevad nurkas
ja viiul, see on ilma poognata.
Kõik, mis mööbel on minu toas,
kõik on kolme jalaga.
Kapi uksed, need on ära lagund,
voodi, see on ilma põhjata.
Tihti vaatan aknast välja,
uhke inimeste pial.
Kübarad kõik daamed pias kannavad,
meestel läikvad hõbekepid käes.
Kui mina ükskord ära suren,
vähe pattu kaasa viin,
siis minu haua piale nutma käi,
seitse kassi ja üks vana koer.

RKM II 130, 194/5 (79) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Postitroika.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jäe jumalaga isamaa."
Admiistratsia meid rõhub,
ei lase rahus elada,
kivist müürid kuivatavad
ja trellid rinda rõhuvad.
Minu isa ja minu ema
jäivad mulle tundmata,
võera rahva hulgas mina
ju pidin üles kasvama.
Kooli nad ka pannid mind
ja mis kasu tõi see mul,
varga nime sõimusõna,
mis mulle ainult tundmata.
Keegi hoolt ei tahtnud kanda
ja kõik mind nad vihkasid,
keegi tööd ei tahtnud anda,
hulguseks mind sõimasid.
Nälga ma ei tahtnud surra,
tõisi sõpru otsisin,
nagu röövloom välja läksin
varastama, röövima.
Sellest saadik tõusis viha
ja kuristikku langesin,
viimne halastuse säde
kadus minu südamest.
Kartseris nüüd olen mina,
võimata siist piaseda,
et kord meele tuletada,
miks mind jumal ilma lõi.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jää jumalaga kodumaa."

RKM II 130, 195/7 (80) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hulgus ja hõberubla.
Oh, ütle vana hõberubla,
kust minu juurde tuled sa,
kas vastust mulle anda ei taha,
mis ilmas tehtud sinuga.
Ma tahaks teada mitmest käest
sa oled juba läbi käind
ja mitu hinge sellest ilmast
on sinu perast hukka läind.
Sa vaikid, vana hõberubla,
kas kõneainet pole sul,
su aastanummer ütleb juba,
et palju rääkida võid mul.
Võib-olla, et sind töömees vaene
kord palgapäeval omandas
ehk tal küll näljas kodus naine,
sind viina vastu vahetas.
Võib-olla, et sind mõni ema
ehk silmaveega niisutand,
kui tütar, kes on noor ja kena,
sind endale ta lunastas.
Sa vaikid, vastust sa ei anna,
kas närakas ma sinu ees,
ära unusta, pea meeles seda,
ma praegu sinu peremees.
Kui tahan, võin sind merde heita,
võin osta kõik, mis meeldib mul
ehk sind tahan tasku peita,
veel selleks aega annan sul.
Kui vahetaks ma selle raha,
ta läheks jälle rändama,
teeks vahest head, kuid palju paha
ei enam mäletaks nüüd ta.
Kui raha, nii ka ilmas naine,
ta truu sul ainult silma ees,
kui silmist kaod, tal juba teine,
sind hoopis ära unustab.
Nii raha kui ka naine ilmas,
neist tõtt on leida võimatu,
kas armastab, kes on ta mees,
ei keegi tea ütelda.
Nii heaste ...si kui luete
pealtnäha puhtad, silmad vees,
kui nende hing kui minu rubla
on kustund juba nilgusest.
Oh, palju lobosenud mina
ja rubla ära unustand,
ei tasku jätta sind ka täna,
vaid tahan sinust lahkuda.

RKM II 130, 197/9 (81) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vargapoiss ja vanemad.
Minu hiad ja armsad vanemad,
kes mind on sünnitand,
nad tahtsivad, et mina
saaks kõrgest koolitud.
Need mõtted läks neil nurja,
mis nemad mõtlesid,
sest ma ei võtnud kuulda,
mis sai mul räägitud.
Seal kõrtsi laua taga
nii suure hoolega
sai õlut, viina joodud
selle koolirahaga.
Kui kooliaeg sai mööda
ja raha otsas mul,
siis vargile ma läksin,
et jälle raha saaks.
Kui vargile ma läksin,
siis kinni võeti mind
ja kohtu ette viidi,
kus otsus loeti mul.
Siis otsus mulle valiti,
et lähen Siberi,
kus palju Eesti vendi
mind ammu ootavad.
Kui vaksalisse mind viidi
nii mitme vahi all
ja palju rahvast saatsid
mind kurjategijat.
Seal nägin oma ema,
tal silmad seisid vees,
sest tema armas poeg
oli suure häda sees.
Seal nägin oma pruuti,
nii valge, kahvatand,
kelle rinna najal
mina tihti viibisin.
Siis liikus seal see raudtee rong
ja rattad veeresid,
minu teekond algas Siberi
ja kaugemale veel.
Kolm aastat olin mina
ju vangis viibinud,
mul nummer rippus seljas
ja nimi katersaan.

RKM II 130, 199/200 (82) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõjalaul.
Laske lipud lehvitada,
mõõga teed meil raiuda,
Jumal juhib võidurada,
varise sa, vaenlane!
Vägi marsib, kaasik kajab,
sammud kõigutavad maad.
Käsusõna väljult kajab,
astkem julgelt edasi!
Jooksku higi, jooksku veri,
astkem julgelt edasi!
Vaba olgu Läänemeri,
vaba eesti muld ja kuld.
Vanduge te puha vanded,
Eesti pojad, vandugem!
Isamaa ja looja anned
hoidkem ikka hoolsasti.

RKM II 130, 200/2 (83) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks paigake.
Üks paigake siin ilmas on,
kus kadunud ka...tus õnn.
Kõik noored mehed ilma peal
on kapsasuppi söömas seal.
Kas kroonuelu tunned sa,
kus piin ja mure lõpmata.
Siin orjaks saanud iga mees,
kes rahus eland ilma sees.
Kas sõjakunsti tunned sa,
mida meid on pandud õppima.
See seisab koos auandmisest
ja pussi õlal kandmisest.
Kas paelamehi tunned sa,
kes meid on võtnud õpeta,
kes söögi seal ära sööb
ja leivatükist osa saab.
Kui õigust ilmas näed sa,
see sõjamehel tundmata.
Kui seda julged nõuda sa,
siis piin sind sunnib vaikima.
Kas sõjaseadust tunned sa?
Ta kärbsest elevandi teeb
ja sul püssikuuli toob,
mis hull ja armuheitmata.
Kas õppepataljoni tunned sa,
kus meid on pantud teenima,
mul seljas raske liivakott
ja püss on õlal niikui nott.
Ei võinud vabaduses ma
küll seda mitte uskuda,
et elu saab nii armuta
ja kroonu supp nii kõlbmata.

RKM II 130, 202 (84) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, Tartu linn.
Oh, Tartu linn, sa lõbumaja,
kus lõbus oli elada,
kus viin ja lõhnalille vaasid
mu meelt seal võtsid uimasta.
Oh, noormees, noormees, kas see tõsi,
et sa mind nõnda armastad
ja neiu veike valge käsi
mu kaela ümber painutas.
Nüüd seisan tohtri kabinetis
seal suure lõikuslaua ees,
kus tohter riistad kätte võttis
ja hoolega neid silmitses.
Oh, noormees, noormees, haigus paha
on sinust välja arstida,
see nõuab sinust palju raha
ja viimaks hauda saadab sind.
Vaat sõbrad, nõnda on see lugu,
mis teile tahtsin rääkida
ja seega vannun hoorasugu,
kes mulle hauda kaevavad.

RKM II 130, 203/5 (85) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiviraiuja.
Maantee ääres istun mina,
lõhun katki kivisid.
Kraavi äärde kokku kogun
purustatud kivisid.
Tihti tunnen tühja kõhtu,
kottis leivakooruksed.
Millal jõuab eluõhtu,
millal löök on viimane?
Juuksed hallid, otsin surma,
laugel valupisarad.
Nägu kortsus, mullakarva,
käed on muhkud' kaetud.
Salaviha tunneb süda,
kivist lendvad sädemed.
Igal hoobil lõhun mina
puruks kivisüdame.
Uhked härrad, uhked prouad
maantee ääres kõnnivad.
Nagu kartes põgenevad,
kui minu kuju silmavad.
Uhked prouad, miks mind kardate,
kas sul olen tüliks ma
või mul leiba murrad,
et mind põlgad vaesuses.
Mul kord oli laps ja naine,
soojas kambris istusin,
aga nüüd ma vilets, vaene,
õnnepäevad kadunud.
Kord mind saadeti kui vangi
külmale maale elama,
asetati külma kongi
asupaigas minule.
Kui kord koduküla neiu
oli minu armuke,
mitmed uhked rikkad peiud
hakkasid ta järele.
Mul ei olnud rikkust, vara
kodus isa, emake,
aga neiu põues süda
tuksub ainult minule.
Ta minu väikse kambri tuli,
astus, elurõõmu tõi.
Aga saatus karm ja vali,
kohutavalt mind ta lõi.
Mõne aja hirmsad tuuled,
võttis majad, põllud,
viimne vara ära põles,
naine ühes lapsega.
Nende viimne kalmuküngas
teadmata jääb ka mul,
ahervarred ja suitsend küngas
teadmata jääb ikka mulle.
Nüüd siis kõnnin kepi najal,
minu ümber kurbtus, vaev,
kaugel põhjapiiri rajal
viimne kodurahu pind.

RKM II 130, 205/7 (86) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Õrn kevade on jõudnud,
tuul puhub õrnasti,
kõik puud ja lilled õitsvad,
linnud laulvad rõõmsasti.
Ei minu silm saa näha
enam lille õitsemist,
ei minu kõrv saa kuulda
enam linnu lauluhäält.
Mina istun vangikongis
omas raskes mõtetes,
tunnimehe rasked sammud
minu mõtteid segavad.
Uued rasked jalarauad,
need piinavad hirmsasti mind,
need koletanud vangimaja riided
on häbiks minule.
Kattersaani kell on löönud,
teised läksid jalutama,
aga mina üksi ei läinud,
jäin kurvalt oma kambrisse.
Mina vaatasin aknast välja
läbi aknatrellide,
minu silmi kuivatasid
taevapoole ülesse.
Oh, sina kena taevas,
mul silmad nutsid vees,
vahest kena päike paistab
läbi raudse trellide.
Ei antud enam luba
aknast välja vaadata,
kurjalt käratades küsib:
"Kuule, mees, mis vahid sa?"
Siis sealt mina ära heitsin,
langesin aknalt tagasi
ja haledasti mina nutsin,
kuldne päikene kadunud.
Seal kivimüüride vahel
järsku aken lahti läks
ja selgesti mina nägin
valge näoga neiukest:
"Kallim, kust oled siia saand,
kas oled sina elav või vaim?
Mis nii kahvatanud sinu palged
ja kuis kehast värised sa."
"Oh kallim, ära küsi,
ma ei suuda vastata,
ainult palves mina palun,
anna andeks minule."
Kõik teised pöörsid selga,
irvitades naeravad,
aga sina üksi otsid mind
vangimajast ülesse.

RKM II 130, 207/8 (87) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kroonuelu.
Tahan teile kroonuelust natuke laulda,
palun teil siiski seda kannatlikult kuulda.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
kroonuelu polegi poiste meelest nii hea.
Räägitakse, et sõduril palju vaba aega,
seda teen selgeks teil kohe mõne reaga.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et vabal ajal sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõdurid saavat hästi süüa,
see on lihtsalt vale, aga saavad lüia.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et tühja kõhuga sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõduril lubatakse linna,
paariks tunniks kellelgi ju ei maksa minna.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et linnaluba norida polegi nii hea.
Unustad sa kogemata vrentsinööbi lahti,
näeb seda ülemus, siis lendad peavahti.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et peavahis istuda polegi nii hea.
Lähed sina ambulantsi, saad vaba päeva,
sunnitakse kohe sind kööki tööle jääma.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
vabal päeval köökis olla polegi nii hea.

RKM II 197, 446/7 (1) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaeslapselaul.
:,: Väike ollin, ma es näe,
kos mo emä mateti. :,:
:,: Ilosa pikä pendrä pääle,
ilosa valge liiva ala. :,:
:,: Võõrasemä minno pes's,
viis kõrd päeval vitstega. :,:
:,: Rist ei lase' rõnguta',
kääbäs käsi küünütä. :,:
:,: Uibost satte häielmit (õitepärg),
minu silmäst pisarit. :,:
:,: Minu silmäpisara'
om ku kullakibena'. :,:
Võrus sedä iks laaleti. A oll iks vana läti laul ollu.

RKM II 197, 448/9 (2) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Armukadeduse valss.
Neiuke, sinuga ma
kudagi toime ei saa:
räägin sul armastust,
sa ei usu - oled nii vallatu sa.
Räägin sul armastusest,
sa ei usu - oled nii vallatu sa.
Annan sul tuhat kord musi,
vasta ei suudle sa mind.
Neiuke vastas nii aralt:
"Minagi armastan sind,
vabanda, kas vara vast küsin -
millal viid koju sa mind?"
Lillekimpu köidan
kallim sinule,
sinna sisse peidan
oma südame.
Ärä neetud olgu elu,
ärä neetud armastus,
ärä neetud noormees sina
ja kõik su teotus!
Võrumaalt pärit laul.

RKM II 190, 469 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Emä havval.
Kui ma olli väikukõnõ,
es ma tea' kunas kooli oma emä.
Karjan käve, löüse mina
koes ol' mattet oma emä.
Valge liiva mäe sisse,
suure halja turba ala.
Oma emä tõsta' pääd,
mina tõsta turbakeist.
Rist om rassõ rindu pääl,
kääbäs rassõ kässi pääl,
rist ei lase' ringuta',
kääbas kässi küünitä'.

RKM II 190, 469/70 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Moonaka laul.
Kes tunnep mõisa moonamiist,
ärgu seisku tema eest,
kes tunnep temast alambat,
ei karda külma palavat.
Ta iga tahel valmis on,
nii kärmäst magab nagu konn,
kas olgu päeväl ehkä ööl
peat valmis olema ta tööl.
Kui väe(h) mõisal vastu ajap,
saab rublaga ta trahvitus,
kui põle rublat teenitu
küll mõisnik sedä ise teäp
(tint raamatusse sisse veäp).
Mino korteril ei ole ust,
kos puhada võin rahulist.
Tuul mängip minu kõrvu ees
nagu edendüse ees.
Vihm täidäp supikausikeist,
mis tuleb läbi katuse.
- - - - - - - - - - - - -
Et puuta andas kats või kolm,
kai aidast välja nagu tolm.
Ei mõisnik talle hobust anna',
naine kandis kotti kõveral.

RKM II 190, 471/2 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma laul.
Ema korjas mustõ villu,
vaehtas ja kauples villu.
Tahtis pojal vesti teha,
mis oli peris poja ilu.
Kui neet villat kaarsitu
ja langas ärä kedratu,
kes s'oo kanga kudaja?
Makke Mai ol' kudaja.
Kudaja sai liha süvvä',
päälegi viil õlut juvva'.
Kui see rõivas valmis saie,
Esä-emä üle kaie.
Rätsepat küll minti otsma
säitsmest vallast, kihelkunnast.
Naagli poodist tuudi paelu,
verevit ja valgit paelu.
Panti ümbre vesti kaela.
Naagli poodist tuudi paelu,
nii et hobu kaksas kaela.
Ma lää liina, säält tuu teki,
teki toon ma tedre karva,
pad'a pööra pardsi karva,
mis ei hõõru' peiu pihta.
Nüüd või minnä' mehele,
tulgu mulle kosja'poiss.

RKM II 190, 472/3 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. < Liisa Uibo (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
1. Ma olli üksi vanake
ja kodo jäänü' lambake,
ei mind siin ilman sallitu,
ei mulle kosja tulnu' ka.
Valeri, valera, valerallalla,
ei mulle kosja tulnu' ka.
2. See olli minu oma süü,
mis mina tegin rumalast,
kui poisi öösi tulliva,
siis võtsi ma neid sõimada.
3. Na saiva mu pääl' vihatses
ja kirjudi mulle kirjakest.
See nimi oli nõnda kirjutõt,
et ma ole ära põlõtut.
4. Ne rohke silmäpisara,
mis minu silmist joosiva,
kui nu' saas kokko korjattu,
võis kümme hobõst joodetu.
See laul om kuultu Uibo Liisa käest, kes oli Tartu puult peri ja elli Rõugeh köstri puul.

RKM II 190, 473/4 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu laul.
Sääl Riia liina väraval
seisis illus roosiaid.
Sääl roosiaia keskel
kolm ilusat neiut.
Mina võtsin ühe,
vend võttis tõise,
lase kolmandamal juurde(?)
roosiaida seisma.
Oh, tule, tule, neiu,
liiguta neid väravaid,
neid väravit päästen
tunnet sina rõõmu.
Sina kõrtsis käija,
sina viina jooja,
sina kaardimängija,
sina hobuseparsnik.
Vahelaul:
Kes tal roosi rindu pistis(?),
see tal pilk ta silma sihtis.
Tuule', tormi', maru' valju',
koledad ja külmad käed
võtsid õie purustada,
neiu truudust unustada.

RKM II 173, 75/7 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsilaul.
Piiri, piiri, pääsukõnõ,
tsiiri, tsiiri, tsirgukõnõ.
Kos su kulla pesäkene?
Varikun varva otsan,
kuiva kuusõ ossa pääl.
Kos tuu kuus jäi?
Vanamiis ragi maha'.
Kos tuu vanamiis jäi?
Ärä' kuuli.
Ko'es tedä matõti?
Pikä pindrõ otsa pääle.
Kos tuu pinnõr jäi?
Hain kasvi pääle.
Kos tuu hain jäi?
Vikat niitse maha'.
Kos tuu vikat jäi?
Kivi lei katski.
Kos tuu kivi jäi?
Merde vüürdü.
Kos tuu meri jäi?
Must härg jõi ärä'.
Kohe must härg jäi?
Lauta pagõsi.
Kohe tuu laut jäi?
Tuli palut maha'.
Ko'es tuhk jäi?
Kana' sablidsi lakja.
Kohe nuu' kana' jäivä'?
Taivalõ lintsi.
Minkas näile perrä mintäs?
Tulitsite tungõldõga,
vasitsite vangõrdõga.
Mis sääl taivan tetti?
Kullast korvi koeti.
Niimuudu vana' inemise' puul lauldõn opsiva' latsilõ.
Ku kats last oll, sõs üts küsse ja tõõnõ vastas.

RKM II 173, 84 (8) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Salm.
Vanatütruk, rõipõluu'.
Sa piat Reoli suu pääle minemä.
Suvõl viise nõgõlma,
talvõl lummõ sõgõlma.

RKM II 290, 675 (2) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 247, 505/6 < Rõuge khk., Kasaritsa v. < Mõniste - Minna Kokk < Oskar Luts, 60 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiuma Jakob, Kiumast peri
olli oru Reinu ori.
Refr.: hoost hoost kaljula
Ta teenis Valgjärve metsavahti,
sellest sai ta varsti lahti.
hoost hoost kaljula
Tema olli linnu putnu
ja neid puntsul sinna jätnu.
hoost hoost kaljula
Uratnik sis sinna toodi,
tegi asjast protokolli.
hoots hoots kaljula
Protokol sai Võrol viidus,
Jakobile pavesk toodus.
hoots hoots kaljula
Kas sa istud kolm kuud kinni
vai lased hennest p...pinni?
hoots hoots kaljula
Mees siis pingi pääle aie,
soldan tagaotsa kaie.
hoots hoots kaljula
Kui oli valu ära antud,
püksinöpsi kinni pantud.
hoots hoots kaljula
P... olli väegalt verrev,
nii kui vanal tuksil kirrev.
hoots hoots kaljula
Miina ütel: "Tuu ol hää,
et sa Võrolõ es jää.
hoots hoots kaljula
Vangi oles sinnu tapnu,
mure minnu maha matnu."
hoots hoots kaljula
Hõbeseekel lahti löödi,
seega hendäl pottõl toodi.
hoots hoots kaljula
Saadud Kasaritsa mees Oskar Lutsu käest, kes on minu naabril väimeheks 60 a vana.

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol'li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol'l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 227, 47/8 (4) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätsi küllä kükäkuli,
alta aga aia harguli.
Säält tuli vastu vana naine,
tal oli kaks tütrekest.
Ema pani tütre luku taha.
Kelmi külapoisi vallatu
murdsid lukku lõngutades,
murdsid rambi raputades.
Ennemb mina makan kivi kõrvan.
Kivi ei kisu,
kand ei kaku,
poiss ei jäta puutumata.

RKM II 227, 48/9 (5) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemas.
Soo-oh vai suremas,
siist maailmast minemas.
Vanapoissi hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Soo-oh vai hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Vanapoiss taht taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Soo-oh vai taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Kos sa tulet, vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Soo-oh vai vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Vanapoiss lät't põrgule,
tandsja takast järele.
Soo-oh lät't põrgule,
tandsja takast järele.
:,: Hüpake ja karake,
küll ti põrgun palade. :,:

RKM II 227, 50 (6) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
:,: Vanapoiss keetis kaeraputru. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss ol'li pal'lu söönu. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss kukkus lõhki surnus. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoisil aeti vitsa pääle. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss hakkas kepsu lööma. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss püüdis neiut kinni. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.

RKM II 227, 60/1 (16) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõalaul.
Aig jõudis kätte,
et pidi sõitma
oma kodukülast kaugele
ja sõjaväljale kord jõudma,
kus surm mind nõuab omale.
Pea jõuab aig,
et kuul meil kukkus
ja rind on hirmus verine.
Saksamaa sõjaväljal ootab,
haud on mul valmis kaivetud.
:,: Kus elusaatus mind on saatnud,
mu kihä, mis nii vaivatu. :,:
Ei ükski rist, ei ristisammas
ei tunnista, kus puhkan ma.
Ei ükski leinajate pisar
minu haual silmi niisuta.
:,: Kas olgu isa, ema, õde,
minu sõbrad kallid, tuttavad. :,:
Üks linnukene põhjapiirilt,
kes lindas talveks võõrsile,
:,: jäi puhkama tema risti peale
ja laulis kaua temale. :,:

RKM II 227, 63/4 (18) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Sääl Võru linnas vaikis kära
ja kõik maailm oli hingamas.
Üks kurblik noormees trellide taga,
ta laulis kadund priiusest.
Mind kuulge, vaiksed Võru järve lained,
mind kuulkem, tähed taiva all
ja andisandmist andke mulle,
sest vaivab mind suur vereheal.
Ma olin noor ja süda oli puhas
ja armastasin palavalt
üht neiut, kelle perast
ma olen saanud mõrtsukaks.
See neiu oli noor ja kena,
just nagu maikuu hommikul,
kui temaga sääl aias kõndsen,
mida paremat võis soovida.
Mu süda põleb viha perast,
ma tahtsin kätte tasuda.
Mu pistul paugub, ohver langeb
ja neiu vaikselt kisendab.
Sis sandarm minnu kinni haaras
ja vei mind vangihoonesse,
head õnne viimaks soovin sulle,
sest vaivab mind suur vereheal.

RKM II 346, 609 (31) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kon mi näie vaesit latsi,
kel ei ole immä, issä?
Lätva ikken Öölimäele,
heitva hinda põlvili.
Imä opas. Tuud ma ei tiiä, mis tuu Öölimägi om.

RKM II 346, 614/5 (16) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsirr-lirr lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäi?
Vanamiis ragi maha.
Kos see vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ära.
Koes timä mateti?
Pikä piindrä otsa pääle.
Kos see peenar jäi?
Tibukese siblitsi ja sablitsi.
Kos nee tibu jäie?
Taivale lindsi.
Minkas neile perrä minti?
Tulitside tungõldega,
varitside vangõrdõga,
hõpõtside kelliga,
kullatside kõrvõga.
Vurr-vurr-vurr! - Sis om kõik lakja lännü [mängijad mängimisel.]

RKM II 346, 615 (17) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma näi neid vaesid latsi,
kel ei ole essä, immä.
Lätvä ikkõn õlimäele,
heitva hinnäst põlvilõ.
Nad tahtse ära linnata
kui mesiläne lilli pääl.
Neil ol'l himmu mere pääl
hindä ära uputa.
Tulli püüdja Püha Vaim
uma armsa võrguga...

RKM II 346, 617 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere õhtust, perepapa, märti,
lasko sissõ sandikõisi, märti,
mi ei olõ nällasandi, "
mi olõ sandi kaugelt tullu. "
Võta no lampi lavva päält, "
kor'a no kokku kopikit...

RKM II 346, 618 (8) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, kui süüta olli minu rind,
kui ma esimest kord nägin sind.
Sinu silmad on mu südant haavand,
armutruudust puhta rinnale.
Vahelaul:
Ei mitte ühte tunnikest
ei kao sa minu südamest.
Sa minu meelest oled kuld,
nii kaua, kui sind katab muld.
Lillekeist, mis kandis minu rind,
ära iial unusta sa mind.
Oh, see lillekene ära närtsind,
närtsind on ka minu armastus.

RKM II 346, 582 (11) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh nuurmiis, pane tähele,
kui astut altri äärele,
siis hing saab antud pruudile
kui surnu lammas hundile.

RKM II 346, 589 (32) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poistel pole südant sees,
kui ta saisab neiu ees.
Räägib truudust igavest,
süda mõtleb tõisele.
Poiss ütles vasta, tuu om tõne laul:
Neiud, teid ma õpõtan,
oma laulu lõpõtan.
Öelge iga poisile:
mine otse põrgusse.

RKM II 346, 592 (13) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laula, laula, latsekene,
latsel kerge keelekene,
mesilinnu meelekene,
hänilase häälekene.

RKM II 346, 599 (1) < Rõuge khk., Krabi as. < Karula khk., Apja k. < Vastse-Roosa - Kristi Salve < Alma Mölder, s. 1892. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan tulli üle pika ao
ommi latsi kaema.
Mis na süüva, mis na juuva?
Vana rüä leiba süüva,
vana kesva olut joova.
Jaanipäivä vainu päält
ma kuulen rõõmsa rahva häält.
Karjad metsast tulevad,
lilled sarvil ripuvad.
Mis jaanipäiväl lubatud,
saab jõulupühaks täidetud.

RKM II 394, 129 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jäneste laul.
Mõtsa veereh suurõ oro seeh
eläsi kats jänest,
toidi hinnäst halja hainaga,
jõiva' oro lättest.
Kui nä ärä vässi süümisest,
heidi hinnäst maaha.
Tassakeste pikä haina seeh
hiilse jäägri neide lähüte,
tapsõ vaesõ ära.

RKM II 394, 130 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjaselaul.
Egäl päival saisa mina
väljan uma karjaga.
Kui kõik linnu laulava,
mino lamba kargava.
Meie laulam süllõ, jummal
rõõmulaulu kõigin paigun.

RKM II 394, 130 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihmasadu.
Vihma satas,
santi pestäs,
vaesit latsi vaivatas.
Kuri kuulda',
hallõ näta.

RKM II 394, 130/1 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Võro liin.
Kui mina aknõst välla kai,
kõik Võro liin oll lille
ja seto valgõ huuga,
sõit' üle Koreli silla.
Till, till, tengä löudse,
tengä iist ma hobo osti.
Hoboga ma sõitma lätsi,
sõidi üle Koreli silla.
Koreli sild räksahti,
alomanõ palk painahti.

RKM II 394, 131 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit.
Sõida', sõida' tsõdsõ poolõ,
tiid pite tädi poolõ,
läbi liina lellä poolõ,
üle uja uno poolõ
latsõlo saia tuuma.

RKM II 394, 150/1 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Elisabet Kikkas (1902-1981) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema laul pojale.
Seda armastas laulda minu ema, sünd. aastal 1902, oma lastele aastatel 1935-1945. Palometsa küla, Võrumaa.
Oh mina vaenõ mehekene,
põlvõpikku poisikõno.
Üüse pessi mõisa rehte,
päiva kündse möödu maad.
Panni hobo haina süümä,
esi heitsi' magama.
Võõras miis tull vaarikust,
kuri miis tull kuusikust.
Varast' mino tillö täku,
rohilitse ruunakõsõ.
Lätsi ikkõh kodo poolõ
imä tulle tii pääl vasta:
"Pojakõnõ, mis sa ikõt?
Meil um kotoh kolmõ ruuna,
võta' valgõ, istu sälga,
lasõ kõrvil kõrval joosta!"

RKM II 394, 229/30 (1) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti neiu.
Viisil: Seal kus Läänemere lained kohavad...
Eesti neiu süda tuksub sellele,
kes on eesti rahva vaenlane.
Seda tema ihkab oma rinnale,
eesti poissi vihkab, tõukab kõrvale.
Eesti neiu on kui süütu tütarlaps,
sakslane ta ümber keerleb kuni laps.
Eesti poisid seda kõik juba teavad.
"Au langenuile!" järel hüüavad.
Olen ilma sündind eesti poisina,
fritsu ammu olen õppind vihkama,
Vihkan eesti neidu, kes fritsu armastab,
vihkan eesti neidu, kes fritsu ei unusta.
Fritsu suund on läinud nüüd nach Vaterland,
minu neiu fritsult kaksikud on saand.
Väiksed fritsud aga emalt pärivad,
kus on meie isa, kes meid unustand...

RKM II 394, 231 (2) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Minust lahkusid sa.
Seal, kus lõpevad naistel siidisukad,
algab poissmeestel tundmatu maa.
Sinna maabuvad sakslaste stukad,
eesti poisid nüüd sinna ei saa.
Refr: Minust lahkusid sa,
läksid sakslastega,
eesti litse ma leinama ei jää.
Sõda lõpeb ja sakslased kaovad,
ära minu juurde tule siis sa.
Küll sul sakslased pennid kinni taovad,
et võid väikseid fritse kasvatada sa.

RKM II 394, 232/3 (3) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sohvi.
Kord Sohvi kõndis tänaval,
tal selleks aega oli
ja oma vihvit jalutas,
kui sõdur Hausi tuli.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lendvad mundris kured.
Nad kõnd'sid õrnalt käsikäes,
see sakslane ja Sohvi,
arm leegitses neil südames
ja järel jooksis vihvi.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lendvad mundris kured.
Siis Sohvi lahkelt naeratas
ja ütles: bitte, bitte,
mu mees on kaugel Venemaal,
zu Hause mitu titte.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lend'vad mundris kured.
Fritz ütles: See ei sega mind,
sa armas oled mulle,
puid, petrooli, sukki, pekki
toon ma ikka sulle.

RKM II 394, 234 (3a) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh Adolf, miks tegid sa nii?
Viisil: Lily Marleen.
Sada grammi leiba, hernepesuvett,
kümne päeva kohta
üks saksa sigaret.
Ei nii jõua elada,
ei nii jõua töötada.
Oh Adolf, miks tegid sa nii,
oh Adolf, miks tegid sa nii?
Miks nii ja ei teisiti?
Täna tuleb viia
ära lihanorm,
homseks seada valmis
regi, heinakorv.
Ei uhked poisid Eestimaal
ei lõika rukist talve aal.
Oh Adolf, miks tegid sa nii,
oh Adolf, miks tegid sa nii?
Miks nii ja ei teisiti?

RKM II 394, 235/6 (4) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Revali linnas.
Revali linnas
Kadrioru lossis
istus Litzmann,
nägu oli mossis.
Sisse astus doktor Mäe
tõstis üles rasvund käe:
"Siin on liha,
siin on või,
mida eesti rahvas tõi.
Kes ei andnud oma käega,
sellelt võtsin võimu väega."
Litzmannil naerul
tõmbus nägu,
ütles: "See on mehe tegu."
Ruttu pidu käima pandi,
hüvad road lauda kanti.
Mäe jõi koort
ja Litzmann viina,
rahvas tundis näljapiina.
Korraga kuid tõusis kära:
- Mäe söönd Litzmanni normi ära!...

RKM II 394, 237/8 (5) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Eestimaa pojad.
Viisil: Kaugel, kaugel, kus on minu kodu.
Tulge tagasi, Eestimaa pojad,
Tulge tagasi, ootame teid,
tooge kaasa kõik haavatud sõbrad,
tooge kaasa kõik langenud ka.
Tulge! Kohisevad kodumaa metsad,
viljaväljad kõik ootavad teid,
kõnnib kurvalt sind igatsev neiu
mööda aegadest tallatud teid.
Kodutalu kui hüljat jäi maha,
ema sõnad sind saatsivad teel:
jumal kaitsku sind, poeg, kaugel võõrsil,
jõua tagasi koju kord veel.
Eesti emade paremad pojad,
milleks valate võõrsil oma verd
maa eest, mis pole olnud me kodu,
maa eest, mis meile pisaraid tõi?

RKM II 394, 239/40 (6) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kawe keldris.
Seal Kawe keldris all,
kus trellid akendel
ja rauast uksed ees,
kõik riivis on.
Päev pikk ja pime mul
ja kaugel kallimast,
ei enam näha saa
sind elu aal.
Oli õigus kaartidel,
mis ette kuulutas,
et trellid rasked mul
on määratud.
Mult võeti vabadus,
jäi järel mälestus
ja hinges igatsus
veel kallimast.
Ära nuta neiuke,
elus õnne soovin Sul,
mind tabas õnnetus
mu noorusteel.
Kui leiad teise sa,
mind ära unusta,
sest meie südames
oli armukevade.

RKM II 394, 241/2 (7) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit Soomemaale.
Laul oli eriti populaarne 1944. a. talvel, kui Saksa sõjaväkke mobiliseeritud poisid põgenesid massiliselt Soome.
Meil ahtris on sini-must-valge
ja meretee meile on selge,
meil automaat paadis
ja kohe täies laadis,
me sõidame Soomemaa poole.
Laev kannab mind
kodumaa pinnalt,
pean lahkuma, neiu, su rinnalt.
Mu neiu jäi maha,
teda valus oli näha,
kuid peagi ununeb mure.
Seal Soomemaa kaljude vilus
mind kaisutas kaunitar ilus,
ta hellasti kallistas,
kuumasti armastas,
suudlusi kinkis ta mulle.
Ära iial sa emale kaeba,
et sõdur teeb südamel vaeva,
asi enne ei lõpe,
kui pisike pupe
ootab koju oma sõdurist isa.

RKM II 394, 243 (8) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Enne ja nüüd.
Viisil: Oh sa poiss.
Poeaknal olid enne
saapad ja vildid,
nüüd pole muud kui
Hitleri pildid.
Ref:
Oh ,sa poiss,
seda sa ei tea,
et sinul siin ka
viltu veab.
Poes oli enne
liha, võid ja sülti,
nüüd pole muud kui
Hitleri pilte.
Ref:
Oh, sa poiss,
seda sa ei tea,
et sinul siin ka
viltu veab.

RKM II 394, 244/5 (9) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Keerukad ajad.
Viisil: Süda, see ihaldab laineid.
Need ajad on keerukad olnud,
Eestist nad üle on käind,
rahvad on tulnud ja läinud,
rahvusi mitmeid me näind.
Aga me neidude sugu
vaheldust otsinud neist.
Kõigist nad pidasid lugu
armastushetkil, ahoi!
Olgu peruulane, neeger,
uudne ja huvitav tõug,
saksasoost südame jääger -
nendestki polnud meil põud.
Tänaval otsa ta vahtis,
neidudel sulatas jää,
sai ta siis seda, mis tahtis,
südame, voodi ja käe.
Aga see kauaks ei jäänud,
kadusid Villid ja Fritz
mõtteid uusi on toonud
miilits, kolhoosnik ja kits.

RKM II 394, 246 (10) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Elu merel.
Elu merelt püüdsin lutse,
kui sain paavstilt pulmakutse.
Kaasa võtsin seasaba,
nii sain sinna sõiduks luba.
"Ühisabiga" lõin mesti,
nii sain endal uue vesti.
Ajasin siis ette rinna,
sõitsin suurde Rooma linna.
Tsan-kai-si tuli Hiinamaalt
ja marssal Petain Prantsusmaalt.
Roosvelt tuli üle lombi,
kaasa tõi ta õlilambi.
Suurest linnast tuli Aadi,
kaasta tõi vaid tühja vaadi.
Ref: Rääkida ju võib,
kui leidub uskujaid,
jutusta aga julgesti,
küll me usume.

RKM II 394, 247 (11) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pihkvas.
Kui Pihkvasse sõitsin
ja poissmees veel olin,
siis mõtlesin kosida naist.
Ma Tipsikese võtsin
ja punkrisse tõt'sin
ja pummelung algas siis.
Tips mul musi andis
ja kelner laual kandis
ja klaasis vahutas vein.
Tipsike, tilluke,
kuradi linnuke
politsei kaela tõi mul.
Nüüd ma vaene vanglas
siin kaheksandas kambris
ja Tipsist näen vaid und.

RKM II 394, 249/50 (17) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Me leegion sammub
ja tühi on ta kõht...
Ärge minge leegioni
Saksamaa eest sõdima.
Parem minge paksu metsa
kuremarju korjama.
Elu, see võib persse minna,
sõrme ette panna ei saa,
aga tee, mis viib sind sinna,
see on Eesti leegion.
Ref: Kes võib
noorust, noorust keelata,
kui ta tahab
taha keerata.

ERA II 26, 213 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mis tiib sii vaene moonamiis,
Kui tüdär ei seisa poiste iis.

ERA II 26, 215 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Vändra metsas Pärnumaal
Lasti vana karu maha.
Ai jerejere jehkai kahkai,
Kalkaja tsorna, kalkaja tsorna
tsistas neebu läniku
Pojad jäid tal elama,
Viidi mitma metsa taha.

ERA II 26, 221 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh mis ilus roosike
Sääl roosiaian.
Oh mis ilus pärnäpuu
Sääl pärnapuu all.

ERA II 26, 223 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Varas, varas on su nimi,
Varastid mu sõbra ärä.
La-la, la-la, la-la, la-la,
La-la, la-la, la-la-la.

ERA II 26, 227 (20) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ma ole üksi vanake
Ja kodu jäänud lambake.
Ai rii vai raa vai rallalla
Ja kodu jäänud lambake.
Ei ükski mind ei salligi,
Ei mulle kosja tullagi.
Ai rii jne.

ERA II 26, 227 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Me käime rõõmu rada,
Meil õnnest hiilgab silm,
Meil süda murest vaba,
Me päralt noorusilm.
Ai siba-siba-siba-siba sipp-sipp-sipp-sipp
Ai sipp-sipp-sipp ai sipp.

ERA II 26, 229/31 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kännu kukk läks tuast vällä
Soputas ja tegi nalja.
Kevadel kui päevad soojad,
Toovad kanad kirjud pojad.

ERA II 26, 231 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Külamees kündis tee ääres,
Leväkott kiikus (~rippus) lepä otsas.
Koti siis olid värsked käkid.
Tüdrukud olid metsas seenil,
Leidsid leväkoti lepä otsast.
Tüdrukud sõivad käkid ärä.
Külamiis kükit küüräkille,
Külamiis sihtis silmikille,
Aga kõik oli ilma aegu,
Külamiis otsib kotti praegu.

ERA II 26, 231 (26) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kuule, vana sõber, Suga,
Rõõmustab mind üliväga.
Kas sa tead, oh vaata hoi,
Mis Taara mulle kingiks tõi.
Hõissa vidividi hopsapsa,
Maga, rotikene, trallallallalla!
Pane oma silmad kinni ka,
Sest minu armsam oled sa!

ERA II 23, 771/3 (1) < Rõuge khk., Viitina m. - Ella Ohtla < Bernhard Tigane, 20 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Anne Kaaber
Armastuse laul.
Mina olen isal üksainukene vara
Kõik, mis saan, seda joon mina ära.
Hai trulla rulla pomm,
hai trulla rulla pomm, pomm, pomm.
See müts, mis mul peas, on seitse auku sees,
Täi vahib välja, hõbeprillid ees.
Hai trulla... j.n.e.
See rätt, mis mul kaelas, on armukese antud,
Armukene oli teda saba all kandnud.
Hai trulla... jne.
Siin piip, mis mul on, kinkis mulle mustlase naine,
Sest et ma lubasin tema armuke olla.
Hai trulla... jne.
See vest mul seljas on selgest siidist
Seljataga nõeltud risti-rästi niidist.
Hai trulla... jne.
See särk, mis mul seljas, on selgest kalevist,
Isa oli toonud teda Kelmiküla alevist.
Hai trulla... jne.
Need püksid, mis mul seljas on, tegid mulle hirmu,
Neil ei ole tagapoolt põrmu.
Hai trulla... jne.
Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud
Sant sai paljajalu tee äärde jäetud.
Hai trulla... jne.
Lähen mina kõrtsu, võtan napsu viina,
Isa peab hobusega preili juurde viima.
Hai trulla... jne.
Minu magamisease on kõrtsu taga kraavis,
Hommikul kui ärkan, sigadega paaris.
Hai trulla... jne.
Minu magamisease on mõnikord ka saalis,
Hommikul kui ärkan, neiudega paaris.
Hai trulla... jne.

ERA II 26, 17/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kurb ja haige ol'l minu miil,
Mu südä raskest valutas -
Ei ole joht minul peigmiist siin,
Kes rõõmustab mu kurba miilt.
Ta om jo minust ärä kaugel läind,
Ta nägo minust kadunu.
Tal suus ol'l roosililli õhk,
Ta huule mesimagusa,
Ta käsi kui siidist pailaken,
Mes ümbre kaala pandis mul,
Ta rind kui sulest padjaken,
Kos hengämä panni pääd.
Sis hengä nüüd minu armas pruut
Oma peio hõlman viimäste.

ERA II 26, 19 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts mägi seisab meres,
Om ilosamb kui muu;
Sääl mäe otsan seisab
Üts haljas pärnapuu.
Sääl pärnäpuu pääl laulab
Üts vaikne kuldne lind.
Oh, armas aig, vii sinna
Mo velle ja ka mind!

ERA II 26, 19 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojaken?
Ma käisi õde võõrusen, mu emäken.
Mes õde sulle süvvä an'd, mu pojaken?
Sii illos kala angerjas, mu emäken.
Mis õde sulle juvva an'd, mu pojaken?
Sii kallis viin sääl klaasi seen, mu emäken.

ERA II 26, 19/23 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ma tulli siiä ilma,
Siise joodi siin ka viina.
Hurraa! Joodi minu tervisi.
Äämp mu silmi, äämp mu kõrvu,
Ei mul hüvvä nägemist.
Hurraa! Ei mul hüvvä nägemist.
Ei ma enämp ilma elost,
Taha ika elädä.
Hurraa! Taha ika elädä.
Paremp om mul havva vilos
Ärä minnä puhkama.
Hurraa! Ärä minnä puhkama.
Havva pääl sis juudi viina
Pikäkaala pudelist.
Hurraa! Pikäkaala pudelist.
Säält ma lähä ika taha
Taivauksi otsima.
Hurraa! Taivauksi otsima.
Et ma saassi Nuat nätä,
Sedä kallist kasuesä.
Hurraa! Sedä kallist kasuesä.
Kui ma ukse taade jõudsi,
Sis tul'l mulle Nua vasta.
Hurraa! Sis tul'l mulle Nua vasta.
Pakkus kätt ja ütles:"Trastu!
Tere, kallis kasupoig!"
Hurraa! "Tere, kallis kasupoig!"
"Kas sa oled siiä jõudnu?
Ehk sa oled viina joonu,"
Hurraa! "Nagu mõistlik peremiis?"
Ei ole taivan viinamarju -
Siine laulva englikarja
Hurraa! Üttepuhku hulgani.
Havva pääl jääb viin must maha,
Ei ma enämp sedä taha.
Hurraa! Ei ma enämp sedä taha.

ERA II 26, 23/5 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Herbert Tampere < Liiso Brenner, 69 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kord eläs Poola moisan
Üks rikas juudi krahv.
Tal ol'l üts imeillus tütär,
Kel kuldsed lokid hiussin,
Jala valmid tantsu pääl.
Samvidirudi vidirudi pommerassessa:,:
Jala valmid tantsu pääl.
Ta palus: "Armas mamma,
Lupa mind üts natuke,
Lupa mind üts natukene aiga,
Üts tund, kats, kolm vai neli
Roosiaida pa'tserima."
Samvidirudi jne.
Roosiaida jne.
"Oh, tütär, armas tütär,
Ei sii pole võimalik!
Mes saava tõise rahvas ütlemä,
Kui sina äripäivä õhtu
Lääd roosiaida patserima."
Samvidirudi jne.
Lääd jne.
(Pooleli.)

ERA II 26, 37 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Herbert Tampere < noor poiss (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tsedse, kas sa külän käüsid,
Kas sa Leenast midä kuulsid?
Ai kuuri kuuri kummaijaa
Kirevere neiu jõe kaldal kimmaijaa.
Leena minnu mehele
Luvvassepä sellile.
Põrss sai nätäl vanas peetud,
Tuustiga sai maha löödud.
Vorste tetti mitu sada,
Mõni neist jäi lugemada.
Pulmad saivad häste peetus,
Tuks ja Krants võib mälestada.
Tuksil anti, Krantsil anti,
Mulle es saa üttegi.

ERA II 26, 47 (17) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv
Iitu, tiitu, tinga löüse,
Tingaga ma hobu osti,
Hobusega naase võti,
Naasega ma maia pei.

ERA II 26, 49 (22) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv
Oh mina väike mehekene,
Põlve korru (var. pitu) poisike!
Üüse pessi mõisa rehe,
Päivä künni mõõdumaad.
Vaat luu, vaat lulii (var. Vaat lii, vaat lalii)
Päivä künni mõõdumaad.

ERA II 26, 49 (25) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts suur miis olli ennemuist,
Pikk Koljat nimega.
Ta habe olli üdsimust
Ja juuksed mustad ka.
Ta suu ka olli hirmus lai,
Ja iga meest ta kohe lei.

ERA II 26, 51 (26) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ei ole surmatõbi,
Sis saa iki viinast abi.

ERA II 26, 51 (27) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts kurat ol'l kuuse otsan,
Tõne tõse tare otsan.
Tul'l-lul'l-lul'l, tul'l-lul'l-lul'l.

ERA II 26, 51 (28) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui rätsepmeiter sõitma läts,
Es ole hobest täl.
Tä sõitis sepä lehmäga,
Ent siski tubli miis.

ERA II 26, 51 (30) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Seltsis käia, seltsi jäiä,
Seltsis rõõmustada end -
Kallimat ma küll ei tiiä
Juhata sul, armas vend.

ERA II 26, 75 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts emä ütles tütrele:
"Mu lats, sa pane tähele,
ai vaats kallina,
ai vaats mallina
Kolm asja sulle keelän ma,
Mis kõvaste piäd pidämä:
Ei iäl tohi olla sa
Siin rahutuma meelega,
Ei sala õhkamistega
Sa ei piä süänt piinama!
A kõige suuremb kiild om sii -
Suud iäl ei andma poisile!"
"Küll rasked asju, emä, sa
Nüüd oled võtnu keelädä -
Ma tahan siski katsuda
Neid jõudu möödä pidädä.
Kui esimesed täidän ma
Ei viimäst joht või patus pidädä."

ERA II 26, 79 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Okmani nutulaul"
Nüüd hakab aig jo tulõma,
Et piän ärä lahkuma,
Siit, kus ma kavva eläsin
Ja mõnda rõõmu maitsesin.
Sii äräminek om üts lüük,
Ei lää mul sisse süük ei juuk.
Mis härrad ommet mõtleva,
Et minno lahti laseva.
Jo aastat nelitõiskümmend
Siin olen mina valitsend,
Ja tunnen kui viis sõrme kõik
Sii mõisa valitsuse käik.
Sii vald on väike riigike,
Kus mina olen vürstike.
Siis igaüks mind teretas
Ja okmanis mind nimetäs.

ERA II 26, 87 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pühäjärven oli sõda,
Oma silmä näivä sedä.
Opmani ja mõisa kupja
Olliva nii hirmsa tapja.

ERA II 26, 89 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tommelga k. - Herbert Tampere < Peeter Trumm, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Üts kurat olli kuuse ladvah,
Tõine karjamõisa kahruperseh.
Savi urr urr, savi jõrr jõrr,
savi krivvadi kriuh kräuh.
Esä herneh, emä herneh,
Tütär kot on, türä perseh.

ERA II 26, 89 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tommelga k. - Herbert Tampere < Peeter Trumm, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui Vändra-ga mõtsas Pärnumaal,
Siis lasti-ga vana karu maaha.
Hei või jehkai kohkai,
Tsornaja kalkai, tsistama'ra l'änka (lenika),
Serenaba roht.
Hoi simalima s'oo ise too.
Ema-ga viidi turule,
Hai Pärnu liina laadale.
Ema-ga naati müüemaie,
Poja naksi ikkemaie.

ERA II 26, 93/5 (3) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tsõdsemiis, kas külän käve,
Kas sa Maiest midä kuuli?
Ai kui kuuju kummelju,
Kirevere neiu jõe kaldal, kimmelju.
Maie viiäs mehele
Luvvasepä sellile.
Pulmapõrss sai nätäl vana,
Tuustiga sai maha lüüdud.
Vorste valeti mitu sada,
Muist neist jäie lugemada.
Tulli küläst kriimu kassi,
Seie Maie verivorsti.
Minti küläst kaplu otsma,
Kriimu kassi kinni köütmä.
Kassi karksi kiirupit,
Seie Maie siirupit.

ERA II 26, 95 (4) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Väike olli, es ma näe,
Kui mul kuuli oma imä.
Lätsi mina vällä karja hoitma,
Kon mul magasi esä-imä,
Valgen liiva mäekesen,
Halja haina turba all.

ERA II 26, 101 (13) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh hädä, hädä siin ja sääl,
Mis üle mina nuta,
Et armukest ei ole mul -
Ma tedä otsma tõtta.
Oh tehke lahti uksekeist,
Et leiäs ta poiss armukeist -
Ta piäb tedä leidmä!
Vot sääl om minu armuken,
Mu kõige kallim tuviken,
Ma tahan tedä armasta,
Ei iial kurvastada.
Oh tehke jne.

ERA II 26, 111 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Viitina vallamaja - Herbert Tampere < Peeter Pähn, 75 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Pulmad, jah pulmad,
Nüüd, hõissa, pulmad käes!
Oh kuis pillid hüüavad,
Rõõmupüssid pauguvad!
Nüüd on kätt meil kokku pantud,
Sõrmussed kõik vahetud.
Lõpetuseks laulis viil
Köster salmi taga pääl.

ERA II 26, 111 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Viitina vallamaja - Herbert Tampere < Peeter Pähn, 75 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kallis Mari, kannata,
Sinust vist ei lahku ma.
Lapsest saadi oled sa
Minu kõige suuremb rõõm.
Ei sa või mo meelest minnä,
Kooni koristab mind surm.

ERA II 26, 199 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Tedremäe t. - Herbert Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Miks sa nutad, mis sul viga,
Minu armas naisuke?
Kas sul puudus puhast leibä,
Vai ei armasta sa mind?"
"Mul ei puudu puhast leibä,
Sa ei ole armas mul.
Lahutage sängilina,
Laulatuse sõrmuse!"
"Miks siis tullid sina mulle,
Kui ma ei ole armas sul?"
"Vanemba mind sulle sundse
Vastu tahtmist tulema.
Nemäd üksi vara tundse,
Armastust ei tundnu na."

ERA II 26, 207 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Haina veie Haani kõrtsi,
Napu (napu'= pikad õled) veie Naadi kõrtsi.
Tralaralarala...

ERA II 26, 213 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Läksin üle Nursi nurme -
Nursi kubjal kolm tütart.

ERA II 41, 289/91 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Meta Roose, stud. phil. < K. Päss, 50 a. (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Moo mõtte ljendvä sinnä(h)
Lööb süa närbuma.
Vaest tuleb mul ka minnä(h)
Är' mulda magama?
Oh sina hjelde jesä
Moo ära põlga sa
Es tii ma maa pääl seda
Miä kuri ütsindä
Ma närtsukõisi korssi
Ja vei neid Räpinal
Kos raamatit neist teti
Ja palve paberit
Ma kausi mõrre võõpsi
Tei kõlla helembäs
Ma seebi kange kaapsi
Tei vähä vähämbas
Ma valgele kah anni(h)
Jo mõne mühäku
Et kühma ennäst tõmbs
Ta kõge kihägä
Ei himusta ma saija
Joht saksa taivahe
Är' võtku siiski aija
Joht alla põrguhe
Las mul'(l) sääl taivan olla
Kon ingli lendäva
Ja mul'(l) neid närtsukõsi
Viia Räpinal
Ei ole taivan puudus, joht närtsust räbalist
Sest setut om kah vaja
Nii väga hädalist
Oh sina hjelde jesä
Ku ma siist ärä lää
Siis võta minno vasta
Ka kõge valgega.

ERA II 115, 611/3 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi k., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Kellä laul
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üks jo löönu ära.
Üks om tarvis nõuda nüüd
Et saaks kätte taiva-hüüd.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaks jo löönu ära.
Kaks teed om sul jalgu all:
Taivatee ja põrgutee.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kolm jo löönu ära.
Kolm om taivas ülevan:
Isa, Poig ja Püha vaim.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om nelli jo löönu ära.
Nelja sugu põllu pääl,
Kasvab eluseeme sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om viis jo löönu ära.
Viis, kes tarka taiva sai,
Viis, kes ussõ taga jäi.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kuus jo löönu ära.
Kuvvõ pääväga on loond
Jummal ja kõik ette toond.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om säitse jo löönu ära.
Säitse sõnna risti pääl
Rääkis Lunastaja sääl.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa jo löönu ära.
Kaheksa om päästnu tääl
Jummal uputuse väest.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om üheksa jo löönu ära.
Üheksa ei tänanud,
Kui neid Jeesus aidanud.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om kümme jo löönu ära.
Kümme käsku ülevalt
saie Mooses Jumalalt.
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om ütsteist jo löönu ära.
Ütsteist jüngrit Jeesul jäi,
Kui see Juudas tedä möi. (müüs)
Armsad sõbrad, võtkem kuulda,
Kell om katsteist jo löönu ära.
Katsteist kiri kuulutab
Püha linna väravat.
Kaheksast kuni kaheteistkümneda salmini lauldakse ka kaks esimest rida nii:
Vanad, noored, võtkem kuulda,
Kell om kaheksa (üheksa, kümme, üksteist, kaksteist) jo löönu ära.

ERA II 115, 614/5 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Oh, kuis süüta oli minu rind,
Kui sind eesmalt võtin armasta.
Sinu silmad on minu südant haarand,
Armu tund mu puhta rinnale.
2. Lillekest, miks kandis minu rind
Ära iial unusta sa mind.
Oh, see lilleke ära närtsinud,
Kustund on ka minu armastus.
3. Noormees, mis nii ette vedamas
Noorelt võtsid sa mind armasta.
Armas noormees, mõtle selle pääle,
Kurvastus võib südant purusta.
4. Noormees, kas sa armastad veel mind?
Miks nii kahtlaselt mu pääle vaatasid?
Vistest on süda teisel truu
Valu, mis mu südant haavand.

ERA II 115, 615/8 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Mind ema hoidis hellaste
Kord oma rinna naal.
Ja ise üles kasvatas
Mind elukevadel.
2. Nüüd aeg on tõusnud minule,
Et pean võtma ma
Neid Vene keisri käskusid
Ja truudust vanduma.
3. See vägev Vene keisri käsk
Käib läbi riigi seest.
Ta päralt hõbe, kuld ja vask
Ja iga ema laps.
4. Ta kutsub vahvaid võitlema,
Kaitsma oma isamaad.
Ja neid, kes selleks kõlbavad
On prisked, tugevad.
5. Need tormid ilmameredel
On sõjakursused.
Nad nõudvad rahvast ohvrivees
Seal vaenualtaris.
6. Need suured sõjaülemad
On selleks palgatud.
Ja nende hulgas alamad
On väga õpetud.
7. Kus püssikuulid lendavad
Ja surma külvavad.
Neid, keda ära saatsivad
Siit nuttes vanemad.
8. Meil kahju, et nii kallis jõud
Saab tühjalt raisatud,
Kus maha tapab tuli-raud,
Kel pole surmahaud.
9. Oh Taara, vägev sõjavaim,
Meid tule aitama,
Sest timukate käes võim
Meil elu riisuda.
10. Oh Kalev, ärka ülesse,
Vii vennad võidule.
Too surma verekoertele,
Vii veretalgule.
11. Seest imevad me rahva verd
Egiptus vaaraod.
Me teeme meie punast verd,
Teid neelvad vetevood.
12. Siit vabalt kasvab Eesti pind
Ja õitsev marjamaa.
See koht siis rõõmustab veel mind
Ja lahkumise käe.
13. Kui tagasi saan tulema
Veel oma kodumaal,
Siis saavad pulmad tulema
Kas linnas ehk või maal.

ERA II 115, 618/20 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
1. Mu õnnelik noorusepõli
Kui lennates mööda ta läind.
Ehk suurelist, rõõmust elu
Ma iialgi sellest ei näind.
2. Kuid siiski, kui rõõmus see oli
Mul kaitsjate varju all,
Kus õdede, vendade keskel
Ma sirgusin üles kui lill.
3. Mind hoidis ka isa ja ema
Ja taeva vägevam võim.
Ei maailma kurjust, ei kära
Ei märgand mu lapselik aim.
4. Ma rõõmsasti lootuses ootsin,
Mil jõuaks ka tulla need aad,
Et läbi kord reisida võiksin
Kõik maailma mered ja maad.
5. Kui viimati maailmamerel
Mul reisides himu sai täis.
Ma ihkasin uneski koju,
Kus õitses mul ilusam õis.
6. Ka hellaste ehtida jõudis
Mul rinda armsama roos
Mind keiserlik kohus ju nõudis
Ja isamaa kaitsjate loos.
7. Ja Liivimaal Jurjevi linnas
Mind soldatiks loositud sai
Ja väikene numbrike rinnas
Mul märgiks ka kaasa veel sai.
8. Mu südames armastud ema
Küll silmad veel seisavad vees.
Küll kurvad on vennad ja õed,
Et lahkub meil mehine mees.
9. Veel hellasti kaela mul hakkas
Mu südames armastud pruut.
Ta ütles mul nuttes: "Kas näen veel
sind iial!" ja andis mul suud.
10. Ei lähe ma surma, ei vangi,
Miks asjata nutate siin,
Vaid isamaa kaitsjate rongi,
See pole ju kellegi piin.

ERA II 115, 620/2 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Üks noormees rikkas soost
Vaest neiut armastas.
Neil vanematel vastu oli,
Saatsid noormeest võõral maal.
Kui mõni aeg läks mööda,
Tuli noormees tagasi.
Laul, laul ja kellahelin
Kostab meie kirikust.
"Kes võib seal surnut olla?"
Küsis noormees teistelt seal.
Üks pruut on ära surnud,
Kelle noormees võeral maal.
Kuus meest kand surnukirstu,
puusärki õlge peal.
Ja nende eel käis isa,
Kand risti rinna peal.
Siis palus noormees kaeda
Oma armast pruudikest.
Pruut valges siidikleidis
Puhkab viimast und.
Siis võttis noormees mõõga,
Pistis oma südame.
Nii lõppes nende elu
Neil kahel armastajal.

ERA II 115, 622/3 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Aeniidu laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Õrn neiu
1. Üks õrn ja ilus neiuke
Siin valmis armastusele.
Ta armastab üht peiukest,
Kes pettis teda igavest.
2. See kurikaval inime
On riisund tema südame.
Ja viimaks maha jättis ta
Kui murtud õie leinama.
3. See neiu hinge vapustas,
Nii kaua kurtis silmavees
Ja viimaks raudteerongi all
Õnn, eluküünal kustus tal.
4. Kas tema petja tunneb veel,
Et mõrtsukas ta eluteel,
Et teda mõistab hukka seal
See ilmsüüta vere peal.
5. Kõik peiud pangem tähele,
Kui ligineda neiule,
Siis jätkem pettus, kavalus
Ja hoidkem truudust, armastust.
6. Siis elu õiget rada läeb
Ja õnneparv teil kestma jäeb.
Kus aga pettus, rumalus,
Seal tuleb raske õnnetus.

ERA II 115, 624/5 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Oh, mis olen oma vanematel teinud,
Et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma siis eksitee peal käinud,
Kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
Seljas pean ma kandma nunna riideid,
Vangistatud kõrge müüridest.
Ei siin ole mingit ajaviidet,
Ainult surm mul seisab silma ees.
Saatus, miks sa tegid mulle seda,
Sest ma olin ju veel alles noor.
Kurvastus see vaevab mind nii väga,
Minu nägu katab nunnaloor.
Ka mu kullakarva pehmed lokid,
Mis mul pea maani rippusid,
Oh, kui pisarad mul silmist jooksid,
Kui nad need mul ära lõikasid.
Armas noormees, see kõik sinu pärast,
Et siin vangis pean olema.
Millal saan ma lahti ilmakärast,
Siis vast oma hingel rahu saan.
Minu vanemad sind ära põlgsid,
Et sa olid madalamast soost,
Suurset soost mul abikaasat nõudsid,
Ah, sa teadsid ju küll sellest loost.
Meie armastus sai katki murtud,
Oh, see on mu vanemate süü.
Armastus, kui südamesse juhtub,
Saatus valusamalt küll ei löö.
Mõtle ikka, et su Wilhelmine
Surmatunnini sul truiks jääb.
Tule siis ka surnuaia pääle,
Kui sa kuuled kloostri kellahäält.
Pea saavad kloostri kellad hüüdma,
Kui mind vaikselt hauda kantakse.
Tuul saab nende häält su kõrvu kandma,
Ela hääst, mu armas armuke.

ERA II 115, 626 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Oh kui süüta oli minu rind,
Kui veel esimest korda tundsin sind.
Oh sinu silmad minu südand haavand,
Armu tundmust puhta rinnale.
Valu, miks sa tegid minule
Piinab teda ilma otsani.
Oh, sa noormees, mõtle selle peale,
Armastus saab südant lõhkuma.
Seda lille, mis kandis minu rind,
Ära iial unusta sa mind!
On see lillekene ära närtsind,
Kustunud on ka sinu armastus.
Kurvastuses huikab minu rind:
"Noormees, kas veel armastad sa mind?
Miks nii kahtlaselt mu peale vaatad,
On su süda, peiuke, veel truu!"

ERA II 115, 627/9 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Õhtuehal
Päike läinud kullast looja,
Vaikses rahus uinub ilm.
Murupind see aurab soojast,
Taevas särab tähteilm.
Rutta õhtul metsa alla,
Kus on vaba hõisata.
Mälestuseks lööme valla
Vaga laulu laskema.
Õhtuehal imeline
Kutsub meelitades mind:
Miks veel aega viidad, mine,
Ma teen jälle terveks, rind.
Õhtuehal ilma sündisin,
Esimest kord tegin häält.
Õhtuehal metsa kõndisin,
Kinni hoides ema käest.
Õhtuehal isa süles
Lauluviisi õppisin.
Tema hääl mind hüüdis üles,
Kui ma vahel uinusin.
Õhtuehal koduõues
Mängisin õe-vennaga.
Süda oli nukker põues,
Kui mind toodi magama.
Olen sirgund nooreks neiuks,
Kuusteist aastat, seitse kuud.
Noormees mulle armumärgiks
Õhtuehal andis suud.
Sõpradega seltsis olin
Õhtuehal, kannel käes,
Mõnda nalja ette toodi
Ühes sõpradega sääl.
Kui mind noormees maha jättis,
Kattus armul paratiis,
Ei mul sõpru olnud enam,
Õhtuehal nutsin siis.
Õhtuehal soovin surra,
Maha maetud saada ka.
Sõber, ära pead sa murra,
Nõnda parim taeva ma.

ERA II 115, 629 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Äkist üsna minu ligi luuaga,
Mis mu silm ka selgest näha,
Meestel kuuehõlmad peos,
Kõigil röövlimõtted näos luuavarrega.
Mehed päris Eesti vormis luuaga
Jooksvad kuuse pääle tormi luuaga.
Kes sai koogi, kes sai saia,
Oh sa õnnistaja, hoia luuavarrega.
Kõrtsimees tõstis suure kära luuaga,
Tuli kustutati ära luuaga,
Aeg on ümber pingi jõudnud,
Kell on kümme ära löönud luuavarrega.
Et siis hulluks läks see asi luuaga,
Õnnetu, kes on tülitaja luuaga.
Talvel on sul välku vähe,
Lõika rusikaga pähe luuavarrega.

ERA II 115, 630/1 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Laul
Vaikse metsa allikal
Suveõhtul ilusal
Istus neiu mõtetes,
Allik vulises ta ees.
Hääl sääl tõstis õrnake,
Küsis neiu allikalt:
Allik, miks käid salateed
Ja nii kurvalt vulised?
Allik nagu vulises,
Vastust andis vulises:
Ära küsi, õrnake,
Kes mind saatis ilmale.
Kurvalt kadunud armsad aad
Õnnetumal eluraal.
Nuttis neiu valuga
Palju kord seal pisaraid.
Rändan kurvalt rahuta
Salateed ma lõpmata.
Neiu nutt mind ilma tõi,
Ei ma rahu leida või.
Allik voolas edasi
Salateed nii rutuga.
Neiu nuttis metsa all
Kaua, kaua allikal.

ERA II 115, 631/2 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kolepi k. - Ludvig Raudsepp < Mari Tinnus (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Vaestelaste laul
Kui ma näe neid vaeseid latsi,
Kel ei ole essä, immä,
Lääva ikkõh Õlimäele,
Heitva henda põlvilõ.
Näil um himo mere pääl,
Kui pümmen ära uppuva.
Sis tuli püüdma Püha vaim
Näid oma armsa võrguga.
Sääl õliaian oll üts pinnär
Nii õgiv kui üts troonitulp.
Nee latsõ olli istutõdu
See pindresse nii ilusalt.
Kui suvi nakkas tulõma,
Sis laste süda häitsema.
Heng, kui vaimu näed sa,
Sis ikkõ, nigu nõrgas jääd!

ERA II 115, 634/9 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
See laul on temast enesest tehtud, kui tema vangitornis oli, enne kui teda hukati 1873. a.
1. Ei kuulda olnud sääl
Ei Türgi-, ei ka Hiinamaal,
Mis mina olen teinud nüüd,
Küll väga suur on minu süüd.
2. Mul oli suur õnn Jumalast,
Sest soldatist sain kornetiks.
Siis väga uhkeks läksin ma
Ja nõudsin rikkust rahaga.
3. Siis võtsin ma ka kosida
Üht neidu, nimi Agada.
Me elasime ilusalt,
Meil oli ka kaks lapsukest.
4. Nüüd alles märkas minu meel,
Kuis kurat ilmub petja teel
Ja püüab kõige väega
Head abielu lahuta.
5. Kes siin ei palu Jumalat,
See langeb tema võrku seal.
Sest sünnis hirmus lugu ka
Niiviisi otse minuga.
6. Sääl ilmus äkist sõjakäsk.
Sääl polnud muud, kui sõitsime kõik.
Kui hulga maad ju oli läind,
Siis leidsin ka üht korterit.
7. Üks rikas ilus preili sääl,
See oli neitsipõlves veel.
Ma läksin teda kosima,
Ei põlgand ta ka ära mind.
8. Siis kurja nõu ma pidasin,
Kuis oma naist ma surmaksin
Ja et siis saaksin elada
Ma selle preili varaga.
9. Siis arvasin kartmata,
See preili pean saama ma,
Sest temaga hea elada,
Et on nii väga rikas ta.
10. Siis saatan taga kiusas,
Et luba aga küsisin,
Mis anti mul hää meelega.
Siis koju võtsin minna ma.
11. Mu lapsed teretasid mind,
Mu abikaas end rõõmustas.
Ka lapsed suure rutuga
Mul naerda võtsid tõtata.
12. Ma hüüdsin: rõõmsad olge siis,
Ma tulen kaugelt võõralt maalt.
Sääl mõisa ostsin nüüd siit
Siis sinna kohe sedamaid.
13. Kui öö ju olin olnud seal,
Siis nõu mul varsti peetud sai,
Et abikaasa lastega,
Mu seltsis hakkab tulema.
14. Kui öö ja päeva sõitsime,
Siis riigi rajal sõudsime.
Sääl palju purjetasin ma,
Kust sai mu julgus ka.
15. Sääl tuli ju Masahi laan,
Üks ilus allik oli sääl.
Sääl hobust kinni pidasin,
Kus meie maha astsime.
16. Mu lapsed ja mu emand ka
Sääl hakkasivad mängima,
Nad olid rõõmsad südamest.
Ma olin aga kurjust täis.
17. Sääl nemad rõõmsalt mängisid,
Ma mõõga välja tõmbasin.
Mu emand hakkas kohkuma,
Kuid arvas, et vast mängin ma.
18. Ta vaatas lahkelt minu pääl
Ja ütles: "Ära hulla tääl,
Sest naljaasjast võib ju pea
Suur õnnetus ka sündida!"
19. Sääl kärkisin ma vihaga:
"Kas arvad sa, et nalja teen!"
Siis pistsin läbi rinnast ta,
Et veri pritsis vastu suud.
20. Ta hüüdis surmavalus veel:
"Küll Jumal taevast seda näeb,
Et mul ei ole ühtki süüd
Ehk sina küll mind tapad nüüd."
21. Ma vastasin siis ehmates:
"Sa sure ilma armuta,
Mis tehtud, see on tehtud nüüd
Ehk sul küll just ei ole süüd!"
22. Küll lapsed nuttes karjusid
Ja härdast ikka palusid:
"Oh jäta ema elusse!
Me head lapsed oleme!"
23. Sääl ema valus surnud ju
Ja lapsed nutsid haledast.
Nad vaesed käsi kokku lõid,
Mu süda siiski kõvaks jäi.
24. Et saadan minu südames
Ju täielikult valitses,
Siis pistsin tütart läbi ka
Ma ühe mõõgapistega.
25. Kui seda nägi pojake,
Kes oli alles elus veel,
Siis ütles tema paludes:
"Hää laps ma tahan olla sul!"
Kirjutatud Miili Tamme laulikust. Ei tea, kas see laul edasi ka läheb, sest laulikus ei olnud ka sellel laulul lõppu.

ERA II 115, 639/42 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Miili Tamme laulikust (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda 2006
Lihuniku laul
Üks jame linna lihunik,
Kes viinast haises nagu sikk,
See sagedasti reisis maal
Ja ostis loomi siin ja sääl.
Ja kus ta kõrtsi ööseks jäi,
Sääl ikka alati ta jõi.
Kord Oru kõrtsi tuli ta
Ja sinna ööseks viibis ka.
Kui videvik ju oli käes,
Siis oli viina täis ta.
Siis Kõrtsi-Leenalt küsis ta,
Kus lähed sina magama.
See Leena oli kaval küll,
Ta ütles, et nüüd talvel külm,
Seepärast olen õppind ma,
Et kõrtsi ahjus magan ma.
Lihunik jäi uskuma,
Ta arvas, et see tõsi ka.
Kui tuled kustutatud said
Ja rahvas magama kõik jäid,
Siis ette-kõrtsi kobas ta,
Et Leena tuba otsida.
Kui ahjusuust sai sisse pea,
Siis tundis haisu, mis polnud hea.
Tal lõhnas vastu paha õhk
Ja kuulda oli sea röhk.
Ei aru saanud sellest ta,
Vaid puuris tahapoole ka,
Nii et ju ahi mürises
Ja keris vastu kohises.
Üks siga hirmsa kisaga,
Kes ahjus õppind magama
Ajas pea temal pükstesse
Ja tõi ta välja nobedaste.
Oh võtku lugu ilma pääl,
Mis juhtus meie saksal sääl.
Tal sea pää pükste sees
Ja tagumine ots veel ees.
Nii sõitis siga temaga
Sääl mööda kõrtsi käraga.
Ei näinud siga ise ka,
Kus juhtus oma koormaga.
Kui vastu seina põrutas,
Siis pingid ümber kihutas.
Sääl siga rabas peaga
Ja laskis aatrit kihvaga.
Tal kintsu said kõik lõhutud
Ja reied hirmsalt purustud.
Küll mees ja siga karjusid,
Ei ükski peastma tulnud.
Kui viimaks siga väsinud,
Sai lihunik priiks päästetud.
Ei enam aega viitnud ta,
Vaid katsus, et sai minema.
Et seda küll ei keegi näind,
Aga Leena jutu välja teind
Ja oli sääl, kus tema koht
Ja naeris nii, et kakkes kõht.

ERA II 56, 93 (4) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Oh ma vaenõ, kuis ma lätsi
Joodikullõ mehele.
Joodikul saab nälgä nätä' -
Ei saa enämb tagasi.
Kui ta kõrtsist kodo tulõ,
Pessäp minnu päälegi,
Võtap piidsa, annap mullõ
Müüdä pihta pikute.

ERA II 56, 93 (5) < Rõuge khk., Saaluse v., Kandimäe t. < Kanepi khk., Erastvere v. - Herbert Tampere < Miina Morel, 79 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Oh ma vaenõ valgõjänes,
Keväjäne kerge jänes!

ERA II 244, 63/7 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas Salle Kajak, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli ilusa Tilleoru mäel olnud loss, kus elanud lossihärra oma ainsa tütrega. Seal ligidal elanud ka keegi noormees, kes mänginud väga ilusasti kannelt. Kord juhtunud lossipreili seda mängu kuulma, kutsunud noormehe lossi ja lasknud endale mängida. Esimene kord ei jäänud viimaseks, vaid lossipreili soovis igal õhtul ilusat mängu kuulata. Ka noormees oli meeldiv ja lossipreili hakkas teda armastama. Noormehele olid need õnnelikumad hetked, mil sai ta lossis mängida, sest ta armastas juba lossipreilit esimesest pilgust. Oma ilusamad mängud ja laulud laulis ta talle. Noored armastasid teineteist ja igal õhtul nad kohtusid ilma lossihärra teadmata.
Kord märkas aga lossihärra midagi noorte vahekorrast. Ta ei lubanud noormehel enam lossi mängima tulla. Oma ahastuses ei suutnud noormees enam lossi lähedalegi jääda, vaid läks laia ilma oma kandlega rändama. Lossineid aga arvas, et noormees läheb omale uut õnne otsima. Teda täitis otsatu kurbus ja meeleheide. Igatsedes oma kallima järele, suri ta mõne nädala pärast. Ta maeti lossi surnuaiale. Noormees aga polnud oma armastatud unustanud, vaid tuli aasta pärast tagasi. Lossist aga ei leidnut ta enam oma pruuti, kes oleks talle vastu laulnud lossiaknast, seal oli kõik tühi ja õudne. Surnuaialt aga leidis ta oma kallima kalmu. Otsustades endalt ka elu võtta, laulis ta veel oma kandlel järgmise laulu: Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Võtsin õhtul kandli kätte,
sammusin ma lossi pool,
lossiaken seisis lahti,
armukene laulis sääl.
Kuri härra, kes ei tahtnud,
et ma neidu armastan
oma võimu tõstis valjult,
rändasin siis kaugel maal.
Aasta pärast läksin jälle
sedasama tutvat teed,
Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin ma lossiteel.
Lossiaken seisis kinni,
armukest ei laulnud sääl.
Aga surnuaialt kõlas mulle
armas tuttav hääl.
Kurvad laulud lõi ta sulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
"Olen lahti ilmavaevast,
tule sa mu juurde säält.
Teistel armastus on magus,
meil ta viharikas.
Õnne maitsen siinses ilmas,
tule sa mu juurde nüüd!"

RKM II 394, 129 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jäneste laul.
Mõtsa veereh suurõ oro seeh
eläsi kats jänest,
toidi hinnäst halja hainaga,
jõiva' oro lättest.
Kui nä ärä vässi süümisest,
heidi hinnäst maaha.
Tassakeste pikä haina seeh
hiilse jäägri neide lähüte,
tapsõ vaesõ ära.

RKM II 394, 130 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjaselaul.
Egäl päival saisa mina
väljan uma karjaga.
Kui kõik linnu laulava,
mino lamba kargava.
Meie laulam süllõ, jummal
rõõmulaulu kõigin paigun.

RKM II 394, 130 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihmasadu.
Vihma satas,
santi pestäs,
vaesit latsi vaivatas.
Kuri kuulda',
hallõ näta.

RKM II 394, 130/1 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Võro liin.
Kui mina aknõst välla kai,
kõik Võro liin oll lille
ja seto valgõ huuga,
sõit' üle Koreli silla.
Till, till, tengä löudse,
tengä iist ma hobo osti.
Hoboga ma sõitma lätsi,
sõidi üle Koreli silla.
Koreli sild räksahti,
alomanõ palk painahti.

RKM II 394, 131 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Ann Tsirel (1860-1943) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit-sõit.
Sõida', sõida' tsõdsõ poolõ,
tiid pite tädi poolõ,
läbi liina lellä poolõ,
üle uja uno poolõ
latsõlo saia tuuma.

RKM II 394, 150/1 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Elisabet Kikkas (1902-1981) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema laul pojale.
Seda armastas laulda minu ema, sünd. aastal 1902, oma lastele aastatel 1935-1945. Palometsa küla, Võrumaa.
Oh mina vaenõ mehekene,
põlvõpikku poisikõno.
Üüse pessi mõisa rehte,
päiva kündse möödu maad.
Panni hobo haina süümä,
esi heitsi' magama.
Võõras miis tull vaarikust,
kuri miis tull kuusikust.
Varast' mino tillö täku,
rohilitse ruunakõsõ.
Lätsi ikkõh kodo poolõ
imä tulle tii pääl vasta:
"Pojakõnõ, mis sa ikõt?
Meil um kotoh kolmõ ruuna,
võta' valgõ, istu sälga,
lasõ kõrvil kõrval joosta!"

RKM II 394, 229/30 (1) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti neiu.
Viisil: Seal kus Läänemere lained kohavad...
Eesti neiu süda tuksub sellele,
kes on eesti rahva vaenlane.
Seda tema ihkab oma rinnale,
eesti poissi vihkab, tõukab kõrvale.
Eesti neiu on kui süütu tütarlaps,
sakslane ta ümber keerleb kuni laps.
Eesti poisid seda kõik juba teavad.
"Au langenuile!" järel hüüavad.
Olen ilma sündind eesti poisina,
fritsu ammu olen õppind vihkama,
Vihkan eesti neidu, kes fritsu armastab,
vihkan eesti neidu, kes fritsu ei unusta.
Fritsu suund on läinud nüüd nach Vaterland,
minu neiu fritsult kaksikud on saand.
Väiksed fritsud aga emalt pärivad,
kus on meie isa, kes meid unustand...

RKM II 394, 231 (2) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Minust lahkusid sa.
Seal, kus lõpevad naistel siidisukad,
algab poissmeestel tundmatu maa.
Sinna maabuvad sakslaste stukad,
eesti poisid nüüd sinna ei saa.
Refr: Minust lahkusid sa,
läksid sakslastega,
eesti litse ma leinama ei jää.
Sõda lõpeb ja sakslased kaovad,
ära minu juurde tule siis sa.
Küll sul sakslased pennid kinni taovad,
et võid väikseid fritse kasvatada sa.

RKM II 394, 232/3 (3) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sohvi.
Kord Sohvi kõndis tänaval,
tal selleks aega oli
ja oma vihvit jalutas,
kui sõdur Hausi tuli.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lendvad mundris kured.
Nad kõnd'sid õrnalt käsikäes,
see sakslane ja Sohvi,
arm leegitses neil südames
ja järel jooksis vihvi.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lendvad mundris kured.
Siis Sohvi lahkelt naeratas
ja ütles: bitte, bitte,
mu mees on kaugel Venemaal,
zu Hause mitu titte.
Ref:
Hõissa, külmad
on kevadised ilmad
ja naistel tõusvad mured,
kui lend'vad mundris kured.
Fritz ütles: See ei sega mind,
sa armas oled mulle,
puid, petrooli, sukki, pekki
toon ma ikka sulle.

RKM II 394, 234 (3a) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh Adolf, miks tegid sa nii?
Viisil: Lily Marleen.
Sada grammi leiba, hernepesuvett,
kümne päeva kohta
üks saksa sigaret.
Ei nii jõua elada,
ei nii jõua töötada.
Oh Adolf, miks tegid sa nii,
oh Adolf, miks tegid sa nii?
Miks nii ja ei teisiti?
Täna tuleb viia
ära lihanorm,
homseks seada valmis
regi, heinakorv.
Ei uhked poisid Eestimaal
ei lõika rukist talve aal.
Oh Adolf, miks tegid sa nii,
oh Adolf, miks tegid sa nii?
Miks nii ja ei teisiti?

RKM II 394, 235/6 (4) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Revali linnas.
Revali linnas
Kadrioru lossis
istus Litzmann,
nägu oli mossis.
Sisse astus doktor Mäe
tõstis üles rasvund käe:
"Siin on liha,
siin on või,
mida eesti rahvas tõi.
Kes ei andnud oma käega,
sellelt võtsin võimu väega."
Litzmannil naerul
tõmbus nägu,
ütles: "See on mehe tegu."
Ruttu pidu käima pandi,
hüvad road lauda kanti.
Mäe jõi koort
ja Litzmann viina,
rahvas tundis näljapiina.
Korraga kuid tõusis kära:
- Mäe söönd Litzmanni normi ära!...

RKM II 394, 237/8 (5) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Eestimaa pojad.
Viisil: Kaugel, kaugel, kus on minu kodu.
Tulge tagasi, Eestimaa pojad,
Tulge tagasi, ootame teid,
tooge kaasa kõik haavatud sõbrad,
tooge kaasa kõik langenud ka.
Tulge! Kohisevad kodumaa metsad,
viljaväljad kõik ootavad teid,
kõnnib kurvalt sind igatsev neiu
mööda aegadest tallatud teid.
Kodutalu kui hüljat jäi maha,
ema sõnad sind saatsivad teel:
jumal kaitsku sind, poeg, kaugel võõrsil,
jõua tagasi koju kord veel.
Eesti emade paremad pojad,
milleks valate võõrsil oma verd
maa eest, mis pole olnud me kodu,
maa eest, mis meile pisaraid tõi?

RKM II 394, 239/40 (6) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kawe keldris.
Seal Kawe keldris all,
kus trellid akendel
ja rauast uksed ees,
kõik riivis on.
Päev pikk ja pime mul
ja kaugel kallimast,
ei enam näha saa
sind elu aal.
Oli õigus kaartidel,
mis ette kuulutas,
et trellid rasked mul
on määratud.
Mult võeti vabadus,
jäi järel mälestus
ja hinges igatsus
veel kallimast.
Ära nuta neiuke,
elus õnne soovin Sul,
mind tabas õnnetus
mu noorusteel.
Kui leiad teise sa,
mind ära unusta,
sest meie südames
oli armukevade.

RKM II 394, 241/2 (7) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit Soomemaale.
Laul oli eriti populaarne 1944. a. talvel, kui Saksa sõjaväkke mobiliseeritud poisid põgenesid massiliselt Soome.
Meil ahtris on sini-must-valge
ja meretee meile on selge,
meil automaat paadis
ja kohe täies laadis,
me sõidame Soomemaa poole.
Laev kannab mind
kodumaa pinnalt,
pean lahkuma, neiu, su rinnalt.
Mu neiu jäi maha,
teda valus oli näha,
kuid peagi ununeb mure.
Seal Soomemaa kaljude vilus
mind kaisutas kaunitar ilus,
ta hellasti kallistas,
kuumasti armastas,
suudlusi kinkis ta mulle.
Ära iial sa emale kaeba,
et sõdur teeb südamel vaeva,
asi enne ei lõpe,
kui pisike pupe
ootab koju oma sõdurist isa.

RKM II 394, 243 (8) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Enne ja nüüd.
Viisil: Oh sa poiss.
Poeaknal olid enne
saapad ja vildid,
nüüd pole muud kui
Hitleri pildid.
Ref:
Oh ,sa poiss,
seda sa ei tea,
et sinul siin ka
viltu veab.
Poes oli enne
liha, võid ja sülti,
nüüd pole muud kui
Hitleri pilte.
Ref:
Oh, sa poiss,
seda sa ei tea,
et sinul siin ka
viltu veab.

RKM II 394, 244/5 (9) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Keerukad ajad.
Viisil: Süda, see ihaldab laineid.
Need ajad on keerukad olnud,
Eestist nad üle on käind,
rahvad on tulnud ja läinud,
rahvusi mitmeid me näind.
Aga me neidude sugu
vaheldust otsinud neist.
Kõigist nad pidasid lugu
armastushetkil, ahoi!
Olgu peruulane, neeger,
uudne ja huvitav tõug,
saksasoost südame jääger -
nendestki polnud meil põud.
Tänaval otsa ta vahtis,
neidudel sulatas jää,
sai ta siis seda, mis tahtis,
südame, voodi ja käe.
Aga see kauaks ei jäänud,
kadusid Villid ja Fritz
mõtteid uusi on toonud
miilits, kolhoosnik ja kits.

RKM II 394, 246 (10) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Elu merel.
Elu merelt püüdsin lutse,
kui sain paavstilt pulmakutse.
Kaasa võtsin seasaba,
nii sain sinna sõiduks luba.
"Ühisabiga" lõin mesti,
nii sain endal uue vesti.
Ajasin siis ette rinna,
sõitsin suurde Rooma linna.
Tsan-kai-si tuli Hiinamaalt
ja marssal Petain Prantsusmaalt.
Roosvelt tuli üle lombi,
kaasa tõi ta õlilambi.
Suurest linnast tuli Aadi,
kaasta tõi vaid tühja vaadi.
Ref: Rääkida ju võib,
kui leidub uskujaid,
jutusta aga julgesti,
küll me usume.

RKM II 394, 247 (11) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pihkvas.
Kui Pihkvasse sõitsin
ja poissmees veel olin,
siis mõtlesin kosida naist.
Ma Tipsikese võtsin
ja punkrisse tõt'sin
ja pummelung algas siis.
Tips mul musi andis
ja kelner laual kandis
ja klaasis vahutas vein.
Tipsike, tilluke,
kuradi linnuke
politsei kaela tõi mul.
Nüüd ma vaene vanglas
siin kaheksandas kambris
ja Tipsist näen vaid und.

RKM II 394, 249/50 (17) < Paide l. < Rõuge khk. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Me leegion sammub
ja tühi on ta kõht...
Ärge minge leegioni
Saksamaa eest sõdima.
Parem minge paksu metsa
kuremarju korjama.
Elu, see võib persse minna,
sõrme ette panna ei saa,
aga tee, mis viib sind sinna,
see on Eesti leegion.
Ref: Kes võib
noorust, noorust keelata,
kui ta tahab
taha keerata.

RKM II 346, 582 (11) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh nuurmiis, pane tähele,
kui astut altri äärele,
siis hing saab antud pruudile
kui surnu lammas hundile.

RKM II 346, 589 (32) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poistel pole südant sees,
kui ta saisab neiu ees.
Räägib truudust igavest,
süda mõtleb tõisele.
Poiss ütles vasta, tuu om tõne laul:
Neiud, teid ma õpõtan,
oma laulu lõpõtan.
Öelge iga poisile:
mine otse põrgusse.

RKM II 346, 592 (13) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laula, laula, latsekene,
latsel kerge keelekene,
mesilinnu meelekene,
hänilase häälekene.

RKM II 346, 599 (1) < Rõuge khk., Krabi as. < Karula khk., Apja k. < Vastse-Roosa - Kristi Salve < Alma Mölder, s. 1892. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan tulli üle pika ao
ommi latsi kaema.
Mis na süüva, mis na juuva?
Vana rüä leiba süüva,
vana kesva olut joova.
Jaanipäivä vainu päält
ma kuulen rõõmsa rahva häält.
Karjad metsast tulevad,
lilled sarvil ripuvad.
Mis jaanipäiväl lubatud,
saab jõulupühaks täidetud.

RKM II 346, 609 (31) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kon mi näie vaesit latsi,
kel ei ole immä, issä?
Lätva ikken Öölimäele,
heitva hinda põlvili.
Imä opas. Tuud ma ei tiiä, mis tuu Öölimägi om.

RKM II 346, 614/5 (16) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsirr-lirr lõokõnõ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäi?
Vanamiis ragi maha.
Kos see vanamiis jäi?
Vanamiis kooli ära.
Koes timä mateti?
Pikä piindrä otsa pääle.
Kos see peenar jäi?
Tibukese siblitsi ja sablitsi.
Kos nee tibu jäie?
Taivale lindsi.
Minkas neile perrä minti?
Tulitside tungõldega,
varitside vangõrdõga,
hõpõtside kelliga,
kullatside kõrvõga.
Vurr-vurr-vurr! - Sis om kõik lakja lännü [mängijad mängimisel.]

RKM II 346, 615 (17) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma näi neid vaesid latsi,
kel ei ole essä, immä.
Lätvä ikkõn õlimäele,
heitva hinnäst põlvilõ.
Nad tahtse ära linnata
kui mesiläne lilli pääl.
Neil ol'l himmu mere pääl
hindä ära uputa.
Tulli püüdja Püha Vaim
uma armsa võrguga...

RKM II 346, 617 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere õhtust, perepapa, märti,
lasko sissõ sandikõisi, märti,
mi ei olõ nällasandi, "
mi olõ sandi kaugelt tullu. "
Võta no lampi lavva päält, "
kor'a no kokku kopikit...

RKM II 346, 618 (8) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, kui süüta olli minu rind,
kui ma esimest kord nägin sind.
Sinu silmad on mu südant haavand,
armutruudust puhta rinnale.
Vahelaul:
Ei mitte ühte tunnikest
ei kao sa minu südamest.
Sa minu meelest oled kuld,
nii kaua, kui sind katab muld.
Lillekeist, mis kandis minu rind,
ära iial unusta sa mind.
Oh, see lillekene ära närtsind,
närtsind on ka minu armastus.

RKM II 290, 675 (2) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 247, 505/6 < Rõuge khk., Kasaritsa v. < Mõniste - Minna Kokk < Oskar Luts, 60 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiuma Jakob, Kiumast peri
olli oru Reinu ori.
Refr.: hoost hoost kaljula
Ta teenis Valgjärve metsavahti,
sellest sai ta varsti lahti.
hoost hoost kaljula
Tema olli linnu putnu
ja neid puntsul sinna jätnu.
hoost hoost kaljula
Uratnik sis sinna toodi,
tegi asjast protokolli.
hoots hoots kaljula
Protokol sai Võrol viidus,
Jakobile pavesk toodus.
hoots hoots kaljula
Kas sa istud kolm kuud kinni
vai lased hennest p...pinni?
hoots hoots kaljula
Mees siis pingi pääle aie,
soldan tagaotsa kaie.
hoots hoots kaljula
Kui oli valu ära antud,
püksinöpsi kinni pantud.
hoots hoots kaljula
P... olli väegalt verrev,
nii kui vanal tuksil kirrev.
hoots hoots kaljula
Miina ütel: "Tuu ol hää,
et sa Võrolõ es jää.
hoots hoots kaljula
Vangi oles sinnu tapnu,
mure minnu maha matnu."
hoots hoots kaljula
Hõbeseekel lahti löödi,
seega hendäl pottõl toodi.
hoots hoots kaljula
Saadud Kasaritsa mees Oskar Lutsu käest, kes on minu naabril väimeheks 60 a vana.

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol'li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol'l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 227, 47/8 (4) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätsi küllä kükäkuli,
alta aga aia harguli.
Säält tuli vastu vana naine,
tal oli kaks tütrekest.
Ema pani tütre luku taha.
Kelmi külapoisi vallatu
murdsid lukku lõngutades,
murdsid rambi raputades.
Ennemb mina makan kivi kõrvan.
Kivi ei kisu,
kand ei kaku,
poiss ei jäta puutumata.

RKM II 227, 48/9 (5) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemas.
Soo-oh vai suremas,
siist maailmast minemas.
Vanapoissi hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Soo-oh vai hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Vanapoiss taht taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Soo-oh vai taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Kos sa tulet, vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Soo-oh vai vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Vanapoiss lät't põrgule,
tandsja takast järele.
Soo-oh lät't põrgule,
tandsja takast järele.
:,: Hüpake ja karake,
küll ti põrgun palade. :,:

RKM II 227, 50 (6) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
:,: Vanapoiss keetis kaeraputru. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss ol'li pal'lu söönu. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss kukkus lõhki surnus. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoisil aeti vitsa pääle. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss hakkas kepsu lööma. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss püüdis neiut kinni. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.

RKM II 227, 60/1 (16) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõalaul.
Aig jõudis kätte,
et pidi sõitma
oma kodukülast kaugele
ja sõjaväljale kord jõudma,
kus surm mind nõuab omale.
Pea jõuab aig,
et kuul meil kukkus
ja rind on hirmus verine.
Saksamaa sõjaväljal ootab,
haud on mul valmis kaivetud.
:,: Kus elusaatus mind on saatnud,
mu kihä, mis nii vaivatu. :,:
Ei ükski rist, ei ristisammas
ei tunnista, kus puhkan ma.
Ei ükski leinajate pisar
minu haual silmi niisuta.
:,: Kas olgu isa, ema, õde,
minu sõbrad kallid, tuttavad. :,:
Üks linnukene põhjapiirilt,
kes lindas talveks võõrsile,
:,: jäi puhkama tema risti peale
ja laulis kaua temale. :,:

RKM II 227, 63/4 (18) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Sääl Võru linnas vaikis kära
ja kõik maailm oli hingamas.
Üks kurblik noormees trellide taga,
ta laulis kadund priiusest.
Mind kuulge, vaiksed Võru järve lained,
mind kuulkem, tähed taiva all
ja andisandmist andke mulle,
sest vaivab mind suur vereheal.
Ma olin noor ja süda oli puhas
ja armastasin palavalt
üht neiut, kelle perast
ma olen saanud mõrtsukaks.
See neiu oli noor ja kena,
just nagu maikuu hommikul,
kui temaga sääl aias kõndsen,
mida paremat võis soovida.
Mu süda põleb viha perast,
ma tahtsin kätte tasuda.
Mu pistul paugub, ohver langeb
ja neiu vaikselt kisendab.
Sis sandarm minnu kinni haaras
ja vei mind vangihoonesse,
head õnne viimaks soovin sulle,
sest vaivab mind suur vereheal.

RKM II 197, 446/7 (1) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaeslapselaul.
:,: Väike ollin, ma es näe,
kos mo emä mateti. :,:
:,: Ilosa pikä pendrä pääle,
ilosa valge liiva ala. :,:
:,: Võõrasemä minno pes's,
viis kõrd päeval vitstega. :,:
:,: Rist ei lase' rõnguta',
kääbäs käsi küünütä. :,:
:,: Uibost satte häielmit (õitepärg),
minu silmäst pisarit. :,:
:,: Minu silmäpisara'
om ku kullakibena'. :,:
Võrus sedä iks laaleti. A oll iks vana läti laul ollu.

RKM II 197, 448/9 (2) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Armukadeduse valss.
Neiuke, sinuga ma
kudagi toime ei saa:
räägin sul armastust,
sa ei usu - oled nii vallatu sa.
Räägin sul armastusest,
sa ei usu - oled nii vallatu sa.
Annan sul tuhat kord musi,
vasta ei suudle sa mind.
Neiuke vastas nii aralt:
"Minagi armastan sind,
vabanda, kas vara vast küsin -
millal viid koju sa mind?"
Lillekimpu köidan
kallim sinule,
sinna sisse peidan
oma südame.
Ärä neetud olgu elu,
ärä neetud armastus,
ärä neetud noormees sina
ja kõik su teotus!
Võrumaalt pärit laul.

RKM II 190, 469 (1) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Emä havval.
Kui ma olli väikukõnõ,
es ma tea' kunas kooli oma emä.
Karjan käve, löüse mina
koes ol' mattet oma emä.
Valge liiva mäe sisse,
suure halja turba ala.
Oma emä tõsta' pääd,
mina tõsta turbakeist.
Rist om rassõ rindu pääl,
kääbäs rassõ kässi pääl,
rist ei lase' ringuta',
kääbas kässi küünitä'.

RKM II 190, 469/70 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Moonaka laul.
Kes tunnep mõisa moonamiist,
ärgu seisku tema eest,
kes tunnep temast alambat,
ei karda külma palavat.
Ta iga tahel valmis on,
nii kärmäst magab nagu konn,
kas olgu päeväl ehkä ööl
peat valmis olema ta tööl.
Kui väe(h) mõisal vastu ajap,
saab rublaga ta trahvitus,
kui põle rublat teenitu
küll mõisnik sedä ise teäp
(tint raamatusse sisse veäp).
Mino korteril ei ole ust,
kos puhada võin rahulist.
Tuul mängip minu kõrvu ees
nagu edendüse ees.
Vihm täidäp supikausikeist,
mis tuleb läbi katuse.
- - - - - - - - - - - - -
Et puuta andas kats või kolm,
kai aidast välja nagu tolm.
Ei mõisnik talle hobust anna',
naine kandis kotti kõveral.

RKM II 190, 471/2 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma laul.
Ema korjas mustõ villu,
vaehtas ja kauples villu.
Tahtis pojal vesti teha,
mis oli peris poja ilu.
Kui neet villat kaarsitu
ja langas ärä kedratu,
kes s'oo kanga kudaja?
Makke Mai ol' kudaja.
Kudaja sai liha süvvä',
päälegi viil õlut juvva'.
Kui see rõivas valmis saie,
Esä-emä üle kaie.
Rätsepat küll minti otsma
säitsmest vallast, kihelkunnast.
Naagli poodist tuudi paelu,
verevit ja valgit paelu.
Panti ümbre vesti kaela.
Naagli poodist tuudi paelu,
nii et hobu kaksas kaela.
Ma lää liina, säält tuu teki,
teki toon ma tedre karva,
pad'a pööra pardsi karva,
mis ei hõõru' peiu pihta.
Nüüd või minnä' mehele,
tulgu mulle kosja'poiss.

RKM II 190, 472/3 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. < Liisa Uibo (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
1. Ma olli üksi vanake
ja kodo jäänü' lambake,
ei mind siin ilman sallitu,
ei mulle kosja tulnu' ka.
Valeri, valera, valerallalla,
ei mulle kosja tulnu' ka.
2. See olli minu oma süü,
mis mina tegin rumalast,
kui poisi öösi tulliva,
siis võtsi ma neid sõimada.
3. Na saiva mu pääl' vihatses
ja kirjudi mulle kirjakest.
See nimi oli nõnda kirjutõt,
et ma ole ära põlõtut.
4. Ne rohke silmäpisara,
mis minu silmist joosiva,
kui nu' saas kokko korjattu,
võis kümme hobõst joodetu.
See laul om kuultu Uibo Liisa käest, kes oli Tartu puult peri ja elli Rõugeh köstri puul.

RKM II 190, 473/4 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu laul.
Sääl Riia liina väraval
seisis illus roosiaid.
Sääl roosiaia keskel
kolm ilusat neiut.
Mina võtsin ühe,
vend võttis tõise,
lase kolmandamal juurde(?)
roosiaida seisma.
Oh, tule, tule, neiu,
liiguta neid väravaid,
neid väravit päästen
tunnet sina rõõmu.
Sina kõrtsis käija,
sina viina jooja,
sina kaardimängija,
sina hobuseparsnik.
Vahelaul:
Kes tal roosi rindu pistis(?),
see tal pilk ta silma sihtis.
Tuule', tormi', maru' valju',
koledad ja külmad käed
võtsid õie purustada,
neiu truudust unustada.

RKM II 173, 75/7 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsilaul.
Piiri, piiri, pääsukõnõ,
tsiiri, tsiiri, tsirgukõnõ.
Kos su kulla pesäkene?
Varikun varva otsan,
kuiva kuusõ ossa pääl.
Kos tuu kuus jäi?
Vanamiis ragi maha'.
Kos tuu vanamiis jäi?
Ärä' kuuli.
Ko'es tedä matõti?
Pikä pindrõ otsa pääle.
Kos tuu pinnõr jäi?
Hain kasvi pääle.
Kos tuu hain jäi?
Vikat niitse maha'.
Kos tuu vikat jäi?
Kivi lei katski.
Kos tuu kivi jäi?
Merde vüürdü.
Kos tuu meri jäi?
Must härg jõi ärä'.
Kohe must härg jäi?
Lauta pagõsi.
Kohe tuu laut jäi?
Tuli palut maha'.
Ko'es tuhk jäi?
Kana' sablidsi lakja.
Kohe nuu' kana' jäivä'?
Taivalõ lintsi.
Minkas näile perrä mintäs?
Tulitsite tungõldõga,
vasitsite vangõrdõga.
Mis sääl taivan tetti?
Kullast korvi koeti.
Niimuudu vana' inemise' puul lauldõn opsiva' latsilõ.
Ku kats last oll, sõs üts küsse ja tõõnõ vastas.

RKM II 173, 84 (8) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Salm.
Vanatütruk, rõipõluu'.
Sa piat Reoli suu pääle minemä.
Suvõl viise nõgõlma,
talvõl lummõ sõgõlma.

RKM II 173, 123 (52) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mii' kakimi ütskõrd linnu. Sõs läts kats mustan rõivan miist müüdä. Muidu' antas õks "jõudu" vai "jummal appi", aga nuu' es ütle midägi. Üts vanõmb kakja nakas laulma:
"Minke müüdä', musta' mehe',
tõrkõ müüdä', tõrvaskannu'.
Kes ei tunnõ' tervitä
ega anda "jummal appi."
Ku mehe' tagasi tulliva, sõs nää' küll teredi.

RKM II 173, 173/4 (31) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haani miiss.
:,: Haani miist ei või joht laita :,:
:,: uma haha kuuõga. :,:
:,: Haani miiss vidi lubjakive :,:
:,: kats-kolm päivä Võrolõ. :,:
:,: Sääl tää astõ Tiganiku puuti :,:
:,: uma kolmõ kopkaga. :,:
:,: Tahtsõ osta püksi nöpsi :,:
:,: uma higivaiva iist. :,:
:,: Sõs tää nägi silgupüttü :,:
:,: Tiganiku leti iin. :,:
:,: Sääl tä pallõl poodi säksä: :,:
:,: "Esänd, lupa' hämmätä." :,:
:,: "Hämmä', no hämmä, Haani miiss :,:
:,: uma küdsi kardokat!" :,:
:,: Haani miist ei tohi' laita :,:
:,: uma haha kuuõga! :,:
(Märkus. Lauldes tuleb iga värssi või rida korrata.)

RKM II 173, 174/7 (32) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < laulualbumist (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul.
Ümberringi mäed ja orud,
taadi-ridi-raa,
järvi üle mitme saja,
taadi-ridi-raa.
:,: See on Haanja mägismaa,
millest tahan jutusta. :,:
Ilu ei saa patta panda,
taadi-ridi-raa,
suuri saake ohvrilt võtta,
taadi-ridi-raa.
:,: Nii on lood meil "Munamäel"
"Tasujas" ja "Tammemäel".* :,:
Mõni asi veab viltu,
taadi-ridi-raa.
Tasane* see teeb vaid sõitu,
taadi-ridi-raa.
:,: Jutustada tahan ma,
tähele nüüd pane sa. :,:
Metsatööle, põhuveole,
taadi-ridi-raa,
aetakse kui mõisatööle,
taadi-ridi-raa.
:,: Brigadir on päris hull -
ei ta anna rahu mul. :,:
Mõni veab nahka päeval,
taadi-ridi-raa,
öösel aga tööle käib,
taadi-ridi-raa.
:,: Jaan, no astu rutuga,
hommik pea nüüd saabub ka. :,:
Normipäevi mõnel vähe,
taadi-ridi-raa,
arstitähti üle saja,
taadi-ridi-raa.
:,: Koobak, olen haige vist,
anna tööst mul vabastust. :,:
Raha saame üsna vähe,
taadi-ridi-raa,
turule viib mõni nahka,
taadi-ridi-raa.
:,: Kauplema peab kõigega,
muidu läbi küll ei saa. :,:
Revisjon on tööst meil väsind,
taadi-ridi-raa,
kevad äratab nad üles,
taadi-ridi-raa.
:,: Keera käised ülesse,
asu tööle kallale. :,:
Mitmed veavad vägikaigast,
taadi-ridi-raa,
kasvõi Munamägi paigast,
taadi-ridi-raa.
:,: Jüri, tõmba hoolega,
võit, see peab tulema. :,:
Lumi sulab, päike paistab,
taadi-ridi-raa,
maa meilt ootab käsi kärmeid,
taadi-ridi-raa.
:,: Külvama peab hoolega,
vili siis lööb mühama! :,:

RKM II 173, 178/80 (33) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl Peetri linnas...
Sääl Peetri linnas, kus vaikinud kära
ja kõik maailm oli hingamas,
üks noormees vangide trellide taga,
ta kurtis kadund priiusest:
"Mind kuuldkõ, vaiksed Neeva jõe lained,
mind kuuldkõ, tähed taiva all.
Mind kuuldkõ, kõrgõd vangide tornid
ja andsis andmist ankõ mul.
Mu süä oli ka kord puhas,
ma armastasin palavalt
üht kenad neidu, kelle peräst
nüüd pia ma vangin olõma.
See oli ühel suvisõl õhtul,
just nagu maikuu hommingul,
ma roosiaias väljas istsin
ja ootsin oma kallimat.
Ta tuli, aga mitte üksi,
üks noormees seldsis temaga,
mu süda hirmsas vihas kees,
ma tahtsin teda surmata.
Mul pistul paukus, ohver langes
ja neiu hirmsast' kiljatas:
"Mu kallima sa tapsid ära,
sa olõt hirmus mõrtsukas!"
Sõs sandarmit mu kinni võtsit
ja viisit vangihoonõhõ.
Siin Peetri linnas kõrgõs tornis
pean raudu kandma eluaig.
Jää jumalaga, kuldnõ põli,
jää jumalaga, minu õnn!
Jää jumalaga, petis neiu,
ei teineteist me enam näe.
Siin Peetri linnas kõrges tornis
pean raudu kandma surmani.
Ma oma elust õnnõ lootsin,
kuid õnnõtus sai osaks mul."

RKM II 173, 180 (34) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ants oll väikene sannamees.
(Teatakse viisi, kuid kõiki sõnu mitte.)
Ants oll väikene saunamees,
sann oll suurõ mõtsa seen.
Hundi', karu' ka kõisid sees...
Sõs Ants pand säidse tsika tõlla
ette ja sõit mõisalõ kaibama,
vana immiss oll kõgõ iin.
Vahelõ laulti: "Juuli vallõraa..."

RKM II 173, 183/6 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõmpsit pikä' püksi' jalga.
Tõmpsit pikä' püksi' jalga,
võtsõt taadõvkaki sälgä.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Võtsõt kõrdsist poolõ tuupi
kibõdat ja vihajuuki.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Käändset sisse naabri käärul,
mõtlit: "Nüüd vii viina Leenul!"
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Tarrõ astõt, istõt anti,
kohvitassi laual kanti.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Sina rääksid ääri-viiri,
alustasid jutunüüri.
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kadund kana kirju
või om joosnu' teile varju?"
Trullai-ruudi rallal-laa...
Perepapa juttu mõistsõ
ja sul targalt ärä' kostsõ
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kannu neli tükkü,
tuu ja säe nad sullõ ette.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Kui sa võtat vanast liigist,
kaasavara saat sa kõigist.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Lehmä saat ja lambakar'a,
pulma ajas tapa här'ä.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kui viil jummal annab päivi,
püüä ka viil merest kallu.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kupa' võtat noorõst liigist,
ilma jäät sa sellest kõigõst."
Trullai-ruudi rallalaa...
Kui mul noorõmbat ei anta,
jätä maha' vana tantõ.
Trullai-ruudi ralla-laa,
Trullai-ruudi ralla-laa.
Ta om vana kassi mooti,
kes tiib talvõl ahju vooti.
Trullai-ruudi ralla-laa,
trullai-ruudi ralla-laa.

RKM II 173, 186/9 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs.
Kord sõitsõ Piitre küläs sääl,
käis pruuti omal otsimas.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
käis pruuti omal otsimas.
Kui Aru tuppa jõudsõ tää,
kolm neiud nägi oma ees.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kolm neiud nägi oma ees.
Kolm küsümist ma anna teil,
kes vastust tuu, see minul om.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes vastust tuu, see minul om.
Mis pikemp om viil pikäst üüst,
mis sügävämb om mereviist?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mis sügävämb om mereviist?
Mis ohakast om terävämb,
kes kur'ast naisest õelamb om?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur'ast naisest õelamb om?
Mis rohust rohilidsemb viil,
kes kur'ast naisest õelamb viil?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur'ast naisest õelamb viil?
Kats õdõ jäid sääl mõtlõma,
kuid kolmas vastas kõrraga.
Valeriih, valõraah, valõrallalaa,
kuid kolmas vastas kõrraga:
"Arm pikemb om viil pikäst üüst,
põrgu sügävämb om mereviist.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
põrgu sügävämb om mereviist.
Kiil ohakast om terävämb
ja kurat naisest õelamb om.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
ja kurat naisest õelamb om.
Värm rohust rohildsemb viil
ja kurat naisest õelamb viil.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
ja kurat naisest õelamb viil."
Sa olõt vastand õiõtõ,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Sest ütlen, neiud, ikka teil:
teil olgu ikka kindel miil.
Valõriih, valõraah, valõ rallalaa,
teil olgu ikka kindel miil.
Ku peigmiiss küsüss kavalast,
sõs vastust ankõ avalast.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
sõs vastust ankõ avalast!
Seda laulu kuulsin ma 1963. a. 30. novembri õhtul raadiost saates, milles räägiti laupäeva veetmisest Saaremaal enne ja nüüd.
Sõnad olid küll samad, aga viis hoopiski erinev käesolevast. Samuti ei esinenud seal refrääni.

RKM II 173, 190/2 (3) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul süä siin kergis ja kiib,
mind otsata rahutuks tiib.
Mul ojad ja ohtjad on ees,
ma olõ üts õnnõtu mees.
Nii nuttis ja kurtis ta sääl
jõe kaldal, kus roosid vii pääl.
Sõs vagusi mõttõssõ jäeb,
üht pilti vee pinnal ta näeb.
Üht neiud ku taivanõ ilm
tõi ette tä unistav silm.
Kuldkannõl täl kõlisõs käen...
Nii istsõ tää lainide väen.
Ta laulis: "Kõik maapäälne arm
om tühi ja kaduv kui põrm.
Arm üksi veevoogudõ seen.
Oh tulõ mu juurõ, sa mees.
Sind ootavad teenijad all
veetemplis, kus särab kristall.
Kus kullast ja hõbedast puud,
sääl anna ma, noormees, sul suud."
Sääl mõtlõs sõs unistav mees:
"Suur voli vist voogudõ sees...
siin ilman om hädä ja piin,
vee vilus, tõest' ilus om siin.
Ma tulõ, ma tulõ, mu neid,
mu õnnis ja õnnõlik leid!
See süäme rõõmsaks mul teeb,
et vesigi kohab ja keeb."
Neid tõmmas ta kaenlassõ sääl
ja kadus veevoogudõ päält.
Veel lainiten nätä' om ring,
kos kattõ see õnnõtu hing.
Niimoodi lauldi seda laulu siis, kui teda üksi lauldi, aga kui lauldi "tsõõrin" (ringmängus), siis lauldi iga salmi, s.t. iga 4 värsi järel refräänina:
"Nuta poiss ja kurvasta!
Ega ma sind ei armasta.
Nuta poiss ja kurvasta -
ega ma sind ei armasta!"
Muidu käidi tsõõris, aga kui tuli refrään, siis tantsiti tsõõri sees. Enamus käesolevatest lauludest (nii selles kui I vihus) on tsõõrilaulud.

RKM II 173, 193/5 (4) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimiiss läts vällä.
Üts jahimiiss läts vällä
sääl kasõmõtsa puul,
üts jahimiiss läts vällä, vällä
sääl kasõmõtsa puul.
Suvi oli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän,
toominga ja õiõnupu'
naksi valla minemä.
Tal tii pääl vasta tuli
noor illus tütärlats.
Tal tii pääl vasta tuli, tuli
noor illus tütärlats.
Suvi olli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän.
Toominga ja õiõnupu'
naksi' valla minemä.
Ta teretäs ja küsis:
"Kos puul su mõttõ om?"
Ta teretäs ja küsis, küsis:
"Kos puul su mõttõ om?"
Suvi olli kätte tulõman...
"Kos muial om mu mõttõ
ku kasõmõtsa puul?
Kos muial om mu mõttõ, mõttõ
ku kasõmõtsa puul?"
Suvi olli kätte tulõman...
Siis võtamõ nüüd sõrmust
siin so'ga vaheta,
sest võtamõ nüüd sõrmust, sõrmust
siin so'ga vaheta.
Suvi olli kätte tulõman...
See panõ' hindäl sõrmõ,
jää pruudiks minulõ.
See panõ' hindäl sõrmõ
ja kanna' eluaig.
Suvi oli kätte tulõman,
tali oli müüdä minemän.
Toominga' ja õiõnupu'
naksi valla minemä.
Niimoodi laulab seda laulu vanem põlvkond, kuid keskmine põlvkond laulab kordussalmina
"Suvi olli kätte tulõman..." asemel:
"Hurraa, sest neiud elagu
ja vanadpoisi suregu.
Nad suregu ja suregu!"

RKM II 173, 196/8 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kos käüsit, väike Annake?
:,: Kos käüsit, väike Annake? :,:
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi radi rallalaa.
Ma käüsin mõtsan kõndiman
ja mõtsan marju noppiman
(ja linnupesi otsiman).
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi raadi rallalaa.
Kes om su hiussit sasinu,
kes om su kleiti rebinü?
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi radi rallala.
Miks oled sa nii ehmahtand,
kes on sind väga ehmahtand?
Valõrillallaa, valõrallalaa,
ai riidi-raadi rallalaa.
Tuul om mu kleiti rebinü,
ta om mu hiussit sasinu.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi-radi rallalaa.
Mind pole keegi ehmatand,
mind jänes põõsas ehmatas.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
ai ridi raadi rallala.
Kuid ära salga, Annake -
küll me su lugu teame.
Valõrillalaa, valõrallalaa,
valõridi-radi rallalaa.
Selle laulu sõnad on vahelt ununenud. Selle laulu kordussalmi laulmisel on samuti erinevusi.
S. Lepp laulab:
"Ai rillalaa, ai rallalaa,
ai ridi roosa rallalaa."
M. Kirbits laulab:
"Ai rillalaa, ai rallalaa,
ai ridi radi rallalaa."
Mõned noored, kes laulu oskavad, laulavad:
"Valerillalaa, valerallalaa,
valeridi radi rallalaa."
See laul ei ole mul ühe kindla isiku käest üles kirjutatud, vaid iga laulja ütles mõne rea juurde. Ja kui seda M. Kirbitsale lugesin, ütles ta selle laulu sõnad nii ennem ka olnud, ainult, et mõned read olid veel, neid aga ta enam ei mäletavat.

RKM II 173, 199 (6) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Ku sa' sukugi ei taha',
et ma siin pia elämä,
lasõ hinnäst õkva maha'
edimädse pauguga."
"Lõpõta nüüd oma nuttu -
päseda võit vaiva seest.
Mina joosõ kodu ruttu,
tuu sull' püssä taadi käest".
See' olevat ka pikk laul olnud,
kuid nüüd on ta ununenud.
Siin ümbruses mäletab seda laulu ainult M. Kirbits ja temagi ainult osaliselt.

RKM II 173, 200/1 (7) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli mina väikene mehekene.
Olli mina väikene mehekene,
põlvõpittu poiskõnõ.
Vat luu, vat lulii,
põlvõpittu poisikõnõ.
Üüse pessi mõisarehet,
päivä künni mõõdumaa.
Vat luu, vat lulii,
päivä künni mõõdumaa.
Panni hobu lumpi süümä,
esi' hiitsi magama.
Vat luu, vat lulii,
esi' hiitsi magama.
Varas tulle varikust,
kuri miiss tull kuusistust.
Vat luu, vat lulii,
kuri miiss tull kuusistust.
Varast tillo täkkukõsõ,
rohilidse ruunakõsõ.
Vat luu, vat lulii,
rohilidse ruunakõsõ.
Isa üte'l: "Missa' ikõt, pojakõnõ. Istu' Hallilõ sälgä ja sõida' üle Kivestümäe, Kivestüneiu' nägevä.
Seda laulu oskab ainult M. Kirbits nii kaugele. S. Lepp oskab ainult algust. Nüüd õpetatakse seda laulu koolis, kuid teistmoodi sõnadega ja viisis on ka natuke erinevust.

RKM II 155, 163/4 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui väikene olin.
1) Kui väikene olin, karjas käisin,
leuse, kus mu isa-ema.
Halja liivamäe otsas,
ilusa halja turba all.
2) Sääl ma kaibsi omal emal,
mis tegi võõrasema.
"Nõsta pääd, emakene,
mina tõsta turbakest."
3) "Rist raske rindu pääl,
kääbas kõva käsi pääl.
Rist ei lase ringutada,
kääbas käsi küünutada."
4) Sääl ma kaibsi, mis tege võõrasema.
Võõrasema saatse minno uibo
manu vitsu lõikama.
Uibost pudusi valge häilmet,
need olid minu silma vesi

RKM II 155, 164 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
1) Pruut on pääst kui roositaim,
värises minu silma sees,
aga kui ta saab mu naiseks
on kui madu põrgu sees.
2) Kas ei ole seda näinud,
et kui mõni vaene mees,
kui pulmad on ära tehtud,
elab kui põrgu sees.
3) Armsad sõbrad, vennad,
võtke seda õpetust,
kui pulmad on tehtud,
kahetsete nutuga.

RKM II 155, 167 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poissmehe elu.
1) Küll kurblik on poissmehe elu,
heameelega võtaksin naist...
Pagan teeb see aga peavalu,
ei leia ma ühte ega teist.
2) Küll olen ma kosjas käinud,
mitu ja mõndagi neidu näinud,
ma ruttu sain vastuse,
Sule talumats ma ei läe.
(Peaks järgnema.)

RKM II 155, 167 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sulase unistus.
1) Ei taha ma olla sulane,
maaelu ei meeldi minule,
lähen linna saksa mängima
ja uhket elu elama.
2) Ei vaeva mind sääl raske töö,
aga päevad otsa lulli löön.
Öö takka järele ei tööd
ma tee kunagi.
3) (--- vahele jäänud.)
4) Mulle nuuskamiseks taskurätt, ei
pruugi mul nina kahe sõrmega nuusata.

RKM II 155, 168 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Mari Sikk (Hütt), s. 1877 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
1) Juku, Eedi, kõik nad vaatavad,
üksi rikast neiut tahtvad,
Ref. Tralala, tralala, tralala laskvad
tantsu pillita. See on poiste lipukiri,
vaestel olgu nipitiri.
2) Raha paha, poisid hüüdvad
kulla kuljuseid puudvad.
Ref. Tralala, tralala, tralala laskvad
tantsu pillita. See on poiste lipukiri,
vaestel olgu nipitiri...

RKM II 155, 169 < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Taga Kolga
Herikutsi? kellamael
suure pühi sokari,
kus sigu, lambaid tapeti.
Silma näevad, kõrvad kuulvad,
aga suu ei maitsnud midagi.

RKM II 155, 175 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Herrad surevad, mõisad põlevad,
memm küses sibulat pannil.
Telefon, telefon säädust tõi,
tulepomm lahki lõi.

RKM II 155, 258 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sulase unistus.
Ma magaks
kella kümneni,
kui neiu oleks ma,
aga minu kõht on
ära kuivanud
silgu leivaga...

RKM II 155, 258 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ema süda.
(Üks paigake siin ilmas on)
Kas ema süda tunned sa...

RKM II 155, 258 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õrn ööbik.
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
sel lahel lehekel lehekuul.

RKM II 155, 260 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kirju kukk tuli toast välja.
1) :,: Kirju kukk tuli toast välja,
soputas ja tegi nalja. :,:
2) Lubas Tohvri aeda minna,
et saaks Tohvri kanu kaia.
...

RKM II 155, 263/4 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Palu t. - Edgar Kuuba < Miina Pang (Punt), s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lapsepõlvelaul.
1) Õnne aig, kus lill ja kaja
kodunurmel mind veel teretas,
meeles mul veel isamaja,
kus kallis ema kaisutas.
2) Õnne aig, sa kallis lapsepõli.
Oh, tule veel, oh korraks tagasi.
Lapsepõlv, kus süda rõõmu leidis,
las veel astun sinu radasid.
3) Õnne aig ei tule enam tagasi,
ajamerest jäädavalt uinutab,
isamajagi siin enam pole,
kurtes võõral rajal, rändan ma.
(Laulul on viis.)

RKM II 155, 265 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Elma Pang, s. 1914 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maailma loomine.
1) Algus oli esmaspäev.
Maa, see loodi teisipäeval,
kolmapäeval juba nähti
päikest, kuud ja taevatähti.
Ahv ja abielumees loodi
neljapäeva sees.
Reedel alles madu tuli,
laupäeval Eva kohal oli.
2) Pühapäeva rahu see
polnud maksev huuldele.
Tänapäeva ikka sama armastus suudlusega.
Kuigi maailm läheks hukka
armastuse suudlusega,
kuigi kurat istuks kukil,
suudeldakse ikkagi.
(Viis: Vanasti, kui maailm loodi.)

RKM II 155, 266/7 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Pang, s. 1883 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jahilaul.
1) Küll metsas, ka luhal,
ma rändan igal kohal.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
2) Ma lasen hunte,
hirvi, põtru õige ruttu.
Ka reinarüü jääb mulle.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
3) Kui istun mättal maha,
ei lauda ma siis taha,
mul mururohust küll.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
4) Kui lõpeb metsakära,
lähen koju ma ära.
:,: Ali lo - ma olen
lõbus jahimees. :,:
(Laulul on viis.)

RKM II 155, 267/8 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Pang, s. 1883 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õpetaja, peris siga.
1) Õpetaja, peris siga,
tal on mitu puudust, viga.
Sirib, lurib, vantsib,
käega vastu kantslit kopsib.
Kuus päiva päe õpib,
seitsmendal välja klopib.
Opab mehi, opab naisi,
selle eest tal vald ja mõisa.
Säänest pane sitapütti,
klopi nii, et seal saab pulli.

RKM II 155, 381/2 (1) < Rõuge khk., Sokari k. - Eva Jänes, Antsla keskkooli õpilane < Juuli Karjus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaugel, kaugel vaenuväljal
Augustovo metsa all
näha vaikne hauaküngas,
künkal lihtne valge rist,
sinna ühisesse hauda
maetud mitu sõjameest.
Mitu vaprat Eesti venda
puhkavad seal igavesti,
ei neid ehi hauda lilled,
ei näha pärga ka.
Pole keegi nutnud pisart
nende vilu haua peal.
Ainult hauda ehib lilled,
künkal lihtne valge rist.
Oh, te kallid sõjamehed,
kes te hauas puhkate,
te nimed põlvest põlve
kustumata elagu.

RKM II 148, 242 (14) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas
1) Mäe otsas kalju lossis
õitses mul üks õieke.
2) Lossiherra ainus tütar
oli minu armuke.
3) Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool.
4) Lossi aken seisis lahti,
armukene laulis seal.
5) Aasta perast läksin jälle
sedasama tutvad teed,
6) Lossi aken seisis kinni,
ei sealt kuulnud ühtki häält.
7) Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
8) Kurvad laulud lõi ta mulle,
kurvalt kuulsin ma ta häält:
9) "Olen lahti ilma vaevast,
tule ka mu juure sa.
10) Teistel armastus on magus,
meile vihakarikas."

RKM II 148, 243 (15) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Karjase hommikulaul
1. Hüiavad pasunad, tõuskem üles magajad.
Lähame, karjase, metsa karjaga.
Tallekesed, lambad ka on kõik rõõmsalt meiega.
Siit ja sealt põllu pealt
kuuluks lauluhäält.
2. Liblikat kõiguvad, metsa poole lendavad.
Mullika tammuvad vilu otsima.
Metsas on nii varske õhk, metsas selge siidi põhk.
Metsa sees põesa sees selge allik ees.
3. Päike nii vagusi vajub ikka edasi.
Pilved ka ujuvad üle metsa - maa.
Päike läheb loojale, lahme koju, karjase.
Rõõmus meel ikka veel kõnnib meie eel.

RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres.
1. Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa pääl
leidsin lille, mis nii ilus,
ei ta sarnast polegi.
2. Lille ilu ihaldades
ligemalle läksin ma,
kätt saal välja sirutasin,
tahtsin lille noppida.
3. Aga rohust rooma välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ta ei õitse sinule."

RKM II 148, 244 (17) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene.
1. Oh, ma vaene, miks ma läksin
joodikulle mehele?
Joodikul saad nälga näha,
ei saa enam tagasi.
2. Oh, mu ema, oh, mu isa,
miks te mind küll kasvadit!
Parem võinuks jõkke heita
või ka jõe laintesse.
3. Seal mind vesi veeretanud
ja mind suureks kasvatand,
hirvelehm mind oleks jootnud
oma rinnapiimaga.

RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad?
Mees:
Mis sa nutad, mis sul viga,
minu kallis naisuke?
Kas sul puudub puhast leiba
või ei armasta sa mind?
Naine:
Mul ei puudu puhast leiba,
sa ei ole armas mul.
Mees:
Miks siis võtsid mulle tulla,
kui ei olnud armas sul?
Naine:
Vanemad mind sulle sundsid
vastu tahtmist minema.
Mees:
Lahutagem sängiriided,
laulatuse sõrmused.

RKM II 148, 245/6 (19) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kloostris
1. Nüüd siin kloostris igavuses
omad päevad lõpetan,
nutan härdast, kaeban valjust,
oma häda jumalal.
2. Ema, kes mind sünnitanud,
tema palet pole näind,
isa, kes mind kasvatanud,
hingab ammu mulla all.
3. Peigmees, kes mul tõutanud
truiks jääda surmani,
aga noorte meeste sõna
on kui lumi kevadel.
4. Kui ma ükskord ära suren,
igaveste hauda lään
ja siis mõtle selle peale,
arm ja õnn on üürike.
5. Peigmees, sulle mälestuseks
omad parlid jätan ma,
mis ma ikka kaelas kandsin
musta siidipaelaga.
6. Istuta mu haua paale
lilled helesinised,
istuta, kui päike paistab,
lilled hauda varjama.

RKM II 148, 247 (20) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringimängu laul.
Kus käisid, veike Annake,
kus käisid, veike Annake?
Ref. Oi rillalla, oi rallalla
oi ridi roosa rallalla.
:,: Ma käisin metsas kõndimas :,:
Ref.
:,: Ja roosi lille noppimas :,:
Ref.
:,: Mis oled sa nii ehmatand :,:
Ref.
:,: Mind jänes põesas ehmatas :,:
Ref.
:,: Kes on su kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Mets on mu kleiti rebinud :,:
Ref.
:,: Kes on su juuksid sasinud :,:
Ref.
:,: Tuul on mu juuksed sasinud :,:
Ref.

RKM II 148, 248 (21) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Jahimees.
Üks jahimees läks välja
seal kasemetsa pool,
üks jahimees läks välja, välja
seal kasemetsa pool.
Ref. Sui oli kätte tulemas,
sui oli kätte tulemas,
:,: Toomingad ja õienupud
olid lahti minemas. :,:
:,: Tal tee pääl vastu tuli, tuli
noor ilus tütarlaps. :,:
Ref.
:,: Ta teretas ja hüüdis, hüüdis:
"Kus pool su mõtted on?" :,:
Ref.
:,: "Kus mujale mu mõtted, mõtted
kui kasemetsa pool. :,:

RKM II 148, 249/50 (22) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaks neidu.
Ringilaul.
1. Kaks neidu metsa kõndma läks,
kaks neidu metsa kõndma läks,
üks rikas, teine vaene,
üks rikas, teine vaene.
Ref. Ta rittas tiritam, tiritam,
ta rittas tiritam, tiritam.
Taadi ridi raa, taadi ridi raa.
2. :,: See küsis rikka käest: :,:
:,: "Miks oled sa nii murelik?" :,:
Ref.
3. :,: "Ma võin küll sulle ütelda, :,:
:,: mis olen ma nii murelik. :,:
Ref.
4. :,: See poiss, kes mind nüüd armastab, :,:
:,: see armastab meid mõlemaid." :,:
Ref.
5. :,: Poiss istus kaugel vii puu all :,:
:,: ja kuulis kõik neid sõnu. :,:
Ref.
6. :,: Ta ohkas raskest südamest: :,:
:,: "Mis pean ma, vaene, tegema? :,:
Ref.
7. :,: Kui rikka naise võtan ma, :,:
:,: kus jääb see vaene üksinda. :,:
Ref.
8. :,: Parem jätan maha mõlemad :,:
:,: ja kosin omal kolmanda." :,:
Ref.

RKM II 148, 250/1 (23) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Jüts.
Juts oli rikka jesa poiga,
Juts oli rikka jesa poiga.
Võtse vaest last armasta,
võtse vaest last armasta.
2. :,: Kui jesa sedä teedä saie, :,:
:,: saat är poja võõral maal. :,:
3. :,: Kuule, kuis me kellä lööva, :,:
:,: tiä ei kes koolnu um. :,:
4. :,: Tu nu mõrsja um är koolnu, :,:
:,: kellel hummen saaja um. :,:
5. :,: Kuus aga velle kirstu kantse, :,:
:,: kõik oli leina rõivasten. :,:
6. :,: Peigmees esi risti kantse, :,:
:,: pisar silmast tsilkuman. :,:
7. :,: Peigmees võtse vaiva väidse :,:
:,: lõigas hindäle kõrisse. :,:
8. :,: Las nu tsilguda mu veri :,:
:,: mõrsjakõse havvale. :,:

RKM II 148, 251/2 (24) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul.
Aadamil oli seitse poega,
seitse poega Aadamil,
Ei nad söönd, ei nad joond,
ei nad teadnud armastust.
Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii.
Tehti ringmäng ja üks oli ringi sees ja siis, kui lauldi, et siis nad tegivad kõik nii, siis see, kes oli ringi sees, mis see siis ees tegi, seda pidid kõik järgi tegema, ja see, kes nii ruttu järgi teha ei saanud, see pidi siis ringi sisse minema.

RKM II 135, 413/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seadus.
1) Kõik Vene riigi seadus
on ropp ja roojane
ja mõisnikute kubjas
meid rõhub rängasti.
2) Kõik aastad mööda läinud
on suure murega
ja meie silmad näinud
neid tooreid tegusid.
3) Siis rahvast vangi võeti
sel tapapingile
ja ridastikku seati
neid söödaks kuulile.
4) Ei laste nutukisa
neid röövleid liiguta,
nad maha tapsid isa,
oh, teie timukad!
5) Ka Tallinna on näinud
üht niisugust röövlitööd,
mis uuel turul teinud
on timukate käed.
6) Kõik nutvad meie isa,
oh, keiser halasta!
Kas meie nutukisa
ei jõua liiguta?
7) Ka keiser hüüdeid kannab,
kel käed punased.
Ta neile jõudu annab,
kel käed on punased.
8) Manzuurias ei olnud
neid täpseid ülemaid,
kus on see vaprus tulnud,
kes tapab kerjaid?
9) Kurupatkim magab kambris
jaapani neiuga
ja sõjavägi väljal
võitleb surmaga.
10) On taganemise meister
Kurupatkim, kuulus mees
ja surnute register
seisab tal silme ees.
11) Siis voolas verejõgi
seal sõjavälja peal,
aga mis Kurupatkim tegi?
Ta lakkus trahteris.
12) Seal koeraliha söödi,
kolm rubla maksis nael
ja vene tantsu löödi,
et raugeks nälginud kael.
13) Nüüd Vene kotkal häbi,
et Jaapan väike mees
ja peksis Vene läbi,
tal silmad häbi sees.
14) Üks lambapea seal leiti
ja sõtta saadeti,
see lepituseks hüüti,
suurt võitu oodeti.
15) Ei olnud rahval kinnitust,
mis tehti sõjateel,
sest rahva kulla võimul
ja võitu ei loodud veel.
16) Kui rahvast vaja võita
seal võimu välja peal,
nad võisid joosta peitu
ja siiski hirmu veel.
17) Kus mehine käsi voodist,
huraa, nad hüüdsivad
ja naisi-lapsi voodis
nad tappa püüdsivad.
18) Miks Keiser Maratiine
Alviine mägistel,
miks ei tee sõjamüra
meil vene jõgedel?
19) Seal timukad kõik ringi,
nad sõitvad tõlla sees
ja löövad vere mängu,
kõik oiged tema ees.
20) Timukate süüdi tundvad,
kui punast näevad nad.
Nad ise punast kannavad,
need kroonu ülemad.
21) Küll vere süüd on raske,
kellel ristid rinna peal,
ka punane pael uhkem,
on nende pükste peal.
22) Neil rinnas verevapid
ja mõõgad puusa peal,
neil kulda täis on kapid,
kõik meie vaev on seal.
23) Nebukatolt mehel
seamolli karjaga,
sai sõjavälja ligi,
läks põhja korraga.

RKM II 135, 419 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Metsad kaovad.
1) Metsad kaovad silma näes,
hinnad tõusevad kõrgele,
sest et tarvidus on tõusnud
viimasel ajal jõudsasti.
2) Võsastik nüüd raiutakse
puha peksuvitsadeks,
vanem mets kõik võetakse
võllasteks ja silmusteks.
3) Metsad kaovad silma nähes,
hinnad tõusevad kõrgele,
kui ei tule ruttu lõppu
vabaduse a'al.

RKM II 135, 420 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eesti mees ja tema sugu.
1) Eesti mees ja tema sugu,
neist ei peeta kuskil lugu,
ei ole õigust Eestimaal
ei sõnal ega teol.
2) Ei me tea, mis see viga,
talupoega hüütaks "siga",
talupojal paksu turja,
sest et nema omma orja.
3) Vana Eesti härra kurjus,
kui ta karu viisil karjus,
mõni Eesti usupapp
on vihas kui mõru sapp.

RKM II 135, 421 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, vennad!
1) Oh, vennad, kuulge seda,
üks tuhat ja kakssada.
Üks tore, uhke rahvasugu,
kes täidab üksnes oma pugu.
2) Oh Eesti mees, sa vaene vilets,
sind hirmsat piinab junkruselts.
Kui viimast Eesti vanemat
siit rüütlimõõk viis hauda.
3) Armsad Eesti vennad,
vaatake tagasi,
oh, sa vaene Eesti sugu,
küll on hale sinu lugu.

RKM II 135, 422/3 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seapea laul.
1) See jäme linna lihunik,
kes haiseb viinast nagu sikk,
kui tema "savikõrtsi" sai,
siis tema sinna ööseks jäi.
2) Siis küsis kõrtsi Leena käest:
"Kuhu lähed sa õhtul magama?"
See Leena oli kaval küll,
sest talv oli külm.
3) Seepärast olen oppnud ma
kõrtsiahjus magama,
kui tuli kambris kustunud,
siis kobis kambrist tuppa ta.
4) Kui ahju juurde jõudis ta,
siis siga vastu tuli tal.
Siis seapea oli tal pükste sees
ja tagumine ots oli ees.
5) Siis kõrtsi mööda kihutas
ja pingid ümber virutas.
Siis Leena oli, kus ta koht,
naeris nii, et katkes kõht.

RKM II 135, 423 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ei saa abi keisri käest.
1) Ei abi saa keisri käest,
kes rahva verest elab,
me peame iks omast
väest priiust taga nõudma.
2) Las herrad kadugu!
Meil priius tulemas.
Me peame iks võitma...
(Järgneb)

RKM II 135, 423/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orjalaul.
1) Oh mõeldes, miks sa ehmatad,
et kuuled santi tulevat,
ei võtta veskid sinu käest,
kepp ja kott on omast käest...
......
Viimane salm:
Vainu isa teada sai,
et kurat koopas komme sõi.
Pistu pika redeli tõi,
koopast kuradi välja tõi.

RKM II 135, 425 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
seal kõndis üks rändur üksi,
kes ära vandus oma isade maad.
2) Ta kõndis läbi suure laane,
kus kõlas vaid lindude laul.
Tal seljas olid katkised rõivad
ja jalas närused saapad.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
siis paadikese eest leidis.

RKM II 135, 425/6 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < August Langus, s. 1898 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seal Siberis Baikali taga.
1) Seal Siberis Baikali taga,
kus põlised metsad ja mäed,
üks rändur sääl üksind kõndis,
ära vandus oma isade maa.
2) Ta kõndis läbi suure metsa,
kus kõlas vaid lindude laul.
Üht kotikest seljas ta kandis,
kus kuivand suhkarid sees.
3) Kui Baikali äärde ta jõudis,
üht paadikest leidis ta eest,
siis rõõmsasti ta paati astus
ja paadike libises vees.
4) Kui paadike kaldale jõudis,
oma emakese leidis ta eest.
Oh tere, oh tere, mu ema!
Kas isake elab mul veel?
5) Su isake ammugi surnud
ja vend Siberis sunnil
oma ahelaid kõlistab sääl,
aga naine sul kodus on ju.

RKM II 135, 501/2 (30) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
1) Ei naist ma võta selles ilmas,
saa lapsi kanda kottiga,
ei ole pisaraid ei ole silma,
mis naiste meestel lõpmata.
2) Ei iial taha ma teid,
neiud meelitada,
ma kardan, et köidad
minu jalad kammitsasse.
Ref. Kas elan maal ehk linnas,
kui olen mõistlik vanapoiss,
mu süda rahu, rõõmu täis
ja ela sa heas õnnes, vanapoiss.
3) Olen üks vanapoiss siin ilmas,
üks rahuline rändaja
ja siiski tütarlaste silmas
kui üks suur kurjategija.
Ref. Kas elan maal ehk linnas...
(Viis on)

RKM II 135, 503/4 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti, kui tüdruk tahtnud minna mehele, kuid enne ei saanud, kui teadis kümmet käsku, viit peatüki ja pidi lugema raamatud.
Ei ole koolis koolitat, ei tea, mis on aabits, vaid olen kolkija, minu käes on kolk ja roobits (rabai).

RKM II 130, 185/6 (73) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Põlva khk., Võru l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Talumeeste marss.
Kauem vikatid kanda ei taha,
lähker kaenlas ja leivakott käes,
piimakruusid kõik pillame maha,
silgud puistame karpide seest.
Silgusööjaks kas tahate jääda,
tunneb rõõmu sest toidust te kõht,
ühes või tahame ise nüüd süia,
ei enam meid täitma saa põhk.
Sest ülesse, hüüab meid põllumeeste hääle,
tund tulnud, kus pidusta vaja,
kui kutsub meid pudeli kaja,
elu tilgake, voolaku ta.
Kanda takusid püksa ei taha,
ei meil meeldi ka takune vest,
pastlad jalast me viskame maha,
jalad mustad, mis hoolime sest.
Pastlakandjaks kas tahate jääda,
meeldib jäädavalt takune vest?
Saapaid me jalga tahame saada,
pükstes kalevist peenikeist riid.
Nurka viskame adrad ja äkked,
need on vaevanud meid päevad ja ööd.
Tulgu mehed, kel kõrgemad mõtted,
tulgu, tehku nad nendega tööd.
Kaljaastjad me peksame puruks,
seda küllalt me lakkunud ju,
tahame saada veini, likööri,
mis vast rahustaks januva suud.
Sestse ülesse hüüab meid põllu?
Tund tulnud, kus trimbata võib,
kui kutsub meid pudelikaja,
käes meilgi on priiuse tund.

RKM II 130, 186/7 (74) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Tartu l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad.
Kas tunned maad, kus rendi olud
on korratumad, segased
ja võimumeeste paksud kõhud
ja paksud kõhud rasvased.
See on see maa, kus kupja nuut
on rahva turjal tantsinud.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
see maa on kuulus kupja nuudiga.
Kas tunned maad, kus mõisamajad
kõik haljad künkad ehivad
ja äärepoolsed rabarajad
me talupoegi toidavad.
See on see maa, kus hirmu sees
kõik kummarduvad saksa ees.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka,
see on see kuulus sakste söödamaa.
Kas tunned maad, kus päris rahvas
saab paganateks hüütud veel,
me ainsaks hinge peatajaks
on alandlik ja orja meel.
See on see maa, kus mütsita
pean kõnelema saksaga.
Sest laulan nüüd ja ikka ka,
nüüd sakste ette astun mütsiga.

RKM II 130, 187/9 (75) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Monopol, sa püha paik.
Monopol, sa püha paik
siin laia ilma sees,
kus napsu võivad saada kõik,
kas olgu naine, mees.
Kui õhtul kõrtsust koju lään,
ma kõige etem mees,
mul saapad jalas porised,
pintsakil augud sees.
Seal kalarannas paadi all
mul sorukohvka ees
ja saianaise tütar Mai,
see armastab mind tõest.
Seal uhkes Viru uulitsas
mul vastu tuli preili,
tema ütles kella kümne aal -
te võite tulla meil'.
Mina elan Mardi uulitsas,
mul maja alles uus,
minu korter teise korra peal
ja korteri nummer kuus.
Mul majas uhke mööbel värk
ja kardin akna ees,
seal sohva peal sind armastan,
kui oled rahamees.
Ma ennast väga rõõmustan,
et kokku saime siin,
kolm rubla kätte saaksin ma teilt,
kui seda oleks teil.
Minu mamma seitse lehma peab
ja papa vabrikant
ja õde ülikoolis käib
ja vend on voorimees.
Minu õde Narva linnas käib
ja kannab kübarad,
ta teistest palju toredam
ja kõigil truiks jääb.
Preili ohkas: oh sa tume mats,
mis pastlaid kannad sa,
kas kübarad ei tunne sa,
mis ehib minu pead.

RKM II 130, 189/90 (76) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nekruti laul.
Kui lehed kollendavad
ja lilled närtsivad,
:,: siis noored mehed lähevad
siit ära kaugele. :,:
Jää jumalaga, hüiab
üks noormees neiule
ja neiu silmast veeres
üks pisar palgele.
Ela hästi võeras linnas,
pea meeles kodumaad
ja ära nopi õisi,
mis võersil kasvavad.
Sest võerastel õitel
on okkad teravad,
sellepärast vaata ette,
kui kätt neil sirutad.
Oh, ärgu tuulde mingu
meie endine armastus,
vast kindlamaks veel jäägu
kui kalju, mis mere sees.
Kui armastad sina õisi,
siis armasta sina mind,
sest armastuse õisi
ju kandis minu rind.
Oh neiu, kas mina tohin
sind omaks nimeta
või on see tuulekohin,
mis välja näitad sa?

RKM II 130, 190/2 (77) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rakvere linnas.
Veikses, veikses Rakvere linnas
vaikse oja kalda peal
ehitatud kivist maja,
raudsed trellid akna ees.
Oja kaldal väljas seisab
kurja näoga tunnimees
ja ta kurjalt üles vaatab,
silmad vihas säravad.
Õue peal on tunnimehed,
püssid käes ja valvavad,
kannatajaid on seal palju,
igas kambris leidub neid.
Mäest alla veereb vanker,
uhke härra istub sees,
pöörab ümber ja siis küsib
hobust kinni pidades:
"Kuule, sõber, ütle mulle,
kelle maja see siin on
ja kes peremees siin majas
ja mis tema nimi on."
"See on, härrad, kroonu maja,
Rakvere vangimaja ta
ja ta peremees siin majas
praegust Eesti Vabariik."
Mütsi võttes palvetades,
kui tema nägi vangisid:
"Oh, mispärast jumal nuhtleb,
teie, sõber, rääkige."
Kas sa mäletad kõik ära,
mis nad keegi tegivad,
vaata mul omal seitsmes suvi
... vabadust pole näind.
Kes on paari marga pärast,
kes on vandund, võltsinud,
kes on noore neiu pärast,
kes on röövnud, kes on tapnud.

RKM II 130, 192/3 (78) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul.
Olin noor ja tegin tükka,
tihti käisin trahteris,
aga nüüd, kui puudub raha, rikkus
pole saada kuskilt kopikat.
Kuub mul seljas üsna vana,
ööd ja päevad kannetud.
Aga nüüd, kui tädiranda rändan,
ära ajavad: mis sa räbal käid!
Olin noor ja õppsin kunsti,
tihti mängsin kandle pial,
aga nüüd, kui viin mul kurku hakkab,
pole enam rinnus tundmust mul.
Oma naist ja oma lapsi
võtsin hellast kaisuta,
aga nüüd, kui võtan vähe napsu,
kõik minu meelest ära kaob.
Kõik mu elu ja kodu,
kõik on ilma korrata,
riided need mul vedelevad nurkas
ja viiul, see on ilma poognata.
Kõik, mis mööbel on minu toas,
kõik on kolme jalaga.
Kapi uksed, need on ära lagund,
voodi, see on ilma põhjata.
Tihti vaatan aknast välja,
uhke inimeste pial.
Kübarad kõik daamed pias kannavad,
meestel läikvad hõbekepid käes.
Kui mina ükskord ära suren,
vähe pattu kaasa viin,
siis minu haua piale nutma käi,
seitse kassi ja üks vana koer.

RKM II 130, 194/5 (79) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Postitroika.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jäe jumalaga isamaa."
Admiistratsia meid rõhub,
ei lase rahus elada,
kivist müürid kuivatavad
ja trellid rinda rõhuvad.
Minu isa ja minu ema
jäivad mulle tundmata,
võera rahva hulgas mina
ju pidin üles kasvama.
Kooli nad ka pannid mind
ja mis kasu tõi see mul,
varga nime sõimusõna,
mis mulle ainult tundmata.
Keegi hoolt ei tahtnud kanda
ja kõik mind nad vihkasid,
keegi tööd ei tahtnud anda,
hulguseks mind sõimasid.
Nälga ma ei tahtnud surra,
tõisi sõpru otsisin,
nagu röövloom välja läksin
varastama, röövima.
Sellest saadik tõusis viha
ja kuristikku langesin,
viimne halastuse säde
kadus minu südamest.
Kartseris nüüd olen mina,
võimata siist piaseda,
et kord meele tuletada,
miks mind jumal ilma lõi.
Kiirelt sõidab postitroika
läbi luha lauluga,
luhast laul meil vastu kajab:
"Jää jumalaga kodumaa."

RKM II 130, 195/7 (80) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hulgus ja hõberubla.
Oh, ütle vana hõberubla,
kust minu juurde tuled sa,
kas vastust mulle anda ei taha,
mis ilmas tehtud sinuga.
Ma tahaks teada mitmest käest
sa oled juba läbi käind
ja mitu hinge sellest ilmast
on sinu perast hukka läind.
Sa vaikid, vana hõberubla,
kas kõneainet pole sul,
su aastanummer ütleb juba,
et palju rääkida võid mul.
Võib-olla, et sind töömees vaene
kord palgapäeval omandas
ehk tal küll näljas kodus naine,
sind viina vastu vahetas.
Võib-olla, et sind mõni ema
ehk silmaveega niisutand,
kui tütar, kes on noor ja kena,
sind endale ta lunastas.
Sa vaikid, vastust sa ei anna,
kas närakas ma sinu ees,
ära unusta, pea meeles seda,
ma praegu sinu peremees.
Kui tahan, võin sind merde heita,
võin osta kõik, mis meeldib mul
ehk sind tahan tasku peita,
veel selleks aega annan sul.
Kui vahetaks ma selle raha,
ta läheks jälle rändama,
teeks vahest head, kuid palju paha
ei enam mäletaks nüüd ta.
Kui raha, nii ka ilmas naine,
ta truu sul ainult silma ees,
kui silmist kaod, tal juba teine,
sind hoopis ära unustab.
Nii raha kui ka naine ilmas,
neist tõtt on leida võimatu,
kas armastab, kes on ta mees,
ei keegi tea ütelda.
Nii heaste ...si kui luete
pealtnäha puhtad, silmad vees,
kui nende hing kui minu rubla
on kustund juba nilgusest.
Oh, palju lobosenud mina
ja rubla ära unustand,
ei tasku jätta sind ka täna,
vaid tahan sinust lahkuda.

RKM II 130, 197/9 (81) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vargapoiss ja vanemad.
Minu hiad ja armsad vanemad,
kes mind on sünnitand,
nad tahtsivad, et mina
saaks kõrgest koolitud.
Need mõtted läks neil nurja,
mis nemad mõtlesid,
sest ma ei võtnud kuulda,
mis sai mul räägitud.
Seal kõrtsi laua taga
nii suure hoolega
sai õlut, viina joodud
selle koolirahaga.
Kui kooliaeg sai mööda
ja raha otsas mul,
siis vargile ma läksin,
et jälle raha saaks.
Kui vargile ma läksin,
siis kinni võeti mind
ja kohtu ette viidi,
kus otsus loeti mul.
Siis otsus mulle valiti,
et lähen Siberi,
kus palju Eesti vendi
mind ammu ootavad.
Kui vaksalisse mind viidi
nii mitme vahi all
ja palju rahvast saatsid
mind kurjategijat.
Seal nägin oma ema,
tal silmad seisid vees,
sest tema armas poeg
oli suure häda sees.
Seal nägin oma pruuti,
nii valge, kahvatand,
kelle rinna najal
mina tihti viibisin.
Siis liikus seal see raudtee rong
ja rattad veeresid,
minu teekond algas Siberi
ja kaugemale veel.
Kolm aastat olin mina
ju vangis viibinud,
mul nummer rippus seljas
ja nimi katersaan.

RKM II 130, 199/200 (82) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõjalaul.
Laske lipud lehvitada,
mõõga teed meil raiuda,
Jumal juhib võidurada,
varise sa, vaenlane!
Vägi marsib, kaasik kajab,
sammud kõigutavad maad.
Käsusõna väljult kajab,
astkem julgelt edasi!
Jooksku higi, jooksku veri,
astkem julgelt edasi!
Vaba olgu Läänemeri,
vaba eesti muld ja kuld.
Vanduge te puha vanded,
Eesti pojad, vandugem!
Isamaa ja looja anned
hoidkem ikka hoolsasti.

RKM II 130, 200/2 (83) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks paigake.
Üks paigake siin ilmas on,
kus kadunud ka...tus õnn.
Kõik noored mehed ilma peal
on kapsasuppi söömas seal.
Kas kroonuelu tunned sa,
kus piin ja mure lõpmata.
Siin orjaks saanud iga mees,
kes rahus eland ilma sees.
Kas sõjakunsti tunned sa,
mida meid on pandud õppima.
See seisab koos auandmisest
ja pussi õlal kandmisest.
Kas paelamehi tunned sa,
kes meid on võtnud õpeta,
kes söögi seal ära sööb
ja leivatükist osa saab.
Kui õigust ilmas näed sa,
see sõjamehel tundmata.
Kui seda julged nõuda sa,
siis piin sind sunnib vaikima.
Kas sõjaseadust tunned sa?
Ta kärbsest elevandi teeb
ja sul püssikuuli toob,
mis hull ja armuheitmata.
Kas õppepataljoni tunned sa,
kus meid on pantud teenima,
mul seljas raske liivakott
ja püss on õlal niikui nott.
Ei võinud vabaduses ma
küll seda mitte uskuda,
et elu saab nii armuta
ja kroonu supp nii kõlbmata.

RKM II 130, 202 (84) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, Tartu linn.
Oh, Tartu linn, sa lõbumaja,
kus lõbus oli elada,
kus viin ja lõhnalille vaasid
mu meelt seal võtsid uimasta.
Oh, noormees, noormees, kas see tõsi,
et sa mind nõnda armastad
ja neiu veike valge käsi
mu kaela ümber painutas.
Nüüd seisan tohtri kabinetis
seal suure lõikuslaua ees,
kus tohter riistad kätte võttis
ja hoolega neid silmitses.
Oh, noormees, noormees, haigus paha
on sinust välja arstida,
see nõuab sinust palju raha
ja viimaks hauda saadab sind.
Vaat sõbrad, nõnda on see lugu,
mis teile tahtsin rääkida
ja seega vannun hoorasugu,
kes mulle hauda kaevavad.

RKM II 130, 203/5 (85) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiviraiuja.
Maantee ääres istun mina,
lõhun katki kivisid.
Kraavi äärde kokku kogun
purustatud kivisid.
Tihti tunnen tühja kõhtu,
kottis leivakooruksed.
Millal jõuab eluõhtu,
millal löök on viimane?
Juuksed hallid, otsin surma,
laugel valupisarad.
Nägu kortsus, mullakarva,
käed on muhkud' kaetud.
Salaviha tunneb süda,
kivist lendvad sädemed.
Igal hoobil lõhun mina
puruks kivisüdame.
Uhked härrad, uhked prouad
maantee ääres kõnnivad.
Nagu kartes põgenevad,
kui minu kuju silmavad.
Uhked prouad, miks mind kardate,
kas sul olen tüliks ma
või mul leiba murrad,
et mind põlgad vaesuses.
Mul kord oli laps ja naine,
soojas kambris istusin,
aga nüüd ma vilets, vaene,
õnnepäevad kadunud.
Kord mind saadeti kui vangi
külmale maale elama,
asetati külma kongi
asupaigas minule.
Kui kord koduküla neiu
oli minu armuke,
mitmed uhked rikkad peiud
hakkasid ta järele.
Mul ei olnud rikkust, vara
kodus isa, emake,
aga neiu põues süda
tuksub ainult minule.
Ta minu väikse kambri tuli,
astus, elurõõmu tõi.
Aga saatus karm ja vali,
kohutavalt mind ta lõi.
Mõne aja hirmsad tuuled,
võttis majad, põllud,
viimne vara ära põles,
naine ühes lapsega.
Nende viimne kalmuküngas
teadmata jääb ka mul,
ahervarred ja suitsend küngas
teadmata jääb ikka mulle.
Nüüd siis kõnnin kepi najal,
minu ümber kurbtus, vaev,
kaugel põhjapiiri rajal
viimne kodurahu pind.

RKM II 130, 205/7 (86) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangilaul.
Õrn kevade on jõudnud,
tuul puhub õrnasti,
kõik puud ja lilled õitsvad,
linnud laulvad rõõmsasti.
Ei minu silm saa näha
enam lille õitsemist,
ei minu kõrv saa kuulda
enam linnu lauluhäält.
Mina istun vangikongis
omas raskes mõtetes,
tunnimehe rasked sammud
minu mõtteid segavad.
Uued rasked jalarauad,
need piinavad hirmsasti mind,
need koletanud vangimaja riided
on häbiks minule.
Kattersaani kell on löönud,
teised läksid jalutama,
aga mina üksi ei läinud,
jäin kurvalt oma kambrisse.
Mina vaatasin aknast välja
läbi aknatrellide,
minu silmi kuivatasid
taevapoole ülesse.
Oh, sina kena taevas,
mul silmad nutsid vees,
vahest kena päike paistab
läbi raudse trellide.
Ei antud enam luba
aknast välja vaadata,
kurjalt käratades küsib:
"Kuule, mees, mis vahid sa?"
Siis sealt mina ära heitsin,
langesin aknalt tagasi
ja haledasti mina nutsin,
kuldne päikene kadunud.
Seal kivimüüride vahel
järsku aken lahti läks
ja selgesti mina nägin
valge näoga neiukest:
"Kallim, kust oled siia saand,
kas oled sina elav või vaim?
Mis nii kahvatanud sinu palged
ja kuis kehast värised sa."
"Oh kallim, ära küsi,
ma ei suuda vastata,
ainult palves mina palun,
anna andeks minule."
Kõik teised pöörsid selga,
irvitades naeravad,
aga sina üksi otsid mind
vangimajast ülesse.

RKM II 130, 207/8 (87) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Valga l. - Vello Lõugas < Frits Deemandi sõdurilaulikust (1961/1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kroonuelu.
Tahan teile kroonuelust natuke laulda,
palun teil siiski seda kannatlikult kuulda.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
kroonuelu polegi poiste meelest nii hea.
Räägitakse, et sõduril palju vaba aega,
seda teen selgeks teil kohe mõne reaga.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et vabal ajal sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõdurid saavat hästi süüa,
see on lihtsalt vale, aga saavad lüia.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et tühja kõhuga sõitu saada polegi nii hea.
Räägitakse, et sõduril lubatakse linna,
paariks tunniks kellelgi ju ei maksa minna.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et linnaluba norida polegi nii hea.
Unustad sa kogemata vrentsinööbi lahti,
näeb seda ülemus, siis lendad peavahti.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
et peavahis istuda polegi nii hea.
Lähed sina ambulantsi, saad vaba päeva,
sunnitakse kohe sind kööki tööle jääma.
Oh, sa poiss, ega sa ei tea,
vabal päeval köökis olla polegi nii hea.

RKM II 62, 123 (5) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Öitsi-laul
:,: Olli minä väike* mehekene
Põlvepiku poisike** :,:
I Vaat-luuli, vaat luuli,
põlvepiku poisike.
II Juuli valleraa,
Juuli valleraa,
Ai juuli vallerii
Ai raa***.
:,: Öösel pessi mõisa rehte,
Päeväl tele tükütüö :,:
Esi heitsi magama,
päitse panni pää alla,
duitse panni suu alla.
Varas miis tulli varikust,
kuri miis tul'l' kuusikust,
varast mino tillo täko,
rohelise ruunakese.
* - Kordamisel laulis: väikene.
** - Kordamisel laulis: poisikene.
*** - Iga värsipaar korrati. Laulis nii uuema II, kui vanema I refrääniga iga värsipaari lõpul.

RKM II 62, 125/6 (7) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulma laul
"Isa, ema,
oh vaatke* sedä poissi,
sedä poissi,
sedä tahaks ma,
sedä tahaks ma
omaks meheks saada,
sest et tä nii väega illos om!"
"Mu tütär,
mu tütär,
lase poisil joosta,
poisil joosta.
Muidu rikud sa,
muidu rikud sa
oma esimese** eluõnne ärä,
sest poisi arm om hullem kui surm!"
:,: "Sina sured minu laps,
kui poisil annad suud! :,:
:,: "Kas ema ärä suri,
kui isal andis suud?" :,:
* - algul laulis: oh vaata.
** - algul laulis: oma igävese eluõnne.

RKM II 62, 126/7 (8) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vangilaul
Linnukene kinni püüti,
puuri sisse vangi panti*,
igavesti,
igavesti.
Ei tema saa mitte lennata,
ei tema saa mitte lennata,
vaid peavad vangis olema.
Ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oh,
ei-oh, ei-oh, oh, oh, oo!
Linnukene kinni püüti
puuri sisse vangi panti,
igavesti,
igavesti.
Jumalaga isa, ema,
jumalaga vennad, õed.
Ei-oh jne.**
Linnukene kinni püüti,
puuri sisse vangi panti,
igavesti,
igavesti.
Jumalaga mäed ja orud,
jumalaga lillepõõsad.
Ei-oh jne.
* - algul laulis: müüti (müüdi).
** - Refrään kordub iga salmi lõpul.

RKM II 62, 127/8 (9) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Karjaselaul
Lilled õitsvad aasa pääl,
kõrges kõlab laulu hääl.
Ööbik, lõo, kukulind
kutsvad laande laulma mind.
Rõõmuga ma ruttan siis,
suus mul lõbus lauluviis.
Lehvitades lehtega
tahan lauljaid tervita.
Tere ööbik, lõoke,
kes sa istud ilule.
Tere kuulus kukulind,
pikil silmil ootan sind.

RKM II 62, 128/9 (1) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Peeter Suss, 86 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuulte pööris
(Vana koorilaul neljal häälel. Esitamisel sai auhinna üle 50 a. tagasi).
Pilvede kaudu lindude teedel,
tuiskame üle me vete ja maa.
Hommiku tütär kullastel keedel
tahab me tiivadel mängida.
:,: Lainete ladvadel tantsusi teeb,
metsades kohiseb, kordades* keeb.
Hoonetes inime rahul ja ** vaga,
kuuleb, kui raksuvad majad ja puud.
Siiski me töödel*** on kasugi taga,
vihma ja õnnistust kandvad me suud**** :,:
* = korrates
** - algul laulis: rahutu, vaga.
*** - hiljem laulis kordamisel: siski me teedel.
**** - Edasi laulusõnu ei mäletanud. Originaalis oli see 6. laul, nüüd on ümberkirjutamisel eraldatud lõppu.

RKM II 62, 131 (3) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kolm meest
Kolm meest läts üle Koiva jõe
:,: j sõprade majasse läts nende tee :,:
Oh mamma, mis massab teil õlu ja viin,
:,: ks om teil ilusam tütär jo siin :,:
Meil õlut ja viina om rohkem kui lund,
:,: m tütär, see magab jo igävest und :,:
Na lätsiva kambri, kos magas ta,
:,: ks magas ta musta kirstu sees :,:
Vend võttis täl räti silmäde päält,
:,: j hakkas sis nutma ja tõstis oma häält :,:
Sa ellid ja ollid mul armsam kui kuld,
:,: j armastus maa pääl, mis muutub kui muld :,:

RKM II 62, 132/3 (5) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul
Poisi, mis teil pill ei hüia,
mina taha tantsu lüia.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!
Siin om pulma', siin om saaja',
siin om noorel paaril maja.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!
Juba hüüab pillikene,
tule tantsma neiukene.
Hõissa ja hõissassaa,
hõissa ja hõissassaa!

RKM II 62, 133 (1) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'a laul
Tulgõ kokku külälatse,
karjaskäija' kasvandiku'.
Tahan teile lugu laulda,
imeasju ilmutada*.
* - C. R. Jakobsoni Kooliraamatust.

RKM II 62, 133/4 (2) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'a laul*
Ma olen väike karjane,
mul loodud laulja keel,
sest laulan ma kui lõoke
ja rõõmus minu meel.
* - Kooliraamatust kodulastele.

RKM II 62, 134 (3) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa k. - Elmar Päss < Mari Palk, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Õhtu laul
Õhtueha taivavõlvil vaob,
ilma üle asub juba öö,
vaikne kaasik kaugusesse kaob,
:,: oja kohal hällib udu veel :,:
Hingusele jäänud inimene,
magab külma unekatte all.
Kaste hõlmas uinund õiekesed,
:,: uinund aasal, õhtul õrnemal :,:
Kalli neiu vaikne laulukaja
kostab mulle kõrvu une teel,
kannab hinge pääle pilve raja,
:,: tänu sulle, tänu neiu veel :,:

RKM II 62, 208/9 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudipärja laul
1. Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillil.
Ja tantsule sind saadame
sel kaunil pulmapillil.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
2. Pruut kudus säitse aastat veel
kuldlõnga värtni valmis.
Kos viibis illos peiuke,
kas neist ei peetä lugu?
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
3. Kui säitse aastat möödä läts,
sis tulli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
mil pärjä pärib neiu.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
Sis pandi pärg pähä võõrale. Pruut olli tsõõri sihen ja rahvas käüs ümber, kui pärjä maha lauleti.

RKM II 62, 210/1 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Päikse paistel pärna vilus
Päikse paistel pärna vilus,
sääl istus kurvalt neiuken,
punus krantsi, mis nii ilus
sääl kokku roosiõiedest.
Silmädest tal pisar langes
kastma roosikrantsikest.
Neiu oli roosikrantsi
juba nuttes valmis teind.
Tasa tõuses* udukaste,
päike oli looja läind.
Neiu kandis roosikrantsi
kurvalt surnuaiale.
Köitis ümber peiu risti
mälestuseks kallile.
Haua peal tal süda lõhkes,
peiu armu mälestas.
Oh kui armas oli mul enne
sääl puide vilus kõndida.
Sääl sis hoidis peiukene
rinnal mind nii hellaste.
Märkus: lauldi rahva seas.
* - või: tõuseb.

RKM II 62, 211/4 (3) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaks armastajat
Kaks armastajat juhtusid
kord kokku metsateel.
Päev otsa nemad kõndisid,
ei julgend rääkida.
Viimaks ütles Hendrik Elsale:
"Mis sa nii murelik?"
"Homme sõidan sinu majast mööda,
lähen laulatusele."
Elsa istus kambris akna all,
Elsa kammis oma pead.
Elsa nägi pulmarongi joo
mäe otsast tulõvat.
Elsa viskas kammi lauale,
läks uksest välja ta.
Elusalt läks uksest välja ta,
surnult toodi tagasi.
Hendrik ütles pulmarahvale:
"Ma näin Elsast halba und."
"Elsa vood ol'l verest punane,
ise ujus vere sees."
Hendrik ütles oma naisele:
"Ma lää Elsat vaatame."
Kesksüdaööse tund ol'l käes,
kloppis Hendrik uksele.
Elsa säitsmes kõige noorem vend
ukse lahti tegi tal.
Suud tema andis surnu huultele,
ei seda tunne ta.
Elsa vennad kurva meelega
temale sis kostiva:
"Suud anna kodus oma naisele,
lase surnud puhata."
Hendrik tõmbas taskust revolvri,
laskis endal rinnasse.
Kummuli ta maha kukkus sis
ja uinus magama.
Ühel päeväl nemäd mateti,
ühte hauda kanneti.
Kats roosi pandi õitsema
tõne tõise hauale.

RKM II 62, 216 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tütre laul
Tii-iks, tii-iks* tulõkene,
:,: pane sa no vesi veselemä :,:
:,: esi lobuta luitsit :,:
arva (es' iks) anomit.
No lats iks latsekene,
:,: kes käsk kõrtsin kõnõlda :,:
joogipaigun jutustada!
Käve hame hüvilde,
jakk pääle pahelde!...
Kae õks ikka hüvälde,
ärä kae kurra poole!
*-Kordamisel laulis: "Tii no, tii no tii-iks tulõkene."

RKM II 62, 216/7 (3) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mis sa iket
Mis sa iked, mis sul viga,
minu kallis naisuke.
Kas sul puudus puhast leiba,
vai ei armasta ma sind!
Mul ei puudu puhast leiba,
ma ei tunne armastust!
Vanemad, kes vara tundsid,
armastust ei tundnud nad.
Lahutagem sänguriided,
laulatuse sõrmuseid.

RKM II 62, 218/9 (6) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nekruti laul
1. Katskümmend aastat saie ma
siin Eestimaa seen eläda.
Sis pidin sõtta minema
ja kodumaa seest lahkuma.
2. Kas võis mu ema arvada,
kui ta mu rinnal kandis mind.*
Jää jumalaga isamaa
ja armsad kodu vanemad.
3. Sis tuli käsk ju keisri** puult,
et pidi ärä mineme.
Üts asi aga vaivas mind,
et kodu jäid mu vanemad.
4. Ja tõine asi vaivas mind,
et kodu jäi mu armuke.
Ma pidi ärä lahkuma
ja esä majast mineme.
* - Esimesel korral ütles: kandis ta.
** - individuaalselt hääldas algul: keistri.

RKM II 62, 219/20 (7) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui mu kallis isatalu
(Läti rahvaviisi teisend).
1. Kui mu kallist isatalu
jumalaga jättis ta,
tundis minu süda valu,
mis ei või ma ütelda.
2. Värävalt ma üle välja
sõitsin venna saatusel.
Sõitsin üle kingu selja,
kost viil kodu viimaks näe.
3. Hoia hobust kinni vähä,
las' mind vaata tagasi,
et ei saa ma enämb nähä
isatalu iialgi.
4. Jumalaga isamaja,
armsad kohad, karjamaa!
Anna taevas, mis neil vaja,
jummal teid iks õnnista.*
* - Mihkel Veske järele õpitud.

RKM II 62, 231 (15) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Enne, kui sind maha jätsin
1. Enne kui sind maha jätsin,
üits ja kaits ja kolm.
Peavad kivid sulama,
üits ja kaits ja kolm.
Sääl, kus neiu peiust lahkus,
neiu peiust lahkus,
ärä närtsind õieleht,
närtsind õieleht,
Üts ja kaits ja kolm!
2. Kustuma võib kuude kuma,
üts ja kaits ja kolm,
Tähti hiilgus taiva teel
üts ja kaits ja kolm.
Sääl, kus neiu peiust lahkus,
neiu peiust lahkus,
ärä närtsind õieleht,
närtsind õieleht,
üts ja kaits ja kolm.

RKM II 62, 232 (16) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lõikuslaul
1. :,: Kõik ussõ-akna vallalõ
ja küüni kõlgussõ :,:*
2. :,: Põld annab villä rohkeste,
kos tüüd võib teha kah :,:
3. :,: Üts põimja tüdrik põimis sääl,
poiss kargas perä pääl :,:
4. :,: Sis jänes põõsast naeratas,
et mokk tal lahti läits :,:
5. :,: Läits mõtsa poole paguma,
kaot saapad jalast är! :,:
* - Iga salm on neljarealine, kus kaks viimast värsirida liituvad kordusena.

RKM II 62, 232/3 (17) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Linakakmise laul
Linna kakken (~ kakkun) likes saie,
joeda, joeda joo!
Lätsi no kodo kuivatamma,
joeda, joeda joo!
Kubijas kurjast karjutama,
joeda, joeda joo!
Oled sina aiga raisanu...
joeda, joeda joo!

RKM II 62, 234/5 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Elupäevad lühikesed
1. Elupäevad lühikesed
kärmest mööda ruttavad.
Õitsvad lilled pea närtsivad,
laululaivad langevad.
2. Süda, sa end pesäs andnud
armastuse väele,
et ta meid ju võtas kanda
armurikka mäele.
3. Armastus on kindel side,
mes küll köidab tugevat,
kõik muu pea lagunevad,
kindel arm ei iialgi.
4. Keda ta om kokku köitnu,
selle sõlmes seisab ta.
See om loomulik ja õige,
mes nüid seisab tugevalt.

RKM II 62, 235/6 (3) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaapani sõda
1. Nüid, nüid om nad võitlemas päikese tõusul,
on võitlemas, heitlemas verisel ööl,
nüid, nüid on nad langemas nagu lehed,
on langemas sügise tormisel ööl.
2. Neid* räägivad üksnes Mansuuria kaljud,
Seevahte jõe piiretud lainete hääl
ja punane veri, mis nirgub ja aurab,
ja viimast kord võitleb surmaga sääl.
3. Mes andi toob isamaa kaugusest kodu,
me langenud vendade ohver ja surm.
Nad läksid saatuse sunnil ja tänuks,
et vangis om ollu me niit ja nurm.
4. Oh surnute vaimud, ma suudlen teid vaimus,
ma suudlen teid üle me Aitali mäe,
ma kaisutan nõnda, et rindus on valus
ja nutus mu silmad midagi ei näe.
* - enne ütles: "Neist räägivad..."
Lauliku märkus: "Edimene osa laulust om meelest är lännü".

RKM II 62, 237/8 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul
1. Hommikul, kui võtsin sinna
pulmamaja poole minna.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
pulmamaja poole minna.
2. Pea ju olli ma ju sääl,
kell ju olli kümne pääl.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
kell ju olli kümne pääl.
3. Teretasin pulmarahvast,
vastu võtsid nad mind ausast.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
vastu võtsid nad mind ausast.
4. Roosi mulle rinda panti,
klaas ja putel kätte anti.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
klaas ja putel kätte anti.
5. Peremiis võt't' hoole kanda,
hobusid lask ette panda.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
hobusid lask ette panda.
6. Küsis, kes om pruudi vend,
valmistagu varsti end.
Vaat luuli, vaat, vaat luuli,
valmistagu varsti end...

RKM II 62, 243/4 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jänese laul
(soololaul)
Oh ma vaene valge jänes,
kohes ma lätsi magama?
Kukermõisa talli pääle.
Naksi süvvä tahtõmahe,
lätsi ma valgõt kaema.
Tulli ette keeru kesev.
Sääl ma nipsutelli, napsutelli.
Tulli kütte kümnekesi,
tulli siäksu säitsmekesi.
Püss vällä: piu, pau!
Hurraa takah: huu, haa!
Mina mõtsa pagõma.
Sai ma kinni kokele
Mina* kokõt paluma:
"Kullä kokk, rasvamokk,
ärä minnu kiitku kibõna,
praatku-ui palava'.
Praadi uma põlle pääl,
keedä külmäh katlah!
Säksa latsõ padakunna,
söövä' lihha lippõ-lappõ!
Pilva luu' lavva ala!
Olkõ terve' tarõ tütrik:
korjas luu kokko,
pand siidiräti sisse
ja vii mõtsa kännu pääle.
Säält sai valgõ jänes!

RKM II 62, 244/6 (5) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kosa laul
1. :,: Kulla mamma, kuku mamma:
kosa omma kua takah :,:
2. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
kutsu nimä tarrõ kah :,:
3. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
nimä tahtva istu kah :,:
4. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
pane nimä istma kah :,:
5. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
kos ma pane nimä istma kah?" :,:
6. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär
perä tarrõ pingi pääl :,:
7. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
nimä tahtva süvvä kah! :,:
8. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
anna neile süvvä kah! :,:
9. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
mis ma neile süvvä anna kah? :,:
10. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
kats om kanna keedetud :,:
11. :,: Kuku mamma, tsirgu mamma,
nimä tahtva maada kah! :,:
12. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
pane nimä magama :,:
13. :,: Kulla mamma, kuku mamma,
koes ma pane magama? :,:
14. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
perätarrõ pingi pääle :,:
15. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
nimä tahtva minno kah! :,:
16. :,: Kuku tütär, tsirgu tütär,
mine esi sinnä kah! :,:
17. :,: Kulla mamma, tsirgu mamma,
nemä tahtva mudzu kah! :,:
18. :,: Kulla tütär, tsirgu tütär,
mis kurat sis küll saa! :,:

RKM II 62, 247 (6) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Tatjana Toomemets, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hällü laul
Emä läts rükkä põima,
vei kiigu kesä pääle,
pand nurme nulga pääle.
Tuul kiigutõli, liigutõli*,
parts linnas palo pääle.
parts pal'lo, kõnõli,
tedõr laul' pikä laulu.
Säält sai näio iloline,
sai lats laululine.
Ilo juusk jõke pide,
laulu lakja välja pide.
*-Enne laulis: Pani käo kiigutamma,
Suvilinnu liigutamma.
Sääl sis parts pallo laul...
jne.

RKM II 62, 255/7 (1) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ei emä salli mind
ega ükski kosi mind.
:,: surm ka ei võta mind!
Oh, kus ma jää :,:
2. Kõik teised on pulmad teind,
mind pole ükski näind.
:,: Kõik minust mööda läind,
Oh, kos ma jää! :,:
3. Illos ei ole ma
ega varast vaene ka,
:,: aga nõdra meelega.
Oh, kus ma jää! :,:
4. Nüid poistel om see viin,
et ikka näevad siis,
:,: kel raha hunnikus,
oh, kus ma jää! :,:
5. Kel lehmäd, lambad käes
ja kirstud riideid täis,
:,: neid näeb külapoiss!
Oh, kus ma jään! :,:
6. Oh, Liiva Hannus sa
mind tule korista,
:,: et mures pääses ma,
oh, kos ma jää! :,:
7. Küll poisi nuutsute,
kui peräst kuulede,
:,: et murest haige ma.
Oh, kos ma jää :,:*
8. Mil ole vastu pannud
ja teine kellanud,
:,: sest hädast suren ma.
Kõik teie süüd! :,:

RKM II 62, 257 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ma olen üksi vanake
ja kodu jäänud kanake.
Ma tahtsin oma sõnaga
neid külapoisse pilgada.
2. Nad saivad mo pääl vihatses
ja kirjutasid kirjakeist.
Kui õhtu õue istse ma,
sis tulli sant mul kirjaga.
3. Kui kirja lahti tegisin
ja tedä läbi lugesin,
sis valasin ma silmävett...
4. Kui see saab kokku korjatud,
sääb kümme hobust joodetud.
..................
..................

RKM II 62, 258/9 (3) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ärä nuta
1. Ärä nuta, armas piiga,
ärä nuttes kurvasta.
2. Minu peig om läinud sõtta,
sõtta, verevainule.
3. Piiga nägi unenägu,
kahvatand ja verine.
4. Piiga kuulis usse takan
tasa saapa kõbinat.
5. Tasa astus ussest sisse
kirjakandja posteljon.
6. Kiri olli kinni pantu,
kinni musta lakiga.
7. Piiga luges kirja läbi,
lammes voodi kummali.
8. Nüid ei ole ilmas henge,
kedä mina armastan.
9. Nüid om surm ja vilud tuuled,
kedä külmä hauda viib.

RKM II 62, 259/60 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oh mis olen vanematel teinud
1. Oh mis olen vanematel teinud,
et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma vist laia tee pääl käinud,
kurbtus röövib kõik minu mõistuse.
2. Seljas pean mina leinäriidid kandma,
vangistud sääl kivi müürides.
Ei siin pole enam ajaviidet,
kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
3. Mõtle aga, et see Vilhelmine
surmatunnini sul truiks jääb.
Tule ka see surnuaia pääle,
kui sa kuuled kloostri kella häält.
4. Peagi saavad kloostri kellad hüidma,
mil mind vaikselt hauda kannetakse.
.............................
.............................

RKM II 62, 261/2 (5) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibu laul
1. Armsa sõbra, võtke kuulda.
Trillala, trallalaa!
Mis ma teile tahan laulda.
Trillala, trallala!
Oma väiksest piibust ma,
tahan teile kõnelda.
Trillala, trallalaa,
tahan teile kõnelda.
2. Kui ma sängu õhtul heidi.
Trillala, trallalaa!
Oma piibu üskä võti.
Trillala, trallalaa!
Magust mudsu anni täl,
sest et naane puudus mul.
3. Kui ma ütskõrd naase võti.
Trillala, trallalaa!
Sis ma tälle hobu osti.
Trillala, trallala!
Minu piipu peäd sa
igä lauba pesema.
Trillala, trallalaa!
Igä lauba pesema.

RKM II 62, 329 (3) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Munamäe tervitus
Tere Munamäe ots,
tere Vällämäe mõts,
:,: Tere armas Haanja sa, :,:*
Rõuge ka!
Tere valjem laulu lugu,
Haanja laste lahkem sugu
me kodumaa.
:,: Kuldne sa me kodumaa! :,:
* - Kolmandat värsirida korratakse lauldes kolm korda.

RKM II 62, 330 (4) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
:,: Haanja miis vidi lubjakivve :,:
oma vana valgõga.*
:,: Haanja miis läts Tiganigu puuti :,:
uma kolmõ kopkaga.
:,: Haanja miis pallõl poodisäksa: :,:
"Lupa mullõ tsorgada!"
:,: Tsorka, tsorka Haanja miis :,:
uma leevä koorukõist.
:,: Haanja miist ei või sa laita :,:
uma aha hammõga.
* - Teine variant: Kolme päivä Võrole.

RKM II 62, 330/1 (5) < Rõuge khk., Nogu k. - Elmar Päss < Hermiine Rebane, 66 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Opmani nutulaul
Kui hakkab aig nüid tulema,
ai rempe, rempe ree!
Et pean ära minema,
ai rempe, rempe ree!
Siis rikkad pistsid minule,
ai riidi ruudi rallallaa!
Kolmkümmend ruublit peosse,
ai riidi ruudi rallallaa!
Märkus: Laulukooris lauldi seda laulu, kuid sõnu laulik enam edasi ei mäleta.

RKM II 62, 331/40 (1) < Rõuge khk., Trolla k. - Elmar Päss < Leida Trolla, 44 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Trolla* küla hümn
* - Trolla < Rulli - veski järgi küla nimetus
1. :,: Loodus Trolla küla ehtis,
jõed ja järved sinna seadis. :,:
Refrään: Õuh!
Ait-tuit-tuit Trolla poisid,
tulgu-ui vällä tuisuga.
Siis ei saa tii tsialiha,
ega viinatsilka maitsa!*
* - 2 variant, :,: Tuti-luti Trolla poisid! :,:
2. :,: Org on nendel üsna ilus,
kõik puu kasvab, mis on sügis. :,:
Õuh! (vahelaul)
3. :,: Mäed tal seisvad ümberringi,
Vaskna järv on nendel ligi. :,:*
Õuh! (vahelaul).
* - Elmar Säde: :,: Vaskna järv on nendel ligi,
mäed tal seisvad ümberringi. :,:
4. :,: Kunnumägi, Järvemägi,
päälegi veel Kallumägi.
Õuh! (vahelaul).
5. :,: Suur ja ausa Munamägi
nendel om ju väga ligi. :,:
Õuh! (vahelaul).
6. :,: Nemad vaatvad toaaknast
Munamäge eest ja takast. :,:
Õuh! (vahelaul).
7. :,: Armsaid laule tornist kuuldas,
lauljaid on neid igast linnast. :,:
Õuh! (vahelaul)
8. :,: Maalt ei massa rääkidagi,
neid näeb igal päeval ka. :,:
Õuh! (vahelaul).*
* - Kaheksas salm on lisatud Elmar Säde poolt.
9. :,: Trolla küla tänavatest
liigub rahvas suurel arvul. :,:
Õuh! (vahelaul).
10. :,: Seal on tuntud ja tundmata,
kellel tee on ka teadmata. :,:
Õuh! (vahelaul).
11. :,: Seal on mehanikud, sepad,
rehameistrid ja rätsepad. :,:*
Õuh! (vahelaul).
* - Leida Trolla. :,: seal om kõiki töömehi,
rehameistrid ja rätsepad. :,:
12. :,: Kord teeb müra saekaater,
mürtsu lööb ka sepa haamer. :,:
Õuh! (vahelaul).
13. :,: Kord seal kiunub kreissaag kiirelt,
materjal saab imekergelt. :,:
Õuh! (vahelaul).
14. :,: Mehanik suurt rauda viilib,
töötoas asi kõik om riimis. :,:
Õuh! (vahelaul).
15. :,: Sääl om nahaparkjaid mehi,
pääle viil kõik tüümehi. :,:
Õuh! (vahelaul).
16. :,: Lasteristja, kirstupandja,
kellel tarvis, võib sealt saada. :,:
Õuh! (vahelaul).
17. :,: Kahju, et täl külänimi,
täl oleks tarvis alevinimi. :,:
Õuh! (vahelaul).
18. :,: Ma pean ütlema veel korra,
kes ei usu, sõitku sinna. :,:*
Õuh! (vahelaul).**
* - Salmid 11-18 on siia lisatud Elmar Säde järgi, kuna Leida Trollal need puuduvad.
** - L. Trolla järgi: "Kes ei usu, vaatku ise".
19. :,: Heegeldaja mees kui karu,
ta ei ole mitte näru. :,:
Õuh! (vahelaul).
20. :,: Heegeldajal sallid head,
rätel, kampsel pole vead. :,:
Õuh! (vahelaul).
21. :,: Advokaatki nendel ise,
pruugi maksta linnalistel. :,:
Õuh! (vahelaul).
22. :,: Veskid on seal mitu tükki,
ringi käivad klõpp-klõpp ruttu. :,:
Õuh! (vahelaul)
23. :,: Veskid teevad jahu head,
möldrid vaatvad seda pealt. :,:
Õuh! (vahelaul).
24. :,: Narva jõe pääl Rull sis mõtles,
vangivaht tad kurjalt kärkis. :,:
Õuh! (vahelaul).
25. :,: Ütles ülemale niida*
ma teen jahuveski siia :,:
Õuh! (vahelaul).
* - niida - Haanja murdes, kirjakeeles: 'nõnda'.
26. :,: See* sai rutust sinna sõitnud,
Rullile sis elu kinkis :,:
Õuh! (vahelaul).
* - See = ülem
27. :,: Rulli kõik sis lollis sõimsid,
keisrile ka teada andsid :,:
Õuh! (vahelaul).
28. :,: Kinkis* Rullil tema elu,
ütles: "Vali endal ise... :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Algul oli: "Keiser kinkis", hiljem parandas: "Kinkis Rullil..."
29. :,: Koht, mis kõige ilusam,
sulle kõige meeldivam!" :,:
Õuh! (vahelaul).
30. :,: Rull sis reisis palju kohti,
meeldimist ei tundnud joht veel! :,:
Õuh! (vahelaul).
31. :,: Ma pean ütlema veel korra,
Trull* see koha valis Trolla :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Mõnikord Rull vaheldub Trulliga, kes on üks ja sama isik.
32. :,: Trull võtt jahvatuse ikke
rahva kaelast*, viskas jõkke :,:
Õuh! (vahelaul).
* - Palju vaeva nõudev käsikivil jahvatamise ike.
33. :,: Trull oli priske* mees** ja ilus
Trolla küla puide*** vilus :,:
Õuh! (vahelaul).
* - priiske
** - priiske, nuur ja illus
*** - puude
34. :,: Rull küll küla koha valis,
küla rajaden läks hallis :,:
Õuh! (vahelaul):
35.:,: Sis läts meie Rullikene
Mulla alla kallikene! :,:
Õuh! (vahelaul).
Märkus: Trolla hümnis on tõenäoliselt veel palju enam sõnu, mida ühe õhtupoolikuga kirja panna ei saanud. Arvatavasti osa siin puuduvatest salmidest on amoraalse sisuga, kuna Elmar Säde ehitusbrigaadi töölised nõudsid viina Trolla hümni täielikuks ettelaulmiseks. Viina ekspeditsioonil seekord kaasas ei olnud. Laulu autor ei ole Leida Trolla, nagu seda ehitusbrigaadi töölised arvasid, vaid tõenäoliselt keegi Trolla küla sõnasepp oskustööliste hulgast. Osa laulust on L. Trolla koostatud, eriti need osad, mis puutuvad Rulli eluloo kohta. L. Trolla näitas ekspeditsioonile omaloomingulisi laule, soovides, et meie nende kohta oma seisukoha avaldame. Tegime endid võhikuks ja soovitasime omaloomingulisi laule saata arvustamiseks Eesti NSV kirjanikkude Liitu. Nii pääses ekspeditsioon Trolla külast. Nagu hiljem selgus, on selle külahümni autor Peeter Trolla, kes selle kokku seadis, enam kui 35 aastat tagasi, kuna sündmused ise ulatuvat tagasi "Rootsi aega" (?), vt. ekspeditsiooni päevikut.

RKM II 62, 340/1 (2) < Rõuge khk., Haanja k/n., Trolla k. - Elmar Päss < Leida Trolla, 44 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. Haanja miis vidi lubjakivve
kolm päivä Võrolõ.
2. Haanja miis läts Tiganigu puuti
uma haha särgiga.
3. Sääl ta nägi silgupütti
poodisäksa leti ees.
4. Haanja miis pallõl puudisäksa:
"Esänd, lupa tsorgata!"
5. "Tsorka, tsorka Haanja miisi
uma leiväpalakõist."
6. Haanja miist ei või sa laita
uma haha särgiga.

RKM II 62, 357 (1) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. Haanja miist ei või laita
:,: oma halli särgiga. :,:
2. Haanja miis sei silgipääd,
:,: läits mere viirde juuma. :,:

RKM II 62, 357/9 (2) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosiaias
1. :,: Sääl vaikses roosiaias
om illos kõndida. :,:
2. :,: Jõe kaldal kõndsin mina
oma armsa pruudiga. :,:
3. :,: Mu pruut, see kukkus jõkke
mu sülles jõesse. :,:
4. :,: Ta hüidis: "Appi, appi,
mo peig, tule aita mind!" :,:
5. :,: Kuis võin ma sind küll aita,
jõekaldad sügavad. :,:
6. :,: Jõevesi võttis vastu,
vei alla meresse. :,:
7. :,: Sis aiva rahvas juttu,
et pruuti tapnud ma. :,:
8. :,: Sis sai mina vaene vangi
ja... vangihoonesse. :,:
9. :,: Ma vaatsin läbi akna
ja läbi trellide. :,:
10. :,: Kos minu pruut sai surma
ja mina vangis nüüd. :,:
11. :,: Nii ravva, mis mul jalgel,
said pandud kohtu puult. :,:

RKM II 62, 360/1 (5) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kar'alaul
1. Üks kord mulle roosi andsid
punaks sa, punaks sa.
Sinu pääle mina mõtlin
surmani, surmani.
Rinnale sind vajutaksin
hellasti, hellasti,
kuid ei või ma unustada
peagi, peagi!
2. Minu vaikselt hauakünkalt
linnuke, linnuke.
Kiirest sinu juure tõtku
õhtadi, õhtadi.
Roosi oksa pääle istun
laulama, laulama
armastusest, mes nüid uinun
magama, magama!
3.Tema kurba laulu kuulen,
vaikne öö, vaikne öö,
õhtul taevast tasa vilgub*
täheke, täheke.
Valuga su silmist langevad
pisarad, pisarad.
Tagasi kui kadunud õnne
ei tuu nad, ei tuu nad!
* - Varem laulis: "Kiirest temä juure ruttan."

RKM II 62, 363 (9) < Rõuge khk., Haanja k/n., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
Ma vanapoiss küll ole ilmas
üts rahuline rändaja,
ja siski neiukeste silmäs
just kui üits kurjategija.
Neil tihti süda täis,
sõimavad: "Vanapoiss,
mis ootad, mis vaatad,
et sa ei võta naist!"

RKM II 62, 363 (11) < Rõuge khk., Haanja k/n., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmalaul (Laul ilma lõputa)
Ooda-ku ma otsast kinni võta,
laul ei lõpe kunagi!

RKM II 62, 364/5 (1) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Mõsu Mai.
See Sänna mõisa Mõsu Mai
oli teiste naiste häda, vaiv!
See Sänna mõisa Mõsu Mai
oll teiste naiste häda, vaiv!
Pikk retel pistü aeti,
kust nahku maha võeti!
Pikk retel pistü aeti,
kust nahku maha võeti!
Üts nahk olli must ja karvane,
ei päse' parkja kallale.
Üts nahk olli must ja karvane,
ei päse' parkja kallale!
Laulja märkus: "Mõsu Maie" laul on palju pikem, kuid tema teisi laulusõnu ei mäleta. Soovitab Ardo Liivi juurde minna laulusõnu üles kirjutama.*
*-Veel paremini kui A. Liiv pidavat seda laulu oskama Voitka Liine ja Kikka Evald (E. Kikas) Matsi külast.

RKM II 62, 365 (2) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosiaias
(Katkend)
Roosiaias puude vilus
kõndis neiu, noor ja ilus.

RKM II 62, 365/6 (3) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Metsa sees suvine maja
1. Metsa sees seisis üks suvine maja,
kus laulsivad lindude suud.
:,: Linnuke oksa peal pesakest punus,
ise laulis nii lustilist viit. :,:
2. Tuli üks rändaja nukker ta nägu,
jäi seisatama pirnipuu all.
:,: Linnuke laulis, mis rändaja jagu,
kuid seegi ei meeldinud tal. :,:
3. Maha jäi minul isa ja ema,
õde, venda ei ole ka mul.
:,: Kallim, kelle pilti oma südamel kannan,
mu jättis ja unustas mind! :,:
4. Õnne ei olegi leida siit ilmast,
kadunud on minust õnn ja rõõm.
:,: Seda tunnistab pisar minu laugel,
kuid siiski õnne ma iial ei saa. :,:
5. Kallim, kelle pilti oma südamel kandsin,
maha jättis ja unustas mind.
:,:Teise poole ta kiirelt siis tõttas
ja vandus oma truuduse sel. :,:

RKM II 62, 367 (4) < Rõuge khk., Matsi as. - Elmar Päss < Viktor Antsov, 60 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kodutalu
1. Minu armas kodutalu
meelest ei läe iialgi!
Karjakoppel, kasesalu
jäävad armsaks alati.*
* - Neli salmi kirjandusest õpitud, sellepärast teisi sõnu pole välja kirjutatud.

RKM II 62, 367/8 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laupäeva õhtu
Kui laupäeva õhtul lauluga
ma läksin Mallet vaatama.
Kui aida taha jõudsin ma,
siis hüidsin valju häälega.
Ma panin kaabu lauale
ja piibu kaabu ääre pääl.*
................
................
Kell oli veerand viie pääl,
kukk laulis kõrgel** õrre pääl.
* - Vrd. Roosi Hudsali "Ratast parandama" teise salmiga (Haanjast)
** - Hiljem parandas: kõrgen.
Lauliku märkus: laul on neli salmi pikk, kuid sõnu ei ole meeles. Hiljem meenus veel üks salm:
Kui külm on sul, sis ütle mul,
ma tõmban teki pääle sul.
See tekk on paks ja villane,
et külm ei pääse kallale!*
* - Esimese salmi teine värsirida esines kordamisel: "Ma läksin pruuti vaatama."

RKM II 62, 369 (2) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Liisi laul
Sänna mõisas elas õmbleja* Liisi,
kelle** poig räägib*** Hitleri viisi.
Tütar Õie laseb palja jalu ringi,
Kuuri Kaarli kannab talvel tõnniskingi.
Vana Luik lasi aida taga püssi,
Viru kikka valget kassi!****
* - Algul laulis: "Sänna mõisas laulis Liisi..."
** - Enne oli: Temä poig...
*** - Varem oli: laulab...
**** - Rohkem sõnu ei mäleta.

RKM II 62, 369/71 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Helgi Leidmaa, 11 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisas elas õmbleja Liisi
1. Viru Luik lasi aida taga püssi,
Viru Kikka kirevat kassi.
Kama Jaanil oli rehepessumasin,
vana Hendrik* oli tervisest kasin.
* - Vana Hendrik = Hendrik Henning
2. Sänna mõisas elas õmbleja Liisi,
kelle poeg räägib Hitleri viisi.
Kuuri Kaarel kannab talvel tenniskingi,
õmbleja Liisi lasi palja jalu ringi.
3. Peeter Kivi oli perekonna isa,
vanem poig tõstab perekonnas kisa.
Isa tahtis täita poegade soovi,
pani Neegris poja politsei kooli.
4. Otto Liiming tahtis proovida oma oskust,
tahtis võita kogu autokooli raskust.
Et tal puudus selleks oskus,
peab Sänna mõisas võrkpalli võistlust.
5. Viimaks sai ta autokoolist võidu,
tegi Joaki Ehaga esimese sõidu.
Otto sõitis kolmanda klassi teed
ja pani auru juure veel.
6. Otto lendas autoga uppi,
sest ta oli vajutanud vale nuppi.
Otto oli siis autoga kraavis,
teemeister sai juure ja praalis.
7. Otto karjus rahvast appi,
võeti, viidi küla otsa kappi,
pärast seda tehti mitu kuud remonti,
Otto vandus: "Kurat võtaks seda janti!"
8. Nüüd on Ottol takso uus,
kilomeetris seisab korda kuus.
Otto kiitles, et tal tugev keha
ja päälegi veel pruudi nimi Eha.
Lauliku märkus laulu kohta: Laul on kolmteist salmi pikk, tekkinud umbes 18-20 aastat tagasi. Siin on ainult osa laulust. Laulu autoriteks olid Kaarel Piir ja paljud teised. Viimasena laulis seda Jõela Jaan.*
* - Ekspeditsioonil ei õnnestunud selle laulu täielikku teksti üles kirjutada.

RKM II 62, 372 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Rosilda Uibo laulikust (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nalja laul.
Kui põrgu seinad põrusid
Ja taevast sadas tõrvasid,
Siis Kalju hakkas sonima
Ja seinu mööda ronima.

RKM II 62, 372 (2) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Rosilda Uibo laulikust (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mälestussalm
Kui sa mind ei armasta,
sõidan ära Aafrika,
abiellun ahviga,
lapsed kõik on sabaga!
Keeda putru panniga,
ära mind siis unusta
ega põhja kõrveta!
Antslas, 8.IV.1948. a.

RKM II 62, 375/6 (2) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Elmar Päss < Juuli Palm, 74 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oma noores lapsepõlves
Oma noores lapsepõlves,
:,: vaga isa silma all. :,:
Ollin mina karja hoitman
:,: Seeke... meie, kos me karjad? :,:
Seeke... meie, kos me karjad?
:,: Sõivad palmipuude all. :,:
Isa andis kirju kuvve,
:,: saatis venda vaatama :,:
Sis süttis vende viha
:,: minu vastu põlema. :,:
Tahtsid mulle otsa teha,
:,: kaevu sees mind sureta :,:
Nii nad võtsid mind kaevust vällä,
:,: kui mu surm ol'l keele pääl! :,:
Müüsid (müisid) ära Ismaelli meestele
:,: kolmekümne kopka eest! :,:

RKM II 62, 376/7 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haanja miis
1. :,: Haanja miis vidis lubjakivve :,:
kolm ööd-päivä Võrole.
2. :,: Haanja miis läts Tiganigu puuti :,:
oma kolme kopkaga.
3. :,: Tahtse osta püksinöpse :,:
oma kolme kopkaga!
4. :,: Sääl tä nägi silgupüttü :,:
Tiganigu leti een.
5. :,: Haanja miis pallel poodiselli: :,:
"Esänd lase* tsorgada."
6. :,: "Tsorka, no tsorka Haanja miis :,:
oma leiväpalakest.
* - Kordamisel laulis: luppa tsorgada!

RKM II 62, 377/9 (2) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ehalemineku laul
Lätsi küllä,
lätsi, lätsi küllä
kükäkillä!
Alta aia,
alta, alta aia
hargukilla!
Krõõt, mu kulla,
Krõõt, Krõõt, mu kulla
kabõjaanõ.
Ava mullõ,
ava, ava mullõ
ussõkõnõ!
Ava es mullõ*
ava es, ava es mullõ
ussõkõst joht!
Pajat läbi,
pajat, pajat läbi
tossumulgo!
Kasi kodo,
kasi, kasi kodo
kar'atsur'a!
Ennemb minä maka,
ennemb, ennemb maka
kivi kõrval!**
Kui üte halva,
kui üte, kui üte halva
poisi kõrval!
Kivi ei kisu,
kivi, kivi ei kisu,
kand ei kaku!
Poiss ei jätä,
poiss, poiss ei jätä
putumata!
* - Kordamisel laulis: Ava es no' mullõ...
** - Kordamisel: kännu kõrval.
Lauliku märkus: umbes 30 aastat tagasi lauldi seda laulu väga palju.

RKM II 62, 380 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt
'Otspaja' oli suitsuauk, kust lasti tarest suits vällä.
Kõige paremba lauliku meie puul om Sika-Katre ja Sika-Maali Vana-Roosist (Roosast).
Kõige tähtsamba talgu olliva rukkitalg ja linakakmisetalg.

RKM II 62, 381 (5) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Huti laul
Kui laupääva õhtu lauluga
ma läksin Mallet vaatama,
kui aida taha jõudsin ma,
siis hüüdsin valju häälega.*
* - Laulik seletab, et ei mäleta edasi sõnu, kuid näib sedamoodi, nagu häbeneb neid laulda ebamoraalse sisu tõttu.

RKM II 62, 381/2 (6) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Vanapoiss, kui kirstu panti,
väike viiul kätte anti.
:,: Soo, soo vai kirstu panti
väike viiul kätte anti! :,:
2. Hing täl ronis hauast vällä,
tormas taeva ukse ette.
:,: Soo, soo vai hauast vällä,
tormas taeva ukse ette! :,:
3. Peetrus ütles:
"Oh sa siga, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus!
:,: Soo, soo, oh sa lurjus,
eila õhtul olid purjus! :,:
Lauliku märkus: Ringmängulaule ei tunta siin enam; seitse aastat tagasi, kui need kadusid; sellepärast ei tule enam laulusõnu meelde.

RKM II 62, 382/5 (7) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuule Kaarel (Tsõõrilaul)
1. :,: Kuule Kaarel, kuule asja,
täna õhtul lähme kosja. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:*
* - Esimesel korral laulis: Meie läheme teil kosja (esimese salmi teine rida).
2. :,: Kuule Kaarel, kus me lähme,
kus me omal kena saame? :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
3. :,: Vaata sinna mäe peale,
uhke mõisa seisab seal! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
4. :,: "Tere mu armas Annike,
tere mu kallis Kaieke!" :,:
Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
5. :,: Teate, mis meil siia asja,
meie tulime teil kosja!" :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
6. :,: Kuule Ants, sa oled päris loll,
sul pole aru peas üks toll! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
7. :,: Katkend kasukas sul seljas,
ise oled suures näljas! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
8. :,: Meil on tuas kõrged kapid,
seinte peal on paksud papid! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
9. :,: Põrandal on siiditekid,
akned kandvad roosipotid. :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
10. :,: Meil on voodid siidi sulist,
teil pole muud, kui puust ja õlist! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
11. :,: Meil on tüdrukud,
neid võid omal kosida! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale rallallaa! :,:
12. :,: Poisid tegid rõõmsa näo,
valitsesid oma jao! :,:
:,: Valeraa, sam valeraa,
vaale-raale-rallallaa! :,:

RKM II 62, 397/9 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mind sõvva üle Düünä jõe
1. "Mind sõvva üle Düünä jõe
sa Düünä* laivamiis.
Sis palgas sulle kingi ma
üht sinelillikest!"
* - Laulik laulab järjekindlalt Düinä.
2. "Ei selle sinelilli eest
ei laiva võta sind.
Kui kaua lill mind rõõmustab,
ei laiva võta sind."
3. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis.
Sis palgas sulle kingi ma
üht väikest pailakest."
4. "Ei selle väikse paila eest
ei laiva võta sind.
Kui kaua pail mind rõõmustab,
ei laiva võta sind."
5. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis.
Ma tiiä kenä laulusid,
neid sõuden laula sul."
6. "Ei lauluga või massa sa
mu sõudmist, neiuke.
Kui kaua laul mind rõõmustas,
ei laiva võta sind."
7. "Mind sõvva üle Düinä jõe,
sa Düinä laivamiis!
Sis palgas sulle kingi ma
üht kullasõrmuse."
8. "Kui sõrmust kingid minule,
see kullasõrmuse.
Ja lubad armastada mind,
kui armast inglikest."
9. Sis võttis pruudi laiva pääl,
viis oma kambri sääl.
Ta kiigutas oma kallikest,
sääl oma kallikest.*
* - Sama laul esineb ka läti keeles ja on tõenäoliselt eesti keelde tõlgitud.

RKM II 62, 403/5 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Joodigu laul
1. :,: Tütärla'astel kuldne elu,
eläs i'ilma murreta! :,:
2. :,: Oh ma vaene, mis ma lätsi
joodiku'ulle* mehele :,:
* - Laulmisel vokaali venitamine on märgitud kahe vokaaliga.
3. :,: Joodikul saab nälgä nätä,
ei saa e'enämb tagasi! :,:
4. :,: Läheb kõrtsi, joob end purju,
tuleb kodu larmitsen :,:
5. :,: Oh mo emä, oh mu esä,
mis ti minnu kasvadi! :,:
6. :,: Ennembi heitnu minnu jõ'õkke
või ka jõe kaldale! :,:
7. :,: Sääl minnu vesi veeritännü,
jõe kallas kasvatannu! :,:
8. :,: Hirve emä imetänu
oma rõ'õsa piimäga! :,:
9. :,: Valgõ lill ol'l järve pial,
sii ol'l' joo'odigu pruudike! :,:
10. :,: Poiss läts lilli kaksama,
lill iks va'aivu sügävän! :,:

RKM II 62, 405/9 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Roosi* istse vangitornih
* - Tavaline laulu algus: "Lilla istus vangitornis..."
1. :,: Roosi istse vangitornih,
aig ol'l ikäv oo'ota'a! :,:
2. :,: Nägi papa tuleva'at
üle mere ranna! :,:
3. :,: "Kallis papa, kulla papa,
lunasta mu välja!" :,:
4. :,: "Mingas ma sind lunasta'a,
mul ei ole varra!" :,:
5. :,: "Sul om kotun kolm hobest,
pane üits neist pa'anti!" :,:
6. :,: "Ennembi ma tütre jätä,
kui ma oma hobuse anna. :,:
7. :,: Hobusest* saa eluajas,
tütrest üürikeses!" :,:
* - Algul laulis: Hobustest saa eluajas...
8. :,: Nägi mamma tuleva'at
üle mereranna. :,:
9. :,: "Kallis mamma, kulla mamma,
lunasta mind välja!" :,:
10. :,: "Mingas ma sind lunasta,
mul ei ole varra!" :,:
11. :,: "Sul om kotun* kolm lehmä,
Pane üits neist pa'anti!" :,:
* - koton...
12. :,: "Innembi ma tütre jätän,
kui ma oma lehmä anna! :,:
13. :,: Lehmäst saa mul eluajast,
tütrest üürikesest!" :,:
14. :,: Nägi venda tuleva'at
üle mere ranna'a. :,:
15. :,: "Kulla ve'end, kallis ve'end,
lunasta mind välja!" :,:
16. :,: "Mingas ma sind lunastan,
mul ei ole varra!" :,:
17. :,: "Sul om kotun kolm püssä,
pane üts* neist pa'anti!" :,:
* - Mõnikord hääldab: üts, mõnikord: üits...
18. :,: "Innembi ma õe jätä,
kui ma oma püssä jätä!" :,:
19. :,: Nägi õde tulõva'at
üle mereranna! :,:
20. :,: "Kulla õde, kallis õde,
lunasta mind vällä!" :,:
21. :,: "Mingas ma sind lunasta'an,
mul ei ole varra!" :,:
22. :,: "Sul om kotun kolm sõrmust,
pane üits neist pa'anti!" :,:
23. :,: "Ennembi* ma õe jätä,
kui ma oma sõrmuse anna!" :,:
* - Mõnikord: Ennembi, teinekord: Innembi.
24. :,: "Sõrmusest saa eluajas,
õest üürikesest!" :,:
25. :,: Nägi peigmeest tuleva'at
üle mere ra'anna! :,:
26. :,: Kulla peigmees, kallis peigmees,
lunasta mind vällä?! :,:
27. :,: Peig võttis pruudi omale,
viis pruudi oma ko'oju! :,:
Märkus: Iga värsipaar kordub kaks korda. Laulik õppis selle laulu siis, kui käis karjas.

RKM II 62, 412 (13) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibulaul
Kui ma ütskõrd naase võta,
trillallaa, trallallaa!
Sis ma temält kohe nõvva:
Trillallaa, trallallaa!
"Igä lauba piäd sa,
:,: minu piipu pesemä! :,:
Trillallaa, trallallaa!
Tubakat täis toppima!"*
* - Piibulaulu teisi sõnu laulik enam ei mäleta.

RKM II 62, 413/5 (14) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemäs.
Soo-oh, vai suremas,
siist maailmast minemäs!
2. Vannapoissi mateti,
sibulit sisse topiti'i!
Soo-oh, vai mateti,
sibulit sisse topiti!
3. Panti tedä kirstu sisse,*
viidi tedä surnuaida.
Soo-oh, vai kirstu sisse,
viidi tedä surnuaida.
* - Enne laulis: Pisukese kirstu sisse panti...
4. Pisukene piip täl suuhu panti,
tubakakott tälle kätte anti!
Soo-oh, vai suuhu panti,
tubakakott tälle kätte anti.
5. Heng, see ronis havvast väl'lä,
tõttas üles taiva poole.
Soo-oh, vai havvast väl'lä,
tõttas üles taiva poole.
6. Peetrus, kes sääl ussehoitja
andis tälle lopsu pähe.
Soo-oh, vai ussehoitja
andis tälle lopsu pähe.
7. Taivast tedä maha aeti,
tulitse känga jalga panti.
Soo-oh, vai maha aeti,
tulitse kängä jalga panti.
8. Vanapoiss oli käru een,
vanatütrik käru seen.
Soo-oh, vai käru een,
vanatütrik käru seen.
9. "Ossa vana tsiga-lontrus,
eläsid kurja ilma seen!"
Soo-oh, vai tsiga-lontrus,
eläsid kurja ilma seen!
* Arvatavasti Peetruse sajatus, mis peaks olema pärast lopsu andmist ja enne taevast maha ajamist, on lauliku poolt asetatud laulu lõppu.

RKM II 62, 415/9 (15) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Liisa Tamm, 70 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Armastajate laul
1. Kats armastajat jo'ohtusid
kord ko'okku mõtsa teel.
2. Nad puu all maha istusid,
ei julgend rääkida.
3. Sis ütel' Enni Sennile:
"Oh o'ole murreta!
4. Sest homme mööda sõidame
küll laulatusele."
5. Sis Enni oma pruudiga
säält mööda sõidiva.
6. Elsa viskas kammi ära käest,
lõi juukse kõrvale.
7. Sis Elsa tuast vällä läits,
surnult tuudi tagasi.
8. Kui õhtu hakkas tulema,
kesköö ju süda oli käes.
9. Sis Elsa kenä* vaimuken
sais Enni voodi ees:
* - kordamisel laulis: kinä vaimuken...
10. "Oh Enni, kas sa makade,
vai oled valvamas?
11. Jummal andku õnne sinule
siin ilmas elädä."
12. Kui hommiku üles ärkas ta,
sis rääkis naisele.
13. Üht paha und, mis nägi ma,
ei tiiä, mis see tähendäs?
14. Me tuba oli punasid loome täis,
täis veripunaseid.
15. Ja Elsa säng oli verd nii täis,
kõik riide tilguse.
16. Sis ütel Enni Sennile,
lääme Elsat vaatama.
17. Kui ukse ette jõudnud nad,
sis kuulnud lauluhäält.
18. Sis Elsa noorem vennaken
ust lahti tegi neil.
19. Sis aste Enni oma naisega,
jäi seisma oma Elsa man!
20. Enn võti Elsal räti pääst,
and suud sis temäle.
21. Sis Elsa säitse vennakeist
täl härdäst ütlesid:
22. "Suud anna oma naisele,
las surnul magada!"
23. Suud anda oma naisele
om kohus õigede.
24. Kes annab suud sääl Elsale,
temä peräst surri ta.

RKM II 62, 426/7 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tiiu laul.
Tiiu talu tütrekene, kaske! Kaske!
sukavarda veeretäjä, kaske, kaske!
Leemekulbi liigutaja! kaske, kaske!
Kohe kassi kusese, kaske, kaske!
sinnä kapsa kasuse, kaske, kaske!

RKM II 62, 427/8 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lihuniku laul
See jämme liina lihunik,
ta ostab looma siist ja säält
ja sõidab igä* külä sees.
Kui temä Savikõrtsi sai,
sis küsüs kõrtsi Leena käest:
"Kos lähes üüses magama?"
See Leena olli kavval küll
Ja mõtles sest, et talv om külm:
"Seeperäst olen opnu ma
see kõrtsi ahus magama!"
Kui tuli ära kustunud,
sis kobis kambrest tuppa ta.
Kui temä ahju juure sai,
sis siga temäl vasta tul'l.
Tal tsia pää ol'l pükse sees
ja tagumine ots ol'l ees!
Sel Leenal ol'li kos-täl koht
ja naaris nii, et kakes kõht!
* - Pärast laulis: ...igäs külä sees.

RKM II 62, 428 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
See Sänna mõisa Mõsu-Mai
ol'l tõiste naiste hädä-vaiv!*
* - rohkem sõnu laulik ei mäelta.

RKM II 62, 431/2 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
Vannapoissi mateti
kate musta pahruga!
Vannatütrikku mateti
kate musta täkuga.
Vannapoissi p...
..........
Härä sällän kõõriti
ja ilma rahvast naaruti!

RKM II 62, 433/4 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanipäeva laul
1. Olgu totsi, kon om totsi,
küll ma totsi takan otsi!
2. Totsi kate luku takan
ja veel viie vahi all!
3. Mes need sitad sepä lukud,
poisse een kui pirru tükud!
Vahid ärä võidavad.
4. Ma toon Riiast uvve luku,
Pärnust vahi, mes ei tuku!
Raudse usse Rootsimaalt.

RKM II 62, 439/40 (1) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Paradiisi lugu
1. Paradiisis Aadama ajal
lubatud oli sääl kõik.
Ainult üts õunapuu aias,
millest ei maitsta või suu!
2. Sääl roomas madu nii salaja
ja Eevale ta kõrva sosistas:
"Sa ära hooli, vaid hammusta
ja Aadamille sa anna' ka!"
3. Nüüd Aadam jälle...
on rändaja...
kott sälläs siis
ja laulis: "Adjöö, paradiis!"
4. Nii ruttu möödus
aeg üürike!
On sulgend saatus
mu õnnetee!
5. Nüid kurval meelel
lähen teele ma.
Mind piirab öö
ja siin ma üksinda!
6. Nüid süda - rahul,
täis lootust - rind,
sest hele tähena
sa juhid mind.

RKM II 62, 441/2 (2) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ilma sünnib inime
1. Kui ilma sünnib inime',
siis om ta loll ja unine.
2. Sis südäme tal asub hirm,
et jõvvab varsti kätte surm.
3. Mil saab ta põrgu heidetud
ja orgi otsan küpsetud.
4. Kuid sõbrad, sii om vale kõik,
ei põrgu ole paha paik.
5. Meist mõni miis om põrgun käind
ja põrgu au ja illu näind.
6. Siist minnes versta viis või kuus
sa oled otse põrgu suus.
7. Sääl ussehoitjas kirju kass
ja silm om pään kui kohvitass.
8. Sääl kartul nigu apelsiin
ja kaivuvesi puhas viin!

RKM II 62, 442/3 (3) < Rõuge khk. < Võru l. - Elmar Päss < Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lepä varjun
1. Lepä varjun seisab veski,
vesi kohiseb ta all.
Kuuvalgel seisab rändur
tasa kuulatades seal.
2. Tasa avanes siis aken,
väike käeke tervitas.
Tasa röövis rändur musi
armsamalt siis salaja.
3. Tasa juure hiilis vana,
katkestades kõnelust.
Sulges vaikselt tasakesi
akna kuldset raami ta.
4. "Tüdruk, ütlen sulle sedä
täna viimast korda ma:
Rändurpoissi sa ei tohi
armastada salaja!"

RKM II 62, 443/6 (1) < Rõuge khk. < Haanja khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a., Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sambuuri linnas
(Ringmängulaul tsimmanil)
1. Samburi* linnas elas ka
üks kangru kahe lapsega.
Neil ära surid vanemad,
jäid vaesekslapsiks mõlemad.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
* - Hiljem laulis: Sambuuri linnas...
2. Poiss pidi ära minema
ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale viis
üks herra omal teenijaks.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
3. Kui kodu hakkas tulema,
sis sõitis läbi Venemaa.
Teel trahterisse astus ta,
sääl nägi neiu ilusa.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
4. Ta hakkas juttu tegema,
et neiut pruudiks kosida.
....
....
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
5. "Oh, neiu, sa mu õeke,
ma ole vend ju sinule.
Nüid otsid omal peiukeist
ja mina omal neiukeist."
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
6. Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
Sest et nende sõnad jäävad
eluks ajaks südame.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
7. Kalmistule kahte kanti
külma hauda puhkama.
Kahte armastaja südant
katab nüid külm mullapind.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
Märkus: selle laulu laulis ette 1-5 salmi August Jauk ning täiendas 6-7 salmiga Leonhard Palm, kuna neid laulu lõpusõnu A. Jauk ei mäletanud.

RKM II 62, 446/9 (1) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Mõsu-Mai
1. :,: See Sänna-ga mõisa-no Mõsu-Mai
oli kõige ilma* häda vaiv! :,:
* - Algul laulsid: Oli valla-ga poiste häda-vaiv.
2. :,: Ta eläs-see Sännä veski pääl
ja kiusas see veskisel'le sääl :,:
3. :,: See Tsilna Liisu näolapp
ol'l kõiki'na poiste meelitüs! :,:
4. :,: See Sännä mõisa nahakraam
sai Poose mõisa saadetus! :,:
5. :,: Sai Poose-ga mõisa saadetus
ja vankrimäärdes keedetüs! :,:
6. :,: Üits nahk olli must ja karvane,
ei pääse poiste kallale! :,:
7. :,: Pikk retel aga pistü aeti,
kust nahku maha võeti! :,:
8. :,: Jaak kargas Katrel kallale,
lei Katrel karva vallale! :,:
9. :,: Siis veski käis sääl kütsa-käätsa,
... :,:*
* - Kirjutamata värsirida sisaldab moraalivastaseid väljendusi.
10. :,: Oh sedä lusti, mis oli vällän,
tuapoiss oli preili sällän! :,:
11. :,: Ta pakkus neli kopikat,
tuu kõige eest võid kellata! :,:
12. :,: Oh küll oli kuradil kannatust,
kui poistel tegi vallatust! :,:
13. :,: Kellälüüja vaatas tornist
Seera-ga mamseli tulõva! :,:
14. :,: Ta pühkis tolmu siist* ja säält
ja esimeste pinke päält. :,:**
* - siist - siit
** - Lauliku sõnade järgi lauldi seda laulu vähemalt 45-50 aastat tagasi Sänna kandis väga laialdaselt.

RKM II 62, 449/50 (2) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sänna mõisa Moonikõne
1. Moonikõnõ-ga putsa loi
imelik oli tsitron* hoi!
* - tsitrun
2. Tsitron hoi kai läbi no paja,
ütles: "See pole õige maja!"
3. Sada rubla pane väl'lä,
sis om Moonil kintsud paljad.
4. Sada vai kolm kopikut,
ikka saad sa opingut.
5. Hilja* kaevas omma hättä,
rasvaga määr omma nappa!
* - Pärast parandas: Lille kaevas omma hättä...
6. Kass om tuukord taren olnu,
:,: haisu-ga pääle manu tulnu! :,:
7. Mooni-ga nabast kinni võtnu,
kõõga sängü ala tõtnu!

RKM II 62, 450/1 (3) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mitmest asjast olen mina vaene*
* - kuplee
1. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal, puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen naiste poolest vaene,
ütelge, kus leian üles naisteaseaene?
2. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen raha poolest vaene,
ütelge, kost leian üles rahaaseaene?
3. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
Näituseks ma täna olen laste poolest vaene,
ütelge, kost leian üles lasteaseaene?
4. Mitmest asjast, mitmest asjast olen mina vaene,
mitmel asjal, mitmel asjal puudub aseaene.
:,: Näituseks, kui kõrtsi tuleb minu järel na'aine,
siis ütelge, et mind pole siin, vaid minuga on aseaene! :,:

RKM II 62, 452/3 (4) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Petetud ja purustastud süda
1. Petetud ja purustatud südä
tormiliselt rinnus tuksub mul.
:,: Palun, kallim, unustada sedä,
et sind armastasin eluteel :,.
2. Ei ma aemand, et su sinisilmad,
miks nii nõidusliselt särasid.
:,: Unustada võtsid mind siin ilmas,
purustasid armu südame. :,:
3. Mäletad, kui viibisid sa rinnal,
mis sis lausus sinu petlik huul?
:,: Sinu peräst siist maailmast
lahkun purustatud rinnaga. :,:
4. Palun, kallim, viimäst kord viil sedä,
mälestuseks teha pisut head:
:,: ustuta albomist kõik need salmid,
ja minu kirjutatud armsad read! :,:
5. Kustuta minu* pilt sa omast silmast,
kui sa pulmalavvas tõisega.
:,: Tead, et sinu peräst siist maailmast
lahkun purustatud rinnaga. :,:
* - Kordamisel laulis: Kustuta mu pilt sa...
6. Et küll haisema saab sinu südä,
kui sind musutab üks tõine huul.
:,: Mälestama saad sa, kallim, sedä,
kuidas olli igävest sull' truu! :,:
7. Muru pind, kus minu veri voolab,
ilma süüta ohvriks sinule.
:,: Punalilled tärkavad säält üles
mälestuseks kõik maailmale. :,:

RKM II 62, 454/6 (5) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a., Artur Liiv, 54 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Piibulaul
1. Armsad-e sõbrad, võtkem kuulda
trillallaa, tili-dali-daa!
mis ma teile tahan laulda
trillallaa, tili-dali-daa!
Omast-a väikesest-e piibust ma
tahan teile rääkida,
trillallaa, tili-dali-daa!
:,: sind mina ikka armastan! :,:
2. Kui mina ükskõrd naise võtan
trillallaa, tili-dali-daa!
siis ma talle ette ütlen:
trillallaa, tili-dali-daa!
"Minu-ga piipu piad sa'a
igä laube pesema!"
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:*
* - Kuna vahepealseid sõnu [piibu kaissu võtmine voodisse] ei tulnud meelde, siis kordas veel kord teise salmi sõnu (2 s. = 3 s.)
3. Kui mina ükskõrd naise võtan
trillallaa, tili-dali-daa!
Siis ma* talle ette ütlen:
Trillallaa, tili-dali-daa!
"Minu-ga piipu piad sa
Igä laube pesema!"
Trillalla, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
* - Algul laulis: mina talle ette ütlen...
4. Naised lapsed nutavad,
trillallaa, tili-dali-daa!
Vitsaga siis neid ma peksan
trillallaa, tili-dali-daa!
Ei ma peksa vitsaga,
peksan piibupitsiga!
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
5 Kui ma ükskõrd ära suren,
trillallaa, tili-dali-daa!
Kirjutage risti pääle:
Trillallaa, tili-dali-daa!
"Siin hingab* piip ja piibumees
kes eluaig ol'l suitsu seen!"
Trillallaa, tili-dali-daa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:
* - Algul laulis: Siin elas piip ja piibumees.
Märkus laulu kohta: piibulaulu sõnu ekspeditsioon varem ei saanud, kuna neid vähesed teadsid. See kirjapanu on täielikum, mis Võrumaa ekspeditsioonil üles kirjutati.

RKM II 62, 457 (6) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tammelaul
"Tammeken, sa matal puu,
kos sa kasvid lohu pääl?" -
"Ma ei kasvand lohu pääl,
kasvasin ma karjamaal."
Refrään: Sii vai sii, saa vai saa,
Sina minu kavaluisi kätte ei saa!*
* - Tammelaulu sõnu ei ole laulikul enam meeles.

RKM II 62, 457/8 (7) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sääl metsa sees
1. :,: Sääl metsa sees oli majaken
ja maja-ga sees minu pruudiken. :,:
Refrään:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl? :,:
2. :,: Sääl ol'le üks väike ojaken,
kesk oja vesi kirendas! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl?! :,:
3. :,: Tema suust käib välja-ga roosi lõhn,
tema huuled mesimagusad! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust end mina nägin sääl?! :,:
4. :,: Ta istus kuldse tooli pääl
ja õmbleb hõppe raami pääl! :,:
:,: Oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi,
mis magust und mina nägin sääl?! :,:

RKM II 62, 459/60 (8) < Rõuge khk., Matsi k. - Elmar Päss < Liine Voitka, 63 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ma omas noores eas
(Naljalaul)
1. Kui ma oma noores eas
võtsin vana naise.
Vana-ga naine kiusas mind
:,: küll ühest päivast tõise! :,:
2. Surnuaeda läksin ma,
palusin tal surma.
Koju tullen leidsin ma:
:,: vana-gamoor ol'l surnu! :,:
3. Haudakandjaid palusin:
"Kandkem tasa-hilja,
vast muidu-ga ärkab ülesse!"
...
4. "Kerigos tii kellä sääl
ärge kõvast lööge!
vast muidu-ga ärkab ülesse"
...*
* - Kolmanda ja neljanda salmi lõpuridu laulik ei mäleta.

RKM II 62, 465/7 (3) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ma läksin metsa kõndima
1. :,: Ma lätsi mõtsa kõndima
ja linnupesi otsima! :,:
2. :,: Ma linnupesi otsides
sääl leidsin poisi põõsa alt! :,:
3. :,: Ma lätsi, naksi tedä vaatama
ja alumist külge pöörama! :,:
4. :,: Sii alumine kül'g oli hallitud
ja päälmine külg oli päevitud! :,:
5. :,: Ma võtsi tedä õele
ja kandsi suure jõele!
6. :,: Sääl pesin tedä seebiga
ja kuivatasin siidiga! :,:
7. :,: Ei see ei aitand kedägi,
see poiss ol'l liialt hallitud! :,:
8. :,: Sis võtsin tedä õlale
ja kandsin suure merele. :,:
9. :,: Sääl pesin tedä liivaga
ja kuivatasin linaga. :,:
10. :,: Sis võtsin tedä õlale
ja kandsin Paide laadale! :,:
11. :,: Sääl vahetasin varsaga
ja kahe musta ruunaga. :,:
12. :,: See ruun oli ilma kabjata
ja kõrb olli ilma sabata! :,:

RKM II 62, 469/70 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuri võtku
1. Kuri võtku* kurja poissi,
hapatagu halva poissi,
kiä pand pää paku ala,
helle hiusse hirre ala.
Vihm mõsk, tuul kolk,
mõtsaladva lahudi.
Oh mu hiusta**, helle hiusta,
vahasõtta varikuta!,
kiä olli sorrõ sugimada,
lahe ilma laabimata.
Vihm mõsk, tuul kolk,
mõtsaladva lahudi!
* - Kuri võt't õks kurja poissi!...
** - Enne laulis: Oma hiusta, helle hiusta...
Märkus: laulusõnad jätkuvad, kuid laulik edasi ei mäleta.

RKM II 62, 473 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Sarlotte Tammemägi, 75 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaara-Jaan
Kaara-Jaan, ai Kaara-Jaan,
karga vällä kaema:
:,: Kas omma kesvä keerulidse,
kaara katsakandilidse? :,:

RKM II 62, 474/5 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Huti laul
1. Miä no kirivä,
miä no* kirivä
kilgutase,
kilgutase?
2. Miä no haukva,
miä, miä no haukva:
Hirmi-Harmi,
Hirmi-Harmi?
3. Kriit, mu kulla,
Kriit, Kriit, mu kulla
kabehitsa,
kabehitsa!
4. Ava mullõ,
ava, ava mullõ
ussõkõista,
ussõkõista!
* - Miä, miä no kirivä...

RKM II 62, 475/6 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoisi laul
1. Ma vanapoiss küll olõ ilman
üts rahuline rändaja
aga siski tütärlaste silman
nii kui üts kurjategija.
2. Neil tihti süda täis,
sõimava: "Vanapoiss,
mis ootad, mis vaatad (~vahid),
et sa ei võta naist!"
3. Ma siski õnneliste seltsin
küll hiljaaigu hulkusin...
kui tuleb meelde armu õndsus,
silm naisemeeste armu näeb!
4. Sis sala nutan ma,
teen rõõmu viinaga
ja hüian veel lõpus:
"Elä õnnes vanapoiss!"

RKM II 62, 489/91 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui ma ol'li noorõkene
1. :,: Kui ma ol'li noorõkene,
ol'li mina u'l! :,:
2. :,: Käve külä tanomihe
kar'a voodele.* :,:
3. :,: Sääl no naaru, nalja sai
ja kannõlt mängiti. :,:
4. :,: Sääl ol'l tõistre Petra Kat'ä
Undo Pundoga. :,:
5. :,: Kat'äle ma silmä kaie,
ütli : "Kat'ä, tõ!"** :,:
6. :,: Pääle kauba luba saie
mutsahtada ka! :,:
7. :,: Kate ajastaja peräst
Kat'ät kodo tõi. :,:
8. :,: Illos ol'l no Kat'ä kiullh,
peris nigu lil'l. :,:
9. :,: Aga ossa räpäk esi,
kuri nigu kul'l. :,:
10. :,: Kat'ä jätä no tad jonni!"
palsi sakest ma. :,:
11. :,: Tõsekene inne ütel':
"Ma su mõglitse!"*** :,:
12. :,: Kui ma ol'li noorõkene,
küll ma ol'li ul'l! :,:
13. :,: Taipas es kiä tuvikene
vai kiä küläh kul'l. :,:
* - loomade magamiskoht
** - hääldas: tõ
*** - mõglitse - kolgin.

RKM II 62, 492/4 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mu mõtte' lindva' sinnä'.
1. :,: Mu mõtte' lindva' sinnä',
süä nakas närbüma... :,:
2. :,: Et mul ka' tulõ minnä
är' mulda magama! :,:
3. :,: Ma ilmah elleh pattu
joht tetä saaki' es! :,:
4. :,: Ma katskit kaussi vaapsi,
tei hellü kõvõmpas. :,:
5. :,: Ma seebi kange kaabe,
tei nakla vähämbäs! :,:
6. :,: Ka Valgõle* ma anni
iks mõne mühagu. :,:
7. :,: Et Valgõ küüru tõmmas
sääl kõge kihäga. :,:
8. :,: Oh Esä võta vastu
mu kõge Valgõga! :,:
9. :,: Mul Valgõt taivah vaia
om niätse kaubelda. :,:**
* - hobuse nimi.
** - Rahvaloomingu Keskmaja Tallinnas saatis sm. Roometi kui muusikamehe ja siinkirjutaja 1951. aastal Võrumaale ekspeditsiooni ette valmistama. (Ekspeditsioon teostati hoopis teises paigas, nimelt Pärnumaal). Meie sõitsime üle Valga Võrru, kus rändasime kahekesi jala umbes nädal aega (27. maist kuni 3. juunini) Võru, Kasaritsa, Ruusmäe, Misso, Haanja, Rõuge, Sänna ja Antsla ümbruskonnas ning hiljem sõitsime Tartu kaudu Tallinnasse tagasi. Sellel rännakul tegin mõningaid märkmeid, mis sai antud Rahvaloomingu Keskmajale. Siia on paigutatud vaid kaks laulu näitena.

RKM II 53, 218/9 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaugel võersil vaenuväljal
Mestroovi metsa all
oll mul vaikne kalmuküngas,
kus sääl seise valge rist.
Sinna ühte hauda maetud
mitu vaprat sõjamiist.
Ei neil ehi hauda lilled,
ei neil tehtud pärja ka.
Ei neil nutnud keegi pisar
nende vilu haua pääl.
Puhake nüüd, armsad velled,
oma vilu hauassa.
Kuni paistab elupäike,
äratab teid ülesse.

RKM II 53, 219/20 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laul
Kakskümmend aastat olen ma
siin Eestimaa pääl kasunu.
Ma õitsin kui roosiõis,
mul rõõmu aig on saanu täus.
Ma ütlin, kui teada mul anti,
et ma pean sõtta minema.
Ma ütlin: "Kui ma pean minema,
mu pruut peab suuga ütlema."
Ei seda luba antud mul,
et ma viin pruudi Türgimaal.
Ma pidi astma ütsindõ
sii võõra linna pool.
Kui olen võitnud ma ,
siis saan ma tagasi tulema.
Siis ükskord suure rõõmuga
saan Eestimaale tulema.
Kas alles om mu vanemad,
kes üles mind sääl kasvatas?
Kas alles om mu vennad ja õed,
kes minu pärast kurbdust näid?
Kas alles on see roosiõis,
mis mulle enne passis siin.
Vend, sind palun südamest,
et tehke muret pulmi eest.

RKM II 49, 231 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaht väläh, püss säläh,
lätt jahimiis mõtsa,
saa saaki, et tõsta.

RKM II 49, 231 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Maja, sa puhkuse paik,
hää kos rahu ja vaik',
jätä sis murõt ka maha,
paremat mina ei taha.

RKM II 49, 231 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Krants, sa vana kodopini,
sa truu ning ustav,
sa karjakaitsja, vargaväärdja.
So sõimatas, ent siski olt sa ausa miis,
ei anna soelõ suu täutki.

RKM II 49, 232 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuvikõnõ, tibukõnõ,
katuse all korised,
räästa all torised,
oles ka minagi,
vaga kui sinagi,
kurja sis' kellegi
mina es tees
ja eläs kui õigõ
ja rahulik miis.

RKM II 49, 235 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hobõnõ sääl,
terävata mo meel,
vedäma, sõitma
inemine piät' tälle armu näutmä.

RKM II 49, 235 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Miks sa leinad, lillekene,
valad valupisaraid?
Kas sa rasket hingevalu,
Hellake, ka tunda said?

RKM II 49, 235/6 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapoiss ol' surõmah,
siist maailmast minemäh.
Vanapoiss kirstu sisse panti,
väikene viiol kätte anti.
Kabeliaida maha matõti
vana pada pähä panti.
Heng see ronis havvast vällä,
lindas taivaussõ ette.
Peetrus kõik säält ussõst teadis,
andis poisil vasta pääd.
"Sina tsiga, sina lurjus,
alles praegu olõt purjus."
Lükkas tedä taivast maha,
vannokurjo poistõ hulka.
Sääl ta mängis tontõga,
vanaraisa kontõga.
Vanatütruk taivah,
kuldkett kaalah,
vanapoiss põrguh,
puupakk jalgo all.

RKM II 49, 236 (22) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tünn-tünn, tühi vaat,
vanapoiss ol' vaadi seeh.
Tõmpsin vaadil punni päält
ja vanapoiss tul' vällä seest.

RKM II 49, 243 (54) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Millessa, Mikk, mu tütart ei võta,
kas mu tütar tööd ei tee?
Mu tütar on kui roosilill
ja otsib poissi niikui hull.

RKM II 49, 243 (55) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Last hällitades lauldakse:
Pippas, pippas, peiukene,
juppas, juppas, juiukene,
väikse lapse moodi
niikui väiksed kannukesed.

RKM II 49, 243 (56) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kikas ütles kanalõ:
"Kos mii läämi magama?
Üü um pümme,
jalad lühikesed,
külä kõlgus kavvõdan."

RKM II 49, 243/5 (57) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Ado Tamm, 83 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vatsat' let slusilsä mina,
ollin soldat ridavoi.
Lasksin püssist välja tina
türgi silmi oi! oi! oi!
Kui ta venne püssirohto
kaugõlt nii sai nuusuta,
tak on prämo paneb plehku
niikui jänes metsa sises.
Et ta harasho, nii paha,
toob mul sisse kopika.
Sain sääl salata ja raha,
rinda suurõ ristiga.
Ruski suldat nepoitsä
nikakoju saadana,
tulgu ratsa kto tam hotsesh,
et tak vsjo mina pustäki.
Plömna liinan tüli tuli
mina tuhat türgiga,
kõigil karvad maha kaki,
habemed ka juurtega.
Ütskõrd sain mina osmõn-pasma
karvust kinni pidada.
Ütlesin: "Postoi dinaase,"
tahtsõn kodo vidäda.
Kindral seda kõrvalt nägi,
andis mulle tsetverd tsjok.
Ütles: "Molodets, estonets,
vot zdez diibes natsha jok."
Tshjort vosmi, kakoi nali,
kõik mind haksid paluma,
bolshoi tshesti mina daali
ja hüüdsid blagopodne.

RKM II 49, 250/1 (79) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rahvalaul
Mari!
Ma siin.
Mis lõunaks saab?
Suured vaagnad sülti,
tõpraliha suppi,
hapukapsa põrsapraad,
lambalihast hää supp,
pannkook, härjakeeled,
praadvorst, munakoogid
vääge värske vasikapraad,
kaunis küpse kana,
sealiha kartulid,
kaunis karukints
ja siis veel
või ja leib,
veitsh ja juust
maksab kaks krooni kõhutäis.
Soovin sulle säärast hääd söögiisu!

RKM II 45, 77/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ei unusta sind
Mäletad, kui raudteejaamas
lahkudes mul' andsid käe.
Silmis palve, sosistasid:
"Kas sind kunagi veel näen?"
Lubasin, et tulen varsti,
kui on võidet vaenlane.
Ütlesid, et võitle hästi.
"Ma ei unusta sind kunagi."
Algasin uut sõjateed,
rong kui lahkus kodulinnast,
sinu viipav valge rätik
ütles mulle: "Jää hüvasti!"
Sellest möödund palju päevi,
möödund lahing verine.
Kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Läbi lahingute müra
kuulen kõnelemas sind,
kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Nüüdki laagris lõkke ääres,
kevadõhtuil sumedail,
tuul kui lausuks sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."

RKM II 45, 78 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri salm
Kui sõdur väikselt napsi saanud,
juhtub ette tütarlapsi
Neid sõdur esmalt silitab
ja pärast tagant järel aita.

RKM II 45, 79 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kell kuus õhtul
Ma tunnen veel su huulte õrna puudet,
kui vedur-vile meid sääl lahutas.
Ma tundsin, hinges midagi on muudet
mis möödunt unelm hetkel meid nii rahustas.
Refr: Kas on see vaid unenägu
või siiski ainult piinav tõde.
Ma näen veel sinu nutuseid sinisilmi
ja kurba naeruvinet punasuult.
Ma märkasin, kuis pöördusit veel ringi
ja kinnaskäsi tõusis viipeks mul'.
Ma tunnen, kuidas kaugus kiirelt kasvab,
veel kohandun end unistuseks sääl.
Vaid rütm meloodiast, mis laulsid mulle,
see tuikab veelgi südamesse mul.

RKM II 45, 80 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mul' silmis pisarad
Kui rindel võitlesin,
kuulsin teist sa armastad,
langesid mul kokku unelmad.
Ma sind ei süüdista,
kuid soovin, et sul oleks hea.
Ehk küll lahkuma sust jäädvalt pean.
Ma loodan, et saan sellest üle,
et sa mind ei armasta.
Ma loodan, et saan sellest üle,
ehkki kurb olen lõpmata.
Sa tulid täis veetlevat kevadet,
Nüüd mööduvad need päevad, sest lahkusid.
Ma loodan, et saan sellest üle,
ehkki kurb olen lõpmata.

RKM II 45, 81/3 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põhjarannikul
Siin põhjarannikul
ma kõnnin üksinda,
pilk vaatab kaugusse,
kus lainte mäng.
Sääl eemal kauguses
ma valgeid purjeid näen
ja paadis kaunis neid,
kes juhib sääl.
Paat jõudis rannale,
ma neidu kohtasin.
Üks pilk ta silmisse -
ma armusin.
Mu armas põhjaneid,
mul armsaks oled saand,
mu meelde ikka sa
jääd püsima.
Ei enam olla saa,
kui kutsub isamaa.
Käsk iga silmapilk
võib saabuda.
Mu kaunis põhjaneid,
sinust pean nüüd lahkuma.
Ei tea, kas iialgi
sind näha saan.
Nüüd kojuigatsus
mind kutsub tagasi.
Mu kaunis põhjaneid,
kas ootad mind.
Kuid koju saabudes
ma pidin pettuma.
Mu väike neiuke,
läinud teisele.
Ent põhjarannikul
on jäänud mälestus.
Pilk vaatab kaugusse,
ei kohta sind.

RKM II 45, 83/4 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tartu valss
Kord olime Tartus koos
ja tuju meil oli hoos.
Seal mängis muusika, voolas viin
ja joovastus köitis meid.
Nii tunnile järgnes tund,
kui korraga meenus mul',
siis püsti huppasin, hüüdsin ma:
"Mu sõbrad, pean lahkuma."
Refr: Sest mind ootab väike neiuke
seal kaunil Tartu Toomemäel.
Tal valged on juuksed, võluv ta silm
ja temal võib oodates hakata külm.
On ilmas neide tuhandeid,
Ma teist nii kaunist pole näind
kui neiuke, kes mind ootamas sääl
on Tartus Toomemäel.
Kui saatuslik sõjatee
mind kodust viind kaugele
ja sõbrad, kellega olime koos,
mu lahingukaaslased,
ei ennem ma rahu saa
kui vaba on jälle me maa,
et Tartu õnnes võib elada,
see kutsub mind võitlema.

RKM II 45, 84/5 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana Tallinn
Ma selles linnas elasin,
ma selles linnas armusin,
kui muinasjutus tundus elu siis,
ei unu sinav talvevõlu,
ei õnnest särav neiusilm -
nii õnnelikult möödusid aad.
Refr: Selles linnas Tallinnas
õnnelik kord olin ma.
Päikeselised kevadpäevad,
sügisöised tähistaevad -
unusta ei iial saa.
Ei kestvalt paistnud päikene,
ta varjus tõusnud äikene,
meid sõjatee viind kodunt kaugele
ja jättes maha kodumaad,
me vana armsa Tallinna,
me südames ta kaasa viisime.
Aeg möödub, saabub sügise
ja koju viib meid võidutee.
Teid kõiki peagi näha loodan taas,
et jälle rõõmsalt vabana,
teid tervitan ma kodumaal,
ma vanas armsas kaunis Tallinnas.

RKM II 45, 86/7 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr.1
Hallis sõduri sinelis
rändan lahinguteid.
Sääl, kus kõlamas tangoviis
saatus kokku meid viis
ja su silmad nii tumedad
tantsuks kutsed tõid mul.
Aga tantsides tundsin ma,
rahu röövind nad mul.
Ja siis vargsi mu rinnale
õrnalt toetus su pea
ja mu suu sinu huultele,
kuidas sattus ei tea.
Ulatasid sel sügisööl
mulle lahkudes käe.
Teadsin, varsti lä'en rindele
ja sind enam ei näe.
Ning see tuli su silmades
mul sääl põlema lõi.
Ta mu sõdurisüdames
kauaks hõõguma jäi.
Aga praegugi meeles mul'
võluv naeratus suul.
Tunnen suudlust su kuumalt suult,
näen su silmades tuld.

RKM II 45, 87/8 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Eesti korpus
Eesti korpus marsib sõtta,
generalissimus Stalin juhib meid,
võidule nüüd kiirelt tõtta,
vaenlane saab hävitud.
Õilsaid mõtteid rinnus kandes
vabastada kodumaad.
Võimsaid ühislööke andes
vaba olgu sünnimaa.
Möödunt lahingute kära
karastand meid teraseks.
Silmis kõigil võistussära,
palju saanud sangariks.
Kui siis Kalevite linnas
võidul lehvib Punalipp
saluteerib meile Moskva,
see on meie võidulipp.

RKM II 45, 89/92 (12) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri elu
See sõduri elu polegi hull,
kuid väikesed mured on siiski.
See õppus ja rivi on tühine null
ja toimkond pole ka miski.
Kuid ainult see asi teeb muret,
et kevadel tulevad kured
ja kodus pruut lööb sul tram-trulla
pea õnnetus nii ei või tulla.
Kui lõppenud õppus ja looja läind päike
ja laagrisse saabund on öörahu.
Siis tunned kuis kuu ja pilvede laev
see rinda sul hästi ei mahu.
Nii kuidas sa silmi ka ei sule,
kuid uni see naril ei tule
ja mõte see puurib sul aju -
ei tea, millal sõidame koju.
Sul meenuvad Tondil need ilusad aad,
nad mõttes kui tagasi tuleks.
Seal vaid muretseks, kuidas hüppesse saaks,
nii et vahelejäämist ei ole.
Aga linna patrullid on platsil.
Mees pimedaid tänavaid otsis
ja teekond, mis julge ja vahva
viis sinna, kus pruudil on sohva.
On kaugele jäänud need päevad ju nüüd,
koondrivi sa igapäev teed.
Sul neiu käe asemel pihus on luud,
onni esist sa hoolega pühid.
Ja kui ennast siis unustad vähe,
siis ülem sul virutab pähe.
Ja öösel, kui piiluriks oled
jälle neiuke meelde sul tuleb.
Ei ole meid murdnud ka raskeimgi töö,
ei sõda viind konte meil hauda.
Meil katelok põlvel nüüd enam me ei söö,
vaid koos nüüd istume lauda.
Nüüd istudes poisid üheskoos
on tunne nagu istuksid baaris
ja seentelgi maitse on parem,
veidi lõuna võiks olla varem.
Eile käsku alles kuulsime, korraldust uut,
mis lämmatas südametukseid,
mis oskad sa kosta, kui küsib sult pruut:
"Poiss ütle, kus jäänud sul juuksed?"
Kuid sellest me saame ka üle,
suurt riidu meil sellest ei tule,
kui pruut sellest tüli ju tõstab,
las mulle siis paruka ostab.

RKM II 45, 92/4 (13) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõdur pagariks
Meid major varbast liigutab,
tal väike küsimus:
"Mis mehed siin veel magavad
kui oli äratus.
Jaa-jaa, jaa-jaa, kui oli äratus!"
"Oh, major, jäta järele,
siin puhkavad pagarid,
kes sulle valged saia teind,
nüüd jäta rahule.
Jaa-jaa, jaa-jaa nüüd jäta rahule."
Keha rappub külmavärinaist
ning habe härma lööb.
Puhvaika selga, saapad jalga,
sind ootab sada tööd.
Jaa-jaa-jaa-jaa, sind ootab sada tööd.
Kell saab ju varsti kaheksa,
peab jälle minema.
Päev rasket tööd sääl seisab ees,
pead taignad tegema.
Jaa-jaa jaa-jaa, peab taignad tegema.
Nüüd istun leivaahju ees
ja vaatan lõkkesse.
Mu mõte kandub kaugele,
kus armas neiuke.
Jaa-jaa jaa-jaa, kus armas neiuke.
Töö muutub palju kergemaks
kui mõtlen temale
ning taigen lendab üle pea -
need viimsed suudlused.
Jaa-jaa jaa-jaa, need viimsed suudlused.
Kui on lõppend päevatöö
ning mõttes palvetan
ja seekord neiu asemel
mul kaenlas saiapäts.
Jaa-jaa jaa-jaa mul kaenlas saiapäts.
Nüüd istun polgus nari peal
ja mõtlen kodule.
Kui läheks õige hüppesse,
näeks oma neiukest.
Jaa-jaa jaa-jaa näeks oma neiukest.

RKM II 45, 94/6 (14) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr. 2.
Õrnalt kõlas mu laul sel ööl,
kui ma kohtasin sind.
Sinu pilgust võis lugeda,
et sa armastad mind.
Kuid me saatus on armutu,
Lahku viis eluteed.
Ainult südames põlema
jäi mul tuluke veel.
Läänefrondile neiuke
saadab võitlejat teel
ja sel pimedal ööl kõik vait,
kurb on süda ja meel.
Ja kui pimedus neelab kõik,
läbi udu näen veel
neiu aknal seal vilkumas
küünlatulukest veel.
Kaugelt tervisi saadan sul,
meenub mulle see öö
nagu unelmas laulan veel,
unub mure ja töö.
Just kui rong möödus armastus,
kadus udusse teel.
Ainult südames tuluke
jäi mul põlema veel.
Aastad möödusid, uuesti
kohtan jälle ma sind.
Kõlab õrnalt mu laul sel ööl,
kuumalt suudled sa mind
ja me südames tuluke
kuna kustunud on
lööb nüüd uuesti lõkkele
nagu kustunud õnn.

RKM II 45, 96/7 (15) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuluke nr. 3
Saatis võitlejad rindele,
pisarais neiuke.
Kurvalt üksi jäi trepile
ümber pime vaid öö.
Noormees kauguses seisatas,
taha vaatas veel kord.
Nägi heledalt põlemas
neiu aknal veel tuld.
Rindel sõpru on tuhandeid
lahingkaaslasi küll,
seltsimehi nii lõbusaid,
kõikjal huumor ja laul.
Aga armsamat neiukest
unustada ei saa.
Kujutlustes näeb tulukest
kauguses põlemas.
Kaugelt kirja sai võitleja,
milles teatab neid,
et ta armastus kuumana
kindlalt püsima jäänd.
Kõik, mis lahkudes lubatud
peagi täituma saab.
Tuluke, mis põlenud
jäädvalt põlema jääb.
Kirjast vaimustub võitleja
süda kiiremalt lööb.
Rindel võitluses rõõmsana
kujutlusi ta loob.
Peksab armutult vaenlasi
oma armsama eest,
et kord pöörduda tagasi
sinna, kus tuluke.

RKM II 45, 98 (16) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Automaaturite marss
Siis kui automaatur marsib väljas
relv seljas ja rivilaulud suus
mööda kiviteed, nii et vesi keeb
õppus ootamas raske ja uus.
Ja kui on saabunud laupäeva õhtu
ei siis keegi magada saa.
Küll sa poiss siis tead, kus on Toomemäed,
oma neidu sa ootad siis mäel.
Koolipoisina oli see kerge
Seda, neiu, sina arvestama pead.
Ära pahanda kui ma tulla ei saa,
kui ma täna õhtul linnaluba ei saa.
Aga teinekord kui saan jälle välja,
püüan mitmekordselt tasuda ma sul.
Siis sind kallistan ja ka armastan,
sest nii harva näha saan ma sind.

RKM II 45, 99 (17) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaks kangelast lahingusõpra
Kaks kangelast lahinguvenda
said sõjateel sõpradeks heaks.
Üks Narvad veel mäletab endast
ja Tallinna teist ootama peaks.
Neil ühine tubakas, vara ju
ja toitugi sõid ühest nõust.
Õlg-õla kõrval lõid lahingumaru
ja tääk väänles lihaste jõust.
Neid üksinda kohtasin harva,
ei lahing'i lahutand neid.
Löö julgelt, sind ootamas Narva,
sind Tallinna sinetav reit.
Kui äkki üht sõpradest tabas
kuul võitluse tulisel teel,
veel langeja sosistas tasa:
"Sind Narva on ootamas ees."
Viis haavatud lahinguvenda
kurb sõber nii tugeval käel.
Kui tabatult äkki ta enda
kuum veri maad niisutas sääl.
Nii kaaslased hiljem nad leidsid
öövaikuses uinuvad mäel.
Seal sõbrad veel vendluses hoidsid,
kui vandeks veel kätt üksteise peal.
Neid üksinda kohtasin harva,
ka haiglas koos nägin ma neid.
"Pea paraned, sind ootab Narva,
mind Tallinna sinine reit.

RKM II 26, 24/5 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Deutses Wehrmaht
Kui deutses wehrmaht loodi
ja rindel saadeti,
ta sicherungiks hüüeti
ja maha tapeti.
Refr: Tadirit ja oi-oi, oi tarit ja oi-oi-oi-oi-oi
Ta sicherungiks hüüeti ja maha tapeti.
Kõik ristid, paelad, ordenid,
Mis rauast, sametist,
kui kätte saadi, selgusid,
et puust ja paberist.
Refr: Tadirit jne.
Kui kätte jõudis talvekuu
sai vilte laenatud,
mis Stalin oma sõduritel
oli kinkinud
Refr: Tadirit jne.
Nii kätte jõudis sügise
ja aasta oli täis,
siis doktor Mäe kurvaks sai
ja kõnelemas käis
Refr: Tadirit jne.
"h võtkem palved tagasi
j olgem edasi
j pikendagu lepinguid
kuni sõja lõpuni."
Refr: Tadirit jne.
Taas saabus siiski kevade
ja ilmad soojemat,
siis sicherungi viimsed riismed
rindelt lahkusid.
Refr: Tadirit ja oi-oi, oi tarit ja oi-oi-oi-oi-oi
siis siherungi viimsed riismed rindelt lahkusid.
Märkus: Refrääni teiseks reaks tuleb laulda alati salmi kaks viimast rida.

RKM II 26, 26/7 (2) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Meil leegionis...
Meil leegionis elu hea,
kes sinna läeb, ei seda enam näe.
Seal vesi, vile, mäda juust
ja hambad kistaks ära suust.
Oh, mis sa, mats, võid sinna parata.
Meil führeriks on dokor Mäe,
kes tervituseks tõstab rasvas käe,
seda teeb ta suure sestiga
käib ringi soomusvestiga,
ei teda taba ükski surmakuul.
Meil rasvaaineks margariin,
Mis suhu võtta on ju otse piin.
Ka leib oli pooleks liivaga,
mis väga raske seedida,
kõik seda tõi meil päästjate kultuur.
Oli rahva toeks meil E.R.Ü.
ja see ei ole mitte meie süü,
et sokid, jakid, kasukad
ja esemed, mis soojemad
E.R.Ü. kaudu Saksamaale lä'eb.
Tal oli Kadrioru pargis väike loss,
mis eest on nagu väike omnibuss,
olid kaitseks tal ka sõdurid,
mis enam vähem talle truud,
et doktor võiks seal rahus prassida.

RKM II 26, 28/9 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnud öövaht
Surnud öövaht, varga tabas:
"Käed üles," karjus ta.
Käe revolvri järel kobas,
haaras taskust krakuski.
Refr: Meil ristid valmiks valatud,
hauad valmiks kaevatud.
Leegion, see kutsub kõiki meid tsäuh-plärts.
Tulge kõik, tulge kõik,
onu Aadu kutsub meid.
Tooge liha, tooge võid!
Sest meil ei ole neid.
Refr: Meil ristid valmis valatud jne.
Saksamaal oli kena Lonni,
kaalus umbes puuda kuus.
Eest ta oli nagu auto,
tagant lai kui omnibus.
Refr: Meil ristid. jne.

RKM II 26, 28/9 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kindral Soodla
Kindral Soodla, kaval mees,
meelitas meid sõtta.
Esmalt tahtis Eestisse
ja pärast Poola saata.
Refr: Hõissa ja prilla!
Meil tuleb ära minna
ja kes ei taha minna,
peab maksma elu hinna.
Meid pandi loomavaguni
ja saadeti siis teele
ning jaamades ei olnudki
meil õigust joogiveele.
Refr: Hõissa ja prilla!
Meil tuleb ära minna,
ja kes ei taha minna,
peab maksma elu hinna.
Poola laagri tänaval
nüüd liigub sandikari
ja kompanii ülemal
nüüd lasub tume vari.
Refr: Hõissa ja prilla jne.

RKM II 26, 29/31 (5) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elu sunnil, tõrkumata
igal sügisõhtul ma
seisan postil piki tunde
sinel seljas, sigar suus.
Kaitseks on meil vene relvad,
saapad pärit Prantsusmaalt.
Kiiver peas kui väike pada,
sinel päris lagunend.
Kui sul katki läheb sinel,
vaat küll see on alles pauk.
Rätsepal ei ole niiti,
varalaost ei anta uut.
Staabihärrad joovad viina,
mis me normist varasted.
Meile öeldaks: "Nõu läks ümber
muud kui pühi puhtaks suu."
Võtan välja väikse pätsi,
mis on kahe päeva toit,
unistan siis väiksest Eestist,
siin jääb välja küljekont.
Kui sul' kodund tuleb pakki
kohe sakslane on jaol.
"Sputer, speken, sigareten,"
nurub nälgind Kammeraad.
Kindral Soodla peab jahti,
poisse sõtta meelitab.
Ei need poisid ole lollid,
et nad sõtta lähevad.
Poisid lähvad eesti metsa
kuremarju korjama.
Iga eestlane teab seda,
kuis Saksa vastu sõdida.

RKM II 26, 31 (6) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võid käia...
Võid käia läbi Saksamaa
ei mune võid sa leia seal
ja pekist, sellest näed vaid und,
mida Eestis süüakse iga tund.

RKM II 26, 32 (7) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tükike leiba...
Tükikene leiba ja hernepesu vett,
üle nelja päeva üks saksa sigaret,
sellega peab elama
ja saksa riiki teenima
(Onu Aadu, miks tegid nii?)

RKM II 26, 32 (8) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Revali linnas...
Revali linnas Toompea lossis
istus Lietzmann nägu mossis.
Ai jumbu - ai jumbu.
Kadrioru lossis tõusis kära,
Mäe sõi Lietzmanni normi ära.
Ai jumbu - ai jumbu.

RKM II 26, 33/4 (10) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rindesõduri igatsus
Kaugel sinust ja kodumaast,
kaugel võistluse teel.
Kaugel kodust ja noorusmaast
olen võitlemas veel.
Oota, kallim, oh oota sa,
kaugelt tervitan sind,
Millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kevad kaasa ka õisi toob
ja lõhnamas niit.
Tuju rindelgi uueks loob,
laulan armsamat viit.
Oota, kallim, oh oota sa,
kevad lohutab sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus ju mind.
Olen punkris või rünnakul
ikka meenud sa mul'.
Vaikib lahingu marutuul,
laulan jällegi sul'-
Oota, kallim, oh oota sa,
tulen vaatama sind,
millal tulen, ei tea ju ma,
seob võitlus veel mind.
Kord väsivad vaenuväed,
ja meile jääb võit.
Saabub hellalt see õnnepäev,
algab koju meil sõit.
Sinu juure siis lendan ma,
iial enam ei lä'e.
Õnne naudin siis sinuga,
su juurde ma jään.

RKM II 26, 35/6 (11) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Väike kambrike...
Väike kambrike südames mul',
sääl on üksinda asu vaid sul.
Tahab veel keegi mees paika leida seal sees,
Ütle: "Ei, keegi teine on ees."
Kui on kullased sõrmused käes
särab elu kui nõiduse väes,
siis tean ühte vaid ma,
et sust lahkuda ei saa,
sest nii meeletult armastan sind.
Kas sa ikka veel armastad mind,
kas sa mind kuidagi unusta ei saa.
Oled mulle sa hää, sulan sulle kui jää.
Oh kui meeletult armastan sind.
Ja kui saabub kord lahkumistund,
viimse suudluse annan siis sul.
Püüä olla sa truu, ära mõtlegi muud,
siis vaid armastus ehib me teid.
Ja kui lahkud sa, armastus, meist
ja kui enam ei näe teineteist.
Teise kaenlasse lä'ed ja ta juurde siis jääd
olles unustand jäädavalt mind.
Ja kui tagasi tulla ei saa,
sõjarindele puhkama jään,
hetkeks seisata teel, mõtle mulle siis veel,
viimseid palveid las sosistab huul.

RKM II 26, 36/7 (12) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Igatus kodumaale
Kaugel Eestis, kus on minu kodu,
kaugelt tervisi saadan ma sul.
Üksi rändan ma võõramaa radu,
pisar laugel kui meelestub mul.
Tasa mühavad kodumaa metsad,
tasa ohkab veel kodumaa neid.
Tasa kaebavad Eesti veerannad,
tasa sosistab Soomelahe pind.
Vaikseks jääda võib Kaspia meri,
ei või vaikida eestlase rind.
Üle metsade hõljub kui vari,
kurb ja igatsev eestlase hüüd.
Ühte kodumaad tundsin kord mina,
ühte Eestit kui isade maad.
Säält pärit kõik, mis mul nii ilus,
mida riisuda tahtis meilt frits.
Isamaa, mis mind kasvatand üles,
terve tulevik seisab sul ees.
Jälle põlesid saatuse tules,
kostsid ohked su murede maalt.
Südi eestlane, võitle ja võida,
küllap paremaid päevi veel näed.
Kosu, kuuluta, vaenlasel kadu,
varsti võitjaks jälle sa saad.

RKM II 26, 98/9 (13) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaugel rindel
Kaugel rindel, metsas suures,
seisab sõdur valvates
oma langend sõbra juures,
keda taband surmakuul.
Sosistavad tema huuled:
"Sõber, pööra koju sa!
Armsad, Eesti päike, tuuled,
armas Eesti kodumaa.
Kodukülas päikse helgis
seisab väike majake.
Seal, kus õitsvad roosid, nelgid,
seal on minu koduke.
Võta sõrmus minu sõrmest,
pane sõrme omale.
Suru huuled minu laubal,
jumalaga jätuks veel.
Kui saad kord sa kodumaale,
tervita mu omakseid.
Tervisi vii kodumaale,
ta eest langend eestlaselt.
Eesti rahvas, hoidke hinges
sellest mehest mälestust.
Sest, et teie eest ta langes,
kaitstes Eesti vabadust.

RKM II 26, 39/40 (14) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laul sõduripäevilt
Armas neiu,kallis neiu,
melestub mulle see öö,
ki sa õhtul pargis,neiu,
ülesid mulle adjöö.
Aastad möödund sellest ajast,
olen nüüd sõjamees ma.
Aga, neiu, sinu silmad
meeles on ikkagi mul.
Nüüd ma seisan valvepostil,
taevas on säramas kuu.
Loen ma, neiu, sinu kirja,
mida post kodunt mul tõi.
Nüüd ma olen kodund kaugel,
võitlemas kodumaa eest.
Armas neiu, mõtle veel mulle,
palveta minu eest sa.

RKM II 26, 40/1 (15) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Täna lähme...
Täna lähme isamaa eest sõtta,
vaenlase me välja tõrjume.
Mitmed saavad oma elu jätma
ja omakseid ei näe nad iialgi.
Vaikne kuu, sa oma rahu kalla
minu üle veel üks viimne kord.
Ennem veel, kui vaenlase kuul mind tapap
ja mind elavatest lahutab.
Täna sai üks vapper sõdur surma,
keda isa, ema leinavad
ja üks teine noormees kanti hauda,
keda pruut jäi maha leinama.
Armas pruut, ära oota pulmapäeva,
peig sul langend lahingute hoos.
Pühi pisar, kanna leinaloori,
küll taevas jälle kord me kohtame.

RKM II 26, 41/2 (16) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ah valus...
Ah valus, nii valus on mõelda,
et rindel pead võitlema sa.
Nii mõtlen ja seisatan teades,
kas iial saad tagasi säält.
Sääl rindel raksuvad mäed,
sääl surmale vastu sa lä'ed.
Kõik maha jätma sääl pead,
keda iial veel armastad sa.
Ah, valus, nii valus on mõelda,
et öösigi uinuda ei saa.
Mu mõtted mind kannavad kaugel,
Mu kallim, kus viibid nüüd sa.
Kas uinud öörahus sa juba
või rindel sa võitlema pead?
Oh taevane isa, nüüd luba
tal saatjaks sa omadki käed.
Kas uinud või ärkvel sa veelgi
või oled sa kaugel ju teel.
Kas tuleb sul meelde ka keegi,
kes sinu eest palvetab veel.
Mul pisarad paisuvad silmi,
pea padjasse vajutan ma.
Võitle hästi, mu kallike, rindel
ja ära mind unusta.
Ma siiski veel loodan, et saabud
kord kodumaa pinnale,
mil jällegi võime tunda
nagu möödunud aegadel.

RKM II 26, 43/5 (17) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris mare Kõiva 2005
Kurvalt punkris
Kurvalt punkris istub noormees,
mõtted tal viibivad möödunud a'al,
nukker pilk on pöördunud ruumi,
kus Põhjamaa taevas ja kodumaa rand.
Refr: Ta võib tõesti unustada
Neidu, keda armastand.
Ta võib tõesti unustada,
kelle õnne kord purustand.
Jättis maha metsasalu,
nurmed, metsad ja tuttavad teed,
kodukopli, kasesalu,
mühava metsad ja nurmede raad.
Refr: Ei või ükski unustada
kodumetsa radasid.
Ei või ükski unustada
Eesti tüdruku võlusid.
Väike neiu, särasilmne,
kulda käharais lokkis ta juuks.
Naer nii mahe, pilk nii hurmav,
Kelmikus mänglemas põskede peal.
Refr: Kord võis noormees unustada
selle neiu armastust.
Talle meeldis linnapreili,
selle puuder ja huulepulk.
Petlik neiu pealinnast
Ei armastand truu olla ühele ta,
peagi unus temal noormees,
kolikambrisse kõrvale visati ta.
Refr: Linnaneid võis unustada
Noormeest, keda petnud ta.
Neid võis tõesti unustada
leides uue ja kallima.
Noormees pettund armastusest
frondile võitlema ruttas ta siis.
Unustada püüdes kõike
kui lõhkesid mürsud ja lõhkesid siis.
Refr: Ta võib ainult unistada
V,abastatud Eestimaast
püüdes ise unustada,
miks lahkus kurvana kodumaalt.
Praegu kurvalt unistades
meenub tal kodumaal armastatud neid.
Hütikene metsaserval
ja põlised männid ta uksekese ees.
Refr: Ta võis tõesti unistada
Õhtust koltund vahtra all.
Neiu armsast häälekõlast
ja suudlusist, mis oli kinkind tal.
Vuhisedes, mühisedes,
lendasid mürsud ja lõhkesid siis.
Punker langes sõdur surn'
ja punkrist sai tundmata sõduri haud.
Refr: Ei või sõdur unistada
lahingväljal neidudest.
Ei või sõdur unustada
oma karmimaid kohuseid.

RKM II 26, 46/7 (18) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaugel Eesti piiri taga
Kaugel Eesti piiri taga
laius saksa väljadel,
laulvad vahvad Eesti pojad
meenutades kodumaad.
Pole iial valu, vaeva,
pole kurbtust südames.
Pole valu, pole vaeva,
mis neid suudaks kohuta.
Ja kui paistab hele päike,
särab lumi väljadel.
Püsib kindlalt nende rinne,
eestlane ei tagane.
Aga kui kord päike loojub,
täiskuu välju valgustab.
Seisab väljas Eesti sõdur,
sõbra und ta valvamas.
Varjendis siis põleb tuli,
sõdur kirja kirjutab.
Küll ma kord ka koju jõuan,
oota armas neiuke.
Oota kuni töö on tehtud,
kuni veri tasutud,
kuni kanged Eesti vennad
rahus võivad puhata.
Aga kui ma tulles leian
teise kaenlas, neiu, sind.
Siis vaid õnne sulle soovin
kuni valust lõhkeb rind.

RKM II 26, 47/9 (19) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Enne veel...
Enne veel kui kustub päikene
läen võitlusesse ma.
Tulen tagasi sealt võitjana
või langen ma.
Refr: :,: valle-rille-valle-rille-ralle raa-aa:,:
Tulen tagasi sealt võitjana
või langen ma.
Ja kui peaksin täna langema
olen homme surnud mees.
Siis mind sõbrad hauda kannavad
just koidu eel.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-aa :,:
Siis mind sõbrad hauda kannavad
just koidu eel.
Kolm sinilille õitsevad
minu hauakünka peal.
Uhke ratsamees neid murrab seal
just koidu eel.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-aa :,:
Uhke ratsamees neid murrab seal
just koidu eel.
Käi põrgu, uhke ratsamees,
las lilled õitsevad,
sest neid näha oleks ihanud
mu armsam neid.
Refr: :,: valle-rille-ralle-rille-ralle raa-a-a :,:
Sest neid näha oleks ihanud
mu kallim neid.

RKM II 26, 49/50 (20) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodunt lahkumine
Kui ma alles noor veel olin
muret ei tunnud mu rind.
Koduõues ringi joostes
rõõmsasti kõlas mu laul.
Sirgusin ma suureks meheks,
neiukest tundma ma sain.
Aga neiu sinisilmad
iial mu meelest ei läe.
Aga järsku sõjakära,
kodust viis kaugele mind.
Neiu väike võluv kuju
alati meele mul jäi.
Nüüd ma olen sõjarindel
võitlemas kodumaa eest.
Aga neiu sinisilmad
iial mu meelest ei lä'e.
Kui ma ükskord koju jõuan
vastu siis ruttab ta mul.
Paranevad südames haavad,
mis ta mu rinda kord lõi.

RKM II 26, 50/1 (21) < Rõuge khk., Varstu v., Matsi as. - August Denks < August Denks (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõduri laul
Kui kodupinnalt välja sõitsin rongiga,
siis sõbrad ütlesid: "Oh, ära kurvasta."
Küll viimsed silmapilgud olid valusad
kui sõdur andis neiul suud.
Refr: Mul kodu kaugel maha jäi-jäi-jäi
ja kena neiu kurvaks sai-sai-sai.
Ja kui ta kuulis, et lä'en sõjarindele,
ei tea kas tulen tagasi või sinna jään.
Kui läbi tuisu tormab raudteerong
ja sügavasse südamesse armutung.
Küll viimsed silmapilgud olid valusad,
veel valusam kui armastus.
Kas ootab saatus seal hea või halb
seda ma ei tea, sest mul on kurb,
sest sinna läinud teised kurva meelega
ja seegi mind vaid kurvastab.
Kodupind meil pakkus palju lõbusad:
siin neiukesed võlusid meid rohkesti
ja iga linnapargi laupäeva õhtuti
võisid lõbustada neidusid.
Sõjameeste elu on küll kaunis kurb,
see ühistöö teeb mõnel kirjuks pea,
kuid lahingväljal vaenlast tallad sa,
Sust kuul on märgiks südames.

RKM II 12, 515/7 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Marie Ivanson, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tallinnast Rahumäele
on umbes versta viis,
kus iga õhtul viiakse
üks surmaohver uus.
Oh, sõber, pane tähele,
kui lähed Nõmmele,
tee ääres näed üht mända,
mis verest punane!
See männa külge risti
lööb kena neiuke
ja ütleb* mälestuseks
oma armsal peiule.
Kulduuri kõrvarõnga
ja kuldse sõrmuse
ta sinna maha pandis
ja nuttis haledalt.
"Oh ütle, kena neiu,
miks ristist siia lõid,
ja iga õhtu hilja
nii kaua palvetad?"
Ta ülespoole vaatas
ja ütles: "Süüta puu,
oh oles' sul ka sõnad,
siis räägiks sinu suu.
Su okstel üles poodi
mu armas peiuke
ja surnult koju toodi,
mis koormab südame."
*"ütleb" - peaks arvatavasti olema "jätab"

RKM II 12, 523 (2) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rõuge mõisa, teomeeste nime?
Edimene Everdi Jaan,
tõine Tõisi Peetri,
kolmas Kolga Juhan,
nelläs Nitro Kusta,
viies Vile Peetre,
kuues Kubijas,
säitsmes Saul,
katsõs Karru Juut,
ütses Ukk,
kümnes Kütt,
ütstõiskümnes Ite,
katstõiskümnes Kannu Jüri.

RKM II 12, 525 (3) < Rõuge khk., Rõuge v. - Grigori Kaljuvee < Eduard Rood, 66 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arm ei salli ilma kärä,
kadedust ei kannata.
Vaikuse ta valib ärä,
õite hulgas ilmub ta.

RKM II 12, 527 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laulatuse laul
Viisil: Küll on ilus,
Et nii noorelt armu süles!
Pruudile
Rõemupisar pruudi silmas,
see on pärl, mis kõrges ilmas.
Pruudi süda rõemusäde,
tema armastus on tõde,
kindel truu ja muutmata.
Peiule.
Armastaja peiusüda,
mis on see, kas mõistad seda?
See on puhas armuallik,
sulle and nii püha, aulik,
kõige puhtam hingekuld.

RKM II 12, 529 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mu jalad on väsind
ja süda nii nõrkend;
"Kuhu mul minna?
Isamaa ütle!"
Ma isamaa peale pikali heitsin
ja südamega kuulsin sügavat häält:
"Tule siia!"

ERA I 3, 23 < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Haanja miis
Haanja miis vedi lubjakivve,
Kats, kolm päiva Võro turulõ.
Haanja miis läts Tiganiku puuti
oma kolme kopkaga.
Haanja miis näk silgupüttu
Tiganiku leti iin.
Haanja miis pallõl poodi säksa:
"Esänd, lupa tsjorgada!"
"Tsjorkanu, tsjorka, Haanja miis,
oma leivapalakeist!"
Laul om, laul om otsa lõpnu,
lää ei inämb edesi.
[iga rida korratakse]
Õpitud õpilasena Võrus ja lauldud.

ERA I 3, 24 (1) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ema tegi mulle suurõ laia põlle,
põll oli piki paeltega.

ERA I 3, 24 (2) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kilumaril olivad väga pikad hambad,
ära sei karjamõisa vasikad ja lambad.

ERA I 3, 24 (3) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära mine kaali kallale!
Kui lähed kaali kallale,
siis lasen koerad valla.

ERA I 3, 24 (4) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
See enneaegne armastus ei ole muud kui kurvastus (kordub).

ERA I 3, 24 (5) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tule sa, minu kallike,
sind mina ikka armastan.
Palju aega mööda läind,
kallikeist ei ole näind.

ERA I 3, 24 (6) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mamma ei lupa sügisel, siis kevadel (arvatavasti pulmad) saab vägisi.

ERA I 3, 24 (7) < Rõuge khk., Pindi v. - Aleksander Pettai (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Maali, Maali, sa ei tea,
[su] juures viibida on hea.
Sa sulad minu südames
kui suhkur kuuma kohvi sees.
Mis ta sihtis, mis ta vahtis,
mis ta muud kui musu tahtis.

ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks
Noormees, kui tahad sina võita,
ühe neiu austust, armastust,
siis minu sõnu võta kuulda
ja selle järel' ela just.
Kas mässab väljas torm või maru,
kas olgu ilm kui paha, hea.
Kaapkübar nagu laevatoru
sa enesele pähe sea.
Kui puudub uur, siis uuriketti
sa sibulaga taskus pea.
Ära unusta ka "patseertokki"
käevangu löömast iialgi.
Üks imelõhnaline rohi
peab riietes sul lõhnama.
Ka lips ja maneskid ei tohi
sul kaela ümbert puududa.
Kolmekümneviielised paberossid,
mis tuntud "Eva" nime all,
ja hästi hiilgavad kalossid
too Võru linnast enesel!
Ka saksa keele sõnaraamat
sa laenukogust välja too.
Ja õpi, kuni pähe jäävad,
paar sõna: morgen und halloo.
Siis võid sa astu nende leeri,
kas oled mustlane või juut.
Kõik tahtvad su'ga amiseeri,
sa oled "deutchmann" lieber gut.
Ants Ork.
[---]
V.a. Tallinna Posti toimetus!
Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt.
Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.

EKnS 23, 1/5 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Lauluproovid II.
Pühäjürri pümehüsi.
Muu haava mustahn ilmahn
Kolmahaava kodomaalla,
Pidivä kõik pimehüsi
Sõkkõsikkõl sõidutamma,
Loomakõsõ loogõldama
Maokõsõ maad mõõtma,
Tiiraahn tiigi poolõ
Umil jälil järve poolõ.
Päiv es olõ pääle-ilma
Kuu es olõ kummõtamahn,
Aig es olõ aol olla
Ega ehäl helget hiitä,
Ega tähe täppikeisi
Muudku musta, umbõt ussu.
Päiv vast olli pilvi päälla
Taga taiva kummi kottal,
Kuukõnõ kuliätamas
Taiva tahma tagusella
Tähet vaest täppimata
Ilma ilos ilmumata.
Kahru käve käppikulla
Kastõkaaru roobisamahn,
Põdra käve põlvikulla
Saarõhn samblit saamaijõhn.
Jänes vaene jälgi peläs
Rott es hooli roomamisest,
Soe sõidi sõgõhusi
Püvvi ullõ uttekõisi,
Lehma lissi lehti poolõ
Orashaania ossõ poolõ,
Siga korias sirgu sittu
Nuhut nulgatagossida,
Orrav os pähkme pääkeisi
Tabas tammõ tõhvakõisi.
Inemine ilmumaies
Elajille esandäs,
Et ei olõs endist viisi
Käsikaudu kargamaies,
Kui saab valgus vilksutama
Pilve takkast pilksutama,
Sauu läbi saamaije
Unsõst läbi ajumaije.
Hukku hõigas hõimu kokko
Umasõ umma usaida,
Silmakottõ siia tooma
Tagailma talodelta,
Ahtakestest aiadesta
Vislapuie viljakesi,
Tooge doomõmarjakõsi
Vavvarnista varikusta,
Sisemaalta sinikida
Mujalt võtkõ murakida,
Puulvalmi pluumi ossast
Sinipuna sittikida,
Ekka karva ehtsamaida
Moodio egä moodulisi
Siissa saava egal silmä
Valgõvalu variomõõtja,
Võõvia võitu pakkusaija
Vaikas tahtva takkahn aija,
Moodio musta murolõ
Jääse jällki jändama.
Joutsa jousõ ette poolõ
Välliä jousõ vällä poolõ,
Siivulise sissepoolõ
Joosulise joonõ poolõ
Tinnüs tii veere poolõ.
Gäädri käve kärmsampähe.
Lässi lämma vii viirde.
Tulli tuulõhn tagasi,
Munamäe muro pääle
Liinajärve liite pääle,
Daltjärve tasasõhe
Liinamäe lihva pääle.
Välliä vana vägimiis:
Tõmmas tõõsilt tõhvakotti
Silmätera siilo pääle
Osas oma ola pääle
Toogas oma toriä pääle
Näpsäs ärr' nägemise
Kaud ärr' kaemise
Murdõmäe muro pääle
Lannumäe lahkõhe.
Hukku näije hukkatuse
Ennist viisi elokese
Läbemata lähenevad
Loodusselda loomadõlõ,
Käsk Pikril piisa võtta
Kõul kävvü kõvõmbahe,
Väläl järge välehehe
Silmakotti siijä tuuma
Vargal vallu andma.
Välliä es jovva väega pallio
Saalu poolõ sammõ pillu
Võhandu poolõ võiki minnä
Kui jo Pikri piisal puttõ
Kõo kõnnõl kõvõmbahe;
Välliäpää maaha lüüdi
Jalad alta jakkost saani
Jäi ta järve pervele.
Imelikult viilgi istub
Väsünulta välliä mägi
Silmakotti kättesaadi
Loomadõlõ loositi,
Üs sai üü ja tõõnõ päävä
Kolmas tähti tunnistõlla,
Panti nimä paarisikku
Tõõnõ tõõsõ poolõ nõna
Egal loomal esi luudu
Egal põrmul esi paika,
Vähk väega väledähe
Uhkõt viisi Ukkulõ
Kõolõ vasta kõrgistõllõs
Pikrille pilgahut:
“Välliä silma, varga silma
Isi vai mu istmõ ala!”
Mügõr aga müürü alla
Vihma valla vihastõllõs
Seeni tõõsõ silmi säije
Mõlõmba na ilma jäije.
Silmaveere siidise
Seest sala sammõtisse,
Hoietas näid hoolõga
Liiva tuisu tulõkil
Pilliruu'ga pistmisel.
Et nä egal elokal
Toes, toidu toomisel
Nätta võõvia nägemisi
Saarõtakkast salahuisi,
Sagõhõmaid saadõtuisi.

EKnS 23, 6 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Tuulepuheng.
Kõokõnõ kõllõkõnõ
Kasvi kalõ perve pääl,
Tuul tullie tuhinaga
Maru maadlõs müüdä maad
Piisutõllõs pilvekeisi
Robsahuti roosaga,
Painutõllõs paiukõisi
Kangutõllõs kattusida
Tahsõ murda tarbipuud
Kaotada kasupuuda,
Künkal küng kükkütelli
Kask kard kasukaga
Kõiv kõllõ kõttuga,
Kavva aigu kasunu.
Torm tahsõ tougata
Maru maha maelda.
Kust ta tuul külh siija tull
Kualt puult puhelus?
Tahsõ kõrgilt kõivu viija
Ärr laasi ladvakõisi.
Maru läs maeldõhn muilõ mailõ
Kõiv jäi kõrgustiku pääle
Kask kasuma kaldõ pääle.

EKnS 23, 7/9 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Ilma säädmine.
Kõik jo laulu laulõtasõ
Ilokõsõ isitäse,
Lauldasõ külh kõik muu laulu
Sõnakõsõ sõglutasõ
Aa' vott milles aknõst kaija
Paja lavvast paiguldõ
Ilm um nigu ikkuline
Ussaid umbõ usunõ
Kariamaa kõik kastõnõ
Pilv um puida pissitämähn
Taiva tähe tänitämähn,
Kuu kullia kurvastõllõs
Olõi paistmahn päävä palõt.
Kas no taivas maaha tulõ
Ilma ümbre istutama
Kirivät ello kistutama
Ilma valgit vaotama
Kuu valgõt kaotama
Tähti ümbre tähendäma
Piirikivve tõistõ pilma?
Miä no tettä kohe minnä
Vaija astu appi osma
Suurõ asia säädelejit
Paha asia parandajit?
Vaest ehk võõvia saksa säädä
Esändä mehe ehitädä
Pappikõsõ parandõlla
Arsti moodio avitõlla.
Saksi tullie saandõlla
Esändä mehi ekkia muudu,
Pappikõisi paarkümme
Arsti nigu aiatagosõ.
Saaõs saksil säetüs
Esandä mehil ehitedüs
Pappikõsil parandõdus
Arstikõsil avitõdus
Iks oll ilm ikkunõ
Ussaid kõik ussunõ
Kariamaa kastõnõ
Lehe täüs ligõhetta
Pilviall on pisaritta.
Miä nu tettä, kohe minnä
Vaija astu appi osma?
Suurõ asia säädlejata
Ilosa ilma iskijada?
Joosi Jumalitte poolõ
Murrehn maarja aknõ alla,
Hõppõ rampi rappahutti
Kuldkruuti koppahutti:
Jummal jovva ilma kaema
Maarja maad parandama,
Ilmast valgus vaomahn
Kuu valgus kaomahn!
Viige vesi viliä päält
Kastõ kaara kõrsi päält.
Lehti külest ligõhõtta
Pilvalosilt pisaritta -
Vili vihmall' mädäneb
Kaar kastõl kõdunõd
Kuivatõlgõ ilmakõista!
Jummal juhtsõ suurõ tuulõ
Maarja aije maasta usu.
Kastõ katte karia maalt.
Kuu kaije kuusõ ladvast
Paiv paist pilve vahelt,
Ilm sai nigu inne ollie
Põud ku tõõsõ põvvaki.

EKnS 23, 9/12 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Vaene miis.
Mina väike mehekene
Põlvõ korru poisikene
Esä võtt ligi liina tiile
Käänd kõrsi kambrehe
Näij ku saksa sannutõlli
Umma kõttu kõrgutõlli
Ärr iks visksi viisi täüsi
Ärr iks kuusi kummutõlli
Saisi siiski siiri pääl
Tansõ jala tallu pääl,
Pilli helül põrmadul.
Esä võtt tipsi, visas tõõsõ
Kolmadama korias muijalt
Ka ku sis sündü suuri sekkä
Mahtu neede lavva mano,
Juttu kokko joosiva
Sõna kokko sündüvä.
Kõrsiesänd kõrgistõlli
Suur säks suurustõlli
Koriäs kokko koppikida
Poodisaks võtt pooli ruublit.
Esä kah and ausahe
Palgaraha palavahe.
Ku sis kästi kodo minnä
Kästi kävvü kambrõst,
Seeni olli õdak tulnu
Ilm vilus viirdünü,
Tii oll pikki, ja ilm oll pilvehn
Pümme pirrutulõgaki,
Kodo õks ärr kombõrdõlli
Uma talo tanomehe
Söömätägi sängüsse.
Meelehn ollie mittu aigu
Pallio pikki pääväkeisi
Silmihn, kõrsi saksamehe
Kõrvuhn, kõrsi targasõna.
Kuu no kuhnki pulmapilli
Talo talguhn tansiti
Joostõhn joosi joogi poolõ
Pikkil sammel pidosehe
Püsües kottohn ütte päiva
Näees kottohn nädälide.
Raha kattõ karmannist
Tingä puudu pungastõgi.
Vilja võtti esä aidast
Imä rätte kirstukappist
Veije külä küdü kätte
Tõsõ tarõ tõnnissõllõ
Külä and külmält koppikida
Rehe vaht vahel ruubli.
Sai jäll kõrsõhn kõnnitada
Kabõkõisi kavvõst kaija.
Esä üttel: piä piiri! -
Ima mõttel, minija pääle. -
Sai mull naane nastuline
Kaas kaala arvuline
Las ku leppa lastukõnõ.
Üttehn käve kerigu tiid
Üttehn kõnnõ kõrsi tiid
Sündü üttehn süümagi
Mahtu üttehn magamagi.
Rahapuudus rapputõlli
Võlga kaala kasvatõlli.
Karialoomakõsõ kattõ
Lauda saania lagosi,
Tuulõ kanni kattusid
Aig aidu alandõlli
Talotüü jäi tõisi tettä
Pääviliste pääle lüvvä.
Tull võõras, võtt talo
Uma hüä sissesääd
Ai mu astmõlt alambehe
Visas viirpolisõs.
Naksi ma valda vaivama
Sandikotti kandõma.
Velekese hellakese
Ärr tii joosku joogi poolõ
Ärr tii käügu kõrsi poolõ
Käänke kavvõst kõrsi lävve
Astkõ ausast moodio müüdä.
Kõrsihn polõ kopkal nummõrd
Ega hüüal hoidijada.
Pessat punga tappat taska
Tühendellet tülülises.
Saagõ kõigil saksakotti
Saaguõi joht sandikotti
Sandikottil silma väiku
Kõtt um suur ja kõlgussine.

EKnS 23, 12 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Mustaräästa laul.
Kas nii kääva sõna sõlmu
Viisi värsi viirulise?
Kui viil ihkaks sarnasid saada
Palun Setukeste laulud II ja III a.
Esimese olen saanud.

EKnS 35, 7 (50) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kurat kooban kunne sei
Ja vaimu Jüri seda näi
Pist sisse pika redeli,
Tõi koobast välja kurati.

EKnS 35, 20/1 (155) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Selle pooliku laulu kirjutan sellepärast, et vast mõnest kohast ka poolikult selle olete saanud, siis võib vast siist mõned mõted abiks saada. Sell kujul olen ma ta ise saanud, aga ei saa ta mõttest aru.
Varesed ja varblased
Üle mere Koora maal
Omal pruuti toova.
Vares pruut, see Tiina sai
Koora maalt ka toodus.
Sääl iks neil ka pulmad said,
Palju märga joodus.
Nädal kaks mööda läks
Abikaasa rahul;
Ei see võinud jääda seks.
Küla rahvas põlul
Nabra põllust kaduva,
Koormad koju läheva.
Tiina kaibab Jaagule
Iga mees teeb oma,
Homme lääme vaatma sääl.
Kusti rehe nurga pääl.
Kas mu õnn ka häitseb veel.
Tiilu tüdruk tiilutas
Torupilli priskest.
Luukas tantsis Liisuga,
Viiu Villem Viiuga
Olid tantsu ringis.
Toidus, mis sääl üles läks saiu süles.
Pudel õlut, punsi jõi
Kõrda pidi kohvi jõi.
Tiid ja kohvi keedeti
Säre kõrtsi köögis.
Varesed ja varblased
Pühkis toitu püüava,
Üks tõist appi hüüava;
Oh jäägem terveks mõlemad!

EKnS 35, 25 (161) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Sa mullu mulle ütlid,
Ma suvel pulma tii.
Nüüd suvi om ju tulnu,
Kus om su armu miil?
Oh võta mo oh võta,
Oh võta minnu jo.
Kuis või ma sinnu võtta
Ja mehes saada sull',
Neid pruute om küll näta,
Kell meel kui väljan tuul.
Tuks mullu mo sääl puri,
Sai talvel külal naar,
Ja päälegi sa kuri,
Kuis või meist saada paar.

EKnS 35, 25 (162) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Mäe otsan oli talu, ja tütre nimi Anu.
Ma lätsi tema manu, ta tegi mulle lõbu.
Peremees oli Jüri ja koera nimi Muri.
Ta ütles Muri võta, kus minul vaesel tõtta'.
Ma lätsi aia ääre, koer hammustas mu säära.
Pimedus kat taivast, es näe ma musta saivast,
Et koeral palka massa, aed oli täüs küll kapstid,
Koer kintsust kinni napsas.
Ma karksi kaali aida, säält kaksi üte kaali
Ja tõise käesse paari o vennad ja läksin minema!

EKnS 35, 26 (174) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Murra lilli aigsaste, hommen hilja om.
Ära tundi viida sa, lendes läheb aig.
Täna tööle hakata võid siin rõõmuga.
Mis hommen oled, teadmata, lendes' läheb aig.
Head tööd ära unusta, muido kahitsed.
Hea nõu järel' ela sa, lendes läheb aig.

EÜS I, 114 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Jakob Orav < Sossi k. õitsilised (1866) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä laulu kuuli ma 1866. a. ku ma viil uma esä manu olli Sassi külah Vasila taloh ku mi õdagu aita magama lätsi sis lauli Sossi külä öütsilise läbi hätä oro kasvandu mäke üles minneh kõik öütsilise suure helüga nii.
(Noodid)
Kuulõ armas Mihla külä panõ tähel mis ma laula, sellest, kuultsast pilli Jürist, kes käüp üle mitmõ valla.

EÜS I, 116 (10) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jakob Orav (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä lauluviisi kõiki neide sõnnoga lauldas zõõri tegemise aigu tuust saani ku ma mälehtäma naksi 1866-1905. niiviisi Rõuge ja Vastselinna piiril.
(Noodid)
Kes aijan, kes aijan Mehiläne aijan
Mis nimi, mis nimi, Mehiläne nimi
Olgu nimi mis tal on seo aasta naist ei sa.
Käü läbi, käü läbi, läbi lilli lehti, alt puuossõ läbi lilli lehti kui sa otsid sis sa leiad tõuka tõõnõ asõmõllõ.
(Kui laul läbi, siis alatas ede otsast jälle pääle.

EÜS I, 121 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Kõo k. - Jakob Orav < karjased Pressi Eedu piipariga (1898-1905) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä laululist mängutükkü kuuli ma 1898.-1905. ku ma Viitinah tallo pei Tallikesel, siis tulli Haani Kõo külä kariusõ Salomäele kareaga. Siäl pei latsõ laulumängu. Pressi Eedu mäng esi umatettu piibariga iih, tõõsõ latsõ karksi laultõh ümbre Eedu ja lauli nii.
(Noodid)
Ostke kalendrid : : Verevide iloside piltega.
Tähendus: neidsamu sõnno võip laulda nii palju kui süda soovib.

EÜS I, 121/2 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palomõtsa k. - Jakob Orav < noored mehed (1881) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä lauluviisi lauli 1881. a. Kasaritsas Palomõtsa külä noored mehed, talgodes ja muil lõbusil tee käimistel niiviisi.
(Noodid)
Jänesel umma pikä jala, pikembä viil perä jala Jänesel umma pikä jala, pikembä viil perä jala.

EÜS I, 122 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav < külapoisid (1868) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1868. sis ku siin Võrumaal suurõ põua läbi kõik põllu vili hukka läts ja Võru ümbrel nii suur nälg ol et Kroonu pidi abi andma.
Siis lauli Kasaritsas Sossi küla poisi nii:
(Noodid)
Jüri tulli müürü täöst, tahtsõ lõunad süvva, selle kiitmä ruvva eest, ähvärtäs naist lüvvä.
Neo sõna umma vaest kadonal lauluesäl J. W. Jansennil.
Orav.

EÜS I, 123 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k., Räppo k. - Jakob Orav < noored inimesed pulmas (1865) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma sis jo ku ma viil esä põlvõ pääl iste. 1865. a. siis karksi Sossi ja Räppo külä noorõ inemise Jaagu puul sajah ümbre järmoli mängjä ja lauli nii:
(Noodid)
Kui juudi Valgast tulliva ja Sangastuhna söödivä
poig ol võtnu poolõ nakla jätnu raha masmalta.
Zorsi sõnno um viilgi a. neid tihka ai üles panda.
Orav.

EÜS I, 124 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Jakob Orav < karjased (1875) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1875. a. ku ma Kasaritsa vallah Tootsi küläh kareah olli ja aesta palgas sai 5 rubl. 50 kop. Rugahalla hainamaad esäle ja kostileib
(kosti leeväl es ole suuruse arvu kunagi, egä perremiis õks and inämbüsi päts üsädse leiba, keedüs hernid, keedüs suurmid ja ruvva osa rasva. Üts keedüs um 2-3 tuupi suur.)
Sääl lauli kaloste kariusõ, niiku varblasõ kanepih nii viisi.
(Noodid)
Ärä mingu hütsi pite hütsi pite krõpin kuulus. Mine perä pinki pite sis saad õkva Mari mano.
Tõõnõ karius lask tesele pilliga ütteh laulule mano.

EÜS I, 125 (22) < Rõuge khk., Haanja v., Kõomäe k. - Jakob Orav < Juhan Press (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Seda viisi sain Haani vallast Kõomäelt Juhan Pressi käest, ilma sõnalta 1905. a.
(Noodid)
Sõnno es ütle Haani miis mõistvad.

EÜS I, 126 (23) < Rõuge khk., Haanja v., Kõomäe k. - Jakob Orav < Juhan Press (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Seda viisi laul Haani Kõomäelt Juhan Press uma huulõ viluga ette 1905. a.
(Noodid)

EÜS I, 126 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palomõtsa k. - Jakob Orav < Jaan Timusk (1874) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1874. a. Sis olli ma Palometsa külah kareah ja sai palgas aesta teenistüses 2 rubl. raha ja kostileib. Siäl laul Võru suuhu öütsi minneh Miiksaarõ palõh Timuski Jaan niiviisi.
(Noodid)
Oh ma vaenõ hul ja rummal, Mis nüüd teta mul mu Jummal
Ilma kel mis väega helle, Kuulutab suurt õnnõ selle
Et kes omma usku jättab, Vastsed vene usku võtab
Selle hingemaa sis andas, Mõisa orjus maha pandas
Tähendus: kui neid sõnu peaks rohkemb tarvis olema, sis saadan.
Jakob Orav

EÜS I, 127 (26) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palomõtsa k. - Jakob Orav < Juhan Pang (1874) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Seda viisi kuuli ma 1874. Palometsa küläh Pangi Juhan laul Võru suuh hakku rakoh nii
(Noodid)
Kes võip latsi kooli usku Kooli Papa võip neid kisku, Kõdi hanna al, Kõdi hanna, hanna al.
.... sõnno oi ole rohkem tarvis.

EÜS I, 129 (28) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav < rukkilõikuse talgulised (1877) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1877. a. sis lauli Sossi külä rüä põimu talgolised ilmatu kurvalt ja ilosahe niiviisi.
(Noodid)
Tammekõnõ madal puu mis sääl kasvi lohu pääl võijah, võijah võija jah, mis sääl kasvi lohu pääl.

EÜS I, 129 (29) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav < isa (1867) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
(Noodid)
Mina saadan, mina saadan, Mina saadan tuhad terviisi sul.
Seda viisi laul mu esä 1867. a. ku timä mu väikeist velje Juhanit hällüt.

EÜS I, 130/1 (31) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palomõtsa k. - Jakob Orav < noored inimesed (1874) (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Sedä viisi kuuli ma 1874. Kasaritsas Palometsa küläh siäl lauli noore inemise Suurest Prantsussõjast mis 1812. ol liiga kurvalt nagu tahaks Napoleoni I süüdistada selle et timä Venemaalõ rahu inglina priiust tulli tooma. (Rahu temale.)
(Noodid)
Üts hirmus sõda sündi sääl, see Moskva liina al Hoi sääl Moskva liina al.
Kui minu elu kord oleks rikkam siis mina korjaks veel mõne viisi rahvasuust, aga et igapäevase perekonna ülespidamine nüüdsel hädalisel aajal ei anna aega ühtegi kõrvalist asja ette võtta, siis palun kanatage selle harimata sule järgi. Kui teil midagi minu käest on küsida siis küsige minu isamajast järele, kui ka mina ise iga kord sääl ei ela, siisgi sõnum tulep säält minule järele adres - Võru Kasaritsa Sossi küla Ahijärv.
Jakob Orav

EÜS I, 998 (25) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < mitmed naised (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 25)

EÜS I, 998 (27) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < mitmed naised (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 27)

EÜS I, 999 (28) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 28)

EÜS I, 999 (29) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 29)

EÜS I, 999 (31) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < Mai Loos (1904) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS I noodid 31)

EÜS V, 1196 (4) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 4)

EÜS V, 1196 (5) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 5)
TA ISTUB SÄÄL AIAS, SÄÄL TAMMEPUU ALL.
JA NEIUKE KÕRVAL TAL ÕITSEB KUI LILL, LA, LA LALLA LA LAL LALLALLA,
JA NEIUKE KÕRVAL TAL ÕITSEB KUI LILL.
TA ISTUB NII VALGE JA ROOSI TA EES JA LILLI SAMBANIJA KIMP OLLI TEMA KÄES, LA LA LALL LA, LA LALL LALL LALL LA.
TÄHENDUS: PAARIS PULMAS JA ÜHES UURI LOOSIMISEPIDUL, KUS SEDA LAULU LAULDI, EI OSKANUD KEEGI EDASI LAULDA TEISI SALMISID, NII EI TEA KA MINA KAS TAL TEISI SALMISID ON EHK EI OLEGI. PEAB IKKA OLEMA, EGA MUIDU KEEGI EI KÜSINUD: "NOH KAS KEEGI EI MÕISTA?" JA KOSTUST EI TULNUD. VÕETI KAS UUS LAUL EHK ALGADI TANTS, NII KUIS KUSKIL JUHTUS JA TUJU TULI, ET PIDU EDASI KESTIS.

EÜS V, 1197 (6) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 6)

EÜS V, 1197 (7) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 7)

EÜS V, 1197 (8) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 8)

EÜS V, 1197 (9) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 9)

EÜS V, 1198 (10) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 10)

EÜS V, 1198 (11) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 11)

EÜS V, 1198 (12) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 12)

EÜS V, 1199 (13) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 13)
EI NALJA SÕBER OLE MA MA SOOVIS KÕIGE TÕTTEGA MA SOOVIS KÕIGE TÕTTEGA.
ET NEIUKESTE MOTTE SAAS NII LÄBI PAISTMA KUI ÜTS KLAAS, NII LÄBI PAISTMA KUI ÜTS KLAAS.
KA PEIUKENE ETTE NÄEKS KAS KOSIMINE KÕRDA LÄEKS, KAS KOSIMINE KORDA LÄEKS.

EÜS V, 1199 (14) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 14A)
JÜRI TULLI MÜÜRITÖÖST TAHTIS LÕUNAT SÜVVA LEIDIS KÜLMA ROOGA EEST AHVARDAS NAIST LÜVVA
SÕGE MIS SA TÕRELED KUIDAS MA SUL KEEDA PUUD OM RIIDAN JÄMEDA KUIDA NEID SIS LÕHKU?
JÜRI ÕHKUS LÕHKUS PUID MARI KANDIS KÖÖKI AEGAMÖÖDA SÕBRAKS SAID PERAST ÕHTUSÖÖKI.

EÜS V, 1199 (15) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 15)
VANA LUBIPIIP JA TUBAK MÕNI KOPIK RAHA KA, NII SIIS SAAN MA ILMAST LÄBI OLEN RÕÕMUS IGAL AAL,
KÜBAR KEPP JA SÄRGI RUHJAK, VAATA SEAL OM KÕIK MO HÄÄ, EI SEE TEE JOHT MULLE HÄBI ET MA MAJAS ??? PÄÄL.

EÜS V, 1199 (17) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 17)
1. METS KOHISEB JA PILVED JOOKSVAD RUTTTU ÜKS NEIU ISTUB JÕE KALDA PEAL.
2. EI KEEGI KUULE TEMA HALET NUTTU, EI ASTU KEEGI TALLE ABIS TEAL.

EÜS V, 1201 (19) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 19)
1. KEL KÕRD OM SÕTTA MINNÄ? KEL KODO ARMAS OM? KAS VANEMBAL VÕI NOORÕL? KIS ENAMB VAHVA OM?
2. NOORÕMBAL OM KÕRD MINNÄ! KOS VERI PÕLVINI! SEE KROONO TEENISTÜSTE, KUS ELAB VAHVA HING!
3. VANÕMB OM VAIVA NÄNNU JA HOITNU HOBÕSIT
JA ELOTARRÕ TENNÜ JA PÕLDU HARINU.
4. TÄLL OLA OIGÕLÕSÕ KÄEVARRÕ VALUSA
EI PÜSSÄ PERRÄ PITTÄ TA JÕVVA KÕVASTÕ.

EÜS V, 1202 (22) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 22)
LAULUD ON RAHVAVIISID RÕUGE KIHELKONNAST HAANI VALLAST SIKKA NR. 42 TALUST ÜLESE KIRJUTATUD.
ÄRA SAATJA J. GUTVES

EÜS V, 1203 (2) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
1. KÜLL KURBLIK ON POISMEHE ELU, MA VÕTTKAS JU
2. KÜLL OLEN MA KOSJAS KA KÄINUD SIIN LIGIDAL - KAUGEMAL KA,
JA TIHTIGI NEIUSID NÄINUD MIS MEELEST MUL ÄRA EI LÄE.
3. KORD TEGIN MA SELLEST KA JUTTU, MU NEIU MA VÕTTAN SIND Ä'Ä; SIIS ANTI MUL VASTUSEKS RUTTU, EI TALUMATS SULL' MA EI LÄ'Ä.
4. SA OLED JU MUST NAGU NUUSTIK, KUI REHESID PEKSMA SA LÄÄD,
SÜLL HABE TÄIS TAHMA KUI TUUSTIK KUI MUSTLANE VÄLJA SA NÄED.
5. KA POLE SULL' ARMASTUSE TUNDMIST, KUI POISTEL KES KOOLITUT ON, SA MÕISTAT KÜLL ÄESTAMIST KÜNDMIST, EI OLE SEST NEIUDEL ÕNN.
6. VAAT' POISID KES ELAVAD LINNAS, KAS OLGU MIS AAMETI PÄÄL, NEED NEIUDE MEELIST ON HINNAS, EI MAKSA ÜKS TALUMATS SÄÄL.

EÜS V, 1203 (3) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
1. KORD ELAS MÖLDER VESKI PÄÄL
JUST ORU SILLA JUURES SÄÄL.
2. SELL OLI KAVAL SULANE
PAND' HERRA KAERA KOTTISSE.
3. JA RIKKAS HERRA LIGIDAL,
SÄÄL ELAS OMA MÕISA PÄÄL.
4. SELL OLI ILLOS TÜTTAR PREILI,
KES ES TAHA POISSA SALLI.
5. TERE ÕHTUST MÕISA HERRA,
KUS PANE OMA KAERA KOTTI,
6. PANE SINNA NURKA MAHA,
MINO TÜTRE VOODI JUURE.
7. KUI OLLI TULI KUSTUNUD,
SIIS KAERA KOTTIL KÄSI JA JALG.
8. KAERA KOTT LÄTS NURGAST VÄLJA,
TEGI PREILIGA SÄÄL NALJA.
TÄHENDUS: ON PULMA "TSÕÕRI LAUL" MÕNES PULMAS LASTAKSE MÖLDRIL HERRA TÜTRE JUURE SAADA, MÕNES JÄLLE HERRAL MÖLDRI TÜTRE JUURE. SÕNU LAULDAKSE PEA IGAS PULMAS ISEMOODI.

EÜS V, 1203/4 (4) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
JOOGE VIINA MEHE NAISE, MINO PERAST KA KÕIK TEISE JOOGE RÕÕMSA MEELEGA. H. H. H. JNE.
2. VIIN OM PEENIKENE MEES, TEMA ISTUB KLAASI SEES, VAATA PRILL TAL NINA PÄÄL H. JNE.
3. KUI MA TULLI SIIA ILMA, SIIS SIIN JUBA JOODI VIINA, JOODI MINU TERVISEKS H. JNE.
4. VIIMAKS KUI LÄÄ ILMAST VÄLJA JNE.
TUTTAV JOODIKUTE JORUTUS, KES PAREMAT EI OSKA.
NÄGIN KORD SEDA LAULUSÕNU TRÜKKITULT I. MÄESEPPA KULUGA "EESTI RAHVA MÄNGUD JA LAULUD II ANNE" SÄÄL OLI KA VEEL PALJU MUID HOLLA LAULUSI MIS PULMADE PÄÄL PRUUGITAKSE, KUS PALJU LUSTILISI NOORI KOOS.

EÜS V, 1204 (5) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
ON SÕNAD NOOTIDE ALL.

EÜS V, 1204 (6) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
ON SÕNAD TOONASES LAULUDE KOGUS. (ÄRA SAADETUD)

EÜS V, 1204 (7) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD ON "EESTI LAULIKUS"

EÜS V, 1204 (8) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
2. SIIS KODU MINNES HEITIS TA SÄÄL TEE PÄÄL KRAAVI MAGAMA,
3. SEST PAREM KRAAVIS PUHATA, EI PRUUGI ENNAST VAEVATA.

EÜS V, 1204 (10) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
1. Oh ütle armas tütreke,
kes om so kallis peiuke,
KAS TA OM MÕNI MÕISA MEES,
VÕI ELAB TALO SAUNA SEES.
2. OH MAMMA TA POLE MÕISA MEES,
EI ELA TALO SAUNASEES,
TA OM ÜTS AUSTER KROONUMEES,
KULDRIST TAL RIPUB RINNA EES.
2. Oh tüttar pea meelen sa
ta sinno võtma joht ei saa,
TA OM VAST MÕNI PETTIJA,
SO AUU, JA ILO VÕTTIJA.
4. OH MAMMA ÄRA KURVASTA,
ET MINNO MINNO TA JOHT VÕTMA I SAA,
KUI SÜGISE SAAB TULEMA,
SIS SAAME PULME PIDAMA.
5. SEST KUI TE MO EI ARMASTAKS
EI TA MUL KIRJA KIRJOTAKS
KUI SA EI LUBA SÜGISE,
SIS KEVAD' TEEME VÄGISE.
6. OH TÜTTAR VÄEGA KAVVEN OM
SO USK JA ARM SO LOOTUS ÕNN
SA OTSI PAREM LIGEMAST
KES ARMASTAB SO KALLIMAST.

EÜS V, 1204 (12) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD SELLES "LAULIKUS" KELLES KA MUISTINE JUTT "PÄKKAPIKKU VANAMEES"; MINUL OLI KORD SEE RAAMAT AGA NÜÜD EI TEA KUHU JÄÄNUD; SELLEP EI OLE KA MUJALE SEDA LAULU KIRJUTADUT, NAGU NOOTIDESSE KUST VIISI VÄLJA KIRJUTAN.
PÄÄST ÜLESSE KIRJUTADA, EI LÄHE ENAM KORDA. NOORENA OSKASIN PALJU LAULUSI PÄÄST ÜLESE ARVATA JA ETTE LAULDA KUS TALGUS TARVIS OLI.

EÜS V, 1443 (23) < Põltsamaa khk. - K. Ruut (1908) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Kui sa teaksid.
1. KUI SA TEAKSID KANGEMEESI, MÕISTAKSID ÄRA MÕTELDA
A-JU DELLA ARVANEDA, AJUDELLA ARVANEDA
KUDA SAMUST KULDA SAADA, KUDA HÜPPEST HÕBEDADA,
KUDA SAMUST KULDA SAADA, KUDA HÜPPEST HÕBEDADA,
SIIS SA SAMUD SIRUTAKSID LENNATES EHK KOJU LÄÄKSID
SIIS SA SAMUD SIRUTAKSID LENNATES EHK KOJU LÄHEKSID!
2. Sortsi sõna sõlmitusel, une rohuuimastusel
KAETIS ROHU KAMMITSUSEL, KAETIS ROHU KAMMITSUSEL
viibisid sa, vennikene, pikalisti puhkamaie,
MAGASID SA SEITSE NÄDALT, ENNE KUI UNEST ÄRKASID.
HOMIKUL ON ÕNNE KUDU, PÄEVA KESKEL KULDA KANGES,
ÕHTUL HÕBEDANE ILU ÖÖL EI ÕNNE ILMUMASSA!

EÜS V, 1579 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Tütar ja ema.
(vt. EUS V noodid 14)
Kulla ima, tsirgu ima, kosjah omma koa takah!
Kulla ima, tsirgu ima, mis me näile süvva anna?
Kulla ima, tsirgu ima, kos me makama na pane?
Kulla ima, tsirgu ima, mis me näile katta anna?
Kulla ima, tsirgu ima, na iks tahtva minu kah?
Kulla tütar, tsirgu tütar, kutsu nemä sis-se!
Kulla tütar, tsirgu tütar, kats valget an-ni!
Kulla tütar, tsirgu tütar, aita, sinu sän-gu!
Kulla tütar, tsirgu tütar, kats valget kas-kat!
Kulla tütar, tsirgu tütar, mis kori sõs saa!

EÜS VI, 13 (23) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Marile.
(Noodid)
Mariken sa magus marjaken,
kullakarva kukke harjaken,
pane tähele mo palumist
kui sa alostade elamist.

EÜS VI, 13 (25) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Põrgus.
(Noodid)
Põrguhn piitsa plaksumine, põrguhn piitsa plaksumine
väga valusa ooh! väega valusa

EÜS VI, 14 (26) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Järele õhkamine.
(Noodid)
Oh kui rasked on mu päevad, sedä kõik mo sõbrad näevad,
Mind kui lindu püüetakse, sagedaste müüetakse.

EÜS VI, 17 (35) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Sügisel.
(Noodid)
Ilmad külmad jooetta, päevad külmad jooetta
ai lii loo, päevad vilud joo, päevad vilud joo.

EÜS VI, 17 (36) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
India.
(Noodid)
India sa kuulus, ime ilos maa, ime ilos maa, millas saame sinna reisima küll ka, reisima küll ka?

EÜS VI, 17 (37) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Vana tüdruk.
(Noodid)
Vana tüdruk rauda hammas oi jaa oi jaa
Istus kuahn pööra pääle oi ja oi jaa.

EÜS VI, 18 (38) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Koolijatt.
(Noodid)
Üts suurmees olli ennemuist, pikk kooljatt nimega, ta habe oli süsimust ja hjuukset mustad ka, särk raske paljast kullast veel, kes loeb neid asju kõiki sääl.

EÜS VI, 18 (39) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Noormees.
(Noodid)
Oma noore ea sees, võtsin vana naise: alati ta kiusas mind, küll üttest päivast teise küll üttest päivast teise.

EÜS VI, 18 (40) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kohes neijo.
Kohes neijo, kohes neijo magama läts: hussa hassa hainu sisse
kõssa kassa kõlgusesse.

EÜS VI, 19 (41) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kütti laul.
Kui tuled üles hommokult, Sa vara inne valgeet,
sis võta püssi põõna päält ja mine püvve püüdema.

EÜS VI, 19 (42) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Adam.
(Noodid)
Adamid lõi Jumal valitsejas ülle kallo ülle linde, maa.
Emad anti temal abbilises Et ei peaks ära langõma.

EÜS VI, 19 (43) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Reisija.
(Noodid)
Ma reisin siist Riiga ja kaugemal veel, ja kaugemal veel,
kepp mul käes ja paun seljas, sulg kübara pääl.

EÜS VI, 19 (44) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Prantsus Moskvas.
(Noodid)
Kui Prantsus Moskva liina läts, es lövva kedagi hõi! es lõvva kedagi.

EÜS VI, 20 (46) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Võõras.
Või, või, või, või võõras tullõ, ai, ai, ai, ai, armsake; minkas kulliat kostita? Mia anna armsalõ? Piimaga, liha kah, anna ette armsalõ.

EÜS VI, 20 (48-49) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Pooltosinad.
(Noodid)
Pool tosinitsa poognitsu, poognitsu poognitsu,
vana moori poja pükse iihn, püksõ iihn, püksõ iihn.

EÜS VI, 29/31 (51) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Sõnad:
1. Roosi istus vangitornihn
Aig täll ikkäv oota!
Nägi pappad kõndivaad
Mööda mere randa.
5. Naas tä essä pallõmaie
Kasvatajal kõnõl:
"Kallis pappa, rikkas pappa
Lunasta mo välja,
Kasvataja kanna kodo
10. Esa umma maija!"
Esä üttel: "Tüttereni
Mino rõõmus Roosi,
Minkas ma so lunasta
Mul ei olõ raha?
15. Vangitornist Roosi üttel
Uma esä vasta:
"Sull um kottohn kolm hobõst
Panõ üts neist pandis!"
Esä üttel: "Meelevalus
20. Olõd sa mo Roosi,
Innembä ma sinost lahku
Kui ma umast hobost!"
Üttel esa, ärrki läts tä
Kavvõtahe mõtssa.
25. Roosi istus vangitornihn
Aig täll ikkäv oota.
Nägi mammad kõndivaad
Mööda mereranda.
Naas tä immä pallõmaie
30. Kallistajad kutsma:
"Kallis mamma, rikkas mamma,
Lunasta mo välja,
Kallistaija kanna kodo
Imä umma tarrõ!"
35. Imä üttel: "Ikkuui Roosi
Olõ vaiki, ooda,
Minkas ma so lunasta
Mull ei olõ raha?"
Roosi üttel ruttõmahe
40. Vangist vasta vaiel:
"Sull um kottohn 3 lehma
Panõ üts neist pandis!"
Imä üttel: "Ullikõnõ
Olõd sa mo Roosi,
45. Inneba ma sinost lahku
Kui ma umast lehmast!"
Üttel imä ärki lätstä
Uma kodo kolka.
Roosi istus vangi tornihn
50. Aig täll ikkäv oota
Nägi velje kõndivad
Mööda mereranda,
Naas tä velje pallõmaie
Sinisärgil sosist:
55. "Kallis veli, rikkas veli
Lunasta mo välja,
Vii viil minno velitseha
Umatsida hulka!"
Veli üttel: Verrev sõsar
60. Old sa lännü, - olõ!
Minkkas ma so lunasta
Mull ei olõ raha?"
Vangist Roosi vasta kosti
Velel silma vesil:
65. "Sul um kottohn 3 mõõka
Panõ üts neist pandis!"
Veli üttel: "Võtta veella,
Ei ma mõõka anna,
Inneba ma sinust lahku
70. Kui ma omast mõõgast!"
Üttel veli ärrkki lätstä
Sõa välja viirdü.
Roosi istus vangitornihn
Aig täll ikkäv oota.
75. Nägi sõsart kõndivad
Möödä mereranda.
Naas tä sõsart pallõmaie
Kabokõsõl kõnõl:
"Kallis sõsar, rikkas sõsar
80. Lunasta mind välja,
Et viil saasi esä kodo
Sõsarile sõudma!"
Sõsar vasta sõnutõlli:
"Põllõ pittäij põlõt,
85. Minkas ma so lunasta
Mul ei olõ raha!"
Vangitornist Roosi üttel
Üma sõsaralõ:
"Sul um kottohn 3 sõlgõ
90. Panõ üts neist pandis!"
Sõsar üttel: "Sõera-koera
Olõd sa õks Roosi,
Inneba ma sinno jättä
Kui ma ütte sõlõ!"
95. Üttel sõsar, ärrkki lätstä
Niitü ninne otsma.
Roosi istus vangitornihn
Aig täll ikkav oota
Nägi poissi kõndivaad
100. Möödä mereranda,
Naastä poissi põllõmaie
Kaabu kandjal kõnõl:
"Kallis peijo, rikkas poissi
Lunasta mo välja,
105. Kallikõnõ kanna ärä
Võtta minno üttehn!"
Pois iks üttel: "Neijokõnõ
Rõõmustaja Roosi,
Minkkas ma so lunasta
110. Mul ei olõ raha?"
Roosi üttel vangitornist
Peiokõsõ vasta:
"Sul um merel 3 laiva
Panõ üts neist pandis!"
115. Peijo üttel: "Armas Roosi
Mina anna laiva,
Laiva saa mul üürikeses
Roosid eloajas!"
Nii tä üttel, nii tä tegi
120. Võttis Roosid väljä;
Es sis Roosil vangitornihn
Istu inäb vaija.
Roosi laul viil lõpõ lugu,
Sahkas saajatuisi:
125. "Esä hoppõõn hukka mingu
Keset kesäkündi!
Imä lehma verdanüsku
Pikkäl piimäannil!
Vele mõõka katki mingu
130. Keset sõavälja!
Sõsarõ sõlg sõgõhugõ
Keset piigapõlvõ!
Peijo leiva pidänegu
Ilmamerri pittehn!
135. Üttest tõistõ vidänegu
Rahvit ja ta varra!
Roosi ei ikkäv vangitornihn.
Aig ei ikkäv oota,
Roosi istus provva toolihn
140. Roosil aig um joudsa.
lõpp
Seda laulu lauldakse tsõõrilauluna. Ka karjased ja talgustel lauldakse seda. Esimesed kõrda kaks sõna lauldakse ette, pärast kooriga korratakse. Viis on järgmine:
(Noodid)

EÜS VI, 41/52 (57) < RÕUGE KHK. RÕUGE V., RÕUGE KIRIKUMÕIS - JAAN GUTVES < JOHAN KANGUR (1899) (1909) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
SÕNAD:
1. EESTIMEES JA TEMA SUGU
NEIST ES PEETA KUSKI LUGU.
KOTTIRÕIVAS, VIISU JALAN
KÕIGIST TÕISTEST RAHVAST ALAM.
2. ELAB MUSTAN SUITSUTAREN
PUUDUSEN JA PALJU MUREN,
NURM JA NIIT OM MÕISA OMA
SEE MANN ORJA OMMA NEMA.
3. KRAHVI PARONI JA VONNI
NEIDE MAJADEL ON TORNI,
SÄÄL KUS PAISTVA SIIDILIPPU
KATTUSTE PÄÄL KULLAST NUPPU.
4. MÕISA, SUUREN AVVUSTUSEN
VAESTE VASTA ARMASTUSEN.
DAADRI ARVU SUURES TETTI
KALLI RENDI PÄÄLE PANTI.
5. VANAST OLIME KÕIK ORJA
HERRA OLIVA KÕIK KURJA,
EGA PÄIV MEID PALJO PESTI
EMA NAHKA MAHA KISTI.
6. PENNIDEGA VAHETADI
ODAVASTE ÄRA ANTI,
KINGITI KUI VEEL ES TAHA
TAPETI KUI OINAS MAHA.
7. SIS MEID ÜTTEST TÕISTE VEETI
ALABAS KUI PASTALT PEETI,
MEHE VASTA, MITTU KÕRRA
TÕISEST MÕISAST TOODI KOERA.
8. MIS VEEL HALELIKUM LUGU
ET MEIE OMA EESTI SUGU,
KES SIIN VEIDI VÕIMUST SAAVA,
PALJO ÜLEKOHUT TEEV.
9. HOPMANNI JA MÕISA KUBJA
OLLI KÕIK NEE HIRMSA TAPJA
ESMALT NAKSI PRASMA, VANDMA,
PÄÄLE SELLE SELGA ANDMA.
10. KÜLAKUBJA JA KILTRI
AIDAMEHE, PULGAJUNKRU
OLLIVA KÕIK ÄHVARDAJA:
"LAISAS RAIPES!" TEOTAJA.
11. MÕNI MEES SAI USUTAVAS
AUSAS TEENRIS HERRA SILMAS,
OH SA IME, MIS SIS TEGI, -
SUUR OLL' SELLE MEHE VÄGI!
12. PÕRSAPRAAT JA HANILIHA
KISTUD SUURTA MÕISA VIHA,
KILTER KIUSAS SISKI KURJALT
SEST KA TEMA TAHTIS ARMUST.
13. LEIVATERAKS SALVE KANTI
AGANDEGA AITA PANTI,
NII TEKK KEHVAMEHE KÄSI
SÖÖ JA ORJA MÕISAD ESI.
14. PÜHAJÄRVEN OLI SÕDA
OMA SILMA NÄIVA SEDA:
VIIMNE HILP SEAL SELJAST KISTI
EESTI RAHVAST HIRMSAST PESTI!
15. AETI NEID SEAL LÄBI LIPPU
SOLDATIL OLLI PIKA KIMPU.
MÕTLE ARMAS RAHVAS SEDA:
IGA MEES SAI SEITSESADA.
16. MUILE SEDA HIRMUS TETTI
PALJO RAHVAST KOKKO AETI,
TARTO- KUI KA VÕRO KREISIST
OLI MEHI KÕIGIST MÕISIST.
17. KEISER SEST ES TIJA MITTE
MÕISNIKU KÕIK TEIVA SEDA,
SEST ET VÄEVALITSEJA
OLI NEIDE OMA POJA.
18. HALLE KA ET OPETAJA
OLLI MEIJE HAUGUTAJA,
ET ME'E OMA PATTU PERAST
EI VEEL PÄÄSE MÕISA KÄRAST.
19. RITTERIGA NEMA SÖÖVA
ÜTTEN LAVVAN KOHVI JOOVA,
SEE KÕIK OLL' ME'E VAEV JA HIGI
KEAKI MEID ES LASE LIGI.
20. HENGEKARJUSES END HÜÜDVAD
ESI RIKKAS SAADA PÜÜDVA,
KAS OM KEAKI KUULNU NÄUNU
ET OM KRISTUS NIIDA TENNÜ.
21. KUI OM OPETAJA KOOLNU
PROVVA LESES MAHA JÄÄNU,
SIS OM PALLEMINE KANTSLIN
LÄSAL PROVVAL ANDKE ANDIT.
22. HENESTEL NEIL MÕISA KÄEN
RAHA TULEB EGA PÄEV,
TOITKE ESI OMA PROVVA
EGAS NAENE ORI JOVVA.
23. KERIKHERR OM MÕISNIK JULGE
KERJAMINE OM TALL SELGE,
EGA PÜHAPÄEV SAAD KUULDA
ET OM JÄLLE VAIJA ANDA.
24. ROHKEM AASTAID SEITSESADA
SAI SEE ALOSTUS JA HÄDA,
KUI SEE RIISJASUGU TULLI
MÄKKE PÄÄL SIS MÕISA OLLI.
25. OH TE'E PERIS MURIJAMI
EESTI RAHVA VEREKAANI,
MAAD JA METSA, MÕISIS TEEVA
EESTI RAHVA VAEVA SÖÖVA.
26. EESMALT USKU MEILE ANNI
PERAST ORJUST PÄÄLE PANNI,
SIS ME'E JÄIME NEIDE VÕRKU,
NII KUI KISKJA SUSSE KURKU.
27. OH SA KAVVAL HUSSISUGU
HIRMUS OLI NEIDE TEGU,
ALATI NA PEIJE SÕTTA
RAHVAL OLI NÄLG JA HÄDA.
28. NEIDE ARM JA NEIDE RIIGI
AVITASE MÕÕGA, PIIGI,
TEEVA EESTI RAHVAL HIRMO
ES NA ANNA KUSKI ARMO.
29. POOLA KUNINGAS KES TULLI
OTS SIS MÄE LOSSEL OLI,
TAHTKU NEMA, VAI ES TAHA
POOLA KUUL NEID PÕROT MAHA.
30. EESTI RAHVAL LAMBA SÜDA
TEEBKI ESI ENDAL HÄDA,
VENNE SÄÄDUST NEMA PÕLGVA
OME VELJI ÄRA SALGVA.
31. PALJO OM NEIST USKU SAANUD
OMAST VARAST ILMA JÄÄNU.
KES LÄTS EESMALT VENNEMAALE
KOLIS PIKKA REISI PÄÄLE.
32. JOHAN MALTSVET KES LÄTS KRIMMI
ES JÄE TEE PÄÄL KOSKI KINNI,
VIIS KA OMA SÕBRA ÄRA
ES NÄE ENAMB SAKSTE KÄRA.
33. MÕISA HIRM JA KEPPIVALU
AIJ NEID VENNE PAPPE MANU,
NÜÜD OM EESTI RAHVAS SEGI
MIS KÕIK HIRM JA VALU TEGI.
34. NA ES AJA SEDA JUTTU
EI KA SEDA KALLIST KITTU,
ET OM PALJO VANUS JÄLGIS
LUTRE KIRRGO KOOLI NÄLGIS.
35. TENOMEELEST MA NÜÜD ÜTLE
KUI MA VANNA AIGA MÕTLE,
JUBA HOOPIS TEINE LUGU
MIS OM NÄNNU MEIE SUGU.
36. AUU NÜÜD KEISRIHERRAL OLGU
ÕNN JA RAHU TA PEAL TULGO,
KES OM TEOORJUST KEELNU
MÕISNIKUDA VOLI NEELNU.
37. ESAMAAS KÜL NIMETEDAS
MEID SEE ÜLE NOOMITEDAS,
KAE, KUI ÜTS KORD ÄRA KOOLE
SIISKI ESAMAAD EI OLE.
38. VÄIKE HAUD KUS OM MUL MINNA
TEISE SÕBRA KANDVA SINNA,
SEAL KA VEEL EI OLE RAHU,
KUI EI MASSA HAVVARAHA.
39. TULEVA NEE HAVVA KAEVJA
PILVA VÄLJA LUU JA RÕIVA,
KÜLAKELMI KARJAPOISI
PILVA LUID SEAL ÜTTEST TÕISI.
40. VILETS VAENE EESTISUGU
TEIST EI PEETA NÜÜD KÜLL LUGU,
VAEV JA NÄLG SIIN ILMAN ELLA
RAHUTA KA SURMAN OLLA.
41. ILDA AIGO NÄTTI SEDA
KUI SEAL PROVVAD VIDI HAUDA
TALONAIST SEALT VÄLJA VÕETI
TÕISTE PAIKA TEDA PANTI.
42. SEST SEE JUTT NÜÜD VÄLJA TULNU
KÜLL SEE OM KÜLL HIRMUS OLNU,
AUU JA RIKKUS OM NEIL ILMAN
PAREM ASE SAAB KA SURMAN.
43. OH SUUR JUMAL HEIDA ARMO
SA VÕID LUKKE MULLAPÕRMO
PARANDA MEIL PEA OHTO
SEENI KUI MEID KUTSUD KOHTO.
44. RAHUSÕBRA TULGE ÜTTE
KELLE SÜAMEN KALLI MÕTTE,
TEKKE ÜTSTEIST SÕBRAS, TUTVAS
ÜTTE SELTSI KOKKO KUTSVAS.
45. KÕIK NEE KOERA, KELMI, VÕLSJA
NE EI OLE MEIE SELSJA,
EESTI SELTSIMEESTE LIGI
ÕIGE ASI OMMETIGI.
46. EESTI SELTS OM KÕIGE VANEM
MÄLETAB KA KIGE ENAM,
KURBI PÄEVI, VAEVAMISI
KEPIVALU, KAEBAMISI.
47. AUU JA TENO KEISRI HERRAL
TA SÄEB RIIGISEADUST KÕRRAL,
KES KEELD SUURI VONNE KÄSSI
ET NEE ENAM MEID EI MÄSSI.
48. JUBA SÕBER PIIBU PÕLED
JOOME VEEL ÜTS PUDEL ÕLUD,
MEIE OMA VAEV JA VERI
JOOGIKS TEHTU ODRATERI.
49. TÕUGAKEM NÜÜD JÄLLE JUTTU
EI ME'E TEE KÜLL SEEGA PATTU,
ESAND TOO MEIL VEEL ÜTS PUDEL
SEST SEE JOOK OM MAITSEV, VEDEL.
50. SUU NEIL IKKA MÕÕDUKS OLGU
ÄRGU SÜAMEL KAHJU TULGU,
LASS TA KLAASI SIIA TUUA
NING MEIL SÕBRAKS LIGI OLLA.
51. SEE OM KIK ME'E AUU JA VARA
JOOME ÕLU KLAASIST ÄRA,
EI MEIL POLE MÕISAD VALDA
MUUD KUI ÕLUD KLAASI KALDA.
52. VAESE JOOK OM PERIS KÕVA
KAUNIS VÄGEV ODRAJÜVA,
RASSE KÜLL EI OLE NÄTTA
JOUD OM AGA SELGEST TUTTA.
53. JUBA PEAS TEEB PIU JA PIPPI
KAHJU KUI SAAB SIA TIPPI,
OLE VAIT SA SÕGE, RUMAL
SEDA TEEB JU TAPPUHUMAL.
54. JULGEST EESTI MEHE POJA
KESKMIST MOODI ON TEIL VAJA,
TARKUST SEDA ENAM TAKKA
NOOR JA VANA OPMA HAKKA.
55. SIS SAAB VÕÕRAL RAHVAL HÄBI
NEIDE KURJE TEMPA LÄBI
TAPMA, NILGMA JA VERD VÕTMA
PEAVA NEMA MAHA JÄTMA.
56. KARGA RÕÕMSAST NÜÜD KUI LAMMAS
MURTUD ON NÜÜD HUNDI HAMMAS,
NÜÜD NEID KANGEST ÄRA KEELDA
VÄRSKED LAMBALIHA NEELDA.
57. EESTI MEHED RÕÕMUSTAGE
OMMA KEISRIT AVVUSTAGE
KÜLL TA SÄEB TEID KÕIKI KÕRDA
SAADAB RIISJA, RÖÖVLI MÕRDA.
58. EI MA TEA MIS SEE VIGA
TALOPOEG OM RUMAL SIGA,
NENDA TEDA VILISTAKSE
MAAL JA LINNAS NIMETAKSE.
59. SAKSA NIMI NENDE AUSA
KÄTT TA PANEB UHKELT PUUSA,
KUI TA SAKSA KEELT VEEL MÕISTAB
SIS TA RÕÕMSAST NINA TÕSTAB.
60. OMA EESTI RAHVASUGUST
TUNDAKS MITTU MEEST SEST TEGUST,
KEL JO SAKSA KUUB OM SÄLGAS
SEE OM EESTI SUGUST VÄLJAS.
61. EHK SEE MEES KÜLL PERIS SIGA
TAL OM TUHAT PUUDUST VIGA,
MÕNEL SAKSA SÄRK OM SÄLJAS
KEHA SÄRGI SEES OM NÄLJAS.
62. MÕNI KANNAB KAELAS PÜSTI
LAMBANAHKA KRAEGA RISTI,
TEADMATA TAL AUU ANTAKS,
SAKSA NIME KANDMA PANDAKS.
63. SAKSU OM KA MITMESUGU
EGAL MEHEL OMA NÄGU,
NEIDE KÄTTE KÄRNATÕBI
TEEB MEIL VALU HAAVU LÄBI.
64. MITTUSADA AASTAD SEDA
VAEVAB MEID SIIN NEIDE HÄDA,
KÕRD MEID OMA VÕRKU SAIVA
SEIVA NÜÜD KÕIK MEIE VAIVA.
65. NEMA ELAVA SIIN UHKEST
PRASVA ÖÖD JA PÄEVA ROHKEST,
KALLIST RÕIVAST KEHA KANNAB
SEDA KÕIK ME'E VAEV NEIL ANNAB.
66. SÄÄLTA NAMA SAKSAS SAIVA
KULLAS HÕBEDAS SIIN KÄIVA,
EESTI MEES SA PERISORI
SEE KÕIK OM SO VAEV JA VERI.
67. EESTIMAA OM LEIAMISES
ÖÖD JA PÄIVA OIGAMISES,
NEIDE IKKE RASKEST LITSUB
ENNE AEGA HAUDA KUTSUB.
68. MÕISNIK KÜSIS: RAHA, RAHA,
DAADRE PÄÄLT MA TAHA, TAHA,
KÜSIMATA TALLE ANDAS
SELJA TAHA PÄÄLE PANDAS.
69. EESTI MEHED ÜTSTEIST LÖÖVAD
KUI NAD VÄHA MAHTI SAAVAD,
TEINE TÕISEL PUSSI TEEVAD
VIIMATI KÕIK ILMA JÄÄVAD.
70. NEID KÜLL PANE SITTAPÜTTI
KLOPPI, EI SAA SIIS KA ÜTTI,
OLEKS TARKAST VÄHE ENAM
ASI OLEKS HOOPIS KENAM.
71. KÜLL MA MÕTLEN MITMED PIDI
SELL OM AUSA KELL TÖÖD VEIDI,
SEITSMES PÄEV OM KUUEST PÜHA
TOIDAB PASTORITE KEHA.
72. KUUEL PÄEVAL PÄÄHE ÕPIB
SEITSMEL PÄEVAL VÄLJA KLOPIB,
MÕNI LORAB, LARAB, LOPSIB
KÄEGA VASTA KANTSLID KLOPIB.
73. NENDA ÜTLEB OMAS KÕNES
HENGEMAAD EI SAA TE'E ENNE,
KUI TAEVAS KELL 12 ON LÖÖNUD
SIS ON MAA KA TEILE SAANUD.
74. VAAT KUS ON ÜKS HINGEKARJUS
JUTLUSES KA TEILE VARJUS,
ANDKE TEMA KÄELE SUUD.
VIIGE VÕID JA MUNE - MUUD.
75. TUND EHK KAKS TA NÕNDA PRASSIB,
JUTLUST ÜMBERRINGI VASSIB,
ÕPETAB SEAL MEHI NAISI
SELLE EEST TAL VALD JA MÕISA.
76. KEELT TA KURGU LAKKE PESSAB
SEE TAL TERVED MÕISAD MASSAB,
VAAT KUS ON ÜTS AUUSA AMET
SÄLJAS ON TAL SIID JA SAMMET.
77. EESTI MEES OH MÕTLE PERRA
ÕHTU JA HOMMIKU VARRA,
RASKEST TÖÖST SU KÄED ON KÄRNAS
SIISKI KOTIRIIDET SÄLJAS.
78. HAKA RAHVA ÕPETAJAKS
KOTTIRIIDE LÕPETAJAKS,
OSTA ENDAL NENDE PEAD
SIIS KA NENDE SELTSI JÄED.
79. KOOLITAGE LAPSI HÄSTI
ET NEIST KAUKS UDUKASTE,
RUMALUS TEID VANGIS PEAB
PIMEDUS TEID ÜMBER VEAB.
80. TARKUS VÕIDAB ILMA ÄRA
ANNAB AUU JA KALLIST VARA,
ILMLIK OM KES SEDA SÕUAB
NING SEE JUURE JÄÄDA JÕUAB.
81. ISAND OMA ÕNNE ANNA
ARMU HOOLT KA ME EEST KANNA,
ET SEE PÄEV JO ÜTS KORD TÕUSEKS
KES SILMI TOLMUST PESEKS.
82. KAUA ON MEID KOTIS PEETUD
ROPUL VIISIL ÜMBER VEETUD,
KES ON KOTIST VÄLJA PEASNUD
SEE ON SILMAD SELGEKS PESNUD.
83. SIIS KUI MINA KOOLIS OLI
SUUR HIRM MULLE PÄÄLE TULI,
TAHETI MIND SEAL KA PETTA
PEAKOTTIS ÜMBER VETTA.
84. PÜHA SAKSA USUPAPPI
ON KUI VIHA MÕRUSAPPI,
ÄKKILINE TEMA KURJUS
ET KA TAL ON RASKE ORJUS.
85. RAHVAST VALDA VALITSEDA
VAHEPEAL KA TALITSEDA,
ET TAL LAISAD NIITJAD, KÜNDJAD
SÖÖGI, JOOGI, RAHAANDJAD.
86. KATTENIME TEMA KANNAB
ISE SEDA TEADA ANNAB,
ÄRIPÄEVAL MÕISAHÄRRA
PÜHAPÄEVAL KIRIKHÄRRA.
87. ENAMISTE SAKSASUGU
TUNDVAD EESTI RAHVAST MAGA,
SEST NEIL TUUAKS KANAD MUNAD
SÄRGIRIIDEKS KA VEEL LINAD.
88. VANAST KÕIK NEIL KOKKU TOODI
HIRMUPERAST NEILE ANDI,
IGAST TALUST VILJAKOTTI
SURNUKANDJAST KÄTTERÄTTI.
89. OPPUSLAPSED VIISID ANDET
VILLALÕNGAST KOETUD KINDAT,
OPPUSAEG TAL TEGID TÖÖD
KODUST VIISID MITU VÖÖD.
90. MIS TALL VIGA HERRA OLLA
KÕIGELT POOLT LASS KOKKO TULLA,
TAL ON RAHA, TAL ON VÕIMUST
ÕPETAB KA PÜHAST VAIMUST.
91. ÜTLEB: "RAHVAS KANNATAGE
MEIE EES END ALANDAGE,
SEDA HÄÄD MIS TEETE MEILE
TAEVAS TASUTAKSE TEILE!"
92. LEHMAKE OH SEISA VAGA
MINA SÕERUTAN SO TAGA,
MINU SÕNA SEE ON TÕDE
ANNA OMA PIIM MO KÄTTE.
93. SEISA VAGA, LAPS MA LÜPSA
KUI EI LASE, SIIS SAAT PEKSA,
NÜÜD EI TOHITA KÜLL PEKSA
VÕIMUS ON MEIL SIISKI LÜPSA.
94. EESTI MEES SA OLED RUMAL
SAKS EI OLE MITTE JUMAL,
KUI TA TAHAB KANDKU VIHA
JUST SEE SAMA LUU JA LIHA.
95. OLGU TEMA KIRKU SAKS
EHK KA VANA MÕISA PAKS,
IGAL MEHEL OLGU ÕIGUS
SIIS EI PUUTU MEIL MUU AIGUS.
96. TALUPOJAL PAKSU TURJA
SEST NA OMMAVA KA ORJA,
VALDE SEEN NA SAKSU TAHTJA
KROONUPÄÄL KA RIIGI VAHTJA.
97. ÕIGUS OM KÜLL VEIDI PAREM
KAHJU ET EI SAANUD VAREM,
ELAJAKS NEID ENNE MÜÜDI
JA KUI SIGU KOTTIS VEETI.
98. OH TE'E VÕÕRA RAHVA SUGU
KÜLL TEIL OM SUUR KURK JA MAGU,
SELLEPÄRAST TEIE ÕIGUS
OTSATA ON TEIE UHKUS.
99. RAHVAS, VALD TEILT ÄRA VÕTTA
MÕISA TEILE ÜKSI JÄTTA,
SIIS NAD VANNUVAD KÜLL TEDA
EGA MEIL EI TEE SEE HÄDA.
100. ÜTS TAHT KEISRIT MAHA LASTA
TALUPOEG LÕI KUULI METSA,
LASKJAL KOERAL LASTI KUPPU
VÄÄNETAKS KA TEMA NUPPU.
101. SIIN KELMIL SIISKI ELU
VAESEL RAHVAL IKKA VALU,
MAA JA METS ON NENDE OMA
SEE MAN UHKE OMMA NEMA.
102. RENDIGA NAD RAHVAST NÜLGVA
KEISRI SEADUST ÄRA PÕLGVA,
ET NAD VIINA VÕIVA TETTA
VAESELT VIIMAST KROSSI VÕTTA.
103. RAHVAS OLGE ÜTTEL MEELEL
RÄÄKIGE KA ÜTTEL KEELEL,
PIDAGE ÜTS KINDEL NÕUU
ANDKE SUUREL KEISRIL AUU.
104. ÄRGE ANDKE NEILE KROSSI
LASKE NEILE NINA NOSSI,
MADIS VÕTKU VÕÕRAD HUNDIT
KES SIIN VÕTVAD KALLID RENDIT.
105. MUIDU TEIE EI SAA ÕIGUST
SÜDAMES ON PALJU HAIGUST
KEPIGA EI VÕI TEID NÜLGI
KISK'VAD MUIDU TEIE SULGI.
106. VÕTKE SÜDANT NÜÜD KÕIK RINDU
MINGE ÜHEL MEELEL LENDU,
ÕIGUS KAUGEL TEIST EI OLE
KODU OTSMA TEID VIST TULE.
107. KÕNELEGE PATTUSKALE
ARMAL' RIIGI MATTUSKALE,
TEMA IHUNUHTLUST KANT
RÖÖVLI KÄSSI, MAHA VANT.
108. NEED KES KEISRIT KÜLLALT PETNUD
PALJU HÄÄD KA RIIGIST VÕTNUD,
RÖÖVLI AMET ON NÜÜD OTSAS
LAMBA KÄIVA RAHUL METSAS.
109. OH SEE OLI HALE LUGU
LAMBAKARJAS HUNDISUGU,
PEETRID ARMU KUULUTAVAD
RAUAMÄRKI PÕLETAVAD.
110. NEMAD KOOLITAVAD RAHVAST
KÕIKIDE PEAD NÕNDA TARGAKS,
KOOLITAVAD, SEE ON ÕIGE
EI NAD ÖÖD EI PÄEVAD LIIGU.
111. NÜÜD ON VALGE ETTE TULNUD
ET SEE ON KÕIK VALE OLNUD,
KUST NEID KÕVAST KINNI KÖITI
TARKUSEST MIL KAUGEL HOITI.
112. KUI KÕIK LOLLID TARGAKS SAAVAD
MEIE TÖÖL SIS OTSA TEEVAD,
MEIE JÄÄME SIS JU VAESEKS
AUU POOLEST VANANAESEKS.
113. NÜÜD ON KORD JU ETTE TULNUD
LAMBAD KEISRI JUTTUL OLNUD,
KUIDAS HUNDIT NEID ON KISKUND
ÖÖD JA PÄEVA IKKA PÕLGNUD.
114. NÄHA ON NÜÜD VÄHE RAHU
EI ME'E IHU ÜKSKI LAHU,
KUID KÜLL MAKSA KEISRI TOLLI
NII KUI VENEMAAL SEE OLI.
115. VÕIB KA OLLA ET VÕIB TULLA
KULUTAGE JALA TALLA,
KEISER VEND ON ARMULINE
ARMSA ISA VÄÄRILINE.
116. VANA BALTI HERRA KURJUS
KUI TA KARU VIISIL KARJUS,
MÜTS SUUL PEAST SA SIGA, LURJUS
KÜLL MA VANNUTAN SU KARVUS.
117. LÖÖN SUL VIIMNE HAMMAS KARVU
MINE OTSI KUST SAAD ARMU,
KÄED JA JALAD PANEN RAUDA
SAADAN SIND SIS SURMA HAUDA.
118. MÕNI OLLI HOORA JAHTIS
TALUNAESTEL PERSE VAHTIS,
KÄSU LÄBI MÕISA AIJE
OMA HERRA KAMBRI VEIJE.
119. SEAL TA HIRMSAD TEGU TEGI
JUMAL ÜKSI SEDA NÄGI,
MIS KÜLL ÜTLES MEHE SÜDA
SEE KÜLL TUNDIS SURMAHÄDA.
120. KELLEL VAENE NAENE KAEBAS,
KUI AUUS HERRA TEDA VAEVAS,
PIDI TALLE JÄREL ANDMA
TEMA HIRMSAD TEGU KANDMA.
121. KUI ÜTS PEIJU PRUUDI SAIJE
ESMALT ÖÖD TA MÕISA VEIJE,
HERRA VÕTTIS UUTSE MATTI
KOORIS VÄRSKE PIIMAPOTTI.
122. MÕTTELGE NÜÜD ARMSA VELE
KAS SEE KÜLL EI OLNUD HALE,
KURAT PÕRGUS EI TEINUD SEDA
MIS TEIND RITTERIDE SÜDA.
123. LÄTLASED NEED HALLID HAKKID
LEEDUSUGU RAHVA PRAKKID,
ÜHES SAKSTEGA NAD TULLID
EESTI RAHVAL PIINAKS OLID.
124. KUURAMAALT NAD TULID VÄLJA
SIS POLND LIIVI RAHVAL NALJA,
LIIVIMAAL NAD KODU VÕTSID
OMA MAA NAD MAHA JÄTSID.
125. SAKSAD NEID SIIN ÜMBER RISTSID
SÕTTA OMAL ABIKS TÕTSID,
RÕHUSID SIIS LIIVI RAHVAST
SÕAS VÕIDELDES KÜLL VAHVAST.
126. SIS KÜLL OLI VAENE ELU
EESTI LIIVI RAHVAL VALU,
NEID KUI LAMBID LAIAL AETI
ORJAVIISIL TAGA VEETI.
127. TULID EESTI-LIIVIMAALE
EESTI-LIIVI RAHVA PEALE,
SÕDISID KA ÜHTE JÄRGE
SIIS KÜLL ELU POLNUD KERGE.
128. SIIS VAAT MEIE ISAISAD
ANDSID NEILE OMAD PESAD,
SÕAS NEID PALJU MAHA LÖÖDI
MIS JÄI ÜLE, ÜLES POODI.
129. NENDA SÕAS MITMED MOODI
MEILE VIIMAKS USKU TOODI,
EESTI RAHVAST ORJAKS TEHTI
ÖÖSI PEKSID SAKSTE REHTI.
130. SAKSAD EHITASID MÕISID
MEIE MAAL KUI IIAL VÕISID,
EESTI-LIIVI RAHVA VARA
RIISUSID NAD PUHA ÄRA.
131. SAKSLASED NEED MUSTAD KOTGAD
EESTI RAHVA ELU VÕTJAD,
SAKSAMAALT NAD SIIA TÕTSID
EESTI-LIIVI RAHVAST MÕTSID.
132. LIIVLASED KÕIK SAIVAD OTSA
PÕGENESID EESTI METSA,
MA NEIL KÄEST NÜÜD ÄRA VÕETI
LÄTLASTELE ÄRA JAETI.
133. EESTLASE KÜLL OLID VAHVAD
SÕDIMA KA JULGED VAPRAD,
VÕITLESID KUI LÕUKOERAD
PÜÜDSID ÄRA VÕITA VÕERAD.
134. EESTLASED EI SAANUD ABI
KUSKILT TEISE RAHVA LÄBI,
PIDIT VIIMAKS JÄREL ANDMA
SAKSA HIRMSAD IKKET KANDMA.
135. SIIS RÜÜTLID HIRMSAST MÖLLASID
JA EESTI RAHVAST TALLASID
KÕIK OLI NENDE VOLI ALL
KES ELAS EESTI-LIIVIMAAL.
136. SAKSAD TEGID MIS NAD TAHTSID
SUURE VÕIMUSEGA JAHTSID,
EESTLASED KÕIK ORJAKS SAIVAD
RASKE IKKE ALLA JÄIVAD.
137. AHELATES TEGID TÖÖD
JÄRGESTE KÕIK PÄEVAD ÖÖD,
MULDA PANTI KARUTAMA
LOSSA, KANTSA EHITAMA.
138. RAHVAS TEENIS ORJAIKKES
SAKSLAISI SIIN VERE HIGIS,
OH NEIL OLI RASKE ELU
RITTERID NEIL TEGID VALU.
139. MEHED TEGID MÕISAS TÖÖD
NÄDALAS KUUS PÄEVA, ÖÖD,
NAESED NUTSID, LAPSED RINNAS
MÕISA NURMEL, MULLAPINNAS.
140. TENO VÄESAKSTEL OLGU
KEL VEEL HALE SÜDA TULGO,
KEPIT LÜHENDAGE! HÜÜDSID
VALU VÄHENDADA PÜÜDSID.
141. SEDA IGAÜTS SIIS NÄGI
ET SEE OLI ARMU TEGU,
SEST MEIL VAEV SIS VÄHEM OLI
MIS MEIL MÕISNIKUDEST TULI.
142. NÕNDA NEIL SUUR LUBA OLNUD
KAUAKS AJAKS NEILE JÄÄNUD,
KUNI VIIMAKS KOIT MEIL TÕUSIS
HOMMIKU POOLT SIIA JÕUDIS.
143. VAAT SIIS VAENE KEISRI HERRA
KUULIS SEDA HIRMSAD KÄRRA,
SIIS TA KOHE APPI TÕTTIS
EESTI RAHVAST PÄÄSTA VÕTTIS.
144. KUULUTAS SIS MEILE PRIIUST
PÄÄSTIS MÕISNIKUDE RIIUST,
NÜÜD MEIL INIMESE ÕIGUS
SAATNUD KEISRI ARMU VALGUS.
145. NÜÜD MEIL JÄLLE LUBA ANTUD
KEISRIPOOLIST SIIA KANTUD,
SEADUSED MEIL UUED SELGED
NÜÜD ME'E VÕIME OLLA JULGED.
146. KEL ON NÜÜD EESTI VERI SEES
JA RAHUL OMA USU EES,
SEE VÕTKU SUURE RÕÕMUGA
NÜÜD MAJESTEETI TÄNADA.
147. NÜÜD ME'E KALLIS KEISRI HERRA
KEELNUD SAKSU VÕIMUST ÄRRA.
ANNUD EESTI RAHVAL VOLI
SEADNUD MEILE SUURE KOOLI.
148. KUS VÕIB RAHVAS KOOLITADA
RUMALUSEST LAHTI SAADA,
RÜÜTLID SEISAVAD KÜLL VASTU
LASE, RAHVAL SENNA ASTU.
149. RAHVAS TUNDVAD ÄRA SEDA
ET NEIL RITTERID TEIND HÄDA,
PÜÜDVAD NEIST NÜÜD LAHTI SAADA
KEISRI ALAMATEKS JÄÄDA.
150. KEISER TEIND MEIL MITTU HEAD
PARANDANUD MITMED VEAD,
ENNE RITTERID KÕIK TEGID
KUS NAD OMA KASU NÄGID.
151. SAKSAMAALT NAD SIIA TÕTSID
EESTIMAAD KIK ÄRA VÕTSID,
PANID EESTLASI KÕIK ORJAKS
ET NEIST RIKKUST VARA KORJAKS.
152. EESTI RAHVAS ÖÖD JA PÄEVA
NENDE KEPI ALL NÄIND VAEVA,
KUBJAD, KILTRID OLID TAGA
EI SAAND AEGAGI ET MAGA.
153. LUGU OLI SIIS KÜLL HALE
USKUGE SEE POLE VALE,
MEIE MAAL NAD VÕTSID VÕIMUST
EI TEIND KELLEGILE ÕIGUST.
154. KÜLL OHKAS NOOR JA VANA HALL
SIS NENDE HIRMSA IKKE ALL,
ESMALT USKU MEILE TÕIVAD
PÄRAST ISE HÄRRAKS JÄIVAD.
155. SIIS NAD VÕTSID RAHVAST SUNDI
AASTAS MITTU TUHAT TUNDI,
SÕITSID TÕLDAS NII KUI HUNDIT
AASID VALD'DEL ÜMBER RUUDIT.
156. VÕTSID OMAL TEENRID, POISID
MIS NAD KÕIK VEEL TEHA VÕISID,
TEENRID KÜLL EI SAANUD PALKA
SELLE EEST NEIL ANTI MALKA.
157. JA VEEL POISID SAIVAD MAHTI
HERRA PÄÄSTIS "LIISUST" LAHTI,
PEREMEES JA PERE ORJAS
HERRALE SUURT VARA KORJAS.
158. KOTTID, HUMALAD JA LINAD
OINAD, LAMBAD, KUKED, KANAD,
RUKID, ODRAD, TUHK JA LÕAD,
PIDIT NEILE MAKSMA HEAD.
159. EESTI RAHVAS KUS SA PÄÄSED
MÕISNIKUD KUI KURJAD SÄÄSED,
OLLIVAD KÕIK KOHTUMÕISTJAD
PÜHASKOJAS ÕPETAJAD.
160. TALUPOEG KUI KOSIS PRUUTI,
HERRA TAHT TAD ENNE PRUUKI;
SIIS TA ANDIS SEDA KÄSKU:
PEIGMEES PRUUTI TULLA LASKU.
161. HERRAL KOHE VALMIS OLI,
SILMAD PÕLESID KUI TULI,
KUI TA PRUUTI LÄBI VAATIS
SIS TA OMA KAMBRI SAATIS...
162. SEAL TA ARSTIS PEHMES VOODIS,
NENDA OLI ASI MOODIS!
HERRA LIHA TAHTMIST TÄITIS
KUI TA PRUUDI PÄÄL SÄÄL SÕITIS.
163. ÜTLES: "HEIDA RUTTU MAHA,
MINA PANEN SULLE TAHA,
SEST ET MINA OLEN HERRA,
KES VÕIB SEDA KEELDA ÄRRA!
164. IGALT POOLT MA VÕTTAN MATTI
ANNAN TALUNESTEL VATTI!"
MÕNI MEES KÜLL KAEBAS SÜLGAS
HERRA NENDE NAISI NÜLGAS.
165. VIIMAKS MÕNEL PÄÄLE PANDI
HERRA HOOR TAL NAESEKS ANTI
KUI EI TAHTNUD TEDA VÕTTA,
KOHE SAADETI SIIS SÕTTA.
166. NAD HOORA ELU ELASID
JA LITSIDEGA MÖLLASID
KUS PULMAPALLI PIDASID
SEAL SOHINAISI VEDASID.
167. NAD NÕNDA KAUA ELASID
JA MEIE MAAL SIIN MÕLLASID
SIIS TULI VIIMAKS KATK JA NÄLG
JA RAHVA ELU OLI JÄLK.
168. IGAÜKS SIIN VÕTTIS MATTI
ANDIS MEIE MAALE VATTI,
ÕPPETAJA, MÕISA HÄRRA
VÕTSID KÜMNEST MITME VÕRRA.
169. ÕPETAJAD PÜHAD PAPPID
NEIL ON RINNAS VALGED LAPPID,
MÕNED NEIST KA VÄEGA PAKSUD
SEST NEIL ANTAKS SUURED MAKSUD.
170. MÕISNIKUD NÜÜD KOHTE MÜÜGE
SEEGA VIIMAST RAH SAAGE,
KUI EI JÕUA KEEGI OSTA
EGA SAKS EI SEE EEST KOSTA.
171. MIS SIIS MUUD KUI KASI VÄLJA
EGA MÕISNIK TUNNE NALJA,
PERISOSTJATEKS SAAD NENDA
TÕSTAD SUUREKS OMA RINDA.
172. SIIS VÕID ENDAL PERET TELLI
KES TEIL JÄLLE LEIBA PÄLVA,
LUBAGE NEIL ANDA PALKA
LOHEMAAD KA ÕIGE HULKA.
173. KUI ON PEREMEES EHK VALJU
PIINAB TEENRID VÄGA PALJU,
ÖÖD JA PÄIVA SÕIMAB TAPLEB
OMA ORJADEGA KAKLEB.
174. KUI EI JÕVVA TETTA TÖÖD
SIIS SAAD SÕIMATA ET SÖÖD,
SIISKI, MIS SEST PALJU PUNNI
EGAS KEEGI TAGA SUNNI.
175. NÜÜD MEIL INIMESE ÕIGUS,
SAATNUD KEISRI ARMUVALGUS,
KEISRIHERRA MEIL NÜÜD LUBA
ANNUD PRIIUST VOLI JUBA.
176. NÜÜD MEIL VALLAVANEMAT,
KEISRIST SÄETUD ÜLEMAD
PEVAD KEISRI KÄSKU TÄITMA
IGALÜHEL ÕIGUST NÄITMA.
177. ENNEVARSI TALUPOISSA
LIISKU VÕTMA AETI MÕISA,
KOHTUMEHED TEGID ÕIGUST
PEREPOJAD EEMAL HOIDSID.
178. HALVARAHVA POJAD VÕETI
LIINA KOOMISJOONI VEETI,
SEAL NEIL SÕDA TEEDA ANTI,
SOLDATIKS NEID PUHA PANTI.
179. KÕIK NÜÜD PEAVD LIISKU VÕTMA,
ÜHETASA SÕTTA TÕTMA,
OLGU SUURT EHK HALVA SUGU
PEAVAD ANDMA KROONUL JÄGU.
180. IGA MEES VÕIB OSTA KRUNTI
ET SAAKS TÄITA SÄÄDUST-PUNKTI,
ISAMAA EEST VÄLJA MINNÄ
RÕÕMSASTE KUI HÜÜTAKS SINNÄ.
181. NÕIDADEST JA EBAUSUST
MÕISNIKUDEL POLNUD PUUDUST,
SEDA KÕIK NAD LIGI VÕTSID
SAKSAMAALT KUI SIIA TÕTSID.
182. TÕESTE ON SEE KÕIK TÕTTE
JUMAL MAKSKU NENDE KÄTTE,
NENDE AUU JA UHKE ELU
SAATKU TUHATKORD NEIL VALU.
183. NÜÜD KÕIK ESI TEISEKS MUUTUB,
VASTUPANEJA KÜLL TÜÜTUB,
MUUDKU SEISA IGA MEES
ENESE JA RAHVA EEST.
184. VABADUSE SAMM VEEL ASTU
JULGEST VÕTKE KORD TA VASTU,
KADUGE SIIS TUIMUS TOORUS
JÄRGI JÄÄGU HEADUS VOORUS.
185. EESTI ELU PÜHENDAGE
VENE KÜLGE ÜHENDAGE
TAEVAS ANDKU SEDA PEA
MEILE KÕIK KEL NIMI HEA.
186. NÜÜD MA LAULU LÕPETAN
TEID NOOREM SUGUÕPETAN
KUIDA LUGU VANAL AJAL
OLNUD SELLEL EESTI RAJAL.
SEDA LAULU LAULIS JOHAN KANGUR RÕUGE KIRIKUMÕISAS 1899 AASTAL. MIL KA TEMA ÜLESE KIRJUTASIN. RAHVASUUS EI OLE TEMA MITTE NÕNDA PIKALT; KÜLL AGA MÕNED TÄHTSAMAD RIIMID, LAULDAKSE SIISKI KAUNIS PALJU. VIIS AGA ON JÄRGMINE:
(NOODID)
EESTI MEES JA TEMA SUGU NEIST EI PEETA KUSKIL LUGU, KUSKIL LUGU
KOTTI RÕIVAS VIISU JALAN KÕIGIST TEISTEST RAHVAST ALAM RAHVAST ALAM.
JÕNGO-KÕNGS JÕRÕ-JÕRÕ, JÕRÕ-JÕRÕ JÕMÕRSOON.
JÕNGS-KONGS JÕRÕJÕRÕJÕRÕJÕRÕ JÕMARSOON.
KÕIGIL RÕUGEPOOL TUTTAV VIIS.
ÜLESE KIRJUTATUD 12. JUULIL 1909 AASTAL HAANIS SIKA TALUS.

EÜS VI, 130/2 < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1899) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
AUUSTATUD HERRA LÄTE!
TEIE VASTUSE KIRJA PEALE 20 MÄRTSIST, TÕTTAN KOHE VEEL KORD TEIE JUTTULE.
KÕIGE SUUREMA RÕEMUGA LUGESIN TEIE LAHKET VASTUST JA OLEN KOHE VALMIS RAHVAVIISISID JA TANTSUTÜKISID ÄRA SAATMISEKS VÄLJA KIRJUTAMA.
ENNE SEDA KIRJUTAN MÕNE SÕNA ASJASELETUSEKS: RÕUGES ON LOOMULIK JA HARJUNUD VIIS NOORTE POISIDE SEAS, ET NAD LAULAVAD: KAS LAUPÄEVA EHK PÜHAPÄEVA ÕHTUDEL, KAS TALGUSTEL, KAS KEVADEL HAANI MÄGESTIKUDES MAANTEEDE LAHTI KAEVAMISE JUURES, KUS MÕNEL KORRAL 3 PÄEVA ÜKSIJÄRGE ÄRA KULUB, KAS LAATADEL, EHK MUJAL, KAS PURJUS PÄÄGA EHK KA KOGUNI KAINELT JNE. LAULUVIISISID VÕIB EHK PAARSADA OLLA MIS KUULUND OLEN, AGA ÜLESE EI KIRJUTANUD ENNE KUI MINEVAL AASTAL ALGASIN. KAHJUKS OLEN MA MUSIKAS ILMA VÄHEMA ÕPETUSETA JA SUREMA JUHATUSETA OLNUD, NII EI VÕI MA SELGET VAHET TEHA MIS TANTSUTÜKK MIS LAUL ON, SEST ÜHTE JA SEDASAMA TÜKKI OLEN POLKAS JA MARSIS KUULNUD, KUI KA SÕNADEGA LAULUNA.
EESTI NOOTIDE VARA ON SUUREMALT OSALT MINUL TUTTAV, MIS NENDES LEIDSIN, EI KIRJUTANUD ÜLESE, NÕNDA SIIS VÕIN TEILE UMBES POOLSADA RAHVAVIISI ÜLESE KIRJUTADA JA SAATA, MIS SENNINI TRÜKKIMATA JA ÜKSI RAHVASUUST KUULNUD OLEN. OLEN NEID KÕIKI VIIULI PEAL G-DURIS ÜLESE MÄRKINUD. VÕIB OLLA ON NENDES KA C EHK D DURIS, AGA EGA DUR MINULE EI PUUTU, KUI TA AGA ÜLESE KIRJUTUD ON. NIISAMA LEIATE KA TAKTIJAUTUSTES EKSITUSI, MIS AGA LAHKESTI VABANDADA PALUN.
RÕUGES ON KIHELK. KOOLIHERRAL SONGIL MEESTEKOOR, KUS TEIE LAULUDEST ÕPITUD JA LAULDUT ON: 1. KOSTKE LAULUD, 2. MIKS PÕHJALAHE KOHISEB, 3. ÄRKA ÜLES ISAMAA, 4. KOJU, KOJU JNE.
"RÕUGE KIRIKUKOORI" NIME ALL ON KOOLIÕPETAJAD JA LÄHEDALT MÕNED LAULU ARMASTAJAD MEHED; KAHJUKS ET LIIKMED MÕNI 10-25 VERSTA KAUGEL, NÕNDA ÕPIMINE JA ÕPETAMINE TÜLIKAS JA TAKISTAV ÜHEDE JA TEISTE ÄRAOLEKU PUUDUSEL.
PAAR VERSTA HOM. POOLE RÕUGEST ON KOKKE KOOLIMAJA KUS VANA "VANEMUINE" THALBERG OMA SEGAKOORIGA VAHETEVAHEL HÄÄLT TEEB. ET NEED LAULUKOORID MINUL KÕIK KOLM PEAAEGU ÜHEKAUGUSEL ON, SIIS LAULAN NENDES II PASSI, NÕNDA OLEN JU 4-5 AASTAD NOOTIDEGA TEGEMIST TEINUD; KUI PAARI NÄD. PÄRAST FRANKFURDIST HARMONIUMI KEELED KOJU JÕUAVAD, SIIS PANEN NAD "HÜÜDMA" JA SIIS SAAN VEEL ENAM NOOTIDEGA ÜMBER KÄIA.
AASTAD 30 TAGASI OLI SIINPOOL "KRIISA JAAN" JA TEINE "TALLINA ALLIO" SUURED KUULSAD VIIULIMÄNGIJAD IGADES PULMADES, SEE EI OLNUD KELLEGI PULM KUS NEED PUUDUSID; VIIMNE ELAB NEIST PRAEGU ALLES, AGA MÄNGIB VEEL HARVA; NEED AJASIVAD "MÄNGU" AUUSAKS NÕNDA EI KARJASED IGAL POOL VIIULID HAKASID TEGEMA JA "MÄNGUMEHEKS" ÕPIMA, ET "MÕNED KÕHUTÄIED SÜVVA JA JUVVA SAADA, KUI AMET SELGEKS SAAB;" PEALEGI ON SIIN ÜMBRUSES KÜLAD PAKSUSTE, RAHVARIKKAS MAA, SIIS ON IGAS KÜLAS NEID LEIDA KES VIIULID EHK KANNELD EHK HARMOONIKAD MÄNGIVAD; NÜÜD HARILIKULT MÄNGITAKSE, 2 VIIULIT 1 KANNEL, KELLEST TEINE VIIUL TERSET? MÄNGIB, PULMADES MUSIKAT TEGEMAS.
SELLE KÕIGE PÄRAST MÄNGITAKSE SIIN PALJU TANTSUTÜKKISID, KA RAHVALAULUSID, POLKADEKS JA MARSIDEKS; KUNA ESIMESED "MUUSIKAMEHED" PAARINA, MÕLEMATEL SEE MOODIKS OLNUD SUUGA SÕNU POLKAGA ÜHES LAULDA TANTSUTÜKKI POLKAS OLI JA ON PRAEGU VEEL SEE KAH, MIS "EESTI RAHVA LAULUDES NR. 40" "AH MINA VEIKE MEHEKENE" JA MIDA TEIE NELJA HEALELE SDN.
LÕPUOTSUS: MINUL ON SELGET VAHET TEHA VÕIMATA MIS LAUL EHK POLKA ON. ÜKS POLKA-MASURKA KÕLAB PEAAEGU BUNSELI "ÜHT ON TARVIS" VIIMSE POOLEGA, KOKKU. SELLEPÄRAST KIRJUTAN KÕIK LAULUNA, SÕNADEGA, ÜLESE ÜHTLASI SEDA JUURE LISADES, ET SEDA POLKAS EHK MARSIS TANTSITAKSE.
JA SIIS KELLEL SÕNAD KÕLBLIKUD, RAHVASUUST SAADUT NEED TULEVAD KA ÜHES.
VÕIKS JULGESTE PAARISAJA LAULU JA MÄNGITÜKKI PEALE KAUPA TEHA, AGA ET MINUL ÜLESE MÄRKIMINE PEAAEGU "HIGINE TÖÖ" ON JA PEREMEHE KOHUSED TÄITA, SIIS EI TOHI ENAM LUBADA KUI ÜMBER POOLESAJA.
KUI RÕUGE KÖSTRIHERA ASSOR TEILE NEED ÄRA SAADAB, SIIS ONGI ILUSAMAD JA TÄHTSAMAD TEIL KÄES. SIISKI TAHAN MA ÜHE KOGU SAATMISEKS VEEL TEHA, KESSE TEAB ON NAD ENAM SAADAVAL EHK EI, SIIS, NAGU KUULSIN LUBAB VÕRU KANNEL TEID LAULUDE JUHATAJAKS PALUDA, SUVISEL KONTSERTIL, MIS SEAL PIDADA SAAMA JA TOIME PANDAMA, TERVE MAAKONNA JAUKS, KUI SIIS TEIE VAEVAKS VÕTTADE SENNA TULLA, EKS SIIS VÕI TEILE NEID KOHE "PEOST PEIJU" ÄRA ANDA. "VANEMUINE" THÄLBERG JA SONGI EI JÕUA KÜLLALT KIITA TEIE KOMPONEERITUD LAULUDE KOKKUKÕLA JA HELISEVAID HÄÄLESID, MINA PEAN KA TUNNISTAMA ET TEIE LAULUDE PASSI LAULMISE JUURES POOL RUTTEM SELGEKS SAAB JA KEEGI NAGU JUUKSID LIIGUTAB MÕNE TÄIE NOODI LAULMISE HELISEVA AKORDI JUURES, NAGU "VÄRAVAD SÄRAVAD" JA "ÄRKA ÜLES ISAMAA" JA "LINNUKEST SEAL KINNI PÜÜTI" JNE.
MIKS TEIE EI KIRJUTA ÜHTE SUUREMAT RAHVALAULUDE KOGU NAGU K. A. HER. "LAULURAAMAT" ON, AGA MUIDUGI 4 HÄÄLEGA?
EHK SAADAKSITE MÕNE LAULU JU ENNE TRÜKKI MEILE ÕPIMISEKS JA LAULMISEKS?

EÜS VI, 133 (55) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1899) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
PROOVIKS SIIN MÕNED VIISID, KUID PALUN VABANDADA ET NII KITSENDATULT KIRJUTAN; ARVAN ET ARU SAATE, EGA NÕNDA PISIKED POLE ET MIKROFKOPI TARVIS.
(VT. EUS VI NOODID 55)
OMA NOORE EA SEES VÕTSIN VANA NAISE, ALLATI TA KIUSAS MIND KÜLL ÜTTEST PÄIVAST TEISE, KÜLL ÜTTEST PÄIVAST TÕISE.
2. RASKE OLLI PÄIVA 3, ABIELUS OLLA, VAAT SIIS VÕTTIS RIID KUI TOLM KÜLL MEIE VAHEL TULLA, KÜLL MEIE VAHEL TULLA.
3. SURNUAIDA LÄKSIN MA PALUSIN SEAL SURMA: MINU NAINE KIUSAB MIND, OH PÄÄSTA TEMAST LAHTI OH PÄÄSTA TEMAST LAHTI!
4. KOJU TULLES LEIDSINGE VANA NAISE SURNUD, SURM SEE OLI ÄKISTE KÜLL TEDA MAHA MURDNUD KÜLL TEDA MAHA MURDNUD.
5. KIRSTU KANDJAID PALUSIN: KANDKE KIRSTU SÜLLES KANTKE TASAHILJUKEST VAST MUIDU ÄRKAB ÜLES, VAST MUIDU ÄRKAB ÜLES.
6. HAUAKAEBJAID PALUSIN: VISKAGE TAL MULDA, PÄRAST RÕEMU SILMAVEES MA MAKSA TEIL VÕI KULDA MA MAKSA TEIL VAI KULDA.
7. NÕNDA VIISI 1, 2, 3 VANAMOOR SAI MAETUD, HAUD SAI RÕEMU SILMAVEES SÄÄL KIVIDEGA KAETUD SEAL KIVIDEGA KAETUT.
8. ÄRA UNUSTASIN MA MAHA MAETUD RAISU, KOJU TULLES LEIDSIN MA JÄLL' OMAL NOORE NAISU JÄLL' OMAL NOORE NAISU.

EÜS VII, 6 < Rõuge khk. - Jaan Gutves < Jakob Jaur (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrtsi laul.
(vt. EUS VII noodid 116)
1. Tubak! sa nicotiin, sa keele kibe piin, nii mitme sugune. Kos minu piip! piip! Kos minu piip?
Oh viin! sa kange jook; kui kibe kõhu valu on, ehk peapööritus, Siis võta tips, tips, tips, sis võta tips!
3. Tubak! sa auusa hein! kes sinnu leidnud on, see elab kaugel siit. Jah, kaugel siist, siist, siist, jah kaugel siist.
4. Õlu! sa kesvaleem, kes sinu meile teeb, on mõisa õllepruul. Jah, õllepruul, pruul, pruul, jah õllepruul.
Seda laulu laulis Jakob Jaur, kui ta kunstkärneri Loode juurest, 1896 aasta sügisel, tööst kodu tuli.
Sõnad ja viis on mõlemad tema omad.
Vihtla Jakko

EÜS VII, 12 (4a) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 4a)

EÜS VII, 12 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 5)

EÜS VII, 12 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 6)

EÜS VII, 12 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 7)

EÜS VII, 13 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 8)

EÜS VII, 14 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 12)

EÜS VII, 14 (13) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 13)

EÜS VII, 14 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 14)

EÜS VII, 14 (15) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 15)

EÜS VII, 15 (15a) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 15a)

EÜS VII, 15 (18) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 18)

EÜS VII, 15 (18a) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
(vt. EUS VII noodid 18a)

EÜS IX 149 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Orjuse aeg Eestis.
Minu isa juttustas mulle ta läinud Tartumaale Kirepi laadale, üks sant lugenud sääl seda salmi:
Se suuremb härra ilma pääl
On suuremb võlaline sääl
Kõik noored ning kõik vanad
On Jumala ees orjad
Haakre mõisahärra Ingelart juhtunud seda kuulma ja küsinud sandi käest: "Mis ma sinuga võlgu olen?" Kutsunud nuiamehe sinna ja lasknud sandil taguotsa kuumaks kütta.

EÜS IX 167 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kellest meil paar sai
Peiust pruudist paar sai
Keeri kesva, veeri helme
Saaresilma, leina tera
Time roos, Time roos.
Kust nema tuttu tulid
Kõpsin kipsin kõlgussahe
Liksin lõksin lauda pääle
Kust kesva veeri ketme saare silma
Time roos, Time roos.
Nende kahe salmi juure käib väga takstiline viis nii kõrges akordis, et muu teda laulda ei saanud kui laulja isi, aga ta on ammu surnud.

EÜS IX 168 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Juulik? oli ilma kitsi
Händ oli all ja auk oli pääl
Saba sarvete vahela

EÜS IX 170 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Omal viisil.
Tikku nikku, tikku nikku, temotskoi
Raadi Raadi rassovai
Kulle kui sirilind - küüt - laulab
Kirrikas kivi kõvera
Saav kalla neetaju.

EÜS IX 171 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuradi ja pagana lapsed.
Paganal oli paljo lapsi
Kuradil oli kolmi poiga
Es ole auku üttelegi
Kusi mulku kumagile
Too oherd urista mulku
Võtta käämer kääna mulku
Siis voiks lapsed lausa käja
Päeva valgelgi vahtita.

E 14856/8 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Väikene olli es mas näe
Kui mul kooli esa ema
Karjan käisi löüsi ma
Koe olli mattet esa ema
Valge mäe liiva sissi
Suure halja turba ala
Tõsta pääda emakene
Ma lää tõsta turbakesta
Rist om raske rindu pääl
Kääbas raske kätte pääl
Rist ei lase ringuta
Kääbas ei käsi küünita
Ma sul kaiba oma ema
Mis mul tegi võõras emä
Võõras ema minu pess
Viis kõrd päeval vitsuga
Võõras ema minu aie
Uibu ala vitsu otsma
Uibust satte häiermit
Minu silmist pisarit
Keik mo silma pisara
Satte hõbe karrika
Ema viiti lävest välla
Ema viiti teed mööda
Arm läits tee veerd mööda
Ema viiti kirrikule
Arm aste altarile
Ema hauda pandi
Armu ala lamesi
Oles mul rusik rauane
Käe varsi vaskene
Tees ma katki kalmu värav
Toos ma välla oma ema
Välla kannas kasvataja
Ei voi minna tütrekene
Karata voi kanakene
Suu pääl mul surma lehte
Käsi pääl mul kärna lehti
Jälgu pääl mul jae lehti
Kuma iks võtta kurja söäme
Haara haige meelekese
Võtta iks ette esa karja
Vahele voi valla karja
Sööda iks päälta pähna võsu
Suu päälta surma lehte
Käse päälta kärna lehte
Jalgu päälta jae lehte
Too iks välla oma ema
Välla kanna kasvataja.

E 41007 < Rõuge khk., Oina veski - Liis Purk < Tooma Marrin (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui ma akka laulemahe
Laulemahe laskemahe
Ei mind jõua ohhjad hoitta
Ohjad hoitta pilved pitta,
Ohjad hoitgu hobusid
Ja pilve-vihma pisarid
Saarekesi sadamas
Ja pilvekesi piilumas jne.

E 43691/6 (143) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1902) Sisestas Salle Kajak 2004
Ritteritest.
1. Eestimees ja nende sugu
Neist ei peata kuskil lugu
2. Kottiriidet viisud jalas
Kõige muude rahva alam
3. Elab mustas suitsutares
Puuduses ja suures mures
4. Nurm ja mets on herra oma
See mann oleme kõik orjad
5. Gporfid, Baronid ja Vonnid
Nende majadel on tornid
6. Vaad kuis paistvad siidi lippud
Loside peal kullast nuppud
7. Sääl nad priskest söövad, joovad
Lihahimus ümber aavad
8. Lakuvad ka rohkest viina
Teevad meie sugul piina
9. Ükstõiskümmnes aastasada
See meil saatis palju häda
10. Siis see murdja hundi sugu
Kellest peetas palju lugu
11. Tulli parves Eesti maale
Mis ei ole mitte vale
12. Pühal näul ette tulid
Pärast valmis murjad ollid
13. Esmalt Pühavaimu anti
Perast ikket päha panti
14. Nüid küll rahvas sellgest nägid
Mis need pühad mehed tegid
15. Kähvas olivad kõik orjad
Herrad olivad kõik kurjad
16. Iga päev neid hirmsast peksti
Ema nahk maha kisti
17. Koertega neid vaheteti
Odavaste ära anti
18. Kinkiti kui veel ei haha
Tapeti kui koeri maha
19. Mis halelikumb lugu
Et meil oma Eesti sugu
20. Kes siin veidi võimust saivad
Palju üle kohust teivad
21. Hoopmanid ja mõisa kubjad
Olivad need hirmsad tapjad
22. Esmalt haksid prasma jooma
Pääle selle selga lööma
23. Küla kubjad ja kiltred
Aida mehed pulga juungrud
24. Olivad kõik hävardajad
Laisaks vorstiks teotajad
25. Mõni sai neist usutavaks
Auusaks teenriks herra ees
26. Oh sa ime mis see tegi
Suur siis olli selle vägi
27. Pühapäeval tehti nõnda
Oma silmaga näin seda
28. Viimne hilp sääl seljast kisti
Eesti rahvast hirmsast pesti
29. Aeti neid sääl lääbi lippu
Soldatil olli pikki kimpu
30. Mõtle armas rahvas seda
Ega mees sai seitse sada
31. Muile seda hirmuks tehti
Palju rahvast kokku aeti
32. Tartust ja ka Võrru kreisist
Olli mehi kõigist mõisist
33. Keiser sest ei teadnud mida
Mõisnikud kõik tegid sega
34. Sest need väe valitsejad
Ollid nende omad pojad
35. Hale küll, et õppetajad
On ka meie haugutajad
36. Et me oma pattu perast
Ei saa lahti mõisa kärast
37. Ritteritega nad söövad
Ühes lauas priskest joovad
38. See on kõik me veri, higi
Meid ei lasta mitte ligi
39. Hingekarjaseks end hüdvad
Siiski rikaks saada püüdvad
40. Kas on keegi seda kuulnud
Et on Kristus nõnda teinud
41. Kui on õppetaja surnud
Proua leseks maha jänud
42. Siis on palumine kanslist
Sellel armu andi andke
43. Henestel veel mõisad käes
Raha tuleb iga päev
44. Täitke ise lesed prouad
Ärge sundke vaseid orjas
45. Kirikisand kui mõisa saks
Kerjamine on tal selge
46. Igal pühal saad sa kuulda
Mis tal tarvis olla anda.

E 44174/7 (161) < Rõuge khk. - Oskar Leegen < neiu Roosi (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Ivan ja Petra
1) Setukese sõitiva
Võõbsust kate mihega
Viuh setukese noore mu vele
2) Tartumaale tahiva
Pote minna kauplema
Vuih setukese noore mu velle
3) Tii pääl tüllü püürdeve
Tahti naata kaklema
Vui setukese noore mu velle
4) Ivvo naksi roosaga
Petrat takan ajama
Vuih setukese noore mu velle
5) Petra naksi pakema
Tann oll’ talu lähkun kah
Vuih setukese noore mu velle
6) Joosi talo hirmoga
Harsi aho roopi tarest
Vuih setukese noore mu velle
7) Oodi nika Ivvo tull’
Keä täst takan jäänu oll’
Vuih setukese noore mu velle
8) Sis naks aho roobiga
Ivvot takan ajama
Vuih setukese noore mu velle
9) Ivvo pakkõ parsile
Jätsõ jala orsile
Vuih setukese noore mu velle
10) A Petra lei nu padsatas
Oll Ivvo maan kui matsatas
Vuih setukese noore mu velle
11) Sis naks Petra küntega
Ivvot põskist krõbima
Vuih setukese noore mu velle
12) Ivvo naksi pallõma
Zirgu vellü Petruhka
Vuih setukese noore mu velle
13) Lepimi no hüväga
Lämi kurmat kaema
Vuih setukese noore mu velle
14) Ja mis neä tann näkivä
Tuu pantse meele põreltama
Vuih setukese noore mu velle
15) Ruun oll raavin säluli
Jala olli tilluli
Vuih setukese noore mu velle
16) Tana viil külä karjuse
Naksi haukma pälegi
Vuih setukese noore mu velle
17) Setu mis sa pureled
Pote peräst tõreled
Vuih setukese noore mu velle
18) Paras paras jih jih jäh
Mine viil tülü äh
Vuih setukese noore mu velle
19) Ivvol oll’ iks halle miil
Perast huu surma viil
Vuih setukese noore mu velle

E 63488 < Rõuge khk. - J. Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2004
Nussi minno noorõl kuul
Krõpsi minno kuival aol;
sis mu karva kasusõ, vittuveere vinüse.
Tulkõ siijä tikku täkku, kääntke siijä käppertäijä
Mul õks mära mäe pääl, hobo oija veere pääl.
Lõõhkõ löüd latsõ innebä, ku sikkõ sidipung.
Rakk kutsikõhn iägi eläs.
Titt kae õi salvõ pääle.
Külh titt hinele tii tege.
Vitt um naasie annus, puts um türä pannus.
Võta naanie, sis saa lehm, lammas, puts kolmas.
Kevadel tõuu teo ajal: vihm tulõ ku Haanimiis umma haba siilo laiale.
Haanimiis süü silgipääd, käü mere viirde juuma.
Olõõi inäp vanaaig, süvväõi inäp silgipäid.
Haanimiis õks titti näüt ja Tartu liina mulgu täüt.

E 64425 (11) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Latsõ oppkõ raamat selges talsipühi tulõ pia!
Latsõ oppkõ talsipühi värsi selges, pääst lukkõ!
Latsõ oppkõ talsipühi laulu är päähä!

E 64425 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1929) Sisestas Salle Kajak 2003
Talsipühi um jo mäetakkahn - um jo kopli veerehn!
Talsipühi um jo sendseperähn! Ussõtakkahn!

E 70713 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2004
Missuguseid mardiandeid soovitakse, seda lauldakse lauluga.
Võtta võtti vaja otsast (varnaotsast)
Astu alla aida manu
massa märdil matti vilja
pallõva palla piirakuda
kattõ kanti karaskida.
Andisid palutakse: laulusõnades, sõnadega kui laulda ei osata.
villu (50-100 grammi)
linu (400-1000 grammi)
hernid, ube, soormid (kausitäüüs)
vorsti (kera - umbes üks nael ehk kaks)
kamajahu (umbes toop)
õunu (granits)
Paljuse arvud ei avaldata küsides vaid lisasin juure, nii palju antakse keskmiselt läbisegi.
Santide arvult hulk 3-10 nii kuis kuskil tuppa mahub.

E 70714 < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2004
Märdi- kadrilaul väljas, ukse taga.
Märti santi märti santi
Laskõ sisse mardisanti
Märdi umma kavvõst tulnu
mittu maada üle marsnu.
Läbi mua (muda) mutska matska
läbi suu (soo) sumba samba
läbi kalõ kastõhaania
üle pikkä pilliruu.
Märti santi märti santi
lasko sisse mardisanti:
Märdil küüdse külmehtase
mardil varba valutasõ.
Võta laastu laekülest
pane pird pilakehe, lase latsõ lämmühe!
Uks avaneb ja mindakse sisse. Ilma avamata ei minda sisse.

E 70715 < Rõuge khk. - J. Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2004
Märdi saajatus kui „andit“ ei antud.
Praegu ma teile pajatan
saagu tões mis ma sajatan:
Susi sinu hooste hulka
Kahru, karjalauda nulka!
Lamba lauta ellav susi
Lehmil piimaks pask ja kusi.
Saagu juba parehilla
voonal villaks vohovilla (jämedat siaharjase taulised on vohovilla)
Siga surgu sõnnikulle
nõnda sajatan ma sulle.
Lammas lauta langenegu
vasik hangõ kangenegu.
Hobu talli taretagu
põuda põldu põletagu!
Kanad kaevusse munegu
leivad ahju sul unegu (ununegu)

E 71541 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Märdisandi laulusõnad
Väljas, ukse ees:
Laskõ sisse Märdisandi Märti, märti
Märdi tulnu kavvõlt maalta märti, märti
Läbi pikkä pirrumõtsa märti, märti
Läbi laija liivalaanõ märti, märti
Üle suu sumba-samba, m. m.
Üle mua mutska-matska m. m.
Pilliruuga pisti silma m. m.
Kastõhaina lõikas kaala m. m.
Märdil küüdse külmehtäse m. m.
Märdil varba valutasõ m. m.
Laskõ sisse märdisandi! m. m.!

E 71541 (2) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuas, sees olles:
Olõ sis hüä mehekene aidu-raidu
Paremb perenaasikene aidu-raidu
Võtta võtti vajaotsast ai-ra.
Astu alla aidapoolõ ai-ra.
Kae meele karaskida ai-ra.
Pallõ pallo piirakida ai-ra.
Soeta meele suurmakõisi ai-ra.
Tahasi viil tambiterri ai-ra.
Hõlma ala herneterri ai-ra.
Maskõ ärä märdivaiva! ai-ra.

E 71542 (3) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Mardi laulud II
Kui ei massa märdi vaiva aiju, raiju
Ku ei anna sandi-andit a. r.
Lina luid kaivu aja a. r.
Haganaida hallikahe! a. r.
Ku ei aidas andisida a. r.
Põlõt anda põlluvilja a. r.
Tilistelle tingakeisi a. r.
Valaskõllõ vasõkõisi a. r.
Hõlistõllõ hõppõkõisi a. r.
Ku ei massa märdi vaiva a. r.
Märdi küüdse külmehtusta a. r.
Sis saagu sullõ savitsõ latsõ a. r.
Katla koogu karvalitse a. r.
Aho otsa arvulitse a. r.
Musta moori moodulitse a. r.
Kana sul kaivu munõgu a. r.
Leevä sul ahjo unõgu a. r.
Lamba lauta essän susi a. r.
Lehmapiimaks pask ja kusi a. r.

E 71543 (4) < Rõuge khk. - J. Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2004
Mardi laulud III
Saagu sullõ sada õnnõ ei o, leio,
Tulgu sullõ tuhat õnnõ ei, o, l.
Hüä hobõsõ tii sõita e. l.
Lämmä aho üü magada e. l.
Kesvä saagu keerulitse e. l.
Kaara rõugu kandilitse e. l.
Põhu täüüsi põrsaida e. l.
Lauda täüüsi lambaiida e. l.
Aida täüüsi andisida e. l.
Salvõ täüsi saagi vilju e. l.

RKM II 45, 77/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ei unusta sind
Mäletad, kui raudteejaamas
lahkudes mul' andsid käe.
Silmis palve, sosistasid:
"Kas sind kunagi veel näen?"
Lubasin, et tulen varsti,
kui on võidet vaenlane.
Ütlesid, et võitle hästi.
"Ma ei unusta sind kunagi."
Algasin uut sõjateed,
rong kui lahkus kodulinnast,
sinu viipav valge rätik
ütles mulle: "Jää hüvasti!"
Sellest möödund palju päevi,
möödund lahing verine.
Kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Läbi lahingute müra
kuulen kõnelemas sind,
kuulen selgelt sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."
Nüüdki laagris lõkke ääres,
kevadõhtuil sumedail,
tuul kui lausuks sinu sõnu:
"Ma ei unusta sind kunagi."

RKM II 62, 257 (2) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanapiiga laul
1. Ma olen üksi vanake
ja kodu jäänud kanake.
Ma tahtsin oma sõnaga
neid külapoisse pilgada.
2. Nad saivad mo pääl vihatses
ja kirjutasid kirjakeist.
Kui õhtu õue istse ma,
sis tulli sant mul kirjaga.
3. Kui kirja lahti tegisin
ja tedä läbi lugesin,
sis valasin ma silmävett...
4. Kui see saab kokku korjatud,
sääb kümme hobust joodetud.

RKM II 62, 259/60 (4) < Rõuge khk., Sarise k. - Elmar Päss < Liisa Anton, 84 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oh mis olen vanematel teinud
1. Oh mis olen vanematel teinud,
et nad mind on pannud kloostrisse.
Olen ma vist laia tee pääl käinud,
kurbtus röövib kõik minu mõistuse.
2. Seljas pean mina leinäriidid kandma,
vangistud sääl kivi müürides.
Ei siin pole enam ajaviidet,
kurbtus röövib kõik mu mõistuse.
3. Mõtle aga, et see Vilhelmine
surmatunnini sul truiks jääb.
Tule ka see surnuaia pääle,
kui sa kuuled kloostri kella häält.
4. Peagi saavad kloostri kellad hüidma,
mil mind vaikselt hauda kannetakse.

RKM II 62, 367/8 (1) < Rõuge khk., Sänna k. - Elmar Päss < Leida Leidmaa, 30 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Laupäeva õhtu
Kui laupäeva õhtul lauluga
ma läksin Mallet vaatama.
Kui aida taha jõudsin ma,
siis hüidsin valju häälega.
Ma panin kaabu lauale
ja piibu kaabu ääre pääl.*
Kell oli veerand viie pääl,
kukk laulis kõrgel** õrre pääl.
* - Vrd. Roosi Hudsali "Ratast parandama" teise salmiga (Haanjast)
** - Hiljem parandas: kõrgen.
Lauliku märkus: laul on neli salmi pikk, kuid sõnu ei ole meeles. Hiljem meenus veel üks salm:
Kui külm on sul, sis ütle mul,
ma tõmban teki pääle sul.
See tekk on paks ja villane,
et külm ei pääse kallale!*
* - Esimese salmi teine värsirida esines kordamisel: "Ma läksin pruuti vaatama."

RKM II 62, 435/7 (2) < Rõuge khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Töganitsa Höödo kosjalugu.
* - Laul, mis Setumaa esimesel ekspeditsioonil 1948. a. Sai üleskirjutatud, on trükitud ka AK. Emakeele Seltsi "Seto lugemikus".
1. Oh kulla no velle, kullõlge,
mis ma no' teile kõnõle.
Kui enne rikas olli ma,
hott päräst sund är' kõgõni.
2. Ma versta viis küll virodi
ja Mikitimäel olligi.
Ja Hökla poolõ sisse kääni,
kinni köüdi hobese.
3. Ma sisse aste ausasti
ja terredi nii torrõhõ
ja pernaist Höklat käega
ja naksi juttu ajama.
4. Täl lähe-es tunni aigogi,
kui kuuli, hellü tõssi jo
sääl panni leie koll ja koll,
sääl massin teie tsoll ja tsoll!
5. Sääl anti mett ja siiropit
ja kohupiimä piirakit.
ja veeriteräs* saoga
ja tõise söögi magusa.
* - = surviterä
6. Kui kõkkõ hüvvä ruuga sei,
mu kõtt ol'l kõrra peräst täüs!
Ja pääle rüüpäsin sääl vett,
mu kõtt ol'l kõrra peräst täüs!
7. Mo ülitorrõ lõõtsapill,
ta kiret kõndin ningo lill.
kui taaga hel'lü teie ma,
sis Kabõhitsõ kuulsiva.**
** - Peaks olema: 'kulliva'.
8. Kui tedä no tõmpsi tüügä,
sis kõik no tantsma naksiva.
9. Et asja perrä kullõlda,
mis ütel' esä imäga,
et kõik olli perri kõigiti...

RKM II 62, 443/6 (1) < Rõuge khk. < Haanja khk. - Elmar Päss < August Jauk, 47 a., Leonhard Palm, 25 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sambuuri linnas
(Ringmängulaul tsimmanil)
1. Samburi* linnas elas ka
üks kangru kahe lapsega.
Neil ära surid vanemad,
jäid vaesekslapsiks mõlemad.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
* - Hiljem laulis: Sambuuri linnas...
2. Poiss pidi ära minema
ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale viis
üks herra omal teenijaks.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
3. Kui kodu hakkas tulema,
sis sõitis läbi Venemaa.
Teel trahterisse astus ta,
sääl nägi neiu ilusa.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
4. Ta hakkas juttu tegema,
et neiut pruudiks kosida.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
5. "Oh, neiu, sa mu õeke,
ma ole vend ju sinule.
Nüid otsid omal peiukeist
ja mina omal neiukeist."
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
6. Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
Sest et nende sõnad jäävad
eluks ajaks südame.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
7. Kalmistule kahte kanti
külma hauda puhkama.
Kahte armastaja südant
katab nüid külm mullapind.
Sam valerii, sam valerii,
sam valeriidi rallallaa!
Märkus: selle laulu laulis ette 1-5 salmi August Jauk ning täiendas 6-7 salmiga Leonhard Palm, kuna neid laulu lõpusõnu A. Jauk ei mäletanud.

RKM II 63, 127/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Nekrudi saatmise aigu lauldi:
Kui ema minnu hälli pand,
siis nimit sõjamees.
Es ole ma veel sõjamees,
vaid hällis magaja.
Kui ütskõrd suures saie ma,
siis ol'lin sõjamees.
Siis sõtta minnu saadeti,
kus püssid paukusid.
Ja suuredtükid mürasid
ja vennad võitlesid.
Siis saie mina haavada
ja viidi laatsaret.
Siis püüdsin mina kirjuta
oma armsa pruudile,
et tuleks minnu vaatama,
kui hakkan surema.
Edasi ununenud.

RKM II 63, 129 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Tõrviku t. - Ottilie Niinemägi < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jaaniõhtu laul.
Jaanipäiva puude vilus, liigo, liigo
Õitsvad lillekesed ilus.
Kõik lilled õitsenu,
sõnajalad õitsemada.
Nema õitsva jaaniööse
kullatside õilmedega.
Jaan tõi kesva kaputaga,
Jaan tõi kaara kindaga.
Jaan tõi pruudid pärgadega,
Jaan tõi naised tanudega.
Jaanil süüa', Jaanil juua',
Jaanil seda, mis ta tahab.
Jaan tõi lehmäd piimä andma,
Jaan tõi lambad villa andma.
Kui isakodus Mõnistes olin, siis jaanitule ääres lauldi.

RKM II 63, 142/3 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Liu t. - Ottilie Niinemägi < Magda Koobakene, 31 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vaeselatselaul
/: Kui mina olin väiksegene,
es ma tiia omast emast. :/*
Karjas käies leidsin ma,
kus oli pantud oma emä.
Emä viidi uksest vällä,
arm astõ aknest vällä.
Emä viidi teed möödä,
arm tee veert möödä.
Emä hauda lasti,
arm ala langesi.
- "Armas emä kuulõ sa,
mis ma sulle kõnele!
Võõrasimä minnu pes's
viiskõrd päeväl vitsuga.
Käskis uibuaeda minna
endal vitsu otsima.
Uibust satte häiermid,
minu silmist pisaraid.
Minu silmapisarad
on kui hõpekaarikad.
Armas emä tõsta pead,
mina tõstan ristikeist!"
- "Armas laps, ei jõua ma,
kääbast üles kergita.
Rist on rasse rindu pääl,
kääbas rasse kässi pääl.
Rist ei lase ringuta,
kääbäs käsi küünitä."
* - Iga värsipaar kordub 2x.

RKM II 63, 146 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Istmisemäng.
Mängijad istuvad segapaaridena ringis. Üks käib ringi sees. Vahelaulu ajal tants. Kes üksinda jääb, läheb ringi sisse.
Mina üksi ilmas, valerah,
teistel kõigil peiud*, valerah.
/: Nüüd mina mängin pillerit,
rõõmusta end neiuga. :/
Omma ma ei jäta, valerah,
teise omma ei võta, valerah.
Nüüd mina mängin jne.
Ära aja jonni, valerah,
kukud solgitonni, valerah.
Nüüd mina mängin jne.
* - Kui ringi sees on poiss, lauldakse "neiu".

RKM II 63, 152/3 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
/: Väike ol'li es ma's näe
kui mul kooli esä, imä:/*
Imä viidi lävest vällä,
arm astse aknest vällä.
Imä viidi tiid müüdä,
arm tii viirt müüdä.
Imäl hauda kaiveti,
arm ümbre kareli.
Imä hauda panti,
arm ala lamessi.
* - Iga värsipaar kordub 2x.

RKM II 63, 163 (30) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh ma vaene, kuis ma lätsi
joodikulle mehele!
Joodikul saab nälgä nähä
ei saa enam tagasi.
Läheb kõrtsi, lakub täis end,
tuleb koju lärmitsab.
Võtab vembla lõikab naisel
üle piha pikuti.
Oh mu isa, oh mu ema,
mis ti mind küll kasvati!
Paremb võind mind vette viia
kanda jõe kaldale!
/: Sääl mind vesi veeritanud
jõe kallas kasvatand. :/
Lõpp ununenud.

RKM II 63, 164 (31) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kautsi metsavahi ema Juuli Piigli laulis plaadi peale. Oli vanatüdruk, Vana-Roosa poolt pärit. Noorena oli sakste juures teeninud.

RKM II 63, 164 (33) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Refrääni nimetab R. Hankov vahesõna.

RKM II 63, 168 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanaisa luges:
Kikas ütel kanale:
"Kos me lääme magama?
Pümme üü ja kõlgus kauen,
ei näe kohe minnä!"
- "Lääme rikka aida ala',
seal me saame sada tera!"

RKM II 63, 168 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vastutsi kaasitati. (Minna Põder on ka ise pulmas kaasitanud.)

RKM II 63, 169 (6) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kaasitati mitme hääle pääl. Igaüts laul esi hellü.

RKM II 63, 169/70 (7) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ottilie Niinemägi < Miina Põder, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Trahvi-rahvi, ruunake,
üle välja lenda!
Meie lähme kosjale
Soome mere randa.
Trahra-rahra rai, rai, rai,
trahra rahra rallallaa
Soome mere randa.
Kui meid tuppa kutsuti,
tuba oli soe ja valge.
Kõigil lahke sõnake,
mõrsjal punapalge.
Trahra-rahra jne.
Sööme, joome, räägime,
pudelist me joome,
suitsu sekka laseme,
sedagi sai pal'lu.
Trahra-rahra jne.
Oru taat on rikas mees,
Peeter pool vaene,
Peetri kohta ometi
aga puudus nalja.
Trahra-rahra jne.

RKM II 63, 294 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Palu t. < Rõuge khk., Sõmerpalu k. - Ellen Veskisaar < Miina Pang, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanapapa ei lubanud laupäeva õhtul peale päeva lehmi lüpsta ega saunas käia, et siis lüpsad verd ja pesed verega.
Oli laul kah, mis ta siis laulis:
Puulpäiva pääl end valmista
ja jäta muu töö saisma sa.

RKM II 63, 301/2 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jaan iste mäe otsan liigo, liigo
Heina-säl'lätäüsü sällän liigo, liigo
Tule Jaanikene alla liigo, liigo
Anna haina mu lehmale liigo, liigo
Siis saad sa poole sõira liigo, liigo
Puul jääb minule liigo, liigo.
Seda laulu osakab läti keeles ka. Veel 1930-ndates aastates olevat seda kohapeal jaanilaupäeviti lauldud jaanitule juures. Laulsid kõik, noored ja vanad, kõik korraga.

RKM II 63, 306/7 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Marie Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kuu hilkkab, valgus paistab
Sääl kõrges lahkeste.
Kõik rahvas rahus puhkab
Sest et see aeg on käes.
Sääl vaikses surnuaias
Kos valged ristid reas
Kõik hingvad rahus hauas
Tuul puhub puide peal.
Ka rahu heinamaades
Ka rahu igal pool
Veel une jõe kaldal
Üks ööbik laulis seal.
Ta süda nagu liikus
Kes seda kuulis pealt
Et selle ilma elu
Kõik ära lõppenu.
Just ühe haua kõrval
Kus rauast kõrge rist
Üks kartlik naisterahvas
Sääl sisse läinu vist.
Ja omma hätä kaibab
Seal surnuaia pääl
Ta nuttes põlvil langeb
Ja oma hätä kaibap.
(Edasi ei mäleta)
Kuuldud Vana-Roosa vallas karjapoisina ühe vanatüdruku käest, kes selle oli õppinud hobusevarastelt, keda jutustaja peremees varjas.

RKM II 63, 317/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Võru kreis oh võta kuulda
Mis see Pakla Jaan on tennu :,:
:,: Sääl Pakla Jaani muru pääl
Sääl kuulus iga ööse nii :,:
:,: Tsooru poisse pillihääl
Korgepalu poisse lauluhääl :,:
:,: Kuis te tohit öösse kävve
minu aiavilja sekkä :,:
:,: Suured jungrid ära päässid
Paaver Villem kätte jäi :,:
:,: Villem massis kallist raha
minka Liisa ehtmit ost :,:
:,: Vana Priida mis tal olli
kinkse aga Mõtsa Liisale :,:
Pakla Jaanil Kõrgepalu vallas olid tütred. See oli siis, kui mina noor olin. Poisid tegid selle laulu, kes just, ei tea. Lauldi laialt, meie olime ju teises vallas ja ka teadsime.

RKM II 63, 318/9 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Elas vana Laksi Tõnis
taluperemees.
Eluaeg ta mõisat teenis
palehigi sees.
Raskes elus õhkas Tõnis
kuhu lähen ma.
Seal siis tuli surm ja ütles
lähme ära siist
Virutage Venemaale
seal meil isamaa
Sirutage Samaaruski
seal meil hingemaa.
Maatrik Laksi Tõnisele
seal siis antud sai
Seitse jalga pikkusele
neli jalga lai.

RKM II 63, 319/20 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mu süda tuksub sulle
sa väikene Võru liin
/: kus sees mina varju leidsin :/
ja üles kasvasin ma.
Ma ohkan, ohkan mures
Ja valus tuksub minu rind
Millal jõuab see päästja tulla
Et peaksin pääsema.
Mind saadetakse teele
Mis ütleb süda minul sees
Vaat kus kõnnib emakene
Tal silmad läikivad vees.
Sääl näen ma oma pruuti
Nii valge kahvatanud näe
Nagu surmaingel seisab
Ja valge roos tema käes.
See süda mis ma andsin
On palju tervist täis
Sest ilma lootuseta
On raske armasta.
Lauldi siis, kui kroonu peale äraminek oli.

RKM II 63, 321/2 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tütarlapsed noorukesed
Nõdraks peetaks teid
Ei ma usu kallikesed
Poisid nõrgemad.
Ärge uske nende juttu
Kel pikk habe suus
Armastus neil jutus pea
Mõttes mõlgub muu
Ärge püüdke salamahti
Nende meestega
Püüdke läbi akna vahti
Mis nad teevad sääl
Küll on hale mõnel neiul
Kui ta vanaks jääb
Küll ta ehib, raiskab raha
Asjata kõik jääb
Puksi-pluused, siidilipsid
Mõtleb, aitab mind
Need küll peiu hõlma viivad
Võta aga näpust sa.
Nüüd sügisesed ilmad
On viluvihmased
Ja neiukeste silmad
On nuttes rahmased
Ei näe poiste käimist
Kuus mitu nädalid
Ei tule neile peigmeest
Kõik kodus magavad
Oh Miilike mis viga
Sul neiupõlve sees
Eks oma au sul hoida
Oma peiul meelehääks
Üks imeilus rätsep
Oli Miilit armastand
Ja tema noore elu
Oli ära rikkunud.

RKM II 63, 325/6 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kord kõndisin mina kallimaga
Küll imeõitsval õiekuul
:,: Kuis ööbik hõiskas helinaga
Ja tasa puhus pehme tuul :,:
Sääl kallim mulle truudust tõotas
Ja andis imeõrnalt suud
:,: Ja kätt nii õrnalt vajutades
Ta sõnas siiski muud :,:
Kui kadus kevadine elu
Ja langesivad lehed puust
:,: Siis katkesivad armuköied
Ja armusõnad neiu suust :,:
Õrntasa vesi mulle jooksis
Küll läbi tuksva südame
:,: Su kujut hellalt kukutades
Viib ööd ja udu ära eest :,:

RKM II 63, 326 < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k., Räästa t. - Ellen Veskisaar < Anna Rästas, 79 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oi-oi-oi-oi mõisapoisid
Mõisapoisid rumalad
Käänge sõnad tõisilde
Rügä olli ihualaste
Nisul siidiriided seljas
Kaaral okas mütsis pääs
Herne olli üsna ümmargune
Uba üsna lapergune
Linast ei tea ma midagi.

RKM II 63, 327/8 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. < Sangaste khk. - Ellen Veskisaar < Julius Rästas, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Eesti mees ja tema sugu
Neist ei peeta kuskil lugu :,:
:,: Elab mustas suitsutares
Puuduses ja suures mures :,:
:,: Nurm ja mets on härra oma
Selle man omma orja nema :,:
:,: Vaat kus paistvad siidilipud
Gallerii päält kullerkupud :,:
:,: Taadri arvu suures peeti
Kallist renti pääle panti :,:
:,: Pinnega neid vahetedi
Odavasti ära müüdi :,:
:,: See oll' kõik me verehigi
Egäüts sai meist viissada :,:
Rohkem ei mäleta. Laul on emalt õpitud.

RKM II 63, 328 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. < Sangaste khk. - Ellen Veskisaar < Julius Rästas, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Saksad surevad
Mõisad põlevad
Talupojad vahetavad hobuseid.
Seda lauldi siis, kui ma laps olin.

RKM II 63, 329 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. < Sangaste khk. - Ellen Veskisaar < Julius Rästas, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Need vabaduse lained
On maha murdnud kõik
Meid enamlaseks teinud
Meil käes on hiiglavõit
Ei ole enam härrat
Ei kubjast sundijaks
Vaid oleme kõik vennad
Kõik töötegijad.
Seda lauldi ka kunagi tsaariajal.

RKM II 63, 331/3 (3) < Rõuge khk., Tsooru as., Kannusaare t. - Ellen Veskisaar < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mu mõtte lindvä sinna
Süä nakas närbümä
Ved' mul ka tule minna
Är mulda magama.
Oh taivajesä võta
Mu havihtada ka
Ja lase Maarjal tõtta
Mu havihtama ka.
Är võtku minnu ajja
Joht saksataivahõ
Är lasku silmil kaia
Kah peräpõrguhe.
Oh võta minnu vasta
Mu kõõ mu valgega
Mul valget sinna vaja
Iks närtse vidädä.
Tad Käre-Petra risu
Är jätku trahvita
Tia kateh taloh käve
Ku mina magasi.
Tõi üle üte läve
Kats kangast kõrraga
Ja ütel neile paras
Puul, Sergu, sulle saa.
Kas olli ma seal varas
Ved näied esiki.

RKM II 63, 336 (15) < Rõuge khk., Tsooru as., Kannusaare t. - Ellen Veskisaar < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Varstu küla vargapesa
Nibri Ants oll' nende esä.

RKM II 63, 347 (27) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mina olen veel olnud pulmas, kus kaasitati. Aigupite kadus see ära. Suuremjagu kaasitasid naised, aga võis igaüts, kes himustas. Kui mehed hakkasid, siis nemad ajasid hullu.

RKM II 63, 349 (30) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noore ea sees
Võtsin vana naise
Vanamoor see kiusas mind
Iks ühest päevast tõiste.
Läksin surnuaia pääl
Palusin tal surma
Kodu tulles leidsin ma
Vanamuur ol'l surnud.
Surm ol'l teda äkiste
Siit ilmast maha murdnud.
Rohkem ei mäleta. See tsõõrilaul ei ole olnud.

RKM II 63, 349/50 (31) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mis sa nutad, mis sul viga
Minu armas neiuke.
Kas sul puudub puhast leiba
Või ei armasta sa mind.
Ei mul puudu puhast leiba
Ma küll armastan ka sind.

RKM II 63, 350 (32) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üks mägi seisab meres
On ilusam kui muu
Seal mäe otsas kasvis
Üks ilus pärnapuu
Seal puu otsas laulis
Üks vaikne, kuldne lind
See puu on meie süda
See lind on pühavaim
Oh lapsekesed laulge
Ja pange tähele
Kui rõõmus neide elu
Siin ilma mureta.
Tsõõrilaul ei ole.

RKM II 63, 351 (33) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kord elas Poola mõisas
Üts rikas juudi krahv
Sel ol'l üts imeillus tütär
Kes valmis tantsule
Ta palus armas mamma
Luba mind üks natuke
Roosiaida patseerima
Oh tütar, armas tütar
Kuis võib see sündida
Kui sina minu tütar
Läed roosiaeda patseerima
Mamma tegi värav lahti
Tütar hüppas rõõmuga
Sinna ilusade roosiaeda
Kus kirjutajad, ohvitserid istsid
Ühe kirjutaja juurde läks ta.

RKM II 63, 356/7 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Võerasema minnu peksis
Viis kõrd päiväl vitsuga :,:
:,: Käskis minna uibuaida
Vitsu otsma :,:
:,: Mina lätsi uibu ala
Nii kui oma emä manu :,:
:,: Uibust satte häiermid
Minu silmist pisaraid :,:
:,: Kõik mu silmapisarad
Satte hõppekarika :,:
:,: Emakene, tõuse üles
Ma taha sulle kaivada :,:
Ei saa tõusta tütrekene
Rist on rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl
Rist ei anna ringuta
Kääbäs kässi küünütä.

RKM II 63, 358/9 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noore ea sees
Võtsin vana naise
Alati ta kiusas mind
Küll ühest päevast teise.
Surnuaida läksin ma
Palusin tal surma
Surm see tulli äkiste
Küll teda maha murdma.

RKM II 63, 363 (16) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kipar-kapar kirivät lindu
Ma sai mõtsast varsakapju
Sii-vai-sii, saa-vai-saa
Sina minu kavaluse tükke ei tea.

RKM II 63, 364 (17) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh mina vaene Juhan Varts
See hirmsa õnnetuse lats
Ma vaka rüki varasti
Ja oma pää siis kaoti
Tartos vangis iste ma
Pool aastat ilma rõõmuta
...
Mu ihusugu tütreke
See olgu murren sinu rõõm
Rohkem sõnu ei mäleta.

RKM II 63, 364/5 (18) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Haledasti kellad hüüdvad
Nagu käseb leinata :,:
:,: Kiirel sõidul sõidab pruutpaar
Püha laulatusele :,:
:,: Kiired sõitjad tasa jäivad
Ees neil seisis surnurong :,:
:,: Kirstu kõrval istub ema
Nutab väga haledast :,:
:,: Pruut seal kõrval sai sest aru
Küsib rutust peiu käest :,:
:,: Kas ta kord sinu kallim oli
Ja sa maha jätsid ta :,:
:,: Jah ta kord mu kallim oli
Ja nüüd hauda kannetaks :,:
:,: Jumalaga kihlasõrmus
Jumalaga pruudipärg :,:
:,: Ei neid enam kanda ei taha
Nende kandja on hauda läind :,:
:,: Keerame nüüd hobu ümber
Seda ütlen ära sul :,:
:,: Meie armastus on katki
Seda ise murdnud sa :,:

RKM II 63, 365/6 (19) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Liine Kärstna, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Meesterahva libe keel
Petis jutt ja kerge meel :,:
:,: Ööse petab pimedan
Päeva vannub valge iin :,:
:,: Vannub ihu, vannub henge
Vannub oma lubamist :,:
:,: Vannub vanu naiste vastu
Räägib tõiste poiste vastu :,:
Tsõõrilauluna kasutamisel lauldi vahele:
Traa-raa-ra, traa-raa-ra
Ralla-ralla-rallallaa.

RKM II 63, 367/8 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Väike olli es ma näe
Kui ema-esä surri :,:
:,: Naksi mina karjas käümä
Löüdse kus olli ema matetu :,:
:,: Valge liivamäe ala
Suure halja turba ala :,:
:,: Emakene tõsta pääd
Mina tõsta turbakeist :,:
:,: Rist om rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl :,:
:,: Rist ei anna ringuta
Kääbäs kässi küünütä :,:
:,: Oma ema mis ma kaeba
Mis mul tegi võõrasema :,:
:,: Võõrasema minnu pessi
Viis kord päiväs vitsuga :,:
:,: Mina lätsi uibu manu
Nii kui oma ema manu :,:
:,: Uibust satte häiermit
Minu silmist pisarid :,:
:,: Kõik mu silmapisarad
Satte hõppekaarika :,:
:,: Ema viidi lävest välja
Arm aste aknast välja :,:
:,: Ema viidi tiid piten
Arm tii veert piten :,:
:,: Ema hauda mateti
Arm alla lamesi :,:

RKM II 63, 373/4 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tarvis on mul naist küll võtta
Poissmehepõlve unusta
Mina sõitsin homme linna
Linnapreilit vaatama
Mina sõitsin seda huulitst
Kus need kenad kõndimas
Sääl mul tulli preili vasta
Siidi-vihmavarjuga
Preili astse uksest sisse
Pani ukse takast kinni ka
Kuule armas liinapreili
Tee mul uks lahti sa
Ma taha su'ga rääkida
Väljas sadab vihma
Pritsib mustaks minu siidikleidi
(vahepealt meelest ära)
Jää jumalaga liina litsi
Ma lää maale tagasi
Maal mul on mu Mannid, Maalid
Juulid on mul muidugi
Kes kõik minnu vaatavad
Ja magust musi annavad
See ei ole tsõõrilaul. Poisid niisama jorutasid.

RKM II 63, 377 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Läti, Rebase t. - Ellen Veskisaar < Liine Savi, u. 60 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ümmargune kapsapea
Leivapäts on üsna hea
Parem veel on põrsapraad
Kui ta ainult kätte saad.

RKM II 63, 378/82 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Läti, Rebase t. - Ellen Veskisaar < Liine Savi, u. 60 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Nüüd hakkab aeg siis tulema
hoi rembe rembe re
Et pean ära minema
hoi rembe rembe re
Siit kus ma kaua elasin
samariidi raadi rallallaa
Ja mõnda rõõmu maitsesin
hoi tiider tumarjon
Vir vomsisa, vir vomsisa
See äraminek on üks löök
Oh oioija, oh oioija
Ei lää mul korda söök ei jook
Ei tea mis härrad mõtlevad
Et mind nad lahti lasevad
Eks oleks võinud jättagi
Mind siia kohta surmani
Ma õhkan raskest südamest
Ja vesi tilgub silmadest
Mu vald oli väike riigike
Kus mina olin vürstike
Siin igaüks mind avustas
Ja alandlikult teretas
Mu paksu kintsu silitas
Pai hopmaniks mind nimetas
See kiituse eest võtsin ma
Ja andsin õlleklaasiga
Pea igal mehel napsi kaks
Siis hüüdsivad mis hea saks
Ei mul puudund viina millalgi
Tad mõisa keldrin küllaltki
Ma petsin rahvast viinaga
Ja oma kena naljaga
Sest meega kärbseid püütakse
Seepärast tulid mõisasse
Kõik talupojad kostiga
Mind vana paksu paluma
Kes mulle iial kosti tõi
Sel asi ikka korda sai
Mul kõige mõnusam ol'l see
Kui paber pandi peosse
Sest raha põrgu lahti teeb
Kõik rattad ilmas käima sääb
Kui mõnda kohut mõisteti
Siis nagu siga tapeti
Siis igaüks seal kisendas
Ja kõrijõudu kulutas
Siis kohus sai sel mõistetud
Kes vankrit oli määrinud
Siis viimaks hüüdsin mina vait
Kõik kohtuotsust kuulda said
See vaene maksku nahaga
Mis ta ei jõudnud rahaga
Kõik minu au on kadunud
Kui suits kõik tuulde lennanud
Ka naistel õigus mõisteti
Sest vanasõna ütleb nii
Kes naisterahvast vihastab
See eluõnne kaotab
Ei ole teist nii tarka meest
Küll leida terve riigi seest
Ei minust öelnud rahvas ühtegi
Ma ise ei mõistnud pühteki
Ei lugeda üht sõnakest
Ei kirjutada kriipsukest
Vaid kirjutaja tegi kõik
Mis minul oli tarvilist
Kui tuli nekrudi võtmine
Siis suur mu rahasaamine
Need rikkad pistsid minule
Viiskümmend rubla taskusse
Need läksid koju rahuga
Aa vaesed pidid marssima
Vaat kuidas mina elasin
Ja oma taskut toppisin
Kõik oli prii ja rahata
Ei mujal enam seda saa
Kõik kadunud, kõik kadunud
Kõik asjad uueks muutunud
Mind palju taga vannutud
Aga tüdrukud mind nutavad
Sest nende kallis põli siis
On kadunud kui lähen siit
Ei enam või nad laiselda
Ei kupjal vastu hakata
Jää jumalaga mõisa siis
Mu rahaauk mu paradiis
Ka lustihoone aia sees
kus puhkas vahel vanamees
Nüüd pean ära minema
K... (võimatu lugeda)

RKM II 63, 384/5 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Miili Rohtla, 67 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väike olli es ma näe
Kuis mul kuuli esä-imä
Karjan käve leidsin ma
Kos ol'l imä maetud
Valge liivamätta sise
Halja turba ala
Armas ema mes ma ütle
Mes mul tegi võõrasema
Võõrasema minnu pess
Viis kõrd päivän vitsuga
Mina lätsi uibu ala
Nii kui armsa ema manu
Ümbre uibu kinni võtsin
Nii kui armsal isal-emal
Uibust tsilsi valge õie
Minu silmist pisare
Kõik nee silmapisare
Satte hõppepikride
Uibust mina vitsa võtsin
Jälle koju tõtsin

RKM II 63, 385/6 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Miili Rohtla, 67 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Imä lävest vällä toodi
Arm see astse akkenast
Ema teed mööda viidi
Arm see ragi rata mööda
Imä mõtel kerigu kullatse oleva
Liivahavva hõbehetse
Imäle liiva visati
Armu vasta tänitäs
Ärge visake kõvasti liiva
Liiv see liigutab kirstukaast
Emake tõsta pääd
Mina tõsta ristikeist
Rist om rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl
Rist ei lase ringuta
Kääbäs kässi küünüta.

RKM II 63, 389/400 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Ühes kuulsas (korrates suures) merekaldas
Elas seltskond tüdrukuid :,:
:,: Kurvastus ol'l nende vara
Neil polnd ühtki peiukest :,:
:,: Külast toodi valge hobu
Pandi ette tüdrukuil :,:
:,: Vanem neist võttis ohjad kätte
Sõitis kaardimoori trepi ette :,:
:,: Kaardimoor luges kaardid välja
Ütles teil saab hea õnn :,:
:,: Mari viias pea mehel
Ann saab aidamehele :,:
:,: Kõige noorem, Tiiukene
See saab minu minias :,:
Tsõõrilaul ei olnud.

RKM II 63, 393/4 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noore ea sees
Võtsin vana naise
Vana naine kiusas mind
:,: Küll ühest päevast tõise :,:
Raske olli päivä kolm
Küll abielus selles
Siiski võttis tüli ja riid
:,: Iks meie pääle tulla :,:
Jumalat ma palusin
Toogu talle surma
Jumal võttis heldesti
:,: Iks minu palvet kuulda :,:
Haudkandjid palusin
Kandke tasahilju
Tõstke tasahiljukest
:,: Vast muidu ärkab üles :,:
Lapjumehi palusin
Visake tal mulda
Pärast rõõmu silmavett
:,: Ma massa teil või kulda :,:

RKM II 63, 398/9 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. < Hargla khk., Mõniste k. - Ellen Veskisaar < Marie Hordu, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noores lapsepõlves
Vaga isa silma all
Olin mina karja hoidmas
Väga rõõmus Juudamaal
Sikemis kus meie karjad
Sõivad palmipuude all
Kord mind saatis isa välja
Omi vendi vaatama
Andis kirju kuue selga
Mina läksin rõõmuga
Oh siis süttis vende viha
Minu vastu põlema
Tahtsid mulle otsa teha
Kaivusse mind sureta
Viimaks tõmbasid mu välja
Kui mul surm ju keele peal
Võtsid nõuks mind ära müüa
Imaelid olid seal
(Edasi ei tea)

RKM II 63, 431 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Olin 7-8 aastane Rõuge mõisas, kui hainamaal lauldi seda laulu:
Kui ennemuiste tütarlaps
vidirullallaa, vidirallallaa
ai soo-soo-soo
Ta käve sagest mõisa pool
vidi... jne.
Kui noorherr teda näi sääl
Sa oled vistist minu pruut
Ma olen loodu mehele
Ei mitte mõisahärrale
See rendiherr oli must kui papp
Ta käve ümbre nigu vokk.

RKM II 63, 431/2 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Rogusi mõisas laulis üks setu poolt pärit Hipp seda laulu. Mina olin siis juba tööpoiss.
Ikav on mul hingata
:,: tai, tai, taderiderittai :,:
Siin külman küünin kõlgusen
Siis naksi mina minema
Ja küla poole lonkima
Küla kõlgus kavvendan
Ja minu pruut ol'l külma käen.

RKM II 63, 432 (4) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Kusta Kolling, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmas olid kaasikud. Need olid peigmehe sugulased - õed, vennanaised. Neile anti kingitusi. 4 tükki oli igas pulmas. Nemad tegid tantsu vallale.

RKM II 63, 459/60 (12) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Väike olli, es ma näe
kui mul kooli oma ema :,:
Lätsi mõtsa karjaga
Löuse kos ol'l oma ema
Ema suuren liivahauan
Suure halja turba all.
Emakene tõsta pääd
Ma iks tõsta turba päält.
Rist on rasse rindu pääl
Kääbäs rasse kässi pääl.

RKM II 63, 460 (13) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oma noore ea sees
Võtsin vana naise
Iga päev ta kiusas mind
Küll ühest päevast tõise
Surnuaida lätsi ma
Palusin seal surma
Tule surm ja päästa mind
Sest vanast roisust valla
Kodu tulles leidsin ma
Vanamoor ol'l surnud
(Edasi ei mäleta)

RKM II 63, 461 (15) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Miks sa nutad, mis sul viga
Minu armas neiuke
Kas sul puudub puhast leiba
Või ei armasta sa mind
Mul ei puudu puhast leiba
Sa ei ole armas mull.

RKM II 63, 464 (26) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üts noor ja illus tütarlats
Kes valmis armastusele
Ta armastas üht peiukest
Kes teda pettis igavest
Ja viimaks raudteerongi all
On eluküünal kustund tal
Kõik poisid pange tähele
Kui liginete neiule
Jätke pettust, kavalust
Ja hoidke truudust, armastust
Lauldud viisil "Üks paigake siin ilmas"

RKM II 63, 464/5 (27) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kats armastajat juhtusid
Kord kokku metsateel
Nad kõige päivä kõndisid
Ei julend rääkida
Siis ütles Henu Helsale
Mis sa nii murelik
Me homme mööda sõidame
Siit laulatusele.
See oli teisel hommikul
Kui Helsa kammis pääd
Siis Henu, pruut ja pulmarong
Ju nähti tulevat.
Siis viskas Helsa kammi käest
Lõi juuksed seljale
Kui elusalt toast välja läts
Surnu toodi tagasi.
Siis Heno oma pruudiga
Tuli surnut vaatama
Ja Helsa kõige noorem vend
Tegi ukse vallale
Suud anna oma naisele
Las surnul puhata.
Üks koht on meelest ära. Kuidas pruut nägi unes, et voodi oli verd täis.

RKM II 63, 466 (28) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh ma vaene, mis ma läksin
Joodikule mehele
Joodikul saab nälga näha
Ei saa iial tagasi
Oh mu ema, oh mu isa
Mis te minnu kasvati
Kas te ei võinud mind jõkke heita
Või ka jõe kaldasse.
Seal mind vesi veeretanud
Jõekallas kasvatand
Hirvelehm mind imetanud
Oma hirvepiimaga.

RKM II 63, 466/7 (29) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Seal Võru vaksalis
Kos massin vilistas
Ja auru välja a'as
see mulle rõõmu tees
Et rong mind kiirest sõjaväljal viis.
Siis eesti neiu kurvastas
Ja pakkus mulle kätt
Ja valas silmavett
Ja rääkis mulle tõtt
Et truiks jään sul surmatunnini.
Seda lauldi I Maailmasõja ajal.

RKM II 63, 467/8 (30) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Puude varjus istus noormees neiuga
Juttu nemad rääksid hirmsast sõjaa'ast
Noormees ütles neiul: sõda kutsub mind
Maha pean jätma kallikene sind
Neiu seda kuuldes ära ehmatas
Kummale ta langes halja rohu peal
Noormees teda kandis õrnalt allikal
Sõrme vette pistis, vett tal tilgutas
Neiu sinisilmad lahti läksivad
Kullakarva juuksed õhus lehvivad
Aastak jõudis mööda, õhtu oli käes
Neiu üksi istus aias pengi peal
Väravast sisse sõitis uhke ratsanik
Kirja neiul andis musta äärtega
Kirja seest tema leidis surmasõnumid
Kallike oli surnud sõjaväljale.
Lauldi I Maailmasõja ajal.

RKM II 63, 468/9 (31) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh tere õhtust möldrimats
tsimpvai ruudi-ralla
Kos panen oma kairakott
tsimpvai ruudi-ralla
ai tsimpvai-tsimpvai-tsimpvaiah
ai tsimpvai-ruudi-ralla.
Vii üles tõise kõrra pääl
Mu tütre sängi jalutsin
Kui jõudis õhtu pimme öö
Nurgas sündis imetöö
Kott hakkas nurkan kiikuma
Ja sängi poole ruttama
Oh rummal mis sa kisendad
Sa oles mõisahärra saand
Ei mõisahärrat taha ma
Kui tublit talupoiga ei saa.
Oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 504/5 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k., Põldlahe t. - Ellen Veskisaar < Miili Kalmus, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Illus poiss küll olen ma
Aga siiski naist ei saa :,:
aidulerilla, aiduleralla
aidulerilla rallallaa.
:,: Ühe võtan, teise jätan
Kolmandale vastu tõttan :,:
aidulerilla...

RKM II 63, 507/8 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui alles väike olin ma
Ja hällis magasin
Siis emake mind kiigutas
Ja ütles sõjamees.
Ei ole ma joht sõjamees
Vaid hällis magaja.
Kui ükskord suureks saie ma
Sai sõna täidetus
Siis saatis kirja politsei
Et nummert tõmbama.
Kui numbre välja tõmbsin ma
Siis saadeti mind ka
Kos püssipaugud paukusid
Ja vennad võitlesid.
Seal sain ma raskest haavatus
Ja jalust raiutus.
Palun teil ka kirja kirjuta
Minu armsile vanembil
Palun tulla mind ka vaatama
Kus olen mina nüüd.
Mu ümber kolm tohtrit kindralit
Mu ümber seisivad
Kuldmundris küll nad läikivad
Kuldmundris läikivad.
(oli veel, enam ei mäleta)
Lauldi siis, kui mu veli esimesse suurde sõtta läks. Õed laulseva ja ikseva.

RKM II 63, 508/9 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kaugel võeral vaenuväljal
Augustovi metsa all
Näha veiksel hauaküngal
Künkal valge lihtne rist.
Sinna ühisuse hauda
Maetud mitu sõjameest
Mitu vaprat eesti venda
Puhkavad seal igavest
Ei neil hauda ehi lilled
Pole näha pärgagi
Pole nutnud kiäki silma (hakkab nutma)
Nende vilu hauasse
Kallid vaprad eesti vennad
Kes te kaugel hingate
Teile salmid mälestuseks...
(ei mäleta rohkem)
Lauldud I Maailmasõja ajal.

RKM II 63, 509/11 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Seal kaugel kaugel ida pool
Üts jutt meil liikumas
Et kaval Saks ja Austria
Tõid tüli Venele.
Siis äkitselt kui piksenool
Ta tormas süüta ööl
Ja laskis purus armuta
Kõik vene laevaväed
Vareok see kõige kangem laiv
Mis maksis miljoneid
Tal turjal mehed tugevad
Ja vahvad võitlejad.
Siis hüüdsid nad veel viimast kord
Jumal keisrit kaitse sa.
(edasi ei mäleta)
Surnud lell, kes praegu oleks 80-aastane, kõneles, et kui tema noor oli ja nekrutiks läks, siis tuli see laul ja lauldi, et siis oli see laev põhja lastud. Nad olevat seal enne põhjaminekut laulnud "Jumal sul ligemal". Sellest olevat see laul üles võetud.

RKM II 63, 511/2 (4) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui ma olin poisikene
Mängsin halja aasa peal
Teiste seltsis väega rõemus
Joosin, laulsin, hõiskasin
Nüüd mul tuleb teele minna
Lahkumise tund on käes
Jumalaga isa-ema
Jumalaga pruudike
Minu armas pruudikene
Et sa sinna maha jäid
Taevas andku mis teil vaja
Jumal teid küll õnnista.
Kui ma juba kaugel olin
Vaatasin ma tagasi
Linnatornid saatke minu
Tervisid veel tagasi.
Oli nekrutilaul.

RKM II 63, 513 (6) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Üts nuurmiis rikkast sugust :,:
Vaest neiut armastas
Seepärast saatsid vanemad teda
Vanemad ära kaugele
Kui mõni aig sai mööda
Noormees tulli tagasi
Kuule kuis kellad hüüavad
Ei tea kes surenud
See neiu oli surenud
Kellel noormees võeral maal
Siis noormees tõmbas mõõga
Ja tappis enda ka
See tegi vanematel
Suurt muret vaeva ka
Et poeg oli surenud.

RKM II 63, 514/5 (7) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pariisi linnas Londunis
Kus elas keisri venna pruut
Tal pää pääl kasvi päävälill
Jalaall tal jaanilill
Ta ootis endale kosilast
Üts minister läts kosima
Ta sõitis preili ukse ette
Kolmkümmend täkku tõlla ees.
Oh tere tere preili
Kas lupat tulla minule
Ei või ma sulle lubada
Ma olen ära kihlatud
See vene keisri vennale.
Siis läks ta süda muret täis
Siis ta nuttis just kui väikene laps
Kui sinna linna sõitis
Kus elasid tema vanempa
Mis te mu armsa vanempa
Mis maksab kopik kulla man
Või taluvanker tõlla man.
Latsena laulsin, üts vanatütrig opas.

RKM II 63, 515/6 (8) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sambori liinas elasid
Üts kangur kahe lapsega
Neil surri ära vanempa
Jäi vaeseslatses mõlempa.
Sam valeralleraa
Sam valeralleraa
Sam valeralleraa
Vallerallerahuraa.
Poiss viidi ära minema
Seal kaugel kroonut teenima
Ja Venemaale tütre viis
Üts härra endale teenijas.
Poiss teenis kroonut ausaste
Sai varsti priis ja vallale
Kui koju hakkas tulema
Ta sõitis läbi Venemaa
Kui trahterisse astus ta
Siis nägi neiu ilusa
Poiss hakkas juttu tegema
Et neiut endale kosida
Oh härra mis te pilkat mind
Ma näi teid eile sõitmas veel
Teil hobu hilkkas hõbedast
Ja saanitekk olli sametist
Oh neiu ütle minule
Mis jaost ja soost te olete
Sambori kangru tütar ma
Ja Katariina nimi ka.
Siis oled minu õeke
Ja mina sinu vennake
Sa otsi endale peiukest
Ja mina endale neiukest.
Oli tsõõrilaul.

RKM II 63, 517 (9) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oh armastus miks võtsid sa
Mu südant noorelt kurvasta
Mul olli ka üts peiuke
Kes armastas mind hellaste
Kui kaugele läks minema
Kui teda saatma lätsin ma
Mul vastu tulli üts kasemõts
Ja roosiline rohupaik.
Me sinna maha istsime
Ütstõse kaelas nutsime
Peig võttis räti taskust ka
Ja kuivatas mu pisarid
Kui tuleb aig siis jällegi
Su juurde tulen tagasi
Oh armastus miks võtsid sa
Mu südant noorelt vaivada.

RKM II 63, 518/9 (14) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kõrgepalu k., Siidra t. - Ellen Veskisaar < Linda Utsal, 46 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vaat kus on mees
Seisab meie ees
Võõra valla mees
Halli kuue sees
Süda temal lainetab
Lainetamas vees
Mõtted temal seisavad kosjude ees.
Mina tahan sõita
Kosjule minna
Krahvihärra tütrele
Kosjule minna.
Krahvihärra tütred
Ilusad ja prisked
Siiski nad on lahked
Minu vastu uhked.
:,: Ära tule, ära tule pilkaja peiu
Oma pruudi võõrale maale maha jätsid :,:

RKM II 63, 523/4 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n. - Ellen Veskisaar < Rosalie Parts, 69 a. ja Minna Hansmann, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
:,: Osta Punu, osta Punu, osta Punu :,:
:,: Kost ma osta, kost ma osta, kost ma osta :,:
:,: Pikasilla tsiasaare kõrtsi lävelt :,:
:,: Puupääga nuga :,: vaskrõngas taga
Kui mi seda vanna mädanenud lootsikut väl'lä kiskusime
Ja siis sinna persile maha kukkusime
Saime siis kõik nabani likest
Siis ütles vana venelane võta kala
Võta kala, võta kala, võta kala
:,: Vasmi rõõbu, vasmi rõõbu, vasmi rõõbu :,:
I Maailmasõja ajal ükskord märdisandi ajal laulsime ka seda, tegime santide laulatust. Venelased panid käed kokku ja kuulasid, pärast sõdurid ütlesid, et te oleks vangi läinud, kui nad aru oleks saanud.

RKM II 63, 554/5 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Maali Käärman, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Olli mina väiksekene,
kui mul kooli isa emä.
Mina lätsi karja mant
oma emä haua manu.
"Mina tõsta turbakeist,
emä, tõsta piakeist!"
"Rist om rasse rindu pääl,
kääbäs rasse kässi pääl,
rist ei anna ringuta,
kääbäs kässi küünütä."
"Mis ma sulle tahan kõnelda,
mes mul tegi võõrasemä -
võõrasemä minnu pes's
pääväl viiskõrd vitsuga.
Mina lätsi uibu manu
niikui oma emä manu.
Uibust satte valget häirmäd,
minu silmäst pisarad.
Kõik nee silmä pisarakese
satte kuldse piikrisse."

RKM II 63, 555/6 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Maali Käärman, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Joosi, joosi üle mäji,
läbi halja lepistü,
sääl ma näie emäkeist
leibä ahju panemas.
"Oh mu kul'la emaken,
ka sa ta'ad, ma avita?"
Emä minnu ärä pes's
oma leivälapjuga (~ lapjuka).
Joosi, joosi üle mäi,
läbi halja lepistü,
sääl ma näie sõsarõkõist
kirivät kinnast kodamas.
"Kas sa ta'ad ma avita
Kirivät kinnast kodada?"
Sõsar minnu ärä pes's
oma kirivä kindaga.
Joosi, joosi üle mäi,
läbi halja lepistü,
sääl ma näie vennakeist
maakõist sis künnäväd.
"Oh mu kul'la vennaken,
ka sa ta'ad ma avida?
Venna minnu ärä pes's
oma pikä piitsaga.
Meie pärimisele vastab laulik: "Ma olli sis väikene lat's ku taat lauldi. Lauli ku pidule lät'si ja jal' ku koton olli. Laulsi kõrraga kõik."

RKM II 63, 556/7 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Anna Kasvand, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmi peeti vanasti enne pruudi pool ja pärast peigmehe pool. Enne peigmehe poole viimist pandi pruudile tanu pähe. Ega pruuti ei viidud peigmehe poole, ta viidi noorikuna. Tanu pani pähe peigmehe ema ja temale visati paar pikki valgeid sukke õla pääle.
Pruudi pärg pandi pähe peigmehe õele või kui õde polnud, siis mõnele lähemale sugulasele (neiule). Kui pärga pandi õele pähe, siis lauldi:
Kui seitse aastat müüda sai,
siis tuli peiu koju,
ja et ta pulmad kaasa tõi,
siis pärga pärib neiu.
Vahele lauldi -
ilus al'las, ilus al'las
ilus al'las pruudi pärg.

RKM II 63, 567/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väikene olli, es näe mina,
kuna mul kuuli esä emä.
Emmä viidi tarest vällä,
arm lät's läbi akna vällä,
emä viidi tiid piten,
arm lät's aia roovikut piten,
emmä lasti hauda,
arm jäi haua perve pääle.
Suures kasvi löüse mina,
kon mul magasi oma emä:
valge liiva mäe otsan,
ilusa halja turba all.
"Nõsta pääd, emäkõnõ,
mina nõsta turbakõist."
"Rist om rasse rindu pääl,
kääbäs kõva kässi pääl,
rist ei lase ringuta,
kääbäs kässi küünita."
"Mina sul kaiba, oma imä,
mis mul tege võõrasimä.
Võõras emä minnu käske
uibu manu vitsu tuuma (~ lõikma).
Mina aste uibu ligi
nii ku oma emä ligi.
Uibust satte häirmid,
minu silmist pisarid.
Kõik nee valusa pisara
sattõ hõpe karikal."

RKM II 63, 568/9 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui ema minnu kiigutas
ja ütles sõamiis.
Ei ole ma joht sõamiis,
vaid hällis magaja.
Kui üt'skõrd suures kasvi ma,
sis sai minust sõamiis,
sis tulli kiri keisri käest,
et sõttaminek ol'l.
Sis lätsin mina lahingu,
sääl sai raskest haavatus.
Kos suuretüki mürrasi
ja venna võitlesi,
sääl sai mina raskest haavatu
ja mõõgast raiutu.
Mo ümbre sääl siis seisiva
kats tohterid ja kindrali.

RKM II 63, 569/70 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kord istus jõe kalda pääl
üt's vaene tütarlat's
ja tema halle nutuhääl,
see kostis kaugele.
Üt's rikas mees säält müüda läts',
ja kuulis nutuhäält,
ta astus ligi lapsele
ja küsis lapse käest:
"Mis om sul viga, lapsuke,
nii noorelt nutad sa?"
"Siin nutan ema haua pääl,
siin uppus isa ka.
Vend nägi kargas appi tääl
ja vajus ise' ka."
"Oh ärä nuta, lapsuke,
sul isas ole ma."
Ta võttis lapse omale,
viis oma kambresse,
käis varsti kurva lapsega
kui oma isagi.

RKM II 63, 571/2 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa, Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanna poissi mateti,
sibulit sisse topiti.
Viidi tedä surnuaida,
panti tedä kirstu (~ haua) sisse.
Pisukõne piip tal suuhõ panti
tubakukott tal kätte anti.
Hing see ronis hauast vällä,
tõtas üles taiva poole.
Taivast tedä maha aeti,
tulidse kängä jalga panti.
Peetrus, kes sääl ussehoitja,
andis talle lopsu pähä:
"Sina vana tsiga, luntrus,
elasid kurja ilma siis."
Vanapoiss oli käru ees,
vanatütruk käru sees.

RKM II 63, 584 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pulmades kaasitati vastastikku. Noores eas (umb. 40 aastat tagasi) kuulis, et kaasitati hulgani: üks kaasitas ees ja teised laulsid järel.

RKM II 63, 586/7 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sõitsin üle Soome silla,
Soome sild see rägisi,
Soome sild see rägisi
aluspalk see pragisi.
Halerii, halerii, hallalla (4 korda)
Sõitsin Õie trepi ette,
teretasin Õie papad:
"Tere, tere, Õie papa!
Kas on kodus teie tütar?"
"Ei ole kodus meie tütar -
ta läks kaivul vett jo tuuma."
"Kas võin sõita kaivulõ?"
"Jah võid sõita kaivulõ."
"Tere, tere, Õie neiu,
kas sa lupat mulle tulla,
südamest mind armasta?
Rasket tüüd ma sul ei anna -
suisel sukka kududa,
talvel takku kedrata.
Suisel söödan suhkruga,
talvel tangupudruga,
kevadel saab kanamunõ,
sügisel sialiha."
"Jah, ma lupa sulle minnä,
südamest sind armasta."

RKM II 63, 587/8 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Perenaiseks ma ei taha,
perenaisepõlv on paha.
Tiiaijaa, tiiaijaa
tiiaijaa, ei ütle ka.
Omingu, kui kukk teeb hääle,
hakab päiväorjus pääle.
Perel paksu putru paiska,
mees see karjub: "Ärä raiska!"
Võta kartult, kraabi mulda,
nii et sõrmed löövad tulda.
Laudalinnu heis on paha,
mees see võtab ikka raha.
Talvel käid sa lehmalaudas,
see on päris põrguhauas.
Sepp ka pole suuremb asi,
ikka on ta must kui süsi.
Naistki tihti sunnib ta
vasaraga taguma.
Meie aja möldretega
ka ei maksa sõbrustada.
Ennemuistsed kuldsed ajad
on ju mööda läinud päivad.
Ega see papal palju ei maksa,
kui ta koolitas mind saksa:
aasta tuleb maksma siis
rublat seitsekümmendviis.
Siis võin saada saksikulle
või ka mõnel mõisnikulle.
Aiga pole hiljaks jäänud -
või ka kindralile prouaks.

RKM II 63, 589 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Alma Nool, 56 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üks kängsepp lontis kõrvaga
see tahtis preilit kosida.
Ta ütles: "Tere, preilike,
kas lupat tulla minule?"
Sõs preili vastas vihaga:
"Mis tulet sa mind pilkama!
See tüdruk minu teenija
võid omale sa kosida.
Noort kindralit ma armastan
ja selle üle rõõmustan.
Kui olet läinud hulkuma,
võid eluaja hulkuda."

RKM II 63, 591 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mõisan laulõti tüü man:
Me lääme rukki lõikama,
kes aitab vihku keitä?
Oo armas sõbõr, tule sa,
aita meil vihku keitä!

RKM II 63, 591/2 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kat's tüdrukut ne' lätsivä
küll mõtsa marju nobima,
üts rikas, tõine vaene
ja ühest külast mõlemad.
See rikas ütel vaesele:
"Mis oled sa nii murelik?"
"Ma või küll sulle üteldä,
mis olen ma nii murelik.
See poiss, kes enne armast mind,
see armastab meid mõlembid."
Poiss kullel kaugel uibu all
ja mõtel esi hendä man:
"Oh armas jummal, kuule sa,
mis pean ma vaene tegema?
Kui võtan rikka naiseks ma,
kos jääb siis vaene ütsinda?
Paremb jätän maha mõlemad,
sis pole kurbtust kummalgi,
ja kosin omal kolmanda,
kes üksinda mind armastab."

RKM II 63, 595 (11) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Väikene ol'l(i), es ma näe,
kui mul kuuli esä, imä.
Lätsi mõtsa karjaga,
leüse kon ol'l esä-imä:
valge liiva mäe sisen,
halja ilusa turba all.
"Emäkene, nõsta' pääd,
ma sul mõsta turbakõist!"
"Rist om rasse rindu pääl,
kääbäs rasse kässi pääl."
Sääl ma kaibsi omale emale,
mis mul tegi võõrasimä:
võõrasimä minnu saat'
uibu manu vitsu ot'sma.
Uibust tsilku häiermiid,
minu silmist pisariid.
Kõik mu silmäpisara
satte hõpekaarikallõ.

RKM II 63, 596 (12) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ma vaene lat's, ma ütsik lind,
mul pole isa ei imä.
On võõra leib, mis mina söön
ja kastan nutuga seda.

RKM II 63, 596/7 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Joosi, joosi üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie esäkeist
omma põldu kündävät.
Esä minnu ärä pessis
oma põllupiitsaga.
Joosi sis jäl üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie emäkeist
nisuleibä küdsävät.
Emä minnu ärä pessis
oma leivalapjuka.
Joosi sis jäl üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie vellekeist
omma püssä säädevät.
Veli minnu ärä pessis
oma püssäperäga.
Joosi sis jäl üle mäe,
läbi halja lepistü.
Sääl ma näie õekeist
kirju kindaid kodavat.
Õde minnu ärä pessis
oma kirju kindaga.

RKM II 63, 599/600 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Nekruti laul:
Su pääle mõtlen mina,
mu armas pruudiken,
siin võõralmaal, kos olõ
nii suure murre all.
Siin anti mullõ kätte
püss pruudi asemõl,
ja ümber kaela panti
ta käte asemõl.
Või kroonu kranits rinnal,
või hädä viletsüs.
Oh murõ, murõ, murõ,
kuis oled sa nii suur,
sa inimese ilu
nii riisud rutuga.
Kui kuule(n) linnu laulu,
sii panep mõtlema:
mu pruudikõnõ laulab,
mu kõrvun kumiseb,
ta ilus häälekene,
mis mullõ rõõmu tiip,
ta kenä palgekene,
mis roosi sarnanõ.

RKM II 63, 601/3 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kiirel sammul sõitis pruutpaar
püha laulatusõlõ.
Äkist sõitja seisma jäiva -
surnumatja rung oli iis,
ema istus kirstu kõrval,
valas valupisarid.
Noormees aimas ema nuttu,
mis käib läbi südame.
Pruut see kohkus lumivalgõs
ja sis küsis peiu käest:
"Kallim, mis nii tasa ohkad,
vaatad surnukirstu pääl?
Kas ol'l ta sul mõni kallim
või ol'l mõni tuttav sul?"
"Enne oli ta mulle kallim,
maha jätsin teda ma.
Nüüd om omal otsa teinü
ja nüüd kantas kalmule."
"Kallim, keera hobu ümber,
lähme koju tagasi!
Jumalaga kihlasõrmus,
jumalaga pruudipärg!
Katski murtu om meie truidus,
selle murdja oled esi sa.
Kui sa kuuled kurva linnu laulu,
haledaste laulavad
ja sis mõtle minu pääle -
haledus om minul suur."

RKM II 63, 603/4 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sampuuri linnan elas ka
üts kanger kahe latsega,
valerillalla, valerallalla,
üts kanger kahe latsega.
Neil surri ärä vanemba,
jäi vaeseslatses mõlemba.
Poig viidi kroonut teenima
nüüd oma isa võla eest.
Tütär viidi ärä kaugele
Lodeeri herrät teenima.
Poig teenis kroonut ausaste,
sai priis ja vabas vallale,
ta sõitis läbi Venemaa
ja sõitis linna turule.
Sääl nägi ta üht preilikeist.
Ta ei teadnud, et oli õeke.
Ta ütles: "Tere, pruudike,
kas lupat tulla minulõ?"
"Oh herrä, mis ti pilkade!
Ma näi teid eilä turu pääl.
Sul hobu hilkas hõbedast,
oli satul sällän kullanõ,
sul saanitekk oli siidine
ja saan see hilkas nii kui päiv.
Vaid mina ole(n) vaenelats,
mul surri ärä vanaema."
"Sis ütle, armas pruudiken,
mis om küll sinu nimi!"
"Ma ole kangru tütreken,
mu nimi Katariina."
"Sis oled minu õeken
ja mina ole sinu vennaken.
Sis otsi omal peiukest
küll mina omal pruuti saa."
Tsõõrilaul. Refrääni ajal tantsiti reilenderit.

RKM II 63, 605/6 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Oja t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Liisa Tamm, 70 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tütarlastõl kuldnõ elu,
eläb ilma murreta.
Si-haa hihahaa,
kuu oli pikä nokaga,
kurg oli kõrge jalaga.
Oh ma vaene, mis ma lätsi
joodikullõ mehele,
joodikul saab nälgä nätä,
ei saa enämb tagasi.
Läheb kõrtsi, joob end purju,
tuleb kodu larmitsõn.
Oh mu emä, oh mu isa,
mis ti minnu kasvadi?!
Enebi hiitnu minnu jõkkõ
või ka jõe kaldalõ,
sääl mind vesi veeritänü,
jõekallas kasvatan,
irveemä imetänü
oma rõõsa piimäga.
Valge lill oli järve pääl,
see olli joodiku pruudikõn.
Poiss lät's lilli kaksama,
lill iks vaivu sügäväl.

RKM II 63, 610 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Ala-Palu k. - Erna Tampere < Minna Pikk, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Oh sa matal tammepuu,
kuis sa kasvi lohu sees?
Mur'ke, mur'ke ossakeisi,
ärke mur'ke ladvakeisi -
ladvust saavad laste hällit,
tüvest tütärlaste sängid.
Vaat kos tuleb tsirgukari
puuduliste osse pääl.

RKM II 63, 657/8 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sepa t. - Erna Tampere ja Hebert Tampere < Katri Sikk, s. 1873 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv
Vangimaja ukse taga
nuttis emaken.
Ema palus poiga näha,
kes tal vangis on.
Vangimaja ülem lahkelt
lubas ema sisse laskeda.
Poig sõs ema ette tuudi
mitmekümne vahi all.
Ema langes pojal kaela,
tahtis anda suud.
Poeg sis lükkas ema vasta
nõnda üteldes:
"Miks sa omma heldust näütad -
ildas jäänu kõik!
Mäletat, kui naabritalust
sukanõela tõin,
nõela pistsid kera sisse,
naeratas su suu.
Sukanõelast vargus algas,
kuni mina röövliks sain.
Röövel olen, röövliks jään,
vangikotta suren ma."

RKM II 63, 659/60 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Vladimir Sikk (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Lauri puul ol'l pidupäiv,
sääl me seime silgupäid.
Edepuul ol'l joomalaud,
tagapuul käis võimas tants.
Mari magas kamre sees,
kammer lauda ukse ees.
Ei maka ma se Mari man,
tal lehmas... hais ol'l man.

RKM II 64, 81 (14) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kurval meelel kõnnin mina,
süda rinnas rõõmuta,
selgest vaatab taevast sina,
aga mind ei tröösti sa.
Lustilinnu lauluhelin
kõlab kõrvu minule,
aga rõõmus keelde kõlin
kurvemaks teeb südame.

RKM II 64, 100 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jänese laul. Tsõõrilaul.
Oh kuis rasked on mu päivad,
seda kõik mu vennad näevad.
Mind kui lindu püüetakse,
sagedaste müüetakse.
Täna sai mind jääger näha,
püüdis mulle tüli teha.
Ütles: "Hurdad, minge sinna!"
Jänes kargas sinna-tänna."
Tahtsin end küll ära peita,
koerad kaugel maha jätta.

RKM II 64, 128 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Latsepõlven laulti:
Oh hinga veel nii magusast
paar silmapilgukeist
siin minu südä vagusalt
:,: teeb palvid teie eest. :,:
Ja taevainglid kaitsegu
su eluajal sind.
Rind sedä rõõmu maidsegu,
mis täna hommingul.
Sünnipäeval lauldas usse takan.

RKM II 64, 171 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Piistni t. - Selma Lätt < Karl Anton, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Poisi lauli, panni käe puusa:
Säksad(e) surevad(e),
mõisad põlevad,
mina pani paberossi palama.
Kandlega mängiti kaasa. Algul lauldi, edasi järgnes ainult kandlemäng.
Ku säksa sedä kuuli, haari kinni.

RKM II 64, 175 (11) < Rõuge khk., Varstu k/n., Piistni t. - Selma Lätt < Karl Anton, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Nekruti laul.
Kui kätte jõudis talvekuu,
novembri edimene päiv,
siis lätsi loosi tõmbama,
tul'l nummer esimene.
Sis ol'l minek kah.
Pallu, kiä mõist tuud porri!

RKM II 64, 197 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k., Pällingu t. - Selma Lätt < Anna Mihkelson, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pulma aigu ol'l pruudi kõrval üts ja noormehe kõrval tõne - nu kaasitiva lavva takan.

RKM II 64, 197/8 (3) < Rõuge khk., Kõrgepalu k., Pällingu t. - Selma Lätt < Anna Mihkelson, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vangimaja ukse taga
nuttis emake.
Tahtis omma poiga nätä,
mis sääl vangil ol'l.
Poig sis tälle ette tuudi
mitmekümne vahi all.
Emä langes poja kaela,
tahtis anda tälle suud.
Poig siis temäd eemal tiukas
nõnda üteldes:
"Miks sa mulle armu pakud,
mis on jo nii hillaks jäänd.
Tõise talu nõela võtsin,
sedä sulle andsin ma.
Nõelast minul vargus algas
kuni mina röövliks sain.
Röövel olen, röövliks ma jään
kuni vangis olen ma."

RKM II 64, 199/201 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Vladimir Sikk (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
1905. a.
Rogosi mõisas oli isa moonameheks. sinna tuli kõneleja. Koosoleku pidaja oli Kivi Peeter. Haava August ja Haava Peeter tahtnud vallavanemat kotti ajada. Tulid mõisa kah. Mõisnik oli Klaasnep. Tuudi karistussalk mõisa. Haava Peeter ja August viidi Marienburki. Tagasi tulid, oli ihu katki. Peetrele oli pükste peale antud. Riide tükid jäid naha sisse, mädanes hirmsasti. Nende ema oli tahetud ka mõisa viia. See oli padja kõhu pääle pannud, et rase on, siis ei ole viidud.
Seekord öeldi, et mustsõda. Need olid mõisniku ostetud mehed. Rahvas oli mõisnike vastu, mõisnik pööras riigi vastu, siis sai sõjaväe välja tuua.
Vulfi küünid pandi põlema. Ise laskis panna.
Raamatud olid, kust lauleti:
Ei abi saa mi keisri käest,
kes rahva verest elab.
Naise laulsi kõvast pühä viie pääle. Koosoleku päält andi brošüüri ja lauluraamatu kah.
Marienburis oli poodud suuremaid tegelasi.
Varstu vallast lasti kaks Pika nimelist maha. Võru ligidal, seal kus nüüd on lauavabrik, on kaks pedajat, sinna soo peale maeti Varstu mehed kah.

RKM II 64, 228 (18) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Mari Linnu, 82 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kilks kolk koodid löövad,
lapsed puhast leiba söövad.
Mölder teri jahvatab,
et sest omal mati saab.
Koodiga lööjad laulsid. Kõik talu vili sai koodiga löödud, nii lei, et lakke puutus koodi ots rehes. Vihud pandi maha.

RKM II 64, 231/2 (26) < Rõuge khk., Varstu k/n., Toome t. - Olga Jõgever < Jaan Boormeister, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Joodiku laul.
1. Oh monopool, sa püha paik
siin laja ilma pääl.
Kos viina saavad ega miis
kas olgu naine või miis.
2. See roheline silt ja kuldsed tähed
sääl kõrgel üleval,
nad hiilgavad kui taivatähed
sääl monopoli ukse pääl.
3. Sääl kalarannas paadi all
puul soru viina iis,
ja saianaase tütar Mann
sii armastas mind tõest.
4. Mul maja Mardi uulitsal
ja tuba üsna uus,
mul korter tõise korra pääl
ja korter number kuus.
5. Mul toas om tore mööbelvärk
ja aknal kardin iis,
siin sohva pääl ma armastan
kui oled rahamiis.
6. Mul mamma seitse lehmä piäb
ja papa vabrikant,
mul õde ülikoolis käib
aga vend on voorimiis.
7. Mul õde Narva linnas om
ta kannab kübarat,
ta tõistest kõige toredam
ja kõigil truist jääb.

RKM II 64, 267/9 (99) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sulase laul:
Kord elas ilmas sula Hans
Oma noore eä siis,
kos eäl ol'l'i pidu-pal'l,
vot seäl oli Hans ka miis.
Või kuule, Hans, ära ole narr,
sest pea kaob õnn.
:,:Hans ol'l'i ikka tubli poiss
ja naeris ah ha haa.:,:
Üks neiu, kes tal armsaks sai
ta näost nagu õis.
Ta minu pääle ikka kai,
kas kõndis ta või sais.
Ta käik ja kombe, eluviis
mu südamesse jäi.
:,:Lei endal rindu, kuule, Hants,
sest saab sul abikaas:,:
Üks noorsaks tul'l'i nobedast,
tont teadis, kes ta ol'l,
ja meelitas nii mahedast
mu neiut nagu ul'l.
Ta järel neiut jooksid kõik
ja minu oma ka.
:,:Ei läinud aastat pooltegi
jäi näiust ilma ma.:,:
Seepääle minu meel ja vaim
nii väga nukraks jäi
ja närtsma nakas elutaim
seda tegi kadaksaks.
Ma otse endale rõõmustust
kos iial pidu-pal'l,
:,:ei leidnud kuskilt kustutust,
jäi kurvaks vaene Hans.:,:
Siis kurat kõrvalt kihutas,
mis muud kui surma end,
mul surmariista juhatas,
või see oli vilets vend.
Ma mõtli, nüüd om viimne tund
ja säätsin valmis kõik,
:,:sõs hää vaim kõrvalt ütles mul:
"Hans, ära ole narr".:,:
See Hans oli küpses keedetud
küll kümne katla sees
ja ilmas palju petetud,
sest on tal silmad vees.
Nii päeväst päevä elan ma,
läen õhtul tudule,
:,:kui tuleb kurbtus kurnama,
sõs vilistan traraa.:,;
Vennalt kuulnud.

RKM II 64, 273/4 (103) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ussõ läts nigu upin
:,:ussõ läts:,: nigu upin.
Murul käve nigu muna,
:,:Murul käve:,: nigu muna .
Veli tuli sõjast kodu
:,:Veli tuli:,: sõjast kodu.
Veli küsse, milles sul muru mudane.
:,:Veli küsse:,: milles sul muru mudane.
Tarõ esik tahmano
:,:Tarõ esik:,: tahmano.
Selle mul muru mudanõ
:,:Selle mul:,: muru mudanõ.
Tarõ esin tahmanõ
:,:Tarõ esin:,: tahmanõ.
Tuhat hobõst tulba küllen,
:,:Tuhat hobõst:,: tulba küllen.
Sada hobõst saina küllen
:,:Sada hobõst:,: saina küllen.
Mul om kuue kuvvõ kosja,
:,:Mul om kuue:,: kuvvõ kosja.
Nädalila viie viina
:,:Nädalila:,: viie viina.

RKM II 64, 274 (104) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
:,:Ketra mu Manni:,:
:,:Ketra Manni, ema tüdi:,:
:,:Ma lä-än hummen:,:
:,:Ma lä-än hummen Võru liina:,:
:,:Säält toon sulle uue voki:,:
:,:Kauplen pääle suure saia:,:
Esä laulis.

RKM II 64, 274/7 (105) < Rõuge khk., Alaküla k., Kalda t. < Setumaa, Sagorje k. - Olga Jõgever < Marie Nutt, 64 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
:,:Ei olnud jõulupühad viil
kui kosjasõit mul ol'l'i iis:,:
refr.: Tilla lilla nüüd ma tian
ja ka Leenast lugu pian.
:,:Perenaist mul ol'l'i vaja,
muidu hukka lääb mu maja:,:
:,:Oru Leeni ilus neiu,
teda kosiks iga peiu:,:
:,:Mõtlesin, kui ohjad võtsin,
Oru talu poole sõitsin:,:
:,:Kui see sõit mul häste läheb,
Leeni minu naeseks saab:,:
:,:Eks ma talle miski kingi,
mõtlesin nii ümbreringi:,:
:,:Juba paistis Oru talu
läbi kena kasesalu:,:
:,:Varsti ol'l'i Oru õues,
süda kärmest põksus põues:,:
:,:Oru taat mul vastu tul'l'i,
sõbralik ja lahke ol'l'i:,:
:,:Aitas hobust kinni köita,
ütles: "Siin võid aigu viita:,:
:,:Küll sul uhke hobu, saan,
arvan vist on kosja plaan:,:
:,:Tule nüüd, sind tuppa viin,
ole nagu kodus siin.":,:
:,:Leenike mul vastu ruttas,
õrnalt käest mul kinni võttis:,:
:,:Ütles: "Tule tagapoole
ega tõisi sääl ei ole:,:
:,:Ütle, kuidas siia said,
mis ka uudist ühes tõid?":,:
:,:Sõs jo sain ma vähe julgust,
kohe tegin asjal algust:,:
:,:"Pea tulevad ju pühad,
kuhu aega viitma lähed?":,:
:,:Rääkisin, mis kodus vaja,
muidu on ju tühi maja.:,:
:,:Kena laualambi valgel
nägin puna Leeni palgel.:,:
:,:Taat ka meie seltsi tul'l'i,
kõigega ta rahul ol'l'i:,:
:,:Võtsin taskust välja veini,
joome, nüüd pean viima Leeni:,:
:,:Aime kõigest asjust juttu,
pulmadest jo polõ ruttu:,:
:,:Enne on siin paljo tarvis,
pulma ajaks teha valmis.:,:
:,:Tarvis linnast riiet osta,
valmis õmmelda nüüd lasta.:,:
:,:Varsti veinipudel tühi,
Oru taadil saie põhi.:,:
:,:"Homme olen jälle siin,
sõs ma Leeni linna viin.":,:
:,:Ol'l'i väga vaikne tuul,
hobu traavis nagu kuul.:,:
:,:Ollime siis Pihkva linnas,
kos oli palju poote linnas.:,:
:,:Leeni ütles: "Ma ei tea,
kust on kaupa osta hea.":,:
:,:-"Vaata, ma seon hobu kinni,
eks me vaatama sõs kõnni.":,:
:,:Sääl, kos uulits ime lai,
Leeni aknast sisse kai.:,:
:,:Ütles: "Tule vaata imet,
küll siin ootab siid ja samet":,:

RKM II 65, 247/8 (1) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Alma Keem, 59 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pruudipärja laul.
/Noodid./
Me pruudipärga punume
need kallid roosi õied
(vahest) need kallid roosililled.
Refr. Ilus, haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Pruut ketras seitse aastat
küll lõnga värtnal valmis.
Refr. Ilus, haljas ... jne
Küll hõbemet nii peenikest
ta ehteks kudus valmis.
Refr. Ilus, haljas, jne
Lauliku jutu järele lauldi seda laulu 50 aastat tagasi ja varemgi. Seda mängiti nii, et tehti tsõõri. Noorpaar oli ringi sees ja selle lauluga võeti pärg ära. Selle järele panti tanu pähe. Pärg tehti "puhtamast mirdi ossakõsist". Ka laulikule on seda laulu pulmapäeval lauldud.

RKM II 65, 249/51 (3) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Teodor Marjak, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vanapiiga 30. a. juubeli laul.
Noodid.
Arvan päevi, ootan aega,
olen magand ma,
et ju kolm kord kümme aastat
elan teadmata.
Eila veel kui ema põlvõl
oleks istund ma,
tähti aabitsasse torkind,
mängind kukega.
Eila veel kui koolist tulles
suure armuga
oleks nagu poisi ümber
kinni võtnud ma.
Eila veel ja täna täna
põleb musuke,
mis ta õhtul koju minnes
andis minule.
Aivan päevi, ootan aega,
olen magand ma,
et ju kolm kord kümme aastat
elan teadmata,
katsun paljast pealage,
elu petab ehk -
hirmus rinnus tõuseb üles
juba hauale.
Nüüd ma seisan siin ja vaatan
nagu rändaja,
teede lahkmel pisar silmas
ilma koduta.
Aita isa, et mu elu
viimsel poolel veel
võiks su meele järel olla
siin mu kurval teel.

RKM II 65, 251/3 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Teodor Marjak, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Naabri Mann.
/Noodid./
:,: Naabri Mann oli imeilus,
küll ta käis aga poistevalus. :,:
:,: Ükskord aknast vaatas, nägi -
ukse ees kui sõjavägi. :,:
:,: Mõned neist olid päris kuld,
seljas kõigil kroonu kuued. :,:
:,: Manni ukse lahti tegi,
sisse marssis sõjavägi. :,:
:,: Mann oli sängis pikali
kui teda läbi nikuti. :,:
:,: Poistel targad sõnad tulid,
Jaskaga nad tülis olid. :,:
:,: Tahtsid Jaskat maha lüüa,
kondid kostiks koju viia. :,:
:,: Jaska hõikas: "Lase tulla,
näeme, kes neist vannub alla!" :,:
:,: Võttis nurgast ahjuroobi,
andis kõigil selga hoobi. :,:
:,: Kui ta kõik sealt välja kluhvis,
ise Manni juurde rühkis. :,:
:,: Manni tundis nikunälga,
jälle kargas Jaska selga. :,:
:,: Jaska nägi et tal passis,
juurikani sisse laskis. :,:

RKM II 65, 253/5 (5) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Teodor Marjak, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mu naisuke.
/Noodid./
Mu naisuke kui inglike
ta oskab tantsu keeru -
ta tõstab jala kõrgele
ja laseb mulle peenikest labajalavalssi,
mis ial tal läe võlssi.
Mu naisuke kui inglike
ta ärkab vara tunnil
ja kõige armsam temale
on minu suured mustad
lüpsilehmad,
neid tema hool on lüpsta.
Kui panen piipu põlema,
siis tarvitan ma tikku
ja jälle minu naisuke
ta annab mulle
nisujahu kooki -
see kõige parem sööki.
Kui kõrtsist koju tulen ma,
siis mängin mõnda pussi
ja jälle minu naisuke
ta annab mulle
nuumhärja liha -
see kinnitab mu keha.
Kui söök mul laual tuuakse
siis auravad nad tossu
ja jälle minu naisuke
ta laskis mulle
pudel napsu tuua,
et kõhurohtu juua.
Kui ükskord ära suren ma,
siis leinavad mind mitu
ja jälle minu naisuke
võib mulle haua pääle
sinililli tuua
ja ka veel tervist juua.

RKM II 394, 259/60 (21) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas levisid okupatsiooni ajal kehtivale korrale vastased laulud ja ütlemised.
Võrumaal levisid laulud suusõnaliselt peaasjalikult simmanitel. Tantsimine oli küll kõvasti keelatud, kuid noored tulid kokku, mängiti akordioni või lõõtspilli ja lauldi ning tantsiti. Tavaliselt käis ringi puskaripudel ja see tegi keelepaelad lahti. Siis vanemad inimesed ajasid juttu ja rüüpasid puskarit, noored tantsisid ja laulsid kõik. "Kuniks elu!" oli paljudel mobilisatsioonist kõrvale hoidunud poiste loosungiks ja tüdrukutel samuti.
Laulud levisid ka käsikirjalistes kladedes, mis olid väga populaarsed.
Paljud noormehed püüdsid mobilisatsiooni eest Soome põgeneda. Kuid sinnagi said ainult need, kellel oli tsaariaegseid kuldmünte. Muu raha ei maksnud. Peale kuldmüntide tuli veel Soome sõidu organiseerijaid "määrida" - viia siga, muidugi tapetult, võid ja muud söögikraami.

ERM 151, 3 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Laulud on saadud Katri Häide käest, Nursi vallast Nilbe külast, Häide talust, 71. a. vana. Omal noorepõlve ajal mõisas teol käinud. Teol on väga palju lauldud. Kui teol kaks küla ligistiku tööd teinud, kõlanud hommikust õhtuni pilke ja sõimulaulud. Sõimati ainuld lauldes, elajatega võreldes. Pilkes püüti üksteisest üle olla. Kui oli kurbust - lauldi, rõõmu - lauldi.

ERM 151, 47 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Laulud on Katri Märtinsoni käest, 83 a. vana. Haanja vall., Taudsa küll. Minu küsimise pääle, kust on ta need laulud õpinud: "Teol pikka pingi pääl!"

ERM 151, 55 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Taudsa k. - Alide Tirol < Katri Märtinson, 83 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
12 rehelist olnud ikka korraga mõisas reht peksmas. Kootide taktis lauldud.
Rehelaul.
Maale pessa musta rehe leelo.
Aja maale haganatse leelo.
Jää ei udsu otsa pääle leelo.
Rehe põrmu põrmandale leelo.
Udu jääs usse pääle leelo.
Rehe põrm põrmandale leelo.

ERM 151, 131/3 (5) < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Ilma kelmus väga helle
Kuulutab sest õnne meile
Et kes oma usku jättab
Vahtsest venne usku võttab
Selle hengel maad siis andas
Mõisa orjus maha pandas
Sis ma seda nouvu võtti
Omma usku maha jätti
Venne preestri mano aste
Omma tahtmist teeda andse
Sis ta minno ära ristse
Venne usku mehes tõstse
Venne rist mul kaala panti
Ja mul venne nime anti
Kui jo oli ära ristid
Venne usku mehes tosted
Sis ma seda hätta kuulse
Vaene süda niida kaibse
Nüüd see kurat minu petse
Oma võrgu sisse võtse
Sis kui mina kodo lätsi
Omma hätta naisel kaibsi
Sis sääl süda valust liiku
Silma pisarid täl tsilku
Ikeh ütel veel neid sõnnu
Usku ma ei anna ära
Usku on minu hengel vaja
Selle laulu pärast on 30 aastad tagasi küladest ja Võrust palju inimeisi kinni viidud ja otsimisi toime pantud.

ERM 151, 141 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
42 õnnetud päeva.
Jaanuaril 1. 11. 12. 18. 23. 25.
Veebruaril 8. 16. 17. 19.
Märtsil 1. 3. 12. 13. 17.
Aprillil 1. 3. 12. 15. 23.
Mai 8. 10. 17.
Juunil 1. 3. 17.
Juulil 1. 7. 12.
Augustil 1. 3. 14.
Septembril 15. 18. 30.
Oktoobril 11. 15.
Novembril 11. 17.
Detsembril 1. 7. 17.
Kõige õnnetumad päevad:
1. aprillil on Juudas sündinud, kes Õnnistegija ära andis.
3. märtsil on Õnnistegija ära müüdud.
17. augustil on Kurat taevast maha visatud.
1. detsembril on sodoma ja komora linn ära hävitadud.

RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres
1. Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa pääl
leidsin lille, mis nii ilus,
ei ta sarnast polegi.
2. Lille ilu ihaldades
ligemalle läksin ma,
kätt saal välja sirutasin,
tahtsin lille noppida.
3. Aga rohust rooma välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ta ei õitse sinule."

RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad?
Mees:
Mis sa nutad, mis sul viga,
minu kallis naisuke?
Kas sul puudub puhast leiba
või ei armasta sa mind?
Naine:
Mul ei puudu puhast leiba,
sa ei ole armas mul.
Mees:
Miks siis võtsid mulle tulla,
kui ei olnud armas sul?
Naine:
Vanemad mind sulle sundsid
vastu tahtmist minema.
Mees:
Lahutagem sängi riided,
laulatuse sõrmused.

RKM II 173, 84 (8) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Salm
Vanatütruk, rõipõluu'.
Sa piat Reoli suu pääle minemä.
Suvõl viise nõgõlma,
talvõl lummõ sõgõlma.

RKM II 173, 139/53 (73) < Rõuge khk., Haki k., Tealase k. - Kalev Kalkun < kogujalt, Salme Lepp, s. 1897, Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommetest
"Rahvapärimuste Kogujas" nr 3 leidub peatükk "Jälgigem tänapäeva rahvakommete kujunemist!"
Katsun siin anda ülevaate mõningatest pulmakommetest ja kujunemistest nii oma tähelepanekute kui ka vanemate inimeste jutustuste järgi.
Kõigepealt pulma kutsumine. Vanemad inimesed räägivad, et vanasti olevat kutsunud pulma pruut oma ja peigmees oma sugulased (ka "üle aia'" ja "piirimehe'") ise suusõnaliselt. Üks tüdruk olevat kutsunud: "Tulkõ, no tulkõ meile pulma! Ku teil pulma' omma', läämi' mii' katõgeisi!" Keskealised räägivad, et pulma käisid kutsumas peigmees ja pruut koos.
Nüüd kutsutakse pulma sugulased, sõbrad, naabrid kutsekaartidega. Enamasti on need kõik ühtemoodi ehk nagu öeldakse: "Ühe liistu järgi." Toon kutsekaardi teksti:
Lgp. see ja teine abikaasaga (mõnikord ka perekonnaga)!
Palume teie lahket (mõnes ka austavat) osavõttu meie laulatusest (registreerimisest), mis toimub sel ja tol kellaajal s.a. selles ja tolles paigas (laulatuse puhul kiriku nimetus) ja sellele järgnevast koosviibimisest selles ning tolles kohas.
Jaanikuul (pruut)
(Heinakuul) (peigmees) (nimed)
jne.
Kingitusteks olevat vanasti olnud peamiselt toidud: kints liha, süldid, pudrud, pasteedid, harvemini saiad, koogid, mis olid olnud kottides ja mis pulmakoti nimetust olid kandnud. Pulmakotid olevat viidud sahvrisse ja neid kogunenud päris palju. Kuid oli kingitud ka lusikaid (muidugi puust) ja muid tarberiistu.
Nüüd viiakse kingitustena tordid, munakoogid ja elus vajaminevaid asju: portfelle, kingi, riideid, käterätte, laudlinu (enamus plastmassist), serviise. Ühes kohas viidi kingituseks suur pesuvann. Teises paigas jälle lapsevanker elusuuruse nukuga.
Kohale jõudmisel viiakse tordid kööki, et neid saaks lauas kasutada. Muud kingitused antakse kätte pidulikult peo keskel.
Kingituse järgi ei ole kombeks määrata toojate jõukust, kuna seda ise teatakse, küll aga heldust: see tõi kallima kingituse, aga see tõi odavama, kui oleks saanud.
Pulmade ja noorpaari auks püstitatakse auväravad (au värte, auvärja') nendele kohtadele, kust on oodata noorpaari läbisõitmist. Auväravad on tavaliselt nii tehtud: üks kask on köidetud ühelpool, teine teiselpool teed maasse löödud kepi külge ja ladvad on kokku köidetud. Üles on riputatud plakat: "Elagu noorpaar!" või "Õnne algavaks ühiseks eluks!"
Kui on näha, et noorpaar sõidab, pannakse auvärava alla keset teed laud, nii et auto (tavaliselt sõidab noorpaar laulatuselt või registreerimiselt "pulmatarõ manu'" sõiduautoga, rahvas aga natuke hiljem veoautoga) mööda ei saa sõita ja ei lasta enne läbi, kui auvärava tegemise eest lauale pannakse pudel "kangemaga". Tavaliselt on selliseid auväravaid 3-4, aga mõnikord kuni kuus. Ja iga värava eest tuleb anda pudel! Sellega on seletatav, et katsutakse autoga kõrvalt mööda sõita.
"Pulmatarõ man" oodetakse pruutpaari saabumist ammu. Kuid neid ei lasta enne läbi, kui nad on "eksami" sooritanud. Ühes pulmas toimus see järgmiselt: muidugi oli ka siin auvärav (kuid ilma "pudelita"), mille ees ootas pruuti-peigmeest kirju seltskond. Kõige ees oli üks jändrik oksadest läbikasvanud puunott logiseva kirvega kõrval. Peigmees pidi paku kasvõi pooleks lööma.
Kuid veel keerulisem "eksam" seisis pruudil ees. Ta pidi kiigutama "last" puuoksa külge riputatud "hällis", keelama "koera", kes talle kuudist kallale tahtis karata, võtma üle voki, et näidata kuidas sellel kedrata.
Maas oli kõhuli "lammas", kasukas nii seljas, et karvane pool väljapoole. Jalad olid tal kinni seotud. Seljal olid käärid, millega pruut pidi "lammast" pügama.
Kuid see ei olnud veel kõik. Talle anti üks räbal, mis kunagi sukk oli olnud ning kästi üles otsida nõel ja lõng ja parandada "sukk". Pika otsimise järel leidiski ta puutüve sisse torgatud nõela, millel oli järel nöör, mis oli ennem köie kui lõnga moodi. Kirjeldatud "eksam" oli pulmas, mis toimus 1962. a. talvel.
"Eksameid ei pea pruut lõpuni tegema, vaid peab näitama, et oskab vastavat tööd teha."
Kui "eksam" lõppenud, lastakse noorpaar läbi ja talle soovitakse õnne. Üha enam leviv õnnitlemise viis on õnnesoovi avaldamine rajooni ajalehes.
Kui sööma hakatakse, loetakse rohkem moe pärast söögipalvet, mis mõnikord on selline:
Oh, armas jumal, anna sa,
et suurem pala mulle saaks
ja libedasti alla läeks.
A'amen!
Söömise vahele lauldakse laule, peetakse kõnesid. Laulud on harva vaimulikud, tavaliselt ilmalikud: "Minge üles mägedelle...", "Üks kask meil kasvas õues...", "Mul meelen kuldnõ kodukotus...", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal...", "Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale...". Tingimata lauldakse nalja-, pulma- ja isamaalaule: "Ma lõbus õllepruulija...", "Metsa läksin ma ja metsa läksid sa...", "Marike läks seenele, Jüri jooksis järele...", "Mu isamaa on minu arm...", "Kas tunned maad..." jne, jne.
Lauldakse ka traditsioonilist "Mis tii' tiite, mis tii tiite, tõsõ laua rahvas?", kus üks laudkond küsib ja teine vastab. Üks laulab kas küsimuse või vastuse ees, teised kordavad. Kui küsimused raskeks lähevad, et "tõsõ laua rahvas" vastata ei oska, lauldakse: "Jänni jäite, jänni jäite, tõsõ laua rahvas! Köki-möki, köki-möki, tõsõ laua rahvas!"
Pulmade pikkus on väga erinev. Vanasti olevat vanemate inimeste vanavanavanemate pulmad kestnud nädala. Nüüd pikemad algavad ühe päeva õhtupoolikul ja lõpevad kolmanda päeva hommikul.
Lähedal elavad inimesed muidugi ei ole nii kaua seal - kodus on ka talitusi. Mõned lähevad tagasi pidu lõpetama peale koduskäiku. Vanasti sellist kommet ei olevat olnud, et kui ära tuldi, siis veel enam tagasi mindi.
Nüüd, kus mul see kirjutis lõpule jõudmas on, leidsin oma varasematest üleskirjutustest ka materjali pulmade kohta.
"Vanasti käidud kosjas reedel. Kosilasega olevat kaasas olnud veel "kos´aesä." Puul päävä anti õpõtaja man üles ja pühäpäävä hõigati kantslist maha'," pajatab jutustaja.
See, et pruut külas abiellumisest teatamas ja pulma kutsuma käies ka andameid kogus, olevat "otsani vana kommõ'." Talle olevat antud "sukapailu, võid, pailu, palmigit".
Vanasti peetud pulmad nii pruudi kui ka peigmehe pool, kuid siis ainult peigmehe pool. Kirikusse viidi "sajaga", sealt mindi peigmehe poole. Mõnikord oli osa läinud saajaga kirikusse ja osa vakaga peigmehe poole.
"Pulmakott" viidi ainult selle poole, kelle poolt oli pulma kutsutud.
Vanasti käinud pulmades lapulised: kontjalamehed ja kontvõõrad, kes teinud igasuguseid tempe. Ka neile antud ikka midagi. Minema ikka ei aetud.
Pruut loeti naiseks mitte laulatusest, vaid tanutamisest ehk nagu meil vanad inimesed ütlevad, "pääväse päätämisest" või "roosikrandsi maha' mängmisest." "Pääväse päätämisega" kaasnes laul. Üks pulmas lauldavatest lauludest oli selline:
"Illus hal´as,
illus hal´as om mu pruut!
Pruut kedrass säidse aastat
kuldlanga Vändral valmiss.
Ku säidse aastat müüdä sai,
sõs tulle peiu kodu.
Ja et tää pulma' üten tõi,
sõs pär´ä pärib neiu."
Kui algas söömine, siis oli korjatud kaussi mõrsjale "kulbiraha". Igaüks pandnud nii palju kui võimalik. Ja lõpuks katsnu kirjeldada pulmatoite, milleks olid sült, jahe pudõr, sõira peesütüs, silmiga pudõr, kohupiim, võid keskel, klimbi', vedelä kapsta, liha seen, vorsti', liha man. Pääle servädä tetti õlu', mitä kutsuti "toobi õlu'". Viin olle kah.
Jahe pudõr sai niimuudu, et võeti sälgroodsuluu' ja küleluu', kos laih liha külen oll ja raoti piinüs. Sõs panti kiimä ja surmit kah sekkä. Tuud süüdi külmält.
Sõirapeesütüs sai niimuudu, et võeti, tetti kohupiimäst (ega sõs munnõ kiä panõ-õs) sõir paar nädälät enne pulmi valmis ja kuivatõdi är´. Ja ku' pulmalise kuun olli, panti piim kiimä, sõira kah sisse - ja oligi sõirapeesütüs. Koori' kartoli' är´, katlalõ kiimä, lasõ' jahhu kah pääle - saa silmiga pudõr. Nii tutvustab vanu pulmatoite M. Kirbits.
Pulmaleibadest räägib S. Lepp: "Pulman olli rüäleib, peenüleib, sai. Peenüleib tetti rüä püüdlist. Püüdlit hautõdi, sõs hapatõdi 3 päivä, sõs klopiti. Tuu sai põh´atu hää.
Nüü olõ-õi' ostõtul peenüleeväl säänest maikugi man."
See olekski siis kõik, mis ma pulmadest ja pulmakommetest tean.
Lisan sellele veel M. Kirbitsalt kuuldud vanasõna:
"Rikka surm ja vaesõ inemise pulma' omma' kaugõlõ kuulda'."

RKM II 173, 139/53 (73) < Rõuge khk., Haki k., Tealase k. - Kalev Kalkun < kogujalt, Salme Lepp, s. 1897, Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommetest
"Rahvapärimuste Kogujas" nr 3 leidub peatükk "Jälgigem tänapäeva rahvakommete kujunemist!"
Katsun siin anda ülevaate mõningatest pulmakommetest ja kujunemistest nii oma tähelepanekute kui ka vanemate inimeste jutustuste järgi.
Kõigepealt pulma kutsumine. Vanemad inimesed räägivad, et vanasti olevat kutsunud pulma pruut oma ja peigmees oma sugulased (ka "üle aia'" ja "piirimehe'") ise suusõnaliselt. Üks tüdruk olevat kutsunud: "Tulkõ, no tulkõ meile pulma! Ku teil pulma' omma', läämi' mii' katõgeisi!" Keskealised räägivad, et pulma käisid kutsumas peigmees ja pruut koos.
Nüüd kutsutakse pulma sugulased, sõbrad, naabrid kutsekaartidega. Enamasti on need kõik ühtemoodi ehk nagu öeldakse: "Ühe liistu järgi." Toon kutsekaardi teksti:
Lgp. see ja teine abikaasaga (mõnikord ka perekonnaga)!
Palume teie lahket (mõnes ka austavat) osavõttu meie laulatusest (registreerimisest), mis toimub sel ja tol kellaajal s.a. selles ja tolles paigas (laulatuse puhul kiriku nimetus) ja sellele järgnevast koosviibimisest selles ning tolles kohas.
Jaanikuul (pruut)
(Heinakuul) (peigmees) (nimed)
jne.
Kingitusteks olevat vanasti olnud peamiselt toidud: kints liha, süldid, pudrud, pasteedid, harvemini saiad, koogid, mis olid olnud kottides ja mis pulmakoti nimetust olid kandnud. Pulmakotid olevat viidud sahvrisse ja neid kogunenud päris palju. Kuid oli kingitud ka lusikaid (muidugi puust) ja muid tarberiistu.
Nüüd viiakse kingitustena tordid, munakoogid ja elus vajaminevaid asju: portfelle, kingi, riideid, käterätte, laudlinu (enamus plastmassist), serviise. Ühes kohas viidi kingituseks suur pesuvann. Teises paigas jälle lapsevanker elusuuruse nukuga.
Kohale jõudmisel viiakse tordid kööki, et neid saaks lauas kasutada. Muud kingitused antakse kätte pidulikult peo keskel.
Kingituse järgi ei ole kombeks määrata toojate jõukust, kuna seda ise teatakse, küll aga heldust: see tõi kallima kingituse, aga see tõi odavama, kui oleks saanud.
Pulmade ja noorpaari auks püstitatakse auväravad (au värte, auvärja') nendele kohtadele, kust on oodata noorpaari läbisõitmist. Auväravad on tavaliselt nii tehtud: üks kask on köidetud ühelpool, teine teiselpool teed maasse löödud kepi külge ja ladvad on kokku köidetud. Üles on riputatud plakat: "Elagu noorpaar!" või "Õnne algavaks ühiseks eluks!"
Kui on näha, et noorpaar sõidab, pannakse auvärava alla keset teed laud, nii et auto (tavaliselt sõidab noorpaar laulatuselt või registreerimiselt "pulmatarõ manu'" sõiduautoga, rahvas aga natuke hiljem veoautoga) mööda ei saa sõita ja ei lasta enne läbi, kui auvärava tegemise eest lauale pannakse pudel "kangemaga". Tavaliselt on selliseid auväravaid 3-4, aga mõnikord kuni kuus. Ja iga värava eest tuleb anda pudel! Sellega on seletatav, et katsutakse autoga kõrvalt mööda sõita.
"Pulmatarõ man" oodetakse pruutpaari saabumist ammu. Kuid neid ei lasta enne läbi, kui nad on "eksami" sooritanud. Ühes pulmas toimus see järgmiselt: muidugi oli ka siin auvärav (kuid ilma "pudelita"), mille ees ootas pruuti-peigmeest kirju seltskond. Kõige ees oli üks jändrik oksadest läbikasvanud puunott logiseva kirvega kõrval. Peigmees pidi paku kasvõi pooleks lööma.
Kuid veel keerulisem "eksam" seisis pruudil ees. Ta pidi kiigutama "last" puuoksa külge riputatud "hällis", keelama "koera", kes talle kuudist kallale tahtis karata, võtma üle voki, et näidata kuidas sellel kedrata.
Maas oli kõhuli "lammas", kasukas nii seljas, et karvane pool väljapoole. Jalad olid tal kinni seotud. Seljal olid käärid, millega pruut pidi "lammast" pügama.
Kuid see ei olnud veel kõik. Talle anti üks räbal, mis kunagi sukk oli olnud ning kästi üles otsida nõel ja lõng ja parandada "sukk". Pika otsimise järel leidiski ta puutüve sisse torgatud nõela, millel oli järel nöör, mis oli ennem köie kui lõnga moodi. Kirjeldatud "eksam" oli pulmas, mis toimus 1962. a. talvel.
"Eksameid ei pea pruut lõpuni tegema, vaid peab näitama, et oskab vastavat tööd teha."
Kui "eksam" lõppenud, lastakse noorpaar läbi ja talle soovitakse õnne. Üha enam leviv õnnitlemise viis on õnnesoovi avaldamine rajooni ajalehes.
Kui sööma hakatakse, loetakse rohkem moe pärast söögipalvet, mis mõnikord on selline:
Oh, armas jumal, anna sa,
et suurem pala mulle saaks
ja libedasti alla läeks.
A'amen!
Söömise vahele lauldakse laule, peetakse kõnesid. Laulud on harva vaimulikud, tavaliselt ilmalikud: "Minge üles mägedelle...", "Üks kask meil kasvas õues...", "Mul meelen kuldnõ kodukotus...", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal...", "Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale...". Tingimata lauldakse nalja-, pulma- ja isamaalaule: "Ma lõbus õllepruulija...", "Metsa läksin ma ja metsa läksid sa...", "Marike läks seenele, Jüri jooksis järele...", "Mu isamaa on minu arm...", "Kas tunned maad..." jne, jne.
Lauldakse ka traditsioonilist "Mis tii' tiite, mis tii tiite, tõsõ laua rahvas?", kus üks laudkond küsib ja teine vastab. Üks laulab kas küsimuse või vastuse ees, teised kordavad. Kui küsimused raskeks lähevad, et "tõsõ laua rahvas" vastata ei oska, lauldakse: "Jänni jäite, jänni jäite, tõsõ laua rahvas! Köki-möki, köki-möki, tõsõ laua rahvas!"
Pulmade pikkus on väga erinev. Vanasti olevat vanemate inimeste vanavanavanemate pulmad kestnud nädala. Nüüd pikemad algavad ühe päeva õhtupoolikul ja lõpevad kolmanda päeva hommikul.
Lähedal elavad inimesed muidugi ei ole nii kaua seal - kodus on ka talitusi. Mõned lähevad tagasi pidu lõpetama peale koduskäiku. Vanasti sellist kommet ei olevat olnud, et kui ära tuldi, siis veel enam tagasi mindi.
Nüüd, kus mul see kirjutis lõpule jõudmas on, leidsin oma varasematest üleskirjutustest ka materjali pulmade kohta.
"Vanasti käidud kosjas reedel. Kosilasega olevat kaasas olnud veel "kos´aesä." Puul päävä anti õpõtaja man üles ja pühäpäävä hõigati kantslist maha'," pajatab jutustaja.
See, et pruut külas abiellumisest teatamas ja pulma kutsuma käies ka andameid kogus, olevat "otsani vana kommõ'." Talle olevat antud "sukapailu, võid, pailu, palmigit".
Vanasti peetud pulmad nii pruudi kui ka peigmehe pool, kuid siis ainult peigmehe pool. Kirikusse viidi "sajaga", sealt mindi peigmehe poole. Mõnikord oli osa läinud saajaga kirikusse ja osa vakaga peigmehe poole.
"Pulmakott" viidi ainult selle poole, kelle poolt oli pulma kutsutud.
Vanasti käinud pulmades lapulised: kontjalamehed ja kontvõõrad, kes teinud igasuguseid tempe. Ka neile antud ikka midagi. Minema ikka ei aetud.
Pruut loeti naiseks mitte laulatusest, vaid tanutamisest ehk nagu meil vanad inimesed ütlevad, "pääväse päätämisest" või "roosikrandsi maha' mängmisest." "Pääväse päätämisega" kaasnes laul. Üks pulmas lauldavatest lauludest oli selline:
"Illus hal´as,
illus hal´as om mu pruut!
Pruut kedrass säidse aastat
kuldlanga Vändral valmiss.
Ku säidse aastat müüdä sai,
sõs tulle peiu kodu.
Ja et tää pulma' üten tõi,
sõs pär´ä pärib neiu."
Kui algas söömine, siis oli korjatud kaussi mõrsjale "kulbiraha". Igaüks pandnud nii palju kui võimalik. Ja lõpuks katsnu kirjeldada pulmatoite, milleks olid sült, jahe pudõr, sõira peesütüs, silmiga pudõr, kohupiim, võid keskel, klimbi', vedelä kapsta, liha seen, vorsti', liha man. Pääle servädä tetti õlu', mitä kutsuti "toobi õlu'". Viin olle kah.
Jahe pudõr sai niimuudu, et võeti sälgroodsuluu' ja küleluu', kos laih liha külen oll ja raoti piinüs. Sõs panti kiimä ja surmit kah sekkä. Tuud süüdi külmält.
Sõirapeesütüs sai niimuudu, et võeti, tetti kohupiimäst (ega sõs munnõ kiä panõ-õs) sõir paar nädälät enne pulmi valmis ja kuivatõdi är´. Ja ku' pulmalise kuun olli, panti piim kiimä, sõira kah sisse - ja oligi sõirapeesütüs. Koori' kartoli' är´, katlalõ kiimä, lasõ' jahhu kah pääle - saa silmiga pudõr. Nii tutvustab vanu pulmatoite M. Kirbits.
Pulmaleibadest räägib S. Lepp: "Pulman olli rüäleib, peenüleib, sai. Peenüleib tetti rüä püüdlist. Püüdlit hautõdi, sõs hapatõdi 3 päivä, sõs klopiti. Tuu sai põh´atu hää.
Nüü olõ-õi' ostõtul peenüleeväl säänest maikugi man."
See olekski siis kõik, mis ma pulmadest ja pulmakommetest tean.
Lisan sellele veel M. Kirbitsalt kuuldud vanasõna:
"Rikka surm ja vaesõ inemise pulma' omma' kaugõlõ kuulda'."

RKM II 173, 174/7 (32) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < laulualbumist (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul.
Ümberringi mäed ja orud,
taadi-ridi-raa,
järvi üle mitme saja,
taadi-ridi-raa.
:,: See on Haanja mägismaa,
millest tahan jutusta. :,:
Ilu ei saa patta panda,
taadi-ridi-raa,
suuri saake ohvrilt võtta,
taadi-ridi-raa.
:,: Nii on lood meil "Munamäel"
"Tasujas" ja "Tammemäel".* :,:
Mõni asi veab viltu,
taadi-ridi-raa.
Tasane* see teeb vaid sõitu,
taadi-ridi-raa.
:,: Jutustada tahan ma,
tähele nüüd pane sa. :,:
Metsatööle, põhuveole,
taadi-ridi-raa,
aetakse kui mõisatööle,
taadi-ridi-raa.
:,: Brigadir on päris hull -
ei ta anna rahu mul. :,:
Mõni veab nahka päeval,
taadi-ridi-raa,
öösel aga tööle käib,
taadi-ridi-raa.
:,: Jaan, no astu rutuga,
hommik pea nüüd saabub ka. :,:
Normipäevi mõnel vähe,
taadi-ridi-raa,
arstitähti üle saja,
taadi-ridi-raa.
:,: Koobak, olen haige vist,
anna tööst mul vabastust. :,:
Raha saame üsna vähe,
taadi-ridi-raa,
turule viib mõni nahka,
taadi-ridi-raa.
:,: Kauplema peab kõigega,
muidu läbi küll ei saa. :,:
Revisjon on tööst meil väsind,
taadi-ridi-raa,
kevad äratab nad üles,
taadi-ridi-raa.
:,: Keera käised ülesse,
asu tööle kallale. :,:
Mitmed veavad vägikaigast,
taadi-ridi-raa,
kasvõi Munamägi paigast,
taadi-ridi-raa.
:,: Jüri, tõmba hoolega,
võit, see peab tulema. :,:
Lumi sulab, päike paistab,
taadi-ridi-raa,
maa meilt ootab käsi kärmeid,
taadi-ridi-raa.
:,: Külvama peab hoolega,
vili siis lööb mühama! :,:
* Kolhoosid Haanja 5-st kolhoosist.
* Võru rajooni TSN TK esimees.

RKM II 173, 183/6 (1) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõmpsit pikä' püksi' jalga.
Tõmpsit pikä' püksi' jalga,
võtsõt taadõvkaki sälgä.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Võtsõt kõrdsist poolõ tuupi
kibõdat ja vihajuuki.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Käändset sisse naabri käärul,
mõtlit: "Nüüd vii viina Leenul!"
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Tarrõ astõt, istõt anti,
kohvitassi laual kanti.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Sina rääksid ääri-viiri,
alustasid jutunüüri.
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kadund kana kirju
või om joosnu' teile varju?"
Trullai-ruudi rallal-laa...
Perepapa juttu mõistsõ
ja sul targalt ärä' kostsõ
Trullai-ruudi rallal-laa...
"Mul om kannu neli tükkü,
tuu ja säe nad sullõ ette.
Trullai-ruudi rallal-laa,
trullai-ruudi rallal-laa.
Kui sa võtat vanast liigist,
kaasavara saat sa kõigist.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Lehmä saat ja lambakar´a,
pulma ajas tapa här´ä.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kui viil jummal annab päivi,
püüä ka viil merest kallu.
Trullai-ruudi rallal-laa...
Kupa' võtat noorõst liigist,
ilma jäät sa sellest kõigõst."
Trullai-ruudi rallalaa...
Kui mul noorõmbat ei anta,
jätä maha' vana tantõ.
Trullai-ruudi ralla-laa,
Trullai-ruudi ralla-laa.
Ta om vana kassi mooti,
kes tiib talvõl ahju vooti.
Trullai-ruudi ralla-laa,
trullai-ruudi ralla-laa.

RKM II 173, 186/9 (2) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord sõitis Piitre küläs.
Kord sõitsõ Piitre küläs sääl,
käis pruuti omal otsimas.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
käis pruuti omal otsimas.
Kui Aru tuppa jõudsõ tää,
kolm neiud nägi oma ees.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kolm neiud nägi oma ees.
Kolm küsümist ma anna teil,
kes vastust tuu, see minul om.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes vastust tuu, see minul om.
Mis pikemp om viil pikäst üüst,
mis sügävämb om mereviist?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mis sügävämb om mereviist?
Mis ohakast om terävämb,
kes kur´ast naisest õelamb om?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur´ast naisest õelamb om?
Mis rohust rohilidsemb viil,
kes kur´ast naisest õelamb viil?
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
kes kur´ast naisest õelamb viil?
Kats õdõ jäid sääl mõtlõma,
kuid kolmas vastas kõrraga.
Valeriih, valõraah, valõrallalaa,
kuid kolmas vastas kõrraga:
"Arm pikemb om viil pikäst üüst,
põrgu sügävämb om mereviist.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
põrgu sügävämb om mereviist.
Kiil ohakast om terävämb
ja kurat naisest õelamb om.
Valõriih, valõraah, valõrallala,
ja kurat naisest õelamb om.
Värm rohust rohildsemb viil
ja kurat naisest õelamb viil.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
ja kurat naisest õelamb viil."
Sa olõt vastand õiõtõ,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
mu oma saat sa olõma.
Sest ütlen, neiud, ikka teil:
teil olgu ikka kindel miil.
Valõriih, valõraah, valõ rallalaa,
teil olgu ikka kindel miil.
Ku peigmiiss küsüss kavalast,
sõs vastust ankõ avalast.
Valõriih, valõraah, valõrallalaa,
sõs vastust ankõ avalast!
Seda laulu kuulsin ma 1963. a. 30. novembri õhtul raadiost saates, milles räägiti laupäeva veetmisest Saaremaal enne ja nüüd.
Sõnad olid küll samad, aga viis hoopiski erinev käesolevast. Samuti ei esinenud seal refrääni.

RKM II 173, 203 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolhoosilaul
(Noodid)

RKM II 173, 204 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimiiss läts vällä.
Vana tsõõrilaul
(Noodid)

RKM II 173, 205 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl Peetri linnas
(Noodid)

RKM II 173, 206 < Rõuge khk. - Kalev Kalkun (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli mina väikene mehekene
(Noodid)

RKM II 197, 446/7 (1) < Rõuge khk. < Järva-Jaani khk., Liutsalu k. - Regina Praakli < Oskar Kirbits (1965) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaeslapselaul.
:,: Väike ollin, ma es näe,
kos mo emä mateti. :,:
:,: Ilosa pikä pendrä pääle,
ilosa valge liiva ala. :,:
:,: Võõrasemä minno pes´s,
viis kõrd päeval vitstega. :,:
:,: Rist ei lase' rõnguta',
kääbäs käsi küünütä. :,:
:,: Uibost satte häielmit (õitepärg),
minu silmäst pisarit. :,:
:,: Minu silmäpisara'
om ku kullakibena'. :,:
Võrus sedä iks laaleti. A oll iks vana läti laul ollu.

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol´li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol´l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 227, 48/9 (5) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoiss oli suremas,
siist maailmast minemas.
Soo-oh vai suremas,
siist maailmast minemas.
Vanapoissi hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Soo-oh vai hauda panti,
väike viiul kätte anti.
Vanapoiss taht taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Soo-oh vai taiva minna,
Peetrus tõukas tagasi.
Kos sa tulet, vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Soo-oh vai vanapoiss,
sul ei ole taivan ruumi.
Vanapoiss lät´t põrgule,
tandsja takast järele.
Soo-oh lät´t põrgule,
tandsja takast järele.
:,: Hüpake ja karake,
küll ti põrgun palade. :,:

RKM II 227, 50 (6) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
:,: Vanapoiss keetis kaeraputru. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss ol´li pal´lu söönu. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.
:,: Vanapoiss kukkus lõhki surnus. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoisil aeti vitsa pääle. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss hakkas kepsu lööma. :,:
Aa-aa...
:,: Vanapoiss püüdis neiut kinni. :,:
Aa-aa-aitümi-taa,
aitümi-taa-vidirallallaa.

RKM II 247, 505/6 < Rõuge khk., Kasaritsa v. < Mõniste - Minna Kokk < Oskar Luts, 60 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kiuma Jakob, Kiumast peri
olli oru Reinu ori.
Refr.: hoost hoost kaljula
Ta teenis Valgjärve metsavahti,
sellest sai ta varsti lahti.
hoost hoost kaljula
Tema olli linnu putnu
ja neid puntsul sinna jätnu.
hoost hoost kaljula
Uratnik sis sinna toodi,
tegi asjast protokolli.
hoots hoots kaljula
Protokol sai Võrol viidus,
Jakobile pavesk toodus.
hoots hoots kaljula
Kas sa istud kolm kuud kinni
vai lased hennest p...pinni?
hoots hoots kaljula
Mees siis pingi pääle aie,
soldan tagaotsa kaie.
hoots hoots kaljula
Kui oli valu ära antud,
püksinöpsi kinni pantud.
hoots hoots kaljula
P... olli väegalt verrev,
nii kui vanal tuksil kirrev.
hoots hoots kaljula
Miina ütel: "Tuu ol hää,
et sa Võrolõ es jää.
hoots hoots kaljula
Vangi oles sinnu tapnu,
mure minnu maha matnu."
hoots hoots kaljula
Hõbeseekel lahti löödi,
seega hendäl pottõl toodi.
hoots hoots kaljula
Saadud Kasaritsa mees Oskar Lutsu käest, kes on minu naabril väimeheks 60 a vana.

RKM II 270, 86/7 (4) < Antsla l. < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k. - Reet Rõõmus < Minna Lindenberg, 71 a. Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaks mändi.
(Laul kahest vennast, kes hukati mõisnike poolt 1905. a. Võru tee ääres Nursis.)
Nagu vennad kasvasid kaks mändi,
mitte kaugel teineteisest.
Nagu vendadel neil olid kanda
ühed valud terve eluaja.
Omas elus mõndagi nad näinud,
oh, et nad ei mõistnud jutusta.
Küll neil elutormid võõrsil käinud,
küll neid piinas põudki januga.
Ei neid siiski jõudnud unustada
elutormid surmaunesse,
vaid nad pidid endid ohverdama
kahel õnnetuma vennale.
Siis, kui vend veel viimast korda
eluvõitluses ju vennal andis kätt,
hommikune tuuleõhk ka kandis
tasa männioksi männile.
Siis, kui seotud olid juba vennad
teine teise männitüvele,
kummardades painutasid männid
oma latvu lahkujatele.
"Jumalaga viimast kord!" vend hüüdis.
Kinni seoti vend ja vennale
siis veel käte asemel tuul püüdis
männioksa anda männile.
Nagu vennad nutsivad kaks mändi,
haavades nüüd valupisarad.
Nutavad, et pidavad nad kandma
oma süles surres langenuid.
Kui ju riisutud oli vendi elu,
puhkasid nad külma haua sees,
siis veel üksi männi okste vilus
kohin laulis leinates.

RKM II 270, 88/9 (6) < Antsla l. < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu - Reet Rõõmus < Minna Lindenberg, 71 a. Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rehelaul.
Kokko, kokko, koodikene,
rihe alla rihemihe.
Kas omma koodi teie kaena,
rihevarre vajaka?
Maha pessi musta rihe,
maha aie agana.
Es jää musta otsa pääle,
põhu põhja põrmandulla,
tahma tare lävele.

RKM II 287, 559 (14) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kikas ütel kanale:
"Kos me lähme magama?"
Pikk tee, pime öö,
kõlgus kaugel tuisat tee.
Tantsuviis.

RKM II 287, 559 (15) < Rõuge khk. < Tallinn - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See sama viis.
Neiu ütles peiule:
"Kos on minu armuke?"
Ei ole siin, ei ole sääl,
ta on kaugel võõral maal.

RKM II 290, 675 (4) < Rõuge khk., Lompka < Räpina khk., Moosikatsi v., Kauksi k. - Kristi Salve < Julie-Marie Abel, s. 1891 (1972) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/Andmeid lindistatud laulude kohta/
"Nüüd ma olen leeris käinud", "Üks rätsep sõitis Rasinalt", "Ühel emal kolm tütart" ja "Oi oi oi oi mõisapoisse" olid ringmängulaulud. "Tsilevirelilla, sina oled ilma" ja "Kulla ime, tsirgu ime" ei olnud mängulaulud.

RKM II 329, 43 (13) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui poisike olli, käisi õitsi. Teine laulis: "Kui laubaõhta lauluga"

RKM II 329, 62/3 (26) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ukse taga lauldi veel sünnipäeva ajal:
Ma seisan sinu ukse ees
ja mängin kandlega.
Kuis sa ei kuule kandle häält
kuis võid sa magada.
Oh ärka üles, ärka jo,
oh ärka magamast.

RKM II 329, 66 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. < Pindi - Ellen Liiv < Vilhelmiine Kroon, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku minu pulma olli, es kaasiteda enam.

RKM II 329, 67/8 (1) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oi, me laulsime seda:
Oh ma vaene, mis ma lätsi
joodikule mehel
joodikul saa nälgä nätä
ei saa enam tagasi.
Oh mu esä, oh mu imä
mis ti minno kasvatit.
Kas es võint mint jõkke heita
Või ka jõe kaldale
Hirvelehm oles imetanud
oma rõõsa piimaga. Ei ole meeles.

RKM II 329, 75/6 (1) < Rõuge khk., Kuklase k. - Ellen Liiv < Aliide Kuus, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse märdisandi
märdi omma kavvest tulnu
märdi küütse külmetase
märdi varba valutase
Perenaene naesukene
võta pirdu parsilt maha
kui ei ole pirdu parsil
lõika laest laastukest
Perenaine naesukene
astu alla aida poole
kõpsi alla keldri poole
märt ei taha pulliliha
märt taht pehmet põrsaliha
Seda lauldi ukse taga. Kui sisse lasti ja anti midagi, siis laulti:
Saagu sulle sada lammast
tuhat utepääkeist
must lammas muidugina
valge lammas vahepääl
kirju lammas keskeen
Sulu täüs suuri tsiku
paha täüs põrsakeisi.
Kui sisse es lasta, sõnuti:
Saagu sulle savitse latse
kia lätt aho pääle sitale.

RKM II 329, 98/9 (15) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus ma näe neit vaesit latsi
Kel ei ole isä-immä.
Lätvä ikken õlimäele
heitvä hindä põlvile
tahtva minna mere pääle
kus pümme ärä uputab
Püha vaim tull püüdma neid
Oma armsa võrguga.
Tormiga ja lainetega
tuule vastu võitleb seal
laevuke, kel hirmus häda
Kaalilea järve peal.
Lained tahtvad laiva katta
sõudjit merepõhja matta
aga Jeesus magas seal
magusaste padja peal
Jüngrid teda ärativad
Issand! Hukka läheme!
Kus on usk, mis teie vaevas
kui ma teie juures laevas
tuul ja meri, olge vait!
Vaikseks jäid nad sedamaid.
Sina Issand Jeesus tule
minu südamesse ka
kui ma ilma elumerel
pean sõudes minema.
Raamatust ei ole seda lugenud, ikka vanemad inimesed õpetasid.

RKM II 329, 121 (4) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See vanainimene kellega me karjan käveme laul:
Ei ole kuulta ollu veel,
ei Türgi ei ka Tatramaal,
mis mina ole tennü nüüd,
nüüd kahitse ma omma süüd.
Ei ole meelen änam, tuu ol´l nigu oma naise är tapnu või.

RKM II 329, 129 (1) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõtsa lätsi ma ja mõtsa lätsi sa,
mõtsa lät´s kat´s karujahimiist ka.
Oi, oi, oi aa, tirallallaa,
mõtsa lät´si kat´s karujahimiist ka.
Karu nägid sa ja karu nägin ma,
ja karu nägid kat´s karujahimiist ka.
Karu püidsid sa ja karu püidsin ma,
karu püidsid kat´s karujahimiist ka.
Karu lassid sa ja karu lassin ma,
karu lassid kat´s karujahimiist ka.
Nahka nülgsid sa ja nahka nülgsin ma,
nahka nülgsid kat´s karujahimiist ka.
Naha müisin ma ja naha müisid sa,
naha müisid kat´s karujahimiist ka.
Raha saied sa ja raha saie ma,
raha saie kat´s karujahimiist ka.
Viina ostse ma ja viina ostsid sa,
viina ostsid kat´s karujahimiist ka.
Purju jäid sa ja purju jäin ma,
purju jäid kat´s karujahimiist ka.

RKM II 329, 129/30 (2) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Võõrasema minnu pess,
viis kõrd päeval vitsuga,
mina jooksin uibu ala,
nagu oma ema mano'.
Uibust häierm tsilgati
minu silmist pissar juusk,
kõik nii silmapisara
läksid hõppõ kaarikasse.

RKM II 329, 130/1 (4) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma naksi kasuma,
naksi pattu tegema,
kui ma kaie puie pääle,
kaie puie lehi pääle,
kuis nee valge kõokese
tõiste sisen paistava,
nii om voonarahvas ka
patatsiide sean ka.
See om värss, seda ei saa laulda.

RKM II 329, 131 (5) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma näe neid vaeseid latsi,
kel ei ole' immä, essä,
lähtvä ikkõn õlimäele,
heitva enda põlvilõ.
Neil om himmu merde minna,
pümmen ära uppuda,
sis tulli püüdma püha vaim
oma armu võrguga.

RKM II 329, 132 (8) < Rõuge khk., Koke koolimaja - Erna Tampere < Marie Noormets, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See noorte meeste põlv siin ilmas
on neil väega halv.
Kui laupäiv õhtu läheneb,
sis viise nõgluva'.
Kui viisud saava nõglutus,
siis liisku heidava',
kos poole liisk näid juhatab,
nad sinna läheva.
Kas olgu laut või tsiapaht
na(d) üles roniva,
na(d) üles roniva.

RKM II 329, 147 (1) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Aliide Noortoots, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus käisid, väike Annake?
Ma käisin metsas kõndimas.
Kuis oled sa nii ehmatand?
Mind jänes põõsast ehmatand.
Kes on su juuksed sasinud?
Tuul on mu juuksed sasinud.
Talerillalla, talerallallaa
Tuul on mu juuksed sasinud.

RKM II 329, 148 (3) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Aliide Noortoots, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Leeris olen ära käinu,
latsepõlv on mööda lännu,
nüüd võin mina ehita,
omal nuurmiist valida.

RKM II 329, 152/4 (2) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks kuningatütar ja kuningapoeg,
kes teineteist tundsid
ja kurbuses nutsid,
et kokku ei saa.
Üks hirmus suur pahandus,
tüli ja riid,
mis vanemail juhtund,
see lastele raskesti
kurbuse tõi.
"Oh häda, et vanemailt luba ei saa!"
Nii õhkas noor ritter
ja kuningatütar
see kurbuse sees.
Siis kirjutab kuningatütar üks täht
sel kuningapojal
ja palub: "Oh tule
mu juure sel ööl!"
See järv, mis me vahel on sügav ja lai,
ta lainetab hirmsast,
et hõlpsasti üle
sest saada ei või.
Ma tahan kolm küünalt su pärast vee peal,
siis põlema panna,
et öösel näed tulla
just otse mu pool."
Kui kuningapoeg see kirja siis sai,
siis hakkas ta püüdma,
et korda võiks minna
see kardetav reis.
"Oh ema, oh ema, mu meel on nii halb,
oh lase ma tõttan,
et lahket meelt võtan
seal pärnapuu all." -
"Mu tütar, mu tütar ükspaini ma sind
ei lase küll minna,
vaid pead ka võtma
su noorema õe." -
"Oh ema, oh ema, mu õde on laps,
ta hirmutab linnud
ja nopib kõik lilled,
mis metsades on."
Lõpp ei tule meelde.

RKM II 329, 154/5 (3) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mis isa laulis.
Sääl vaikses kaselaanes
on ilus kõndida,
sääl jookseb ka üks jõgi,
mis kullast virvendab.
Sääl jõe kaldal kõndsin
ma armsa pruudiga.
Mu pruut see kukkus vette
mu süllest sügava.
Ta hüüdis: "Appi, appi,
mu kallim, päästa mind!"
Ei saanud ma taad pästa,
ta vajus sügava.
Sis rahvas juttu tõstis,
et pruudi tapsin ma.
Ringilaul ei olnud.

RKM II 329, 155 (4) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haanjamiis vidi lubjakive
kolme päiva Võrule.
Haanjamiis läks Tiganiku puuti
oma kolme kopkaga.
Sääl ta nägi silgupütti
poodisäksa leti iin.
Haanjamiis pallel poodisaksa:
"Esänd, luba tsorgata!" -
"Tsorka no tsorka, Haanjamiis,
oma leiva palakeist."
Seda laulu ma kuulsi juba oma vanematelt, aga kust ta alguse sai toda ei tea. Haanja oli väga vilets maa ja üks saksameelne kirikuõpetaja Hollmann oli kirikust kuulutanud, et annetage kolm kopiku Haanja näljaste jaoks.

RKM II 329, 155/6 (5) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukese sõitseva
Võõpsust potikuurmaga
Oi setukese nooremu velle,
oi setukese nooremu velle!
Looga kõrtsi kotsil na
tee pääl tüllü püürsiva.
Ivvo naksi roosaga
Pjotrat takah ajama.
Pjotra parsil pagõsi
jala' saina tugesi.
Ivvo nakas pallõma
Pjotrat halle häälega:
"Lepüme är hüväga,
läämi ruuna kaema."
Ruuna risu, mädänu
ol´l kuurma kraavi vidänu.
Poti katski põranu,
täutäl pun´n är karanu.
Ungavitsa' kar´usõ'
päälegi viil irvidi'
Paras, paras, tsäh, tsäh, tsäh,
kie käs´k minna kaklõma.
Tuut laulva tihti pulmaden ja piduden. Selle nurga alaline laul.

RKM II 329, 156/7 (6) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Amanda Juht, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vares vaga linnukene,
lendas linna uulitsale.
Ketra, ketra kelle ratas,
vanaeide vokiratas.
Villad vakas, takud lakas,
kotikangas kuke nokas.
Säält ta lendas katusele,
kõrtsimamma matusele.

RKM II 329, 162 (18) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus käisid väike Anneke,
kus käisid väike Anneke.
Samvaaleri, samvaalera,
samvaale-riile-rallalla.
Ma käisin metsas kõndimas
ja lilleõisi noppimas
ja leidsin poisi põõsa alt.
Tal alumane puul oli allitant
ja päälmine puul oli kopitant.
Sis panni teda põllele
ja viisi kodu kambrisse.
Sis vahetin teda varsaga
ja kahe kõrvi ruunaga.

RKM II 329, 162 (19) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s illus mõisa Eestimaal
Samvaaleri-samvaalera,
samvaale-riile-rallalla.
Sääl suure jõe kalda pääl,
sääl elas äiapapake
ja papal kena tütreke.
Kes tütart tahab kosida,
see peab rikas olema.
Sis juhtus ühe korraga
üt´s rätsepp londin kõrvaga.
Sis neiu vastas vihaga:
"Mis tuled sa mind pilkama?
See tüdruk minu teenija,
see võid sa endal kosida."

RKM II 329, 164 (21) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma ole üksi vanake
ja kodu jäänud lambake.
Ei minu änam sallita,
ei mulle kosja sõideta.
See pole muud kui oma süüd,
mis mina tegi rumalas.
Kui poisid ööse hulkusid,
sis võti ma neid sõimada,
sis võti ma neid sõimada,
sis vihases nad moo pääl said
ja kirjudi mul kirjakest.
See kiri oli nõnda kirjutud,
et ma sai ära põletud.
Vahelaul: Tim, tim, tühi vaat,
vanapoiss oli vaadi seen,
võtsin punni vaadi eest,
vanapoiss oli vaadi seeh.
(Polkat iks löödi).

RKM II 329, 164/6 (22) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh kuis rasked on mu päivad,
seda kõik mu vennad näevad,
mind kui lindu püietakse
sagedaste müietakse.
Täna sai mind jääger näha,
püidis mulle tüli teha,
ütles, hurdad, minge sinna,
jänes kargas sinna, tänna.
Nahk ja pää saab teile antus,
liha see saab mõisa kantus.
Kui ma kuulsin seda juttu,
kargasin sis õige ruttu.
Tahtsin end küll ära peita,
koerad hoopis kaugel jätta.
Siiski nad mind kinni võtsid,
jäägri juure jälle tõtsid.
Kui mind jäägri juure tõstsid,
sadulasse varsti poosid.
Viidi mõisa herra ette,
pärast anti koka kätte.
Armas kokk, sa rasvamokk,
jääger om nii loll kui sokk,
võis ta hurdad hulluks jääda,
rahvas teda välja naerda.
Ma ei ole paha teinud,
orasel küll ole käinud,
haava oksi närinud,
nõnda mõtsa harinud.
Viimaks sündis suurem häda,
kui ta minu nahka nülgis,
tuhat tulist välja sülgis,
perast praevaagna pani,
küpsetas mind nagu hani.

RKM II 329, 166 (23) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Isa sõitis setumaale,
Petseri ja Pihkva poole.
Säält tõi suure sõidutäku,
see oli peris poja jagu.
Ema korjas muste villu,
vahetas ja kauples villu,
et saaks pojal vesti teha.
Naagli poodist toodi paelu,
nii et hobu kaksas kaela,
verevid ja valgid paelu
panti ümber vesti kaela'.

RKM II 329, 169/70 (5) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noor meremees.
Ankur nüüd üleval, purjed kõik pääl
ja kiiresti purjetab laev,
veel ahtrist kõlab me kapteni hääl,
ta käsklusi jagab meil sealt.
Refr. Laev laintele kergesti kiigub
ja rutusti edasi läeb,
tuul mastides, vantides ulub
ja kodumaa kaugele jääb.
Näe kurvalt ja üksinda föörmasti ees
on mõttes üks noor meremees,
tal süda on raske ja kurblik ta meel
ja silmad need läigivad veest.
Mul kodumaa randa jäi maha mu neid
ja saatma ei tulnudki mind,
kuid kodumaa sinule tuksub mu rind,
ma vaimus ka tervitan sind.
Kõik võõramaa lilled ja võõramaa puud,
ei iial need rõõmusta mind.
Mu Eestimaa neiu sul annaks ma suud,
ka hellast ma kaitseks sind.
Nüüd kaugele kannab meid lainete vool
ja kaugele puhub meid tuul,
siis kandke ka lained kord tagasi mind,
mu kallima kaenlasse veel.

RKM II 329, 180 (2) < Rõuge khk., Karaski k. - Erna Tampere < Ida Kalde, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjasel on piina põli,
ah kui ma ju meheks saaks,
vihm mind vihub, tuul mind tõukab,
ah kui ma ju meheks saaks.
Taat on rohkem küll aga ei tule ju miilde.

RKM II 329, 180/1 (3) < Rõuge khk., Karaski k. - Erna Tampere < Ida Kalde, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukese' sõitsiva' oll laul küll ja lauldi aga kust ma seda kuuli ei tea.

RKM II 329, 186 (10) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tantsumiis ei ole olnu', aga ringmängust võtsi iks osa. Kui seda lauleti, sis hakkas tants pääle:
Tali oli mööda minemas,
sui oli kätte tulemas,
toomingad ja õienupud
olid lahti minemas.

RKM II 329, 186/7 (1) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ol´ kohtõ, kus kutsuti mardis sante. Anti süvvä' ja juva', olli kõik üü kuun. Mängiti pilli ja lauldi. Märtisanti olli esimene, ku sisse lätsi.
Laskõ sisse märtisanti,
märtisanti,
märdi omma kaugõlt tulnu,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kasteheina.
Pilliruug, see pistis silma,
kastehain, see lõikas kaela.
Anti santidele raha, herneid, ube, kesvi ja villu. Perast peeti pidu. Enne olli märdisandi, sis olli katrisandi ja peran peeti pidu.

RKM II 329, 187 (2) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõri tetti selle lauluga:
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke,
lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Sis laulti vahele ja tantsiti.

RKM II 329, 187 (4) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukõsõ sõitsiva
Pihkvast potikuurmaga.
Uh setukese nooremu velle,
uh setukese nooremu velle!
L´oogi rihe kottal na
tii pääl tüllü pööriva.
Ivvo hakkas mõklima
Peetret päsmre peräga.
Seni ruuna' mädanü',
kuurma kraavi vidänu.
Potikõsõ põranu',
täütäl pun´n är karanu.
Vanemba' tüdriku lauliva' ja mi ka jälle ja nii ikka edasi. Enne mind juba ei tea, mis aost saadik.

RKM II 329, 188/9 (5) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätsi külla, lätsi, lätsi külla
kükakilla, kükakilla.
Alta aia, alta, alta aia
argikilla, argikilla.
Naksi liikma, naksi, naksi liikma
tare poolõ, tare poolõ.
Illu liikmä, illu, illu liikmä
läve poole, läve poole.
Krõõt mu kulla, Krõõt mu, Krõõt mu kulla,
kabõjanõ, kabõjanõ.
Ava mullõ, ava, ava mullõ
ussõkõista, ussõkõista.
Et võiks sinnu, et võiks, et võiks sinnu
üssätädä, üssätädä.
Veedükõnõ, veedü, veedükõnõ
mutsahtada, mutsahtada.
Käsi kodo, käsi, käsi kodo,
kar´a tsura, kar´a tsura.
Ennemb mina makkan, ennem mina makkan
kivi kõrval, kivi kõrval,
kui üte, kui üte halva poisi kõrval.
Kivi ei kisu, kivi, kivi ei kisu,
känd ei kaku', känd ei kaku',
poiss ei jäta, poiss ei jäta
putumata, putumata.
Tuut laulime sandin kah. Laul olli varem - vanematest tüdrukutest joba olli opitu.

RKM II 329, 192/3 (13) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardis käve poisi ja tüdruku segi.
Laske sisse mardisandi',
mart on tulnu kavvõlt maalt,
läbi suu sipa-sapa,
läbi laane lipa-lapa.
Naid salmõ olli rohkõmb, aga nüüd om kõik pooligu. Pill olli kah määnegi üteh, ku es ole pilli, sis lasi tuut laulujoru. Sisen lauldi ja karati tandse. Kes ol´l jutumiis rohkem, tuu tekk pererahvaga nalja. Nuu jäl anni ka mida. Kõiki anti. Tuu olli tuu mõte, et saas simmanni tetä jälle. Tuu olli kokkutuleki alus, üteldi sandipido. Kate' sandi' är käüti, sis saadi tuut vilja, tetti õlut. Anti raha ka. Tolle iist osteti viina, biskviiti ja kompveki. Kel enne suurem ruum oll, sääl tetti är tuu nali, kus rohkem noorempid peres ol´l.

RKM II 329, 196/7 (1) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardin käüti küll. Karvupidi kasuk sälän ja määne laudlina üle. Käüti nii kui mõnõ kõrra jõuti, oman külan ja kauembahe ka. Rebäse külla sai käüt.
Laske sisse märdisandi,
märdi tulnu' kaugelt,
üle suu sumpa-sampa,
läbi vii vimpa-vampa.
Pilliruug, sii pistis põue,
kastehain, sii lõikas kaela.
Perenaine, naisukene,
võta võti vaja otsast,
astu alla aida poole.
Märt toob sulle karjaõnne.
Üt´s ol´l isa ja tõnõ ema. Neil ol´l kott. Anti vilja, mõni andsõ ernit. Perast teiva mõne pidukõsõ, üteldi - sandipidu.

RKM II 329, 200/1 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Tilgu k. - Erna Tampere < Leene Paal, 88 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdil küüdse külmetase,
märdi varba valutase,
märdi omma kavvõst tulnu,
märdi varba valutase,
märdi küüdsõ külmetase.
Ava usse, Annekenõ,
tõsta linki, Liisokenõ,
märt taht minna sooja tuppa.
Märdi tul´l iks mäe otsast,
märdi kaiva kadastikust.
Edimält tantsõva', kui sisse lasti, sis jälle laulsiva'.
Aitüma, peremehekesele,
kes lask märdi lämmele,
andsõ omma sängükese,
säädse omma lavvakese.
Laua pääl ol´l laululehe,
sängü iin om sõsara säng.

RKM II 329, 212 (21) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lätsi külla om üt´s Setumaa laul. Tuu tul´l vällä Setumaalt hiljaaegu, tuu es ole vana laul.

RKM II 329, 245 (19) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meie aigu lauldi harilika laule aga inne meie aigu - vanembide aigu - olli olnu erilitse alulu', mis lauleti jaani päeval, aga minu aigu olli nuu koorilaulu.

RKM II 329, 249 (4) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui mõisa mõtsan raoti puid
es tiia vana Kitse Rein.
Uutke, uutke küll ti näete,
kui saks tuleb, mis te saate,
omast palgast ilma jääte.
Kitse Rein ol´l metsavaht.

RKM II 329, 249/50 (5) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sa oled sündind talulat´s,
kus võib sust saada nii suur saks,
et pükse hakkad kandma sa
ja pitte, pitte käima ka.

RKM II 329, 251/2 (9) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ema minnu kiigutas
ja ütles sõjamees.
Ei ole ma joht sõjamees,
vaid hällis magaja.
Kui üt´skõrd suures saie ma,
sis pidi minema.
Sis tuudi kiri mõisast mul,
et loosi tõmbama.
Kaks tohtrit ja kolm velskerit
mu ümber seisiva.

RKM II 329, 252/3 (12) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Perenaises ma ei taha,
perenaise põlv om paha.
Hommikul, kui kukk teeb hääle,
algab päeva orjus pääle,
laota linu hais on paha,
mees see võtab ikka raha.
Keeda putru, küdsä vatska,
jahu olgu allalõ.
Õhtul, kui kõik teised voodis,
kraami lauda see on moodis,
võta kartult, kraabi mulda,
nii et küüdse löövad tulda.

RKM II 329, 253 (13) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pikne nakas tulõma,
maailm lät´s pümmes minema,
kuid perast pikset paistab päiv
ja väega eredalt.
Rõõmusta ellu seni kui elat viil,
ei hauapõhjast enam kosta su hääl.
Meil pini' haukva oravit
ja jänesit ja rebasit
noid susse ei putu sukugi,
mis suu pääl karglõsõ.

RKM II 329, 253/4 (14) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõitsin üle Soome silla,
Soome sild see ragisi,
Soome sild see ragisi,
aluspalk see pragisi.
Alerii, alerii, allalla,
alerii, alerii, allalla.
Sõitsin äia trepi ette,
teretasin äiapapat:
"Tere, tere, äiapapa,
kas on kodus teie neiu?" -
"Ei ole kodus meie neiu,
ta läks kaevust vetta tooma." -
"Kas võin sõita kaevulõ?" -
"Jah, võid sõita kaevulõ." -
"Tere, tere, Õie neiu,
kas sa lubad mullõ tulla?
Suurt tööd ma sul ei anna,
suvel sukka kududa,
talvõl lõnga kedrata.
Suvel söödan suhkruga,
talvõl tatrapudruga."

RKM II 329, 255 (16) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Linda Männiste, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma näe neid vaesit latsi,
kel ei ole emma, issa,
lähtvä ikkõn õlimäele,
heitva enda põlvili.
Lugege latsõ, laulge latsõ,
andkõ kitust loojale,
armsalõ isäle,
patatsõlõ pojalõ.

RKM II 329, 261 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Linda Junno, 57 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukõsõ sõitseva' mäleta jo latsest peast imä ja tädi laulseva.

RKM II 329, 265 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Lätsi külla" laulsi külanoore'. Tädi joba ka laulsõ ja imä.
"Haanja miist" jo latsen kuulsi. Mul ol´l tsõdsemiis käve kah setotaman. Väike maa ol´l ja obese pidas, sis käve setoks. Ta laulse ka naid setu laule. Aga ega nii meid es huvita. Me tahtsime noid laule, mis Rinne laulse.

RKM II 329, 280 (3) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Emilie Kõiv, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuulge no vennad, mis ma hüüa,
aidake mul hobu osta.
Trullai ruudi rallalla,
trullai ruudi rallalla.
Ma taha tamme kosja minna,
Villa Liisal viina viia.
Ma võta endal sääntse naise,
kes mul keedab sokolaati.
Kummi kingad, kuldsed nupud,
sakilise sukaseere'.
Sitsi'ga nitid, siidi kleidid,
atlassiidi aluskleidid.

RKM II 329, 280/1 (4) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Emilie Kõiv, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Väikene olli es ma's näe,
kunas ema kuuli.
Võõrasema minu pess
viiskõrd pääväl vitsuga.
Aie minu uibu ala,
uibu ala vitsu tuuma.
Uibust satte häirmit,
minu silmist pisarit.
Sis ma lätsi matusõlõ
uma imä haua pääle. -
Uma imä, nüüd ma kaiba,
mis mul tegi võõrasema.
Tule üles, emakene,
võta minnu kaisukõistõ,
võta lippõ livvakõistõ
mõsõ suu mant surmahaisu,
muu mant mullahaisu.
Taat laulse joba mul vana-vanaema. Taa ol´l pikk laul, aga ma enam ei mäleta.

RKM II 329, 290 (28) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siin olli niisugune komme, et kes ära suresi käüti valvaman. Mu mammal ol´l noid raamatu laule pää täüs ja ta opas latsile kah. Vanem tütar võis ka öö otsa ütelda noid laulusõnu, tal otsa es lõpe.

RKM II 329, 291/2 (30) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Väike olli es ma näe,
kos mu ema mateti,
valge liiva mäe pääle,
halja haina turba ala.
Karjas käisi leisi ma
oma ema matuse.
"Emakene tõsta' pää,
mina tõsta turba." -
"Ei ma jõvva pääd tõsta,
ei sa jõvva turvast tõsta." -
"Nüüd ma kaiba oma ema,
mis mul tegi võerasema,
võerasema minnu pess
viiskõrd päeval vitsuka.
Võerasema minnu ai
uibu ala vitsu ot´sma.
Nii ma lätsi uibu ala,
nii ku uma ema manu.
Uibust sate häiermit,
minu silmist pisarit.
Kõik mu silmapisara
sattõ hõpõ karikalõ."
Emal hauda kaivõti,
arm ala lamõsi.
Ema viidi teed pite,
arm aste tii viirt pite.
Ema hauda panti,
arm karel ümbre haua.

RKM II 329, 293 (2) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Alma Prants, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Katskümmend aastat olen ma
siin Eestimaa pääl õitsenu.
Ma õitse nii kui roosilill,
mu õitsemise aig sai täis.
Kui tulli külma talvekuu,
novembre esimene päev,
sis läksi loosi tõmbama,
mu vend iks ühes minuga.
Kui nummer esimest tõmbsin ma,
sain ausat kroonut teenima.
Üt´s asi, mis mind kurvastab,
et kodu jäi minu pruudike.
Mul isa surri noorelt ära,
mind ema üksi kasvatas.
Tä hoitis tulest, hoitis viist
ja palus jumal'at mu iist,
et jumal targa meele looks,
et õlut, viina ma es juu.

RKM II 329, 294 (4) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Alma Prants, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu kuldne päike kadunud,
mis ilma valgustab,
ja hiilgav valgus kustunud,
mis mind nii rõõmustab.
Üt´s aig täis kurva mälestust
om jälle alganu,
nii heledast kui paistis kuu
seal taivalaotuses.
Mul jooksvad valu pisarad
ja nuttes kaibab suu,
oh kuldne aig ja paradiis,
kus oled jäänud sa.
Kos om su lahke lauluviis,
mis mängsin kandle pääl.
Ma õnnemeren ojosin,
ei tormi kartnud ma
ja armurüppe vajusin,
sääl uinusin magama.

RKM II 329, 349/50 (1) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts illos mõisa Eestimaal
sääl Emajõe kalda pääl.
Sääl elas aida papake,
tal oli ilus tütreke.
Kes teda tahas kosida,
see peab rikas olema.
Siis juhtus ühe korraga,
üks kingsepp londis kõrvaga.
See tuli tütart kosima
ja omal naiseks vedama.
Siis preili vastas vihaga,
miks tuled sa mind pilkama.
Noort kindralit ma armastan,
ta üle väga rõõmustan.
Siis kingsepp jättis vihaga
küll preili jumalaga.
Ja talutütrel rutuga
ta sõitis kosja nobedalt.

RKM II 329, 368/9 (2) < Rõuge khk., Abi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Bernhard Säde, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Trolla poiste laul.
Algusosa võetud ühest vanast laulust. Sellele juurde luuletas Trolla Peeter oma külaelu ja -inimeste kohta umbes 60 aastat tagasi. Kui laul valmis sai, peeti Trolla küla pidu, kus seda esitati.
Laul vt. Mgn. II

RKM II 329, 369 (3) < Rõuge khk., Abi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Bernhard Säde, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma laupäeva õhtul lauluga
lään oma pruuti vaatama.
Mu tee lääb läbi metsade
ja läbi lillepõõsaste.
Kui kallima juure jõuan ma,
siis ukse vallal palun ma.
Ma kahekesi kalliga
lään ühte sängi magama.
Kui külm on sul, siis ütle mul,
ma teki peale katan sul.
Kui madalamb on sinu pea,
siis kätt sul kaela alla sean.
Tule tagasi, tule tagasi,
tule laupäeva õhtul tagasi.

RKM II 329, 371/2 (5) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kikas ütel kanale,
kos me lääme magale,
harjusele, õrre pääle.

RKM II 329, 396 (23) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Julge mees hoopleb:
Kas tulgu tonta tuhandeid
ehk sarvilisi sadandeid.
Ma kõik võidan viina võimul
purustan neid püssi paugul.

RKM II 329, 396/8 (24) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsooru mehe laul. Seda ei lauldud, vaid loeti.
ol´l illos kevväi,
mürist välkü lei.
Hain haljas kasvi
korgen üli põlvi.
Ma käve karjan,
jänes kapstit sei
ja suuril silmil
vahtse taevavõlvi.
Ja pajukoorest vilepilli tei
ja kivi otsin kässi laoti
ja karja haavalehti süüma vei,
kui lähikesen mõtsa raoti.
Ja kusikukla pessi käsi laoti
ja kui sis rõõmu pääle karja näi,
sis pessi musti tarka karja peni.
Tä hürisi ja rabeli mu iin,
a ma pei kõvasti tad hannast kinni.
Ja vaese pini silma' olli viin
ja vahel halvu päivi on ju ikka,
kuid elol siski joht es ole vika.
Sääl tetti tüüd,
sääl mõtsu häöteti
ja suure lagendiku saiva näta,
kus talvel rahvas hao ära vedi,
kui külm ol´l kõvas tennu mülke ja mättä.
Ju mitu aastat tuust on sellä takan
ma mitu ilmanukka läbi käunu.
Tuu ilu aim ja rõõm om ammu mokan,
laul laulu järgi meelest ära lännu.
Ja harva, ku lää kodu mõtsast läbi
nuu sama laululinnu
tialase mu ümbre linnavad.
Ja nakkas süamel valus, rasse
ja egaüts neist ütel omal keelel:
Mis lätsid ära, põlassid sa meid,
misjaos kitsas peid sa mõtsa teid,
kunas tagasi viil tulet, veli.

RKM II 329, 398/9 (25) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Väikene olli, es ma näe,
kui mul kooli ema-esä.
Karjan käisi, löisi ma,
kohe mateti mu ema.
Valge Liivamäe sisse,
suure halja kääpa ala.
Emakene, tõsta pääd,
mina tõsta turbakeist.
Rist ei lase ringutä,
kääbas kässü küünita,
rist on rasse rindu pääl,
kääbas rasse kässi pääl.
Mina kaiba oma emäl,
mis mul tegi võõras ema.
Võõras imä minnu pessi
viis kõrd päivas vitsuga.
Võõras imä minnu kässi
uibuaida vitsu otsma.
Mina lätsi uibo manu
nii kui oma ema manu.
Uibust satte häiermit,
minu silmist pisarit.
Kõik mu silmapisara
sattõ hõppõ kaarikalle.
Ema viidi ussest vällä,
arm lasti aknast välla.
Ema viidi tiid piten,
arm tii viirt piten.
Ema hauda kaeveti,
arm ümbre kareli.
Ema hauda panti,
arm alal lamesi.

RKM II 329, 399/400 (26) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoisi laul.
Üts vanapoiss ma olen ilmas
nii rahuline rändaja,
kuid siiski tütärlaste silmas
nii kui üts kurjategija.
Neil tihti süda täis,
sõimavad mind vanapoiss,
mis ootad ja kardad,
kui sa ei võta naist.
Kes vanapoistest neiu noore
viil mõrsjaks endal meelita.
Ma sellel soovin teise poole,
kes tema silmi kriimustab.
Siis maial paras palk
see noore naise malk,
mis meelitades maksab,
tad meheks õpetab.
Siis tuleb õnnetumal meele
see endne kuldne eluviis.
Ta sala, kartes astub teele,
jalg õnnetumat kõrtsi viib.
Ta oleks rõõmus seal,
silm viibib ukse pääl.
Sääl kärkimisel kostab
ta naisukese hääl.

RKM II 329, 400/1 (27) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haanja mees.
Haanja miis vedi lubjakivve
kolm päiva Võrule.
Haanja miis läts Tiganiku puuti
uma kolme kopkaga.
Tsorka, tsorka Haanja miis
oma leivapalakest.

RKM II 329, 401 (28) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke.
Lossihärra ainus tütar
oli minu armuke.
Õhtul võtsin kandle kätte
sammusin siis lossi pool.
Lossi aken seisis lahti
minu kallim laulis seal.
Aasta peräst läksin jälle
seda sama tutvat teed.
Lossi aken seisis kinni,
sääl ei laulnud ükski hääl.
Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl.
olen lahti ilma vaevast,
tule nüüd mu juure sa.
Teistel armastus on magus,
meil on viha karikas.

RKM II 329, 402 (29) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu isamaa armas,
kus sündinud ma.
Sind armastan ma ikka
ja kiidan lauluga.
Ei seedrid, ei männid
ei kasva siin maal,
vaid siiski kenad männid
ja kuused - kased ka.
Ei hõbedat - kulda
ei leita me maal,
vaid viljakandvat mulda
on leida igalt poolt.
Oh õitse veel kaua
mu isade maa.
Sa maa, kus palju rahvast
ja vaimuvara ka.

RKM II 329, 402/4 (30) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jänese õhkamine.
Oh kui rasked on mu päevad
seda kõik mu vennad näävad.
Mind kui lindu püüetakse
sagedaste müüetakse.
Täna sai mind jääger näha
püüdis mulle tüli teha.
Ütles, hurdad, minge sinna,
jänes kargab sinna-tänna.
Nahk ja pea saab teile antud,
liha see saab mõisa kantud.
Kui ma kuulsin seda juttu
kargasin siis õige ruttu.
Tahtsin end küll ära peita,
koerad hoopis kaugel jätta.
Siiski nad mind kinni võtsid
jäägri juure jälle tõtsid.
Viidi mõisahärra ette
peräst anti koke kätte.
Küll ma kokke palusin,
haledasti ulusin.
Armas kokk, sa rasvamokk
jääger on nii loll kui sokk.
Võiks ta hurdad hulluks jääda,
rahvas teda välja naerda.
Ma ei ole paha teind,
orasen küll ole käind.
Haavaoksi närinud
metsa nõnda harinud.
Siis veel sündis suurem häda.
sest et kokk ei kuulnud seda,
poos mind üles varna otsa,
naha see ta viskas mõtsa.
kui ta minu nahka nülis,
tuhat tulist välla sülis.
Viimaks praevarda panti,
küpsetas mind nii kui hani.
Jänes lavva pääle toodi,
õlut tema terviks joodi.

RKM II 329, 404 (31) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laulik unustas vahepeal, kuidas laulu sõnad edasi on ja ütles: Säält kotusest võeti nagu kinni.

RKM II 329, 404/5 (32) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts illos mõisa Eestimaal
sääl suure jõe kalda pääl.
Sääl elas aida papake
ja papal ilus tütreke.
Kes tütart tahab kosida,
see peab rikas olema.
Siis juhtus ühekorraga
üks kängsepp londis kõrvaga
Ta tahtis tütart kosida
ja palus luba küsida
Siis preili vastas vihaga,
mis tuled sa mind pilkama.
see tüdruk minu teenija
taad võid sa omal kosida.
noort kindralit ma armastan,
ta üle ennast rõõmustan.

RKM II 329, 405 (33) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts jahimees läts välla
sääl kasemetsa pool.
Tal tee peal vastu tuli
noor ilus tütarlaps.
Ta teretas ja hüüdis:
kus pool su mõtted on´.
Kus muial on mu mõtted
kui kasemõtsa pool.
Siis võttis noormees sõrmest
sääl kuldse sõrmuse.
see kinkin mina sulle,
jää pruudiks minule.

RKM II 329, 406 (35) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma ükskord naise võtan,
sis ma talle ette ütlen.
Ega laupäe õhtu sa
pead mu piipu pesema.

RKM II 329, 407/8 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Noortauts, u. 55 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ants läks metsa Mannikesega,
karjamaale marju korjama.
Mann läks tasa häbelikult ees,
Antsuke tal kõneles.
Oh mu magus Mannike,
anna mul üks musike.
Ja kui võtta tahtis ta,
hakkas Mann siis vastu rabelema Antsule.
Ants sis hakkas rohkem rabelema,
viimaks kukkusivad murule,
marjad korjas ta siis Mannile.
Mis sa tegid Antsuke,
nüüd ma kaeban mammale.
Siis sa seda ette tead,
et mind naiseks võtma pead.
Ta-ra-raa, ta-ra-raa...
Ants lõi aga suhu sigari
ja sis ütles Mannil nii:
Oh mu magus Mannike,
ära kaeba mammale.
Mamma muidu pahandab,
käseb tuua vitsakimbukese Mannile.
Sellepärast armas Mannike,
ära räägi seda mammale.
Nii läks mööda mitu, mitu kuud,
lehitas ju olid puud.
Siis aga juhtus äkitselt,
et jäi haigeks Mannike.
Ants lask' jalga kaugele,
Mannil sündis tilluke.
Mann sis teda tasa kiigutas,
mamma käed need olid rusikas.
Ja kui mamma hakkas taplema,
vastas Mann tal lauluga.
Miks mind lasid minna sa
üksi metsa Antsuga.
Ants see musi andis mul,
asi sündis üsna kogemata.
Musit võeti üsna lugemata,
ei ma teadnud, et asi lõpeb nii.

RKM II 329, 409/11 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laul viisil "Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt..."
Ma mäletan, kui karjas käisin
kord naabri Manniga.
Vaat siit veel alles välja paistsin
ma õige kavaleerina.
Meil oli kotis leib ja silk
ja Manni laulis nagu kilk.
Oh Jaanike, kui kasvame,
sis kahtlemata abiellume.
Mann hoidis sigu, mina lambaid
ja naabritalu sa vasikat.
Kui leidsime üksteisel vigu,
sis näitasime rusikat.
Mind sõimas Mann: "Sa oled konn,
üks pisikene poisipõnn."
Ma vastasin siis: "Mannike,
sa pühi puhtaks oma ninake."
Siis nühkisime koolipinki
ja õppisime aabitsat.
Mann kandis taskus juba sminki
ja pruukis puudrit tolmavat.
Me aitasime teineteist,
ei kumbki kinni jäänud meist.
Kuid juba võisin märgata,
Mann õppis mulle silmi tegema.
Nüüd mööda kõik need armsad ajad,
Mann linna läks tudeerima.
Ja vastu tulles on tal häbi
ka mulle tere ütelda.
Ei enam juttu tee ta seast,
vaid kannab vormimütsi peas.
Tal on nüüd teine taktika
ja tubli kabinetipraktika.
Ta kannab kõrgeid Poola kingi,
joob viina "Linda" kohvikus.
Teeb sagest restoranis ringi,
klaas nina all ja sigar suus.
Kui jõvvab õhtutunnike,
kaob kabinetti Mannike.
Lööb flirti linnahärradega
ja mina elan mälestustega.

RKM II 329, 411 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olen vaene vanapiiga,
mehed tegid mulle liiga.
Üksi pean nüüd elama,
võersilt leiba hankima.
Tundmatu mul ilma lõbu,
mul ei ole kuskil kodu.
Ühtki last mul pole ka,
kes mind jääks kord leinama.
Tulikuum on minu süda,
poisid lollid ei tea seda.
Ainult noori otsivad,
kes neid aina pügavad.
Surm kui lõpetab mu vaeva,
süüta neitsi, ma saan taeva.
Vanapiiga taeva tui,
vanapoiss on põrgu nui.

RKM II 329, 411/2 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tornikellad valjust hüüdvad,
üht surnut täna maetakse.
Ja peale selle surnu matmist,
üks noorpaar laulatatakse.
Pruut oli valges pulmakleidis
ja kinnikaetud looriga.
Aga peigmees ju mustas leinariides
jo altari ees oli teisega.
Peig tahtmata lööb silmad sinna,
kus seisis surnu kirstuga.
Siis põlvili ta langes maha,
teeb palved iseeneses.
Oh anna andeks, armas neiu,
et maha olen jätnud sind.
Seda sundis kõik mu vali isa,
et teisega saaks laulatud.
Pruut kuulis kahvatunult sõnu
ja ütles oma peiule.
Oh noormees, noormees, tõuse üles,
ma vabastada tahan sind.
Ei taha soga ühendada,
kui kallim hauda kantakse.
Suur tänu, kõrgemeelne neiu,
et vabastanud oled mind.

RKM II 329, 413/4 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lepa varjul seisab veski,
vesi kohiseb ta all.
Kuuvalgel istub rändur,
tasa kuulatab ta seal.
Tasa avaneb siis aken,
väike käeke tervitab.
Kohe kingib rändur musi
armsamale salaja.
Juure hiilis tasa ema,
katkestades kõnelust.
Suleb vaikselt tasakesi
akna koltund raamid ta.
Tüdruk, sulle seda ma veel ütlen,
täna ma veel viimast kord.
Rändurpoissi sa ei tohi
armastada tänasest.
Varasel ööl ao valgel
ühel suisel hommikul
leidis blondpea veskineiu
armastatud surnuna.
Kalmistule kanti kahte
igavesti puhkama.
Kahte armastavat südant
katab raske mullapind.
Vanemad ei tohiks eal
laste õnne segada.
Laste sõnad jäävad neile
eluks ajaks südame.

RKM II 329, 414/5 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Võru gümnaasiumi poiste tehtud laul:
Gimnasist ka noorukene,
üks, kaks, kolm,
lapse ilmal tõi.
Ei ta söötnud, ei ta jootnud,
jõkke viskas ta.
Võru linna kalamehed
kalu püüdsivad.
Kala püüdes võrku tuli
väike surnud laps.
Pühapäeval kiriku kellad
hüüdsid haledalt.
Noort ja ilusat gimnasisti
vangi viiakse.
Tema järel nuttes sammub
vana imake,
üks, kaks, kolm.
Ära nuta vana ema,
sul jäi kodu viis.
Nende jaos ka sõdurit
veel igaühel kuus.
Üks, kaks, kolm,
sõdurit veel kuus.

RKM II 329, 415/7 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl vaikses kaselaanes
on ilus istuda.
Kus kasvamas kõik kased
ja lilled hulgana.
Sääl jooksis ka jõeke,
nii sügav tasane.
Kord kallimaga istsin
ma jõe kaldale.
Minu kaenlast kallike
seal kukkus laentesse.
Vood võtsid teda vastu
ja kandsid merele.
Üks kalamees ta oli
veel päästnud viimati.
Ta ruttas kiirel sammul
veel sinna tagasi.
Kuid sealt ei leidnud enam
mind mitte neiuke.
Mis otsit vaene neiu
siin tühjas paigas veel?
Ma otsin peidu taga,
ta pärast murres ma.
Oh tea, sa vaene neiu,
sinu peig on vangis ju.
Ta seal on sinu pärast
nii kurb ja õnnetu.
Ta ruttas vangihoone
ja peigmeest tervitas.
Ja rõõmsasti nad ühes
siis kodu läksivad.

RKM II 329, 423/4 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Roosi istus vangitornis,
aeg oli igav oota.
Nägi peigmeest kõnnivat
mööda mereranda.
"Kulla peigmees, kallis peigmees,
lunasta mu välja."
"Minka ma soo lunasta,
mul ei ole raha."
"Sul on koton kolm ruuna,
pane üks neist pandiks."
"Ennembi ma Roosi jäta,
kui ma oma ruuna anna.
Roosi viias mehele,
ruuna saab mul elu ias."

RKM II 329, 424/5 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pea õitsvad roosid,
pea õitsvad lilled,
pea õitseb üks lill -
ära unusta mind.
Ma ütlen veel üks kord -
noorus on ilus aeg,
noorus ei tule iial tagasi.
Ei tule, tule ta,
iial ei tule ta,
noorus ei tule iial tagasi.
Ma armastan üht neidu,
kes mul nii armas.
Ma armastan teda
aja viitmiseks.
Ma ütlen...
Meil kasvab üks viinapuu,
kellel on marjad,
neist marjadest jookseb
välja magus vein.
Ma ütlen...

RKM II 329, 425/6 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ladus laupäev jõudis kätte,
ootsin õnnist õhtukest.
Tuli õhtu, tõusis mõte,
tarvis kodust kõndida.
Hüüdsin sõpra üle õue:
"Sõber, tule siia sa!"
Sõber tuli läbi laia
pika talutänava.
Küla õue sisse astus,
Polla hakkas haukuma.
Isa hall ja ema vana
üksi lävel istusid.
Keset muru tantsis
kena lõbus seltsike.
Lahkesti meil luba anti
ringi sisse astuda.
Rõõmsast ringi käima panti
neiud noorte poistega.
Laul nii ilus,
mäng nii mahe
tungis mulle südame.

RKM II 329, 426 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Läänemere vaiksed lained
kandvad leinahääli kodurannale.
Isamaale nuttes teada andvad
valust...
Kes see Eesti rahva hingevalu
lahutanu lahke lauluga?
Tema laulus elab taevatõde,
arm ja truudus heljub otsata.
Eesti ööbik, miks ei Eesti salu
andnud talle aset hingata?
Tema laulus elab taevatõde,
arm ja truudus heljub otsata.

RKM II 329, 427 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õrn päike varsti loodel,
ju puhkama poeb ta.
Paat liigub, libiseb voodel,
oh liigu, liigu sa.
Kui esite aeru ma võtsin,
siis noor veel olin ma.
Siis rõõmuhelk ehis mo käike
ja lõbust laulis suu.
Jõeveere varju vaova,
voog voogu taga aab.
Nii kiirelt tunnid kaovad,
rõõm, noorus otsa saab.
Nii rahulikke sõudjaid
näeb palju isa silm.
Surm ootab kaldale jõudjaid
ja nooreks jääb maailm.

RKM II 329, 427/8 (1) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ellen Kisand (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa peal
leidsin lille, mis nii ilus,
et teist sarnast polnud seal.
Lille ilu ihaldades
ligemale astusin.
Kätt ju välja sirutasin,
tahtsin teda noppida.
Aga rohust roomas välja
uss ja ütles minule:
"Ära ligemale astu,
ei ta õitse sinule."
Toomepuu peal laulis ööbik
ja ta ütles minule:
"Astu aga julgelt ligemale,
ta just õitseb sinule."

RKM II 329, 428 (2) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ellen Kisand (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Umbes 50 a. tagasi lauldi:
:,: Oot-oot-oot-oot las mul minna
pruudi juurde Tartu linna. :,:
:,: Minu pruut on mulle armas,
pisike ja väga kärmas. :,:
:,: Ostan talle suvimaja,
priimuse ja pudrupaja. :,:

RKM II 329, 431/2 (7) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kikas ütel kanale,
kus me lääme munele,
pikk tee, pümme öö,
kõlgus kaugel,
tuisand tee.

RKM II 329, 442/3 (14) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siinne rahvas laulis Setu laulu "Setukese sõitsiva" ja "Lätsi külla". Setu esi olli laulnu. Nondelt pärandetu. Juba 20-ndal aastal lauldi. Setu olli tolle setu nimega rahul. Es põlga toda. Veri iks on paksem ku vesi, aga egas saa ütelda, et noid halvasti koheldi.

RKM II 329, 448/9 (16) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Setukese sõitseva
Võõpsust potikoormaga.
Seni ruuna mädanu
olli kuurma kraavi vidanu.
Poti katski puranu,
täütä punn är´ karanu.
Võõpsu linna tsurakese
itsitava päälegi.
Paras, paras, tsähh-tsähh-tsähh,
kes käsk minna kaklema.

RKM II 329, 459 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütl imäl kolm tütart,
kõik nad üte ilusad.
Üks neist ketras, teine kudus,
kolmas siidiiskija.
"Luba mulle seda tütart,
kes on siidiiskija."
"Ei ma luba seda tütart,
kes on siidiiskija."

RKM II 329, 460 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Istsin Koiva jõe kaldal,
vaatan laintesse,
mõtlen kallima peale,
kes on kaugel siit.
Loodus ehib kallast
toome õitega,
äratab mu rinnus
kurbust sügavat.
Mõne aasta pärast
Koiva kalda peal
:,: murran toome õisi,
viskan laintesse. :,:

RKM II 329, 461 (11) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanapoiss oll suremas,
hing oli põrgu minemas.

RKM II 329, 464 (1) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kulla imä, tsirgu imä,
kosja umma kua taka.
Kulla tütär, tsirgu tütär,
kutsu nima tare manu.
(Rohkem ei mäleta.)

RKM II 329, 464 (2) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene valge jänes,
kevajäne kerge jänes.
Lätsi mõisa nurme pääle,
säält tuli küti kümnekesi,
saksa sõidi seitsmekesi.
Lasti püssi piu ja pau,
haavli joosi viu ja vau.

RKM II 329, 464/5 (3) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tahtsin teile ütelda,
kuis läks neiu kõndima.
.................................
Aasta pärast neiuke,
lät´s jäll mõtsa kõndima.
Oh, kuis ilus-armas,
kui neiu kõndis puie vilus.

RKM II 329, 484/6 (29) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäev - käüti märdisandil hobuse-reega. Käve küla piten. Ukse taga laulti:
Laske sisse märdisandi, märti-santi,
märdil küüdse külmetase, märti-santi,
märdil varba valutase, "
märt om kaugelt siia jõudnu, "
Astu alla aida poole, "
märt ei taha tsialiha, "
märt ei taha pulli puusaliha, "
vana kiro kintsuliha "
(Laulik mäletas lünklikult mardisandi laulu.)
Kui katrid käisid, laulsid sama laulu, ainult märdi asemel katri.
Siis lasti mardi sisse. Tantsiti. Pillimees oli üten. Sandid olid moonutetu, kaldsu sel´lan, kasuk pahupidi.
Santele anti raha, hernit, upe jm. Mardil oli isa ja ema ning ülejäänud lapsed. No teie nalja enda vahel. Nii käüti terve öö.
Katripäeval ka käüti niisamuti. Siis anti ka raha, vilja jne. Mardi- ja kadripäeva anded panti kokku ja tetti üks suur pidu. Osteti viina, toitu.
Kui sandid hakkasid ära mine, tänati:
aituma peretütrele, marti-santi,
aituma perepojale, "
aituma pereisale, "
aituma pereemale. "
Sandid soovisid:
Saagu teil lapsi nii palju kui taival tähti.
Kui sisse es lasta, sis sõimsi:
Saagu sul sada sarvilisi,

RKM II 329, 545 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Elaanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lastelaul
:,: Kassil olid pojad,
kassil olid pojad,
kuus tükki korraga. :,:

RKM II 329, 553/4 (17) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
...
see härra ainus tütar
oli minu armuke,
...kõrgel üleval
näeb leinapalgel tütarlast.
Täis rahus hingab kõik maailm,
ei suigu unes minu silm.
Mu koldne lootus kadunud,
mu kallim hauda kannetud.
Nüüd tühjaks läinud minu nõud,
täit´ tervet ilma höud:
"Oo, kuu, sa kuldne kuningas,
sealt tähte valda valitsed.
Oh, saada hiilgvad täheväed,
üks sõna mulle ingli käest!"

RKM II 329, 554/5 (18) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
...
remperemperee,
et pean ära minema,
oi remperemperee,
siit, kus ma kaua elasin,
oi, riidi-ruudi rallallaa,
ja mõnda rõõmu maitsesin,
ai dii-del dummai jee
vir vompsissaa, vir vompsista,
ma õhkan raskelt südames,
ai-ai-ai-jaa, ai-ai-ai-jaa,
see äraminek on üks löök.
S.o. opmanilaul (seletus).
Kui mõisas kohut mõisteti,
ai riidi rallalla,
siis nagu sigu tapeti,
ai riidi rallallaa.

RKM II 329, 556/7 (21) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere, Munamäe ots,
tere, Vallamäe mets,
tere, illos Haanjamaa,
tere, armas Rõuge ka,
Rõuge ka, tere, armas Rõuge ka.
Teile valjum laululugu,
Haanjameeste kangem sugu,
me kodumaa kuldne, me kodumaa,
kuldne me kodumaa.
Arm ja heldüs meie meel,
sõprus meie veresoon,
laul ja meestelt mehemeel,
kõlab laul ja kandlekeel,
kandlekeel, kõlab laul ja kandlekeel.
Teile valjem laululugu,
rõugelaste lahkem sugu,
me kodumaa kuldne,
me kodumaa.

RKM II 329, 557 (22) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Haanjamiis vei lubjakivve :,:
:,: oma valge märaga. :,:
:,: Haanimiis läts Tiganiku puuti :,:
:,: oma kolmõ kopkaga. :,:
:,: Haani miis pallõl poodi saksa: :,:
:,: "Luba mullõ tsorgata." :,:
"Tsorka, no tsorka, Haani miis
:,: omma leeväpalakeist." :,:

RKM II 329, 557/8 (23) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kallis Mari, kaugel elad,
tõiste poiste kaenlas sa.
Silmavett su pärast valan,
kallis Mari, kannata,
lase poistel jannata.

RKM II 329, 559/60 (28) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Soome tööliste hümn.
... kütked lõhu,
ei keegi sind saa pidada,
teel tõkked maha rõhu.
Priiuse vili olgu sul
ja tugevus ja sinu võim,
et lõpku surumise öö.
Uut eluvaimu ilmaski
me kätetöö võib luua
ja kehalise on see põud,
mis tugevust võib tuua.
Kuid kõigest tööst ja võitlusest
me seda peame püüdma ka,
et kosuks sündimise maa.
Sind, rahvas, pressind, pimestand,
riik, keiser, papi vale.
Sa katsu üles ärkada
ja võitle häda, surmaga,
et priiust, õigust võidaks sa,
mu kallis isamaa.

RKM II 329, 560/1 (29) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rõuges on nüüd õpetaja,
mida ammu oli vaja.
Valter Viks meil õpetaja,
kes nüüd kuradisi aja.
Pastor paljast pruuti keelas,
assor muudkui tset´si neelas.
Tset´s - piiritus.

RKM II 329, 561/2 (3) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hakka hüüdma, kandle hääl,
rõõmu helin millal ilmub,
millal ilmub meil see tund.
Palvet tema ette kanna,
ole rõõmus, minu meel,
ja siis lauldes kõlab ju
:,: tere tulemast, sa kallis,
kallis sünnipäev. :,:
Et sul käsi häste käiks,
võtku vägev looja kanda,
millal ilmub meil see tund.
Rõõmu teile saadan ma,
ole lauldes meie seas.
Ja siis lauldes lõpet´ ju,
:,: tere tulemast, sa kallis,
kallis sünnipäev. :,:
Võib laulda ka "pulmapäev".

RKM II 329, 562 (5) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See Mäeotsa talu, tirallallaa,
see Mäeotsa talu, tirallallaa,
:,: See Mäeotsa talu, tirallallaa. :,:
siis tuli vana Juhan, tirallallaa,
tal teivas seljas oli, tirallallaa.
Ta võttis püksid maha, tirallallaa,
ja läks siis aida taha, tirallallaa,
:,: ta võttis püksid maha, tirallallaa, :,:
:,: Siis poisid plehku panid, tirallallaa, :,:
:,: Siis hakkas Polla haukma, tirallallaa. :,:

RKM II 329, 563 (6) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maga rahus, kes sa magad
une rahu sees.
:,: Sõbrad seisvad ukse taga,
õnne soovivad. :,:
Ela kaua, ela kaua,
meie seltsis elada.
:,: Ma küll sulle õnne soovin,
rõõmu maitse sa. :,:

RKM II 329, 563/4 (7) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Neitsi nelja taba taga,
kas taad näha saada aga?
... viie vahi all.
Laa, laa, lal, laa, laa, laa,
laa, la, lall, la, lallal, lallal,
laal, laa, laalalaala, laa.
Ma tõin Riiast uue luku,
Pärnust vahid, miks ei tuku,
Raudse ukse Rootsimaalt.
Laa-laa...
Ma toon Pärnust uue luku,
Pärnust vahid, miks ei tuku,
raudse ukse tõmbame.
Ennem mängin mätastega,
hüppan ümber küngastega,
kui et olen poiste seas.
Laal-laa...

RKM II 329, 564 (8) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
... on pulmad teind,
mind pole keegi näind.
:,: Ema ka ei salli mind,
oh, kus mina jään? :,:
Kel sala kassi meel
ja küüned varjul veel
:,: on varsti tanu all,
oh, kus mina jään? :,:
Kui ükskord suren ma,
siis poisid kuulete,
:,: on noorte meeste süü,
oh, kus mina jään? :,:

RKM II 329, 567 (10) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Kilumaril pikad hambad,
ära sõi Nursi mõisa vasikad ja lambad. :,:
See üks kord üks ja kaks kord kaks
ja kolm ja neli ja viis ja kuus.

RKM II 329, 568 (11) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Kos talupoiga pole majas,
sääl maja elu otsas, :,:
:,: sääl nutvad nurgad
ja kaebavad kased. :,:
Kos talutütar on majas,
sääl maja ilu-ilus.
:,: Oo, lusti ja pidu
ja pidu ja põlve. :,:

RKM II 329, 568 (12) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hele täht sääl vaikselt vilgub,
sinetavas taevas pilgub.
Ära peida minu eest
oma lahket silmakest!
Soovin sinu juurde jõuda,
kallimale sinisilma.
Sääl siis armsamale ma
paistaksin kui täheke.

RKM II 329, 568/9 (13) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul seitse pruuti on
ja need kõik armsad on.
Võin igaühele küll
truudust vanduda.
Küll Ellal esmaspäev,
Teresel teisipäev,
Karoliinal kolmas päev,
Anettel neljas päev,
küll riide Roosikesel,
ja laupäev Liinakesel
ja pühapäev
sel Paks-Pauliinekesel.
Et mul neid seitse on
ja neile truudust vandunud.
Kui ükskord ära surevad nad,
siis nad mind vannuvad.

RKM II 329, 569/70 (14) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
A. Maria!
B. Ma kuulen!
A. Mis õhtuks saab?
B. Suured vaagnad sülti,
tõpralihasuppi,
hapukapstast, põrssapraad,
lambalihast hää supp,
praad, vorst, munakoogid,
pannkook, härjakeeled,
värske vaskapraad,
kaunis küpset´ kala,
sealiha, kartohvlid,
kallist kahrusinki, sink,
paksu putru, potti piima,
kaerakiisla, sulavõid,
sulavõi ja leib.
Sibulaga heering,
jänespraad ja neerud,
võid ja munad, lihad ka,
minul ette kantaks.
Shveitsi juust,
salat, salat,
laatsa, laatsa,
miks, maks.
Sitasitik vahukoorega.
Mis maksab? Üks rubla
kõhutäis!
Soovin hääd söögiisu!

RKM II 329, 570 (15) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Me soovime õnne ja rõõmu,
me soovime tervist ja vaimus su hüüd.
Oh, ela ja kosu veel kaua me seas,
ja viibi sa otsani tugevas reas,
ja tugevas reas.

RKM II 329, 574/5 (3) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Istsin kloostri igavuses,
omad päivad lõpetan.
Nutan ärdast, kaeban valjust
oma häda Jumalal!
Ema, kes mind armastanud,
hingab ammu mulla all.
Isa, kes mind kasvatanud,
tema palet pole näind.
Noormees, kes mul tõotanud
truuih jääda surmani,
aga noorte meeste sõna
on kui lumi kevadel.
Noormees, sulle mälestuseks
omad pärlid kingin ma,
mes ma ikka kaelas kandsin
musta siidipaelaga.
Kui ma ükskord ära suren,
igavesti hauda läen,
istuta mu haua pääle
lilled helesinised.
Istuta, kus päike paistab,
lilled hauda varjavad
ja siis mõtle selle pääle -
arm ja õnn on üürike.

RKM II 329, 576/7 (4) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts illos mõisa Eestimaal, Eestimaal, Eestimaal.
Sääl suure jõe kalda pääl,
kalda pääl, kalda pääl.
:,: Tiia ja, tiia jaa, tiia
ja ei ütle ka! :,:
Sääl elas äiapapake, papake, papake.
Tal oli illos tütreke, tütreke, tütreke.
Kes teda tahab kosida, kosida, kosida,
sii piap rikas olema, olema, olema.
Siis juhtus ühekorraga, korraga, korraga,
üts rätsep lontis kõrvaga, kõrvaga, kõrvaga.
Ta tahtis neiut kosida, kosida, kosida.
Ja ütles "Tere preilike!"
Sis neiu vastas vihaga:
"Mis tuled sa mind pilkama?
See tüdruk minu teenija,
Taad võid sa endal kosida.
Noort kindralit ma armastan,
ta üle ennast rõõmustan."

RKM II 329, 577 (5) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Mäe otsas kaljulossis
õitses mul üks õieke, :,:
:,: lossihärra ainus tütar
oli minu armuke. :,:
:,: Võtsin õhtul kandle kätte,
sammusin siis lossi pool, :,:
:,: lossiaken seisis lahti,
minu kallim seisis sääl. :,:
:,: Aasta pärast läksin jälle
sedasama tutvat teed, :,:
:,: lossiaken seisis kinni,
kallimat ei laulnud sääl: :,:
:,: Surnuaiast kõlas mulle
tumedalt üks tuttav hääl: :,:
:,: "Tule lahti ilma vaevast,
tule sa mu juure ka!" :,:

RKM II 329, 578 (6) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kallis Mari, kaugel elad,
sinust küll ei lahku ma.
:,: Kallis Mari, kannata,
sinust küll ei lahku ma. :,:

RKM II 329, 578 (7) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Tarvis oless naist mul võtta,
poissme' põlve lõpeta. :,:
:,: Mina sõidan varsti linna
linnaneiut vaatama. :,:
:,: Aus neiu, tee uks lahti,
soo'ga rääkida. :,:
:,: Ukst ei või ma lahti teha,
väljas on nii paha ilm, :,:
:,: rikub ära kõik mu riided,
kallid kaelaehted ka. :,:
:,: Jumalaga, linnaneiu,
ma läen maale tagasi. :,:
:,: Mul on kodus Mannid, Liisid,
kallid armukesed kõik. :,:
:,: Need mind lahkelt vastu võtvad,
käte pääl mind kannavad. :,:
:,: Ja ka minu juure tõtvad,
magus musi pakuvad. :,:

RKM II 329, 584/6 (4) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mitmest asjast, mitmest asjast
olen mina vaene.
Mitmel asjal, mitmel asjal
puudub aseaine.
Näituseks ma täna olen
raha poolest vaene,
küll oleks hea, kui leiaks üles
raha aseaine.
Meie Mari kurdab, et ta
laste poolest vaene.
Küll oleks hea, kui leiaks üles
laste aseaine.
Toonekurg on tänavu
nende poolest vaene.
Küll oleks hea, kui leiaks üles
kure aseaine.
Teiste Neti kurdab, et ta
armu poolest vaene.
Küll oleks hea, kui leiaks üles
armu aseaine.
Rikas ostab musi, aga
mida teeb küll vaene.
Küll oleks hea, kui leiaks üles
musi aseaine.
Viin on mürk, jah, viin on mürk,
nii ütleb minu naine.
Lora puha, viin pole mürk,
vaid mürgi aseaine.
Ja kui kõrtsi järgi tuleb
aga minu naine,
siis öelge talle, et mind pole siin,
vaid minu aseaine.

RKM II 329, 586/7 (6) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
:,: Üks rätsep tulli Rootsimaalt, tirallallaa, :,:
:,: läks Eravimmi elama, tirallallaa. :,:
4x Ta õmbles Katil jaki ka, tirallallaa,
4x ta õmbles Katil undruku, tirallallaa.
See oli viisil "See Mäeotsa talu".

RKM II 329, 587 (7) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ritsik, imeline mees,
temal palju tarkust sees.
Tahtis minna taevasse,
kuule veidi külasse.
Ritsik-rätsik tsirr-tsirr-tsirr,
saagis viiult terve öö,
:,: tegi ära suure töö. :,:
Kuu on muidu nupukas,
aga vahel naljakas.
Ritsikule näitas ust,
ise naeris, nii mis lust.
Ritsik, rätsik... (Koolis õpitud)

RKM II 329, 587/90 (9) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kord linnatänaval
ma üksi kõndisin
ja igat vastutulijat
ma häste silmasin.
Ma tahtsin omal leida,
kes võiks mul aega viita
ja igavuse tundidel
võiks rõõmustada mind.
Jää jumalaga, neiu,
ei ole ma su peiu,
sest ilmas on leida
veel tuhandeid.
Üht neiut nägin ma
seal üksi kõndimas
ning minu meelest
ütlemata ilus oli ta.
Tal läheneda püüdsin
ja talle lähenesin
ja peagi ma juttu
sääl vestsin temaga.
Jää...
See väike laululind
nii vangi võttis mind
ja päevalgi ei saanud
enam rahu minu rind.
Oh, millal tuleb aeg,
mil võiksin ma taad leida
ja kergemalt võiks
hingata siis rind.
Jää...
Päev veeres mõtsa taha
ja kergel sammul mina
siis kallima poole
kiirelt ruttasin.
Siis peagi taad hoidsin
ja tema rinnal´ heitsin
ja armujoovastuses
siis teda suudlesin.
Jää...
Nii muudus õige pea,
mul teada anti ka,
et isamaad ma pidin
siis kaitsma minema.
See teade oli mulle
nii kohutav kui kõue
ja kallimast pidin
mina ära lahkuma.
Jää...
Ei olnud parata,
ma pidin minema
ja kallim ka ühes
ei võind tulla minuga.
Mind vaksali saatis
ja tema järel vaatis
ja ojadena voolasid pisarad.
Jää...
Siis vedur vilistas,
mind ära sõidutas
ja kallimast mõneks ajaks
ära lahutas.
Kõik kurbtused heitsin
ja aru saada püüdsin
ja isamaa on tuhat korda
armsam minule.

RKM II 329, 590/2 (9) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tahan meie aja meestest
teil mõne sõna kõnelda.
Nad tihti juttu teevad naistest
ja armastavad pilgata.
Kuid ise nad on hullemad
ja naisi taga kiusavad,
sest laulgem nüüd ja ikka ka -
meil on ju moodis üksteist pilgata.
Kas olgu mees või laste isa,
kas noore neiu kätte saab.
Siis unustab ta laste kisa
ja kohe kärbseid pähe aab.
Sääljuures ise kiidab ta,
et ta on naisest parem ka.
Sest laulgem...
Sa otsi kasvõi laternaga,
ei või sa kuskilt leida eest,
ei või sa kuskilt aga saada
ju mitte ühtki täitsameest.
Kõik joodikud ja kaabakud
ja petised ja armetud.
Sest laulgem...
Ka meie aja noored mehed
on mitu korda hullemad.
Just nagu saunas vihalehed,
nad kohe külge kleepuvad.
Kas olgu mustlane või muu,
kus kätte saab, siis annab suud.
Sest laulgem...
Lauldakse viisil "Kas tunned maad".

RKM II 329, 592/3 (10) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd ärka, rahvas, viinaunest üles
ja unejäljed silmist kaota.
Kui kaua tahad alkoholi süles
sa põrgu kihvti juures viibida.
Oh, märka kord, et viin on Surnumeri,
mis terved rahvad ära uputab,
ta läbi nõrgaks saab su üdi, veri,
ta sinu elurammu raugendab.
Viin riisub vara, /puhast südant,
voorust,/kõik pahad teod/ ta
sinus ühendab.
Ta surma sülle sängiteleb noorust
ja sinu eluiga lühendab.
Ei ole ta, nagu vahest sina kuuled,
kui kõiki rõõmustaja eluteel.
Vaid ta on surm, ta kihvtitatud huuled
sind põrgu meelitavad iga pilk.
Tee lahti silmad, vaata, kus on tõde,
ja märka, et sind
varjab surmaöö.
Oh, ärka, ärka, Eesti vend ja õde,
sind ootab raske võitlemise töö.
Ja pane tublid sõjariistad vööle,
löö maha viin, et võta kaitseda.
Küll tuleb võit see tüdimata tööle,
võid võitluslõpul rõõmu maitseda.

RKM II 329, 595/6 (12) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Õnnetu tütarlaps, muredest muljutud,
üksinda kurvastab ta.
Emake, kallike, süda on purustud,
kallim ei armasta mind.
Mina armastan teda nii väga,
nii väga ja südame andsin ma tal.
Aga tema mind pettis ja maha
mind jättis, andeks andma ma
temal ei saa.
Tütreke, kallike, jäta oh järele,
jäta see kurvastus kõik!
See aeg läeb mööda
ja aeg leiab teise ja
õnnelikult elama saad.

RKM II 329, 596/7 (13) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See Mäeotsa talu, tirallallaa,
teeb südamele valu, tirallallaa.
See talu aida vilus,
seal magas Mari ilus, tirallallaa.
Ma lätsin aida taha
ja võtsin saapad maha.
Ma tahtsin koputada
ja Marit äratada,
kui vana Juhan tulli
ja teivas seljas oli.
Ta ütles: "Oia varas,
kel aiateivas paras!"
Koer jooksis mööda küla
ja ajas mind seal taga.
Ma jooksin aida juurest,
koer kinni haaras säärest.
:,: Nüüd vana Juhan nutab,
kes Mari ära võtab. :,:

RKM II 329, 597/8 (14) < Rõuge khk., Rasva k., Põrguhavva t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Linda Lepp, s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tahan teile ütelda, ütelda,
kuis läks neiu kõndima, kõndima.
Ja oh, kui armas, ilus, :,: kui armas, ilus, :,:
kui kõndis neiu puude vilus,
kui puude vilus kõndis ta.
Tuli vastu peiuke, peiuke, peiuke,
ütles: "Ilus neiuke, neiuke, neiuke, jaa!
Kas sa tuled mulle, :,: kas tuled mulle? :,:
Ma olen ustav ikka sulle, jah sulle
ustav olen ma!"
Neiu häste häbenes, häbenes, häbenes, häbenes.
Aga süda hüppas sees, hüppas jaa!
Ning siis ütles: :,: "Tulen, jah tulen! Tulen! :,:
Ja sinu päralt ikka olen,
su päralt olen igavest!"
Ja siis peiu neiule, neiule, neiule
musu andis armsasti, armsasti, jaa!
Pärast saivad pulmad, jah pulmad,
pulmad, ja pulmad, pulmad.
Küll olivad need rõõmsad pulmad
ja rõõmsad pulmad kahele.

RKM II 394, 80 (3) < Paide l. < Rõuge khk., Sammuka k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma tulõ taivast ülevält,
tõi korvitävve kirgesit.
Üts kirges pallõl põlvile:
"Oh jätä minno eläma,
ma taha suku soeta
ja parsi pite laota."

RKM II 394, 81 (4) < Paide l. < Rõuge khk., Sammuka k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd hengvä' inemise,
mõtstõpra, tsirgukõsõ,
kõik ilm um magamah.

RKM II 394, 82/5 (5) < Paide l. < Rõuge khk., Sammuka k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõrimängu laul.
Seda laulsid tütarlapsed vahetunni ajal. Tehti ringi ja lauldi. Ringi sees tantsiti.
Ja see katskümmend üts
ja see katskümmend kats
ja see katskümmend neli, viis ja kuus.
ja see katskümmend säidse
ja see katskümmend katõsa
ja see katskümmend ütesä
ja kolmkümmend täus.
Tants polka taktis.
Oh, kuis tuul ja maru
möllab
hirmsastii-ii,
siiski ma su juurde
jõuan
armsas-tii-ii.
Ja see kolmkümmend üts
ja see kolmkümmend kats
ja see kolmkümmend kolm,
neli, viis ja kuus.
Ja see kolmkümmend säidse
ja see kolmkümmend katõsa
ja kolmkümmend ütesä
ja nelikümmend täus.
Tants valssitaktis.
Sina minu oma
sel suisel aal,
tunnen su tuksumist
oma rinna naal.
Kevadine aeg,
ilus oled sa,
noor armuaeg
veel ilusamb sa.
Ja see nelikümmend üts
ja see nelikümmend kats
ja see nelikümmend kolm
neli, viis ja kuus.
Ja see nelikümmend säidse
ja see nelikümmend katõsa
ja see nelikümmend ütesä
ja viiskümmend täus.
Polkataktis tants.
Kui tulõd sa',
tulõ ütsindä,
saat mino mano
magama.
Ku tulõt sa,
tulõt hulgaga,
saat esä käest
malgaga.
Ja see viiskümmend üts
ja see viiskümmend kats
ja see viiskümmend kolm,
neli, viis ja kuus.
Ja see viiskümmend säidse
ja see viiskümmend katõsa
ja see viiskümmend ütesä
ja kuuskümmend täus.
Polkataktis tants.
Korjan lilli, köidan kimpu,
viin neid oma kallile.
Selle lillekimbu sisse
peidan oma südame.
Niiviisi lauldi sajani välja.
Tantsurefräänid kordusid. Tavalesilt tantsisid tütarlapsed omavahel. Poisid häbenesid tantsida.

RKM II 394, 101 (3) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Hüppa', perse, karga, perse,
pia sa, perse, pessä saat.

RKM II 394, 106 (25) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tütarlastõl elo kuldnõ
ummõ ilma murrõlda.
Oh, ma vaene, mis ma lätsi
joodikulõ mehele,
ku' tä kõrtsist kodo tulle
pesse minno piitsaga.

RKM II 394, 109 (40) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma naksi kasuma,
naksi kapla keerutama,
mõtli keeru olõvat,
a' olõ-õs keeru kibenat.

RKM II 394, 110 (42) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ehalkäimine.
Palometsa külas oli Hando talu, kus elas viis kena neidu ja käis tihti ehalisi. Nende kohta oli tehtud külas laul (aastail 1947-1948):
Joba tsirgu laulva
Hando liiva pääl,
joba poisi hõikva
Helju akna all.

RKM II 394, 128 (9) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Susi ja tsiga.
Tsiga tsungsõ, hõõrat handa,
nisa' nipsõ, kõrva' lunkso.
Tull susi ja ütel tsialõ:
"Anna' mullõ üts pookõno."
Tsiga ütel: "Laula' mullõ üts lookõno."
Susi nakas laulma:
"Tsiga tsungsõ, hõõrat handa
nisa' nipsõ, kõrva lunksõ."
(Seni, kui hunt laulis, viis siga ühe poja kõrvale.)
Susi ütel: "Anna' mullõ üts pookõno."
Tsiga ütel: "Laula' mullõ üts lookõno."
Susi laulis jälle:
"Tsiga tsungõ, hõõrat handa,
nisa' nipsõ, kõrva lunksõ."
(Seni laskis siga hundil laulda, kui kõik kümme põrsast oli põõsasse peidetud ja hunt jäigi põrsastest ilma.) Jutul ots.

RKM II 394, 261/2 (22) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ennusta mul mustlane...
Ennusta mul, mustlane,
kas õnnelikke tunde
saatus mulle tulevikus toob
või ehk haavu valusamaid
lööb veel elu rinda,
ahnelt minu pisaraid ta joob.
Kahju on mul teist, mu kodukopli kased,
lahkuma nüüd pean mina teist.
Teie keskel veetsin ma
õnnelikke tunde,
mis elus iial korduma ei saa.
Maetakse mind kuulipritsi
leinamarsil hauda,
ühine on sõdurite haud.
Ja siis minu kuuma
ja leegitsevat rinda
jahutab külm võõramaine muld.
Nüüd seisan ma üksi
siin lumises metsas
ja tunnen, et ligi on surm.
Ja see relv, mis mu kätel
on kallim kui neiu,
sest iial ei reeda ta mind.
Ennusta mul, mustlane,
kas elumere lained
koduranda kannavad kord mind
või ehk haavu veriseid lööb
püssikuul mu rinda,
suren kaugel kodust, omastest.

RKM II 394, 263 (23) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ilmen ääres.
Kord olime Ilmeni ääres
ja tuntud meil Volhovi sood
ja Ukraina steppides kaugel
on sõitnud me järelveo reed.
Ref: Ei ole mul kohta, ei kodu,
kord siin ja kord seal.
Aga igal pool neiukesed väiksed
vastu võtvad meid lahkel käel.
See oli kord näärikuu ajal,
kui päikene punetas
ja pilvepiir sinaval lumel
mul nägemust kujutas.
Ref:
Tuleks jaanipäev, saaksin koju,
saaks sinna, kus väikene neid.
Saaks sinna, kus kodumaa metsad,
kus ootab mind õnneleid.

RKM II 394, 264/5 (24) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Lepa varjus.
Lepa varjus seisab veski,
vesi kohiseb ta all,
kuuvalgel seisab rändur
tasakesi akna all.
Tasa avaneb siis aken,
väike käsi tervitab,
kohe röövib sõdur musi
armsamalt siis salaja.
Vaikselt hiilib ligi vana,
katkestades kõnelust,
sulgeb vaikselt, tasakesi
akna kuldsed raamid ta.
"Tüdruk, seda ütlen sulle
täna ma veel viimast kord:
rändurpoissi sa ei tohi
armastada tänasest."
Oleks kirjutanud sulle,
oleks välja naernud mind,
poleks truuks sa jäänud mulle,
oleks siiski seda teind.
Kahte kalmistule kanti
ühte hauda puhkama,
kahte armastavat südant
katab nüüd külm mullapind.
Vanemad ei tohiks iial
laste õnne segada,
nende sõnad jäävad lastel
eluks ajaks südame.

RKM II 394, 266 (25) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Oja kaldal.
Viisil: Metsas vaikselt oja voolab.
Metsas vaikselt puskar tilgub,
katsu ja proovi, kui kange ta.
Metsas vaikselt puskar tilgub,
hea, oh hea teda rüübata.
Ref:
Kas võib tõesti välja tulla
puudast kümme pudelit?
Kas võib tõesti välja tulla
puudast kümme pudelit?
Metsas vaikselt puskar tilgub,
mets pole ise aga üldsegi vait.
Puude lehed kohisevad,
puude oksad praksuvad sammude all.
Ref:
Kas võib tõesti untsu minna
terve pajatäis puskarit?
Jah, võib tõesti untsu minna,
mehed, laseme jalga nüüd siit.

RKM II 394, 267/70 (26) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Simmanilaulud olid üldse nukra alatooniga, kuigi purjus mehed püüdsid vahel õige kuraasikad olla. Saksa sõjaväkke ei tahtnud keegi kahurilihaks minna. Kellel võimalik, püüdis arste "määrida", viidi tavaliselt siga või kaks, et pikendust saada. Kuid kõikidel polnud see võimalik. Võis kuulda ütlemist:
Kes on rikas,
sõdib sigadega,
kes vaene,
peab ise astuma.
Oli neidki uljaspäid, kes läksid saksa sõjaväkke vabatahtlikult. Nende hulka kuulusid nn. politseipataljoni mehed, kes julmalt õiendasid arveid partisanidega ja nende rahulike külaelanikega, kes partisane toetasid. Üks politseipataljoni mees (nime ei mäleta, ütles oma kohaks oleva Virumaa) jutustas 1944. a. märtsis:
Seitse vene küla olime maha põletanud ja inimesed kõik ära tapnud. Ega see kerge olnud. Aga siis oli seal üks väga ilus tütarlaps, umbes seitsmeaastane. Tal olid nii ilusad pruunid silmad. Küll oli kahju teda tappa. Aga käsk oli. Otse ma teda sihtida ei saanudki. Võtsin püssi kätte, vaata, nii (näitas, aga seda ma kirjeldada enam ei oska) ja lasksin siis... Ise mõtlesin: "Kui on juba seitse küla põletatud ja tapetud, siis mingu ka see..." Aga kahju on mul sellest lapsest, oi kui kahju.
Ka selliste "kangelastegudega" said hakkama saksa sõjaväes teenivad eestlased. Tavaliselt räägiti nendest puskaripudeli juures.
Minu isa pruulis ka okupatsiooniajal puskarit. Seepärast käis meil seda ostmas ja joomas väga mitmesuguseid inimesi. Ja kuuldu-nähtu jäi meelde. Olin siis 15-aastane.

RKM II 394, 300 (4) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Sepp, sepp hüdsekott,
sepä naane lõõtsanahk.
Sepäl silmä jõllilõ,
naasel jala' tillile.
Sepäl umma musta latsõ,
sest et sepp um esi must.

RKM II 394, 300 (5) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu esä olli lihonik,
ma olli timä abinik,
ku esä tapsõ vasikit,
sõs mina arodi soolikit.

RKM II 394, 300 (6) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kilu-Maril olliva,
väega pikä hamba,
ära seiva karämõise
vasika' ja lamba.

RKM II 394, 318/20 (2) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Aktuaalseid päevaküsimusi.
Laul aastaist 1947-1948.
Meil tänapäeval leidub inimesi,
kel peas on ammuidanenud mõte,
kes näevad vaeva
ja oot'vad valget laeva,
kuid unustavad - laeval pole sadamat.
Ref:
Kui mängib dzhäss,
siis meenutame veidi
neid puudusi, mis
meil veel esineb.
Ja kui me saame mahti,
siis saame neist ka lahti,
see kasuks on meil endale ja teistele.
Meil mõnes hobulaenutuse punktis
jo aetaks asju hoopis valesti,
sääl mõni hobusega
võib ringi ratsutada,
kuid teine mees peab
kündma kas või lehmaga.
Ref: Kui mängib dzhäss...
Meil talumeeste hulgas leidub mehi,
kel viljanormid alles täitmata,
ta vilja metsa veab
ja torud üles seab
ja normiviljast tuleb
pudel puskarit.
Ref: Kui mängib dzhäss...
Meil tänapäeval orderite jaotus
on keerukas ja raske küsimus,
sääl daam saab mehe kingad,
mees daami kõrvarõngad,
kuid suurem osa ordereid
jääb sefile.
Ref: Kui mängib dzhäss...
Neil päevil viimastel
on läinud moodi,
kui linnatänavatel jalutad,
sääl juhtub pahatihti,
et riietad end lahti
ja riided annad
kurva näoga teisele.

RKM I 8, 455/6 (2) < Järva-Jaani khk. < Rõuge khk., Haanja v. - Franz Kuus < Vidrik Kriisa (1968) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Laul viisil: Mu isama mu õnn ja rõõm.
1) Sind rahvas, pressind, pimestand,
Riik, keiser, papi võim.
Sa katsu üles ärgata ja
võitle vahvalt surmani.
Et õigust, priiust võidaks sa,
mu uinuv isamaa.
2) Ei karda meie pappisi,
politseid ei santarmeid.
Naad püüdvad meid küll võrguta ja
põrguga veel hirmuta.
Töörahva võim kõik uueks loob,
meil võidupärjad toob.
3) Su üle võitlus algaku,
mu uinuv isamaa.
Kui võitluses end ühendad,
siis kaovad kõik rõhujad,
las punast lippu lehvida,
su pinnal Eestimaa.

RKM I 12, 105 (92) < Tartu < Võru khk., Saaluse v. < Rõuge khk. - Alma Kivi, s. Lõhmus 1893 < mehe täditütar, 81 a. (1972) Sisestas Salle Kajak 2002
Noorus.
Kui olin alles pisike ja noor
Õrn väeti nii kui muna koor
Siis olivad mul mured tundmata
Ja roosa värvi riideid kandsin ma.
Siis tuli aeg et teiste seltsis ma
Kord läksin vainu peale kõndima
Seal tantsisin ma rõõmsalt peiuga
Siis rohelised riided kandsin ma.
Siis vaatas peig kord minu silmasse
Ja puna tõusis minul palgesse
Ma punusin tal lillepärjakseid
Ja kandsin riideid helesiniseid.
Siis mõistis peig minu silmist lugeda
Et oma kätt ja südant kingin tal
Ja kandsin riideid hele punaseid.
Siis tuli vaatama mind viletsus
Minu südant katsma mure kurvastus
Minu peig läks mulla põue puhkama
Nüüd süsimustad riided kannan ma.
Nüüd ootan aega jälle tulema
Mil lumivalgeid riideid kannan ma
Kui surm mind peiu järel kutsub siit
Siis lumivalgeid riideid kannan ma.

RKM I 13, 491/2 < Rõuge khk., Haanja - Anna Pärsimägi < setu ema (1976) Sisestas Salle Kajak 2002
Setu vanaema laul.
Oh jesä korgõl jüleval,
Sa pane no minno mehele
Kas setolõ, vai sepalõ,
Vai vana kartsep juudilõ!
Sõs tull üts illus setopoiss,
Kell kaalah hõpõ kell.
Tu tõije pikä pudeli
ja andsõ tollõ jesälõ.
Sõs jesä rüübäs pudelist
Ja jimä limbsas kiilt
Sõs jesä võtsõ pudeli
Ja andsõ jimäle.
Sõs küüsse Ivvo mino käest:
"Noh, Kattä, kuis sõs um?"
Ja ku tiä minno mutsahti,
Ma lausu õs sõs sõnnagi.

ERA I 3, 957/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru k. - K. Oja < Ants Ork, Tallinna Posti Külaloomingu võistluse materjal (1931) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Kadi Sarv 2002
Õpetuseks
Noormees, kui tahad sina võita,
ühe neiu austust, armastust,
siis minu sõnu võta kuulda
ja selle järel' ela just.
Kas mässab väljas torm või maru,
kas olgu ilm kui paha, hea.
Kaapkübar nagu laevatoru
sa enesele pähe sea.
Kui puudub uur, siis uuriketti
sa sibulaga taskus pea.
Ära unusta ka "patseertokki"
käevangu löömast iialgi.
Üks imelõhnaline rohi
peab riietes sul lõhnama.
Ka lips ja maneskid ei tohi
sul kaela ümbert puududa.
Kolmekümneviielised paberossid,
mis tuntud "Eva" nime all,
ja hästi hiilgavad kalossid
too Võru linnast enesel!
Ka saksa keele sõnaraamat
sa laenukogust välja too.
Ja õpi, kuni pähe jäävad,
paar sõna: morgen und halloo.
Siis võid sa astu nende leeri,
kas oled mustlane või juut.
Kõik tahtvad su'ga amiseeri,
sa oled "deutchmann" lieber gut.
Ants Ork.
V.a. Tallinna Posti toimetus!
Saadan Teile siinjuures Teie poolt väljakuulutatud külalaulude võistlusele ülaltoodud laulu. Nimetatud laul oli paar aastat tagasi Võrumaal Tsooru vallas väga moes ja läbilöönud. Lauldi teda viisil: "Kord olin maal ma seakarjas." Ka praegu lauldakse teda veel külapidudel hea eduga, teiste "schlaagrite" kõrval. Nimet. laululoojaks on keegi harilik külapoiss, kes kunagi oli tahtnud "külge lüüa" ühele linnapreilile. Linnapreili külm suhtumine poisile ta matsivälimuse pärast põhjustaski selle laulu loomise viimase poolt.
Lõpuks olgu veel laulus ettetulnud paari murdelise sõna seletus: 1) patseertokk = jalutuskepp; 2) manesk = krae ühes rinnaesisega.

ERA I 5, 225 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui juudi Valgast tulliva
ja Sangastõle sõidiva.
Kui juudi Valgast tulliva,
ja Sangastõle sõidiva.
Poeg oli ostnud poole naela,
jätnud raha massmada.
Kui noored juudid ostseva,
ja vanad juudid massõva.

ERA I 5, 225 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui juudi Valgast tulliva
ja Sangastõle sõidiva.
Kui juudi Valgast tulliva,
ja Sangastõle sõidiva.
Poeg oli ostnud poole naela,
jätnud raha massmada.
Kui noored juudid ostseva,
ja vanad juudid massõva.

ERA II 126, 155/6 (26) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Sormuli k., Ojamäe t. - Amanda Raadla < Jaan Raibakase kirjadest (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdisandi laul.
Tere õhtust, peremees,
minu kõht on tühi siist,
palles veidükene leibä,
egä lihagi joht põlga.
Tere õhtust, perenaine,
ärä olõ nõnda kaine.
Ma ei juu viina,
palles natukõne piimä.
Teil om lehmä, lamba,
minul pal´la hamba.
Teie põllul olli vil´lä,
seda näie mina hilja.
Nüüd om aidas salves,
sandi süä palves.

ERA II 126, 217/8 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi as. - Amanda Raadla < Jaan Külm, s. 1864 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
:,: Põllumehe tüü om rasse, :,:
:,: hüä om süvvä valmis leib :,:.
:,: Põllumiist ei saa sina põlgõ :,:,
:,: timä aha särgiga :,:.
:,: Puust täl vil´lä, lehmast piimä :,:,
:,: lammas tälle villu and :,:.
:,: Tüüd tiip küll ka egä päiv :,:
:,: Nainõ munnõ turgu viip :,:
:,: Mehel ei saa püksinüpsi :,:
:,: uma tüü ja vaiva iist :,:
:,: Aadamit lei Jummal õndsas :,:
:,: paradiisi elämä :,:.

ERA II 126, 354/6 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Halliste khk., Abja v. - Amanda Raadla < Marie Palu, s. 1858 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kon sa kasvi, illos tütrik,
ku ma sinno inne-s näe?
Ohohoo, oioijoo,
ku ma sinnu inne-s näe.
Kasvi kotun esä juuren,
nii ku üt´s väiken preiliken,
ohohoo, oioijoo,
nii ku üt´s väikõn preiliken.
Mullõ tulli kosilasi
kuuekümne hobesega,
ohohoo, oioijoo,
kuuekümne hobesega.
Egäl pikäd kübäräd,
egäl kait´s valgõt ruuna,
ohohoo, oioijoo,
egäl kaits valgõt ruuna.
Kattõ tahtsõ mullõ anda,
es ma-s võta: "Kos ma panõ?"
ohohoo, oioijoo,
es ma-s võta: "Kos ma panõ?"
Lätsi kodo esä mano,
esä ütel: "Kost sa saie?"
ohohoo, oioijoo,
esä ütel: "Kost sa saie?"
Külapoisi mullõ anni,
kiä minnu ammu hoie,
ohohoo, oioijoo,
kiä minnu ammu hoie.
Ku me ütskõrd pulma teeme
kuningid me kutsumõ,
ohohoo, oioijoo,
kuningid me kutsume.
Imändäd ja prisked preilid -
kõik mi pulman tandsiva,
ohohoo, oioijoo,
kõik mi pulman tandsiva.

ERA II 126, 360 (4) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Halliste khk., Abja v. - Amanda Raadla < Marie Palu, s. 1858 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Joosepi laul.
1. Kõrd sis käskis mind mu isa
ummi vendi vaatama.
2. Andis kirju kuue sälgä,
mina lät´si rõõmuga.
3. Oh sis mino vende viha
süt´t mu vasta palama.
4. Visksid mind sis augu sisse,
augu sisse sureta.
5. Viimaks tõmbasid mu väl´lä,
ku surm minu keele pääl.
6. Võtsid mind sis ära müia
Iismaeli meestele.
7. Peräst võtsid mind sis müia
Potivaari naiselõ.

ERA II 126, 362 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Jakob Sool, s. 1880 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Üts nuur ja illos tütärlaits
jäi järel vanembist.
Ta käis ja hulkus müüdä maad
ja pallol Jumalat.
Üt´s rikas miis säält müüdä läist,
jäi vaenõ tütärlait´s.

ERA II 126, 411/2 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vaeselatse laul.
Kui ma näe näid vaesid latsi,
kel ei ole essä, immä.
Läävä ikken Olimäele,
heitvä hendä põlvilõ.
Näil om himo mere pääle
pimmõn ärä uppuda.
Tulli püüdmä pühä vaimu
oma armsa võrguga.
Sääl Oliaian om üt´s pinnär,
nii õgev ku üt´s troonitulp,
ni latse omma istutedu,
seo pindre sisse ilosast.
Mu heng, kui vaimon näet sa,
sis ikõ nii, et nõrgas jäät.
Sis sina tahat linnada,
ku mehilane lilli pääl.
Suve aja käümine,
väega armas minulõ,
lätsi läbi hainamaa,
läbi lilliaidu ka.
Algati mul ikes miilde
Ketsemäni aiake.

ERA II 126, 413/5 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kosjasõidu laul.
Kos sa no kasvi, illos tütrik,
ku ma sinno siin es näe?
Ohohoo, oioijoo, ku ma sinno siin es näe!
Mina kasvi esämajan
illos kui üt´s preiliken,
ohohoo, oioijoo, illos kui üt´s preiliken.
Mullõ ka tulli kosilasõ
kuuekümne hobesega,
ohohoo, oioijoo, kuuekümne hobesega.
Egälütel kuus valgõt
ja viil pikad kübarad,
ohohoo, oioijoo ja viil pikad kübarad.
Üte nemä mulle anni,
mul es võtma, kos mul pandma!
Ohohoo, oioijoo, mul es võtma, kos mul pandma.
Ku mul esä kodo tulli,
küsüp mo käest: "Kos sa sai?"
ohohoo, oioijoo, küsüp mo käest: "Kos sa sai?"
Külä(ga)poisi mullõ tõiva,
kes jo ammu minnu hoie,
ohohoo, oioijoo, kes jo ammu minno hoie.

ERA II 126, 424/6 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku Eeva olli eksinu
ja keeldud viljast võtnu
ja Aadam söönu õunapuust,
sis kuuldus taivaengli suust,
et aiad kinni pantu.
Sis olli Aadam murõlik,
lät´s üt´skõrd väl´lä kõndima.
Ei näinud rukkid, otri sääl,
vaid üksi rohtu põllu pääl.
"Kes nüüt mu põldu harip,
et mina leibä saa?"
Sääl ilmus priske hobune:
"Adam, ma taha su käsku täitä,
nii kündä, äestä kah ja
innäst säl´läs sõita!"
Lehm ammus omal kombel ka:
"Eks mina piima anna,
ku tahad haput, rõõska sa,
las perenaisel valmista!"
Sääl röhkis tsiga rasvane:
"Ku võit ja tahad nätä,
et praadis kõlba mina sul,
sis tule sa, tii otsa mul,
muud hääd ei või ma tetä."
Sääl lammas tuli määgides:
"Ku külm om, sis su naine kah
mu villast langa kedräku
ja sulle kuube kudugu,
sis olet vaene varjul!"
Koer niitsus, vihtus sabaga:
"Eks mina üüse valva kah,
et võid sa naise, lastega
küll rahulikult magada
ja ole julgõ inne!"
Kass tuli viimaks näugudes:
"Et mina kah sis valva,
kõik paha hiire, rotidki
ei saa su vara rikkuma,
ku tulõva, ma salva!"

ERA II 126, 484 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tummelga k. - Amanda Raadla < Trumm, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Põllumehe tüü om rasse,
hää om süüvä valmis leib.
Hool täl laiselda ei lase,
tarvilik täl egä aig.
Puust sää vil´lä, lehmäst piimä,
lammas tälle villu and.
Naine ostab uhkid riidid,
mis ei kõlba iäle.
Mehele ei saa püksinöpsi
uma tüü ja vaiva iist.
Põllumiist ei saa sa põlga
uma aha särgiga.

ERA II 126, 545 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Veli võttis verevä naise,
jeebuska, paabuska, teebuska,
mullõ jättis musta naise,
jeebuska, paabuska, teebuska.
Veli lät´s umaga kerikohe,
jeebuska, paabuska, teebuska,
ma lätsi uma ojotama
jeebuska, paabuska, teebuska.
Nakas kuri külmetama,
jeebuska, paabuska, teebuska.
vana vaim värisema,
jeebuska, paabuska, teebuska.
Veie kodo aho pääle,
jeebuska, paabuska, teebuska,
palut ärä poole perset,
jeebuska, paabuska, teebuska.

ERA II 126, 547 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tsõdsemiis, kas liinan kävet,
kas sa mõnda Maiest kuulit?
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal simmaijee. :,:
Maie viiäs mehele
luuvasepä sellile.
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal, simmaijee. :,:
Nätäl vana põrssa tapi,
tuustiga täl otsa lei.
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal, simmaijee. :,:
Pulma saiva ausast peetus,
nii et Mus´t võip mäletä.
:,: Ai kuu, kummaijee, Serevere
neiu jõekaldal, simmaijee. :,:

ERA II 126, 550 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Oh ma vaene, kuis ma lätsi
joodikule mehele.
Joodik saap nälgä nätä,
ei saa inämb tagasi.
Kui ta kõrtsist kodo tulep,
peksab minnu päälegi,
võtab vembla, annab mulle
müüdä pihta pikuti.
Oh mu isä, oh mu imä,
mis sa minnu kasvati!
Võinud sa mind jõkke heita
vai ka jõekaldale.
Sääl mind vesi veeretänud,
jõekallas kasvatanud,
hirvelehm mind imetänud
ja mind hellast armastanud.

ERA II 136, 509 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Tüdruk, sind ma õpetan,
oma laulu lõpetan.
Ütle iga poisile -
kurat, kasi põrgusse!

ERA II 136, 510 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Sinu tee on lillene
igal sammul veel
sul kasvab kannike
vaiksel vainu teel.

ERA II 136, 510 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Ole usin igas töös
lõbus, lahke kõne sees
kindel, kõikomata meel
juhtigu sul eluteel.

ERA II 136, 510 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Õnn sul õitsegu,
saatus sind kaitsegu
kodumaa pinnal
ja mehe rinnal.

ERA II 136, 511 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Linnud ja lilled kõik ära läind,
olen neid asjata otsimas käind.
Ööbiku laulu ja lilledega
tahtsin, oh sõber, sind ärata!

ERA II 136, 511 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui kõnnid niidu rajal,
siis näed närtsinud lilli.
Kui vaatad teda, siis ära nopi,
vaid mõtle, et minu elu
võib samuti närtsida.

ERA II 136, 511 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Sul lilled õitsku vaasi sees
ja ööbik laulgu nende ees.
Kui lilled ära nopid sa,
siis mõtle ka, kus olen ma.

ERA II 136, 512 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kõik maailm oma iluga
on tühi ilma sinuta.
Sa oled minu meelest kuld
nii kaua kui mind matab muld.
Kui vaatan ma sul silma,
siis süda ütleb mul:
"Ma jätan kõik maailma
ja olen üksi sul."

ERA II 136, 512 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Ennem mingu meri müüriks,
jooksku jõgi tagasi -
ja kõik maailm saagu puruks -
sind ei iial unusta!

ERA II 136, 513 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Õnn lehvitagu tiibu
su ümber alati.
Täis olgu elusaatus
sul õisi surmani.

ERA II 136, 513 (11) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui sa kõnnid roosiaias,
ära ole musi maias -
suru suu ja hoia käed
kui sa linnapoissi näed.

ERA II 136, 513 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh tule ja ripu kelas
kui kann ja katsu kui hää
minul kuratil on.

ERA II 136, 514 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestuseks sõber sulle
soovin kõike hääd.
Paksu naist, keda toidat
nagu veist või siga.

ERA II 136, 514 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Küll oli magus neiu musu,
katsu sõber, kui ei usu.
Kärje mesi, maasikmari -
kõik ta vastu tühi vari.

ERA II 136, 514 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Soovin õnne, soovin hääd,
soovin väikest kahupääd!

ERA II 136, 515 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui elutee pääl kõndides
sul tuleb vastu mägi,
siis võta kätte labidas
ja kaeva sellest läbi.

ERA II 136, 516 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. - Leo Niilus < Anne Adson, 42 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Ants oli aus saunamees,
saun oli suure metsa sees.
Hundid, karud käisid sääl,
rebane oli katusel.
Refr.: Ai juudi valleraa, üks juut läks Tallinna,
ei olnud raha tal, ta sõitis pingi all.
Ants läks mõisa kaebama,
mõisahärrat paluma -
seitse siga tõlla ees
ja vana emis kõige ees.
Refr.

ERA II 136, 517/8 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. - Leo Niilus < Anne Adson, 42 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Haani miis vedi lubjakivve
kolm üüd - päivä Võrulõ.
Haani miis läts Tiganiku puuti
uma kolmõ kopkaga.
Tahtsõ osta püksinöpse
uma kolmõ kopka iist.
Sääl tä nägi silgupüttü
Tiganiku leti iin.
Siis ta pallõl poodisaksa:
"Esand, lupa tsorgata!"
"Tsorkanu, tsorka Haani miis
oma leeväpalakõist!"
Siis ta ostsõ püksinöpse
uma kolmõ kopka iist.
Laul um otsan, laul um otsan -
ei saa inämb edesi, ei saa inäm edesi.

ERA II 136, 518 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Hiir hüppas, kass kargas,
vana karu lei trummi.
Kirp aknõst vällä,
nahkpüksi jalga.

ERA II 136, 518/9 (4) < Rõuge khk., Sänna v. - Leo Niilus < Salme Voitka, 27 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Istun Koiva kaldal,
vaatan laintesse.
Mõtlen kallima pääle,
kes on kaugel siit.
Kallast ehib loodus
toome õitega,
äratab mu rinnas
kurbust südames.
Aastad läevad mööda
kallimat oodates,
tunnen sellest valu
oma südames.
Aasta pärast jälle
Koiva kaldal ma,
murran toome õisi,
viskan laintesse.
Õnne sulle soovin
toome õitega,
tervisid sul saadan
Koiva laintega.

ERA II 136, 520/1 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kord elas mölder veski pääl
tsimmai ruudi ralla
ja temal ilus tütar sääl
tsimmai ruudi ralla.
Refr. Ai tsimmai, tsimmai uhahaa,
tsimmai ruudi ralla,
ai tsimmai, tsimmai uhahaa,
tsimmai ruudi ralla.
Kui oli mölder veski pääl,
tsimmai ruudi ralla
tal oli kaval sulane
Refr.
Kui väljas oli pime öö
tsimmai ruudi ralla,
siis sündis nurgas ime töö.
Refr.
Kott hakkas nurgas liikuma
tsimmai ruudi ralla
ja voodi poole kiikuma.
Refr.
Siis tütar valjult kiljatas
tsimmai ruudi ralla
ja möldri üles äratas.
Refr.
"O rumal, mis sa kiljatid",
tsimmai ruudi ralla
"sa oleks mõisahärrat saanud!"
Refr.

ERA II 136, 521 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui naine minu pahandab,
ma tean, mis ma teen.
Ma panen tema kotti
ja viin ta veskisse.
Refr. Oh sa mu kallis, kallis kodumaa,
kus ma üles kasvsin õlle, viinaga.
Katkend.

ERA II 136, 522 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui ööbik laulu laksutas
sääl pärnapuude vilus,
siis teadsin mina kindlasti,
et tütarlaps on ilus.
Refr.:
Ja kui see laul meil korda ei läe,
ei meie kimpu jää,
jah, kui see laul meil korda ei läe,
ei meie kimpu jää.
Ants alati on tubli mees
ei kedagi ta pelga,
ei tõmba küüru härra ees,
ei võta mütsi maha.
Ants tanguputru tublisti
täis vitsutas siis kere
ja tahtis minna heinale
ning võttis selga reha.

ERA II 136, 523 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära kipu kaali kallale,
kui kipud kaali kallale,
siis lase püksid vallale.

ERA II 136, 523/4 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. - Leo Niilus < Anna Adson, 42 a.(1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Lätsi külla, lätsi-lätsi külla kükäkille,
alta aia, alta-alta aia hargikille.
Naksi liikma, naksi-naksi liikma taro poolõ,
alta aia, alta-alta aia hargikille.
"Krõõt, mu kulla, Krõõt-Krõõt, kulla kabõhõnõ,
ava mullõ, ava-ava mullõ ussõkõista."
Krõõt, es ava, Krõõt-Krõõt, es ava ussõkõsta,
pajat läbi, pajat-pajat läbi tossumulgu:
"Kasi kodu, kasi-kasi kodu, karjatsura,
kasi kodu, kasi-kasi kodu, karjatsura!
Innemb mia maka, innemb mia maka kivi kõrval,
kuid, et säntse, kui, et säntse poisi kõrval.
Kivi ei kaku, kivi-kivi ei kaku, kand ei kisu,
poiss ei jätä, poiss-poiss ei jätä puutumata!"
Naksi liikma, naksi-naksi liikma kodu poolõ,
miil oll hallõ, miil-miil oll hallõ, süä ol haige.
Mis sääl tetä, mis sääl - mis sääl tetä,
kui sai pettä, kui sai pettä.

ERA II 136, 524/5 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Läksin mina, läksin mina
läbi küla tänava,
neiu tuli vastu,
avas mulle värava.
Refr.
Oh sa poiss, ega sai tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Läksin mina tuppa,
toas polnud tooli,
neiukene ütles:
"Istu minu voodi,
voodis polnud tekki,
neiukene ütles:
"Katsu minu pekki!"
Refr.: Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas neiu kleit käis viuht! Üle pea.
Katsusin ma pekki,
pekil polnud mekki.
Neiule ma ütlin:
"Lähen oma teed!"
Refr. Oh sa poiss, seda sa ei tea,
kuidas kodu poole plagasin ma.

ERA II 136, 526 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Luhametsa k. - Leo Niilus < Jakob Tuvike (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Metsas oli põdrajaht,
kurvalt kõndis metsavaht.
Refr.: Ai tilu lii ja ai tilu laa,
kurvalt kõndis metsavaht.
Metsavaht oli pikas puus,
kitseluu oli risti suus.
Metsavaht oli pikas puus,
pudruluits oli risti suun.
Pudrulusik oli risti suun,
linnud sõivad ääre pääl.

ERA II 136, 526/7 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mina olen oma vanemate ainukene vara,
kõik, mis teenin, selle joon mina ära.
Refr.: Ai trullalulla pomm, ai trullalulla pomm,
ai trullalulla pomm-pomm-pomm-pomm-pomm.
See särk, mis mul seljas on mustem kui pigi,
ei seda pese puhtaks seep ega higi.
See kuub, mis seljas, on sandi käest saadud,
sant sai paljaihu tee pääle jäetud.
See vest, mis mul seljas, on mustast kalevist,
isa selle leidnud Kelmiküla alevist.
See müts, mis mul peas, on sada auku sees,
täid säält vahivad, hõbeprillid ees.
Need saapad, mis mul jalas, on sandi käest võetud,
sant sai tee pääle palja jalu jäetud.
Mu voodi on kõrtsi taga kraavis,
hommikul, kui ärkan, olen emistega paaris.
Mina olen oma isa ainukene vara,
kõik mis teen, joon kohe taga ära.

ERA II 136, 528 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Ai litsu pääle, linnasell,
mamsel all, kui veski võll.
Hoijajaa, hoijajaa, mis meil viga elada,
poissme' põlve pidada ja taluneiut kosida.
Oi Maali, Maali, sa ei tea,
su rinnal hingata on hea.
Sa sulad, minu südames,
kui suhkur kuuma kohvi sees.
Mis sa sitta jukerda,
ja lapsepers... käperdad!

ERA II 136, 528/9 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Juhan Raag, 60 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Eit läks õhtul alevi,
tuli säält ruttu tagasi.
Liiter oli laua pääl,
rõõmsalt kõlas pilli hääl.
Refr.: Elu pole muud, kui pillimäng,
peenike preili ja pehme säng!

ERA II 136, 529/30 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jakob Niilus, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Metsa läksid sa ja metsa läksin ma,
metsa läksid kaks karujahimeest ka.
Refr.: Oh hoijajaa, tirallalaa, metsa läksid kaks karujahimeest ka.
Karu tapsid sa ja karu tapsin ma,
karu tapsid kaks karujahimeest ka.
Naha müüsid sa ja naha müüsin ma,
naha müüsid kaks karujahimeest ka.
Viina ostsid sa ja viina ostsin ma,
viina ostsid kaks karujahimeest ka.
Purju jäid sa ja purju jäin ma,
purju jäid kaks karujahimeest ka.
Nalja tegid sa ja nalja tegin ma,
nalja tegid kaks karujahimeest ka.
Koju läksid sa ja kodu läksin ma,
koju läksid kaks karujahimeest ka.
Tappa said sa ja tappa sain ma,
tappa said kaks karujahimeest ka.

ERA II 136, 530/1 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Katri Pihl, 79 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh mu isa, oh mu isa,
mis sa minnu kasvati.
Oh mu imä, oh mu imä,
mis sa minu sünniti.
Parõmb võinu jõkkõ heitä,
kaladõlõ söödäs mind,
vesi olõs veeretänü,
kala olõs kaurnu.
Oh ma vilets, oh ma vaene,
mis ma lätsi joodikulõ mehele.
Parõmb võinu jõkkõ hiitä,
kaladõlõ söödäs.

ERA II 136, 531/2 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
See Mäeotsa talu,
tirallalaa,
teeb südamele valu,
tirallalaa.
Ma läksin aida taha,
ja lasksin püksid maha.
Siis vanaJuhan tuli,
tal teivas seljas oli.

ERA II 136, 532 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
See Saaremaa on üks imeilus maa,
ja seepärast saarlane laulab ka:
Refr.: Ei paremat pole kuskil maal,
kui suisel ajal Saaremaal.
Mu pruut on valge nagu tui,
ma nägin teda mullu sui.
Kui tahad minu pruudiks sa,
pead Saaremaale tulema.
Ma vaatan paadist kiikriga,
kuikaugel paistab Saaremaa.
Ei Saare saunas ma pole käind,
ei Saare naiste naba näind.

ERA II 136, 533 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Katri Pihl, 79 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Setu umma siia jõudnu,
perenaisi perrä nõudnu,
otske mullõ nartsukõisi,
mina anna kausikõisi.

ERA II 136, 533 (20) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Talv oli mööda minemas,
suvi kätte tulemas.
Toomingad ja õienupud,
kõik olid lahti minemas.

ERA II 136, 533/5 (21) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Salme Voitka (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Meie elu.
Nii kui üks vari me elu siin on,
aastad ta lühemaks jääb.
Kiiresti kaob kõik ajalik õnn,
lennates mööda ta läeb.
Päevad ja tunnid, mis mööda on läind,
tagasi pöörama ei saa.
Jumala silmad kõik seda on näind,
kuidas neid pruukisime ka.
Sündimisest saadik meid ähvardab surm,
väetimaid ära ju viib.
Ei seda keelda saa vanema arm,
armuta riisumas käind.
Noormees ja neiu, kes nooruse sees,
ennekui arvata võis
langes kui kõrs surma vikati ees.
Äkitselt minema peab.
Naine ja mees, kes kord ühended sai,
surma ei oodanud nad.
Aga ta tuli ja talutas neid,
lesk leinas üksinda veel.
Nii armusidemed katkevad kõik,
elu õõnested roos.
Kõigile kätte kord jõuab see aeg,
olgu ta vana ehk noor.
Et meie elu siin kiirustab nii,
nõua siis õde ehk vend
Jeesuse armu, mis lahti ja prii,
täna kutsub veel sind.

ERA II 136, 535/6 (22) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Husaarid.
Kord sõitsid linna husaarid,
neid saatis trompeetide hääl.
Neil särasid mõõgad ja piigid,
torm tuiskas ja keerles tee pääl.
Sääl akna pääl lillede vahel
üks piigake piilumas oli.
Husaarid ju teadsid, et ühel
nüüd armastus naeratab nüüd.
Kui korteri leidnud husaarid
ja linnas ju hingasid kõik.
Ei aimata võind komandeerid,
kus viibis üks poistest sel ööl.
Käes hommik ja teel olid husaarid,
neid saatis trompeetide hääl.
Neil särasid mõõgad ja piigid,
torm tuiskas ja keerles tee pääl.
Sääl akna pääl lillede vahel
üks piigake piilumas oli.
Häid tervid saadab sel ühel,
kes olnud ta elu ja õnn.
Ja tihti veel pääle selle
nii mitmelgi uneta ööl,
sel neiukesel väriseb süda,
kui kuuleb trompeetide häält.

ERA II 136, 537/8 (23) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh saja lumeke.
Oh saja lumeke
ja kata hellasti
see üksik vaikne haud,
kus leinab ristilaud.
Kui hingan hauassa,
siis lumi, saja sa
ja varja vagusalt,
kui uinun jäädavalt.
Mu kalmukünka pääl
ei leina ema hääl.
Ei küsi isake:
"Kus olen jäänud ma?"
Ei tule õeke
küll minu hauale.
Ei leina armas vend
ei iial taga mind.
Mu hauast eemale
jääb minu sõbrake.
Ei küsi rändaja:
"Kes on siin unessa?"
Ka minu kallim neid
ei nuta pisaraid
ja nagu hiilija,
läeb kalmust mööda ta.
Oh saja lumeke
ja kata hellasti
see üksik vaikne haud,
kus lainab ristilaud.

ERA II 136, 538/9 (24) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Vanapoiss.
Sõidaks kosja, pole saani,
pole täkku toredat.
Pole lipsu kaela panna,
pole kraega kasukat.
Võtaks naise, pole talu,
pole raha koti sees.
Pole muud, kui paljas nimi,
põlgtud nimi - saunamees.
Ja et meie aja neiud
seda nime kardavad,
jään ma parem vanaks poisiks,
jäägu perenaisteks nad!

ERA II 136, 539 (25) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kõva Senny.
Meil külas oli üks punane neiu,
keda kutsuti Kõva Senny.
Ta poisid kõik oma kütkesse köitis
ja tihti ka rippusin mina tema kaeles.
Rääkisin isale ja rääkisin emale,
et Sennyt tahan kosida omale.
Kärkis siis isa ja sõimas siis ema,
et Sennyt ma omale kosida ei või.

ERA II 136, 543/4 (1) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Lätsi küllä, lätsi-lätsi küllä kükakille
Alta aia, alta-alta aia argikille, argikille.
Krõõt mu kulla, Krõõt mu kulla kabõljanõ
Avva mullõ, avva-avva mullõ ussõkõne, ussõkõne.
Ava es mullõ, ava-ava es mullõ ussokõsta
Pajat läbi, pajat-pajat läbi tossumulgu, tossumulgu.
Kasi koju, kasi-kasi koju karjatsüra
Sinno ei taha, sinno-sinno ei taha poisikõnõ, poisikõnõ.
Innembi ma maka, innembi ma maka kivi kõrval
Kui üte halva, kui üte halva poisi kõrval, posi kõrval.
Poiss ei jäta, poiss-poiss ei jäta puttumata
Kivi ei kisu, kivi-kivi ei kisu, kand ei kaku, kand ei kaku.
Naksi liikma, naksi-naksi liikma kodo poole
Miil oli halle, miil-miil oll hallõ, süä oll haigõ, süä oll haigõ.
Mis sääl tetä, mis sääl, mis sääl tetä, kui ei võta vitta.
Mis sääl tetä, mis sääl, mis sääl tetä, kui ei võta vittä.

ERA II 136, 544/5 (2) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Haanja miis vedi lubjakivve
Kats-kolm päivä Võrole.
Haanja miis sai kolm kopkat
Kõgõ oma vaiva iist.
Haanja miis läits Tiganigu puuti
Uma kolmõ kopkaga.
Haanja miis ost hammõ nöpse
Kõgõ uma kolmõ kopka iist.
Sääl ta nägi silgi püttü
Tiganigu leti iin.
Haanja miis pallõl poodi saksa
Esänd lupa tsorgata.
Tsorkanu, tsorka Haani miis
Umma leivapalakõst.

ERA II 136, 545/6 (3) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Ütel imäl kolm tütart
Kõik nad üteilusad
Oi, oi, oi, rallalla! Kõik nad üheilusad.
Üts neist ketras, teine kudus
Kolmas siidi iskija
Oi, oi, oi, rallallaa! Kolmas siidi iskija.
Mamma lubas seda tütart,
Kes oll siidi iskija
Oi, oi, oi, rallallaa! Kes oli siidi iskija.
Ku sa ei lupa seda tütart,
siis ma pia surõma.
Oi, oi, oi, rallallaa! Siis ma pia surõma.
Kos ti minnu matate?
Roosiaida matame.
Oi, oi, oi, rallallaa, roosiaida matame.
Ilusa roosipuhma alla,
Sinna ööbik laulma käib.
Oi, oi, oi rallallaa, sinna ööbik laulma käib!

ERA II 136, 546 (4) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kikas ütel kanale:
"Kos mi lähmi magama?
Pümme üü, lühku jala
Kõlgus kauõn, tuisat tee."

ERA II 136, 547/8 (5) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Sambore linnas elas kord,
Üks kangur kahe lapsega.
Neil surid ära vanemad,
Jäid vaeseks lapseks mõlemad.
Poeg pidi ära minema,
Ja kaugel kroonut teenima.
Ja tütre Venemaale ka,
Üts härra omal teenriks viis.
Poeg teenis kroonut ausasti,
Sai varsti priiks ja vallale.
Kui koju hakkas tulema
Siis sõitis läbi Venemaa.
Kui trahterisse astus ta.
Siis nägi neidu ilusat.
Oh ütle kena neiuke,
Kus on su isa, emake?
Sambori kangru tütar ma
Ja Katariina nimega.
Oh neiu ma su vennake,
Ja sina minu õeke.
Nüüd otsi omal peiukest,
Ja mina otsin neiukest.

ERA II 136, 548/50 (6) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kord elas mölder veski pääl tsimmai ruudi-ralla
Ja temal ilus tütar sääl tsimmai ruudi-ralla
Ai-tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi ralla.
Sääl ligidal oli mõisake, tsimmai ruudi-ralla
Ja mõisas kaval sulane, tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla.
See ajas härra kotisse, tsimmai ruudi ralla
Ja viis ta alla veskile, tsimmai ruudi ralla
Ai tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla.
"Oh tere armas mölder Mats" tsimmai ruudi-ralla
"Kus panen ma see kaerakott", tsimmai ruudi-ralla
Ai tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi ralla.
"Vii üles teise korra peal, tsimmai ruudi ralla
Mu tütre voodi on ju seal", tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai-tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi ralla.
Kui väljas oli pime öö, tsimmai ruudi-ralla.
Siis sündis nurgas imetöö, tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla!
Kott hakkas nurgas liikuma tsimmai ruudi-ralla
Ja voodi poole kiikuma tsimmai-ruudi-ralla.
Ai tsimmai, tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla.
Siis tütar kõvast' kiljatas, tsimmai-ruudi-ralla
Ja mamma üles äratas, tsimmai ruudi-ralla
Ai tsimmai, tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla.
"Oh rumal, mis sa kisendad, tsimmai ruudi-ralla
Sa oleks mõisahärra saan'd", tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai, tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla!
Ei mõisahärrat taha ma, tsimmai ruudi-ralla!
Kui tublit talupoissi ei saa, tsimmai ruudi-ralla.
Ai tsimmai, tsimmai ahha-haa!
Ai tsimmai ruudi-ralla!

ERA II 136, 550/1 (8) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
:,: Ma läksin metsa kõndima
Ja linnupesi otsima :,:
:,: Sääl linnupesi otsides
Ma leidsin poisi põõsa alt :,:
:,: Tal päälmine pool oli päevitud
Ja alumine pool oli hallitud :,:
:,: Siis võtsin teda õlale
Ja viisin Emajõele :,:
:,: Sääl hõõrusin teda luuaga
Ja kuivatasin kotiga :,:
:,: Siis võtsin teda õlale,
Ja viisin Tartu turule :,:
:,: Sääl vahetasin varsaga
Ja vana kõrvi ruunaga :,:
:,: See vars oli ilma sabata
Ja kõrb oli ilma jaluta :,:
:,: Sest poisid pange tähele
Kui odavad te olete :,:

ERA II 136, 552 (9) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Olin mina noor,
Elu oli hea.
Kübarat ma kandsin
Lokis oli pea,
Püksid olid jalas,
Pitsid olid all
Autoga ma sõitsin
Koju hommikul.
Nüüd mina vana
Pea minul hall
Kübarat ei ole
Lokke pole mul
Pükse pole jalas
Pitse pole all
Autoga ma ei sõida
Koju hommikul.

ERA II 136, 553 (10) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Eesti miis ja nende sugu
Neist ei peeta kuskil lugu
Kotirõivas viiso jalan
Siidisärk tal sälän om.

ERA II 136, 553 (11) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Sina taivatuvikene
Olet ülitasane
Helde, pikameeleline
Näuta hääd ja kurjule
Lase minnu niitsaga
Umma vainlast armasta
Et sino viisi opi
Ning arm süamest ei lõpõ.

ERA II 136, 554 (12) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kas üts tsirgukene külvab, künnab
Kost tä saa, mis tä süü
Kas tä nälga kooles
Kargab sääl ossapääl
Tõstab rõõmuhäält.

ERA II 136, 554/6 (13) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Salme Ilves, s. 1920 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Setokõsõ sõitseva
Võõpsust potikuurmaga
Võeh! Setokõsõ noore mu velle
Setokõsõ noore mu velle.
Looga kõrtsi kotsil naa,
Tii pääl tüllü püürsevä,
Võeh! Setokõsõ noore mu velle,
Setokõsõ noore mu velle.
Ivvo naksi roosaga
Petrat takkan ajama
Võeh! Setokõsõ noore mu velle!
Setokõsõ noore mu velle!
Petra parsil pagõsi
Jala saina tugõsi
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!
Petra parsil patsati
Nii et maha matsati
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!
Seeni ruuna mädänü
Oll kuurma kraavi vidänü
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle.
Täutal punn är karanu
Kõik poti katski põranu
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!
Võõpsu külä tsürakõsõ
Intsitävä päälegi.
Võeh! Setokõsõ noore mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!
Paras, paras tsähh-tsähh-tsähh
Kes käskse minnä kaklõma
Võeh! Setokõsõ noore, mu velle!
Setokõsõ noore, mu velle!

ERA II 136, 566 (19) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui need kilgid kokku tulid
Laulukoori kokku seadsid
Laulsid nii et tuba kõikus
Jüri oli Mari juures koikus.
Mari koikust kukkus maha
Jalg jäi Jüri kaela taha.
Marike, Marike, tuksub süda sinule
Sinule, sinule tuksub süda Jürike.

ERA II 136, 566/7 (20) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Me lähme rukist lõikama
Kes saab meil vihku köitma
Kas armas sõber tahad sa
Ka meie seltsi heita?
Mina otsin ja sina otsid
Ja igaüks otsib omal
Mina leidsin ja sina leidsid
Kes hooletu, jääb ilma.

ERA II 136, 567/8 (21) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Siidilipp ja hõbepurjed
Kuldne laev läks merele
Siidilipp ja hõbepurjed
Kuldne laev läks merele, vallerahh.
:,: Laev see sõitis sadamasse
Ankur lasti meresse :,:
:,: Säält tuli noor ja nägus neiu
Oma venda otsides :,:
:,: Noored mehed, kenad mehed,
Olete mu venda näin'd?"
:,: Ütle kena Eesti neiu
Mida lubad leidjale?" :,:
:,: Ühel luban siidiräti
Teisel kuldse sõrmuse :,:
:,: Kolmandale, kenamale
Luban iseenese :,:
:,: Tahan talle eluajaks
jääda purje pesejaks. :,:

ERA II 136, 568/9 (22) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Kellest neist paar saab?
Toome tüvi, toome ladu,
Toome hella õilme.
Insu Jaanist, Insu Elsest
Nendest kahest paar saab
Toome tüvi, Toome ladu,
Toome hella õilme.
Kellest neist paar saab?
Toometüvi, toome ladu
Toome hella õilme
Mede Marist, nende Jürist
Neist kahest paar saab.
Toome tüvi, toome ladu
Toome hella õilme.
Kellest neist paar saab?
Toome tüvi, toome ladu,
Toome hella õilme.
Tõistre Marist, Tõistre Tõnust
Neist kahest paar saab!
Toome tüvi, toome ladu,
Toome hella õilme.

ERA II 136, 569/70 (23) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Mind kutsuti pulma
ma ei saanud minna.
Siga tahtis tappa,
ja lammas maha matta.
:,: Ai püha Jüri, puss oli nüri
Kubija eit tulõ appi :,:

ERA II 136, 570/1 (24) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Ühel ilusal suvisel õhtul
läksin välja kõndima.
Vaatsin Baltimere ilu
Pisar veeres palgele.
Mis sääl merel näha oli?
Sääl oli väike purje laev
Ta ei saanud kaldal tulla
Tuul ei puhkund purjesid.
Viimaks aga ometigi
Jõudis laev kord kaldale.
Akitselt ta kinni peeti
Ankur lasti meresse.
Kes säält laevalt välja tuli?
Säält tuli kena meremees.
Hakkas talle õde kaela,
Andis vennal armsalt suud.
Armas vend kus viibid kaua,
Külmas merelainetes?
Sinu pruudi punapaled,
Puhkavad ju mulla all.
Vend see kohkus lumivalgeks
Langes külma kaljule.
Käed ta vaikselt kokku pani.
Huuled läksid palvele.
Jumalaga armas õde
Sinust pean ma lahkuma.
Vahutavais merelaintes
Jääb mu süda rahule.

ERA II 136, 572 (25) < Rõuge khk., Krabi v. - Heino Laas < Ella Laanekodu, s. 1918 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Mis on Sõeru Andres saanud
Et ta tütreid koolitanud?
Ei oska sukka kududa
Ei sukasilmi lugeda.
Ei oska voki ketrata
Ei voki ratast sõtkuda.
Pühapäeval kirikusse läheb ta
Esimeste pinki istuma.
Küla poisse söödab ta
Hapupiima koorega.

ERA II 143, 196 (7) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Juhan Liba (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Põld annab vilja rohkesti,
kui tööd sääl tehakse.
Üts kõimja tüdrud põimis sääl,
poiss hüppas perä pääl.
Ja jänes metsas naeratas,
et mokk tal lõhki läks.
Pand metsa poole plagama,
et saba maha jäi.

ERA II 143, 196/7 (8) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Juhan Liba (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mina olen isal üksainukene vara.
Kõik, mis ma teen, seda joon mina ära.
Lähen mina kõrtsi ja joon mina viina,
magamisase aga kõrtsi taga kraavis.
Särk, mis mul seljas, on sandi seljast võetud.
Sant sai alasti tee äärde jäetud.
Saapad, mis mul jalas, on tee äärest leitud.
Need olid Saia-Maril saba all kantud.
Kübar, mis on peas, on seitse auku sees,
täid vaatvad välja, hõbeprillid ees.

ERA II 143, 200/1 (11) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hõissa, poisid, ma lään linna,
kus need suured saksad, sinna.
Linnas sääl on hea elu,
sääl ei ole peavalu.
Linnas, sääl saab saia süüa,
teed ja kohvi pääle juua.
Kübar päha, tutud taha,
Kleidisabal meeter maha.
Karvasaapad ja pronellid,
siis mind vaatavad kõik sellid.
Trimpvai-trimpvai trallalla,
siis mind vaatavad kõik sellid.

ERA II 143, 201 (12) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kolga kupjal kolm tütart
- kõik olid üheilusad.
Üks neist ketras, teine kudus,
kolmas iskis siidilõnga.
Ühel õhtul sõitsid sisse
kolmed kosjad korraga.
Üks oli mölder, teine köster,
kolmas mõisa valitseja.
Möldrile ma küll ei lähe,
see mul söödab kaerakörti.
Köstrile ma ka ei lähe,
vene usku ei salli ma.
Valitsejal küll ma lähen,
saksa rahvast armastan.
Sakstega võib saia süüa,
õunaaias lusti lüüa.

ERA II 143, 202/3 (13) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kus oled sina käinud,
minu ainuke laps,
et täna sinu palged
nii punaseks läind?
Kes on need lilled
sinu lokkidesse pannud
või on mõni õnnetus
juhtunud sul?
Oh mamma, ma murdsin
üht roosipuu õit.
See õis minu palgesse
puna ka tõi.
See sõrmus, mis mu sõrmes,
seda andis peiu mul
ja süda, mis rinnus,
see andsin ma tal.
Oh mamma, ma olen
üks õnnetu pruut,
kes täna on
surmaga võidelnud.
See peiu, kes armas,
seda armastasin ma,
on südant teisel lubanud,
mind unustand ta.
Ma noppisin need lilled,
mis kandis mu rind.
All orus, puu vilus
sääl laulis kukulind
All orus, puu vilus -
sääl laulis kukulind.
Oh peiu, oh peiu,
sääl tuksus mu rind.

ERA II 143, 206/8 (16) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ühel ilusal suvisel õhtul
läksin välja kõndima.
Vaatsin Balti mere ilu,
pisar veeres silmasse.
Mis sääl merel näha oli:
väike valge purjelaev.
Laev ei jõudnud sadamasse,
tuul ei puhund purjesse.
Aga viimaks ometegi
jõudis ta kord kaldale.
Äkiselt ta kinni peeti
ankur lasti meresse.
Mis sääl kaldal näha oli?
- Noor ja ilus tütarlaps.
Vaatas kurvalt mere poole,
valge rätt tal lehvis käes.
Kes sääl laevast välja tuli?
- Noor ja ilus meremees.
Hakkas õele õrnalt kaela,
andis õrnalt õele suud.
"Armas vend, kus sa nii kaua
viibisid sääl mereteel?
Sinu isa hallid juuksed
puhkavad ju mulla all."
Seda kuuldes noormees vajus
külma kalju najale.
Käed ta vaikselt kokku pani,
huuled läksid palvele.
"Jumalaga, armas õde,
pean sinust lahkuma.
Ja sääl vahutavas meres
saab mu elu lõppema."

ERA II 143, 208 (17) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eila õhtul läksin ma
metsa marju korjama.
Hüppas jänes nagu tuul,
lendas mööda püssikuul.
Nõmme neitsi, lubas ta
oma elu paranda.
Ei ta tahtnud nahakest
pandiks anda rohu eest.
Ja siis hüppas rutuga
peitjat põõsast otsima.

ERA II 143, 209/10 (19) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
See Mäeotsa talu
teeb südamele valu.
Üks ait oli puude vilus,
sääl magas Manni ilus.
Ma läksin aida taha
ja võtsin saapad maha.
Ma tahtsin koputada,
et Mannit äratada.
Siis vana Juhan tuli,
tal teivas seljas oli.
"Sa, Muri, võta varas,
tal aiateivas paras!"
Ma jooksin aia ääre,
koer kiskus minu sääre.
Nüüd vana Juhan nutab,
kes Manni ära võtab.

ERA II 143, 212/3 (23) < Rõuge khk., Nursi v. - Heldur Mõtus < Linda Rosenberg, s. 1913 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jumal hoidku mind saamast
joodikule mehele.
Joodikul saab nälga näha,
ei saa enam tagasi.
Kus mu isa, kus mu ema,
kes mind, vaestlast, sünnitas?
Kas nad võinud jõkke heita
või ka jõe kaldale?
Sääl mind vesi veeretanud,
hirvelehm mind imetanud.

ERA II 143, 236 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiige juures lauldi ka. Laulsid tüdrukud ja poisid, muidugi vanemad laulmisest osa ei võtnud. Lauldi näiteks: "Minge üles mägedele", "Kas tunned maad", "Poisid, kas ju pill ei hüüa!", "Metsa läksid sa ja metsa läksin ma", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal" jne. Vahest lauldi ka jumalasõna laule, seda laulsid vanad inimesed. Kõik laulsid kooris. Lauldi, nagu laul oli, mingisugust erilist kordamist just polnud. Laulmise ja kiige liikumisel mingisugust erilist laulu polnud.

ERA II 143, 239/40 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Aega viideti õitsil jutupuhumisega ja naljategemisega. Kes mõistsid, seletasid anekdoote ja hullati. Vahel, näiteks lau- ja pühapäeva õhtuil lauldi ka laule, kui olid nooremad koos.
Lauldi: "Üles, üles, hellad vennad", "Priius kallis anne", "Kiigu mu paadike" jne. Unistele õitsilistele kallati vett püksi, kui nad üles ei tõusnud, ja kõditati.

ERA II 143, 246 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Leo Niilus (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Veel üks kohapääl lauldav ringmängulaul.
Ingel kukkus taevast maha, pummairassassaa,
karvatutt jäi teiba taha.
Refr. Ai-pummai, pummai, tsik-tsik-tsik,
ai-pummai ruudi rassassaa.
Ai-pummai, pummai, tsik-tsik-tsik,
siin pole muud kui pinguta.
Laudas lapsi ilma toodi,
lepikusse üles poodi.
Setu võttis ninast tatti,
viskas vastu poodiletti.
Leidsin kraavist surnukeha,
viskasin ta jälle maha.
Lind see laulis lepikussa,
Krantsman-Mari kündis kesa.
Kännu kukk tuli tast välja,
soputas ja tegi nalja.

ERA II 143, 320 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tõine:
"Kord elas mölder veski pääl,
simvale rooli rallala.
Sel olli kavval sulanõ,
simvali rooli rallala."
Tandsides: "Ai simvali, simvali, rallala,
ai simvali rooli rallala!" Kaks korda.
Ambrosius on ladna mees, seal Tõrvas.

ERA II 143, 355 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < J. Ubaleht, ? a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lorisõna.
Siinse ümbruse rahva igapäise kõneaine olli naisevõtmise, mehelemineku ja juuresmagamisele.
1. "Putsist persest nakas pääle, vitust võtsõ lauluhääle."
2. "Puts kui pupilillikene, vitt ku viinaklaasikõnõ."
3. "Ollõs ma oinas, sis ma koinas, olõs lammas, sis ma annas!"
4. "Tsuska tädile, tsuska tädile, tsuska täditütrele!"
5. "Litsu pääle, litsu pääle, mis sa kavvõst küünütäd!"
6. "Veli võtsõ verevä naas´e."
7. "Tibu titti, kana lukki, är nii kavva kaaguta!"
8. "Kallis Mari, kannata, seeni ku ma kanguda!"
9. "Ku ma panõ, saa üte üüga silgisuuru."
10. "Miis um tuu, kiä saa nussi, lits um tuu, kiä lask nussi."
11. "Puts läts puuhõ puuratõhn, till läts takahn tänitehn."
12. "Kos lits mehe käest pääses!"
13. "Ku karvu näed pääl kasuma, sis võitõ sisse torgata."
14. "Är sa putsi inne putu, kui polõ nätä karvatuttu!"
15. "Kuis või siäl viil jumpviir olla, kus ei lasta karval tulla?"
16. "Puts ei olõ piimälänik, et piire jääs."
Neil kõigil oma viis, mida uhkemad mehed-poisid laulsid. On kord saadetud. Velistekogoduse liikmed ütlesid: "Ilmalatsi lorilaulu!"

ERA II 143, 401 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves < Vidrik Pruuli, ? a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Küläkukk Nr. 71 sõnad:
Kusma kukk tuli tuast välja,
soputas ja tegi nalja.
Lendas üle lepaaia,
et saaks tõistre kannu kaia.
Lepa kukke kodus olli,
sellepärast tekkis tüli.
Algas seal suur kukesõda,
kanad kurvalt vaatsid seda.
Lepa-Leeno ja ta vend,
nende poolt läks vemmal lend,
siis kui õuel saagisid,
kukesõda vaatasid.
Lepa-Leeno seda nägi:
Kusma kukel suurem vägi.
Siis luvvavarre välja tõi
ja Kusma kuke maha lõi.
Kusma Kusta aia taga
ähvardelles malgaga:
"Kui sa kuke maha lööd,
kui ei ole muuda tööd.
Kuked on küll väiksed loomad,
siiski naistel tulu toovad.
Kevadel, kui ilmad soojad,
saavad kukel kirjud pojad!"
NB: Seda laulu laulis Vidrik Bruuli Rõuges, mõned aastad tagasi.

ERA II 143, 404 (16) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Sa mullu mullõ ütli, me suvel pulma tee.
Nüüd om jo suvi tulnu, kus om su armumeel?
Oh võta jo, oh võta jo, oh võta minno jo!"
"Kuis või ma sinno võtta ja mehes saia sul?
Sest naisi om jo näta, kel miil kui väljan tuul.
Tee et sa kaud, tee et sa lääd, tee et sa minost läät!"
"Sa ütli veel, oh usu, et kosja tulõ sul,
sa andsi mullõ musu, see selgest meeles mul.
Oh võta jo, oh võta jo, oh võta minno jo!"
"Tuks mullu mo sääl puri, nüüd tervel küläl naar.
Sa päälegi veel kuri, ei või meist saada paar!
Mul tõine om, mul tõine om, mul tõine, paremb, om!"
Seda laulu laulis poiss tütrukule, talgustes, kui ta tahtis neiule natuke vastumeelt teha.

ERA II 143, 405 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kus viibid sa, mu mõttes veel,
maailma laial laanõteel?
Kus kurjad tuulõd puhuvad
ja vetelaened kohavad?
Kas mälehtad: see haljas puu,
kus truudust vandus sinu suu?
Mu mõtted sinu voodi ees,
kus ingli kujul magad sees.
Ei riku nad su rahu, und,
meil ainult õnnis õnnõtund.
Kas mälehtad veel halja puu,
kus vandus truudust sinu suu?
Su kuldse elu mõte viis
maailma laande reisil viis.
Seal laened peksid vastu äärt,
sa oled miljonide väärt.
Mu armas kuldne kullerkupp
ja hobedane õienupp.
Sa õhkud armastuse tuld
ja oled kallim veel kui kuld.
Ma kõnnin vaikse metsa sees,
lind laulab rõõmsalt lille ees.
Ei rõõmusta mind laulja lind,
vaid kurvemaks saab minu rind.
Lööb lehekene haljas puus,
siis igatsen ma.
Sinu suus üht sõna ootan,
mis käib nii: "Oh tule ja mind kodu vii!"
Seda laulu laulavad neiud õhtudi nurmelt kodu tulles.

ERA II 143, 408 (20) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Oh sa, kolmkõrd kuri raha,
põrguliste pärandus.
Küll sa teed siin ilmas paha,
suur on sinu vägevus!
Sinu pärast muistsel rajal
Juudas müüs kord issanda,
sinu pärast meieki ajal
salgab mõni jumala.
Sinu pärast rahvad, riigid
võitlevad ja langevad,
sinu pärast sõjapiigid
verel väetavad maad.
Sinu võimul ülekohus
tõele vastu silmi lööb.
Sinu pärast hädaohus
päiviline leiba sööb.
Sinu pärast vende vahel
tõuseb tüli talusse.
Sinu pärast sõprusahel
katkeb nagu niidike.
Sinu võimul mõni togu
kannab doktor-kübart peas.
Sinu võimul võllanägu
kõnnib ringi rahva seas.
Sinu tõttu külamehed
kurnavad kõik kodumaad,
sinu pärast ajalehed
rahvast tihti petavad.
Sinu pärast võtaks Jüri
kiisu kaasaks kaenlasse.
Sinu pärast läheks Mari
Murilegi mehele.
Sinu tõttu minu Maigi
läks kord tõise rinnale,
sinu tõttu tõistre Kaigi
minule sai mehele.
Sinu pärast, oh sa taevas,
ei küll tihka ütelda,
olen mitu korda vaevas,
kust võiks teeni kopika.
Seda laulu laulan, kui raha lõppi.

ERA II 143, 412 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kasaritsa vana Tolga,
küll ma sinno ütskõrd kolga.
Kus sa, sindõr, silgi panni,
Kas sa, raibõ, raha anni?

ERA II 143, 428 (37) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < koorilaul (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hele täht, sa vaikselt vilgud,
sinendavast taevast pilgud
ära peida minu eest
oma lahked silmakest.
Sinu juure üles sõuda
sooviksin siit ilmast jõuda.
Sealt siis armsamale ma
paistaks hele tähena.
Ära otsi õnne ilmast
ialgi sa sinisilmast.
Ära otsi õnne sealt,
mis nii vaga näha pealt.
Sügav sinisilmasära
südamest viib rahu ära.
Õige õnn ei asu all,
vaid on kõrgel üleval.
Sinu juure üles sõuda
sooviksin siitilmast jõuda.
Sealt siis armsamale ma
paistaks hele tähena.
Paistaks üle uinva ilma
kallimalle sinisilma.
Mure laugelt peletaks,
oma armu seletaks.
Olli koorilauluks, aastaid tagasi.

ERA II 143, 430 (24) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Thalberg, ? a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ilmad külmad, joetta,
päivad vilud, joetta.
Haililio, päivad vilud, joo-oo.
Sügisene, jooetta,
aig on käes, joetta.
Haililio, aig on käes.
Koke kooliõp. Thalberg laulis seda lastele koolis.

ERA II 143, 430 (30) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Küsitluskava 30. laulu kohta:]
Joonagatan mu veliga makab,
velega makab muide tapetuide man, tuide man.
Kes mul olli kõige kallim,
kõige armsam - Joonatan, Joonatan.
Rohkem ei ole.

ERA II 143, 431 (44) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pulmades tsõõrilauluna siin tuntud. Nii palju kui meeles, olivad sõnad:
Kord elas mölder veski pääl, simpsale roole rallalah.
Sel olli kavval sulane, simpsale roole...
Toppis herra kaerakotti, simpsale roole...
"Tere õhtust, kõrtsisaks, simpsale roole ...
Kus panen oma kaerakoti?" Simpsale roole....
"Panõ sinna nulka maha, simpsale roole...
mino tütre sängü manu, simpsale roole...
Kui olli tuli kistunu, simpsale roole...
kaarakotil käsi ja jalg, simpsale roole...
Kaarakott läts nulgast vällä, simpsale roole...

ERA II 143, 431 (52) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Harju laulik (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui ma tulli kõrtsist välja,
igal pool siis nägin nalja:
teopoiss see sundis kubjast,
sai tetti selgest lubjast.
Tsiga laulis orrõ pääl,
peni haukus, perse paukus,
eesi sittõ sibulid.
Nägin seda laulu korra trükituna raamatus, mille nimeks olli "Harju laulik".

ERA II 143, 432 (68) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuulsas Riia kubermangus
Kanepitsa kihelkonnas
oll üts kuri opasherra,
kes tei maa pääl põrgukärra.
Ta paronide sekka leie,
Eesti rahvast põrgu veie.
Holst oll kavalusest sängin,
vaene mees oll Võro vangin.
Holstil polnud kuskil viga,
magas nii kui sulusiga.
Lõpusõnad olivad:
Mäletagem vanna Holsti
nii kui vanna kaskapulsti.
Kes teeb Holstil Maidlal otsa,
see saab tasuks maad ja metsa.
Laulsivad ehalkäijad, vaiksetel suveõhtudel.

ERA II 143, 433 (132) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Laulti Rõuges:
Kui rätsepmeister sõitma läts,
es ole hobest tal.
Ta sõitis sepa lehmaga,
ent siiski tubli mees.
Ta sõitis Rõuge laadale,
ost endal hobõsõ,
see saie kärnane.
Niisama pikk.

ERA II 143, 433 (138) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Rein Seinas (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Laulis rätsep Rein Seinas õmblemas olles:
"Seal nähti kenad mamselid,
kel säljas siidikamsonid!"

ERA II 143, 434 (150) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lauldakse, kui setukest kausikoormaga nähakse:
"Otske, nu otskõ närtsukõsi,
ma anna vasta potikõsi,
päälekauba pillikesi!"

ERA II 143, 435 (187) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui väikene Ants läts jahi pääl, valõriohõi,
siis jahikoerad haukusid, valõri-o-hõi.
Siis jahikoerad haukusid, või, või, või, või,
siis jahipüssid paukusid, valõl valõri-o-hõi,
siis jahipüssid paukusid või, või, või, või!
Joodikate laul.

ERA II 143, 460 (20) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tule koju.
Tule koju, armuke, kullakallis piigake!
Tule koju, mul on koduks kambrike
kena, vaikne, armu kaunis pesake.
Millal meie pulmad teeme?
Ai-lu li-lu li-lu!
Millal võin ma kosja sõita?
Ai-lu li-lu li-lu!
Kevadel, kui häälitseb lind,
kevadel, siis ootan ma sind.
Pois laulab üksikult, kui neiu teel mööda läeb ja neiu meeldib poisile.

ERA II 143, 484 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Pruudipärg.
Meie pruudil pärga palmime,
seks tooge kokko lille.
Sul eluks õnne soovime
ja pulmaks kena pilli.
Ilus haljas, ilus haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Mu aias ammu kasvasid
küll mirdit mitmed sugu.
Sa, peiu, siiski viibisid,
ei pidanud neist lugu.
Ilus haljas...
Pruut kedras seitsme aastaga
kuldlõngad siidipehmed.
Ka haljaid pärgi palmib ta
ja kudub kaunid ehted.
Ilus haljas...
Kui seitse aastad mööda sai,
nüüd tulli priske peiu.
Sai tanu alla pruudike,
kuid pärja pärib neiu.
Ilus haljas, ilus haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Igas pulmas tsõõrilauluks tarviline ja tänani lauldav.

ERA II 143, 500 (8a) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Selle viisi järele laulti ka neid sõnu, mis ju eelmistes vihkudes ära saadetud: "Haani miis sei silgipääda!"
Siis veel on see viis tsõõrilauluna siinpool lauldav sõnadega:
"Keiko, leiko, kelle jago?
Kes siin tsõõrihn um mu nägo?"
Praegu kaduma läinud. Ei mäleta enam üles kirjutada.

ERA II 143, 502 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Johan Kangru laulikust (1891/1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 950-951 sõnad:
Litsu pääle, litsu pääle,
mis sa nii kavvõst küünütäd :,:
Kui ei aigsast astma nakka,
jovvaki ei üles lakka :,:
Tere tiksu, vedrupilli,
lööme täämbä tragi tralli!
Eide kana lõie muna,
põsõl panõ pisut puna.
Tõõnõ tibu topiline,
sarapuu on sakiline.
Väljä võttõs näete liha,
viin ei olõ täämbä viha.
Pidupillil pingu lüvvä,
südämelle rõõmu süvvä.
Kaimu kannõl, lõksu hästi,
tulõ sõber ja löö lusti!
Tuhat võtku murõpõlvõ,
seda saat ju tunda talvõ.
Nu om suvõaigu illos,
rõõmu tunda hoopis tullus.
Hommõn nagu päris pühä,
kapstaliim ja tsialiha.
Rõugest Johan Kangru kirjutatud laulikust. Kirj. 1891. a.

ERA II 143, 504 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eeesti runoviiside nr. 1143 sõnad:
Ku ma nakka luulõmaie,
küla jääs sis kullõmaie.
Kullõ, kus joodik jorro aja,
ollõ kurku kuukunõssa.
Ei saa külä küllütellä,
öütsipoisid unda maada.
Külä tulõ künka otsa,
rikas reheparsilta.
Sant küsüb sanna iista:
"Kust sa sai nii laia laulu,
puistsõ sõna päähä oppõ?"
Mõisti, mõisti, kohe kosti:
Viisi võti tuulõvilust,
laulu laelavva alta,
sõna saan´a varavaihhelt.
Parsillõ jäi pal´lo sõnnu,
kirstu taadõ laululehti.
Saas ma üte tipsitopsi,
laulas viilgi ladusamba!

ERA II 143, 505 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 1558 sõnad:
Neiokõnõ, noorõkõnõ,
no um lust sul luuritada,
paras aigu nalja hiitä.
Küll saa siis ka suulõ saista,
keelel vaesõl vaiki olla,
kui saat, surma, voodielle,
õnnis, piki õlgi pääle,
valgõ laudu vaihõllõ,
kuruliiva keskeelle,
taga mulla musta mättä,
pikä piinü liiva sisse.
Selle laulkõ, laisa neio,
ilotõlgõ, tütärde imä,
istkõ kavva ilomäella
ilolavvahn laulu lüvvehn,
ilopikrit piohn pitehn,
ilohäitsid hõlmahn hoitõhn.

ERA II 143, 508 (18) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Siis laulti veel:
Kuidas tõbi, nõnda abi.
Kuidas hobu, nõnda kabi.
Kuidas tegu, nõnda häbi.
Kuidas kuus on, nõnda käbi.
Kuidas luud on, nõnda võru.
Kuidas tamm on, nõnda tõru.
Kuidas lüüs on, nõnda suleb.
Kuidas tõmbad, nõnda tuleb.
Kuidas silmad, nõnda näeb.
Kuidas lükkat, nõnda läeb.
Kuidas karjus, nõnda suli.
Kuidas tuba, nõnda tuli!

ERA II 143, 514 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2067 sõnad:
Põrguhn piitsa plaksumine :,: oi, väga raseda,
vere vällävalamine :,: oi, väga raseda
Herr kui veerev verevaati :,: oi, v. r.
tulõ nigu tulekirge :,: oi, v. r.
Kubijas kui kuri kutsa :,: oi, v. r.
opmann nigu hanisitta :,: oi, v. r.
Mõisa tege meele mõros :,: oi, v. r.
nukras nurmõ nägemine :,: oi, v. r.
Ku saas kaugõ pakku paeda :,: oi, v. r.
võtas kõrra taadõ kaeda :,: oi, v. r.
Näes, ku põrgud põlõmahna :,: oi, väega ilosa!
Kiirge üles kerkivada :,: oi, väga ilosa!
Tulõ tundi tulõvanõ :,: oi, väga oodame!
Päästä meida mõisaasta :,: oi, väga oodame!
Kihä keeväst kattõlasta :,: oi, väga oodame!
Küll um illos uma küla :,: oi, väga illos om!
Küll um armas uma asõ :,: oi, väga armas om!
Ku s´o lämmi linnastõriihi :,: oi, väga lämmi riih!
Ku s´o armas ahopaistõ :,: oi, väga oodõtav!

ERA II 143, 515 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2082 sõnad:
Kos ma kar´a kallutõllõ,
kos ma lehma liigutõllõ?
Tarõ taadõ tammistohe,
kanariku kallõstõllõ.
Siäl um aigu sällütellä,
mõnu mõttid mõlgutõlla.
Aig um iihn ja aig um taga,
ära samblõsängühn maga!
Aig tiib vagast ilmast maru,
aig tuu karjalatsõl aru!
Aigupitehn as´a käivad,
lõpevad ka elupäivad.
Aigu ikka asta taha,
aig um kallimb viil ku raha!
Aig meil eluõnnõ annab,
kalmukünkallõ kord kannab.

ERA II 143, 516 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2083 sõnad:
Läkke mõskma mõtsa alla,
päräst kolkma kunnulõ
ilosas, valusas.
Saa sis hammõ kaelunõ.
Siin um vetta veedükese.
Partsi sisse pasandannu,
rokanõ, roojanõ,
tiigivesi tilloke.
Pütäl püvväb pümehüsi,
Loogahiitja loogõlõsõ.
Kunnakoe päältä loe,
tõõsõpoolõ elutoe!

ERA II 143, 517 (29) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2127 sõnad:
Omas noorõs latsõpõlvõs :,:
vaga isa silmä all :,:
ollin mina karja hoitmas, :,:
väga rõõmus Juudamaal. :,:
Sikkemis, kus meie karjad :,:
seivad palmipuudõ all :,:
kord mind saatis isa välja :,:
omme vendi vaatama. :,:
Andis kirju kuue selga, :,:
mina läksin rõõmuga :,:
Oh, siis süttis vende viha :,:
minu vastu põlema :,:
Tahtsid mullõ otsa teha, :,:
kaevu sees mind sureta :,:
Edasi sõnud, puuduvad lehed.

ERA II 143, 517 (30) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kah lauldi sellele viisile sõnad:
Hää om süvvä herra leibä, :,:
kuri kanda karbatsid :,:
Ku olt vahel söömata, :,:
olt ka ilma löömata :,:.
Rohkem ei ole!

ERA II 143, 519 (33) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui sa täna Rõuge lähed,
seal on viimsepäeva tähed.
Mõni üksik - väga vähä,
rahvas kiriku ei lähä!
Hobu perunud kui maita
mu ei palju enam aita.
Tõsta vemmalt, anna malka,
kes ei maksa mullõ palka!
Laanes eksvad lambakarjad,
kuhu viha eest end varjad?
Lääväd kaugemallõ ikka.
Kuidas parandada vika?
Kinni värävä ja ussõ,
kui ei tulda kirikussõ!
Annan väljä Teataja.
Seda püksirihmaks vaja.
Rõuge asjad otse loodis,
viimsekohtu mõistõ moodis.
Hääl pool voonavilla arved,
kural pool on sikusarved!

ERA II 143, 522 (36) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2440 sõnad:
Vanatüdrük - raudhammas, oi-ja, oi-ja
istus kuahn pöörä pääl, oi-ja, oi-ja.
Koolõ ära kungõrperse, oi-ja, oi-ja,
jääse mullõ nirtsu-närtsu, oi-ja oi-ja.

ERA II 143, 522 (38) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanatüdruk kuuli, oi-ja, oi-ja, koes tema matõti?
Ligi liina roosiaida, oi-ja, oi-ja.
Kes sinnä kaema käve, oi-ja, oi-ja?
Saksa käve summaviisi, oi-ja, oi-ja.
Mis sinnä pääle kasvi?
Roosililli pälle kasvi, oi-ja, oi-ja.
Sellele vast saan veel järgi saata!

ERA II 143, 548 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku' vihma satas, sis üteldas:
Vihma satas, santi pestäs,
kua takah kuhja luvvas!

ERA II 143, 550 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui ma naksi kasuma,
naksi pattu tegemä.

ERA II 143, 550/1 (22) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ära lasõ Jaani poega
ookeani ujuma,
ookean on suur ja lai,
poiss võib kergelt uppuda.
Tulevad siis vaalaskalad,
söövad ära Jaani jalad.
:,: Pum-pai piniliha,
haniliha, piniliha
keevad paas, üheskoos! :,:

ERA II 143, 551 (23) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Eines taagõs tahtsõ minnä
aufter traassõ kõndima.
Aber venn ich sinna jõudsõ,
kommter Mutter luvvaga."
Nii kõnalasõ kadaja-saksa.

ERA II 143, 551 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp, s. 1922 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tibu-titti, kana-lutti,
vedrokellä, lustipilli,
Mul ei olõ muuda laulu,
jälkki võta otsast kinni.
Tibu-titti, kana-lutti,
vedrokellä jne.

ERA II 143, 575/6 (45) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < "siit ja säält" (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mari pidulõbu.
Mari tuli pidult koju,
kahvatand kui vana kuju.
Higist märg tal oli särk,
väsinud ta kehavärk.
Pidul olnud palju lõbu,
poisid teinud Maril kõbu,
kõditanud siit ja säält,
ise teinud põrguhäält.
Teiste Kusta, vana risu,
annud isegi veel musu.
Saanud aga selle eest
vastu kõrvu Mari käest.
Viimaks juhtus hirmus nali,
karjatus käis kole vali.
Mis seal võis ehk olla muud,
kui murdusid "korshetiluud".

ERA II 143, 576 (45) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < "siit ja säält" (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Krakoljak.
Kord Raba-Reino rehe all
oli käimas väike tantsupill.
Et paras aur mul oli peas,
siis hullasin ma teiste seas.
Kõik neiud nagu nugised,
need mulle silmi tegivad.
Mis sääl siis kaua oodata,
üks endal valmis vaadata.
Vaat väljas lakaluugi all
mind ootas ju üks väike tall.
Mul kaela langes nagu kott,
kus algas tants, see krakoljak.

ERA II 143, 615/6 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Laul.
Kose vallas Kõrge talus
kasvat ema tütrekest.
Isal-emal rasse vaev,
tütar kasvis kangekael.
2. Vaevalt si ta leerist lahti,
kohe pidas peiujahti.
Kutsus siit ja kutsus säält
ametmehi kõigepealt.
3. Mis ma laulan, see on tõde,
temal ka veel kuulus õde.
Et küll ei ta enam neiu,
teda ammu kosis peiu.
4. Teda väga välja koolis,
mis ta tütar lapsest hoolis.
Pakub üht ja pakub seda,
ütles: "Poisid, võtkem teda!"
5. Külapoisid, sarved püsti,
kui nad käivad öösel lusti
Öösel jookseb poiste jahti,
päeval ei saa silmad lahti.
6. Karjapoisid küla vahel
teda juba pandvad tähel.
Naarvad teda nagu imet,
tihti kuuldaks Leena nimet.
Kirjutatud 18. märtsil 1912.

ERA II 143, 616/9 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Endisest priiusest.
Sääl Peterburis vaikis kära
ja kõik maailm on hingamas.
Üks noormees kaugel trellide taga,
ta laulis kadund priiusest.
2. Mind kuulge, kõrged vangimüürid,
mind kuulge taevas tähed kõik!
Mind kuulge, vaiksed Neeva jõe lained,
kui andeksandmist palun ma.
3. Oh armuke, mis oled teinud
sina oma truu vandega?
Sina vandusid truudust surmani
ja nüüd on see kõik närtsinud.
4. Oh, ei oleks sind ma tunda saanud,
ei oleks süda valutand.
Kas mäletad,, kui roosiaias
ma otsin sind kui linnukest.
5. Sina tulid, aga mitte üksi,
vaid oma teise kalliga.
Siis minu süda hirmsas vihas
seal võttis teda surmata.
6. Mu pistol paukus hirmsas vihas
ja ohver langes surmaund.
Siis kuulsin mina valjuste
suurt kisa Neeva kalda päält.
7. Kõik signalid ja pasunad
kõik suurel häälel hüüdsivad.
Kolm kardavoid minu juure tõtsid,
nad mind seal kinni sidusid.
8. Nad hirmsas vihas karjusid,
neil paljad mõegad läikisid.
Siis sammudes mina linna poole,
sääl värisedes tõttasin.
9. Kui politseisse sisse viidi,
ei olnud sooja verd mu sees.
Ma olin külmas, tuimas, läinud
ja veri soontes seisma jäänd.
10. Siis raamatud mul toodi ette,
mu nimi sisse kirjuta.
Siis nõudsid nad mul ka veel järgi,
mis kreisist ehk mis nimi on.
11. Kui passi välja võtsin mina,
ei olnud rohkem võitlemist.
Siis rauad mulle ette toodi,
käed-jalad lukku keerati.
12. Kaks soldatit mul anti kaasa,
nad vangihoonesse mind tõid.
Sääl oli üks kuur valmis pantud,
kus valget päeva ma es näe.

ERA II 143, 619/20 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kuus aastat, seitse nädalit,
kui minu peigmees reismä läts.
2. Kui kõik need aastad mööda olli,
siis tulli jälle reisi pealt.
3. Kui nägi pruuti istumas,
sääl tulli jälle reisi pealt.
4. Kui nägi pruuti istumas
sääl pärnapuu all ikõvat:
5. "Tere õhtust, armas tütarlaps,
mis nutad sa nii haledast?
6. Kas on sul isa, ema surnd?
Ehk on sul salajane peig?"
7. "Ei ole mul isa, ema surnd,
mu peigmees pika reisi pääl."
8. "Ma läksin ühest linnast läbi,
kos sino peigmees pulma pidas.
9. Kas tahad õnne soovida,
et oled sõna pidanud?"
10. "Ma soovin tal nii palju õnne,
kui pärnapuu peal lehti on.
11. Ma soovin tal nii palju õnne,
kui tähti taevas üleval.
12. Ma soovin tal nii palju õnne,
kui mere veeren liiva on."
13. Siis nuttis ta nii haledast,
et peiu süda kurvaks läks.
14. Siis taskust tõmmas peigmees välja
ühe lumivalge rätiku:
15. "Pühi ära oma pisarad,
ma olen sinu oma peig.
16. Ma olen sul, sa oled mul,
ma jään ka sulle igavest."

ERA II 143, 623/9 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kolepi kooli opetaja täno, kiituse ja truuduse vandelaul omile armsile abi-naisile, keisri Romanovi sugu 300 aasta valitsuse kestuse pidupäeva mälestuseks.
Laul.
Viisil: Nüüd paistab meile kauniste.
1. Mul andke kätte laulunuut,
mu reisikepp ja taktikuut,
et võiks ma laulu lasta
nüüd naised, neitsid, ka mehed.
Sest päiv lätt looja, õhtu ju,
kõik astkem kolme rinda.
Vägev, tugev, vägevast mu laulusõnadest
laaned laksuvad, metsad paukuvad, penid haukuvad
2. Kui läänen eksis israel,
siis Jumal meil mannat tell,
kes näljan nurisiva.
Nii ka mulle ilmus mannat,
sest Miili tuli Siibanist
mul sehvti valgust tooma.
Kannan, Miili, so eest hoole,
et mo poole hoiad sina,
ei siis sinost lahku mina.
3. Oh mino naine, armas Mai,
sa oled kah, ai, ai, ai, ai.
Sa kuiv, kõhn, nagu kirves,
sust tublim om tõest näitsig Miil.
Ta hõlman magan ma kui siil,
kui Aabrahami sülen.
Ma või sulle palka massa,
ei tast tea see Hible Jussa,
sel Miilil kangest veri jaht,
ta krõpsmist, kõditamist taht.
4. Taad proovin sakest perra.
Ja olen kui türk, mõisnik, fonn,
mul naisi, neitsit pruuki on.
Siin ilma rõõmuna armun.
Miili, Emmi, Mõtsa Anna,
taiva manna oled sina,
sinost joht ei lahku mina.
5. Ent Leeno oll üts armas lats,
tääd kallis pei ma aastat kats
ning üsan pallükeli.
End muud, sel neitsil sündis lats.
Ta eest ma hoole peie, näts.
End süü jääs Kullus Viidol.
Aga mina - teine toodi,
mis mul viga ville laska,
lollil süü jääs kanda raske.
6. Ei sedä tea ka veel ütski juut,
et Mõtsajärve Ann ka minu pruut.
Ta hää ning armas mulle.
Kas tead, kuis maitseb klusgakäkk,
mi Mõtsa Ann ka mulle mekk.
Taad proovin sakest perrä.
Mõtsah, küünih käin ma taaga,
ta and huugu mulle perrä,
elän nagu mõisaherrä.
7. Ei tütrikil mind teti vaev,
ma olen sügav sinav kaev,
neil kerget ello looma.
Kes magab mo man ära öö,
ei tal ma rasket anna tööd.
Mai ta eest peab murdma.
Orjan, orjan, lihahimmo,
elopuhtust, korjan varra
nii et pää mul higist mõrra.
8. Kui kätte jõuab õhtutund,
siis igatseb mind metsa sund.
Sääl Miiliga saan kokku.
Küll metsa sees on varski last,
sääl Miiliga mul vägev sevht,
ei naine Mai näe sinna.
Naeran, rikun kümmend käsku,
naesel Mail luu ära teda,
tüdrikile latsi soetan.
9. Kus Härjasarve oja org,
sääl Miiliga mul sehvti turg,
sääl peie sakest errä.
Ja ollgi Hinni küüni suuh,
ma peie Miilil kässi puuh,
tei taaga roppu nalja.
Opan rahvan, ela puhtust,
laidan uhkust, ihulusti
naistel jagan, häda risti.
10. Kord Peeter Klais just mano sai,
kui Miiliga ma asju ai
sääl Kudrivungu veeren.
Küll suuh oll olla, aima vait,
kui eksitama tull ta mait,
mu armuteo ai nurja.
Sunning, saatan,
sehvtirikka manotükja oled sina,
sinost joht ei lahku mina.
11. End Sani mult kuldraha sai,
tuu siiski jutu välja ai,
kui Miilil kuppe kaimi.
Ei neitsit Miilit kurvasta,
tal maksan kõik jo kinni ma.
Tingä raha ma ei anna vaestele,
vaid naistel, kes mul lask kuppe panna.
Taso luban kõigil anda.
12. Veel magus om kui marjakook,
veel libedam kui mesijook
on Hilep Miili mulle.
Taast arvu saa mu vana pää,
end Miilil on nii ülihää,
ta hõlman mul suur lõbu.
Rahast, varast ei mul halle,
mis ma talle palgaks jagan,
Kobin hirmsalt taad kui pagan.
13. Mul naisijahist pää on hall,
ma püüan nii kui kaval kull
siin tütarlapsi võrku.
Kõik neitsi puhtus, ilu, au
on minu silmis tühi sau,
neid püüan järgest määri.
Miili, Miili, Mai pole hea,
tule jälle pea rõõmu tooma
ja mu elu uueks looma.
Lõpp.
Seda laulu on 32 eksemplaari välja saata. Ühisuse Tähe raamatukauplus munamajas Võrus (1919.-1922. a.)

ERA II 143, 632/3 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Raha.
1. Oh sa, kolmkord kuri raha,
oh sa põrgu pärandus,
küll sa teed siin ilmas paha,
küll on suur su vägevus.
2. Raha pärast muistsel ajal
Juudas müüs kord Issanda.
Raha pärast megi ajal
salgab mõni Jumala.
3. Raha pärast vende vahel
tõuseb tuli talusse.
Raha pärast sõprusahel katkeb,
katkeb nagu lõngake.
4. Raha pärast mõni taga
kannab doktori kübarat.
Raha pärast võllanägu
kõnnib julgelt rahva seas.
5. Raha pärast külamehed
kurnavad me kodumaad.
Raha pärast ajalehed
rahvast tihti petavad.
6. Raha pärast võtaks Jüri
kiisu kaasaks kaenlasse.
Raha pärast Tõiste-Mari
Murile lääks mehele.
7. Raha pärast minu Maigi
läks kord teise rinnale.
Raha pärast Tõistre-Juula
minule sai mehele.
8. Raha pärast, oh sa taevas,
ei küll tahaks ütelda,
olen isegi ma vaevas,
et kust teeniks kopika.
9. Raha pärast pahatihti
tapetaks ja röövitaks.
Raha pärast, nagu näete,
tuleb vanglas istuda.

ERA II 143, 634 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < ühest raamatust (käsikirjast?) (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mustlane.
1. Mustlaseks ma olen sündinud,
koduta pean ümber hulkuma.
Mis sest looduslapsel hoolida,
kui vast vabana saan olla ma.
2. Küsitaks, et miks sa hulgud nii.
Seda ma ju ei tea isegi.
Rändav lind vastab sellele,
taevatäht see annab vastuse.
3. Lill ei koo riided omale,
viljasaagist lind ei muretse.
Seda hooldab Isa taevane,
kes ka toitu annab minule.
4. Nagu lind teeb pesa endale
vaba loodusesse mustlane.
Ei ta selle üle muretse,
kuhu ta viib teda ometi.
5. Vabaks mustlaseks jään surmani,
ikka mureta ja linnuprii.
Looduses lapsel süda mureta,
ainult kurvast kodust unista.

ERA II 143, 674/5 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
1. See mäeotsa talu,
see teeb mul peavalu.
2. Sääl talu puude vilus
elab Peetri pere ilus.
3. Sääl Ludvi Juta, Helgiga
ja Peetri, Liide, mammaga.
4. Ja pääle selle pere
elab veel üks teine pere.
5. Neid Raffi oma emaga
ja Värni - karjahoidija.
6. Kui kätte jõudis suvepäev,
neil mäkke sõitis linnast "laev".
7. Tuli saksu Tartust, Tallinnast
ja kodulinnast lähedalt.
8. Siis Bergmann (praegu hr. Pärgmäe Võrus) terve perega
tõi lõbu oma verega.
9. Neid oli isa emaga
ja Heli väikse Ennuga.
10. Siis vanaema järgi tuli
ja Hilja Tartust kaasa tõi.
11. See teine pere - Sällikud,
nad jõudsid üsna varakult.
12. Ja lõpuks talutütar veel
jõudis koju suveks Tartu teelt.

ERA II 143, 675/6 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Oh kui külmad on need päevad,
mida vihmapilved säevad.
2. Saksad tuppa poevad,
lapsed mängma säevad.
3. Sällikud siis juttu loevad,
Bergmannid pudrupotte säevad.
4. Ennu jonnib emaga
ja Helgi kakleb Jutaga.
5. Pererahvas aita poevad
une kaissu tunniks jäevad.
6. Reene kirju kirjutab,
Ludvi lapsi karjatab.
7. Heli, Hilja luuletavad,
Ludvist laule riimivad.
8. Ludvi sellest ärritub,
Värnit üles ässitab.

ERA II 143, 676 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jõua ju kaugelta
järvelainte laugelta.
2. Sällik tõmbab aeruga,
pr. Bergmann pillub kapaga.
3. Küll ohkas pr. Salliku rind,
põhja vajus paadi pind.
4. Ta mees ja pr. Bergmann koos,
nad sulistasid mudas, vees.

ERA II 143, 676/7 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sööge leiba, sööge muna,
sööge putru, sööge piima.
2. Siin on lapsed pisikesed,
Jonni-Jürid väetikesed.
3. Neil tarvis palju putru süüa,
muidu ei jõua kepsu lüüa.

ERA II 143, 677 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Õhtuvaikus jõuab oma rahuga,
Bergmann ronib lakka, juba magama.
Hommikul kell 7 vajub üles ta,
et saaks linna sõita ta, Räpolt bussiga.

ERA II 143, 677/8 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Heli - peenike linnapreili,
ikka kannab tema kleiti,
nina otsa kiti katab,
muidu päike ninast võtab.
2. Hilja - kakskord pikem Helist,
maale sõitis kohe Tartust.
Nina päikest tal ei karda,
silme ees vaid kannab karda.
Muidu päike liiga
tuhmist teeb ta silmasära.
3. Koos nad kahekesi jooksvad,
laule teistest riimivad.
Magavad ja jutlevad,
vahest jalgupidi vette poevad.
4. Pr. Bergmannil lauda katvad
ja siis toitu süüa aitvad.
Võrkkiigel tihti istuvad
ja metsaserval tukuvad.

ERA II 143, 678/9 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sällik on üks naljatera,
alati teeb tema kära.
Põrsastega pildistab,
päeval voodis pikutab.
2. Järve ääres vähki püüab,
sekka ikka valjult hüüab.
"Normandiaga" aerutab,
kaassõitjaid nii ta uputab.
3. Ta mudas supleb frakiga
ja puhtas vees vaid trikoga.
Tal abikaasa pilte teeb
ja laual kaarte ritta sääb.
4. On üsna pikk ja peenike
ja alati nii vaikne.
Armastab pytžamat lillat,
oma meest ta hõikab hellalt.
5. Nad lakaõhku vihkavad,
seepärast toas magavad.

ERA II 143, 679/87 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Enda luuletatud, 1935 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui päike liialt kõrvetas
Asfalti linnas sulatas,
seljanahad rahval narmendasid
ja ninaotsad särtsisid.
2. Siis linnasaksad mõtlesid
ja enda keskel jutlesid:
Vaja minna maale, metsa, rappa,
oru, järve, mäe takka.
3. Sällikud nii Võrru sõitsid,
Bergmannide poole tõtsid.
Onu, ole abiks, mees
olen kuumushäda sees.
4. Selg mu naisel ajab kesta,
omal ninal päiksepiste.
5. Bergmann, ruttu, kus sa vakka,
lääme Lõvaski tare lakka.
Mul möödaläinud suve ajast
jäänd mõnus koht sääl sellest majast.
6. Niisiis lapsed varda löödi,
pudrupajad platsi toodi.
Sõit läks läbi küngaste
ja läbi valla, külade.
7. Veel polnud kadund linnakära,
vajus pilve taha päiksekera.
Vihmaga neid vastu võeti,
suvituseks siiski sisse säeti.
8. Kõik ruttu tuppa pugesid
ja kraami nurka sugesid.
Nurka laoti kingi paarid,
need ennesõja-aegsed laarid.
9. Veel ehit tsimmininadega
ja kaares oxfort-kontstega.
10. Siis kappi laoti virna sitsi
ja selga ainult villast vilti,
sest ilm ju polnud suvine,
vaid märg ja külm ja tuuline.
11. Ju priimus köögis vuhises
ja pudrupada kohises.
Pererahvas aita puges -
sääl vanu ajalehti luges.
12. Sest värskeid siin ju pole kohe saada,
meil posti alati ei tooda.
Suvitajaid oli mitu,
igast neist siin salm on tettu.
13. Sällik, esimene suvitaja.
Ta järel ikka laulukaja,
kannab tegoldeed ja püksi,
tihti lamab oma toas üksi.
14. Nii diafraagmat kasvatab
ja ajaviiteks juttu loeb.
Vahest metsa jalutab
ja järvel harva aerutab.
15. Ta vähki püüda armastab,
sääljuures ikka kurvastab,
sest vähki pole näha saand,
kes püünisest nad ära a'and.
16. Vahest ka end riide sääb,
kui "ähkla" suunas tee lä'äb.
Siis kaabuga end ehib
ja kepiga ta ringi vehib.
17. Sest hanikari tigedalt
ta suunas lendvad ägedalt.
Seapõrssaid kardab vähe,
nendega saab pilte teha.
18. Ka kardab heinu, lakaõhku,
ehk naine tal vast vihkab põhku.
Seepärast õhtul voodi poeb,
luud-liikmed teki alla säeb.
19. Pr. Sällik triks-masinaga,
koos suvitab oma kaasaga.
Ta mehel päike ninast naha ära võttis,
kuid temale see järgi jättis.
20. End nii palju ka ei ehi,
jalutus-kepiga ei vehi,
vaid vihmavarju kasutab,
kui "ähkla" suunas sammud sääb.
21. Diafragmat ka ei kasvata,
momente kõikjal otsib ta.
Fotomasinaga ringi käib
ja kõikjal ainult pildistab.
22. Bergmann, naljahammas suur,
ei tõuse temas suvitustuur.
Ta suvitab vaid öösel a'al
lakas värske heinte pääl.
23. Nii maja ainus ööloom,
tal päeval ikka linnatoon.
Hommikul ju koidu a'al
ta sammub Räpo küla ra'al,
24. kust buss ta kaasa linna vinnab
ja õhtul samas maha kallab.
Siis vajub jälle naerul suu
nagu taevaserval kuu.
25. Vahest sõpru kaasa toob,
kellega siis nalja teeb.
Alati tal lõbus meel -
olgu kodus, linnateel.
26. Pr. Bergmann - jutumasin,
alati tal töid on tosin.
Kõikiga ta seletab,
midagi ju pajatab.
27. Korjab metsast seeni, marju,
lastega tal lust on karju.
Pojalt küsib: "Tappa tahad?
Oled jonnija poiss mul, paha."
28. Hõikab tihti: "Heli, Heli,
õige ruttu tuppa keri!
Väljas on nii külm ja vilu,
raamatulehti toas silu."
29. Tema ema, kena muti,
on tal köögi-, sahvrivõti.
Keedab putru, kartuleid,
näitab Ennul pilte, raamatuid.
30. Tütar Heli, väike preili,
Enn on temal väike veli,
kelle pärast emalt palju
saab Heli tõreleda valju.
31. Päikse käes ta kilkab, naerab,
vilus ninaotsa võiab
musta, paksu salviga,
võrkkiiges istub Hiljaga.
32. Hilja - nende sugulane,
Tartust sõitis suvilane.
Ta vaikselt vemmalvärsse teeb
ja teistele siis ette loeb,
33. on Heli parem käsi.
Koos käies nad kunagi ei väsi.
Poeb lakka üks, on teine taga
ja nende järel lastesaba.
35. Juta, Ludvi Värniga
ja Helgi väikse Ennuga
siis koos nad pillerkaari löövad
ja igasugu nalja teevad.
36. Enn alati on tubli mees,
ta kedagi ei pelga.
Ta kummardab küll kõiki ees
ja ronib onul selga.
37. Nii ratsutada armastab
ja kõiki järest kallistab,
on majarahva elavhõbe,
ühtelugu tema käbe.
38. Ka vitsaga ei vait tad panna,
muud kui une kaissu anna.
Nii rahvas kõik siin suvitavad
ja soojest ilmust unistavad.
39. Sest järjest kallab vihma alla,
vee-ojad kõikjale on valla.
Kõik istuvad siis toas reas
kuuma ahju pääl, sääl kilke seas.
40. Uksest välja pista ei või pead,
kes ütleb sulle, millised vead.
Need tuuled, vihmad alla toovad
ja kuklasse sul kaela loovad.
41. Ka linna tagasi saa minna,
sest kilomeetreid palju sinna.
Ja suurtee asemel on jõgi,
kuid paadisõitu takistab vast mägi.
42. Nii koos siin juttu vestavad
ja kaarte vahest tõstavad.
Viitsada nii siis mängitaks,
nii aega kiirelt viidetaks.

ERA II 180, 561/2 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Soe t. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, s. 1878 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Jaagub tahtis magada,
Pani pää kivi pääle.
Mis tää sääl unõh näkk?
Taiva redelit, Paradiisi väravit.
Mis sääl taivah tetti?
Särksiilo paigati,
Kullatsit korvõ koeti!

ERA II 180, 562/3 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Laule.
1. Ants oli aus saunamees, saunamees, saunamees,
Saun oli paksu metsa sees, metsa sees.
Refr. oh kuis ilus armas, ilus armas, ilus armas;
Kui neiu kõndis puide vilus, ja puide vilus, kõndis ta poisiga.
2. Saun oli paksu metsa sees, metsa sees, metsa sees;
Hundid karud käisid sees, käisid sees.
Refr.
3. Ants läks mõisa kaibama, kaibama, kaibama;
Oma uhke saaniga, saaniga.
Refr.
4. Seitse siga saani ees, saani ees, saani ees;
vana emmis kõige ees, kõige ees.
Refr.
5. Tati rida rinna ees,
rinna ees, rinna ees;
Tsia sitt oli piibu sees, piibu sees.
Refr.

ERA II 180, 563/4 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Eila õhtul läksin ma,
metsast marju nopima,
hüppas jänes nii kui tuul,
kärmem veel kui püssikuul.
2. Mina olen jahimees,
jahimees on põõsa sees;
Ära orast varasta,
massat oma nahaga!
3. Hüppaja jäi mõtlema
Väega kangest kartis ta.
Kuri kaval jahimees,
Sul on kivist süda sees!
4. Olen vaene hüppaja,
Kellest pean elama?
Lähen sinu põllule,
Võtan mõne orase.
5. Hüppaja siis lubas ka
Omma ello paranda.
Ei ta tahtnud nahakest,
Pandis panda rohu eest.
6. Koer lendas nii kui tuul,
Kärmem veel kui püssi-kuul,
Ja ta ruttas rõõmuga,
Petjat põõsast otsima.

ERA II 180, 570/1 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Nüüd üles Venne alambad,
Kui vaenlased teid piinavad,
Kes Venne leivast elavad,
Need kaitsko vaprast isamaad
Sel õigel Venne alambal,
Kui teda kaugel ligidal,
Ei ole armsamb kõigil maal,
kui oma keisri varjo all.
Keiser, usk ja isamaa,
Kui kutsuvad meid sõdima,
Siis astkem ette rõõmuga!
Hurraa! Hurraa! Hurraa!
2. Käib keiser ees ja näitab teed,
Siis astkem järel Vene väed.
Ja sõdigem kui vennad tõest,
Sest see on õige meeste viis,
kes meestest ial langevad,
Need ausat surma surevad;
Neil laste - latsed tänavad,
Ja neile rahu paluvad.
Keiser, usk ja isamaa,
Kui kutsuvad meid sõdima,
Siis astkem ette rõõmuga;
Hurraa! Hurraa! Hurraa!
3. Om Jummal taevas elus veel,
Ja Aleksander trooni pääl,
Sis julge Eesti rahva meel,
Ja rõõmsast laulab neide keel,
Kõik Venne riigi vainlased
Om aganate sarnatsed.
Neid Venne tuli kõrvetab,
Ja Venne mõõk neid maha lööb.
Keiser, usk ja isamaa,
Kui kutsuvad meid sõdima,
Sis astkem ette rõõmuga!
Hurraa! Hurraa! Hurraa!

ERA II 180, 571/2 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Üts karjane sääl välja pääl,
Kats lammast hoidis ta.
Sääl ristikhaina pääl,
Kus lilled õitsevad.
Ta kuulis sääl ka metsa sees,
Nii tutvat linnu laulu häält
Refr.: Ku-gu-kukk-valiraaa,
Ku-gu-kukk-valiraaa,
Kugu-kukk-kuk-kuk-kuu.
2. See karjane sai vihatses,
ja karas ülesse,
ja võtis malga peosse,
ja jooksis käo juurde.
See kägo lendas mõtsa pool
ja laulis nii ikka edasi.
Refr.
3. Oh karjane, pane tähele
Mis ütleb linnuke.
............
............
Refr.

ERA II 180, 573 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Läksin mina, läksin mina
läbi külatänava.
Mari tegi lahti
oma õue - värava.
Refr.:,: Oh sa poiss,
ega sina tea;
kuidas sinu õnn
võib õitseda pea. :,:
2. Läksin mina tuppa,
toas polnud tooli.
Mari ütles, eks sa tule,
minu juure voodi.
Refr.
3. Läksin mina voodi,
voodis polnud tekki.
Mari ütles eks sa katsu
minu karva - tutti.
Refr.
ERA II 180, 574 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002 []
1. Kubijal oll kolm tütart
Kõik olli üte sugudsõ
Refr. : Hadi - ridi - ralla,
hadi - ridi - rallala.
2. Üts see kudas, teine kedras,
Kolmas siidi iskija.
Refr.
3. Lupa mullõ sedä tütärt
kes um siidi iskija!
Refr.
4. Kahe tunni aja siseh,
käve' kolmõ kosilasõ.
Refr.

ERA II 180, 574/5 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Toop viina toodi, toodi,
klaas õlut kallati.
2. Sedä mina jõie rõõmuga,
lätsi kodo lauluga.
3. Naine hakkas nurrama,
mina naksi hürrämä.
4. Võti roosa ropsõ naist,
Võti piidsa pessi naist.
..........

ERA II 180, 575/6 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Metsa läksid sa ja metsa läksin ma,
metsa läksid katskaru jahimeest ka.
Refr.: Oh hoiajaa, dirallallaa!
metsa läksid katskaru jahimeest ka.
2. Karu lasksid sa ja karu lasksin ma,
karu lasksid katskaru jahimeest ka.
Refr. Oh hoiajaa, dirallallaa!
karu lasksid katskaru jahimeest ka.
3. Naha nülgsid sa ja naha nülgsin ma,
naha nülgsid katskaru jahimeest ka.
Refr.: Oh hoiajaa, dirallalaa!
naha nülgsid katskaru jahimeest ka.
4. Liha saiõd sa ja liha saiõ ma,
liha said katskaru jahimeest ka,
Refr.: Oh hoiaijaa, dirallallaa!
liha said katskaru jahimeest ka.
5. Raha saiõd sa ja raha saiõ ma,
raha said katskaru jahimeest ka.
Refr.: Oh hoiaijaa, dirallallaa!
raha said katskaru jahimeest ka.
6. Viina jõied sa ja viina jõie ma,
viina jõid katskaru jahimeest ka.
Refr.: Oh hoiaijaa, dirallallaa!
viina jõid katskaru jahimeest ka.

ERA II 180, 576/8 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Tarvis oles mul jo naist küll võtta,
Abielo sadamahe tõtta,
Aga oh kui mitu kehva meest,
Leidsid abielus põrgu eest.
Oh et ma põrguga kokko es peas juhtuma.
2. Mõni tütrik om kui tuike vaga,
Aga kui om pulmad selja taga,
Siis nad hendid kullis muudavad,
Mehe silmad välja kisuvad.
Oh et ma kulliga kokku es peaks juhtuma.
3. Mõni tunneb üksi ehtest rõõmu,
Aga tööd ei taha teha põrmu,
Ja siis selle laisklemisega,
Mehe vaesusse ajab ta,
Oh et ma laisaga kokku es peas juhtuma.
4. Mõnel teeb suurt rõõmu võõrsil käia,
Ikka häste magus-roosa süia.
Ja sis selle maiustusega,
Sunnib meest ta peagi lainama.
Oh et ma maiaga kokku es peas juhtuma.
5. Mõni tütrik om nii ropp ja rummal,
Mingisugust kombet pole temal,
Et ta kõiki ära hirmutab,
Sõbrad eembal ära peletab,
Oh et ma ropuga, kokku ei peaks juhtuma.
6. Aga siiski teno Jumalale,
Ilma häädeta ka ilm ei ole,
Veel üts selts om, neid pean kitma ma,
Igal noorel mehel soovin ma:
Oh et ma heaga kokko peaksin juhtuma.

ERA II 180, 578/80 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
1. Mo pruudike taht tandsi,
Prisk kulda pidudel.
2. Ta kaunin roosi ehten,
Näüs mullõ armas küll.
3. Ma sõprust tetä püüse,
Ja armas saada täll.
4. Ma perrä tälle rühkse,
See lilli mõtsa pool.
5. Tee lahkmil minnen olli,
Ma järgesaanu täll.
6. Eet mis mä temält küsse,
See halvastõ mul sai.
7. Ma rummal temält küsse,
Kas täämba pühäpäiv?
8. Ta saise, pisut puhas,
Mo palge armust läik.
9. Ta kaijõ mullõ otsa,
Ja vangut omma pääd.
10. Kisk otsaedist käpra,
Ja hirmsastõ mo naard
11. Oh velle uskõ kidlalt,
Armul om nõija jõud.
12. Ta segap poisi meele,
Kel mõistusest om põud.
13. Kui lugu niida olles,
Kui täämba olli siin.
14. Mind ega tüdrik põles,
Es annas kõrdki suud.
15. Ma ööd ja päiva mõtli
Et Liisa mino pruut.
16. Ja pulmapäiva ootsõ,
Mil saame laulatud.
17. See lootus läts kõik nurja,
Kui arvu saiö ma,
18. Et Liisa mind ei taha,
Ja mind es armasta.
19. Sa kuri kaval Liisa,
Nüüd mõtle selle pääl,
20. Küll juudas ütskõrd sullõ,
Kõik tasub võlsi eest.
21. Nüüd pean ma kurvas jääma,
Ja üksi elama.
22. Ehk saab mo õnn veel häitsma,
Kui lövva neiukest.
23. Oh neiu kuule seda,
Mes mina pallõ suust.
24. Kas tõtõst lupad tulla,
Kui kosja läha sul.
25. Oh mine, mine sina,
Ei sind ei salli ma,
26. Ei armasta ma sinno,
Sa andsõ tõisõl suud.

ERA II 180, 582/6 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Rõõmus poissmees.
1. Kui rõõmus on mu meel,
Kui märga maitseb keel,
Suu tunneb õllest magu,
Keel hüüab laulu lugu.
Kui kopik taskus veel,
Ja õlleklaas mu ees.
Siis seega hüüab mu hääl:
Poissmehe elu kullane
Kõik rõõmud lahti temale.
Hali, halo, oi lallalla,
On lahti temale. Vallera!
2. Kas pulma pidudel
Ehk ristsel, talgutel,
Seal poissmeest kalliks peetaks,
Ja kaugelt kokku veetaks,
Sest ilma nendeta,
On pidu iluta,
Kõik jäävad magama.
Kui poissmees lääb,
Liis elu toob
Ja need õlled, viinad joob.
Hali, halo, oi lallalla,
Kuid sest ei hooli ma. Vallera!
3. Kui lähan külasse,
Kõik neiud lahkeste,
Nad vastu mulle tõtvad,
Kätt pigistada võtvad.
Mul on ka lahke keel,
mis soovib nende meel.
Ja seega hüüab mu hääl:
Mina olen mees, kes veel mu ees
Küll mängul, musul, tantsu sees.
Hali, halo, oi lallalla;
Ma esimene mees. Vallera!
4. Siis emad tõttavad,
Ja lauda katavad,
Mis paremat saab kätte
Kõik kantakse mu ette.
Praad, saiad, koogid, teed,
Mis iial mõistvad nad,
Kõik mulle valmistavad.
Mina väimees siin,
Mina väimees sääl
Mind kantakse, kui käte pääl.
Hali, halo, oli lallalla!
Mind kantakse käte pääl. Vallera!
5. Eks nemad seda tea,
Ja heaste meeles pea,
Kus viisakas ei olta,
Ei sinna kosja tulta.
Siis tütar vanaks jääb,
Ja tont veel teab, mis saab.
Nii püüdvad nad mind meelita.
Ma lasen kõik ka sündida.
Hali, halo, oi lallalla.
Ja naeravad veel pealegi. Vallera!
6. Kui tahan kosida,
Ei neid siis võta ma,
Vaid kaugemale tõttan,
Ja kaunimat sealt võtan.
Siis oma pulma sees
Ma ikka reiumees.
Ja seega hüüab mu hääl:
Nii poissmees ilman tükke teeb
Ja elu rõõmu maitsta saab.
Hali, halo, oi lallalla.
Ma rõõmus jandi mees. Vallera!

ERA II 180, 586/7 (22) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1870 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002
Setukeste lugu.
1. See juhtus külmal küünlakuul,
Kui puhus tubli põhjatuul,
Et sõitsin setukeste teel
Kus pisut Pihkva piiri veel.
2. Kui külas kinni pidasin,
Ja hobust talli vidasin
Et sööta toitu ruunakest,
Ja kosutada kondikest.
3. Seal nägin palju nooremaid,
Ja lustimängu mängijaid,
Kus nemad tempa tegivad,
Mis nägu kõik nad olivad.
4. Üks oli kahvatanud kui surm,
Tal vaevaks olnud jala-arm.
Ja teine suur kui kirju kukk
Tal pikem alumine mokk.
5. Vaat kolmas oli jäme paks,
Kui mätas - karu metsasaks.
Noh, neljas nii kui tuku nui,
Ma nägin teda mullu - sui.
6. Suurt viga polnud viiendal,
Kel silmad nagu sihtijal.
Kõik minu peale vahtisid,
Mind omaks arvasid.
7. Ma hüüdsin ärge arvake,
Et mina teid ei armasta.
Mu pruut on üsna kaugel siit
Kaksada versta kümme viit.

ERA II 180, 590/609 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1890 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Üts kuri lugu ilma pääl.
1. Oh kuri lugu ilma pääl
Mis sündis linnas ja ka maal,
Et mitu tarka meest ja naist,
Iks hoitva hendä viina eest.
2. See asi kos mees eksib siin
Om naisterahvas nink see viin
Küll mitu sedä tiiävä,
Ei hooli sest joht nende pää.
3-8 salmi on vahelt kaduma läinud ei tea kuhu. See laul on ühes 1895. a. kirjutatud laulikus.
................................
9. Küll rikas oles mitu meest,
Kui hoias hendä viina eest,
Viin tarkust roostetab kui muld,
Ja kistutab kui vesi tuld.
10. See kõne man iks tarkus sais,
Sääl tunnus madaluse hais,
kes alandusen põlatas,
Küll tarkus teda ületas
11. Tark meel ei ela uhke seen,
Kes uhkis pand om rummal mees,
Ta tarkusest om kuulnu küll,
Ei ela tarkus tema seen.
12. Küll mitu paari rahvausku,
Iks eläs häste rahule.
Ent viin see rikub neid,
Kui vaesus käen, siis tuleb riid.
13. Mees targas pand ja joobnus joop
ja naisega veel tüli teep.
Mul hale küll nii ütelda
Om parimb et na lahkuva.
14. Ent ära henda kurvasta,
Kes ilma abikaasata.
Sa palli Loojat südamest
Siis saad hääd abikaasakest.
15. Ent ära viinast joobnus joo,
Ehk tühjast asjast tüli tee.
Sul hääst ei hooli naine veel,
Siis olgu piitsk sul saina pääl!
16. Sa tarkuse nink armo lukk,
Oh murra katski viha mõõk,
Et edimäne armastus
Jääs kõigil viimne lõpetus.
17. Arm, tarkus juhatago teid,
Et te ei usu mitte muid,
Kes esi kokko lepiva
Nee raho ello elava.
18. See tarkus oll jo algmisest,
Nink jääp ka saisma igäves.
Arm saisap ikes tema man,
Ei lahku ütest elades.
19. Ent tarkus see om peremees
Ja arm on tema abikaas
See tarkuse ning armo poig
Om tõti õigus raho - aig.
20. Hää sõbra meel ja alandus,
Ja lahke meel ja madalus.
Ja armastus nink tasaus,
Nüüd armo tütris kutsutas.
21. Neid sagete küll laidetas,
Ja vaesuses küll põletas,
Viil tarkus, arm neid avitap,
Ent laitja suu iks vaiki jääp.
22. Sääl saisva nee kui ema man.
Kos arm om iks elaman.
Ei lää ta ial vanembas,
Ei ilma pääl ka noorembas.
23. Kes tarkust armo põleva
Nee õigusest ei hooli ka
Ei elä rõõmsa armas meel
Joht vihalise mõtte seen.
24. Ent see on siski imetöö,
Et mitmel mehel pimmetöö,
See viin ja naise südäme
Meest õige tee pääl kõrval vidävä.
25. Üts illos tütrik silmi een
See om kui mesi kausi seen
Kui lubadas päält mekkida,
Sis egäl mehel meel om hää.
26. Nii sama om ka viina-kaus,
Küll mitund meest teep hullus hais,
Ent mõni mekib meele pääst
Ja siiski ikes arvas hääs.
27. Ta otsib et iks omal saas,
Mis saas mul armas abikaas,
Kui meeleperi tõtest lääp
Kees keelda võib, üts paar meist saap.
28. Ja kui ta naises saanu täll,
Sis om tää nii kui sainakell.
Ei muijal või taad pruuki sa,
Kui lustiperast kaeda.
29. Klaas, kapi sisen olgu ta,
Ja laga ruum täl elädä.
Sest halvan paigan ta ei jää,
Joht ilosas sul kaeda.
30. Kui kõik võit viländ anda täll,
Mes himostab ta meeleken,
Sis on ta padjas sängin sul,
Võit pehmest magada ta pääl.
31. Arm om iks viha vasta müür,
Kas olgu vaesus ka kui suur,
See mehe elo om küll kurb,
Kui täll om naine väega halb.
32. Kui vaene mees taht võtta naist,
Sis vetko kes tööd tetä mõist.
Mes mulla seen ei rossita,
See olgu kullast valetu.
33. Ent kuulge teie tüdriku,
Kui teie mehel lähate,
Kui meest ei taha armasta,
Sis paremb ärä minguki
34. Sest abiello püüdmine
Om neile küll iks väega hää,
Kui tõini tõist iks hoiava,
Ja armun kokko lepiva.
35. Oh kuri lugu ilma pääl,
Mes nüüd küll johup mitmel veel,
Et tüdrikun on õgev puu,
Saap naises, sis om lag'a puu.
37. Ja poisi meelest pruut om sis,
Kui vaga tuviken ehk lill;
Kui naises saap, näet paganat
Sis tema sisen elävat.
36. Oh kuulge teie vanemba,
Kas arvate, et võlsi ma,
Ma arva teie tiiäte,
Veel enamb kui ma nännüki.
38. See om küll kuri kullelda,
Kui naine meest taht sõimata.
Sa olet hirmus mino man,
Mul parembit oll võtjit küll.
39. Kui naine meest nii sõimab
Sääl sis olgu piitsk sul saina pääl.
Et hirmo saas siis see kits,
Kes haina põlg ja orast ots.
40. Sis ütles mitu kord ka veel,
Mis viga oll mul tütrigun,
Kui seda oles teadnu ma,
Es oles mina tulnu sul.
41. Mis sa mo raibe armastit,
Ja abikaasas pallesit,
Ma mõtli sul om raha-pung,
Ent nüüd om sul paljas hing.
42.Las pakan võta tühjas kõik,
Kes muide kitmist uskvas võt.
Kui näes et olesi veel noor.
Ma paremb olesi sis hoor.
43. Ei ole nalja-asi see,
Kui abielo ei sa hää,
Sest Jummal esi hoia sa,
Et mees siin halva naist ei saa.
44. Oh armastus sa oled suur.
Kas abielol om so juur.
Hää vili kasvap sino pääl
Ei murra tedä vihm ei tuul.
45. Oh tarkus kaugel om so piir,
Ja pikk om sino mõõdo nöör.
So kannatuse jõud om suur,
Sul viha een on kõrge müür.
46. Küll pallo vaiva ilma pääl
Om meesterahval kannata,
Ent kõik om paremb kannata,
Kui sel, kes halva naise saa.
47. Halv naine karo sarnane,
Ja hullu koira sugune,
Ei tedä hääs tee hirm ei arm,
See mehe elo om kui surm.
48. Mees kaibas omma õnnetust,
Ent meel lätt haiges kuulmisest,
Ja tahas mina soldatis
Kui halvast naisest vallal saas.
49. Kos tarkuse nink armo maa,
Ei vihal ruumi sääl ei saa.
Sääl sõber sõpra aitab,
Nink abikaas tõist armastab.
50. Nee sõnas kuulus mitme suust,
Niisama, kui see laulu seest,
Ei saisa kinni säärdsel suu,
Täl mees om nii kui koiral luu.
51. Kui üteldas: mees naise pää,
Ei ole neil see kõne hää;
Sis sõimas meest ta sunningus.
Ja laisas, kurjas, hoolitus.
52. Naa om kui härja võõrildi
Kes ikki külge köüdetü.
Üts veap vakka edesi.
Ent tõini tõmbab tagasi.
53. Kats lindo pessä hoiava
Ja poigi sinnä söödava,
See saisus saisap algmisest,
Nink jääp ka viimne lõpetus.
54. Mees om kui laiv mis kodo toop,
Hää naine liin, kos saisma jääp,
Kui mees ja naine koguva,
Siis võiva rahul eläda.
55. Sis om hää lugu elädä.
Kui õnn om hää iks laivaga.
Kui laival johus õnnetus
Sis liinast api otsitas.
56. Hää tüdrik tunnus jututest,
Ja alndlikust tarkusest,
Ta pegäp Loojat südamest,
Ta ei jää kavva vihatses.
57. See om iks halle lugu küll,
Kui vaesus suur om soldatil,
Ja see om hirmus rumalus,
Kui tarka meest siin trotsitas.
58. Ja mitme õige mehele,
Kes perrä andnu naisele,
Kui naine tedä sõimas nüüd
See om küll mehe oma süüd.
59. See mees küll pantko tähele,
Et see om õige tõteste,
Täl tulep lahkumise tund,
Ehk enne aigu surma und.
60. Sis om sul küll laisk naine hää,
Ja nii kui vannik ümbre pää.
Kui mõskmist, ei ka ketramist,
Ei umblust, kanga kudamist.
61. Kui pehme padja pääl om pää,
Sis om sul küll laisk naine hää,
Ent hoia tööle sundemast,
Kui tema man näet laisklemist.
62. Ei haina tema niitma lää,
Ei läha nurme põima ka,
Ent rehepessmine om täl,
Kui hundi hirm jänesel.
63. Ei appi linno arrima,
Ei kua sukka, kinnast ka.
Ta pakep töö eest nii kui parm,
Kel vihma eest om hirm.
64. Mes õige om, see tõtes lääp,
Ent võlsja naani palka saap;
Ei saisva kivi jo vee pääl,
Ta vaop ruttu põhja sääl.
65. Kui selget teedmist tahad sa,
Kas pruut taht sinno armasta.
Siis kutsu sääl kos poisi koon,
Ja anna kätt tal neide een.
66. Sis armastus om tühi küll,
Kui sääl ta kätt ei anna sul,
Sis om see kõne huulte pääl,
Ei ole armastus sis sääl.
67. Mes tõisildõ veel uskuda,
Ehk enämb sääl sis mõtelda,
Mes häbi om sul tõisist veel,
Kui süda mõtles mino pääl.
68. Kui varas valgit väljän näep,
Sis ruttap, et ta pakku saas,
See hirmus näta valgi man,
Mes tetäs pimmen, salajan.
69. Sis raski vanker veerip ka,
Kui ta om häste määritu;
Nii vara peräst lähap ka
Hää tütrik halval mehele.
70. Küll mitund armo jätava,
Ja läävä ära tõisele.
Sis om kui koira kassi koon,
Ei salli üts-tõist silmi een.
71. Sis kõigil söänd rõõmsas teep,
Kui selget päiva väljan näep,
Kui sulatap jo talvi ilm,
Sis nakas lõpma kangõ külm.
72. Iks põhja poolt om ville tuul,
Ja kange külm om küündlekuul,
Sel külmas pea ära suu,
Kes tee pääl saani pääl kui puu.
73. Nii mõtlep mitme rahva pää,
Ei see talv saa joht mitte hää.
Et keset talve om küll külm,
Ent mõni-kõrd veel sula ilm.
74. Kui ilman kõik nii lähäp hääst,
Mes rahvas arvas omast pääst.
Ei ole tarbis sis joht puud,
Sis täüdas palav paastu - kuud.
75. Nii om ka vanno naiste jutt,
Naa põlgva mõnda tüdrikut,
Kui mano saat ei ole hunt,
Nii suur kui oli neide jutt.
76. Me tijäme küll selgeste,
Et pallo naisi tigeda.
Ent siiski armas naine sul,
Om paremb, kui suur vara küll.
77. Ent see om siski imetöö,
Ja pahandas sis meelt jo mul.
Suurt pahandust teep ilma pääl,
See vanno naiste lori sääl.
78. Kui tütrik poissi armastas,
Ja poisi meele perrä käüp.
Kes siis veel neide vahel tükk,
See abielo ära rikk.
79. Üts illos naine mehe rõõm,
Ja nätas kui üts kullast kroon,
Kes omma meest kitt muide een,
See peetas kallis tarko seen.
80. See mees om koos iks õnniga,
Ja eläp ilman rahuga,
Ent armsa naise armas meel,
Om enamb kui muu meeste rõõm,
81. Ent kuulge nüüd kõik meeste hulk,
Ja ärge põlgi tütrikut,
Üts armsa abikaasa meel,
Om nii kui roosi - lill so een.
82. Ma näije ütte tüdrikut,
See tahtsi saada hundsakut,
Sis katti see õnn pea käest,
Kui põlgsi mitund tarka meest.
83. Nüüd om ta ilo kadonu,
Ja kõigist välja naaritu.
Mes põlgsit meest sa uhke lill,
Kae nüüd mis palk om käen sul.
84. Ta tahtsõ saada mehele,
Es võta enamb kiäki.
Üts poiss sis talli latsi tei,
Kolm kuud sis tema istu sai.
85. Kas olgo sant ehk vigane,
Kui ta om inni esäne.
Sis naist ta ikkes henel saap,
Kui üts ei läha, tõine lääp.
86. Ehk mees küll üte jalaga,
Ja kümnest kinni köüdetü.
Ta siski om kui hobini.
Kes veap vankrit edesi.
87. Kas olgo tütrik kullani,
Kuid ärä saap ta naritus,
Sis lääp kui regi alla mäe,
Ei tagasi ta eal läe.
88. Sis om küll häbi vanimbil,
Kui tütar halva nime all,
Ent kui ta mehel saanu om,
Sis om neil mure lõpenu.
89. Ent kui üts neitsi tüdrik om,
Sis olgo hooliks vanembil,
Et temä ilo terves jääs,
Ja noorel eal mehel saas.
90. Kui tütar saanu mehel küll,
Ent pelg om siski vanimbil,
Kui meest ei taha armasta,
Sis abielo ei saa hää.
91. Ei sünni meest joht otsida,
Kes illos, vaga näoga.
Üts vaene tarkus om ta leib,
Ja Looja peljus tema põli.
92. Kui tütrik om kui roosilill,
Ent poiss kui hirmus kanakull,
Ei muido süda rahul jää,
Kui armastus meil sis om hää.
93. Üts tütrik sünnis naiseski,
Siin võtta egä mehele.
Ent siski om üts tütarlats,
Iks paremb küll, kui mitund kats.
94. Noor tütrik sünnis naiseski,
Siin läsjal vana mehele,
Ent hoitko Jummal võtmast poiss,
Iks läsja vanas lännu naist.
95. Ma soovis egä mehele,
Kes paari nüüd veel lähate
Et armastus jääs nii kui kuld,
Seni kuni teid katap muld,
96. Mees antko andis naisele,
Kui rumalali latsili,
Et naine meest iks armastas,
Sis om teil abielo hää.
97. See kige suurimb, targimb mees,
See sais ko kõigil silmi ees.
Et arm nink tarkus igäves,
Ei lahku ütest elädes.
98. Ent vana', nink ka noorõmba,
Kes meesterahvas oliti.
Sis ärge naist ka kosigi,
Kui süda armust kivine.
99. Kas rikas ehk kas vaene sa,
Kas naisemees ehk naiseta,
Kui naine armasta' sa püüd,
Sa vihkat teda, om so süüd.
100. Oh õnn neil paarirahvali,
Kel arm iks pallav otsani;
Ei päse sääl hull kurivaim,
Kon een om tarkusarmosain.

ERA II 180, 609/10 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1890 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Siin vangitorni sees,
Ma istu silmad vees,
Mo süda lahkep valu veest,
See igavetse rõõmu eest,
Mes minost maha jääp.
2. Siin istu mure seen,
Kos kos lukud ussi een,
Ja rauad risti akna een;
Kos läbi välja kae ma,
Ja hakka mõtlima.
3. Mo koerus, vallatus,
Ja patu essitus;
Mes oll tennü rumalast,
Ja taganenu Jumalast,
See vaivap minno siin.
4. Mo armsa vanimba,
Kes minno kasvati,
Naa lääva hauda muriga
Kui näeva, et ei päse ma,
Siist vangitorni seest.
5. Mo pruut kui illos sa,
Kos näeksi sind veel ma.
Kos kuulin sino kennä häält?
Kui laulit sa säält koori päält,
See rõõmu tegi mul.
6. Oh surm nüüd tuli sa,
Ja lõpeta mo rist.
Ja vii mind ära tõisti iist.
See igävetse rõõmu sisse,
Sis otsan om mo piin.

ERA II 180, 610/2 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Kalmuse t. - Ludvig Raudsepp < Katri Kalmus, s. 1873 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh külä noormees kuulõ
Ja panõ tähele!
Kuis om so maahha jätnü
Su armas armuke.
2. Sis ära nõvva temält,
Sa armu vägi.
Poiss Tutulutu külast,
See tegi teisiti.
3. Läts öösse aida juurõ,
Kos magas Marike,
Ja hõigas kolmkõrd: Mari,
Tee vallal aida uss!
4. Sis vasta kastis ta:
"Ei ma ust vallal tee!"
Sis Mari vällä karas,
See suurõ vihaga.
5. Ja puri vaesil poisil,
Kolm Sõrmõ veritses,
Sis poiss täll vasta kostis:
Ei ma sind võta joht!
6. Ma taha pruuti võtta,
Kes vaik ja vaganõ.
7. Must Muril minno puri,
Sai kõgõl küläl haar,
Ja päälegi veel kuri.
Kuis võis meist saada paar.

ERA II 180, 612/3 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Kalmuse t. - Ludvig Raudsepp < Katri Kalmus, s. 1873 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Sännä mõisa Mõsu - Mai.
1. See Sänna-no mõisa Mõsu - Mai,
Om kõige ilma häda vaiv,
2. Ta eläs Sännä veski pääl
Ja kiusas kivi selle sääl.
3. Ei mõisa-no poisõst hooli ta,
Vaid viskas neile kusõga.
4. Kui vana möldri teedä sai,
Siis paksu Maiõ ära ai.
5. Kui vana-no möldri teedä sai,
Siis paksu Maiõ ära ai.
6. Siis iku-no pilli liivvä võtt,
Esa maajast välla läts.
7. Sääl Saiba-no oroh elli tää,
Kolm päivä kapsta leemega.
8. Ja sinnä orgo kuuli tää,
Kui tahad mine kaema!

ERA II 180, 613/4 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Kalmuse t. - Ludvig Raudsepp < Katri Kalmus, s. 1873 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Ringilaul.
1. :/: Sääl Riia linna väräjäin
Kasvi üts kasõ-puu,:/:
3. :/: Sääl roosiaia keskel,
Kolm ilosat neiot.:/:
2. :/: Sääl kasõ-puu kõrval,
Olli illos soosi-aid.:/:
(Peale 3-t salmi läksid 3 tüdrukut ringi sisse)
4. :/: Kolm korda päivan
Käiva kosilasõ'.:/:
(Nüüd lähab üks noormees kosima.)
(Kõik aeg laulab ring)
5. :/: Tulõ illos neitsi,
Neid väravit päästma!:/:
(Ring jääb seisma. Tüdruk lähab väravaid päästma. Väravaid päästes hakkab nutma. Laulab peigmees üksi)
6. :/: Oh ära nuta neiu,
Sinu õnn veel õitseb.:/:
(Nüüd hahkab tüdruk laulma:)
7. Ei saa sust õnne,
Ei saa sust rõõmu:
Suur kortsin käija,
Suur viina jooja;
Suur laadal kaija,
Suur hobõsõ parsnik.
(Salmi 4 viimast rida laulsid kõik ühes.)

ERA II 180, 614/16 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k., Aeniidu t. - Ludvig Raudsepp < Emiilia Tamm, s. 1890 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2001
Kahekõne.
Kats külamiist saava kokko, ja nakkasõ juttu ajama.
Üts ütel:”Kuis tü' puul kapsta kasusõ?”
Tõõnõ ütles:”Nii häste!”
I ütel:”Kui häste?”
II ütel:”Nigu pikä pedäja ja kahara kuusõ!”
I “Oi, vennike see oli küll hää!”
II “Kos tää sis hää oll, ku' tõistõrahva kits tull sei är!”
I “Oi, vennike see oli küll paha.”
II “Kos tää sis paha oll, ku' ma tapi tsia är.”
I “Oi, vennike, see oli küll hää.”
II “Kos tää sis hää oll, tõisterahva muri tull sei är.”
I “Oi, vennike, see oli küll paha.”
II “Kos tää sis paha oll; ma panni pakla Murilõ kaala ja' sis pakla panni palama.”
I “Oi, vennike, see oli küll hää.”
II “Kos tää sis hää oll, ku Muri pand mooro - piteh juuskma ja' palot mu maja är.”
I “Oi, vennike, see oli küll sis paha.”
II “Kos tää sis paha oll, ma tei jälki vahtsõ maja.”
I “Oi, vennike, see oli küll hää.”
II “Kos tää sis hää oll, ku' ma' naksi viimast palki üles tõmbama, sattu tuu naasele pääle ja' tapse naase är.”
I “Oi, vennike, see oli küll paha.”
II “Kos tää sis paha oll, ku ma võti vahtsõ naase.”
I “Oi, vennike, see oli küll hää.”
II “Kos tää sis hää oll, ku' papp es taha paari panda.”
I “Oi, vennike, see oli küll paha.”
II “Kos tää sis paha oll. Ma vei papilõ paar partsõ, papp pand paari ku partsahti.”

ERA II 180, 618 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, s. 1871 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Jaanil tuli kosjahimu.
Jaanil tuli kosja himu,
pani jalga pastlaid, linu,
sõitis Möldri-Matsi manu
teretas ta noori vanu.
Küsis: "Kas on tütreid kodus,"
sest ta neid ju hästi vajas.
Kõige enne toodi Miili,
selle eest või jookse kiini,
Ise pikk kui aiaroigas,
vahetpidamata oigas.
Selle järel toodi Juuli,
kes jäi seisma ammulsuuli;
üksisilmi vahtis, nina vinni,
teine oli hoopis kinni.
Roosil jämedad on jalad,
Kadril käed kui rehetalad.

ERA II 180, 619 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, s. 1871 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Risuemand, rikas emand,
Küdsi kesvä karaskit.
Põmmi - Piitre põssi kõttu,
Linasiimne - sarra all.
Sääl ta tappe suuri roti,
Tegi kaska kondeni.

ERA II 180, 656 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Haki t. - Enn Heli < Minna Schmidt, s. 1879 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Veenad võtke viinast saada,
See teil püüab õnne saada
Viin teid viab kohtu ette
annab sandi kepi kätte.
Viin teil muudab roppu suud
Ei teil pole enamb au
kooni elu otsani.
Vennad oh astugem nüüd,
Laulu riiki, rõõmu riiki
Sest nüüd on nooruse püüd.

ERA II 180, 657 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Haki t. - Enn Heli < Minna Schmidt, s. 1879 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Pilvi kaudu.
pilvi kaudu, linnude teedel
Tuiskame vette ja maa,
Lainete latvadel tantsude teel
Hoonetes inemin vaga rahutud.
Raksuvad majad ja puud
Hommigu tütar, kullastel keeltel
Tahab me tiivadel mängida ka
Lainete latvadel tantsusin teel
Metsades kohinas kordades veel.

ERA II 180, 657 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Haki t. - Enn Heli < Minna Schmidt, s. 1879 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Oh latse oh tulge kõik siia
ja kegem kui suur seo püha öö
om. seo seime-man tulge
kõik petlema lauta
ja kaegem kui suur, seo püha öö om.
Seo Essa sääl taivan, suurt rõõmu
meil toob.

ERA II 180, 660/3 (7) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kuidas saiõ Rätsepp.
Kõrd elli vanast meistri miis,
Ja saisõ suure au seen,
Ta kipeste tegi tüüd
Ja umblõs läbi pääva öö
Kuis tihti õhkas miis
Et raha puudus pungaseen.
Sõs tahtsõ minnä taivassõ
Kos olõs elu kullanõ.
Kui kaua olli kõmpind ta
Ja maha jätnüd ilma-maa.
Sõs hüidis peetrus käredalt
Tal vasta taiva väretilt
Kes tulõ mulle jälki säält
Ma kuulõ nigu meistri häält
Kes olõd sina kosta nüüd
Nii kõlasi taiva usõst hüid
Üts rätsepp nõgla kuningas
Om häda õrust tulõmast
Ta õnnõtu om ilma seen
Oh võta vasta meistri miis,
Ma võtas vasta kõikõ muud
Kui sinul vast om lobi suu
Kõik asja tahad teedä sa
Mis siin ei tohi lõugada.
Kui parembide mõnõst tiiät
Sõs tagasi sa saisma piät
Nüüd saisis meistre taiva seen
Kõik säras läikse temä een
Seo temä silmi pimestäs
Et otsani ta imestäs
Säs näeb rätsepp kõigõ päält
Kats inglid tuleva ju säält
Nad kullast palki kannava
Ja hoogu takast annava.
Kui inglid ussõst palgiga
Na läbi kuigi ei sa
Te pöörke palki pikuti
Ju tahtse õpetada nii
Kui õnnõks talli meelde taal
Mis Peetrus keelsi väretil
Sõs huulõ kinni pitsitäs
ja taiva nukan higistas'.
Seäl näeb rätsepp ligimal
Kats inglid ellu hallikal
Vett kandva kuldsõ sõglaga
Sõgel vett ei suuda pidädä
Sõs meistre mokk ju lahki lätt
ja sõna suhu saisma jääs
Viil kannatas ta meheke
ja tahab jäia taivasse
Nüid eläväs lääb taiva põlld
ja ette tuuas kuldnõ tõlld
Et paradiisi nurmõ pääl
Kõrd vana esä sõitse sääl
Kats hobõst vedävät edesi
Kats tõmbasõ ju tagasi
Külh kutsär nuhklõs piitsaga
Tõlld ei saa paigast minemä.
Nüid meister unõtas kõik muu
ja kollõst tänit temä suu
Te rakendate rumalastõ
Ma tiiä sedä parembilõ.
Seol silmä pilgul peetrus
Ta taiva veere pääle vei.
Sõs meistri alla virutas
Maan kuulti kanngõ müräkas
Miis esi endä tärkust täüs
Seäl vasta küüni nukka käus.
Seäl põrutas ta puusa luu
Ja lonkas järge elu-aig.

ERA II 180, 663/4 (8) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Varga palk.
Lätsi liina suula saama
Võti puuna metta, tõista võidu ka uten.
Sääl tull, soo üleaia Juhan
Sel olga pikäpäkä ammet ka üten
Karas vinne puuti, võtt säält mõnt vinne
tubagu lehte. pand kaukale
Vot poodi poisi, nee ära opnu koira
tähelegi panni, järgegi sõidi,
Sääl tuudi hära kuurma hassakid
Aeti tagumikku, võt mehe meelegi
pääst ärä pesse, rahagi käest ära võtsõ.
Lätsi üli siiksilla, sinna sitamäkke
Kaiõ taade mistu talõ valu takan um.
Kai, tuu tagumik õhas ku tulõ kuri.

ERA II 180, 664/5 (9) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Ida meri.
Sääl kaugel ida mere pääl
Üts laiv oll liigumas
Siis kavval jaapan idamaal
Tõi tüllü Venele.
Siis sõda temä kuulutas
Sul vene riigile
Siis tahtse temä tormata
See Vene laiva pääle
Varjak see kõige kallim laiv
Mis massab miljuneid
Ta turjal mehed tugevad
Ja vahvad võitlejad.
Varjak see kõige kallim laiv
Mis massõ miljuneid
Ei alla andnud Jaapanil
Vaid põhja vaivu ta
Siis lehvse lipp veel viimäst kõrd
Varjaki varja pääl
Siis laulsid vapprad madrused
Jummal keisrit kaitse sa.

ERA II 180, 665/6 (10) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Suvõ õdangul.
Läbi õrna õdangu õhu
Üle laanõ latvadõ
Valvab kuukõ Lõpõ vaagnast
Valab valgust vällä vainulõ.
Põllu veeren järve veeren
Hõikab ööpikute kiil
Udu vaiksõd une siivad
Valvendavad vete tiil
Öö, öö, pikk, nii kõlab ikka
Üle metsa, üle maa
Kuldnõ, kunas kodu jõuad
Kuldnõ koit mil tõusõd sa.

ERA II 180, 666 (11) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Neiu mure!
Järve veeren istsõ neiukõnõ,
Kurvalt kaiõ alla orgu,
Kos kõrd õnnelikul tunnil ta
Olli viibind armsa rinnal ta
Alan orun, kasvi pikä puu
Järve veeren istus peiukõ
Üsän hoiab võerast neiukeist
Alla orgu hüiab kurvalt ta.

ERA II 180, 666/8 (12) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kuulus Peterburk.
Vaiknõ kuu end varjas'
Üle loodusõ.
Kõik mis eläb liigub
Makab rahu seen:,:
Üten pea liinan
Kivi müürides
Pessäb närbund südä
Raskõis mõtetõs:,:
Venne riigi pea liin
Kuulus Peterburk
Sinust hirmust hätä
Tunnõb mitmõ rind:,:
Mitu tuhand hinge
Kaibavad su piäl
Et sina piina koja
Olõd asutanud:,:
Karakovi veeren
Üles ehitänu
Ja tal nimes pandnu
Litovski vangi root:,:
Joba kauõst silmä
Paistab piina märk
Katusõl kats inglid
Risti kannavad:,:
Kohus röövis minust,
Kõik mu mõistusõ.
Ja mind saatse süüd
Ohvris minulõ:,:
Hirmsa sinu müürü
Noorte hingilõ
Elu tervüst saatva
Ohvris sinulõ:,:
Kunas jõudva päivä
Kunas jõudva kuud
Oh suur jummal aasta
Om viil uuta iin:,:
Kuu ja kultsed tähe
Taiva võlvidel
Teie hiilgust iial
Enamb ei näe mu silm.

ERA II 180, 668/70 (13) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Üts imelik tundmus.
Üts imelik tundmusõ tuhin
Minu rinnus nii salaja kiib
Kui näie sind esimest kõrda
Siis süä mul värises seen.
Sinu siniste silmäde särä
See väega nii herändäs mind
Sinu kaunimb kandlõ kõla
See helises nii õrnasti mul
Mis lei so silmäde särä
Suure valu, mu südämesse
Mis peräst sa põlõt mind ärä
Oh õnnõtu, õnnõtu ma
Mis kiiläva saisusõ sainad
Et tunda ei tohi ma sind.
Oh kallimb kas tead et sullõ
Küll igävest jääs tuksvaks mu rind
Seo tundmise tuhin om tukõv
Nii tukõv et armasta sind
Kui valuga huidva muu huulõ
Oh noormee mis põlõd sa mind.
Minu südä om sullõ kui ankru
Mis alati rahutus tiib,
Sinu sõna omma tormitse tuulõ
Mis mässäva mere pääl kiib.

ERA II 180, 670/1 (14) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kuhja tegeman
Neil kuhi jäetu pooleldi
Sest kõue tulli peäle
Vihm tegi paha paljugi
Siis ilm läts jälle hääle.
Näe, Jaan nüid tõstsõ Mariga
Sääl kubja veeren mäsu
Ehk küll hain oll lakkä laota
Kuis kotust saiva käsu.
Jaan tahtsõ Marid musuta
Kui Mari, kas ta lasi,
Ta tiid, kui poiss taht mässatä
Siis kõrran pole asi.
Las' tuua kosja viina
Ja liinast kihla sõrmus,
Las põlvili viil pallõlda
Poiss alandagu hend põrmus.
Kui Jaan see kiusab edesi,
Ja painab Marilt musu:
Sind kosi mina viimati -
Ma vannu, Mari usu!
Kes üleval see näge kah,
Ei ma sind pettä taha,
Sind ehin pruudi krantsiga
Ei iial jätä maha.
Kes üleväl, nüüd Maril seäl
Ka tulli kipest miilde,
Et Jüri makas kuhja pääl
Kes tulnu neile miilde.
Ja Jüri tõstsõ sassin pääd
Ning Kaie kuhalt alla
Ta näost ei ole nätä hääd,
Sõim passi huulilt valla.
Vot kurat, ma piä kaema,
Mis kuhja all om valla
Nüid ruttu hainad kuivama
ja jätku musu jahti.

ERA II 180, 672/4 (15) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Suvitajad.
Na ammu liinan joba tutvust tei
Kui õdangul Rüütlin käie kõndiman
Na toome kantsu varjun, üts-tõist näie.
Kui keväjä jo neid lämmistäs.
Nüid Meeta kooli vaheks läinu maale
Ja igävus om osas tudengil,
Ta silmi tennü, külh nii mitme poole,
Kuid Meeta pilku, ei olnu ütelgi.
Jah, Meeta pilku, mis sul ütleb, tulõ, tulõ,
Ja vajo lämmält minu rinnale!
Siin julgelt uneta kõik kooli mure
Ja elä ainult hella armule.
Nüid maale, kallimbale ta järgi lääb
Sest Meetakene kutsõ kirjaga:
Sind, papa, mamma siia tulla käseb,
Et saanu väimiist veidü kaia ka.
Rong ähkse, puhksõ - jõudsõ viimaks jaama
Jah, õigõ - Meeta vastan olli jaaman
Õnn, arm ja ilu saa nüid osas saama
Me tudengil, maal igä viisi pääl.
Jah, sink ja kohupiim ja kärjemesi
Neid olli lauan ohtrasti.
Kuid pakan võtku, neid ei katekesi
Külh jätnü tulema kunagi.
Ta egäl puul, käve järge vari
Ja, taren, aian hoolas temä silm.
Külh Meeta hõõgos nagu valmis mari
Kuid siiski lahutas neid tike ilm.
Seäl võtse nõus, na marjale mõtsa minnä
Ja pilgutiva teine-teisele.
Ei imä silm vast sinna näe
Siis Armu leegi, käiva korgõle.
Ja lähiväki, kruusi, topsi üten,
Neid imä esä seda luku nähes
Kui viha juga üle põski käve.
Kui parajaste marja nopse Meeta,
Seäl rohkem lähembälle kallile,
Ei seo siis suutnu süänd inäp keeldä
Vaid rabas Meeta hinda rinnale.
Kuid äkitselt, seäl, kohin võsas tõssi,
Näe, esä saise neide iin hargiga
Ja tikest ähvardades timä nõudse:
"Mu talust tudeng, kasi minemä!"

ERA II 180, 674/5 (16) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Sa langesid!
Sa langesid lahingu väljal,
Nii hirmsal, nii palaval!
Kuul tungis su kallisse rinda
Veri jooksis sealt vulinal.
Sa langesid lahingu väljal
Sul purustas shrapnelli kild pea
Üks ringutus, õhke veel kuulda -
Kõik ohas vaat nii on mul hea.
Sa langesid lahingu väljal
Sul mullas on hingata hea
Kuis vintslevad haavatud vaesed
See osa ka tervetel pea.
Sa langesid lahingu väljal
Kuis ohata valus mul see
Mu silmad ei jõua küll nutta
Kes pühib mu laugudelt vee.
Sa langesid, langes su vendi
Langes vaenlasi ohata veel!
Veel langeb - kui sügisel lehti,
Veel võitlusi olemas eel.
Sa langesid lahingu väljal,
Tõid ohvrit isamaa eest.
Mis võib veel suuremat olla?
Kas leida veel kõrgemat meest?
Sa langesid lahingu väljal
Ma tänus mäletan sind,
Kes võitlesid tänan teid kõiki
Ja tänab Teid kodumaa pind.
Nüüd vabastud sakslaste ike
Meilt jäädavalt kaduma läeb
Ja ammu ihatud priiust
Me rahvas me kodumaad näeb.

ERA II 180, 676/8 (17) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Mägedele. ilma sõja päevist. 1914. a.
Minge üles mägedele,
Eesti vennad, tormake!
Tormake karpaatidele
Ungarisse rutake
Vaatke, Austria on hädas,
Tema mehed langevad;
Sakslane see turtsub vihas,
Nende väed raugevad.
Varsti langeb Vene hõlma
Ilus Ida - preisimaa.
Villemile pisar silma
Tungib suure valuga.
Varsti kaotab ta ära
Ilusa Silesija,
Turtsugu ja tehku kära,
Vähe võib see aidata!
Minge, Eesti vennad sõtta,
Minge suure rõõmuga
Venelane ei enam tõta
Meie maale rüüstama,
Löödud on ta väe hulgad
Poola piiril armutult,
Tema ilusad maa nurgad
Võtab ära Venemaa.
Eesti vendi rahvus aitab
Sakste iket rõhuda,
Vene vägedega võidab
Ühes koos ka Saksamaa
Kuigi suurettükid head
Saksa krupi vabrikul:
Langema oh saks sa pead,
Ja su võim on täitsa mul!
Ei sa uhkelt pead kanda
Suuda enam ilma sees
Võimu käest sa pead andma,
Seda ütleb Eesti mees:
Kes on seitse aastasada
Saksa ikkes orjanud,
Varandust ja võimu neile
Töös ja higis orjanud.
Oh sa saksa Villem vilets,
Mis nüüd hakkad tegema,
Sinu au ja hiilgus lõpeb,
Kuis käest sul kaob Preisimaa;
Vahva Vene vägedega
Ühes sõdis Eestlane,
Oma hulga printsidega
Maha langed põrmusse!
Eesti vabaduse päike
Tõuseb võimsalt kõrgele,
Eesti rahvas sammub julgelt
Uue - aja teele:
Sakste võim on murtud ära
Viimse suure sõjaga
Vene kotka varjul kosub,
Õitseb, kasvab Eestimaa.

ERA II 180, 679/80 (18) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Peiust lahkumine.
Kui kaua oled armuke
Nii küsse mo käest neiuke
Mo kaala ümbre nakas ta
Mo rinna naale langetas.
Ei või ma sedä üteldä nüid
Minnu kutus, minu keisri hüid.
Ma kindlalt aga egäl aol
Su pääle mõtlen kaugel maal.
Jäe sina mulle truiks ka
Minnu iial ära uneta
Siis trööstitud om ninu rind
Sääl kaugel kos om võeras kiil.
Kuis võin sind uneta
Seks lahku üksnes surmaga.
Mo kallimb jumalaga jäe
Ei sind mo silm vaest enamb näe.
Ta heale pani kinni ikk
Mind sundse lahkumise rutt
Kui egäl öösel une seen
Mo neiu saise minu een
Kui müüdä lätsid aastad viis
Sai luba kodu tulla siis.
Oh kuis see liigutas mind
Et rõõmust üsna paisus rind.
Mis aga näie mino silm
Kas tõtõste siis viirastuses ilm
Mo neiu kanti hingama
Sest joba olli surnu ta
Nüüd kõnni mina kurvastusõn
Mo endsen õnnen silmä viin
Nii tule kõrd ka mulle tunn
Kos mina maka viimast und.

ERA II 180, 680/1 (19) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Sõamehe ülemb laul.
Kas kuuled, kuis pasun jo hõikab mäe pääl
Nüid südämed rindu ja korgelt kille heliv!
Külh kangelast suur jummal kaitses kah
Kes pelglik om ning kahkles, sa langema
Kui põrguga esi me piäks võitlema,
Ei pelgä me siiski, om õigus meiega!
Käü riigi lipp ja päämiis polgu een
Siis kipelt sammuda võib sõa mees.
Kõik vaenlase vägi, ta käügu vere seen,
Ei sa inne võitu, langes viimne miis.
Meil magusamb om mullan magada
Kui võõra võitja võlviden valvada.
Me saisame kindlalt, kui kõrge kalju müür
Ja kaitseme lippu, kui kõige kangemb müür
Me kaunimb kroon om illus esämaa
Ei vaprad velled, seda või ju kaota.

ERA II 180, 681/2 (20) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kallimb!
Oh tule oota sinnu
Mo armas peioke.
Ma palu, lupa minnu
Oma rinnal hingäta
Kõik ilman torm ja tuul
Minnu vahel vintsutab
Ei tröösti kiäki muu
Kui su roosi suu.
Sa arvad et mina sinnu
Küll ole unetanu
Kui kõik sinust müüdä lännü
Mina ütsinda viil sulle jää
Kui kõnni õdangu aol
Seäl ütsi mõtsa tiil
Kui sind ei ole seäl
Mul ikka om kurblik miil.
Kui maka une seen
Seäl oma sängi piäl
Kui sinu pilt mul een
Mul siiski rõõmus miil.
Kõik ilman hõpe kulld
Om kaduv kui üts mulld
Sa mulle kallimb viiö
Viil kallimb kui üts kulld.
Küll mina rõemusta
Kui sinu omas saa
Küll ütskõrd rõemuga
Sinu kaala ümbre nakan ma.

ERA II 180, 684/5 (21) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Hele täht.
Hele täht sääl vaikselt vilgud
Sinetavast taivast hiilgud
Ära peitu mino iist
Omma lahked silmäkest.
Tahaksin siist ilmast jõuda,
Sinu manu üles jõuda
Sääl sis armsale ma
Paistaks hele tähena.
Paistab üle uidva ilma
Kallimbale sine silmä
Vaataks tedä armuga
Kuis ta kaugel eläb must.
Aga pisar läigib põsil
Hele täht om minust kaugel
kaugel taiva võlvila
Ei mu palved kuule ta.
Hele sinu silmä särä
Südämest viis rahu ärä
Ei ma leia rahu nüid
Enamb omal südämel
Istu ütsi vaata üles
Tähekese taiva külen
Kaugel täht om taiva tiil
Kaugembal mu kallim viil.
Hiilgav küinal sine telkis,
Aruldate ilu helgil,
Kuule minu laulu viit,
Vii ta kallimbale siist.
Ärä otsi õnne ilmast,
Iialgi viil sine silmäst,
Ärä otsi õnne säält,
Mis nii kaunis nätä peält.

ERA II 180, 685/6 (22) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Võitlemise laul.
Ärka oh risti rahvas,
Kae joba kumab koit
Võitlemä ole rahvas
Meie käen om võit.
Valmista varra tüüle
Ja pane vüüle vüü,
Veerib ju päiv üüle
Siis om otsan tüü.
Tõse siis astu tüüle
Lõuna aig joba käen.
Iks sind Jeesusele
Elu anda tõi.
Kristuse risti külge
Liha ja himud lüü
Veerib ju päiv üüle
Siis om otsan tüü
Ärka ju õdan jõuab
Lõpman pallav päiv
Kõik meie jõudu nõuab
Viimse poja vaiva.
Tüki siis vahvast peäle
Kooni viil valgus käen
Veerib ju päiv üüle,
Siis om otsan tüü.

ERA II 180, 687/9 (23) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Õnne päiv.
Kõrd paistse õnne päiv
Oma kultse iluga
Ja temä kenä läike
Mind võtse rõemusta.
Om katnu päivä
Ja õdaku vilu tuule,
Ja mu õnne kaugele viinu
Nüid aga paksu pilve
Minu õnne päiv lõunal
Ei siiski paista ta
Sest loodus taiva pilvel
Mu õnne varjava
Ei tiia, kas inne õdagud
Saa päiv selgembäs.
Vaid piän kurvastusen
Siin jäämä magama.
Mis kurvastad sa õnnest,
Nii väega rängäste,
Mis vähemb sinu puna,
Su armu palge peält.
Seo nuurmiis kes mul armas,
Ta peräst närtsi ma
Temä või minnu kurvasta
Piäb sõprust tõistega.
Nüid om seo aig ju müüda,
Kui ta minnu armastas,
Ma leie ta armu,
Nii külmält kõrvale.
Et vanemba külh sundsi
Minnu teisel minemä
Ma siiski truiks jäen,
Kel truidust vandse ma
Sest mul ei olnu lootmist,
Et ta minnu armastas,
Sest vahe meie vahel,
Om ütlemätä suur.
Kui mina sedä näie,
Et ma tast põlgeid sai,
Truidust ta mulle vandse,
Seda kõik om unustanu.
Ehk piäks ta armu silmäd,
Mu piäle kaema nüid,
Siis tahas ütsi-päini,
Ma talle elädä.

ERA II 180, 689/90 (24) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Õnnetu neiu.
Mis sina valu nooli lasid mulle,
Hellä taiva karva sine silm.
Mis nii meelitades, mu piäle kaie nüid,
Kui su süda olli mulle külm.
Essitäsid minnu minu elu tiil,
Väega varra tulevikule,
Ja nüid igävene elu vanne,
Närtsitäb mu noore südäme.
Ilm, sinu ilu elu põlõ ma,
Muud kui kurvust oled mulle tennü,
Südänd vaotab raskus nii kui tina
Valu lüüb mul läbi südäme.
Mis ei armasta sa mitte minnu,
Mis su armu vaade olli külm,
Mis su armu vaade olli kaond
Sellen mõttõn lahkeb minu rind.
Oled mulle, armas kallis sa,
Kõik ma ühendi sinule,
Nüid ma jätä sulle mälestüseks
Oma puhta süitü südäme.
Nüid sa rõemus teise ninna küllen,
Tiid tal rõemu oma vaatega
Ja ma ohka raske murega
Surm oh võta minnu armasta.
Surman rõemu tund viil mu rind,
Surman rõemu tund viil mu südä,
Suuren palven taiva poole õhkan,
Andis andmist, sulle palu viil.

ERA II 180, 691/2 (25) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Ütle mulle neiu!
Ütle mulle neiu,
Kost ma rahu saa,
Kui kõik ilma rahvas,
Omma nii kurja kõik.
Om siis sinu rinnal,
Taivalik elu mul,
Sääl või mina saista,
Rahun ütsindä.
Ja kui sõprust sina,
Tahad uneta
Oh siis sinu rinnal
Vaga elu mul.
Kaua, kaua ikse ma,
Ma sinu ärä minekud,
Kääpäle ma tõtse,
Leidse kerdütüdt.
Pisarad mul langsi,
Kasteks lillile,
Kui ma elust väsünd,
Mäletä ka minnu.
Oh küll jõudva ao,
Meile kõigile,
Kos kõik muldse maja,
Kantas hauale.
Olgu varra ilda,
Maa vai mere piäl,
Vikat niidäb villä,
Surma ingli käen.
Piä hüidvä kellä,
Korgeist tornidest,
Viimäst kõrd siis eläd,
Sina minu südämen.
Nüid mu südä õhkab,
Surma ingli hõikab minnu,
Raskõst vaivast puhka ma
Oma lahkend südämega.

ERA II 180, 693/4 (26) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kõigõ kallimb.
Kui õnnelik ma ollõ,
Sel armu kevädel.
Kui mulle sa vasta tulli,
Sääl häitsväil aasadel :,:
Kuis sulas minu südä,
Kuis tukse minu rind.
Kui kuulda sai sult sõna,
Et armastad sa minnu.
Seo armu tuli midä
Mu südäme sa leit,
Ei kistuda või sedä,
Vaid igävest sulle jään.
Sul rikkumata viil ilman,
Õrn süda puhas miil,
Seo paistse sinu silmän,
Kui sinnu es tunne viil.
Kui oles kõige kallimb,
Ja vahvamb sõa miis,
Su rinnal oles õrnemb,
Kui lats mis kätki seen.
Nüid oled sa nii kaugel,
Kuid mina sind ei näe.
Mul pisar ruttu põsil,
Kui sind ei näe ma.
Oh kiruta mu käsi,
Viil mõni sõna sul,
Ma väsünd ärä väsünd,
Ka sinu kurvastusest.
Su ette vaimus mina,
Nüid lange põlvili
Ja minu meelest sina,
Ei lähä pilguski.
Sa terve päivä saisad,
Mul unistusen een,
Mu südäme end käkid,
Ka üüse une seen.

ERA II 180, 695/7 (27) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Tüüna laiva miis.
Mind sõua üle Tüüna jõõ
Sa Tüüna laiva miis
Sis palgas sulli annan ma
Ütte kenna pailakest.
Ei seo väikese masse iist
Sinnu üle sõua ma
Ei sellega ma laiva seen,
Ei lase istuda.
Mind sõua üle Tüüna jõõ
Sa Tüüna laiva miis.
Ma tiiä kinni laulusid
Neid sõuden laula sul.
Ei lauluga või massa sa
Mul sõudmist neiuke
Kui kauas laul mind rõemustab
Ei laiva võta sinnu.
Mind sõua üle Tüüna jõõ.
Sa Tüüna laiva miis,
Üte sine lilli kingi sul
Meist kaunist häitsmisest.
Ei lilliga või massa sa,
Mul sõudmist neiuke
Lill närtsis ärä rutuste,
Ei laiva võta sinnu ma.
Mind sõua üle Tüüna jõõ,
Sa Tüüna laiva miis,
Sis omas sõrmest kingi sul,
Seo kullast sõrmusse.
Kui hendä sõrmest kingid mul,
Seo kullast sõrmusse,
Ja lupad armastada minnu,
Sis võtse neiu laiva piäle,
Seo Tüünä laiva miis,
Peig armsast pruuti hällutäs,
Seäl hõpe lainte piäl.
Oh tule minu laivasse,
Mu armas pruudike
Ma armasta sinnu alati,
Kui armast inglikest.
Sis vete sängü sõudse laiv,
Ja neiu laiva piäl,
Sis kuni lainden surmani,
Jäen truiks armukene sulle.

ERA II 180, 697/8 (28) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Kolm lilli.
Neiu istse kalju küüräl,
Ja kaie kurvalt kaugele,
Lehti kahin metsa veeren,
Kostse kurvalt kaugele.
Äkilt metsa serde tulli,
Hallel hiusil vanake,
Tõi sulle kolm ime lilli,
Saatjas sulle elu tiil.
Ehitu kulla karva,
Seo om elu õnne häidse,
Sedä kanna sina harva,
Muidu temä närtsüs piä.
Tõine lill seo roosa verrev,
Seo om armu vasta külm,
Temä häitsmist vasta kumab,
Tuu sul puna põsekese.
Kolmas lilli seo mustjas tume,
Seo om kurvus valu häidse,
Temä häitsmeist sulle häitseb,
Mis om kurvust valu täüs.
Neiu nägi kolme lilli,
Maha sadavad murule,
Tahtse midägi viil küsüdä,
Kaonu olli vanake.

ERA II 180, 698/9 (29) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Neiu armastus!
Sinu petlik puna pale,
Armu häitsme häitsmä lätsi,
Armasta sind nii kaua,
Armu südämesse lei.
Uskse sinnu ja su palgid,
Mis mo südänt sütitab,
Aga siiski leidse võlsid,
Südä väega vallu täus.
Uhkelt pöördse sa mul sälla,
Südä om sul külm kui iä,
Aga siiski sind ei põle,
Armasta sinnu surmani.
Elu, elu, mis minnu vaivad,
Mis minnu niida kurvastad,
Mis sa mulle hauda kaivad,
Kinni matad armastust.

ERA II 180, 699/702 (30) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Killeste kellä hüidvä.
Killeste kellä hüidvä,
Nigu käseb leinata,
Kiirel sõidul sõitse pruut-paar,
Pühä laulatusele.
Kiiret sõitjad tassa jäivä,
iin neil saise surma rong,
Noormiis tundse seda rongi
Ütel pulma sõitjatel,
Ei või hõisates müüdä sõita,
Matjatel omma silmä viin.
Kirstu kõrval istub imä,
Ikeb väega haledalt,
Imä ikust aimas noormiis,
Mis käib läbi südäme.
Noormiis varjab rinnus vallu,
Midä ei saa varjata.
Pruut taal kõrval sai ka arru
Küsse ruttu peiu käest.
Peigmiis, mis nii tassa õhkad,
Kaed surma kirstu piäle.
Kas seo kõrd su kallimb olli,
Ja nüid maha jätse ta,
Jah, ta kõrd mu kallimb olli,
Ja nüid maha jätse ta
Sest ta om hendäl otsa tennü,
Ja nüid hauda kannetakse.
Käänäme nüid hopen ümbre
Sedä ütle ärä sul,
Meie armastus om kahki,
Sedä esi murdse sa.
Jumalaga kihla sõrmus,
Jumalaga pruudi krants,
Ei neid kannda ma ei taha,
Neide kanndja hauda läts.
Kui sa näed ütte tsirku laulman,
Mõtle siis ka minu piäl.
Kui sa näed üte lilli häitsmäs,
Tuleta sa miilde minnu.
Kui seo tsirk om ärä vaikind,
Vaikinud ka minu rind
Vaivalt olli aastak müüda,
Kelläd hüidsi killeste.
Vaiksel sammul kanti hauda,
Ütte noortmiist hingäma,
Vale vanne, mis ta vannse
Ei anna rahu taal.
Mis kui uss mis südänd sei,
Kooni viimäks hauda läts.

ERA II 180, 702/3 (31) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Bradago
Seäl tsiberin Baikali takan,
Kos põlised mets ja maad,
Bradago sääl ütsindä reisib
Ärä vannumas esäde maad.
Temä reisib läbi põlise metsa,
Kos kuulda om linnude laul,
Ütte kotikeist kannab temä sällän,
Kus kulunu sohkar om seen.
Temäl katskise rõiva omma lällän,
Ja vangi küpär katab temä pääd,
Jala varjus temäl katskise vildi,
Ja palitu vangi hallid.
Mul maha jäivä esä ja imä,
Ja naiseke ilus kui ruus,
Nüid lähä ja kae mina õnne,
Jummal tiiab kas nätä sa teid.
Kui Baikali viirde ta jõudse,
Sis leidse ta lootsiku iin,
Sis rõemuga laulu ta tõstse,
Laiv liigus nii jõutsaste viin.
Bradago üle Baikali jõudse,
Seäl leidse temä imäkese iin,
Oh tere minu imäke, oh tere,
Oh ütle kas esä om koolnu.
Sinu esä om ammu ju koolnu,
Temä makab jo rahulist und,
Sinu velleke tsiberi sunnil,
Ommi aheilid kõlistas sääl.
Oh tule minu poig nüid ruttu,
Kos sündünü kasvanu sa,
Sinu järele igatseb naine,
Ja latse ne ikevä ka.

ERA II 180, 704/5 (32) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Sõa mehe ärä minek.
Kallis armukene,
Piän lahkuma,
Aga igävesti,
Ei sinnu uneta.
Selle piäle vannu,
Neiu truidust sul,
Ja ka kindlast usu,
Et ka vannud mul.
Pühä vannet täütä,
Olgu kindel miil,
Ehk küll lähä sõtta,
Siiski arm jääs viil.
Neiu jäta ikku,
Ma piän minemä,
Tule minu kainla,
Anna suud mul ka.
Seäl suure tüki kärä,
püssä paukuva,
Ei sääl armu luuta,
Surm om silmä iin.
Mõni esä, imä,
Ikva omma last,
Kes om surma saanu,
Kandas hauda nüid.

ERA II 180, 705/8 (33) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Hoiatuses.
Mis avitas au, mis ilu,
Mis avitas hõpe, mis kulld,
Kõik selle ilma elu,
Ei massa - see om muld.
Elun näed sa nii,
Mis sind vast rõemustab,
Saad tihti häta tunda,
Mis sind ka kurvastab.
Noormiis om iismält uhke,
Ja ette kaemata,
Kui neiu temäl lahke,
Ja taht armasta.
Saad sõbras usinaste,
Kui veidü vaivad hend,
Su elu käük lüüb häste,
Eks seo tii rõemsas sind.
Kui piä tuleb kurvus,
Kas ütelt ehki tõisest puult,
Su elu käük lääb häste,
Eks, seo tii rõemsas sind.
Mis tiid sis vaene ärä,
Mis võib sind avita,
Sis ike vai tii kärrä,
Kõik om sul asjata.
Sul armu juur lännu vette,
Mis inne olli truu,
Viil tule unes ette,
Viil kõnelab temä suu.
Kas mäletäd neo aja,
Kos ütstõist hoidsime,
Ne paradiisi päivä
Kos rõemu tundsime.
Siis lahkes minu südä,
Ja lahkeb igävest,
Ma ike omma hätä,
Mis kasu saa ma seost.
Mis kasu saa ma elust,
Mis avitas rõem ja lust,
Ma lahku armu valust,
Kost saa ma rõemustust.
Mu luu ja kundi, liha,
Kõik hirmu tunneva,
Mu meele, mõtte, kihä,
Ne vaiva kannava.
Ma kässi piäl sind kannas,
Mu ihu värises,
Ma südänd sinul annas,
Mis lahki käriseb.
Ehk elät sa küll alles,
Mis kassu ma seost saa,
Oh tule, ütskõrd tuu,
Ma sind viil armasta.
Mu kõige kallimb vara,
Jäe jumalaga nüid,
Sa lähad minust ärä,
Ei ole minul süüd.
Kui pallu nuuri mehi,
Om seoga tunda saanu,
Et armastus om tühi,
Ta mitmõid pahandanu.
Oh nuurmiis kae ette,
Sa peräst kahitsed,
Sul kerge miil ja mõte,
Sa indäl kahju tiid.

ERA II 180, 708/10 (34) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Nuurmiis.
Armas nuurmiis ärä mõtle,
Et sa mulle vaiva tiid,
Kui sa tõiste neiudega,
Käüt ja juttu ajad.
Ära mõtle et sa seoga,
Minu südänt kurvastad,
Laegi ei piä tiädma,
Kuis ole võidelnu.
Kui kõrd tahab võimust saia,
Mure minu südämen,
Siiski sinust kaugele lähä,
Kost ma jälki rahu saa.
Kui sa tahad, võid viil kõnelda
Mind viil naarda põlge,
Tõiste inemiste vasta,
Kae, kos narr viil üteldä.
Kui sa tahad, tii siis sedä,
Kuldä sinnu ma ei taha,
Kui sa sellest rõemu tunned,
Siiski sinnu ei vihka ma.
Kenä peiu, sulle ütle,
Sinu arm om tühine,
Ja siis südämele ütle,
Puhtas ennäst mõseme.
Kõikiga sa sõprust piät,
Piät armsas ütte tõist,
Südä om sul nigu putel,
Kost saa liked kõigile.

ERA II 180, 710/2 (35) < Rõuge khk., Sänna v., Järvemäe t. - Enn Heli < Emilie Vaap, s. 1885 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Viimäne lahkumine.
Mu kõige kallimb, mina jätä,
Sul viimases lahkumises kätt,
Su rinna najal mina ike,
Nii, kaua kui viil silmin vett.
Mis peräst murdse omma truidust,
Mis perast jätse sina minnu,
Mis olli mul, ja sinul puudus,
Kas ma ei armastanu sinnu.
Sest noorest põlvest saadi ammu,
Sinnu näten, tõssi, vaivu rind,
Sa juhtse mu elu sammu,
Sul ainult ohverdasi hend.
Mu elu, mis ma siia maale,
Kõrd kurb, kõrd rõemus eläsi,
Siis ikka sinu rinna naale,
Sääl tühjäs südänd valasi.
Kas või su südä külmäs jäiä,
Mis niida kaua armastanu,
Sa mõtle, mis om lännü müüda,
Kas sa seost rõõmu küll ei saanu.
Neo kotuse, kos me katekesi,
Kas mäletäd, viil käsi käen,
Ei jõua kõnelda, silmin vesi,
Ja südä seo, mull lahkeb seen.
Ma annas kõik, mis hinge takan,
Kui sinnu, viil võidas miskil tiil,
Sest tõtest, su seen ei peris maka,
Üts säde, vast sääl õõgub viil.
Oh ütle süüd, oh ütle vika,
Mis peräst jätäd sina minnu,
Mul lubasi kõik elu igä,
Mul truist lubasi sa hend.
Nüid minu silmi võeralt kaed,
Su pilk om külm, kui talvel iä,
Sa viimäst lahkumist viil võtad,
Siis rahu sul, kui minnu ei näe.
Seo aig, mis armust saatsi müüdä,
Täus õnne rõemu, rahulist,
Ma seoga võis, küll rahul jäia,
Teist armu, ei ole vaja vast.
Ei sinnu maailman mina inäp,
Ütte tõist viil armastama saa,
Kas olgu ta seo kõige kenämb,
Sest ikka meelen saisad sa.
Viil palle sinust viimäst andi,
Kui minu hauast müüda lääd,
Kas võis sa seäl, ütte tasast tunni,
Et võisid, kui sa saisma jäid.
Et otsid vällä viimäst tsilka,
Ütte pisart ikka kokku sääd,
Las satas haua lilli sekkä,
Minnu seoga hauan unetad.

ERA II 180, 713/4 (36) < Rõuge khk., Tsooru v., Haki t. - Enn Heli < Emilie Paap, s. 1894 a. (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Pruudi pärg.
Me pruudi pärga punume,
Sul kaunil roosi lillil,
Ja tantsule sind saadame,
Nüid kenäl pulma pillil.
:,: Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg:,:
Mul aias kasvab kauniste,
Küll mirte iga suguseid,
Kos viibid armas peiuke
Kas neist ei pea ta lugu.
:,: Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg:,:
Pruut ketras seitse aastad teed,
Kuld langa värtnal valmis,
Kui habenad nii peenikesed,
Ta ehted kudas palmis.
:,: Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg:,:
Kui seitse aastad mööda sai,
Siis tulli koju peiu,
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
Meil pärja pärib neiu.
:,: Ilus haljas, ilus haljas,
Ilus haljas pruudi pärg:,

ERA II 203, 227/32 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rõuge kihelkonna pulmakombed.
Kui noormees kavatses kedagi neidu kosida, siis sõitis talle ühes isamehega kosja. Kosja sõideti tavaliselt neljapäeva õhtul, siis olevat rohkem õnne olnud. Peigmehel olid viinad kaasas, kuna isamees oli peigmehe asjaajaja. Jõuti neiu elamusse. Isamees alustas kohe äiaga juttu: "Neil olevat õhvakene ära jooksnud. Kas nad ei saaks talle nüüd lõiga kaela panna ja kodu viia?" Ütles äi, et nende pool on küll jooksnud vasikas, siis mindi tuppa. Toas söödi-joodi ja lahkumisel, kui tüdrukule peigmees meeleline, andis sellele salli ja kindad. Peale selle teistel kordadel peigmees tõi pruudile kingitusi, tavaliselt linnariide näol. Kindlaksmääratud pulmapäeval sõitsid nii pruut kui peigmees kumbki omast kodust kiriku juure. Kodust olid moonakotid vaeste jaoks kaasa võetud. Mida heldem pruut andeid jagama, seda heldemad ja paremad pidid tema lapsed saama. Peale laulatuse sõideti peigmehe koju, kus päris pulm algas. Söögi vahel liikusid suured õllekannud, seda rikkamate juures. Vaesematel aga olid valmistatud toitudeks ainult jahe roog, s.o. luudega liha keedetud tangudega, siis veel kohupiim ja või, kolmandaks toiduks oli "pesütüs" - tatriku karaskist lõiguti tükid piima sisse, mis keema aeti. Taldrekuid, tinalusikaid ja kahvleid ei tuntud. Söödi suurtes "stõõrikutest", mis oli umbes 9 tolli lai ja 5 tolli kõrge puune anum ja söödi puulusikatega. Söömine lõpetatud, mindi rehe alla või õue pääle. Igal külal oli oma pillimees. Rõuge kihelkonna tuntumad pillimehed olid "Tõrstare" rätsep ja "Sikk August". Tehti ka pulma ajal ringi ehk "tsõõri" ja tuntum tsõõri laul on:
1) Tule, tule tuvikene, kuku minu kaenlasse,
rõõm sind täitku, mulle näitku,
sinu silm mul lahkesti.
Trallalla. Trallalla. Trallalla.
2) Rohkesti hend rõõmusta,
kon sind iial näha saan.
Sinu ligi tööd ja higi,
valu, vaeva, unustan.
Trallalla... ... ...
3) Igapäiv mu igatsus,
sinu järele om uus.
Sind ma nõuan,
sulle jõuan, sulle om mu armastus.
Trallalla... ... ...
Teiseks eriti lauldavaks "tsõõrilauluks" oli "Üks peremees võttis naise."
Siin on alguses ringis ainult üks mees, "peremees", järgneb, et peremees võttis naise, naine lapse, laps amme ja amm sulase, kellest sai talopoig. See talopoig võttis naise. Selle pääle lähevad kõik teised välja ja algab uuesti.
Laul: "Üts talopoig võttis naise."
Üts talopoig võttis naise,
üts talopoig võttis naise,
üts talopoig võttis naise,
sis illos, illos om.
II
See naine võttis latse,
see naine võttis latse,
see naine võttis latse,
sis illos, illos om!
III
See lats sis võttis amme,
see lats sis võttis amme,
see lats sis võttis amme,
sis illos, illos om.
IV
See amm sis võttis sulase,
see amm sis võttis sulase,
see amm sis võttis sulase,
sis illos, illos om.
V
See peremiis piat ära minema,
see peremiis piat ära minema,
see peremiis piat ära minema,
sis illos, illos om.
VI
See naine piat ära minema,
see naine piat ära minema,
see naine piat ära minema,
sis illos, illos om.
VII
See lats piat ära minema,
see lats piat ära minema,
see lats piat ära minema,
sis illos, illos om.
VIII
See amm piat ära minema,
see amm piat ära minema,
see amm piat ära minema,
sis illos, illos om.
IX
Sis sulasest sai talopoig,
sis sulasest sai talopoig,
sis sulasest sai talopoig,
sis illos, illos om.
Sama võib ka korrata uuesti.

ERA II 203, 238/41 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmamängud ja -laulud.
Saaja laul.
1. Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
Juba pillid hüüavad,
rõõmupüssid pauguvad,
nüüd on käed nad kokko pannud,
sõrmused ka vahetanud,
lõpõtuseks laulis veel,
köster salmi tagah peal.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
2. Rasvast rooga süüakse,
magust õllut juuakse,
leivä, saia, värski vorsti,
suure tsia peki tüki,
kämble paksust rasva peal,
oh kui rõõmus om mo meel.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
3. Kuule nüüd, kuis ämmä eit
vabandab ja palub meid,
et ta leem ja munakoogid,
käkid, vorstid, siapekid,
et ta leib ja kõrvane
pole küll veel rasvane.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
4. Perenaiste tuttav viis,
oma pulma rahva ees
on end ikka vabandada,
alandusest kittust nõuda,
meil on kõhud täidetud,
sõrmed rasvast lakutud.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
5. Juba tuleb kinga piin,
käsi kannel, viioliin.
Hoidke eest me lahme tantsma,
noore naise jalga katsma.
Hõiska pulmad, see on hea,
lööge riided üle pea.
6. Üle õue kolli Mats,
oh, sa esimene pätt.
Kui ta oma jalga tõstab,
iga saksa tantsu mõistab.
Kördi Kai tal kääksub käes,
Mats ei anna järele.
Pulmad, jah pulmad,
nüüd hõiska, pulmad käes.
7. Lõpemas on tantsu töö,
aeg on üle poole öö.
Lõpetagem pulma mänge,
saatkem noorem rahvas sängi,
soovigem neil head ööd
ja siis minge oma teed.
Pulmad, jah pulmad,
Nüüd hõiska, pulmad käes.

ERA II 203, 241/2 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ärritaja kägu.
(Ringilaul tantsuga).
Ring laulab, kolm paari asuvad ringis.
Üks karjane sääl väljapääl,
kats lammast hoidis ta
sääl ristikhaina aasa peal,
kon lille hõitseva.
Ta kuulis kuusemetsas saal
nii tutva linnu laulu haalt.
(Tantsitakse.)
Ku-ku valerah, kuku - valerah,
kuu-uuk, kuuk, kuuk, kuuk.
Siis karjane sai vihaseks
ja tõusis hülesse.
Ja võttis malga peosse
ja jooksi käo pool.
Siis kägo lendas metsapool
ja laulis väga välusti:
Ku-ku valerah, kuku - valerah,
kuu-uuk, kuuk, kuuk, kuuk.

ERA II 203, 242/3 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poiss läks lindu laskema.
(Ringimäng)
Ring laulab: Poiss läks lindu laskima
kon tüdrik marjo nobis.
Tüdrik võtsõ marja maast
ja andsõ poisile.
Ringisolev poiss laulab ringis olevale tüdrukule:
Ei see marju tahama,
vaid tulin musu saama.
Tüdruk laulab: Kabene sa halba poissi,
ära ligi tule mul.
Ise oled suurest sugust,
mõisahärra ainus poeg.
Poiss laulab: Ei su vihas hooli ma,
musu pian saama.
Tahab tüdrukut vägisi suudelda.
Ring laulab: Tüdruk võttis malga maast
ja andis poisil vastu pead.

ERA II 203, 250/1 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kes aian?
Ring liigub ja hoiab kättest kinni. Käsi lasta lahti ei tohi. Ring laulab.
Kes aian, kes aian?
Mesilane aian.
Mis nimi, mis nimi?
Siis laulavad kõik korraga, kuid igaüks erisuguse nime ringi keskel olevale noormehele, näit. Mis nimi, mis nimi? Tõrva Juko nimi.
Kõik laulavad: Olgu nimi, mis tal om, sellel aastal naist ei saa.
Ring jääb seisma. Keskel olev noormees taganeb tagurpidi ringini võtab kellelgi kätest kinni. Samal ajal teiselpool ringi, noormehe vastas, üks paar tõstab käed üles. Kõik laulavad:
Käü läbi, käü läbi,
käü läbi roosiaia,
läbi lille lehti, läbi puuie osse.
Laulu ajal noormees liigub vastas seisva paari poole teisi enda järele vedades, kellel käed on üles tõstetud. Nalja tekitab viimaste keeramine, sest kätest lahti lasta ei tohi. Saab uus ring, kus kõigil seljad sissepoole.
Nüüd lauldakse uuesti:
Käu läbi, käu läbi,
käu läbi roosiaia,
läbi lille lehti,
läbi puuie osse.
Laulu ajal hakkab noormees tagurpidi liikuma, teisi enda järele vedades. Vastaspool tõstab üks paar käed üles ja nüüd läheb noormees tagurpidi läbi värava. Nüüd käändub ring tagasi endisse asendisse. Nüüd läheb ringis olev poiss ja valib ringist endale asemiku. Ise aga tuleb ringi ja mäng võib uuesti alata. Nalja teeb läbi värava käimine.

ERA II 203, 252/3 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mängijad seisavad pikuti üle ruumi, seinast seina. Rea keskel seisab mees, kes vaatab, kas tal kummalgi poolel on võrdselt mängijaid. Üks seisab aga teises seinas keskmise vastu.
Keskmine laulab:
Ma ole puu, rikas puu,
kõik ossa tsirkõ täus.
Ma ole puu, rikas puu,
koik ossa tsirkõ täus.
Nüüd laulab üksik ja astub rea poole.
Ma lää pallõ hendale,
anna mulle kah üts tsirk.
Laulab sama teist korda ja taganeb oma kohale tagasi. Nüüd tuleb uuesti lauluga tagasi:
Kui ei anna, võtta esi, kõige parema ossakõsõ.
Rida laulab: Ei mi anna sääntsele, kes sääl üüse hulkman käü.
Nüüd võtab üksik kummastki rea otsast endale ühe oksa käe kõrvale ja läheb endisele kohale tagasi. Laulab ja käib seni kuni rida on otsas - iga kord võtab kaks tükki juure. Viimaks, kui rikkal puul on jäänd järele kaks oksa, see laulab:
Ma olõ puu, vaenõ puu,
kats tsirku ossa pääl.
Ma olõ puu, vaene puu,
kats tsirku ossa pääl.
Kui ka need kaks on ära võetud, võib üksikuks jäänud rikas puu nüüd mängu uuesti alata. Kui mäng aga lõpetatakse, siis "vaene puu" põgeneb teiste sekka.

ERA II 203, 254 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vaene võõral maal.
Ringimäng: ringi keskel üks mees, kogu ring liigub ja laulab:
Ole mina vaene võõral maal, võõral maal.
Suure rasse risti all, risti all.
Säält tulli seltsi otsima, otsima,
abikaasa kaema, kaema.
Oh, mina palon, oh, mina palon,
[Võtab ringis olev mees endale ringist naise ja hakkab tantsima.]
Ärä sina jättä maha mind.
Oh, mina palon, oh, mina palon,
ärä sina jätta maha mind.
Laul lõppenud, läheb mees ringist välja, jättes naise üksinda ringi, kes nüüd laulu uuesti algab.

ERA II 203, 254/5 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sika k., Kaasjärve t. - Hartvig Sikk < Andri Sika, s. 1870 ja Miili Sika, s. 1881 (1938) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Ell Vahtramäe 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõbra võtkõ minno kuulda.
1. Tõstkem mõõtit, käändke silmi
taadõ poole kaema.
Sõbrad, olgõm mooka valmi
vanno asjo juurdlema.
Neiod, peiod armoga,
lustil käüge rõõmuga.
Neiod, peiod armoga,
lustil käüge rõõmuga.
2. Tulgõ ruttu, kuulgõ juttu,
mis siin kõlab ilma pääl.
Seda om jo ammo tettü,
Egälpool, nii siin kui sääl.
Pulmaõhto rõõm om suur,
paistab välja armujuur.
Pulmaõhtu rõõm om suur,
paistab välja armujuur.
3. Et see päiv meil jälle tulnud,
mis meid ühendäb kõik siin.
See om joba vanast olnu,
kui om unustõt kõik piin.
:,: Oh, siis püvvä armuga
annõst kinni hakata!:,:

ERA II 203, 545/9 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - Aksel Pallits < T. Peterson (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Setu palvõ.
Mu mõtte lendvä sinnä,
süä nakkas närbümä,
et mul kah tulõ minnä
är mulda magama.
Oh taiva esä võta
minno avitada sa,
ja lasõ Maarjal tõtta
minno avitama ka.
Ma ilman tennü kurja
maamehe kuhjaga.
Ma vaivsi umma turja
siin ilman närtsõga.
Mi paarina küll panni
vett vahel närtsõlõ.
Ja liiva sekka panni,
kui veie Räpina.
Ka sääl vee Petra paha
õks uma märguga.
Tuu iist park Sults mii naha
kuus kõrda köitsega.
Ka valgõlõ ma anni
sõs mõnõ mühägu,
ja hilläkõisi vanni -
tuud patus arvakui.
Las mul õks üles minnä
ja üten valgõga.
Mul valgõt vaja sinnä,
sääl närtsõ vidämä.
Kõik patuvõla kisu
mult maha kogona.
Va Käre Petrot, rissu,
joht jätkui trahvita.
Tä katõn talon käve,
kui mii viil magasi.
Tõi üten üle läve
kats kangast kõrraga.
Ja ütel: "Näile paras!
Puul sullõ, Serge, saa."
Kas ma sõs olli varas,
et näiet esi Sa.
Är võtku minnu aija
joht säksa taivalõ.
Är lasku silmil kaia
ka peräpõrgohe.
Las mul õks üles minnä,
kos ingli lindlõva.
Är võtku põrgu aia -
tuud seto pelgäs kah.

ERA II 203, 557/9 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - Aksel Pallits < V. Pilv (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Sõja laul.
Oli kevadine õhtu nii vaga
ja taevas oli tähtesid täis.
Siis Petserimaa mägede taga
väesalgake salaja käis.
All orus, kus Piusa jõgi
seal hiilgab kui hõbedast vöö.
Ja üleval raksatab mägi:
seal verine võitlusetöö.
Seal sadamas kuulide rahe
ja raketid on valgustamas maad.
Seal elada aega on vähe,
seal surmale vastu ma läen.
Me salgake jõudis mäe alla
ja sinna ta seisatama jäi.
Kõik seisid nii vaikselt ja tasa,
ei kuuldavalt rääkida võind.
All orus, kus Piusa jõgi
ja ööbikud hõiskavad seal.
Seal üleval raksatab mägi
ja võitlused verised seal.
Kui lilleksed aasa peal haljad
pea langevad vikati ees.
Nii meie ka võitluseväljal
pea langeme kuulide ees.

ERA II 203, 561/3 (6) < Rõuge khk., Viitina v. - Aksel Pallits < H. Kinder (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Juku istus vangitornis.
1. Juku istus vangitornis, aeg oli igav oota.
Nägi ema kõndivat mööda mere - randa.
"Armas ema, kallis ema, lunasta mind välja!"
"Minkas ma so lunastan, mul ei ole raha."
"Sul on kodus paar lehma, pane üks neist panti!"
"Lehma saab mul elueaks, aga mis mul sinust."
2. Juku istus vangitornis, aeg oli igav oota.
Nägi isa kõndivat mööda mereranda.
"Armas isa, kallis isa, lunasta mind välja!"
"Minkas ma so lunastan, mul ei ole raha!"
"Sul on kodus paar hobust, pane üks neist panti!"
"Hobust saab mul elueaks, aga mis mul sinust."
3. Juku istus vangitornis, aeg oli igav oota.
Nägi õde kõndivat mööda mereranda.
"Armas õde, kallis õde, lunasta mind välja!"
"Minkas ma so lunastan, mul ei ole raha."
"Sul on kodus paar sõrmust, pane üks neist panti."
"Sõrmust saab mul elueaks, aga mis mul sinust."
4. Juku istus vangitornis, aeg oli igav oota.
Nägi venda kõndivat mööda mereranda.
"Armas vend, kallis vend, lunasta mind välja!"
"Minkas ma so lunastan, mul ei ole raha."
"Sul on kodus paar väist, pane üks neist panti!"
"Väist saab mul elueaks, aga mis mul sinust.

ERA II 203, 579/81 (26) < Rõuge khk., Viitina v., Järve t. - Aksel Pallits < Rosviita Kilk (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Sõja - laul.
Lagendikul põõsa vilus
eesti sõdur lamab seal.
tema näol, mis nii ilus,
surmapitser seisab seal.
Haavad, löödud hädas, valus,
valu teevad temale.
Soontes tuksub viimne veri,
valust väsib tema rind.
Haavust jookseb temal veri
maha valge liivasse,
aga liiva sees on näha
valget liivaterakest.
Ligidal seal põõsa vilus
kõlab vaikne linnulaul.
Laul on kurblik ja on ilus,
kõlab õitsvas roosipuus.
Lenda, armas linnukene,
armsaks sõbraks minule,
lenda minu kodupinda,
seal minu roosiaeda näed!
Oh minu armsad Eesti pinnal:
isa, ema, vennad, õed!
Kõik mind kandsid armurinnas,
kui mina käisin koduteel.
Tervitus armu meelest
vii neile, oh linnuke!
Vii see rätt, mis tilgub verest,
mälestuseks temale!
Lenda minu kodupinda,
seal tema roosiaeda näed!
Ja tal ütle, et mu rinda
kaisutavad surmakäed.

ERA II 203, 583 (27) < Rõuge khk., Viitina v., Kalde t. - Aksel Pallits < L. Plakso (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Joodiku laul.
Üks paigake siin ilmas on
seal kõrtsinurgas, pingi peal,
kus joobnud mehed tukuvad
ja pingilt alla kukkuvad.
Kui kõik sind põlgvad, vihkavad,
sind kõrtsipapa armastab.
Ta sinu rahast rõõmu näeb
ja napsiklaasist osa saab.
Kui juba purjus oled sa
ja rahakott sul tühi ka,
siis viskab kõrtsipapake
sind uksest välja mudasse.
Sealt koristab sind politsei
ja pogri poole tassib ta.
Seal võid sa rahus puhata
ja asja järel mõtelda.

ERA II 203, 585 (28) < Rõuge khk., Viitina v., Kalde t. - Aksel Pallits < L. Plakso (1938) Sisestas Salle Kajak 2002
Joodiku valss.
Kui kõik maailma järved
peaks viinaks muutuma,
no kas siis meiegi pojad
ei võiks küll elada.
Me viinajärve kaldale
siis onni teeksime,
ja ööd kui päevad aina
ta kaldal käiksime.
Me rüüpaks järvest viina
ja ujuks viina sees.
Noh, kas nii sõbrad poleks
siis Eedeni - aia sees?
Ja kui seal vähki
ei peaks elama,
siis viinajärve põhja
ma hüppaks surema.

ERA I 2, 87 < Rõuge khk., Tsooru v., Luhametsa k. < Rõuge khk., Vana-Nursi m. - A. Rätsep < Alvine Nool, 36 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mu pojuke.
Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke?
Ma käisin oma õe pool, mu emake.
Mis õde sulle süvvä and', mu pojuke?
See haljas rästik taldrekul, mu emake.
Mis õde sulle juvva and', mu pojuke?
See verrev vein sääl pudelin, mu emake.
Oi valu, oi valu mu süda on täis,
mu süda suure valu sees, mu emake.
Kas tahad rõõmsast surra nüüd, mu pojuke?
Ei tea, mis Jumal mo'ga teeb, mu emake.
Mis lupad oma õele, mu pojuke?
See haljas mõõk mu õele, mu emake.
Mis lupad oma vennale, mu pojuke?
See verrev hobu sadulan mu (emake) vennale.
Oi valu, oi valu mu süda on täis,
mu süda suure valu sees, mu emake.
Mis lupad oma isale, mu pojuke?
See mõisa kõige varaga mu isale.
Mis lupad oma emale, mu pojuke?
See põrgu kõige tulega mu emale.
Kas tahad rõõmsast surra nüüd, mu pojuke?
?
Oi valu, oi valu mu süda on täis,
mu süda suure valu sees, mu emake.

ERA I 4, 413 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vanu laulikuid ei tea ka nimetada.

ERA I 4, 419 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Rahvalaulud loomade tapmisest.
Ei viies käsk too lambal tulu,
ei abi saa tal orikast,
kui küllalt suur on nuuma kulu
ja kartulid on lõpemas.
Siis igal päeval veri voolab,
siis tehakse käkke hulgana,
siis pereisa liha soolab,
mis talveks peab tal jaguma.

ERA I 4, 419 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Rahvalaulud loomade tapmisest]
Ja jõulu-, vastlatoidu hooled,
teab perenaine aegsasti,
seepärast seajalad, -sooled,
ta paneb kohe paigale.

ERA I 4, 419 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Rahvalaulud loomade tapmisest]
Jõuluks tehakse jämme vorste,
nigu külä kõrgem korstna.

ERA I 5, 221/2 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ants oli aus saunamees.
Ants oli aus saunamees
saun oli suure metsa sees.
Hai juuli vallera,
üks juut läks Tallinna,
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Hundid karud käisid sees
rebane istus katusel.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Ants läks mõisa kaebama,
oma häda härrale.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna
Ta sõitis pingi all
sest raha polnud tal.
Härra istus tõlla sees,
seitse siga tõlla ees.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Ise oli ta uhke mees,
seasitt oli piibu sees.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Seasitt oli piibu sees,
tatirida rinna ees.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Tatirida rinna ees,
puupöör oli pükste ees.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Kes on vähem, vaesem saks
sel suurem tulumaks.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Kes on suurem uhkem saks
sel on väiksem tulumaks.
Hai juuli valleraa
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Võta naine siit või säält,
kook on võetud ikka päält.
Hai juuli valleraa
Ants naeris hah, hah! haa!

ERA I 5, 222/3 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Läksin mina läksin mina läbi küla tänava...
Läksin mina läksin mina läbi küla tänava,
neiu tuli vastu avas minul värava.
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Läksin mina tuppa, toas polnud tooli,
neiukene ütles, tule minu juurde.
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Läksin mina voodi, voodis polnud tekki,
neiukene ütles, katsu minu põske!
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!
Katsusin ma põske, põsel polnud maiku,
neiukene ütles: katsu minu juukseid!
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!
Päike hakkas parajasti metsa tagant paistma,
äia mamma hakkas mööda tuba roitma.
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!

ERA I 5, 224 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ilmad külmad, päevad vilud.
Ilmad külmad, päevad vilud,
sügisene aeg on käes.
Puudest lehti maha langeb,
tuul neid ajab kummuli.
Paksud pilved taevast katvad,
tuul neid ajab keeruli.
Kured, pääsukesed lendvad,
soojamaale tagasi.

ERA I 5, 224/5 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Metsa läksin ma, metsa läksid sa...
Metsa läksin ma,
metsa läksid sa,
Metsa läks kaks karu,
jahimees ka.
Oh, hoi, jadi, jaa, tiri, rilladi, raa, metsa läks kaks karu, jahimees ka.
Karu lasksin ma,
karu lasksid sa,
Karu laskis kaks karu
jahimees ka.
Oh hoi, jadi, jaa, tiri rilladi raa, karu laskis kaks karu jahimees ka.
Naha nülgsin ma,
naha nülgsid sa,
naha nülgis kaks karu
jahimees ka.
Oh hoi, jadi, jaa, tiri rilladi, raa, karu nülgis kaks karu jahimees ka.
Liha sain ma,
liha said sa,
Liha sai kaks karu
jahimees ka.
Oh hoi, jadi jaa, tiri, rilladi raa, liha said kaks karu jahimees ka.

ERA I 5, 225/6 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ants läks naist kosima.
Ants läks naist kosima hai, ras, sas, saa!
Sai suure naise ta hai ras, sas, saa!
:,: Hai, tudi, ludi, tudi, ludi pops valleraa!:,:
Hai, ras, sas, saa, hai, ras, sas, saa.
Kuu pärast pulmasid hai ras, sas, saa!
Sai Ants ju urvasid, hai, ras, sas, saa!
:,: Hai, tudi, ludi, tudi, ludi, pomps valleraa:,:
Hai, ras, sas, saa, hai, ras, sas, saa.
Naine puges voodisse hai, ras, sas, saa!
Lükkas Antsu toobrisse, hai, ras, sas, saa!
:,: Hai, tudi, ludi, tudi, ludi, pomp, valleraa:,:
Hai, ras, sas, saa, hai, ras, sas, saa!
Ants sai sest küürukaks hai, ras, sas, saa!
Naine sai ikka kurjemaks hai ras, sas, saa!
:,: Hai, tudi, ludi, tudi, ludi, pomps, valleraa:,:
Hai, ras, sas, saa, hai, ras, sas, saa.

ERA I 5, 226/8 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui ööbik laulu laksutas,
sääl pärna puude vilus
Siis tõistre Tõnn sest aru saab
Et möldri Mann on ilus:
"Ja kui see laul meil korda läeb ei meie kimpu jää.
Ma pole keele solkija
Ei tea ka mis on aabits
Vaid vana lina kolkija
mu tööriist vänt ja roobits jne.
Ma ütlen sõna selgesti
Sa aja julget joru
Ja pottsepp punkri ahjule
Pani kümme rauast toru jne.
Kui mina sellest aru sain
Et peremees sõi liha
Ja minul paljad kapsad ees
Siis tõusis minus viha, jne.
Ma kausi ümber keerasin
Ja sõin nüüd liha tangu
Ja pika pääle kosusin
Kuid peremees jäi kängu, jne.
Kui tahan võtan priiuse
Ja nihutan end kõrtsi
Seal tõmban korvi näosse
Et minu vaim siis närtsi jne.
Kui aknast välja vaatasin
Kõik taevas oli lilla
Ja setu oma valgega
Läks üle kivisilla jne.
Üks härra ütles preilile
Oh liebe "Milde" neiu
Kui annad mul üks musuke
siis oled õigest teinud jne.
Kui kümme musu saanud ta,
siis naerab ha, ha, ha
Küll peaks ma loll olema,
kui naiseks võtan ta jne.
Hans tahtis minna heinale,
ja võttis selga reha.
Mart tanguputru tubliste,
täis vintsutas oma keha jne.
Ma panin piipu tubaka,
et suitsetada vähe.
Jots haaras pudrulusika,
ja valas Mardil pähe jne.
Kes õppinud on keemiad,
see teab, et 175 on taskus.
Üks joodav asi on olemas,
Ent mina teps ei joo jne.
Sest kodukoha paragrahv,
ei luba viina juua
Kuid ainult haige hamba pääl
üks klahv võib tervist juua jne.

ERA I 5, 228 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Koiva kaldal.
Istun koiva kaldal,
vaatasin laintesse.
Mõtlen kallima peal,
kes on kaugel siit.
Kallast ehib loodus
toomeõitega.
Äratab mu rinnus
kurbdust sügavat.
Aastad lähevad mööda
kallimat oodates.
Tunnen sellest valu,
oma südames.
Aasta pärast jälle,
Koiva kaldal ma
Murran toomeõisi,
viskan laentesse.
Tervist sulle saadan
toomeõitega
Õnne sulle soovin,
Koiva lainetega.

ERA I 5, 228/9 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Baltimere ilu.
Ühel ilusal suvisel õhtul
läksin välja kõndima.
Vaatsin Baltimere ilu
pisar veeres palgele.
Mis seal kaldal näha oli
seal oli väike tütarlaps.
Vaatas kurvalt mere poole
valge rätt tal lehvis käes
Mis seal merel näha oli
seal oli väike purjelaev
Laev ei jõudnud kaldal tulla
tuul ei paisutand purjesid.
Aga viimaks ometigi
kaldale siis jõudis laev
Aeglaselt ta kinni panti
ankur lasti meresse.
Kes sealt laevast välja tuli
noor ja ilus meremees
Hakkas õrnalt õele kaela
andis armsale õele suud.
Vend mispärast sa nii kaua
viibisid seal mere peal
Sinu isa hallid juuksed
puhkavad ju mulla all.
Seda kuuldes kohkus noormees
langes kalju najale.
Käed ta vaikselt kokku pani,
huuled läksid palvele.
Jumalaga armas õde
ma pean ära minema
Ja seal vahurikkas laentes
saab minu elu lõppema.

ERA I 5, 229/30 (11) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mats alati on tubli mees.
Mats alati on tubli mees
ei kedagi ta pelga
Ei kummarda ta sakste ees
ei tõmba küüru selga.
Kord astus oma pambuga
ta üle mõisa õue
Saks tuli vastu kärkides
kui kõige kurjem kõue.
Kas sina tõbras parunit
küll enam tunda ei taha
Või on sul munad mütsi sees
et mütsi ei võta maha.
Mats võtab mütsi maha küll
siis seisab müts tal põues
See sünnib toas, kirikus,
kuid mitte mõisa õues.

ERA I 5, 230/1 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Läksin mina läksin mina läbi küla tänava
Läbi küla tänava, mööda küla tänavat.
Oh sa poiss egas sa ei tea
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Oli juba hilja tänav oli pime
sellepärast mis sääl sündis pole ime.
Oh linnavalitsus seda ei tea,
kuidas viru pimedas on hulkuda hea.
Suitsumeestele müüakse seal iga sugu prakki
Neeger tirib neiut tahab musu ja musu
Oh sina neeger sugugi ei tea
Tallinna neiu pole sugugi nii hea.
Läheb mõni aeroplaan ta kannul kana salk
eks mõni suurtükk ka märki ikka taba.
Oh sa poiss ega sa ei tea
kuidas märki lastes võid külge saada vea.
Viru väerind sõdureid täis on nurgast nurka
oh küll on seal soomustatud suuri suurtükke
Oh sa poiss seda sa ei tea
et ka pruudi auku sisse kukkuda võid pea.
Silmi teeb sul neiuke ja kutsub oma juurde
lubab sulle anda tanta kui te juure
Oh sa poiss seda sa ei tea
kuidas okupatsiooniväed saada võib pea.
Oled sina koduta kui ära kaotanud poja
kohe Manni Magdaleena kutsub oma koja
Oh sa poiss ega sa ei tea
et ta varjunimi Liisi Rottoik on pea
Oled meeleheitel sind maha jätnud naine.
võta liblikas su viib kust saad sama konna
Oh sa poiss egas sa ei tea
kuidas sama konna läbi saad omale sea
Kui sa liinilt Tallinna jõuad lähed läbi Viru
Näed Marta neegrinaine laseb toru
Oh sa poiss ega's sa ei tea
et ka naine kirju lapse toob koju pea.

ERA I 5, 232 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Eila õhtul läksin ma metsast marju noppima.
Eila õhtul läksin ma
metsast marju noppima
Jänes hüppas nagu kuul
lendas mööda püssikuul
Hüppaja jäi mõtlema,
väga kangest kartma ka
Kuri kaval jahimees,
sul on kivist süda sees
Lähen sinu põllule
võtan mõne orase
Ära orast varasta,
maksad oma nahaga!

ERA I 5, 233 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lehtedes kahin, salalik sahin
kevade mängib tuulede hood
Mägedest alla, jõgedest valla
ruttavad merre vahused vood.
Tuksu mu süda, kuulata seal
kaebades sureb pasuna hääl
Kalamees mängib, kaugele kõlab
lauluviis orus, mäel
Süda mul lõhkeb! Oh kuis veel kõlaks
viimast kord veel armsama hääl
Südames valu, armsamast kahju
suud suruksin ta huultele ma
Õilmetes seisis võsa ja niit
ööbik see laulis lustilist viit
Kalamees mängib, kaugele kõlab
lauluviis orus, mäel

ERA I 5, 234/5 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill < L. Kaelas (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ambroosius on ladna mees.
Ambroosius on ladna mees
see Torma jaama kõrtsimees
Ta tegi uhke jõulupuu
mida kiitis terve rahva suu
Siis sõitsid kokku isandad
ei kõigil olnud emandaid
Ja hobustel olid kellad peal
kui saksad kokku sõitsid seal
Kui jõulupuu sai ehitud
sain ma ka juurde kutsutud
Puu küljes ripp'sid kompvekid
puu ümber istsid antvärgid.
Ma ennast halvaks lugesin
ja toa nurka pugesin
Mu ligidal oli ka üks juut
kes oli muzik ladna gud.
Ta surus kõigil lahkelt kätt
ja rääkis vene-keelt kui vett
Ja saksa-keelt veel pealegi
kuid mina mitte kumbagi.
Mu süda oli külm kui raud
kui vaatsin, saalis kaetud laud
Ma oleks sinna kõlvanud
ei isandad mind põlanud
Klaas kallati siis tihti täis
Ja järgimööda ringi käis
Sest kõrtsiisand ütles: "Joo!
kui lõpeb, eks ma jälle too!"
Ja hommikul, kui söönud kõik
meil algas peale noobel sõit
Kaks hobust pärastikku ees
ambroosius on ladna mees
Kõik saksad sõitsid saaniga
kuid mina kehva kelguga
Ma igas kõrtsis käisin sees
kuid siiski olin sakstest ees.
Ambroosius, ta emand ka
on lahked, et ei maksa rääkida
Mismoodi ma neid kiidaksin
ja seega aega viidaksin.

ERA I 5, 235 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Haanja miis vedi lubja kivve.
Haanja miis vedi lubja kivve
kolm päiva Võrole
Haanja miis läts Tiganiku puuti
uma kolme kopkaga
Tahtse osta püksi nöpse
higi vaiva iist
Haanja miis nägi silgupütti
Tiganiku leti iin
Haanja miis pallõl poodisaksa
"Essand lupa tsorgata!"
"Tsorka nu, tsorka nu Haanja miis
uma leiva palukest!"
Laul om otsah
ei lää inamh edesi.

ERA I 5, 235/6 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kord elas mölder veski pääl
Kord elas mölder veski pääl
Tšimmai ruudi ralla
Ja temal ilus tütar seal
ai tšimmai, tšimmai, tšimmaia
ai tšimmai ruudi ralla
Seal ligidal oli mõisake jne
Ja mõisas kaval sulane jne
See ajas härra kotisse jne
Viis alla veski majasse jne
Oh tere armas möldri Mats jne
Kus panen ma see kaerakott jne
Vii üles teise korra peal jne
Mu tütre voodi on ju seal jne
Kui väljas oli pime öö jne
Siis nurgas sündis imetöö jne
Kott hakkas nurgas liikuma jne
ja voodi poole kiikuma jne
Siis tütar valjult kilgatas jne
ja mammi üles äratas jne
Oh rumal, mis sa kisendad jne
sa oleks mõisa härrat saand jne
Ei mõisa härrat taha ma jne
Kui tublit talupoissi ei saa jne.

ERA I 5, 236 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Poissmeeste elu
Kui kurblik on poissmeeste elu
hea meelega võtaks ma naist
:,: Ah Pagan see teeb mul peavalu
et ei leia ma üht ega teist:,:
Küll olen ma kosjas ka käind
nii ligidal, kaugemal ka
:,: Ja tihti ka neidusid näind
kes meelest mul ära ei läe:,:
Kord tegin ma sellest ka juttu
mu neiu, ma võtan su ää
:,: Siis anti mul vastuseks ruttu
oo talumats sulle ma ei lää:,:
Sul pole ja armastust, tundmist
kui poistel kes koolitud on
:,: Sa mõistad küll äestamist, kündmist
kuid see pole neidude õnn:,:

ERA I 5, 237 (20) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lätsi külla kükakillä...
Läts külla kükakillä
alta aia hargikilla
Naksi liikma tare poole
illu liikma läve poolõ
Krõõt, mu kulla kabahõnõ
ava mulle ussõkõsta
Et saaks sinu üssätäda
veedükõnõ mutsõtada
Krõõt, mu kulla kabõhõnõ
ava mulle ussõkõsta!
Pajat läbi tossumulgu
kasi kodu karjatsura!
Innemb maka kivi kõrval
innemb maka känno kõrval
Kui üte halva poisis kõrval
Kivi ei kisu, kand ei kaku
naksi liikma kodo poole
Süa oll haigõ, miil om hallõ
mia sääl tetä, kui sai petha.

ERA I 5, 237/8 (21) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sinu ilusad sinised silmad...
Sinu ilusad sinised silmad
üksainus kord nägin ma neid
Su kullased läikivad lokid
ei iial neid unusta või
Ära nõua mult rikkust ei vara
ära nõua mult hiilgavat au
Vaid nõua üht südant, mis puhas
ja sulle on surmani truu.
Sinu ilusad sinised silmad
üksainus kord nägin ma neid
Ei oleks mu südamerahu
nii otsata kaduma läind.

ERA I 5, 238 (22) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill < L. Kaelas (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kellest neist saab paar
toome tüvi, toome ladu
toome hella õilme
Intsu Jaanist Intsu Elsest
neist kahest saab paar
Toome tüvi, toome ladu
toome hella õilme
Kellest neist jne...
Juti Hansust mõisa Mallest
neist kahest saab paar
Toome tüvi jne...
Kellest neist jne...
Mede Jürist, tede Marist
neist kahest saab paar
Toome tüvi jne...
Kellest neist jne...
Tani Tõnust, Tani Anust
neist kahest saab paar
Toome tüvi jne...
Kellest neist jne...
Türgi Toomast, Türgi Tiinast
neist kahest saab paar
Toome tüvi jne.

ERA I 5, 238/9 (23) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Hoia kinni, muidu võid uppi lennata!
Minust kinni hoia sa
siis võid kartmata mäest alla lennata!
Ühes koos
täies hoos
Hopsai ruudi rallaa!

ERA I 5, 239 (24) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mina olen oma isa ainuke vara.
Ma olen oma isa ainuke vara
kõik mis saan seda joon ma ära
Trullarilli pomm, trullarilli pomm
Need saapad, mis mul jalas sandi käest võetud ära
ja tee pääle palja jalu jäetud jne
See vest, mis mul seljas on selgest siidist
tagune ristirästi niidist jne
See särk, mis mul seljas on selgest kalevist
On leitud kelmiküla alevist jne.
Õhtul jõin ma saksaga saalis
hommikul ärkasin oli sigadega paaris jne.

ERA I 5, 239/40 (25) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Akaatsiad
Valged akaatsiad õrnasti õitsevad
Vagasel õhtul kuuvalgel ööl.
Aastad on mööda läind, armastus külmaks läind
Nooruspäevad need mööduvad
Valged akaatsiad, uuesti õitsevad
hilisel õhtul, kuuvalgel ööl.
Mäletad kallim veel kuuvalgeid õhtuid
kui me kuulsime ööbiku häält
Tasa nii õrnasti sosistasid sina
Mu armsam, su omaks jään igavest ma.
Rõõmsaks on muutund ilm
armastust märkab silm
Uuesti kõlab veel ööbiku lauluhääl
vagasel õhtul, kuuvalgel ööl...
Mäletan praegu veel aegu, mil rõõmus meel
minugi hingesse paigutas end
Kadunud on, kadunud on kõik: noorus ja armastus
hämaras hinges on rahutu vaim
Valge akaatsia, jutusta, jutusta
mis sa veel mäletad nooruse aast!
Meelde mul tuleta, ma ei või unusta
Nooruspäevi, kuuvalgeid öid...
Saatus nii armuta, tahtsis kõik teisit
rõõmude asemel kurvastust tõi
Väljas on kevade, hinges mul sügise
akaatsia ümber näen magusat und.

ERA I 5, 240/1 (26) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tiigi ääres
Tiigi ääres, sauna taga
mängis Jüri Manniga
Püüdsid väikseid konnapoegi
lõhki löödud panniga.
"Kuule Jüri!" ütles Mann
"eks see ole kena konn?
Ta vist selle suure konna
väike sugulane on?"
"Rumal Manni," vastas Jüri
"Ei see ole päris konn
Suurel konnal neli jalga
sellel ainult saba on."

ERA I 5, 241 (27) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Aisa kellukene.
Aisa kellukene heledasti kõlab
kaugel kõlab ta kaebline hääl
Üle lageda põldude välja
postipoisi laul kaasas tal käib
Küll ses laulus palju oli valu
oh kuis palju oli kurbust ta sees
Ja minu soontes käib tarretand veri
minus nõrgestub nooruse jõud.
Meelde tulevad endised ajad
endised kodumaa niidud ja raad
Ja minu kahvatand palete peale
leiab pisargi endale teed
Aisa kelluke haledasti kõlab
kaugel kõlab ta kaebline hääl.

ERA I 5, 241/2 (28) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Toome varem.
Mineviku tunnistaja
endine kuulus usumaja
Toome varem, vanake
Toomemäel üksinda
Õrnal õhtul ehavalgel
vaatlen unistaval palgel
Üles sinu võlvile
Toome varem, vanake.
Kus on jäänd need vahvad pojad
kes siin ehitanud kojad
Mis küll aasta tuhandeid
põlvest, põlve kestavad
Kus on kadund laulu kaja
mis sind täitis tore maja
Ava suu ja kõnele
Toome varem, vanake.

ERA I 5, 242 (29) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Läksin üle Soome silla.
:,: Läksin üle Soome silla.
Soome sild see pragisi :,:
Haleri, haleri, lallalaa.
Haleri, haleri ral-lal-laa.
Sõitsin äia trepi ette
Teretasin äia papad
:,: Tere, tere äia papa, kas kodus teie tütar:,:
:,: Ei ole kodus meie tütar
Ta läks kaevul vette tooma:,:
Haleri :,:
:,: Kas võin sõita kaevule,
kas võin sõita kaevule:,:
Haleri :,:
:,: Jah, võid sõita kevule,
jah võid sõita kaevule:,:
Haleri :,:
:,: Tere, tere äia preili, kas sa lubad tulla mulle:,:
Haleri :,:
:,: Jah ma luban sulle tulla,
jah ma luban sulle tulla:,:
Haleri:,:

ERA I 5, 242/3 (30) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mäe otsas kalju lossis...
Mäe otsas kalju lossis
õitses mul üks õieke
Lossi herra ainus tütar
oli minu kallike
Sam-vaalera sam-vaalera
sam-vaale roosi-rallala.
Lossi aken oli lahti
armukene laulis seal
Aasta pärast läksin jälle
sedasama tuttavat teed
Sam-vaalera jne...
Lossi aken oli kinni
armuke ei laulnud seal
Surnuaiast kõlas mulle
tumedasti tuttav hääl
sam-vaalera jne...
Olen lahti ilma vaevast
rahu puhkust leidsin siin
Teistel armastus on magus
minul viha karikas
sam-vaalera jne...

ERA I 5, 243 (31) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui naine minnu pahandab...
Kui naine minnu pahandab
siis tiia mis ma tii
Ma panen ta kaera kotti
ja viin ta veskile.
Villandi linnas
juudi turu pääl
Ma istsin karu seljas
ja preilid minuga.
Kui neiu musu magus on
siis magusam veel viin
Kui seda poleks ilmas
siis oleks päris piin.

ERA I 5, 244 (32) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Üks jahimees läks välja
sääl kasemetsa pool.
Tal tee pääl tuli vastu,
noor ilus tütarlaps.
Ta teretas ja ütles,
kus pool su mõtted on
Kus mujal on mu mõtted
kui kasemetsa pool!
Oh võtame nüüd sõrmust
siin su'ga vaheta
See pane sa oma sõrme
ja pea eluaeg!
Küll mitu armast õhtud
ma istsin akna all
Küll oles armas olnu
kui aken lahti lääs!

ERA I 5, 244 (33) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kus käisid väike Annake?
"Kus käisid väike Annake?"
"Ma käisin metsas kõndimas
ja linnupesi otsimas."
Valerii, valeraa, valerillala
valerilla roosi rallalla.
"Kes on su juukseid sasinu?"
"Tuul on mu juukseid sasinu."
Valerii, valeraa jne...
"Kes on su kleiti rebinu?"
"Tuul on mu kleiti rebinu."
Valerii, valeraa jne...
"Oh ära salga Annake,
et kõik su lugu teame?"
Valerii, valeraa jne...

ERA I 5, 245 (34) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui noorelt mina mängisin
sääl vanemate põlvi pääl
Ei kurbust muret ma ei teadnud
ei mingisugust viletsust.
Kui ükskord suureks kasvasin
siis pandi kroonut teenima,
See ranits, mis mul selga anti,
see toitis mind ja hoitis ka.
See mõõk, mis mul kura puusa pääl
Seega ma türklast terviti
ja enda ette maha lei.
Need mäed, kaljud, kingumaad,
kus pääd ma panen hingama
Ma hingan sõjaplatsi peal
sääl kibuvitsa põõsa all.
Siis mustlind lendas üle pää
ja tahtis osa minu käest.
Oh mustlind ära mõtle sa
ei saa sa osa minu käest.
Oh võta kaelast siidirätt
ja vii mu armsa pruudile
Et armas pruut mul tuleks siia
ja haava verest peseksi.
:,: Ma hingan pruudi süles
kui laps oma ema rinnal:,:

ERA I 5, 245/6 (35) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ants oli aus aidamiis...
Ants oli aus aidamiis
kanasita kaubamiis
Veie sita liina
saie sada saia.

ERA I 5, 246/7 (36) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ma kasvi kui üts lilleke ema kaenlas.
Ma kasvi kui üts lilleke
ema kaenlas rõõmsasti
Oi, rallallaa, oi rallallaa
ma ema kaenlas rõõmsasti.
Kui ema minnu õpetas
ja isa ka minnu kasvatas
Oi rallallaa, oi rallallaa
ja isa minnu kasvatas
Kui ütskord suureks saie ma
ja mõisat naksi teenima.
Oi rallallaa, oi rallallaa
ja mõisat naksi teenima.
Siis läts mul väga edesi
ma kurja kellegi es tii
Oi rallallaa, oi rallallaa
ma kurja kellegi es tii.
Sis juhtu, et see kurivaim
mu oma võrgu sisse võtt
Oi rallallaa, oi rallallaa
mu oma võrgu sisse võtt.
Kui vaka rüka varasti
ja oma pää ma kaoti
Oi rallallaa, oi rallallaa
ja oma pää ma kaoti
Sis Tartun vangin iste ma
pool aastat ilma rõõmuta.
Oh võta kiri tulla mul
sa lähad ju ära Siberi
Oi rallallaa, oi rallallaa,
sa lähad ju ära Siberi.
Ja jätad maha isamaa
ja omad armsad vanemad
Oi rallallaa, oi rallallaa
ja omad armsad vanemad.

ERA I 5, 247/8 (37) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Samburi linnas.
Samburi linnas elas,
üks kangur kahe lapsega.
Neil surid ära vanemad
jäid vaeseks lapseks mõlemad.
Poeg hakkas meheks sirguma
ja viidi kroonut teenima
Ja Venemaale tütre siis
üks härra omale teenijaks viis
Poeg teenis kroonut ausasti
sai varsti prii vallale.
Poeg hakkas koju tulema
ja sõitis läbi Venemaa.
Tee trahterisse sisse viis
seal nägi neiu ilusa.
See oli ta oma õeke
ei see tulnud meele poisile.
Poiss hakkas juttu tegema
ja neiut omal kosima.
Oh härra miks sa pilkad mind,
ma nägin siia sõitvat sind?
Su saanitekk on kalevist
ja hobu hiilgab hõbedast
Oh neiu ütle minule
kes on su kulla vanemad!
Te küsite mu vanemaid
nad on ju surnud mõlemad
Samburgi kangru tütar ma
ja Katariina nimega.
Oh sa neiu minu õeke,
ma ju vend olen sinule.
Ma otsin oma neiukest
ja sina oma peiukest.

ERA I 5, 248 (38) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Siidilipp.
Siidist lipp ja hõbepurjed
kuldne laev läks merele.
Laeva pääl olid noored mehed,
keda hüüti madrusteks.
Laevameeste juurde tuli
noor ja ilus tütarlaps.
Noored mehed, kenad mehed,
olete mu venda näind.
Ütle imeilus neiu
kuidas vend sul välja näeb.
Vennal olid puna palged
lokis juuks ja kübar pääs.
Ütle kulla neiukene,
mis sa lubad leidjale
Esimesele leidjale
annan siidirätiku
Teisele leidjale
annan kuldse sõrmuse.
Kolmandale leidijale
annan iseenese.
Tahan talle eluaja
olla purje peseja.
Ja siis noored mehed läksid
merel rõõmsa lauluga.

ERA I 5, 248/9 (39) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Oja ääres.
Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa peal.
Leidsin lille, mis nii ilus
ei ta sarnast polnud seal.
Lille ilust ihaldades
ligemale astsin ma.
Kätt ma välja sirutades
tahtsin lille noppida.
Aga rohust roomas välja
uss ja ütles minule.
Ära ligemale astu
ei see astu sinule.
Vaid ta õitseb suveiluks
annab lõhna kõigile.
Ja ta pisarad on selged
nagu taeva täheke.
Seda kuuldes ehmatasin
mis uss ütles minule
Aiast välja läksin mina
lill jäi minust puutumata.

ERA I 5, 249/50 (40) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kallikesest igatsedes.
Kas mäletad kallim, veel kallimat aega
kui meie kõndsime priiuse teel.
Kus hõbedad laened meil laksusid kaldal,
kui õnnelik aeg oli see.
Truudust vandsime vaiksel kuuvalgel
üks teisele surmani truu
Pisarad veerevad minu palgel
kui mõtlen, et möödas on kõik.
Viinapuu oksal seal laulis õrn ööbik,
ta laulis seal ilusal puul
Ta laulis nii õrnalt, oh ära sa mine
sest truiks ta sinule ei jää.
Nüüd olen ma oma südame murdnud
ja olen seda teistele andnud.
Seepärast armastus minul südamesse tungind
mis otsata valu mul teeb.
Südamest armastand mina sind olen
ja armastan praegugi veel
Oh mõtle veel tagasi ükskord minu peale,
kui õnnetuks tegid sa mind!

ERA I 5, 250 (41) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Igavus.
Aeg oli igav, mis nüüd teha
võtsin kätte Postimehe
Võtsin lehe kätte, kuulutus tull ette
tarvis metsa õpilast.
Sulg ja paber kätte kirja saatsin ette
nõudsin kohe tingimist
Lilli lippa ruttu kubi juurde ruttu,
too mul hobu vankriga!
Sõitsin uhkes mõttes, hobused olid vahus,
peatasin petsaku lossi ees
Akendel olid augud, kesed tuba tulbad
vahelt vahtse varblase.
Mööbel see saab toodus
tuba see saab parandatus
kuus paari toole saab ostetus.

ERA I 5, 251 (42) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kurbus.
Vaikne õhtu jõuab oma rahuga
Ligemale jõuab, süda rahuta.
Ei mina rahu leia,
olen mõtteis.
Üksnes rahu leian,
sinuga rääkides.
Arvad sa sest paha,
et su ligi ma
Jätad sa mind maha
mind ei armasta.
Omas noores põlves,
olin õnnelik,
aga kurvastuseks
närtsis tulevik.
Kivid kaljul nutsid,
ühes minuga.
Aga kurba südant,
mind ei liiguta.
Ööbik laulab õrnalt,
halja oksa pääl.
Kägu kukub kurvalt,
väriseb ta heal.
Käo kukkumine,
mulle kurbust tõi.
Rinna tuksumine,
mulle valu lõi.
Ehmatasin ära
et ju sügise.
Puudest lehed langvad
maha õitega.
Talve päevad jõudvad
mööda rutuga.
Piinal pole otsa,
mis ta loonud mul.

ERA I 5, 252 (43) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Truudus.
Armukene miks nii mures
üks ja kaks ja kolm.
Arvad, et sind maha jätsin
üks ja kaks ja kolm.
Enne, kui sind maha jätan
üks ja kaks ja kolm.
Peavad kivid sulama
üks ja kaks ja kolm.
Jõed jooksmast seisma jäägu
üks ja kaks ja kolm.
Järved ära kuivagu
üks ja kaks ja kolm.
Enne, kui sind maha jätan
üks ja kaks ja kolm.
Kukub kuusik kummale
üks ja kaks ja kolm.
Kuldsed tähed mustaks mingu
üks ja kaks ja kolm.
Taevas kukub kalju peale
üks ja kaks ja kolm.

ERA I 5, 252/63 (44) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Eesti mees ja tema sugu.
Eesti mees ja tema sugu
neist ei peeta kuski lugu.
Koti rõivast viisud jalas,
kõigist muistsest rahvast alam.
Elab mustas suitsutares,
puuduseks ja paljas pures.
Nurm ja mets on härra oma
selle orjad on nad.
Parunid ja vonnid krahvid,
nende majul on tornid
Sääl, kus paistvad siidilipud
gallerii pääl kullast kupud.
Et nad aususes
vaeste vastu armastuses.
Et nad taadre arvu pääle pannud
kalli rendi pääle pannud.
Vanaajal olid kõik orjad,
härrad olid kõik kurjad.
Iga päev neid palju peksti,
orje nahka maha kisti.
Koertega neid vahetati,
odavasti ära müüdi.
Kingiti, kui veel ei oska,
tapeti kui koeri maha.
Et veel hullem oli lugu,
et me oma Eesti sugu.
Kes siin vähe rõõmu näinud,
palju üle kahju saanud.
Opmanid ja mõisa kupjad
olid need küll hirmsad tapjad.
Esmalt hakkas "paras",
pääle see veel selga anti.
Mõisa kupja kilteri,
aidamehe pulga junkru
Olid kõik nad ähvardajad,
laisas vaipes toetajad.
Mõni neist sai ustavaks,
ausaks teenriks herra silmis.
Oh, sa ime, mis siis tegi,
suur oli selle mehe vägi.
Pühajärvel oli sõda,
omad silmad nägid seda
Viimne hilp sääl seljast kisti,
Eesti rahvast hirmsalt pesti
Ja siis aeti läbi lipu,
sõdurid olid pikas reas.
Usu armas lugeja,
igaüks sai meist viissada.
Meile seda hirmuks tegid,
palju rahvast kokku aeti.
Tartu ja ka Võru kreisist,
oli mehi igast mõisast
Tänu väga saksul olgu,
kellel hale süda tulgu.
Valu vähendagu meie püüdeid,
kepid lunastagu nüüd!
Sest meil piin siin varem oli,
mis veel mõisnik pääle pani.
Seda igaüks säält nägi,
et see oli armas tegu.
Pühajärvest vahestati,
Jaani mõisa puude läbi.
Eestimehi sinna anti,
tuhat hoopi selga anti.
Köitega neid kinni kisti,
jalul kõik seisid püsti.
Küll nüüd mõnel valu oli,
suust tal heli välja tuli.
Siis ta pärast jooksu pani,
päri pida taga astuma.
Seda nägid Eesti mehed,
kuidas surm neid hirmalt teretas.
Pühajärve vana lepp,
oli Eesti meeste trepp.
Nööriga neid üles kisti,
poodi nagu Kristust risti.
Veri jooksis, nii kui nirin,
Eesti mehe ihus tsorin.
Vana lepp see kasvis nõnda,
nagu lihast tehtud pakk.
Oh, mis hirmus hale lugu,
et me oma Eesti sugu.
Kus ma kõnelen ja kõnnin,
siis mu süda täitsa kuum.
Kui üks Eesti mees läks sinna,
kuhu härra käskis minna.
Siiski teda peenest purti
ja siis viimaks ära murti.
Palupere raipe lauta,
nõnda hirmsat tegu kuuldi.
Härra nimi Reedenbaum,
teiste nimi kelles Plarn.
Nemad tulpa ehitasid,
keset muru üles lõid.
Selle pääl siis iga päev,
tuhat lööki orjale anti.
Igakord kui neid sääl peksti,
Eesti meeste nahka kisti.
Torupilliga sääl mängiti,
pidasid neil tantsu.
Ausal härral oli naer,
torupille ei ole paar.
Nendega nad mängima pidid
seni kui neid peksti läbi.
Eesti mehi peksti hirmsalt,
seda tegid härrad armust.
Eesti mehe töö oli raske
Joogiks vaadist vesi viia.
Kui seega mina teri kandes,
oma vilja salve pandes.
Härra sai osa,
seda ei või süüa.
Kui ma seda palju sõin
siis ma pärast välja ajasin
Eesti mees oli seekord siga
kõhus oli tal kõike prahti.
Armil aga jume jooksis,
niikui mõisa käske toodi.
Kus ma istusin,
sääl ma nutsin.
Kus ma seisin,
sääl ma kõndisin.
Kui üks härra jahil käis,
omas jalus külma tundis.
Eesti mehe lõhki lõikas,
omad jalad sisse tõukas.
Silmaveel siis mina ütlesin,
kuis ma omas meeles mõtlesin.
Eesti rahvas palju näinud,
vanaaeg on mööda läinud.
Nii oli vana aja järk,
nüüd on hoopis teine järk.
Nüüd me võime rõõmsald laulda
oma keisrit tänada.
Hale küll, et õpetajad,
oma keisrit tänasid.
Et me oma patu pärast,
ei saa lõhki kärista.
Riteriga nemad sõivad,
ühes lauas kohvi jõivad.
See on kõik me veri, higi,
meid ei lase keegi lahti.
Hingekarjased meid kurtvad,
siiski rikkaks saada tahtvad.
Kas on keegi kuulnud,
et me kristus sarnane olnud.
Oh, te päris maru Jaanid,
Eesti rahva verekaanid.
Maast ja metsast mõisa tegid
Eesti rahva vaeva sõid.
Esmalt meile usku anti,
pärast orjus pääle pandi.
Siis me jäime nõnda võrku,
nagu kiskja hundi kurku.
Oh, sa kaval härra sugu,
hirmus oli nende tegu.
Alati nad peavad sõda,
rahval oli nälg ja häda.
Poola kuningas siis tuli,
ots siis mässajatel oli.
Tahtsid või ei tahtnud nad.
Poola kuul see põrutas maha.
Eesti rahval lamba süda,
teeb ka ise endal häda.
Vene jäänust väga põlgsid,
omi vendi ära salgvad.
Paljud on niist usku saanud,
omast varast ilma jäänud.
Kes läks esmalt Venemaale,
kooli pika reisi pääle,
Juhan Massel, kes läks Krimmi,
ei jäänd kuski kinni.
Viis ka oma junkru ära,
ei näind enam Eesti kära.
Mõisa hirm ja kepi valu,
ajas Vene preestri juure.
Nüüd on ise rahvas segi,
mida hirm ja häda tegi.
Tänu olgu meie keisril,
kes on armu andnud vaestel.
Kui me enam ei tee kurja,
ei siis keegi hakka külge.
Palju on küll uueks saanud,
oigamises, suures hädas.
Et nad suures hullustuses,
elavad su usu sees.
Nad ei tea seda juttu,
ei ka seda kaunist nuttu.
Paljud käivad vanu jäli
kiriku ja koolini.
Tänu meelest nüüd ma ütlen,
kui ma vanaaega mõtlen.
Juba hoopis teine lugu,
mida näinud Eesti sugu.
Au nüüd meie keisril olgu,
tuhat elagu tal tulgu!
Kes on pärisorjust keelnud,
mõisnikkudelt võimu võtnud.
Isamaad meil nimedates
ja selle üle manitsedes.
Kui siis ükskord ära suren,
siiski isamaad ei ole.
Väike haud, kus oled sina,
teised sõbrad kandvad sinna.
Sääl ka veel ei ole rahu,
kui ei maga kallist und.
Tulevad need hauakaevajad,
pilluvad välja luud ja rõivad.
Küla kelmid, karjapoisid,
kandvad luud kõik ühest teise.
Häda palju näevad,
kui nad prouat hauda kandvad.
Talunaised säält ta välja toovad
teise paika ära viivad.
Kohtu läbi teda uuriti
ja siis jälle hauda pandi.
Kaane pääle pitsat pandi.
Sest on see ju välja tulnud,
et see kõik on nõnda olnud
Au ja rikkus on neil ilmas,
parem asi saab ka surmas.
Oh, suur Jumal heida armu,
sa võid kergitada valu.
Paranda me vaeste elu,
seni kuni lahkume.
Ei ma tea, mis sel viga,
talupojal nimi siga.
Nii ta teda vilistas,
maal ja linnas nimetas.
Saksa nimi on ju ausa,
uhkus paneb käed puusa
Kui veel saksa keelt ka mõistad
siis ta vara nina tõstab.
Eesti oma rahva sugust,
tuntas mitu meest sest soost.
Kel on saksa särk ka seljas,
see on Eesti sugust väljas.
Niisugune mees on päris siga,
tal on tuhat puudust viga.
Mõne saksa kuub on seljas
ja ka sigar suus.
Mõni kannab kallist risti,
see seisab püsti niikui saks.
Täitmatul au andaks,
saksa nimi kandma pandaks
Saksu on ka mitmed sugu
igal ühel ise nägu.
Mõisnik number esimene,
käskis saks tal särki minna.
Teistega meil pole tegu,
olgugi meil nende nägu.
Nende kadunud kärnatõbi,
teeb meil valu haava läbi.
Mitusada aastat seda
vaevab meid siis nende häda.
Kord meid oma võrku viisid,
sõivad kõik nüüd meie vaeva.
Nemad elasid siin uhkelt,
rasvas just, kui vana pull.
Kallist riiet seljas kandsid,
seda kõik me vaev neil annab.
Sandist nemad saksaks saivad,
kullas, hõbedas siin käivad.
Eesti mees sa pärisori,
see on sinu vaev ja higi.
Eestimaa sa leinamises,
ööd ja päevad orjamises.
Nõnda ikka raskelt rõhub,
enneaega hauda kutsub.
Mõisnik kutsub raha, raha,
taadre päält ma taha, taha.
Kus nimeta tal andes
ja taha poole pandes.
Eesti mehed üksteist lõivad,
kus nad vähe mahti saivad.
Teineteist pussitasid,
viimati siis ilma jäid.
Säärased pane sibipütti,
klopi nii et saaks neist pudi.
Oleks tarkust veidi enam,
siis oleks asi palju kenam.
Küll ma mõtlesin mitmeid päevi
need on ausad, kellel vähe tööd.
Seitsmes päevas, ka kus püha,
toidab paastub nende keha.
Kuuel päeval pähe õppija,
seitsmendal ta välja kloppija.
Käsi vastu kantslit klopsib,
mõni aga lorab lompsib.
Nii ta ütles omas kõnes,
hingel maad ei saada enam.
Kui kell taevas kaksteist löönud,
siis on maa ju teile saanud.
Vaat, kus armas hingekarjus,
jutlustuses ka neil varjus.
Niisugune pane sibipütti,
et saaks terve pudi.
Tunneks ta nõnda kõlbab.
jutlust ümber tsaari vassib.
Õpetas naisi, õpetas mehi,
kelle eest tal vald ja mõis.
Keelt ta kurgu pärra tõstab,
see tal terve mõisa plarab.
Vaat, kus on üks ausa amet,
seljas on tal siid ja samet
Saage kiriku õpetajaks,
kotiriide lõpetajaks.
Osta omale mantel pääle,
siis sa saksu seltsi saad.
Koolitage lapsi hästi,
et meil kasu oleks sest.
Rumalus meid vangis peab,
pimedas kotis ümber veab.
Sa ei saa ka ise aru,
et sul puudus tarka toru.
Nii kui toores siga oled,
kui sa rumaluses oled.
Tarkus võidab ilma ära,
annab au ja kallist vara.
Imelik on see kes püüab seda,
ning ka selle sisse jääb.
Issand oma õnne anna,
et see päev ja öö kord tõuseb.
Kes mu silmist tolmu peseb
Kaua on meid kotis peetud,
siia viisi ümber käidud.
Kes on kotist välja pääsnud,
see ka silmad ära pesnud.
Kui veel mina koolis olin,
siis hirm mulle pääle tuli.
Ja ka mind ta püüdis petta,
pimedas kotis ümber vedada.
Mõni Eestisugu papp,
on kui vitsas maru sapp.
Alaline tema kurjus,
et tal suur ja raske orjus.
Rahvas teda valda valind,
vähe palka aga andnud sääl.
Et ta niitja külvja,
söögi, joogi, raha andja.
Kui on õpetaja surnud,
proua leseks maha jäänud.
Siis on tüli aga laialt,
lapsed proual andku andeks.
Endisel on mõisad käes,
raha tuleb iga päev.
Kiidke ise oma prouat,
ärge santke vaeste käest!
Kirikisand on küll mõisnik,
kerjamine on tal selge.
Igal puhul võid ja kulda,
mis on õpetajal siis veel viga.
Kahte nime tema kannab,
ise tema seda annab.
Äripäeval mõisahärra,
pühapäeval kirikhärra.
Enam jagu saksasugu,
tundvad Eesti mehest kasu.
Sest meil andaks kanamune,
särgiriiet ja ka haned.
Mis tal viga härra olla,
kõigist poolt tal raha tuleb.
Tal on raha, tal on võimus,
õpetus ka pühast vaimust.
Ütles: kõik rahvas kannatagu
ja kõik rahvas alandagu meie ees.
Seda hääd, mis teete meile,
taevas lauldakse teile.
Lehmakene, seisa vaga,
mina surnuna su taga
Minu sõna ja mu mõte,
anna oma piim kõik kätte!
Seisa, seisa, vana looma raibe,
kui ei lase, peksa saad.
Võimus on meil teid peksa,
võimus on ka teid müüa.
Eesti mees sa oled rumal,
saks ei ole enam Jumal.
Kui ta tahab kandku viha
sarnane luu ja liha.
Olgu ta siis kiriku saks,
või ka vana mõisa paks.
Igal mehel olgu õigus,
siis ei ole kelgi häda.

ERA I 5, 264 (46) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kuulsas Riia linnas.
Kuulsas Riia linnas,
oll üks illus roosiaed.
Kes sääl roosi aia keskel!
Noormees kuldse tooli pääl.
Tema ümber kõndis neiu,
ise nuttis haledalt,
et ta armuke, kes oli läinud,
alla järve ujuma.
Jättis minu üksi päini,
jõe kaldale leinama.
Küll ma ootsin, küll ma ootsin,
ei ma leidnud kusagilt.

ERA I 5, 264/5 (47) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vanapoiss oli suremas.
Vanapoiss oli suremas,
siit maailmast minemas.
So oh, või suremas,
siit maailmast minemas.
Vanapoiss siis lautsile pandi,
väike viiul kätte anti.
So oh, või lautsile pandi,
väike viiul kätte anti.
Vanapoiss siis kirstu pandi,
pudrupada pähe pandi.
So oh, või kirstu pandi,
pudrupada pähe pandi.
Vanapoiss siis hauda lasti
karuohakas pääle pandi.
So oh või hauda lasti,
karuohakas pähe pandi.

ERA I 5, 265 (48) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sõda
Suuretüki surma mürin,
paneb värisema maad
Sõja pasun, trummi põrin,
võistlusele hüüavad.
Juba sõnumite kandja,
välgukiirul kihutab
Ülem sõja käsukandja,
kõrges mõõka keerutab.
Juba lahin laenetamas,
surma vikat niidab nüüd.
Mõõgad on ju möllutamas,
võit on meeste püham püüd.
Kuulid lendavad läbi õhu,
toovad surma tuhandel.
Mis ei tina maha rõhu,
leiab otsa odadel.
Rohkest voolab meeste veri,
ohverdades isamaal.
Kus ta sõdis, sääl ta suri,
vapper sõdur võidu raal.
Aga sõjavanker sõidab,
väsimata edasi.
Vapram vägi võidab,
sunnib vastast tagasi.

ERA I 5, 265/6 (49) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kännu kukk.
Kännu kukk tuli toast välja,
soputas ja tegi nalja.
Lendas üle naabri aia,
et saaks naabri kana kaia.
Naabri kukk aga oli kodus,
siis neil algas nokasõda.
Kanad kurvalt vaatsid seda
Tohri Toomas malakaga,
ähvardas kukke lüüa
Kännu Mihkel kaugel seisis,
ütles Tohri Toomale.
Ära sina kukke maha löö,
see pole mitte mehe töö.
Kevadel, kui ilmad soojad,
siis kanad kirjud pojad toovad.
Sügisel, kui saksad linnas,
siis on kanamunad hinnas.

ERA I 5, 266 (50) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mõtted Toomemäel.
Sõda pikas vereriides,
sõidab, tuli ratta vankris
Sinu pinnal Eestimaal!
Tema sammul haigus astub,
orjapõli kütkeid tõstab
ristilöödud kujuga.
Õigus, kus su kodu jäänud?
Silmaveega selga pöörnud,
olid sa mu isamaal!
Piits ja veri valitsesid
orjaleiba nuttes murdsid,
Eesti rahvas, Eestimaal.

ERA I 5, 221/2 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ants oli aus saunamees.
Ants oli aus saunamees
saun oli suure metsa sees.
Hai juuli vallera,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Hundid karud käisid sees
rebane istus katusel.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Ants läks mõisa kaebama,
oma häda härrale.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all
sest raha polnud tal.
Härra istus tõlla sees,
seitse siga tõlla ees.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Ise oli ta uhke mees,
sea sitt oli piibu sees.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Sea sitt oli piibu sees,
tati rida rinna ees.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Tati rida rinna ees,
puu pöör oli pükste ees.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Kes on vähem, vaesem saks
sel suurem tulu maks.
Hai juuli valleraa,
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Kes on suurem uhkem saks
sel on väiksem tulumaks.
Hai juuli valleraa
üks juut läks Tallinna.
Ta sõitis pingi all,
sest raha polnud tal.
Võta naine siit või säält,
kook on võetud ikka päält.
Hai juuli valleraa
Ants naeris hah, hah! haa!

ERA I 5, 222/3 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Läksin mina läksin mina läbiküla tänava...
Läksin mina läksin mina läbiküla tänava,
neiu tuli vastu avas minul värava.
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Läksin mina tuppa, toas polnud tooli,
neiukene ütles, tule minu juurde.
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Läksin mina voodi, voodis polnud tekki,
neiukene ütles, katsu minu põske!
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!
Katsusin ma põske, põsel polnud maiku.
neiukene ütles: katsu minu juukseid!
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!
Päike hakkas parajasti metsatagant paistma
äia mamma hakkas mööda tuba roitma.
Oh sa poiss, ega sa ei tea,
kuidas sinu õnn võib õitseda pea!

ERA I 5, 223/4 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üks peigmees otsib pruuti...
Üks peigmees otsib pruuti,
kes teda armastab.
Tule siia sind ma vaatan,
kas pruudiks kõlbad mul?
Ei sina mulle ei kõlba,
vist pruudiks sugugi.
Sa vaatad alla maha,
sa mind ei armasta.
Sa mine minust ära,
ma sind ei armasta.
Ma otsin omal uue,
kes mind küll armastab.
Oh tule siia, sind ma vaatan,
kas pruudiks kõlbad mul.
Sa vaatad mulle silma,
sa mind küll armastad...

ERA I 5, 224(4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ilmad külmad, päevad vilud.
Ilmad külmad päevad vilud,
sügisene aeg on käes.
Puudest lehti maha langeb,
tuul neid ajab kummuli.
Paksud pilved taevast katvad,
tuul neid ajab keeruli.
Kured, pääsukesed lendvad,
soojamaale tagasi.

ERA I 5, 224/5 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Metsa läksin ma, metsa läksid sa...
Metsa läksin ma,
metsa läksid sa.
Metsa läks kaks karu,
jahimees ka.
Oh, hoi, jadi, jaa, tiri, rilladi, raa, metsa läks kaks karu, jahimees ka.
Karu lasksin ma,
karu lasksid sa.
Karu laskis kaks karu,
jahimees ka.
Oh, hoi, jadi, jaa, tiri, rilladi, raa, karu laskis kaks karu jahimees ka.
Naha nülgsin ma,
naha nülgsid sa,
naha nülgis kaks karu,
jahimees ka.
Oh, hoi, jadi, jaa, tiri, rilladi, raa, karu nülgis kaks karu jahimees ka.
Liha sain ma,
liha said sa.
Liha sai kaks karu,
jahimees ka.
Oh, hoi, jadi, jaa, tiri, rilladi, raa, liha said kaks karu jahimees ka.

ERA I 5, 225/6 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ants läks naist kosima.
Ants läks naist kosima hai, ras, sas, saa!
Sai suure naise ta hai, ras, sas, saa!
:,: Hai, tudi, ludi, tudi, ludi pomps valleraa!:,:
Hai, ras, sas, saa, hai, ras, sas, saa.
Kuu pärast pulmasid hai, ras, sas, saa!
Sai Ants ju urvasid, hai, ras, sas, saa!
:,: Hai, tudi, ludi, tudi, ludi, pomps valleraa:,:
Hai, ras, sas, saa, hai, ras, sas, saa.
Naine puges voodisse hai, ras, sas, saa!
Lükkas Antsu toolrisse, hai, ras, sas, saa!
:,: Hai, tudi, tudi, ludi, pomps, valleraa:,:
Hai, ras, sas, saa, hai, ras, sas, saa!
Ants sai sest küürukaks hai, ras, sas, saa!
Naine sai ikka kurjemaks hai, ras, sas, saa!
:,: Hai, tudi, ludi, tudi, ludi, pomps, valleraa:,:
Hai, ras, sas, saa, hai, ras, sas, saa.

ERA I 5, 226/8 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui ööbik laulu laksutas,
sääl pärna puude vilus
Siis tõistre Tõnn sest aru saab
Et möldri Mann on ilus:
Ja kui see laul meil korda läeb ei meie kimpu jää.
Ma pole keele solkija
Ei tea ka mis on aabits
Vaid vana lina kolkija
mu tööriist vänt ja roobits jne.
Ma ütlen sõna selgesti
Sa aja julget joru
Ja pottsepp punkri ahjule
Pani kümme rauast toru jne.
Kui mina sellest aru sain
Et peremees sõi liha
Ja minul paljad kapsad ees
Siis tõusis minus viha, jne.
Ma kausi ümber keerasin
Ja sõin nüüd liha tangu
Ja pika pääle kosusin
Kuid peremees jäi kängu,jne.
Kui tahan võtan priiuse
Ja nihutan end kõrtsi
Seal tõmban korvi näosse
Et minu vaim siis närtsi jne.
Kui aknast välja vaatasin
Kõik taevas oli lilla
Ja setu oma valgega
Läks üle kivisilla jne.
Üks härra ütles preilile
Oh liebe "Milde" neiu
Kui annad mul üks musuke
siis oled õigest teinud jne.
Kui kümme musu saanud ta,
siis naerab ha, ha, ha
Küll peaks ma loll olema,
kui naiseks võtan ta jne.
Hans tahtis minna heinale,
ja võttis selga reha.
Mart tangu putru tubliste,
täis vintsutas oma keha jne.
Ma panin piipu tubaka,
et suitsetada vähe.
Joss haaras pudru lusika,
ja valas Mardil pähe. jne.
Kes õppinud on keemiad,
see teab, et 175 on taskus.
Üks joodav asi on olemas,
Ent mina teps ei joo jne.
Sest kodukoha paragrahv,
ei luba viina juua
Kuid ainult haige hamba pääl
üks klahv võib tarvist juua jne.

ERA I 5, 228 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Koiva kaldal.
Istun koiva kaldal,
vaatasin laintesse.
Mõtlen kallima peal,
kes on kaugel siit.
Kallast ehib loodus
toome õitega.
Äratab mu rinnus
kurbdust sügavat.
Aastad lähevad mööda
kallimat oodates.
Tunnen sellest valu,
oma südames.
Aasta pärast jälle,
Koiva kaldal ma
Murran toome õisi,
viskan laentesse.
Tervist sulle saadan
toome õitega
Õnne sulle soovin,
Koiva lainetega.

ERA I 5, 228/9 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Baltimere ilu.
Ühel ilusal suvisel õhtul
läksin välja kõndima.
Vaatsin Baltimere ilu
pisar veeres palgele.
Mis seal kaldal näha oli
seal oli väike tütarlaps.
Vaatas kurvalt mere poole
valge rätt tal lehvis käes
Mis seal merel näha oli
seal oli väike purjelaev
Laev ei jõudnud kaldal tulla
tuul ei paisutand purjesid.
Aga viimaks ometigi
kaldale siis jõudis laev
Aeglaselt ta kinni panti
ankur lasti meresse.
Kes sealt laevast välja tuli
noor ja ilus meremees
Hakkas õrnalt õele kaela
andis armsale õele suud.
Vend mis pärast sa niin kaua
viibisid seal mere peal
Sinu isa hallid juuksed
puhkavad ju mulla all.
Seda kuuldes kohkus noormees
langes kalju najale.
Käed ta vaikselt kokku pani,
huuled läksid palvele.
Jumalaga armas õde
ma pean ära minema
Ja seal vahurikkas laentes
saab minu elu lõppema.

ERA I 5, 229/30 (11) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mats alati on tubli mees.
Mats alati on tubli mees
ei kedagi ta pelga
Ei kummarda ta sakste ees
ei tõmba küüru selga.
Kord astus oma pambuga
ta üle mõisa õue
Saks tuli vastu kärkides
kui kõige kurjem kõue.
Kas sina tõbras parunit
küll enam tunda ei taha
Või on sul munad mütsi sees
et mütsi ei võta maha.
Mats võtab mütsi maha küll
siis seisab müts tal põues
See sünnib toas, kirikus,
kuid mitte mõisa õues.

ERA I 5, 230/1 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Läksin mina läksin mina läbi küla tänava
Läbi küla tänava, mööda küla tänava.
Oh sa poiss egas sa ei tea
kuidas sinu õnn võib õitseda pea.
Oli juba hilja tänav oli pime
sellepärast mis sääl sündis pole ime.
Oh linnavalitsus seda ei tea,
kuidas viru pimedas on hulkuda hea.
Suitsumeestele müüakse seal iga sugu prakki
Neeger tirib neiut tahab musu ja musu.
Oh sina neeger sugugi ei tea
Tallinna neiu pole sugugi nii hea.
Läheb mõni aeroplaan ta kannul kana salk
eks mõni suurtükk ka märki ikka taba.
Oh sa poiss ega sa ei tea
kuidas märki lastes võid külge saada vea.
Viru väerind sõdureid täis on nurgast nurka
Oh küll on seal soomustatud suuri suurtükke.
Oh sa poiss seda sa ei tea
et ka pruudi auku sisse kukkuda võid pea.
Silmi teeb sul neiuke ja kutsub oma juurde
lubab sulle anda tanta kui te juure.
Oh sa poiss seda sa ei tea
kuidas okupatsiooni väed saada võib pea.
Oled sina koduta kui ära kaotanud poja
kohe Manni Magdaleena kutsub oma koja.
Oh sa poiss ega sa ei tea
et ta varjunimi Liisi Rottoin on pea.
Oled meeleheitel sind maha jätnud naine
võta liblikas see viib kust saad sama konna.
Oh sa poiss egas sa ei tea
kuidas sama konna läbi saad omale sea.
Kui sa liinilt Tallinna jõuad
lähed läbi Viru
Näed Marta neegrinaine laseb toru.
Oh sa poiss egas sa ei tea
et ka naine kirju lapse toob koju pea.

ERA I 5, 232 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Eila õhtul läksin ma metsast marju noppima.
Eila õhtul läksin ma
metsast marju noppima
Jänes hüppas nagu kuul
lendas mööda püssikuul
Hüppaja jäi mõtlema.
Väga kangest kartma ka
Kuri kaval jahimees,
sul on kivist süda sees
Lähen sinu põllule
võtan mõne orase
Ära orast varasta,
maksad oma nahaga!

ERA I 5, 232/3 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ema ostis muste villu...!
Ema ostis muste villu
vahetas ja kauples palju
sileri valeri, hapsai-ruudi, hapsai-ruudi rallalla.
Kui neid villu kraasma mindi
Ja siis lõnga ketrama naati
sileri... jne.
Kui see kangas üles pandi
vesti kangas nimeks anti
sileri... jne.
Kudujaid siis mindi otsma
seitsmest kihelkonnast kutsma
sileri...jne.
Küll see kangas nägi vaeva
seitse päeva tambi all
sileri...jne.
Rätsepaid siis mindi otsma
kolmest kihelkonnast kutsma
sileri... jne.
Põlva poodist toodi paelu
nii et hobune kaksas
sileri...jne.
verevid ja valgeid paelu
pandi ümber vesti kaela
sileri... jne.
Kui see vest nüüd valmis sai
ema, isa üle kai
sileri... jne.
Rätsepale palka maksti
seitse vakka vaske anti
sileri... jne.
Rätsep oli ära koolnu
rahakott oll tedä poonu
sileri...jne.

ERA I 5, 233 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Lehtedes kahin, salalik sahin
kevade mängib tuulede hood
Mägedest alla, jõgedest valla
ruttavad merre vahused vood.
Tuksu mu süda, kuulata seal
kaebades sureb pasuna hääl
Kalamees mängib, kaugele kõlab
lauluviis orus, mäel
Süda mul lõhkeb! Oh kuis veel kõlaks
viimast kord veel armsama hääl
Südames valu, armsamast kahju
suud suruksin ta huultele ma
Õilmetes seisis võsa ja niit
ööbik see laulis lustilist viit
Kalamees mängib, kaugele kõlab
lauluviis orus, mäel

ERA I 5, 234/5 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ambroosius on ladna mees.
Ambroosius on ladna mees
see Torma jaama kõrtsimees
Ta tegi uhke jõulupuu
mida kiitis terve rahva suu
Siis sõitsid kokku isandad
ei kõigil olnud emandaid
Ja hobustel olid kullad peal
kui saksad kokku sõitsid seal
Kui jõulupuu sai ehitud
sain ma ka juurde kutsutud
Puu küljes ripp'sid kompvekid
puu ümber istsid antvärgid
Ma ennast halvaks lugesin
ja toa nurka pugesin
Mu ligidal oli ka üks juut
kes oli muzik ladna gud.
Ta surus kõigil lahkelt kätt
ja rääkis vene-keelt kui vett
Ja saksa-keelt veel pealegi
kuid mina mitte kumbagi.
Mu süda oli külm kui raud
kui vaatsin, saalis kaetud laud
Ma oleks sinna kõlvanud
ei isandad mind põlanud
Klaas kallati siis tihti täis
Ja järgimööda ringi käis
Sest kõrtsiisand ütles: "joo!
kui lõpeb, eks ma jälle too!"
Ja hommikul, kui söönud kõik
meil algas peale noobel sõit
Kaks hobust pärastikku ees
Ambroosius on ladna mees
Kõik saksad sõitsid saaniga
kuid mina kehva kelguga
Ma igas kõrtsis käisin sees
kuid siiski olin sakstest ees.
Ambroosius, ta emand ka
on lahked, et ei maksa rääkida
Mis moodi ma neid kiidaksin
ja seega aega viidaksin.

ERA I 5, 235 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Haanja miis vedi lubja kivve.
Haanja miis vedi lubja kivve
kolm päiva Võrole
Haanja miis läts Tiganiku puuti
uma kolme kopkaga
Tahtse osta püksi nöpse
uma higi vaiva iist
Haanjamiis nägi silgupütti
Tiganiku leti iin
Haanja miis pallõl poodisaksa
"Essand lupa tsorgata!"
"Tsorkanu, tsorkanu Haanja miis,
uma leiva palukest!"
Laul om otsah
ei lää inamh edesi.

ERA I 5, 235/6 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kord elas mölder veski pääl
Kord elas mölder veski pääl
Tsimmai ruudi ralla
Ja temal ilus tütar seal
ai tsimmai, tsimmai, tsimmaia
ai tsimma ruudi ralla
Seal ligidal oli mõisake jne
Ja mõisas kaval sulane jne
See ajas härra kotisse jne
Viis alla veski majasse jne
Oh tere armas möldri Mats jne
Kus panen ma see kaerakott jne
Vii üles teise korra peal jne
Mu tütre voodi on ju seal jne
Kui väljas oli pime öö jne
Siis nurgas sündis imetöö jne
Kott hakkas nurgas liikuma jne
ja voodi poole kiikuma jne
Siis tütar valjult kilgatas jne
ja mammi üles äratas jne
Oh rumal, mis sa kisendad jne
Sa oleks mõisa härrat saand jne
Ei mõisa härrat taha ma jne
Kui tublit talupoissi ei saa jne.

ERA I 5, 236 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Poissmeeste elu
Kui kurblik on poissmeeste elu
hea meelega võtaks ma naist
:,: Ah Pagan see teeb mul pea valu
et ei leia ma üht ega teist:,:
Küll olen ma kosjas ka käind
nii ligidal, kaugemal ka
:,: Ja tihti ka neidusid näind
kes meelest mul ära ei läe:,:
Kord tegin ma sellest ka juttu
mu neiu, ma võtan su ää
:,: Siis anti mul vastuseks ruttu
oo talumats sulle ma ei lää:,:
Sul pole ja armastust, tundmist
kui poistel kes koolitud on
:,: Sa mõistad küll äestamist, kündmist
kuid see pole neidude õnn:,:

ERA I 5, 237 (20) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Lätsi külla kükakillä...
Läts külla kükakillä
alla aia hargikilla
Naksi liikma tare poole
illu liikma läve poolõ
Krõõt, mu kulla kabahõnõ
ava mulle ussõkõsta
Et saaks sinu üssätäda
veedükõnõ mutsõtada
Krõõt, mu kulla kabõhõnõ
ava mullõ ussõkõsta!
Pajat läbi tossumulgu
kasi kodu karjatsura!
Innemb maka kivi kõrval
innemb maka känno kõrval
Kui üte halva poisi kõrval
kivi ei kisu, kand ei kaku
naksi liikma kodo poole
Süa oll haigõ, miil om hallõ
mia sääl tetä, kui sai petha.

ERA I 5, 237/8 (21) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sinu ilusad sinised silmad...
Sinu ilusad sinised silmad
üksainus kord nägin ma neid
Su kullased läikivad lokid
ei iial neid unusta või
Ära nõua mult rikkust ei vara
ära nõua mult hiilgavat au
Vaid nõua üht südant, mis puhas
ja sulle on surmani truu.
Sinu ilusad sinised silmad
üksainus kord nägin ma neid
Ei oleks mu südame rahu
nii otsata kaduma läind.

ERA I 5, 238 (22) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kellest neist saab paar
toome tüvi, toome ladu
toome hella õilme
Intsu Jaanist Intsu Elsast
neist kahest saab paar
Toome tüvi, toome ladu
toome hella õilme
Kellest neist jne...
Juti Hansust mõisa Mallest
neist kahest saab paar
Toome tüvi jne...
Kellest neist jne...
Mede Jürist, tede Marist
neist kahest saab paar
Toome tüvi jne...
Kellest neist jne...
Tani Tõnust, Tani Anust
neist kahest saab paar
Toome tüvi jne...
Kellest neist jne...
Türgi Toomast, Türgi Tiinast
neist kahest saab paar
Toome tüvi jne.

ERA I 5, 238/9 (23) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Hoia kinni, muidu võid uppi lennata!
Minust kinni hoia sa
siis võid kartmata mäest alla lennata!
Ühes koos
täies hoos
Hopsai ruudi rallaa!

ERA I 5, 239 (24) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mina olen oma isa ainuke vara.
Ma olen oma isa ainuke vara
kõik mis saan seda joon ma ära
Trullarilli pomm, trullarilli pomm
Need saapad, mis mul jalas
sandi käest võetud ära
ja tee pääle palja jalu jäetud jne
See vest, mis mul seljas on
selgest kalevist on
selgest siidist tagune
ristirästi niidist jne...
See särk, mis mul seljas on
selgest kalevist on
leitud kelmiküla alevist jne.
Õhtul jõin ma saksaga
saalis hommikul ärkasin
oli sigadega paaris jne.

ERA I 5, 239/40 (25) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Akaatsiad
Valged akaatsiad
õrnasti õitsevad
Vagasel õhtul
kuuvalgel ööl.
Aastad on mööda läind, armastus külmaks läind
Nooruspäevad need mööduvad
Valged akaatsiad, uuesti õitsevad
hilisel õhtul, kuuvalgel ööl.
Mäletad kallim veel kuuvalgeid õhtuid
kui me kuulsime ööbiku häält
Tasa nii õrnasti sosistasid sina mul
armsam, su omaks jään igavest ma.
Rõõmsaks on muutund ilm
armastust märkab silm
Uuesti kõlab veel ööbiku lauluhääl
vagasel õhtul, kuuvalgel ööl...
Mäletan praegu veel aegu, mil rõõmus meel
minugi hingesse paigutas end
Kadunud on, kadunud on kõik: noorus ja armastus
hämaras hinges on rahutu vaim
Valge akaatsia, jutusta, jutusta
mis sa veel mäletad nooruse aast!
Meelde mul tuleta, ma ei või unusta
Noorusepäevi, kuuvalgeid öid...
Saatus nii armuta, tahtsis kõik teisiti
rõõmude asemel, kurvastust tõi
Väljas on kevade, hinges mul sügise
akaatsia ümber näen magusat und.

ERA I 5, 240/1 (26) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tiigi ääres
Tiigi ääres, sauna taga
mängis Jüri Manniga
Püüdsid väikseid konnapoegi
lõhki löödud panniga.
"Kuule Jüri!" ütles Mann
"eks see ole kena konn?
Ta vist selle suure konna
väike sugulane on?"
"Rumal Manni", vastas Jüri
"Ei see ole päris konn
Suurel konnal neli jalga
sellel ainult saba on."

ERA I 5, 241 (27) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Aisa kellukene.
Aisa kellukene heledasti kõlab
kaugel kõlab ta kaebline hääl
Üle lageda põldude välja
postipoisi laul kaasas tal käib
Küll ses laulus palju oli valu
oh kuis palju oli kurbust ta sees
Ja minu soontes käib tarretand veri
minus nõrgestub nooruse jõud.
Meelde tulevad endised ajad
endised kodumaa niidud ja raad
Ja minu kahvatand palete peale
leiab pisargi endale teed
Aisa kelluke haledasti kõlab
kaugel kõlab ta kaebline hääl

ERA I 5, 241/2 (28) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Toome varem.
Mineviku tunnistaja
endine kuulus usumaja
Toome varem, vanake
Toomemäel üksinda
Õrnal õhtul ehavalgel
vaatlen unistaval palgel
Üles sinu võlvile
Toome varem vanake.
Kus on jäänd need vahvad pojad
kes siin ehitanud kojad
Mis küll aasta tuhandeid
põlvest, põlve kestavad
Kus on kadund laulu kaja
mis sind täitis tore maja
Ava suu ja kõnele
Toome varem vanake.

ERA I 5, 240 (29) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Läksin üle Soome silla.
:,: Läksin üle Soome silla.
Soome sild see pragisi :,:
Haleri, haleri, lallalaa.
Haleri, haleri, ral-lal-laa
Sõitsin äia trepi ette
Teretasin äia papad
:,: Tere, tere äia papa, kas kodus teie tütar:,:
:,: Ei ole kodus meie tütar
Ta läks kaevul vette tooma:,:
:,: Haleri :,:
:,: Kas võin sõita kaevule,
kas võin sõita kaevule:,:
:,: Haleri :,:
:,: Jah, võid sõita kevule,
jah võid sõita kaevule:,:
:,: Haleri :,:
:,: Tere, tere äia preili, kas sa lubad tulla mulle:,:
:,: Haleri :,:
:,: Jah ma luban sulle tulla,
jah ma luban sulle tulla:,:
:,: Haleri:,:

ERA I 5, 242/3 (30) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mäe otsas kalju lossis...
Mäe otsas kalju lossis
õitses mul üks õieke
Lossi herra ainus tütar
oli minu kallike
Sam-vaalera sam-vaalera
sam-vaale roosi-rallala.
Lossi aken oli lahti
armukene laulis seal
Aasta pärast läksin jälle
sedasama tuttavat teed
Sam-vaalera jne...
Lossi aken oli kinni
armuke ei laulnud seal
Surnuaiast kõlas mulle
tumedasti tuttav hääl
sam-vaalera jne...
Olen lahti ilma vaevast
rahu puhkust leidsin siin
Teistel armastus on magus
minul viha karikas
sam-vaalera jne...

ERA I 5, 243 (31) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui naine minnu pahandab...
Kui naine minnu pahandab
siis tiia mis ma tii
Ma panen ta kaera kotti
ja viin ta veskile.
Villandi linnas
juudi turu pääl
Ma istsin karu seljas
ja preilid minuga.
Kui neiu musu magus on
siis magusam veel viin
Kui seda poleks ilmas
siis oleks päris piin.

ERA I 5, 244 (32) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üks jahimees läks välja
sääl kasemetsa pool.
Tal teepääl tuli vastu,
noor ilus tütarlaps.
Ta teretas ja ütles,
kus pool su mõtted on
Kus mujal on mu mõtted
kui kasemetsa pool!
Oh võtame nüüd sõrmust
siin su'ga vaheta
See pane sa oma sõrme
ja pea eluaeg!
Küll mitu armast õhtud
ma istsin akna all
Küll oles armas olnu
kui aken lahti lääs!

ERA I 5, 244 (33) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kus käisid väike Annake?
"Kus käisid väike Annake?"
"Ma käisin metsas kõndimas
ja linnupesi otsimas."
Valerii, valeraa, valerillala
valerilla roosi rallalla.
"Kes on su juukseid sasinu?"
"Tuul on mu juukseid sasinu."
Valerii, valeraa jne...
"Kes on su kleiti rebinu?"
"Tuul on mu kleiti rebinu."
Valerii, valeraa jne...
"Oh ära salga Annake,
et kõik su lugu teame?"
Valerii, valeraa jne...

ERA I 5, 245 (34) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui noorelt mina mängisin
sääl vanemate põlvi pääl
Ei kurbust muret ma ei teadnud
ei mingisugust viletsust.
Kui ükskord suureks kasvasin
siis pandi kroonut teenima.
See ranits, mis mul selga anti,
see toitis mind ja hoitis ka.
See mõõk, mis mul kura puusa pääl
Seega ma türklast tarviti
ja enda ette maha lei.
Need mäed, kaljud, kingumaad,
kus pääd ma panen hingama
Ma hingan sõjaplatsi peal
sääl kibuvitsa põõsa all.
Siis mustlind lendas üle pää
ja tahtis osa minu käest.
Oh mustlind ära mõtle sa
ei saa sa osa minu käest.
Oh võta kaelast siidi rätt
ja vii mu armsa pruudile
Et armas pruut mul tuleks siia
ja haava verest peseksi.
:,: Ma hingan pruudi süles
kui laps oma ema rinnal:,:

ERA I 5, 245/6 (35) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ants oli aus aidamiis...
Ants oli aus aidamiis
kanasita kaubamiis
Veie sita liina
saie sada saia.

ERA I 5, 246/7 (36) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ma kasvi kui üts lilleke ema kaenlas.
Ma kasvi kui üts lilleke
ema kaenlas rõõmsasti
Oi, rallallaa, oi rallallaa
ma ema kaenlas rõõmsasti.
Kui ema minnu õpetas
ja isa ka minnu kasvatas
Oi rallallaa, oi rallallaa
ja isa minnu kasvatas
Kui ütskord suureks saie ma
ja mõisat naksi teenima.
Oi rallallaa, oi rallallaa
ja mõisat naksi teenima.
Siis läts mul väga edesi
ma kurja kellegi es tii
Oi rallallaa, oi rallallaa
ma kurja kellegi es tii
Sis juhtu, et see kurivaim
mu oma võrgu sisse võtt
Oi rallallaa, oi rallallaa
mu oma võrgu sisse võtt
Kui vaka rüka varasti
ja oma pää ma kaoti
Oi rallallaa, oi rallallaa
ja oma pää ma kaoti
Sis Tartun vangin iste ma
pool aastat ilma rõõmuta.
Oh võta kiri tulla mul
sa lähad ju ära Siberi
Oi rallallaa, oi rallallaa,
sa lähad ju ära Siberi.
Ja jätad maha isamaa
ja omad armsad vanemad
Oi rallallaa, oi rallallaa
ja omad armsad vanemad.

ERA I 5, 247/8 (37) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Samburi linnas.
Samburi linnas elas,
üks kangur kahe lapsega.
Neil surid ära vanemad
jäid vaeseks lapseks mõlemad.
Poeg hakkas meheks sirguma
ja viidi kroonut teenima
Ja Venemaale tütre siis
üks härra omale teeniaks viis
Poeg teenis kroonut ausasti
sai varsti prii vallale.
Poeg hakkas koju tulema
ja sõitis läbi Venemaa.
Tee trahterisse sisse viis
seal nägi neiu ilusa.
See oli ta oma õeke
ei see tulnud meele poisile.
Poiss hakkas juttu tegema
ja neiut omal kosima.
Oh härra miks sa pilkad mind,
ma nägin siiasõitvat sind?
Su saanitekk on kalevist
ja hobu hiilgab hõbedast
Oh neiu ütle minule
kes on su kulla vanemad!
Te küsite mu vanemaid
nad on ju surnud mõlemad
Samburgi kangru tütar ma
ja Katariina nimega.
Oh sa neiu minu õeke,
ma ju vend olen sinule.
Ma otsin oma neiukest
ja sina oma peiukest.

ERA I 5, 248 (38) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Siidilipp.
Siidist lipp ja hõbe purjed
kuldne laev läks merele.
Laevapääl olid noored mehed,
keda hüüti madrusteks.
Laevameeste juurde tuli
noor ja ilus tütarlaps.
Noored mehed, kenad mehed,
olete mu venda näind.
Ütle imeilus neiu
kuidas vend sul välja näeb.
Vennal olid puna palged
lokis juuks ja kübar pääs.
Ütle kulla neiukene,
mis sa lubad leidjale
Esimesele leidjale
annan siidi rätiku
Teisele leidjale
annan kuldse sõrmuse.
Kolmandale leidijale
annan iseenese.
Tahan talle eluaja
olla purje peseja.
Ja siis noored mehed läksid
merel rõõmsa lauluga.

ERA I 5, 248/9 (39) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oja ääres.
Oja ääres puude vilus
lillerikka aasa peal.
Leidsin lille, mis nii ilus
ei ta sarnast polnud seal.
Lille ilust ihaldades
ligemale astsin ma.
Kätt ma välja sirutades
tahtsin lille noppida.
Aga rohust roomas välja
uss ja ütles minule.
Ära ligemale astu
ei see astu sinule.
Vaid ta õitseb suveiluks
annab lõhna kõigile.
Ja ta pisarad on selged
nagu taeva täheke.
Seda kuuldes ehmatasin
mis uss ütles minule
Aiast välja läksin mina
lill jäi minust puutumata.

ERA I 5, 249/50 (40) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kallikesest igatsedes.
Kas mäletad kallim, veel kallimat aega
kui meie kõndsime priiuse teel.
Kus hõbedad laened meil laksusid kaldal,
kui õnnelik aeg oli see.
Truudust vandsime vaiksel kuuvalgel
üks teisele surmani truu.
Pisarad veerevad minu palgel
kui mõtlen, et mööda on kõik.
Viinapuu oksal seal laulis õrn ööbik,
ta laulis seal ilusal puul
Ta laulis nii õrnalt, oh ära sa mine
sest truiks ta sinule ei jää.
Nüüd olen ma oma südame murdnud
ja olen seda teistele andnud.
Seepärast armastus minul südamesse tungind
mis otsata valu mul teeb.
Südamest armastand mina sind olen
ja armastan praegugi veel
Oh mõtle veel tagasi ükskord minu peale,
kui õnnetuks tegid sa mind!

ERA I 5, 250 (41) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Igavus.
Aeg oli igav, mis nüüd teha
võtsin kätte Postimehe
Võtsin lehe kätte, kuulutus tull ette
tarvis metsa õpilast.
Sulg ja paber kätte kirja saatsin ette
nõudsin kohe tingimist
Lilli lippa ruttu kubi juurde ruttu,
too mul hobu vankriga!
Sõitsin uhkes mõttes, hobused olid vahus,
peatasin petsaku lossi ees
Akendel olid augud, kesed tuba tulbad
vahelt vahtse varblase.
Mööbel see saab toodus
tuba see saab parandatus
kuus paari toole saab ostetus.

ERA I 5, 251 (42) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kurbus.
Vaikne õhtu jõuab oma rahuga
Ligemale jõuab, süda rahuta.
Ei mina rahu leia,
olen mõtteis.
Üksnes rahu leian,
sinuga rääkides.
Arvad sa sest paha,
et su ligi ma
Jätad sa mind maha
mind ei armasta.
Omas noores põlves,
olin õnnelik,
aga kurvastuseks
närtsis tulevik.
Kivid kaljul nutsid,
ühes minuga.
Aga kurba südant,
mind ei liiguta.
Ööbik laulab õrnalt,
halja oksa pääl.
Kägu kukub kurvalt,
väriseb ta heal.
Käo kukkumine,
mulle kurbust tõi.
Rinna tuksumine,
mulle valu lõi.
Ehmatasin ära
et ju sügise.
Puudest lehed langevad
maha õitega.
Talve päevad jõudvad
mööda rutuga.
Piinal pole otsa,
mis ta loonud mul.

ERA I 5, 252 (43) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Truudus.
Armukene miks nii mures
üks ja kaks ja kolm.
Arvad, et sind maha jätsin
üks ja kaks ja kolm.
Enne, kui sind maha jätan
üks ja kaks ja kolm.
Peavad kivid sulama
üks ja kaks ja kolm.
Jõed jooksmast seisma jäägu
üks ja kaks ja kolm.
Järved ära kuivagu
üks ja kaks ja kolm.
Enne, kui sind maha jätan
üks ja kaks ja kolm.
Kukub kuusik kummale
üks ja kaks ja kolm.
Kuldsed tähed mustaks mingu
üks ja kaks ja kolm.
Taevas kukub kalju peale
üks ja kaks ja kolm.

ERA I 5, 252/63 (44) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Eesti mees ja tema sugu.
Eesti mees ja tema sugu
neist ei peeta kuski lugu.
Koti rõivast viisud jalas,
kõigist muistsest rahvast alam.
Elab mustas suitsutares,
puuduseks ja paljas pures.
Nurm ja mets on härra oma
selle orjad on nad.
Parunid ja vonnid krahvid,
nende majul on tornid
Sääl, kus paistvad siidi lipud
gallerii pääl kullast kupud.
Et nad aususes
vaeste vastu armastuses.
Et nad taadre arvu pääle pannud
kalli rendi pääle pannud.
Vanaajal olid kõik orjad,
härrad olid kõik kurjad.
Iga päev neid palju peksti,
orje nahka maha kisti.
Koertega neid vahetati,
odavasti ära müüdi.
Kingiti, kui veel ei oska,
tapeti kui koeri maha.
Et veel hullem oli lugu,
et me oma Eesti sugu.
Kes siin vähe rõõmu näinud,
palju üle kahju saanud.
Opmanid ja mõisa kupjad
olid need küll hirmsad tapjad.
Esmalt hakkas "paras",
pääle see veel selga anti.
Mõisa kupja kilteri,
aidamehe pulga junkru
Olid kõik nad ähvardajad,
laisas vaipes toetajad.
Mõni neist sai ustavaks,
ausaks teenriks herra silmis.
Oh, sa ime, mis siis tegi,
suus oli selle mehe vägi.
Pühajärvel oli sõda,
omad silmad nägid seda
Viimne hilp sääl seljast kisti,
Eesti rahvast hirmsalt pesti
Ja siis aeti läbi lipu,
sõdurid olid pikas reas.
Usu armas lugeja,
igaüks sai meist viissada.
Meile seda hirmuks tegid,
palju rahvast kokku aeti.
Tartu ja ka Võru kreisist,
oli mehi igast mõisast
Tänu väga saksul olgu,
kellel hale süda tulgu.
Valu vähendagu meie püüdeid,
kepid lunastagu nüüd!
Sest meil piin siin varem oli,
mis veel mõisnik pääle pani.
Seda igaüks sääl nägi,
et see oli armas tegu.
Pühajärvest vahestati,
Jaani mõisa puude läbi.
Eestimehi sinna anti,
tuhat hoopi selga anti.
Köitega neid kinni kisti,
jalul kõik seisid püsti.
Küll nüüd mõnel valu oli,
suust tal heli välja tuli.
Siis ta pärast jooksu pani,
päri pida taga astuma.
Seda nägid Eesti mehed,
kuidas surm neid hirmsalt teretas.
Pühajärve vana lepp,
oli Eesti meeste trepp.
Nööriga neid üles kisti,
poodi nagu Kristust risti.
Veri jooksis, nii kui nirin,
Eesti mehe ihus tsorin.
Vana lepp see kasvis nõnda,
nagu lihast tehtud pakk.
Oh, mis hirmus hale lugu,
et me oma Eesti sugu.
Kus ma kõnelen ja kõnnin,
siis mu süda täitsa kuum.
Kui üks Eesti mees läks sinna,
kuhu härra käskis minna.
Siiski teda peenest purti
ja siis viimaks ära murti.
Palupere raipe lauta,
nõnda hirmsat tegu kuuldi.
Härra nimi Reedenbaum,
teiste nimi kelles Plarn.
Nemad tulpa ehitasid,
keset muru üles lõid.
Selle pääl siis iga päev,
tuhat lööki orjale anti.
Igakord kui neid sääl peksti,
Eesti meeste nahka kisti.
Torupilliga sääl mängiti,
pidasid neil tantsu.
Ausal härral oli naer,
torupille ei ole paar.
Nendega nad mängima pidid
seni kui neid peksti läbi.
Eesti mehi peksti hirmsalt,
seda tegid härrad armust.
Eesti mehe töö oli raske
Joogiks vaadist vesi viia.
Kui seega mina teri kandes,
oma vilja salve pandes.
Härra sai osa,
seda ei või süüa.
Kui ma seda palju sõin
siis ma pärast välja ajasin
Eesti mees oli seekord siga
kõhus oli tal kõike prahti.
Armil aga jume jooksis,
niikui mõisa käske toodi.
Kus ma istusin,
sääl ma nutsin.
Kus ma seisin,
sääl ma kõndisin.
Kui üks härra jahil käis,
omas jalus külma tundis.
Eesti mehe lõhki lõikas,
omad jalad sisse tõukas.
Silmaveel siis mina ütlesin,
kuis ma omas meeles mõtlesin.
Eesti rahvas palju näinud,
vanaaeg on mööda läinud.
Nii oli vana aja järk,
nüüd on hoopis teine järk.
Nüüd me võime rõõmsald laulda
oma keisrit tänada.
Hale küll, et õpetajad,
oma keisrit tänasid.
Et me oma patu pärast,
ei saa lõhki kärista.
Riteriga nemad sõivad,
ühes lauas kohvi jõivad.
See on kõik me veri, higi,
meid ei lase keegi lahti.
Hingekarjased meid kurtvad,
siiski rikkaks saada tahtvad.
Kas on keegi kuulnud,
et me Kristus sarnane olnud.
Oh, te päris maru Jaanid,
Eesti rahva verekaanid.
Maast ja metsast mõisa tegid
Eesti rahva vaeva sõid.
Esmalt meile usku anti,
pärast orjus pääle pandi.
Siis me jäime nõnda võrku,
nagu kiskja hundi kurku.
Oh, sa kaval härra sugu,
hirmus oli nende tegu.
Alati nad peavad sõda,
rahval oli nälg ja häda.
Poola kuningas siis tuli,
ots siis mässajatel oli.
Tahtsid, või ei tahtnud nad.
Poola kuul see põrutas maha.
Eesti rahval lamba süda,
teeb ka ise endal häda.
Vene jäänust väga põlgsid,
omi vendi ära salgvad.
Paljud on neist usku saanud,
omast varast ilma jäänud.
Kes läks esmalt Venemaale,
kooli pika reisi pääle,
Juhan Massel, kes läks Krimmi,
ei jäänd kuski kinni.
Viis ka oma junkru ära,
ei näind enam Eesti kära.
Mõisa hirm ja kepi valu,
ajas Vene preestri juure.
Nüüd on ise rahvas segi,
mida hirm ja häda tegi.
Tänu olgu meie keisril,
kes on armu andnud vaestel.
Kui me enam ei tee kurja,
ei siis keegi hakka külge.
Palju on küll uueks saanud,
oigamises, suures hädas.
Et nad suures hullustuses,
elavad su usu sees.
Nad ei tea seda juttu,
ei ka seda kaunist nuttu.
Paljud käivad vanu jäli
kiriku ja koolini.
Tänu meelest nüüd ma ütlen,
kui ma vanaaega mõtlen.
Juba hoopis teine lugu,
mida näinud Eesti sugu.
Au nüüd meie keisril olgu,
tuhat elagu tal tulgu!
Kes on pärisorjust keelnud,
mõisnikkudelt võimu võtnud.
Isamaad meil nimedates
ja selle üle manitsedes.
Kui siis ükskord ära suren,
siiski isamaad ei ole.
Väike haud, kus oled sina,
teised sõbrad kandvad sinna.
Sääl ka veel ei ole rahu,
kui ei maga kallist und.
Tulevad need haua kaevajad,
pilluvad välja luud ja rõivad.
Küla kelmid, karjapoisid,
kandvad luud kõik ühest teise.
Häda palju näevad,
kui nad prouat hauda kandvad.
Talunaised säält ta välja toovad
teise paika ära viivad.
Kohtu läbi teda uuriti
ja siis jälle hauda pandi.
Kaanepääle pitsat pandi.
Sest on see ju välja tulnud,
et see kõik on nõnda olnud
Au ja rikkus on neil ilmas,
parem asi saab ka surmas.
Oh, suur Jumal heida armu,
sa võid kergitada valu.
Paranda me vaeste elu,
seni kuni lahkume.
Ei ma tea, mis sel viga,
talupojal nimi siga.
Nii ta teda vilistas,
maal ja linnas nimetas.
Saksa nimi on ju ausa,
uhkus paneb käed puusa
Kui veel saksakeelt ka mõistad
siis ta vara nina tõstab.
Eesti oma rahva sugust,
tuntas mitu meest sest soost.
Kel on saksa särk ka seljas,
see on Eesti sugust väljas.
Niisugune mees on päris siga,
tal on tuhat puudust viga.
Mõne saksa kuub on seljas
ja ka sigar suus.
Mõni kannab kallist risti,
see seisab püsti niikui saks.
Täitmatul au andaks,
saksa nimi kandma pandaks
Saksu on ka mitmed sugu
igal ühel ise nägu.
Mõisnik number esimene,
käskis saks tal särki minna.
Teistega meil pole tegu,
olgugi meil nende nägu.
Nende kadunud kärna tõbi,
teeb meil valu haava läbi.
Mitusada aastat seda
vaevab meid siis nende häda.
Kord meid oma võrku viisid,
sõivad kõik nüüd meie vaeva.
Nemad elasid siin uhkelt,
rasvas just, kui vana pull.
Kallist riiet seljas kandsid,
seda kõik me vaev neil annab.
Sandist nemad saksaks saivad,
kullas, hõbedas siin käivad.
Eestimees sa pärisori,
see on sinu vaev ja higi.
Eestimaa sa leinamises,
ööd ja päevad orjamises.
Nõnda ikka raskelt rõhub,
enneaega hauda kutsub.
Mõisnik kutsub raha, raha,
taadre päält ma taha, taha.
Kus nimeta tal andes
ja taha poole pandes.
Eestimehed üksteist lõivad,
kus nad vähe mahti saivad.
Teineteist pussitasid,
viimati siis ilma jäid.
Säärased pane sibipütti,
klopi nii et saaks neist pudi.
Oleks tarkust veidi enam,
siis oleks asi palju kenam.
Küll ma mõtlesin mitmeid päevi
need on ausad, kellel vähe tööd.
Seitsmes päevas, ka kus püha,
toidab paastub nende keha.
Kuuel päeval pähe õppija,
seitsmendal ta välja kloppija.
Käsi vastu kantslit klopsib,
mõni aga lorab lompsib.
Nii ta ütles omas kõnes,
hingel maad ei saada enam.
Kui kell taevas kaksteist löönud,
siis on maa ju teile saanud.
Vaat, kus armas hingekarjus,
jutlustuses ka neil varjus.
Niisugune pane sibipütti,
et saaks terve pudi.
Tunneks ta nõnda kõlbab.
jutlust ümber tsaari vassib.
Õpetas naisi, õpetas mehi,
kelle eest tal vald ja mõis.
Keelt ta kurgu pärra tõstab,
see tal terve mõisa plarab.
Vaat, kus on üks ausa amet,
seljas on tal siis ja samet
Saage kiriku õpetajaks,
kotiriide lõpetajaks.
Osta omale mantel pääle,
siis sa saksu seltsi saad.
Koolitage lapsi hästi,
et meil kasu oleks sest.
Rumalus meid vangis peab,
pimedus kotis ümber veab.
Sa ei saa ka ise aru,
et sul puudus tarka toru.
Nii kui toores siga oled,
kui sa rumaluses oled.
Tarkus võidab ilma ära,
annab au ja kallist vara.
Imelik on see kes püüab seda,
ning ka selle sisse jääb.
Issand oma õnne anna,
et see päev ja öö kord tõuseb.
Kes mu silmist tolmu peseb
Kaua on meid kotis peetud,
siia viisi ümber käidud.
Kes on kotist välja pääsnud,
see ka silmad ära pesnud.
Kui veel mina koolis olin,
siis hirm mulle pääle tuli.
Ja ka mind ta püüdis petta,
pimedas kotis ümber vedada.
Mõni Eestisugu papp,
on kui vitsas maru sapp.
Alaline tema kurjus,
et tal suur ja raske orjus.
Rahvas teda valda valind,
vähe palka aga andnud sääl.
Et ta niitja külvja,
söögi, joogi, raha andja.
Kui on õpetaja surnud,
proua leseks maha jäänud.
Siis on tüli aga laialt,
lapsed proual andku andeks.
Endisel on mõisad käes,
raha tuleb iga päev.
Kiidke ise oma prouat,
ärge santke vaeste käest!
Kirikisand on küll mõisnik,
kerjamine on tal selge.
Igalpuhul võid ja kulda,
mis on õpetajal siis veel viga.
Kahte nime tema kannab,
ise tema seda annab.
Äripäeval mõisahärra,
pühapäeval kirikhärra.
Enam jagu saksa sugu,
tundvad Eesti mehest kasu.
Sest meil andaks kanamune,
särgiriiet ja ka haned.
Mis tal viga härra olla,
kõigist poolt tal raha tuleb.
Tal on raha, tal on võimus,
õpetus ka pühast vaimust.
Ütles: kõik rahvas kannatagu
ja kõik rahvas alandagu meie ees.
Seda hääd, mis teete meile,
taevas lauldakse teile.
Lehmakene, seisa vaga,
mina surnuna su taga
Minu sõna ja mu mõte,
anna oma piim kõik kätte!
Seisa, seisa, vana looma raibe,
kui ei lase, peksa saad.
Võimus on meil teid peksa,
võimus on ka teid müüa.
Eestimees sa oled rumal,
saks ei ole enam Jumal.
Kui ta tahab kandku viha
samane luu ja liha.
Olgu ta siis kiriku saks,
või ka vana mõisa paks.
Igal mehel olgu õigus,
siis ei ole kelgi häda.

ERA I 5, 263/4 (45) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jakob tahtis magama.
Jakob tahtis magama,
pani pää kivi pääle.
Mis ta sääl siis unes nägi,
nägi taeva redelit.
Paratiisi väravaid.
Astke sisse vellekesed,
väravad on vallale
Tõstke müüri kõrgele!
Maali, Maali imäkene,
oma kalli poja iist.
Tedre lilli, lõvi pingi,
ingli une hoitja.

ERA I 5, 264 (46) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kuulsas Riia linnas.
Kuulsas Riia linnas,
oll üks illus roosiaed.
Kes sääl roosi aia keskel!
Noormees kuldse tooli pääl.
Tema ümber kõndis neiu,
ise nuttis haledalt,
et ta armuke, kes oli läinud,
alla järve ujuma.
Jättis minu üksi päini,
jõe kaldale leinama.
Küll ma ootsin, küll ma ootsin,
ei ma leidnud kusagilt.

ERA I 5, 264/5 (47) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanapoiss oli suremas.
Vanapoiss oli suremas,
siit maailmast minemas.
So oh, või suremas,
siit maailmast minemas.
Vana poiss siis lautsile pandi,
väike viiul kätte anti.
So oh, või lautsile pandi,
väike viiul kätte anti.
Vana poiss siis kirstu pandi,
pudru pada pähe pandi.
So oh, või kirstu pandi,
pudru pada pähe pandi.
Vana poiss siis hauda lasti
karu ohakas pääle pandi.
So oh või hauda lasti,
karu ohakas pähe pandi.

ERA I 5, 265 (48) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Sõda
Suuretüki surma mürin,
paneb värisema maad
Sõja pasun, trummi põrin,
võistlusele hüüavad.
Juba sõnumite kandja,
välgukiirul kihutab
Ülem sõja käsukandja,
kõrges mõõka keerutab.
Juba lahin laenetamas,
surma vikat niidab nüüd.
Mõõgad on ju möllutamas,
võit on meeste püham püüd.
Kuulid lendavad läbi õhu,
toovad surma tuhandel.
Mis ei tina maha rõhu,
leiab otsa odadel.
Rohkest voolab meeste veri,
ohverdades isamaal.
Kus ta sõdis, sääl ta suri,
vapper sõdur võidu raal.
Aga sõjavanker sõidab,
väsimata edasi.
Vapram vägi võidab,
sunnib vastast tagasi.

ERA I 5, 265/6 (49) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kännu kukk.
Kännu kukk tuli toast välja,
soputas ja tegi nalja.
Lendas üle naabri aia,
et saaks naabri kana kaia.
Naabri kukk aga oli kodus,
siis neil algas nokasõda.
Kanad kurvalt vaatsid seda
Tohri Toomas malakaga,
ähvardas kukke lüüa
Kännu Mihkel kaugel seisis,
ütles Tohri Toomale.
Ära sina kukke maha löö,
see pole mitte mehe töö.
Kevadel, kui ilmad soojad,
siis kanad kirjud pojad toovad.
Sügisel, kui saksad linnas,
siis on kana munad hinnas.

ERA I 5, 266 (50) < Rõuge khk., Tsooru v. - Hindrik Pill (1935) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mõtted Toomemäel.
Sõda pikas vereriides,
sõidab, tuli ratta vankris
Sinu pinnal Eestimaal!
Tema sammul haigus astub,
orjapõli kütkeid tõstab
ristilöödud kujuga.
Õigus, kus su kodu jäänud?
Silmaveega selga pöörnud
olid sa mu isamaal!
Piits ja veri valitsesid
orjaleiba nuttes murdsid,
Eesti rahvas, Eestimaal.

ERA, AK 233, 1/2 (1) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Sinimeri.
Vaata kuidas sinimeri
Ja ta lained mängivad
Nõnda igatsuse piinad
Minu rinnud mässavad.
Kas sa tahat ära minna
Maha jätta tahad mind
Kahetsust ei tunne sina
Kahetsust ei sinu rind.
Ära maha jäta mind
Pisar silmil palun sind
Ära maha jäta mind
Pisar silmil palun sind.
Mälestad kuis kõlas kaugelt
Ime selge laulu hääl
Pisar veeres sinu laugelt
Ühines meil paradiis.
Kas sa magust lille lõhna
Suudad iial unusta
Kas siis tõesti pean mina
Jäädavalt sust lahkuma.
Ära maha jäta mind
Pisar silmil palun sind
Ära maha jäta mind
Pisar silmil palun sind.
Ei oh ei veel pole mööda
Läinud meie armastus
Igatsus mis valdab hinge
Sina minu unistus
Kas sa tahad ära minna
Maha jätta tahad mind
Purustada minu süda
Sina minu elu õnn
Ära maha jäta mind
Pisar silmil palun sind
Ära maha jäta mind
Pisar silmil palun sind

ERA, AK 233, 2 (2) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Pikkamisi kaob kandle kõla
Pikkamiisi tasub vaene võla
Pikkamisi sõber võeraks jääb
Pikkamisi rind ka külmaks jääb

ERA, AK 233, 3/4 (3) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Laul.
Kui eha punal tuld loitis meri
Puid eha punal tuul hellitas
Aas kurtes kaebas kui päike suri
Ja meri lebas mõnuledes ranna embuses
Kesk õitsvaid lilly, ma leitsin sinu
Kesk õitsvaid lilly, sind suudelsin
Kesk õitsvaid lilly, meil laulis meri
Ja armastuse hümni laulis mere rand
Kas armastusest meil laulis meri
Kas armastusest tuul sosistas
Kas kuulub mulle, su lõõmav veri
kas on sul südand minu jaoks üksinda
Kas jääd sa ikka, mul armsaks kalliks
Kas vahest sa ei petnud mind
Või viibisin ma vaid unistuses
Sest mere kaldal ainult armastasin sind
Lööb kell ju kolm, mu süda mures
Kus viibid sa mu armsam neid
Su väike suuke ei väsi iial
Suudlusi mul kinkimas ju miljoneid
Su pilk mind kaua kütkestada püüdis
Õnn tuli läks, ei tule tagasi
Sest olgu unustud mis ammu mööda
Sest tunnen valu pisted enda südames

ERA, AK 233, 4/5 (4) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Armastus kirgline ja palav.
Istun üksinda, klaasi viinaga
Tuba tühi ja kõik on nii vait
Oh mu neiuke, veike vagune
Teda üksinda armastan ma
Teda armastan, raske mõtelda
Temast tihtigi unistan ma
Aga tema mind põlgab koguni
Selle pärast on elada piin.
Väljas möllab torm, ja talv tõesti külm
Mina üksinda istun siin toas
Klaasi viinaga, minu kallim teisega
Kabarees nad tantsivad sääl.
Usu sinuse olen armunud
Siis kui esimest korda nägin sind
Ütle minule, miks mind põlgad sa
Et jääks rahule valutav rind
Miks mind põlgad sa
Oled teistega
Kas siis tõesti, ei meeldi ma sul
Kas siis tõesti mind tahad põlata
Oh kui valus, kui valus on see
Surmatunnini sind ma armastan
Surres palub veel väsinud huul
Kui ei meeldi sul, siiski mäleta
Et sind üksinda armastan ma.
Vaikiv lemmik tule aja ära kurvad mõtted mult
Et ei kurbus meeli rõhu ega valus lõhkeks rind
Armastan sind metsa kohas
Armastan sind lainetes
Armastan sind elu tormis
Seni kuni tuksub rind.

ERA, AK 233, 6 (5) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mustad silmad.
Mustad su silmad ja valge su kael
Kadund mu rahu, näen unes vaid sind
Mustad su silmad ja kähar su pää
Suudlus su huuldelt võib maitsta kul hää
Silmad ilusad, silmad meeldivad j.n.e.
Viibin ma kodus, või viibin ma teel
Võlud su silmist ja süda mu meel
Vaade neis sügav kui näeksin ma merd
Silmis on tuli, mis kuumaks teeb verd.
Silmad ilusad, silmad läigivad
Silmad säravad, silmad meeldivad
Kuis mul meeldide, kuis mind veetlete
Kui teid kaua näen, siis ma huluks lään
Mustad su silmad ja valge su kael
Kadund mu rahu, näen unes vaid sind
Silmad, oh silmad kaks tähte täis tuld
Nendes on pärlid mis kallim kui kuld.
Silmad ilusad, silmad särvad,
Silmad läigivad, silmad ihavad
Kuis mul meeldide, kuis mind veetlete
Kui teid kaua näen siis ma hulluks jään

ERA, AK 233, 7 (6) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Tango.
Täna ei sa uinuda sest rahu kaotanud ma
Tahaksin vaid tantsida ainult sinuga
Kurvalt istun üksinda, mul südames on piin
Lohutaks mind ainult muusika ja viin
Oh mustlane tule
Ja mängi mul veel
Ehk leian siis unustust
Mis kaotand ma
Oh mustlane tule
Mu valu sa tead
Suu viiul see kaebab nii
Et nutma pean
Mul mängi veel üks kord
Neist õnne aast
Mul mängi veel üks kord
Armu valudest
Oh mustlane tule
Ja mängi mul veel
Ehk leian siis unustust
Mis kaotand ma

ERA, AK 233, 8/9 (7) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Inglis valss.
Täna laev lääb merele
Täna kallim lahkume
Ehk elus me veel kord kohtame
Meri on mul paradiid lainte kohin kaunim viis
Ma lahkudes veel laulan sinule.
Veel viimast korda tahaksin sind suudelda
Täna sel öösel pean kallim sinust lahkuma
Merimees iialgi armuda ei või
Ehk küll kirg suudeldes lõõmama lõi
Veel viimast korda tahaksin sind suudelda
Täna sel ööl pead ainult mulle kuuluma
Kaunimaks unelmaks minule sa jääd
Ei unune iialgi need hurmavad ööd
Laev käib läbi mitmet sadamad
Kus mind neiud ootavad
Mul südand neil jätkub kõigile
Mulle meeldib ainult flird
Armastus on pette pilt
Ma lahkudes veel laulan sinule
Veel viimast korda tahaksin sind suudelda
Täna sel ööl pean kallim sinust lahkuma
Meri mees iialgi armuda ei või
Ehk kül kirg suudeldes lõõmama lõi
Veel viimast korda tahaksin sind suudelda
Täna sel ööl pead ainult mulle kuuluma
Kaunimaks unelmaks minule sa jääd
Ei unune iialgi need hurmavad ööd.

ERA, AK 233, 9/10 (8) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Havai lilly
Üks paradiis sa õilsam rand
Sääl on mu kodumaa
Sääl elab arm, õhk on nii õrn
Sest õitest täided ta
Kaunis lill havailt
Sind armastan kui elu
Sa ilus kaunis lill havailt
mu süda kuulub sulle
seda kuld sõrmust pead sina kandma
ühtki teist ei pea iial tundam
Sa ilus kaunis lill havailt
Su päralt on mu hing.

ERA, AK 233, 10 (9) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Vana vokk.
Siis kui ao valgus kaob ja päev raugeb
Valge tuhk katab kaminas söed
Uni kõigil on varjamas laugeid
Vana ema vaid ketrab keskööl
Ja mulle tema vaikne voki ratta vurin
Möödunud noorus põlvest kujutlusi koob
Õnne mille mult viinud aeg kuri
hetkeks jällegi tagasi toob
Kui ma kuulen kuis vuriseb ratas
Vanal vokil sääl kamina ees
Siis ma heljun kui endises ajas
Möödund hämaras unelma sees
Mulle meenub kõik mis kadund linnu tiivul
Minu lapse põlv ja hella emake
Armas vokk too veel kord vaiksel viivul
Mulle taas noorus põlv tagasi.

ERA, AK 233, 11/2 (10) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kuplee.
See oli ükskord sündmus kui eesti keisaga
Ma armu valu tuhinas käisin orus trehvamas
Tal olivad need valged lokid mis mind kütkestas
Ja musu pruntis maasik mokad mul vere keema aas
Hihh hahh naeruga jalga lasksivad
Ja ma kimnasiska rinna naal musu magust jõin.
Aeg lendas maa ja mere pääl silm mõnda seletas
Ja keisa kari joobnud täis mind eemal peletas
Sest elemendid kahtlased on linnas liikumas
Ameeriklased inglased on virus liikumas
Alleraid naeruga jalga lasksin ma
Orus nad mu keisaga tihti flirdi lõid
Kord õhtul ime ilusal mul oli palga päev
Siis keisa naeru mulinal mul pihku pistis käe
Mu süda sulas armu väes, kõik viha ununes
Me trehvasime ühes koos, ühes peenemas kahvees
Alleraid kiiresti asi edenes
Kui kolmas päev sai õhtule
Siis olin naise mees.
Ei olnud aastad mööda veel
Mu keisa tõbine
Ja aknast välja vahtis ta kui vintis türklane
Kui õhtul voodi heidan ma siis unes näen ma
Mu keisake jääb maha ühe neegri poisiga
Hihh, hahh hommik noor lahti tegin ust
Mul vastu tuli ämma moor
Laps sülles süsimust.

ERA, AK 233, 12 (11) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kuplee.
Mustad silmaksed silmad ilusad
Silmad säravad silmad teravad
Mustad silmaksed kurat võtku neid
Ei teid iialgi ma unusta ei või.
Nagu kõik sääl sees
Mina ka kahvees
Mitu korda käind
Kauaks istuma jäänd
Daamid ilusad

ERA, AK 233, 13/4 (12) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Marge.
Tartu linnas elas üks vana juut
Marge oli talle ikka truu
Tema armas naine tihti üksi päini
Palus taeva taadilt õnnistust
Naise palve ei läind kaduma
Taeva taat see võttis õnnista
Kinkis talle tütre, tütre nimi Riiva
Riivast olid Tartus kõik vaimusted.
Nad laulsid riivake, sa meie musike
Sa oled ilusam kui õrnem õis
Su nägu silmaksed ei meelest lähe nad
Ja riivast laulis Tartus iga mees.
Riivakene sirgus suuremaks juba teda austas ?
Riiva teadis seda, maks nii armas kena
Armu avaldusest laulsid tal
Nad laulsid riivake sa meie musike
Sa oled ilusam kui õrnem õis
Su nägu silmaksed ei meelest lähe nad
Ja Tartus laulis Riivast iga mees.
??? verner automaat
Sääl teda austas korpurant
Olgu sõdur vaene joobnud või ka kaine
Armu avaldusest laulis tal
Nad laulsid riivake, sa meie musike
Sa oled ilusam kui õrnem õis
Su nägu silmaksed ei meelest lähe nad
Ja Tartus laulis Riivast iga mees
Viimaks lõpes kõik see elu jant
Huvi ei pakunud ükski front
Riivakene põdes toa nurgas voodis
Oma haigeid haavu ohates
Viimaks lõpes elu traam
Tartulinnast kadus elu daam
Ema jõe lained kaldale siis tõivad
Marge tütre Riina korjuse
Siis nutis mammake ja nutis papake
Oh Riivakene tule tagasi
Kuit Riiva unustas, kõik tunded õrnemad
Ja pühendas end ainult lõpule.

ERA, AK 233, 15/7 (13) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
nagu liblikad
minu ümber nad
tiivu viskavad
Ühel õhtul mul
Aega oli kül
Virus kõndisin
Ümber vaatasin
Näen sääl daamikest
Nagu aamikest
Talle külge lõin
Ja ta kaasa tõin
Restoraanis siis
naks siis läksime
Väike kabinet
Sääl siis jaa...
Daamil tühi kõht
Selle vastu roht
Ja ta telliski
Kotlet portsjoni
Viina võtsime
Heeringas pääl ka
Talle pakkusin
Ehk kül kibe viin
Aga daamike
Minu väike aamike
Tema nakks kaa
Viina kaanima
Klaasi järel klaas
Kõri see kui vaas
Mis on põhjata
Sial täis ei saa
Kuis nüüd tund või pool
Peas mul paisus vool
Ma olin täis kui täis
Kui iial olla võis
pea pööritas süda ööritas
Ringi käis maailm, kirju oli silm
Aga daamike mu veike aamike
Ta kukkus kõikus just kui lainetes.
Arve maksime, ära läksime
Jooma jälle harjumäele
Suure autoga mis siis hoolida
Kui on raha kül kuni taskus null
Kuis ja kudas ma, ei või ütelda
Üles ärkasin mis sugune pilt
Ära ehmusin hirmsast kohkusin
Jõleks laks mu meel maas ma kõnni teel
Kus see häbi ots, oleks siin veel mets
Aga uulitsal, lausa akna all
Rahvas vaatab päält tõstab naeru häält
Hirmus naeru torm, naerab just kui surm
Jaoskonda siis nagu ikka viis.
Viis mind linna vaht, oli see üks jaht
Ja sääl tehti mull, üks hiigla protukoll
Et ma alasti just kui saunamees
Aga daamike, mu väike aamike
Ära veerend ta, kuhu teadmata
Mustad silmakesed, kurad võtku neid
Ei ma iialgi teid unusta ei või.

ERA, AK 233, 18 (14) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Elu on võitlus
Võitlema pead kuni mina suren ja
hauda kord lähen.

ERA, AK 233, 18/9 (16) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kallis sa, ära mind kurvasta
Kuuled sa, parem mind unusta ära
Las valudes lõhkeb su rind
Las valudes lõhkeb su süda
Unusta kallim sa mind
Las teisele tuksub sinu rind
Neid mööda läinud aegasid
Omal ette kujutan
Ja läbi Nursi metsade, näen tähti hiilgamas.
Hiilgage teie tähed taevas
Aga mu süda on vaevas
Las uinub mets ja maa
Mina üksinda rahu ei saa.

ERA, AK 233, 19 (17) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestuseks!
Uneta öö luule, igatsen sind
Tule mu juure, lõhkemas rind
Vaigista valust, vabast murest
Närtsinud hinge kosutamiseks!!!
Mälestuseks soovin sulle
Raamatusse midagi
Mis mind mulle meele tuletaks
Edaspidi alati.

ERA, AK 233, 20 (18) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Neiuke kallike
I Kallike kas mäletad kui lubasid anda
mul esimese suudluse sel ööl.
Kaunimad tunned täitsid mu rinda
Kui ootes vahtsin tähti taeva teel.
II Neiuke kallike kuule kui süda mul lööb
tik-tiki-tik-ti-ki tak. Neiuke kallike
samuti sinul ta lööb tik tiki tik tak.
II Neiuke kallike
Kaunimad tunned täitsid mu rinda
kui ootes vahtsin tähti taeva teel
Ootsin sind asjata sel ööl kuni hommik
vaid petumuse rinda mulle loid,
tead ju et valmistad valu mu lemmik
et unustada iial sind ei või
Mehi neid unustada pole nii lihtne
sest pettus tihti valmis neil neiu jaoks
veenduma pean et see tunne on ehtne
Ja õnne elu iialgi ei kao.
II Neiuke kallike.

ERA, AK 233, 21/2 (19) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Lahkudes mulle veel ulata käsi
Hääd ööd, hääd ööd, hääd ööd
Muinasjutt lõpend ja süda nii vääsind
hääd ööd, hääd ööd, hääd ööd
Uskuge õnne, kas mõted veel on
Kevade õnn unel vaid on
Lahkudes mulle veel ulata käsi
Hääd ööd, hääd ööd, hääd ööd.
Kui oru veskist mööda lään
Kaht sini silma aknal näen
Siis veski Tiiu naeratab
Ta pilk mu südand vangistab
Uinu mu väike uinu
maga rahuga
Une laulu sul laulan et sa võiks uinuda
Ja kui sul uni ei tule hellalt kiigutan sind
Kätel tahan sind kanda sa ju ei keela mind
Adi rulladi rulladi rulla, tule minu õrna kaissu
Sääl võid sa uinuda, adirulladi rulladi raa.
Adirulladi rulladi rulla
Kas tahad kuuga tantsi, või tahad kuuga tantsi
Või tähtedega mängi, siis toon ma sulle nad.

ERA, AK 233, 22 (20) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mustlane
Tule siia kena neiu vaata kätt mu mustlane
Kõnele sa kõik mul õigust kas veel piina tunda saan
Luuleliselt tõusvad mõtted
Lustiline elu tee
Lapselised ette võtted
Armsa ema armastus
Mälestad veel ema sõna
Kui vaikselt rääkis ta su ka
Laps sai aimagi kuis nii väga
Ema süda põleb sees
Laps sa magad rahu hällis
Ei tunne ilma tõsitust
Vahest lapse aeg on kallis
Pärast tunned viletsust

ERA, AK 233, 23/4 (21) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kallim kas mäletad et lubasid anda
Mul esimese suudluse sel ööl
Kaunimad tunded ilul täitsid mu rinda
Kui ootes vahtsin tähti taeva teel
Ootsin sind asjata sel ööl kuni hommik
Vait pettumuse rinda mulle lõi
Tead ju et valmistad mul valu mu lemmik
Et unustada iial sind ei või.
Neiuke kallike kuule kuis süda mul lööb
Tiki-tik tiki-tak
Neiuke kallike samuti sinugi veri keeb
tik-tiki-tak.
Neiuke kallike kuula kuis süda mul lööb
Tiki-tik tiki-tak
Neiuke kallike samuti sinul ta teeb
tiki-tik tiki-tak
Kannatust olema sul peab minu armas
Sest maitsta seda õnne kardan veel
Oota sest videvik on tulemas kärmas
Ja tähed hiilgvad jälle taeva teel.
Mehi neid usaldada pole nii lihtne
Sest pettus tihti valmis neil mu jaoks
Veenduma pean et see tunne on ehtne
Et õnn me elust iialgi ei kaoks.
Neiuke kallike kuula kuis süda mul lööb
Tiki-tikk tikk-takk
Neiuke kallike samuti sinugi veri keeb
tikki-tikk tikki-takk.

ERA, AK 233, 24/5 (22) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mäletad veel ema sõna
Kui kurvalt rääkis ta su ka
Juuksed pääs tal hõbe hallid
Mis kuulsin tasa rääkivad
Pea uinus armas ema
Murest murtult surmale
Teda pandi külma hauda
Kus jäi ta süda rahule
Nüüd ma elu teel sain tunda
Peidu kes mind võrgutas
Tema petjad sini silmad
Nõidusid mu südame
Oleks ma teadnud et see kõik vale
Ja see puhas pettus on
Mai oleks su ka sõbrustanud
Mai oleks olnud õnnetu
Ma kitsa tee päält
Kõrval läksin laia
Teele kõndima laia tee pääl õitsvad lilled
Oma petja iluga
Tule siia kena neiu
Vaata kätt mul mustlane
Kõnele sa mul kõik õigust
Kas veel piina tunda saan

ERA, AK 233, 25/7 (23) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mustlaseks.
Mustlaseks ma olen sündinud
Koduta pean ümber hulkuma
Millest loodus lapsel hoolida
Kui vaid vabana sai olla ta
Küsitakse miks sa hulgud nii
Seda ma ei tea isegi
Rändav lind vast kostab sellele
Taeva täht võib anda vastuse.
Lill ei koo riideid omale
Vilja saagist lind ei muretse
Kül neid hooldab isa taevane
Kes ka toidust annab minule
Isal oli metsas onnike
Ema venda unel suigutas
Mina aga istsin läve pääl
Oma aega viitsin kitsa pääl
Isa jäi mul halliks kõveraks
Ema suri metsas kuuse all
Lasksin nuttes ma ta rinnale
Hüütsin ärka; veel kord emake
Ei siis muud kui pidin minema
Laia ilma õnne otsima
Ainsaks seltsiks oli mulle veel
Oli minu armas kitra veel
Suures metsas laial lagedal
Sääl mul telgid seisvad ülevel
Sääl mul kodu sääl mul kallike
Sääl minul noorus õnn ja armastus
Nagu lind teeb pesa omale
Vabas looduses ka mustlane
Ei ta selle üle muretse
Kuhu viib tal jälle homme tee
Vabaks mustlaseks jään surmani
Ikka mureta ja linnu prii
Loodus lapse süda mureta
Ainult kurvalt kodust unistan.
Mustlaseks ma olen sündinud
Mustlasena pean ma surema
Mustlas veri minu soontes keeb
Mustlas kirg on minu südames

ERA, AK 233, 27/8 (24) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kas mälestad kallim neid õisi
Neid õisi täis kirge ja tuld
Kus sinu ilusad silmad
Mind armuga veetlesid
Oh see oli ju ammu
Kurb mälestus järele jäi
Oh see oli ju ammu
Kurb mälestus järele jäi.
Kastanje varjus me istsime
Tihti kuni hommikuni
Ja koguteel murtsime õisi
Kuhu peitsime suudlusi
Oh see oli ju ammu
Kurb mälestus järele jäi
Oh see oli ju ammu
Kurb mälestus järele jäi.
Teist korda ma armudai taha
Teist korda ma armudai või
Kas kallim ei teadnud sa seda
Et armuga mängidai või.
Oh see oli ju ammu
Kurb mälestus järele jäi
Oh see oli ju ammu
Kurb mälestus järele jäi

ERA, AK 233, 28 (25) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Sini lilled kimpu keidan kallike sul teadmata
Armastust ma su eest peidan, armastan sind salaja
Ma lilled kimpu köidan
Just armsam sinule
Ja sinna sisse peidan ma oma südame

ERA, AK 233, 29 (27) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestus salmid.
Mõistus ütleb! ära looda
Kadunud su elu õnn
Süda soovib vaikselt oota
Võimalik kõik ilmas on

ERA, AK 233, 29 (28) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Küll meri mässab vaikib ära
Laev jõuab viimaks kaldale
Ei vaiki iial kurblik süda
Ei rahu leia iialgi.

ERA, AK 233, 29 (29) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Nagu päikene oleks loojanenud -
Kustunud, kadunud üle virvendava vee
Veel kord tunda antud;
Tormides õnnelik olla - "Unistata!"

ERA, AK 233, 29 (30) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Armas noormees tule täna
Vaigista mu kurvastust
Võta? vastu sini lilled
??? sul kingin südamest

ERA, AK 233, 29 (31) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui ma mõtetega saaksin ühes rännatagi teel
Jätta jumalaga taaksin täna võerastega veel

ERA, AK 233, 29 (32) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui kõnnid elu rada
Siis meeles pea mind
Pea meeles kõik need tunnid
Mil tundma sain ma sind.

ERA, AK 233, 30 (33) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui kõnnid okkalisel elu teel
Siis ärgu mitte mingu uhkeks meel
Sest tihti suure õnne sees
Võib õnnetus ka olla ees.

ERA, AK 233, 30 (34) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Kui kõnnid niidul saa
Näed lille õitsemas
Siis tervist saadan mina
Mind meeles pea sina

ERA, AK 233, 30 (35) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Aasal, koplis kenad lilled
Sini kannid õitsevad
Aga siisgi neiu silmad
On veel palju kenamad.

ERA, AK 233, 30 (36) < Rõuge khk., Vastse-Nursi - Linda Rosenberg (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Võeraina sammume üksteisest mööda
Naeratled sina ja nuker mina
Nägudel hoolimatus ja külmus
Hinges end valu löönd hõõguma
Üks teisest mööda kui jonnakat lapsed
Südames valu ja armastus ka
Võeraina sammume üksteisest mööda
Kuigi üks me hingede lend
Tahaks pää peida su rinnale ja hüüda
Milleks meil muuta maskeerida end
Milleks meil muuta maskeerida end.

ERA, AK 314, 14/5 (15) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Hulgus!"
Kiirelt sõidab posti troska
Läbi luha luulena
Luhast laul meil kõrvu kõlab
Jää jumalaga vangi rood.
Ministertsia meid rõhub!
Ei lase vabalt elada
Kivi müürid kuivatavad?
Ja trellid rindu rõhuvad
Minu isa ja minu ema
Jäivad mulle tundmataks
Langemiste keskel mina
Ju pidin ules kasvama
Kooli ka mind nemad saatsid
Kasu see mull vähe tõi
Varga nimed, sõimu sõnad
Mis mulle ainult osaks said
Keegi hoolt ei tahtnud kanda
Ja hulgusiks mind sõimasid
Keegi tööd ei tahtnud anda
Ja minu ees mind sõimasid
Nälga ma ei tahtnud surra.
Ma teisi sõpru otsisin
Nii kui röövel läksin välja
Ma varastasin röövisin.
Seal ehmatas mind viha
Ja kuristiku langesin
Viimne lunastuse iha
Seal kadus minu südamest
Sunni tööl nuud olen mina
Ei paaseda nüüd enam saa.
Ei kord mull sulaks süda
Oh miks Jumal ilma lõi.

ERA, AK 314, 15 (16) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Mälestuseks!"
Sõber seisa nii kui kalju
Vette vihasemas voos
Siis sa võidad kõik mis valju
Võit on ikke sinu käes.

ERA, AK 314, 16 (17) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Mälestuseks!"
Soovid suruvad mull rinda,
Saavad vaikseks vagusaks.
Ei neid jõua ilmas kanda,
Sõnad liiga lihtsad seks.

ERA, AK 314, 16 (18) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Mälestuseks!"
Sa tahad teada kes siin ilmas
Ilm ütlemata armas mull.
Neist ridadest ta seisab silmas
Ainult seda ütlen mina sull.

ERA, AK 314, 16 (19) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestuseks!
Armastus on see hallik
Mis maailmas liigutab.
Armastus on see vedru
Millest lootus elu saab.

ERA, AK 314, 17 (20) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Meelde tuletuseks!"
Päevad on lehed elu raamatus,
sellepärast ära kirjutage sinna
sisse muud midagi kui puhtaid
püüdeid ja häid tegusi.

ERA, AK 314, 17 (21) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Mälestuseks!"
Küll inimene elu käik,
Siin oleks pime must
Kui mõne tumi? ime läik
Ei annaks valgustust.

ERA, AK 314, 17 (22) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestuseks!
Kui armastad sa õisi
Siis armasta ka mind
Sest armastuse õisi
Ka kannab minu rind.

ERA, AK 314, 18 (23) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Laul!
Vaata kuidas tõuseb kuu
Vaikselt metsa taga!
Kuule kuidas neiu suu
Liigub palvedades.
Pisaratest niisutud
On tema kena nägu
Vaevatud ja koormadud
Kõik tema keha kogu.
Noormees tema kõrval maas
Tõuseb unistades,
Vaatab oma ohvri pääl
Veelgi naeradades.
Autumaks ohvriks ta
On ta teda teinud
Kõik mis iial kätte sai
Kõik on täide läinud.
Metsa ääres rohu sees
Jookseb kena jõgi
Põõsa ääres kevadel
Sügev on tema põhi
[lõpp puudub]

ERA, AK 314, 19 (24) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
[algus puudub]
Ehk paremad sa mulle
Neel viimaks ohverdad.
Ja ennem veel kui vaikis
Tema huultel viimne hääl
Üks ime elin kõlas
Mäng algas kandle peale.
Tema mõistis vihast valust
Ja murest mängida
Ja noorest armu ihast
Ja õnnest hõista.
See laul mind tõmbas kaasa
Nii arusaamata
Et seisatasin tasa
Ja nutsin salaja
See ongi, mis ma nõutsin
Mull ütles mustlane
Et sula jõutsin
Sinu kivist südame.

ERA, AK 314, 20 (25) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Paadike!"
Jõua ju kaugelta
Mere lainde laugelta
Paadikene rannale
Las mind kalli rinnale
Kus kallis kurdat sa
Laine ehk sind laevaga
Matis? merde magama
Surmas häält ka armuga?
Oot, oot mu tütreke
Varsti saab su peiuke
Soomest siia sõudema
Meie randa jõudema.
Küll nüüd ohkas neiu sind
Vaikseks jäi kõik vette pind
Vood ja tuule häälegi
Peig ei tulnud iialgi.

ERA, AK 314, 21/2 (26) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Jüri ja Mari!
Jüri tuli mõisi? tööst
Tahtis lõunat süüa
Ledis külma rooga eest
Ähvardas naist luua.
Mina pean vaevama
Ennast ööd ja päevad
Siiski sooja leent ei saa
Lõunaks maitseda.
Nõnda Jüri kurvastas
Oma Mari peale
Mari vastu urjutas
Tuletas tal meelte
Sööge mis sa tõreled
Kuidas ma sull keedan
Puud on riidas jämedad
Kuidas ma neid lõhun
Naisterahvas olen ma
Pealegi veel vana
Kasepakku lõhkuda
Selleks jõud ei kanna.
Mis sa tööks mul kodu tõid
Tühi kõht, muud miski
Võta kirves, lõhu puid
Mis sull enam vahti.
Jüri kõrval longu jäid
Maril jälle õigus
Naisterahval jälle võit
Meestel puudub julgus
Jüri ohkas, lõhkus puid,
Mari kandis kööki.
Aega mööda sõbraks said
Pääle õhtu sööki.

ERA, AK 314, 22/3 (27) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Näki neitsi!
Mu süda mul kerkib ja keeb,
Mind otsataks rahutuks teeb -
Mull okkad ja ohakad ees
Ma olen üks õnnetu mees.
Nii kurtis ja kaebas ta seal,
Jõe kaldal kus kalmud vee peal. -
Kui vagusi mõtesi jäi
Siis pilti veepinnal ta näi
Üht neidu kui taevane ilm
Tõi ette ta unistav silm
kuld kannel tall kõlises käes
Nii istus ta lainete väes.
Ta laulis: "Kõik maapäälne arm
On kaduv ja tühi kui põrm
Arm üksi vee voogude sees
Oh tule mu juure sa mees.
Sind ootavad teenijad all
Vee templis, kus särab kristall
Sääl kullast ja hõbedast puud
Sääl annan, ma noormees, sull suud.
Sääl unistas unistas mees
Suur voli sidt voogude sees, -
Küll ilmas on häda ja piin
Vee vilus oh lõbus on siin.
Ma tulen, ma tulen oh neid!
Mu õnnelik, õnnelik leid:
Kes südame rõõmsaks mul teeb.
Sest vesiki kohab ja keeb.
Neid tõmbas ta kaendlase säält
Ja kadus vee voogude päält
Kus kadus see õnnetu ing
Veel lainetes näha on sind

ERA, AK 314, 24/5 (28) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Süda!"
Üks süda siin on ilmas
Keda mina armastan
See minust kaugel ära
Ja teistel truuiks jäänd
Oled leidnud omal teisi
Kes sull armsas on kui ma
Mis õnne soovin sulle
Sinu uue elu teel
Iga tund ja iga minut
Mina mõtlen sinu peal
Kas peaksid sa mu kallim
Ka sina mõtlema
Ega sest mull pole kahju
Et sa maha jättsid mind
Vaid sest on liiga kahju
Et nii kaua tuntsin sind
Kui sa näed üht närtsind lille
Siis mõtle minu peal
Et on üks süda siin ilmas
Selle lille sarnane.
Kui sa kuuled linnu laulu
Siis mõtle minu peal
Et on üks süda siin ilmas
Sinu pärast õnnetu
Kui sa istud pulma laeval
Ja oled õnnelik
Siis mina külmas hauas
Jub ammu hingan seal
Oh kallim ära võta
Teist südand endale
Sest viimsel päeval sina
Ei jõua vastata.

ERA, AK 314, 25 (29) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestuseks!
Kui sa tahad õnne randa
End ja oma kallist kanda
Armasta siis ööd ja päevad
Jumal juhib elu laevad.

ERA, AK 314, 28/31 (30) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Õnnetud!
Möödas on nooruse päevad
Läinud rutuga.
Kätte on jõudnud vaevad
Kannatan neid nutuga?
Hirmus on südame valu
Rahutult tuksub minu rind
Hirmus on elu tee saatus
Uneski hirmutab mind
Karjate kaupa meid peetaks
Vangimaja naride peal
Elu seal juurest meil võetaks
Ära oh õnnetu ma.
Armsad on vangimaja müürid
Tehtaks seal hävitavad tööd
Hingede häda ja kisa
Kestab seal päevad ja ööd.
Arstiabi ei anta
Surema lihtsalt sa pead
Vesi leib on sull toiduks
Sedagi õieti ei saa.
Jumalik õigus meil väeti
Ära oh õnnetu ma
Soomata õigus meil anti
Sellest me lahti ei saa.
Mõistus siin täiesti ära kaob
Loomaks siin jääma kül pead
Ja vihkama kõiki kes süüdi
Ära neetud tuhat kord naad.
Ära õigust sina ilmaski nõua
Seda sõna ei tuntagi siin
Jah sinult küll nõutakse korda
Aga ese nad seda ei tee
Nauad õigust lähed kartsu
Siis kannadada alles seal saad
Märg niiske külm saad peksa
Ja seda kõik valitsus teab.
Ei keegi meie häda ei kuule
Ei küsi mikspärast sa seal
Suur Jumal kuul me häda
Ja haita kui seda sa tead.
Kohtu all aastad kaks sa istud
Kui alles trahvi sa saad
Kas süüdlane oled vai mitte
Vana pattude pärast sa saad
Karistuse ära oled kandnud
Valitsuse aastad on ees
Tööd sulle kuskilt ei anta
Välja tõugatud seltskonna seest
Nad tarandada meil küll tohtvad
Kuid porisse tõukavad nad
Peame seltskonnale tasuma kätte
Naad seda on ise meist teind.
Siis tuhanded korrad on neetud
Kõik kes süüdi sest on
Mikpärast meilt nõutaks õigust
Kuid sedagi ei antagi meil.
Paljud kes aastad on istund
Paljud kes ilma pole näind
Tervise kaodanud siin ära
Kuidas veel parandada end.
Passi ära ilmaski nõua
Vana rada läheb siin tee
Ainult varastada murda ja petta
Kas või põrgu viigu see tee.
Noored kord onelik olen
Armsama kallikesega
Armu ja südand tall nõuad
Viina klaas habritas ta.
Ema mind ilmast on korjand
Jisa ei ole nad näind
Nüüd olen mina viinale orjaks
Kui õnnetu olen nüüd ma.
Kui vanemaks sirgusin mina
Ja vangimaja koduks jäi mull
Sest elus pole kedagi leida
Kes teisale juhib mu tee.

ERA, AK 314, 31/2 (32) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Kaminal!"
Sina kaminal istud ja vaade sull kurb,
Kuidas kustumas tulukese sära.
Aeg-ajalt seal tuluke laitma veel kord
Pea kustub tema jällegi ära.
Miks kurb sinu meel, kas minevik tõi
Sulle armastust südame valust.
Mis anda võivad sulle need kustuvad sööd
Kas leiad sa nendest veel vastust
Oota vähekes veel - kustub tulukse loit,
Mis soojust nii lahkest sull pakkus.
Järele jäänud on mustav sööd küll kõik
Kuid tulukse sära neist kadund.
Usu armastus on see sama just kamin
Kes hävitab paremad aastad
Kui armastus kustunud osaks sääb sull veel piin
Ja pisarad laugel veel sull paistvad.

ERA, AK 314, 32/5 (32) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Mustad silmad!
Mustad silmad, silmad palavad,
Silmad teravad silmad ilusad
Korde paljusid, olen kartnud neid,
Kuid ju jätkub ka teid ei karda ma
Nagu kõik seal siis mina ka cofees
Igal õhtul käin, kauaks istuma jäin
Taamid ilusad, minu ümber naad
Nagu liblikad, tiibu viskavad,
Ükskord õhtu meil, aega oli küll,
Virus kõndisin, ümber vaatasin.
Näen seal taamike, nagu aamike,
Mina külge lõin, tema kaas tõin.
Restoraani mee, nõus siis läksime,
Veike kabinett, tit-atot?
Daamil tühi kõht, selle vastu roht
Ja ta telliski kotledi portsjoni.
Võtsin viina ma heringaid peale ka.
Talle pakusin ehk küll kibe viin
Aga minu daam, minu vaike aam
Tema hakkas ka viina kaanima.
Klaasi järel klaas, kõri just kui vaas,
Mis on põhjata, iial täis ei saa.
Siiski tundi pool, peas siis paras vool,
Ja mina olin täis nii kui olla võis
Pea pööritas, süda ööritas.
Ringi käis kõik ilm, kirju oli silm
Ja mu Daamiki, just kui aamiki
Kiigus liigus seal, just kui lainte peal.
Arve maksime, ära läksime
Jooma jälle Harjumäele
Suur autuga mis siis hoolida
Kui raha küll, kuni taskus mull.
Kus ja kuidas ma, ei või ütelda
Mina ärakasin misuke piin
Ära kohkusin, ära ehmusin
Jälgiks läks mu meel maas ma kõnni teel.
Kuhu lähen ma olen püksata
Kuub on kadund vestist näen veel und
Saapad sokid ju ära võetud ka.
Juskui kaalikas maas ma lamamas.
Kus see häbi otts see siis mets
Aga uulitsal lausa rakka all
Rahvas vaatvad pealt kuulda vaevu healt
Hirmus naerutorm, naeravad et surm.
Jaoskonda siis, nagu ikka viis
Mind üks linna vaht, oli see üks joht
Ja seal tehti mull hiigla protokoll
Et ma alati, nagu saunaski.
Aga Daamike veike aamike
Ära veerenud ta kuhu teadmata
Mustad silmaksed kurat võtku neid
Teid ei unusta elu ilmas ma.

ERA, AK 314, 35 (33) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Mälestuseks!"
Neiu arm on väga vedel,
Jätkub iga ühele.
Ta on nii kui viina pudel
Rüübata on kõigile.

ERA, AK 314, 36/7 (34) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Mine, mine millest nutt ja palved!"
Mine, mine millest nutt ja palved
Armu palvedel mina kulm kui jää,
Mina õnnetu ja üksi siin mailmas
Mikspärast püüad meelidada mind
Ref. Mikspärast armastad
Mikspärast kannatad
Mina ihkan vabadust
Ja laulus elamist
Las väljas lilledel
Elu uni mööda läheb
Las huuldel laulu hääl
Vabalt - hõisates.
Asjata, su soojad armu palved
Minu rinnale end püüad toeta
Minu kaisutustes sa ei leia õnne
Sa minu sõber, mind ei vaigista
Ref. Mikspärast armastad, j.n.e.
Kuu see kumab kõrgel taeva võlvil
Armastusest lehkab vaikne öö
kuid minu süda armastust ei tunne
Arm on kadunud minu elu teel
Ref. Mikspärast armastada. j.n.e.
Oli aeg ja mina armastasin
Minu süda tuksus rinnus tormiselt
Kuid kõik läks mööda ala-unistused
Oh sõber jäta kõik on tühine
Ref. Mikspärast armastada j.n.e.

ERA, AK 314, 37/8 (35) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
"Ära joo viina!"
Ära joo viina minu kallikene,
Ära käi nii tihti kõrtsu teel.
Sina silma näost jääd inetumaks,
Ja mind sina saadad kerjama
Ära joo viina, sina noor veel oled
Kõik mured on sind halliks teind
Sina armastasid mind hellalt
Aga nüüd sinu süda on mulle külm.
Ära joo viina, sinu poeg veel kasvab
Tema alles kaheksa aastane.
Sinu tütar see ka sind ei austa,
Tema ütleb ka minu pappa joob.
Ära joo viina, sinu kõrtsu võlad,
Kes teab kui suureks need on läind.
Viin on nii mitmed hauda viinud
Ja sina minu kallim lähed ka.

ERA, AK 314, 38/40 (36) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1928-1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Vilistates möllab maru väljas!
Vilistates möllab maru väljas,
Kõiki ilma kotal pimedus.
Sellele kellele süda tuksub rinnus
Tunneb salaviha südames
Maru väljas vasimata käega
Kõik mis õrnem tahab hukkada
Õrnemaid õisi ta oma karmi käega
Sügavusse püüab tõugata
Suguvennad teile tahan laulda
Ühte laulu omast eluloost,
Et siis iga mees saaks ära näha
Et ilm on petlik möllab maru väes.
Ilm on petlik hüüab kord veel noorus
Kui lased petta petjad valu keelt.
Tema petjad ilm kinni kattab noorus
Kui tunned sa ei ole petjad näind.
Mina sõpradega seltsis väljas käisin,
Ja tuntsin rõõmu teiste kurbtusest.
Mina võera vara külge ennast köitsin
Ei kuulnud vanemate õppetust
Nii trehvsin mina püüdjate paelu,
Mis iseendal olin valmistand.
Ei ole ühtki kes mind peastaks vaevast,
Minu ümber raudne võimus valitseb.
Nii trehvas ka mind saatus maru laine
Mind väsimata käega kaasa viis.
Ei peasta suuda ma oh ennas vaene,
Nii kahjatsedes üksi nuttan nüüd.
Oh kena neiu see kõik sinu pärast,
Et siin vangis pean mina olema
Röövitöö peal mull võeti priius ära
Seda tegi kõik sinu petlik libe keel
Ela heasti ei mina sind ei vannu,
Ehk sa valu küll oled teinud mull.
Andeksandmist olen ma sull andnud,
Et omas südames kord kantsid mind.

ERA, AK 314, 40 (37) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestuseks!
Ühde tundi tuluta
Ära iial kuluta
Tund võib tulu palju tuua
Armastust ja armu luua

ERA, AK 314, 41 (38) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Rändaja.
Metsa sees paistis üks väikene maja
Kus laulis ka lindude koor
Linnuke oksapeal pesakeist punub
Ise vilistab viisakad viit
Rändaja tuli kurb oli ta nägu
Pärnapuu alla ta seisma ka jäi
Linnuke laulis küll rändaja jägu
Aga seegi ei meeldinud tall
Maha mind jätsivad isa ja ema
Õde venda ei olnudki mul
Armsam kelle pilti oma rinnal ma kannan
Läks ära ja unustas mind
Tõesti siit ilmast ma õnne ei leia
Õnn kadunud minugi eest
Pisar minu palgedel tunnustab seda
Et siit ilmast mina õnne ei saa

ERA, AK 314, 42 (39) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Kallima mälestuseks
Kas mäletad kallim neid armsamaid aege
Sääl jooksva jõe kallaste peal
Kus hõbetad lained laksusid mööda
Kuis õnnelised olime sääl
Tihti sa surusid mind oma rinnal
Ja antsid mul õrnasti suud
Kui me istusime murude pinnal
Kus õitsesid lilled ja puud
Sääl ligidal laulis üks ööpik nii õrnalt
Nii õrnalt sääl õitseval puul
Ta laulis nii õrnalt tule ära ta rinnalt
Ei iial ta sulle jää truuks
Truudust sa vandusid vaiksel kuu valgel
Kuni surmani jääda mull truuks
Kuid peagi veeresid pisarad laugelt
Kui mõtlen et möödas see kõik
Südamest olen sind armastanud
Ja ikkagi armastan veel
Mõtli mu peale üks kord mu peale
Kui õnnetuks oled mind teind

ERA, AK 314, 43/4 (40) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Deesi
Kord teenisin ma saksu mu teenistus oli hää
Kuid armastasin tantsu vat sellega tegin vea
Ja kui mul raha oli siis ikka tantsisin
Ja ööd logaalides kus daamid ja ka viin
Sai sõbraks mulle Deesi noor kena preilike
Logaalis kahekesi me murgelt tegime
Ei hoolinud ma rahast ei murest suguki
Kui pead olid soojad siis tantsisimeki
Oh sa mu Deesi Deesi Deesi
Kui me lä'hme kahekesi logaali
Ja tantsu saali
Tantsime saal chimmi focksi
Põlve nukid löövad koksi
Vastamisi sok sok sok
./. Enne joome punsi sette
Pärast lähme kabineti
Seal siis upa oi oi oi ./.
Ei kuigi kaua nõnda
Saand tralli lüüja ma sest varsti nälja pühi mul tuli pedada
Mu kraes ju võled arved ju ikka suuremad
Ja taskudes mul seisis ka üksi nul ja nul
Sai sellest teada Deesi mind maha jättis ta
Mul silmi tuli vesi kuid sest ei hoolind ta
Ma palusin siis teda et kord veel tantsiks ta
Kuid asjata ta ei kuulanud siis nugraks jäi mu meel
Oh sa mu Deesi jne.
Sai sellest aasta mööda mul jälle rõõmus meel
Sest lahkudest mult Deesi ta leidis õnne eest
Teda kosis rikkas härra kel raha külluses
Ja mind kui maja sõpra te võite leida eest
Ei puudust ma nüüd tunne kõik väga häste läeb
Ja nüütsest abielust üks kolmas osa saab
Ja Deesi rikas härra ei see meid sega ka
Kui magab ma ei te kära vaid tantsin Deesiga
Oh sa mu Deesi jne.

ERA, AK 314, 44 (41) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Meelespea!
Kui sõber sull on truu ja vahva
Käi käsi käes temaga
Kuid armastuse kosja asjad
Sa parem üksi õienda!

ERA, AK 314, 45/6 (42) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Ukse kell!
Mu ukse külles väike kell.
Mis sagetaste ärkvel on
Ta heli mitme viisiline
Kord kõlab vaikselt valjumalt
Kord õrnemalt kord karmimalt
Nii kuidas keegi külaline
Ja kui veel armastasid mind
Ma juba häälest tuntsin sind
Kui seisid väljas ukse taga
Kell helises nii kirgliselt
Et värisema hakkas süda
Nüüd peale selle tihtigi
Jään kella ootma õhtuti
Et heliseks veel tema
Kuid asjata jään ootama
Kuid valuga nüüd aiman ma
Mind oled unustanud sina
Mu uksel helisemas veel
On kellukene päeval ööl
Ja sisse lasen külalisi
Kuid sarnane tal pole hääl
Mis sünnetas kord armu aal
Oh kallim sinu tuksuv käsi

ERA, AK 314, 46 (43) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestuseks
Oh poisid jätke rumalust
Ja hoitke truudust armastust
Kus asub petus rumalus
Seal tuleb raske õnnetus
Kui toob elu sulle tuska
Pisar palgel kannata
Elul pole lusti sära
Elu sunnib võistlema
Põhjamaa rahvaste
tuju ja tuum
Pealt näha külm
kuid süda on soe
Näen mööda läinud õnne
Ja kadund armastust
Ei enam teistkord elu
Ei paku sähertust

ERA, AK 314, 47 (44) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Mürgel
Me elu jääb mõistmata aktist vist kül
Näe elu lääb valuks varsti vist kül
./. Ah kui ju mürgel siis mürgel täielik
Ah kui juba unustus siis olgu surmani ./.
Ju noorena tormasid ellu sa ka
Nink kulutid jõudu kuid kõik asjata
Ah kui ju mürgel j.n.e.
Ju pooled su nooruse päevest on läind
Kuid neis oma õnne ei ole sa näind
Ah kui ju mürgel j.n.e.
Ka teaduste kõrgustel rühkinud sa
Kuid suuremad teed säält ka leidmata
Ah kui ju mürgel j.n.e.
Ka armastus hurma sa tunda ju said
Kuid valulik mälestus üksi sest jäi
Ah kui ju mürgel j.n.e.
Nüüd valage sõbrad kõik klaasid ju täis
Ja jooge naad tühjaks ehk aitab vast siis
Ah kui ju mürgel j.n.e.

ERA, AK 314, 48 (45) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Mälestuseks!
Ära usu rahva juttu
Võta kallim kaendla ruttu
Otsi üles õpetaja
Armu valu lõpetaja

ERA, AK 314, 48 (46) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Vaata ette, vaata taha
Muidu jääd sa ajast maha!

ERA, AK 314, 48 (47) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Mässab elu meri vahus -
Kustub silmast kuldne rand
Õige süda siiski rahul
Julgelt tuksub kindel rind!

ERA, AK 314, 48 (48) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Kas mäletad veel sa sumetad suve öö viibu
Kui sinise taeva vaikuses kumas kuu
Ja äkiselt vana parnapuu varjus
Su palgele ilmus helendus kahvatu

ERA, AK 314, 49/51 (49) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Saksi valla mehe sulase silgu söömine
Vanast Saksi valla sees
Olnud kitsi peremees
Sulasel ei süia annud
Ühe silgu laual pannud
Öelnud toidul pole viga
Kasta soolvett karduliga
Kali pole vesine -
Ega leib ka kesine -
Sulane kui teine tulnud
See on siis ka targem olnud
Saanud silgu ära söönud
Siis on uperkuuti löönnud
Kurtes kõhus kole valu
Kas nüüd nutta või kas palu
Silk mull jookseb sooli mööda
Ei mind lase teha tööda
Ega muud voi olla viga
Silgul kõhus üksi igav
Tooge teine silk veel mull
Sest saab siis tall seltsiks küll
Toodud siis seal silma pilk
Temale veel teine silk
Saanud selle söönud ära
Valjum veel ta kurtab kära
Oh ma vaene vilets mees
Silgud riidus kõhu sees
Tooge ruttu silmapilk
Veel mull kolmas suurem silk
See neid kahte rahustaks
Riiust ära lahutaks
Muidu ehg ma vilets mees
Suren silgu haiguses
Perenaene ruttuga
Aida poole plagama
Tooma silku suuremaid
Kes neist kõige kangem on
Saanud selle pistnud järel
Öölnud nüüd on jõudu kerel
Sellest saadik iga söök
Sulasel olnud päris löök
Paremine süia antud
Silku kolm ju lauda pantud
Kaks neid riidu tegema
Kolmas lahutajaks ka.

ERA, AK 314, 51 (50) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Ära minnes öelsid sina:
"Kallim ära kurvasta!
Igaveste olen mina
Sinu oma, usu sa!"
Mitu pikka aastat olid
Nõnda minu ainus sa, -
Aga nüüd sa koju tuled
Suure - lapse perega!

ERA, AK 314, 51 (51) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Kergemeele tujud pane ahelasse
Rohkem kendlust nõutku mehe rind
Rumaluse himud suru raudadesse
Selge pilk ja mõistus saatku sind!

ERA, AK 314, 51 (52) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Su süda on kui kauba asi
Kui kürvits kaalik kapsa pea
Mis iga vastu tulijal
Sa pakud kui saaks hinna hää

ERA, AK 314, 52/3 (53) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
kord oli aeg
Kord oli aeg et väikses maja
Hää sõbra hõijul hõiskasin
Ja õitsva lehkva lille aias
Nii mureta ma kõndisi
Aeg muutis vilu vaikseks kodu
Ma sõbradele kaebasin
Ja palvetasin kaua kaua
Siis nutes jäädvalt lahkusin
Nüüd üksi randan elu rada
Ei ole sõpra troostijad
Ei ole rinda kelle naja
Võin nutes valu vahenda
Mu rind kui mässav tuule meri
Kui võitleb võimsalt valu vägi
Kus võitleb võimsalt valu vägi
Sääl asub sinu armu hoog
Üks ainus pilk su sini silmast
Üks lahke sõna sinu suust
Mul andis lootust tulevikus
Ma murtsin õisi õie puust
Kord oli aeg et väikses maja
Üks sinisilm mul armsaks sai
Ja tihti mõnel vaiksel tunnil
Ta juures võisin viibida
Kuid saatus omil karmil kätel
Mu õnne õied puruks lõi
Minu noormees viibib kaugel minust
Vist teise neiju rinna naal
Ei või ma vaene hing nii väga
Ei uneski seda motelda
Et noormees kes nii truu oli väga
Võis vale truudust vanduda
Nüüd rõhub mure minu rinda
Ja süda lõhkeb valu käes
Et nii onnetus jäin mina vaene
Ja onnetuks mu vaese rind
Kas mälestad ka kallim seda
Kui hingasid mu rinna naal
Ja ütlesid nii hää ja ilus
On armastuses hingata
Kas mälestad ka kallim seda
Mis ütlesid mul vististe
Kas on see tõsi et sa ja
Mul ütlesid kuid on ju ei

ERA, AK 314, 54/5 (54) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Murdunud süda
Ma nägin uht kaske keda purustand torm
Latv mullasse tungind ja murdunud känd
Ja oksad nii längus puu surmas ju
Ja närtsivad lehed kui looja läheb päev
Ma liblikad nägin kellel purustu tiiv
Loom vaevaga roomas kui korvetas päev
Veel värin tema ihus siis möödas kõik vaev
Tema suri veel enne kui looja läks päev
Üht sõdurid nägin keda tabanud kuul
Tema lamas kui äikesest purustud puu
Veel haava sees veri tall voolamas näis
Ta suri veel enne kui looja läks päev
Ma nägin üht neidu kui taevalik ilm
Tema silmade sära see närtsitas mind
Nüüd upund mu silmist ei ümbrust ma näe
Ei näe enam taevast kui looja läeb päev
Nüüd tühjus mu hinges ja õudne mu tee
Jalg komistab käies ja kustunud arm
Veel hingan ma vaevalt haav niriseb verd
Ei näe enam taevast ei sinavad merd
Nii palju noort elu, ma näha sain
Ma mõtle karm saatus mul liiga on teind
Mu elu mul vaevaks surm lõpeta mind
Oh õnnetu saatus kuis piinad sa mind

ERA, AK 314, 58 (60) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Ei, keegi tea mu südame leina lõhkeid
Ei, keegi uneta ööde sala ohkeid: -
Kui tarretab soontes mull veri
Siis, vaikseks ja valutav rind

ERA, AK 314, 59 (61) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Laul.
Oh noormees mis nii mures
Mis nutad kurvastad
Kas vangimaja müürid
On riisund kallima
Oh noormees mis nii mures
Ära nuta kurvasta
Ei ära närtsind õisi
Ei keegi haljaks tee
Lill õitse lillekene
Paratiisi aia sees
Su kaunis kena jume
Seisatab mu silma ees
Kül mitme teiste hulgast
Mu silm sind ära näeb
Kül mitme saja hulgast
Sa minu omaks jääd
Kõik mõted ei läe täide
Mis meeles mõlguvad
Kõik laevad ei saa randa
Mis merel ujuvad

ERA, AK 314, 60/1 (62) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
Elu.
Elu sa lubasid palju
Pakuda õnne ja hääd
Siis kui veel lapsena lootes
Vastu sirutasin käed
Aga nüüd seni pole
Leidnud ei õnne ega
Tühi ja kole on elu
Karedad kulmad ta käed
Nendega vastu mind võtad
Lapsepõlve unistustes
Tõukad mind tormide kaisu
Päästjaks ei sirgu su käed
Oh mis parast see öö
Oli nii mõnus ja hää
Miks nii lühike ta
Nüüd nii õnnetu ma
Väljal kus laulis üks lind
Rinnal toedut rind
Suule ligines suu
Süda mis ihkad sa veel
Vaikust segas sel ööl
Ainult ööpiku laul
Siiski armastada
Sina ei lubanud mind
Armastasin ma sind
Ju nii palavald
Aga sina minu arm
Vaatad nii palavalt
Altari ees seisid sa
Oma teise armsamaga
Truudust vandusid tal
Rinnal leekival
Kirikus olin ka ma
Mind ei näinudki sa
Seinale toetasin end
Valust lõhkes rind
Pillid mängevad
Pulmad hõiskavad
Mina oma kambre sees
Nutan kummuli maas
Lained jooksevad
Lained veerevad
Unele kutsuvad sind
Valust lõhkeb rind

ERA, AK 314, 62/3 (63) < Rõuge khk., Nursi - K. Abroi < Otto Kikerist (1929) Sisestas Salle Kajak 2002
?ladiemer!
Sääl akugel Kaukasija piiril,
Kus polised metsad ja maad.
?ladiemer see hingab minu rinnal
Teda õrnasti hoitsid minu käed.
Kuu veerand see tõusis mäe servalt
Ja tasasild kahises mets
Ja jõgi see jooksis mäe serval
Ja lainetas segases voos
Ladiina? see enam ja enam
Minu rinnal vajutas end
Kuu paistusel oli nii kena
Et tahtmata tekis üks sund
Kuu oli ju kõrgemal tõusnud
Ladiina? see nutis puu all
Et ennast oli saetta? oli lasknud
Oma lokkisid kiskus kui hull
Siis häkki ta sirgu end ajas
Ja segaseld silmitses mind
Pistoda minu rinda ta suskas
Ja lainetese kukutas end
Kolm päeva siis usari? lained
Üht upunud kaldale tõid
nad matsivad teda harv? viisil
Üht sammast tema kaldale tõid
Sääl kaugel kaukasi piiril
Üht pildigest silmitsen ma
Mina mõtlen miks petsin ma teda
Kes nii palavald armastas mind
Sinu oma mina igavest olen
Nii tasaseld sosistas ta
Sull igalpool kaasa mina tulen
Kas olgugi surres ehk veel.

H I 2, 585 (11) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Imäkõnõ, memmekõnõ,
Tulõ ussõ (välja) kaema
Kas mu minnij meelelinõ
Puja naanõ naljalinõ
Kas um tukkõv turilõ
Paras minu pangõhõlõ (pangidele)
Kas nu mas mii varsa vaavia
Miä mii vars vaiva näk' (nägi)
Miä mii hiir (hobune) hikkõ hiit.
Kui ei olõ tukkõv turilõ
Paras mii pangõhõlõ
Sis mii panõ pää vangus'
Sis mii hiidä lehmälõijas.

H I 2, 586 (12) < Rõuge khk. - G. Raup (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Suu' (Pluval) musta' murõtõn
Silmä' (Pluval) likkõ' leinatõn
Mu iks säädvä ilu sänge
Pandva ilu palaja
Ku mu miis kodõ tulõ
Kaasa kodõ kalõnõssä'
Sis mul iks umma hättä
Üüs saa üles üteldä
Pääväs kagi kõnõlda.

H I 2, 599/600 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis ti näije näiju-kottun,
Kaije kaabu väräjin?
Mis me näije näiju kottun,
Kaije kaabu väräjin.
Kas ta tulli vana varõsõ,
Kaz paari kaarnid.
Rebäse neil rekke köüti,
Haraga neil hakku rak'ki,
Kana neil kaastõ munnõ lõi,
Kassi neil kangaste koije,
Hiire hoije veise.
Nii olli neide luhidze hanna,
Ku mi tilli tiiri (kassi) hanna,
Nii olli neide liua veere,
Ku mi ruuna rohe veere;
Nii olli neide kulbi hanna,
Ku mi musta musti hanna;
Nii um neide tarõ-esi,
Ku mi tarõ tagunõ.

H I 2, 607 (4) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ma tulli parsilt palavalt,
Tõi kottitävve prussakit,
Üts prussak pallol haledast,
Oh jätä minnu ellu,
Ma taha sukku soeta,
Ja oma peret laota.

H I 2, 607 (6) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Setu laul
(noodid)
1. Setu, setu, setu oma siia jõudnu.
2. Pere, pere, perenaisi perra nõudnu.
3. Otske, otske, otske mulle nõrdsukesi.
4. Mina, mina, mina annan kausukesi.
5. Pääle kauba piilikesi.
6. Pill oll' helle pedäjäne.
7. Kannel kummer kadajäne.
8. Susi seije suure settu.
9. Jätis perrä jämme jala.

H I 2, 613 (2) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Soldadiks minnes - laul
Mina meesi mürgi tükki
Mind on tehtud terasest
Rauakangist kasunud
Ei mind puutu Rija püssi
Ega nakka Narva nooli
Tallina Tuura terava
Rija ma rinuli ringuti
Põltsamaa põhjani põliti
Sugu mind soovis soldatiks
Velli mind veeli venelaseks
Panti bauna kandijaks
Halju rau raputajaks
Vene püssi pühkijaks
Rootsi mõga roogijaks
Sõea lippu kandijaks
Vanna piigi piddajakas.

H I 8, 419 (10) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Oodi, oodi ubinat
Oodi, oodi ubinat,
Töölta mäe põhkemit,
Tule-es ooteh ubinat,
Töölta mäe pähkemist,
Tulli orost orikas,
Möri kahr mäe alt.

H I 8, 419 (11) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Noorde meeste manitsus
Oh teie hullu nooremehe,
Toijulda tolo poja,
Küll tie köüt kümme küllä,
Sandit sada tare lävve,
Hobo kulutas kuvve ravva,
Esi sada saapa paari,
Sisgo soa kätte käsilda,
Tutus kätte punselda,
Tule tuul toukas maaha,
Tule vesi vie alla.

H I 8, 419 (12) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
No no nooremehe,
Kikitelgui, kinä poisi,
Mändse muijal nooremehe,
Niigu ninni niidu pääl,
Köütva siidi kübärä pääle,
Korra kao veere pääle
Siin omma sini-lõvva,
Sini-lõvva, aetu-habena,
Käävä hulgah, niigu hundi'.
Kääva summah, niigu soe'.
Täi' haukva habenih,
Kunna' kruuksva undruh.

H I 8, 420 (13) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Piru mõtsa
Ei mie soa Salussehe,
Ei mie kollü Kasaritsa,
Ei mie piidi Pindi valda,
Ei mie hoida Haanihe,
Mie lää pikka pirumõtsa,
Saava meist kinä keldre naase,
Kate mõisa karä naase,
Kolme mõisa kokanaase.

H I 8, 420 (14) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Tirri, tirri tingä löüse
Tirri, tirri, tingä löüse,
Tingaga ma hobese osti,
Hobesega naase võti,
Naasega ma iia elli
Umah sandi sannakeseh
Suure saksa sõideligi
Ilma kõrgi kõndiligi,
Küsüteli, nõvvateli:
Kelles seo rikas Rija liin
Kelles seo kallis kauba liin?
Seo sandi sannakene,
Vaesemehe vaivakene.

H I 8, 420 (15) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Kurest kasvi kulda neiu
Tulli ma üles hummongulta
Lassi poja pondehista,
Usse uvvest rõngõhista
Lossi poja pääva puolta,
Akna ao tulekista,
Kuuli kõo kuuguvat
Tiho laanest laulevat,
Mõsi ma suu, soije pää
Känge ala? omi jala,
Känge pääle päävä jala
Keskehe keriko jala
Lätsi mõtsa minemä,
Mia näi minnehminni
kua kodo tullehnänni,
Näi kure kunnu alta,
Pika seere perve alta,
Näi sika silla alta
Valu varki varbeella
Sis ma kodo joosteh joosi
Joosteh joosi, jaluh käve,
Haari püssa pütü päälta,
Tabu? toosi vaka? päälta
Sis ma mõtsa joosteh joosi
Lassi kure kunnu alt,
Pika seere perve alta
Lasi sika, silla alta.
Valu varki varbeella,
Haari kure kukru pääle
Pika seere piha pääle
Sis ma kodo joosteh joosi
Vei kodo ime kätte
Imäkene, hellaken
Mooma meeli maräkene
Pane aita kasumahe
Vila salve vinnumahe
Kasus sis kurest kulda neiu
Pikast seerest peenü neiu.

H I 8, 420 (16) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Aid saibas mehe arm
Neiukene, noorekene,
Linu hiuse, linnukene,
Elä sa kotoh kuus suvve,
Vele man viis suvve,
Süä iloh, ese leiba,
Karatehna vele kakku,
Hüä om iks e??e leib,
Paremb vele kaara kakk
Kui mehe rüä leib,
Aid saibas mehe arm,
Rusik mehe rüa leib,
Jalki ma ütle tõista värni,
Hobo kotsilde kõnela,
Ubinas mo otsitigi,
Tamme tõhvar tahetigi,
Sai ma uhmres usse ette,
Taropakus tare ette.

H I 8, 421 (17) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Muri Mari Madaleena
Marikene, Mannikene,
Leenakene tõstikene,
Kos sa olli ku ma otse,
Kos sa hulge, ku ma hõigi?
Olli ma suohna soka all
Laaneh, laja lehe all,
Sääl ma seije sitikitta
Maaha vaale vavvarnitta
Ligi maada maasikitta
Murri maha mustikitta
Tõi kodo tomingitta,
Uma papa pallehela,
Uma memme melütela.
Marikne, Mannikene,
Anger-prisk ja peenikene,
Milles sa mullu' mulle tule-es
Kolmahaava ku ma kose,
Oles omal' maja tennü,
Maja tennü hani munest,
Kambre tennü kana munest,
Paari pandnu pardsi munest,
Paja tennü pääso munest,
Paja-raami rästa munest,
Koputanud kulda põrmandu,
Alt liitnu linatsega,
Päält katnu kaleviga
Sisse säädnü siidi-sängü,
Uvve naase uinutella,
Kalli naase kaisutella,
Magama su soijul saatnu,
Üles kutsnu kulatskile
Suu mõsknu silmä-veega
Sõrmõ laknu lainehila.
Marikene, Madaleenakene,
Kahjo tunne tuost kotekeske
Pahandust paarihna,
Mõrro tuost mõlemba.

H I 8, 421 (18) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Ei ma siidi sija jää
Ei ma siidi sija jää,
Ei ma siidi sinnä lää,
Ei ma kallev, sinnä kallu,
Ei verrev sinnä veerü,
Noile valla vargile,
Rüä kuhä röövijile,
Tüöd sääl tetas vastupäidi
Pini haukva persüpäidi
Latse ikva ilotohe,
Naase ikva kärehehe,
ma iks siidi sinnä saa,
Ma kallev sinnä kallu,
Ma verrev sinnä veerü,
Koh omma valge radsakoti,
Linekidse leevä koti.

H I 8, 421 (19) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Oles iks umma näta saassi
Oles ika umma nätä saassi,
Umma kallist kaija saassi,
Lääsi läbi lätse järve,
Tulessi läbi tulitse mõtsa,
Uma om mull kavvetah,
Vije-soa versta takah,
Tuhanda tulbu takah,
Ei ma tija terves,
Ei ma kuule kuolus,
Tija-ij tervist lähäta,
Mõista-ij anda armusõnnu,
Jõvva-ij kiviga visata,
Jõvva-ij sõuda sõmerile
Kivi peijo pudenes,
Sõmmer sõrmile lagones.
Mitu puu puhmakeist,
Mitu haläst hainakeist,
Nuo tälle tervüst viigu,
Nuo anku armusõnnu.

H I 8, 422 (20) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Joodiku naise-põlv
Jummal iks hoitku toda neiu,
Jummal kaitsku toda kapo?,
Kiä naks johtu joodikule
Sai joodike joossa,
Vei kõrtsi naase kõrike,
Liina naase linike,
Kabokohe koputa,
Kõrik kõrdsist kõneli,
Linik liinast libisi,
Kaputa kaipsi kabakust,
Vesi juvvas sul viina iest,
Liha süvvas leeva iest,
Veri vägus väidse pääl,
Liha livvah libisi.

H I 8, 422 (21) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Meile tule meeste tsõdse
Meile tule meeste tsõdse,
Meeste tsõdse, naiste nado,
Ummi poissa umane,
Veerüs vihku käändemä,
Kallev kokko kandemä.

H I 8, 422 (22) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Koh mu uma olenessa?
Jummal tied, Jumalakene,
Mari tied, madalakene,
Koh mu uma olenessa
Käbu küpär köünessa,
Ehk om uma imä üsah,
Käändles imä kässi pääl,
Riidles imä vinna man.

H I 8, 423 (28) < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Sandra < Jaan Hussar, 36 a. (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis mu süüd?
Velekene, noorekene,
Kavvest kaetu kosilane,
Ammust arvat armukene,
Milles sa põlli, sini-põlle,
Mille loidi, lina-hiusta,
Mõtli sa mu pal'lo pussuvata,
Rajast haisu laskevata,
Ega ma iks pal'lo pussu-us,
Ega lajalt haisu lase-es,
Pusse üte punga-täuve,
Lassi latse hällü-tävve.

H I 9, 51 (39) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Muru pääle murõtama,
Kes mul rüppü linnati?
Zirk mul rüppü linnati,
Sinisiiba zirkukõnõ
Vahajalga varbolanõ.
Mis sa ikõt ilma ehtit
Rõõgitsate rõõmu rõivit?
Ei ma imõ ilma ehtit
Rõõsitse ei rõõmu rõivit
Ma iks ikkõ umma emme
Umma emme, umma esse
Umma kallist kasvatajät.
Hauda läts mi hammotekij
Liina läts mu linatekij
Tule õks üles emmekõnõ
Karga kallis kasvataja!
Ei või minnä tütrekene,
Karata ei kallikõnõ!
Mul um pääl jo pähna võsu
Rindu pääl um ristik haina,
Jalutsin jo jae lehe.
Mul om lipõ litvvakun
Lämmi vesi länikun
Külm vesi kühäran
Mõsä manta ma haiso
Kässi manta kääpa haiso!
Ei või minnä tütrekõnõ,
Karata ei kallikõnõ!
Mul um pääl jo pähnävõsu,
Rindu pääl um ristikhaina,
Jalutsin jo jäe lehe;
Kääbas rassõ kässi pääl,
Rist um rassõ rindu pääl!

H I 9, 51 (40) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Peremiis õks piäsi peret
Perenaene põllas peret.
Küll ma tiijä orä ellu
Ora elu, valsõ vaeva,
Ori maka orrõ pääl
Palgaline parrõ pääl
Küünar vett oll' küle all
Läse vett oll' sälä all
Jala kinni kikkani
Sala hänne hämõräni.

H I 9, 51 (41) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Joba tulõ piirand
Joba võõrüs verevaling
Tulõ tulda lüvvhen jo
Kibõnõda keernito elohn
Tuli pilgus piitse otsahn
Veri väärus vääsä (kesu) otsahn
Liha süvvas leivä iista
Veri juvvas viina iista!
Jumal sundgu suure herrä
Palutagu paksu säksa,
Kää pand kurä kubijä
Varga valla valitsõjas.
Ega riide riisutat
Ega puulpääv poostitat
Sõlõ rinnast riisutasõ
Helme kaalast kakutasõ
Kää aij valla vardahe
Pessis valla põrguhe!

H I 9, 52 (42) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Läämi kodo kullõlatsu
Peenre alta peläten,
Kotun kurä perenaese
Kirre-karre peremehe
Panva piitsal pingi pääle
Havvu tõlli halapuid,
Tõie mõtsast toomipuid.
Kurg no ütel: tulõ kodo,
Mõttus ütel: maka mõtsahn.
Kas no kuulda kurõ sõnna
Või ka mõista mõtuslaulu?
Parem no mõista mõtusõ laulu
Kurõ võtku kulbikandja
Pitsitagu piimä andja
Litsku leivä lõikaja
Kägistagu kätte andja.

H I 9, 52 (43) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Joha tulõ suuri sööja
Suuri süüja, suuri jooje
Poolõ pätsi polärdaje
Nelä kiru? neelataje
Inne päiva pätsi sei
Inne ako aho tävve.

H I 9, 52 (44) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulõ üles hummukulta,
Inne varravalguhõta,
Mõsõ suu, sui pää,
Kängi jala, käpe jala:
Pääle kängi pääva jala,
Ala kängi ao jala.
Võta nüssik nüssä lehmä,
Saada kari kavvõdahõ,
Ligi liina lepistühe,
Taga Tartu tammistuhe
Tii, tii, tiigi poolõ,
Aja jälle järve poolõ.

H I 9, 52 (45) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Sopu, sopu soonõ pääle
Keväjätse kindsu pääle
Valu varõsõlä
Halu harakalõ
Mustalõ zirgulõ muu tõbi
Aitüma ahjo kütjale
Vii tuujalõ, viha handjalõ
Sanna kütjalõ, lõunu hiitääle.

H I 9, 755 (100) < Rõuge khk., Sänna v. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Imäl ol' pal'lu tüteriida
Pal'lu põllõ pidäjida
Tul' õks üt's võt üte,
Tul' tõõnõ - võt' tõõsõ
Tul' kolmas - kobist' perä.
Imä jäi tühäs tüterist,
Puhtas põllõ pidajist.

H I 9, 755 (101) < Rõuge khk., Sänna v. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Saaja' õks saava' mie' saarõl,
Pulma' mii poolõ pääl.
Saa, saa saaju kaija',
Saa kaija' kaasikit,
Val'git vaka naisi,
Kirivit kirstuimändit.

H II 32, 225 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Velekene armakane, Sulle tahtu, ni jalga kumarta, auuli mari maha hitä
Süü ütle õks suure su pääle, Paha meele parhilla, Sinna ütli õks ma umas üläs.
Kai õks sinno umas kaasas, Mille tulõ õs sa kodo kosjulle? Velile viinoga hälle hämäräl.
Kos olõ õs mamakõ vaatõh vai olõ õs malis lepäteh
Velakene mu armakane Sulle õks ma kosti kurä sõna, Ütli üli ilotohe
Ull ütli ma sõna ilotohe, Nii õks ma küünü küsüma, Neid õks ma nõse nõudema.
Kas olõ-õs õks sul uma võtmine, kullal olõõs uma kosimine.
Üle ol sul oks oie oidmine, Oja võt nu õks är vet osa perast, Oja võt nu vii õks umatses
Kao võt nu õks maa vii kallis, Sis saanu ma õks iää ihatule Kaasa saana ma õks põlve kaetule
Sulle õks ma hamme umbli, Sulle õks ma käüse kirodi, Nu sa õks mul pini kirä pitäi
Krants sa õks kirä kanitseia. - Määnest naasi sa õks pilgü pelgäma,
Kas olõ õs õks ma illos hiusselle Vallus olõ-õs ma kardavangõlõ,
Neio saanu õks ma lill linige, Vallus saanu õks ma valgäpää, Velekene õks armakene
Velekene kallikene, Võtat sa õks hiust ilosampa, võtat sa õks verd valusampa
Sa ai õks sul tüüle ülembät, Märgule märksambad, Kõõ õks ma kerigu kirodi
Kõõ oleva alasti - Seo õks ma kuuli üle kolga, Ülti sa õks neiod naardvad,
Kotoh lõpe, es sa õks süvva sümaigu, Pitä tõpe es sa pereh vaatkad,
Panni sa õks pühu pöövändüse, Leeva panni sa õks kandsu karmanihe.
Lätsi õks kolka kurotama, Hott naari sa minno neiokaist.
Jalah olli sul jakatu kapuda, Pääl olli sul pääditse saapa
Nuuri olli sul küläst küsütü, Tõõsõst talost tahetu.
Suu õks sul pirda kisk, Lagi pää lõmma lohk, Suust tul õks sul tule lõhna
Miä sai õks sul abi naardmast, Saavad ülti hot sandile mahele,
Ku nakkad sa õks naist võtma Ubanakad suud otsma.
Mõsja üldä, äi muud mõistvad, Kulla muud kudavad, Üldäs õks tiä kotõ kudavad
Mässokid sul mähkväd, Soola suurma koräda, Paaväe pallelda,
Sis sullõ õks sa sandi tütar Kodo võtad õks pooliste miniä.

H II 32, 226/7 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Velekane sa armakane, Nii õks ma küünü küsüma, Kohe minna
õks mul inne kutsma, Saja minna õks mul sõnna saatma
Kos minnä mul ilma vai kalmu, Ilmuh ummõ õks hot hõimu inämb
Kalmuh umma mul hõimu kallimba, Siäl um õks mul esä helläkane
Kalmuh kats vanempad, Tuu mullõ õks sa hiira ehtelle
Kiä olõ, õi viil iih olnu, Kuu päivä kohki käünü.
Miä sei õks haino taivast, Jõi õks vet vikahtkaarist.
Pääle pane sa õks rauadse ratta, Ja vasitse vankri
Ette pane sa õks isitse kullatse, Sis lää õks ma kuulu kutsma
Sõmerahe sõnna viima, Vellekane armakane
Võta sa õks kirves kätte, Ollev üldas õks siäl petäi pähütsih
Um õks siäl jallai jalotsih Haava havva veere pääl
Aa õks jäl kodo mino imä Kallas õks kats vanemad
Velekane sa armakane Ke ela ma uma kirstu mano
Säält võta õks ma liiva linikid võta õks mo kalmu kaputid
Liiva tii ma tii linikitse Kalmul tii õks ma tii kaputsidse
Siis pelgä äi ma jälgi jäävad Pelgä äi ma samma saavad
Agu tohe ei õks niä kodo tulla agu õks pelgäse külä pinne
Varjava valla kutsikit Sis pane õks kinni külä pini
Valla pane õks ma harvi hahilihe Velekane tuud õks vai pelgü pelgäse
Um õks vaivanu maa hõng Um õks ka ligi liiva hõng
Kaala õks mann kalmu hõng Üte tii õks ma lipõ livvakohe
Lämmä vii länikohe Üte tii õks ma lipõ linnekatsi
Tõõse õks ma marä maasikatse Kolmada kuremaräst
Sis mõse mant maa hõngu Kaala mant kalmu hõngu
Velekane armakane Siis pane sa liud laua pääle
Siis nä luits livva veere pääle Liisnä lõika leeva likukäne
Liisnä pane pikri paea pääle Kõik um õks veel hõine näläh
Kõik um õks mul sugu sorehõhe Ole õi õks mul katte umast
Ütte olõ õi õks immä helläkaist Kabul olõ õi katte vanemad
Agu lindase õks niä livva veere pääle Tulõ õks pikri perä pääle
Kodo tiä õks linas liblikah Kodo tiä õks kää kärbläseh
Miä um õks tuvi tulba otsah Haugas tare harä pääl
Tuu um õks mino imäkane Kabu um õks kats vanembad
Agu õks tiä kaes kaartest Vai õks vaht varjo alt
Toonilasõ, õi õks täl kodo tulla Kalmulasõ, õi täl kodo tulla
Näi õks ma pääva nõsevad Aoo veere ootvad
Uma mõtli ma inne tulevad Sis läts õks tiä mari magama
Osja läts tiä ani vuutille Kümme ik tiä vetä küle ala
Säitse ik tiä vetä sälä ala Viländ sanu õks ärr hobesta juurta
Viländ varsa valitsella

H II 32, 227/8 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kual õks kõrda sõtta minna Kual õks kõrda kodo jäiä
Sõsaril õks kõrda sõtta minnä Vellal kõrda kodo jäiä
Kiä tõii õks kirä poea pääle Zirgu tõi õks kirä paea pääle
Lasi kirä lavva pääle Sõsar laits õks aita ehtma
Päälikohe päätmä Vello lävele lähüsi
Siis õks küündü küsüma Kas um õks süänd sisse lüä
Um õks kas julgu vere jua Um õks sul pääd pää rako
Neio õks jäll lausi meelästäni Velekane õks noorekane
Olä õi õks mul süänd sisse lüä Olõ õi õks mul julgu verda jua
Velekõista noorekõista Vele läts äitä ehtmä
Päälikohe päätmä Esä õks sugõ suurta ???
Inämb ol õks siseh ikusid ku õks tuu vehmre voolimi
Vello õks voole vehmerit Inämb ol õks siseh ikusid
Ku õks tuu vehmre voolimist Imä õks kudi kulda kangast
Inämb ol õks siseh ikusid Ku õks tu kanga langa langakeisi
Sõsar õks kudi sõrmikindid Inamb ol õks siseh ikusid
Ku õks tu kinda silmakeisi Vasitsil õks tiä kudi varbil
Nakas õks velle veerümä Kõik õks na saati saatma
Ärä õks küündü küsimä Kunas mii õks sinno kodo ooda
Kodo ooda tarre taha Vello õks lausi meelästäni
Sis tii õks minno kodo uutkõ kun õks vares valgõs lät
Kaarneh luiga karvalisis Ku õks kivist niidsi kasut
Kun õks paiast villo püäd Ku tulõ oja usse ala
Läte tare läve ala Sis inäb õks minno kodo uutkui
Sis õks kun hinge hukatas, vaga veri vaivatas
Liha õks lipsa lõigatas Vere tuupi mõõdetas
Sõta õks veerü noore vello ku nakat õks kodo tulema
Sõah õks pilli puhkema Puhu õks sõa sõrmulist
Nakas õks kodo tulema Ai õks hobese morole
Ai paadi paja ala Kiä läts õks usse tundema
Esä läts usse tuudema Sai tarre saatma
Ega õks imä poiga tunne es Sõsar läts usse tundema
Sõsar tundse sõrm kindist Kuts õks tarre uma vello
Vello õks lausi meelästani Sõrme õks suitsi sulanu
Kala jäänü jalusihe neiu õks lausi meelästäni
Tulõ õks tarre noori vello Sõrme suitsist sulatelle
Võta õks ma jala jalutsist Tulli õks tarre noori vello
Sõrme suitsist sulatõlli Võt õks jala jalutsist.

H II 32, 233 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kirp hüppäs aknõst vallä
Läts võõrid pallõma:
"Kulla võõra, arma võõra -
Tulgõ tänä meile!
Meil om tänä Roodsi tants,
Kattõ kanamuna tants.
Eeslavvan esi söök,
Taga lavvan ta' söök,
Vahetõpääl um vasiga praat."
Kõik olli pulma kutsudu,
Auu pääle arvadu,
Kubijas jäije kutsmalda.
Kubija jao hoieti,
Kubija jao jäteti;
Mis tallõ jaos hoijeti,
Mis tallõ jaos jäteti?
Luttika luu, kirbu kunid,
Täi tähtsa silmukese.

H II 32, 234 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Meile võõra tulõva,
Meile saava saapa-seere.
Minkas mi võõraid vasta võtt,
Saapa-siiri ära saada?
Lazõ kaegõ kanamunnõ,
Pingi alt pini-munnõ,
Rohe alt ruuna-munnõ!

H II 32, 234/5 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ma ei olõ peris pulmaline:
Ma olõ lipu-lapuline.
Antkõ mullõ harvastõ juua,
Katõ, kolmõ korra taadõ -
Mitmõ lipu-lapu taadõ!
Ei viisi kaasiga karada,
Velle sõsara veerütellä,
Kaasikil naba karanu,
Viit vassa vinünü.
Linik ei saa liikumalda,
Hüü ei saa viirümäldä,
Raisa paar ei rapumalda.
Kaasikil umma suurõ seere,
Suurõ seere, rassõ raja;
Tuugõ siipi siiri võido,
Rasva tuugõ rakju võida!
Hiitke siijä Riija raha,
Hiitke siijä Roodsi raha!
Iila mi veli Riijast tulli,
Täämbä pässi Pärnäst.
Ära pilkgu pini-poigõ,
Ära kakku kassi-poigõ!
Seo um sandi sannaraha,
Kappa-Liisu käeraha;
Seomi lasõ lavva ala,
Seomi pilla pingi ala! (puudub ehk veel lõpp?)

H II 32, 235/6 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Näüdö päiva, selledä päivä,
Tiij ilma teräväs,
Vala ilma vasizõs,
Kullazõn koplin, karrazõn kausin!
Vihmakõnõ, vellekene,
Lasõ mull kuivalt kodu minnä,
Taheõlt umma tarrõ!
Mull ei ole kotu konnõgi:
Mõtsan kuusõ all um kodu
Kui mina lähä tarrõ,
Säs mullõ lüvvas tapizõgo,
Kui mina läha kota,
Sõs mullõ lüvväs kulbiga.
Tarõiin umma targa naasõ,
Koan umma kurja naasõ.

H II 32, 236 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
(Kubijale)
Kis na' uhkõ ollõnõssa,
Ilma kõrgi kõndinessa?
Käsi puusan, täi pungan,
Kirp hüppäs kübärän.
Istõ maha pindre pääle,
Ols õks täije vammuskist.
Mea um sorrõ?, tu pist suuh-hõ,
Mea um peenü, pilläs mõtsa.

H II 32, 236/7 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaegõ naid Roosa nuuri mihi,
Ku na kävä kerikuhe,
Astusõ altrihe:
Viisu perän viit süldä,
Kabla perän katzõt süldä;
Jalä all niu ahuluvva,
Pää otsan pähnä-võsu;
Kiil suur niu kerigu uss,
Hamba suun niu viru-värja.

H II 32, 237 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis mul abi laulõmast,
Uma (oma) keele pessemäst!?
Ei anda olut huuli pääle,
Kesvä liimi (leeme) keele pääle.
Meil umma kukrun kuusõ-nõgla,
Kaalan umma kadaja nõgla.
Meil kurgu korisõsõ,
Meil hääle härisäse.

H II 32, 237 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mille poisi meid põlgi,
Noorõheme meid naari?
Selle poisi meid põlgi,
Noorõmehe meid naari:
Es olõ rinnan suurt sõlgõ,
Lõvva all lakjus lehti.
Kui mi vii Riiga "ristik" lehmä (l. nimi),
Pärnäde pääväs lehmä,
Säält tuu mi rinda suurõ sõlõ,
Lõvva ala laja lehe.

H II 32, 238 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Vot kus jooskva poisi silmä,
Nigu hullu hundi silmä.
Sai naist sealt maalt,
Pruudi seo poolõ päält.
Lävi käüt õks kümme küllä,
Sandit sada tarõläppe.
Aat õks hiiru hiile,
Varsakõsõ vattulõ
Kooni saa naanõ naidõtus
Tuu õks Nursist neijo kodu,
Vanast Nursist Vahi Kreeda,
Kell' um neli nuku all,
Höörinui hõlsti all.

H II 32, 238 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Lätsi ma sängü säädemä,
Lina, patju pessemä;
Panni viirde veri-väidse,
Külle ala künni-raua.
Tulli vasta pedäjä mõts:
Ossa (oh sa) ulli noori näiju -
Tuldas minnu raguma,
Nättäs sinnu, nättäs minnu,
Nättäs meid mõlõmbid:
Olõt sa hukkan, olõ ma hukkan, -
Olõmi hukkan mõlõmba.

H II 32, 239 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Nuurmiis suikõ suu (soo) veeren,
Lammuskalli laane veeren
Esnu viisi küttüst kündä,
Adra ai, katsi kaij.
Ku nuks veidü vihma sattõ,
Kasinallõ kastõt sattõ,
Sõs vedi peiju virussallõ,
Astõ ahu peräle:
Sääl nu lugi lutikid,
Arvas ahu-ritsikid.

H II 32, 239 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mari, kulda, anna harja!
Ma lähä hummõn peijulõ.
Peie es taha mullõ tulla,
Poig läts taalõ (?) targalõ.
Sõitsin üle Soome silla,
Soomõ silda sopsatu,
Alumist palki präksatu.
Sinnä pööri püssä otsa (püss - vankri rata otsas, seespool),
Sinnä murri mõõga otsa,
Sinnä kaodi kulda krooni,
Sinnä vaodi vaski krooni.
Sääl ma otsõ urvikulla,
Sääl ma käve käppikulla.

H II 32, 240 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Eelekene, veelekene,
Ku sa nakkat naista võtma,
Ära sa otsu uhkid,
Ära sa vahtju valgid!
Valgõ vahis varju (varna) pääle,
Vahis valgide kässi pääle.
Võta naanõ mustakõnõ!
Musta mõistab tööde tettä,
Teeb esi, tõhutab tõisi.
Võta vallast vaesid latsi,
Otsast orja järelitsi!

H II 32, 240 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis viga mu vellele tulla,
Mu vellel verevä t...rä,
Kurõmunasõ kotiku:
Küünüse maha kükkätud,
Üle aija hüppäten.
Mu vellel viisi aita -
Ütten pütün püüg-jahu,
Tõisen vaadin vaasa jahu,
Kolmadan aidan kuivadu kala,
Nellädän aidan hällüs härä liha,
Viiedän aidan zilgus sealiha.

H II 32, 241/2 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui nu olli esä kottun,
Kasvi esä kaldõn;
Sõs sei linaluist leevakeist,
Kanebiluist karaskit.
Sõsgi palõ paremb olli,
Veri muist verevämb.
Palõ õks mull Riiga paist,
Varju (varna?) Võndu valuhõlli.
Kui ma saije peiju kodu,
Sõs sei leiba selgehet,
Salvi saijaarulist. -
Suu oll suu (soo) aruline,
Palõ palu karvaline:
Suu mul musta murõtõn,
Silmä likkõ leinatõn.
Kon ma istõ, sääl ma ikki,
Kon ma nässi, sääl ma nõrõdi.
Sinna õks tegüsi tiigikene,
Kasvi kala järvekene;
Külä hobõstõ oijuta,
Valla varsu valida.
Kui maolli esä kottun,
Olli ma uppin ussõ-minneij,
Tammõ-tõhva tarrõ-tulõij.
Kui maõks saijõ peiju kodu,
Olli ma uhmõr (keeter) ussõ-minneij,
Tarupak (Bienenstonk) tarrõ-tullõij:
Kuulõ õks kulla peiju esä:
Hiidä ette, hirre ette,
Panõ ette, palgi ette!
Kätte anna nuija naudõrmannij?
All õks paindu palki parrõ,
Katski murdu hirre, parrõ,
Nõrku nuijanõudõrmannij.

H II 32, 242/3 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ikkõ, ikkõ nuuri-miisi,
Sääl sõan saistõõnna!
Hirnu, hirnu hiirhoppõn,
Siin tallin lahtrin!
Vii mo esäle sõnumid!
Lasõ müüä uma hoppõn,
Lasõ õks minno ussõ osta!
Esa õks möije hobõsõ ära,
Es jovva minnu ussõ osta.
Vii mu sõsarallõ sõnumid:
Lasõ müüä uma kirst!
Sõsar õks möije kirstu ärä,
Es joud minnu ussõ usta.
Vii mo pruudile sõnumid:
Lasõ õks müüa kulda kruuni,
Lasõ õks minnu ussõ osta!
Pruut õks möijekrooni ära,
Jousõ minnu ussõ osta.

H II 32, 243/4 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Miis, kis naasõ olli võtnu,
Laulatamast kodu tõtnu
Rõõmsast uma pruudiga.
Peigmiis, pruut ja pruudi ilma,
Nink kiik pulmarahvas ka
Rõõmsast pittu pidivä.
Kallist süüki ette kanti,
Kiige parembat sääl anti;
Poolõni üüni tantsiti.
Viimäte, kui aig jo tulli,
Et jo peijul minnä olli:
Pruudi hõlma magama,
Eesmäst armu tabama.

H II 32, 244 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Üttel kubijal kolm tüttärd,
Kõik kolm üttesugusõ:
Üts oll' prisk ja peenükene,
Tõõnõ jämme ja lühükene,
Kolmas must kui kurivaim.
Pikk ja peenükene keisrille,
Jämme ja lühükene sulasõllõ,
Must saije kuratillõ.

H II 32, 244/5 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ai! müüdä läts armas peig
Linalehte laugiga
Pisupaadi ruunaga.
Joosi järgi, karksi tõlda,
istõ siidi tooli pääle.
Peenü lang jäi pooli pääle,
Jalaraud jäi kasti pääle.
Oh mu armas armukõnõ,
Kiigi kallimb rõõmukene:
Mis sa minnu ära põlksi,
Ilma süütä maha jätti?
Kas ma sullõ suud õs anna,
Vai ma sinnu hõlma es võtta?

H II 32, 245/6 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Iillukõnõ tütruk mina olõ,
Peenükeist langa mina ketra,
Kulda kleiti mina kanna,
Tuhat tohtrit um mull takkan.
Ei ma lähä Jaanilõ,
Jaanil jala kõvõra.
Ei ma lähä Tuumalõ,
Tuumal umma trumpi huulõ.
Ma õks lähä Antsulõ,
Andsust saa õks ammat-miis,
Luuja loogo kirjutaja.
Os mu taadõ ette tiidnü,
Ette mõistnu arvada,
Et ma kurjalõ kositi,
Vihasõlõ viina juudi:
Olli ma kotun kuusi suvvõ,
Viitnü viisi ajastakku;
Hoitnu velle hobõsid,
Kaitsnu velle kanassid
Tuhat hobõst tulba küllen.
Selle meil muru muttanõ,
Tarõesi tahmanõ:
Pääväl käävä viie viina,
Nädälil kuuõ kosja.

H II 32, 246 (21) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ho ho ho, hoijoijo,
Mullõ tulli kosilasõ
Kuuõkümne hobõsõga!
Hohoho, hoijoijo!
Egal kuule kirivä,
Egal viiel verevä!
Hohoho, hoijoijo!
Egal kuuõl korgõ küppär,
Egal viiel verrev küppär.
Hohoho, hoi joi jo!

H II 32, 246/7 (22) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõida sinnä sõnnikõnõ,
Vala sinnä varsakõnõ,
Kon tulõva vasta varsakõsõ,
Kon tulõva vasta kulladsõ huunõ,
Hõbõhõtsõ aia vitsa jne. (on ehk juba saadetud)

H II 32, 247 (23) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Lätsi mii lävi längädä varigu,
Sääl oll' kallu kullatsid,
Hõbõõtsõ lutsukõsõ.
Võtkõ võrku vanä mehe,
Võtkõ nuuta noorõ mehe!
Siist saa kallu kullatsid,
Hõbõõtsi lutsukõisi:
Kubijiide kurguvõida,
Kilderiide keele võida,
Sõs and aigu atra köütä,
Vannu vangõrdõ paranda.

H II 32, 247 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ai Leenukõnõ, kus sa olli,
Noorõkõnõ, kumma otsõ?
Suurõn-suun sohka all,
Laanõn laja lehe all;
Sääl ma seijo sittikiid,
Sääl ma murri murakiid,
Sääl ma hõõri hõrakiid.
Kodu tõijõ kotti täüe:
Uma pappa pallõldä,
Uma memme meelütä.

H II 32, 248 (25) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k. - Jakob Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis sa laulat laanõ kadõ,
Veerütellet viru madõ?
Nisa sul niidsile nõgludu,
Perse paigat paklile.
Mis sa laulad sinine?
Lass laulda mul vereväl.
Sinu suusta sitta kuuku (kogugu),
Keeleotsast kitse kust.
Minu suusta kulda kuuku,
Keeleotsast killingid.
Tu tulku mukka juttõlõ.
Kõntku mukka kõnnilõ,
Keä mõist tuhast tuudi tettä,
Linaluista leevä kutsä.
Ma touka tuha tooberille,
Litsu lippõ länikullõ,
Kasta rasva katlallõ,
Ma lüü tuhat vasta tulpa,
Sada tükkü vasta saina.

H II 32, 271/2 (25) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mina imä ütsik nainõ
Lätsi mõtsa põimõma
Kaara villä (vilja) kasima
Rüppün rükkä lõigatõn
Kaalan kaara põimõõn
Panni ma hällü palu pääle
Keegu kesvä veere pääle
Panni ma pardsi hällütämä
Suvilinnu kiigutama
Pars mul oppas pallu sõnnu
Suvilind liijalt laulu
Kuuguku kulla käokõnõ
Laula laanõ linnukõnõ
Kägu kuuki kuusistun
Pihu lauli pedästün
Astu kägu kätte saanu
Os tu pihu peiju tullu
Käost os saanu käteräti
Pihust saanu piimäräti
Vellele vereräti
Sõsaralõ sõiraräti

H II 32, 272 (26) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõitsin üle Soomõ silla
Soomõ silda sopsatu
Alumine palki praksati
Sinnä kattõ kardanõ küppär
5. Sinnä vaivu vaskinõ sõrmus
Sääl ma otsõ uppikilla
Küürütelli kübäräldä
Lätsi ma Peiku kosjullõ
Peigu kubijal kolm tüttärd:
10. Üts um alastõ ahu pääl,
Tõõnõ um pallias (paljas) paku pääl
Üts um laisko, tõõnõ läskä,
Kolmas kurja söämega.

H II 32, 272/3 (27) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Keä küll naas õks näijusid
Toolõ tulgu Tuha-Marõt
Saagu sada meelepaha!
Hoppõn koolgu,
Lehmä lõpku!
Keä küll kit õks näijusid
Auustas õks hanikõisi,
Toolõ tulgu tuha lammast,
Saagu sada sarvilist!
Via ma anna naarijallõ,
Kingi keelepessijälle,
Pütü tulda, tõõsõ tõrva,
Kolmanda kuumi hütsi.
Tu ma anna naarijallõ,
Kingi keelepessijälle.

H II 32, 273/4 (28) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõie (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kärt tek käkku käredäste,
Mari vali vorsti vägeväste
Kärt vei käkku keldrelle,
Vorsti aida päälinummõ.
Tlli küläst Riimisilmä
Tu sei käkku keldrist
Vorsti aida päälikust
"Veli Joosõp ti? vitsa!"
Veli tõij köüstä 10 süld,
Sõs sa kassi karista
Kass läts alla kaivupoolõ,
Viskas handa aida poolõ
Kassi, kassi! Kurja kassi!

H II 32, 274 (29) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mu veli käve kerikun,
Juusk egan juttussõn
Näiju hinnäst näütälli
Kusihanda kohrutalli
Saisti üles saiballõ,
Käänd üles kärbikullõ
Os tu peiju mullõ saanu
Uppin mullõ unõtanu
Mu veli noorõkõnõ
Noorõkõnõ, nõrgakõnõ
Nigu uibu ossakõnõ
Vislapuinõ vitsakõnõ
Uibun küll uppin verrev
Mii veli viil verevämb

H II 32, 274/5 (30) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tennäke tij mi velle,
Auustagõ armast velle,
Keä pidi pikkä hoolõ,
Keä kand kangõ hoolõ.
Keä pand latsõ laulõma
Poisi pilli puhkuma
Mij vellel kolm aita
Ütten hällüs härä liha
Tõõsõn silgus sea-liha
Kolmandan kuivadu kala
Härbali põrmand ljüüde pappõrist
Ussõ iin kuunõ kirja
Aknõ niu aotähe

H II 32, 275 (31) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Zihi zihi vellekene
Mis sa anni uma Annõ!
Paremb kaksanu tarõ kattus
Haardnu tarõ hari tühäs
Tühäs jäi sa umast tütrest
Lagõõs umast latsõst
Tuhä mii lätsi, tükkü saijõ
Ao (aja) viidi, asä saijõ
Mi sa (mis sa) anni uma Annõ!
Ei meie puu (puudu) pudru terä (terasid)
Ei ka lõppõ leevä terä
Meil umma salvõn saija jahu
Meil umma püttün püügi jahu
Kolman kuivadu kala

H II 32, 276 (32) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Selle herra meil ilusa
Säksä latsõ sammatisõ
Et nu valda vaivatas
Peris valda piinatas
Säksä latsõ, padakunna
Käävä vilu siin ja sääl
Aijä, äijä ärräkene
Keegu, keegu kinderille (general)
Seost saa vallavalitsoja
Kihelkonna kirutaja
Peris valla piinaja

H II 32, 276 (33) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kauõn ummamo umatsõ
Maa takan meelimarja
Sa ei kuul tedä kuulda
Nädälil teda nättä
Olõs õks sirk sõna toonu!
Ei nu kuulõ, kas um koolu,
Ei ka tiijä, kas um terve!
Os õks sisas sõna toonu,
Varõs mullõ vaagatanu!
Ei ma nu tiijä, ei ka mõista.
Zirgu keelist kibõnat
Kuu telle (temale) kuhja loogu,
Agu telle haina loogu!
Päiv pääd otsa pangu!

H II 32, 277 (34) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mull' sai minnij meeleni,
Poja neenõ poolõline.
Kui olõi (olõ ei) minnij meeleline,
Poja naanõ poolõline,
Sõs vii vällä värte taadõ:
Lasõ teele kõiv kõtu pääle,
Vaab hannaroodsu pääle,
Kivi kindre soonõ pääle,
Kattaij kaalõ-luu pääle
Haab küsse timält hamõt
Kivi küsse kindid,
Paij küsse palajat,
Lep küsse linikät.

H II 32, 277/8 (35) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mul oll verrev vellenaanõ,
Leppä pakust lellänaanõ:
Käsk mul tulõn keerutelle,
Tulõvahel vallatada.
Imäkene, hellekene,
Tiij mullõ tinanõ hamõ!
Imäkene, arumkõnõ!
Vala mullõ vaski pallõ-puul
Hää um mul tullõ minnä,
Tulõ kesken keeritälle,
Tulõ vahel vallatada.

H II 32, 278/9 (36) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mul' sai kuri kodupaik,
Ikkuline elumaja
Luhits mul liuda ligunas,
Palo suugõ paisunõs.
Nu ma istu ikutarõn,
Istu ikku laua man.
Ikupikeri jo peon,
Ikukanni laua pääl.
Os ma ollu esäkottun,
Tiinnü esä teopäivi,
aanu esä abipäivi!
Oh mu hiustõ, hellekeist,
Keö oll sarnõ sugimalda,
Lauhkõ ilma laabimalda!
Vihm mõsk, tuul sugõ,
Mõtsa ladva lauhkõs leij.
Nu sai vanik vaiva ala,
Helli hius hirre ala.
Ilma ohjelda habõnõ,
Valimalda varsakõnõ.
Veli veij liina ristiklehmä,
Pärnälle pääväs lehmä.
Otskõ suitsid suvikallõ,
Otskõ paitsid päävässälle!

H II 32, 279 (37) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Esä um kuri kuuldma mahe,
Imä hellik heränämä.
Tulõ saks (sa ikka) üles hummukult,
Varra inne valgõt!
Tiij tii tiigi poolõ,
Aa jäle järve poolõ!
Koa ette purdejid
Lauda ette lauakeisi
Kävve üle käskjala
Juuskva üle joogi tuuja,
Sõiti suurõ sõlõlise.

H II 32, 279 (38) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Puu olä täüsi puudusid,
Ossa täüsi oravid,
Ladva laanõ linnusid
Hiir hüppäs, kass kargas,
Vana karu lei trummi -
Hiire tüttär viidi mehele.

H II 32, 280 (39) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kikkas lei kiiku,
Valgõ kana lälzi.
Nõst naasõ tõlda,
Vei viru saaja.
Päiv läts alla ku' veretäs,
Imä ik ku' nõrõtas.
Imä ik tütteridä,
Leinas lehmä nüssejiidä,
Kaibas karia' saatijiid.
Mis sa ikkõt imäkene!
Küll neo leppä lehmä nüsvä,
Küll neo kassi kariä saatva!
Zihi zihi imäkene!
Kis käsk käüü kittelden,
Kõrdsi paigun kõnõldõn:
Mul um palliu tütterid,
Katsi jakku kanassiid!
Nu jäi tühä umist tütrist.
Zihi, zihi imäkene!
Käse nu ummi kässi!

H II 32, 281 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Jakob Orav (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Lätsi külla joos kükükalla joos
Aia alta joos hargikalla joos
Kaije küllä joos kavaluiste joos
Kos see neio joos magama lätsi joos
Neiokõnnõ joos kõlgusõhõ joos
A, ma kõnnõ kah kõlgusõhõ joos
Naksi ajama joos armujuttu joos
Naksi kõlgus joos kõhisema joos
Haania naksi joos habisõmma joos
Naksi haukma joos hurmi harmi joos
Kilgutama joos kirivä koorõ joos
Tulli jimä joos kaemaije joos
Hõigos tütar joos hollakõnnõhõe
Miä no haukva joos hurmi harmi joos
Kilgutaja joos kiriväkorjä joos
Tütar koste joos kõrvaltegi joos
Imäkene joos memmekõnõ joos
Minä haukva joos hamed aida joos

H II 32, 281/2 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Jakob Orav (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Küläkõnõ joo väikukõnõ
Mant ol kaija joo madalakõnõ
Sinnä sõidi joos siidi laiva
Kokko tulli joos kulla laiva
Mono tulli joos maagõ laiva
Mehe õks ostkõ joos meestekaupa
Naase naase tano joos noorikuida
Poosi poosi puutid joos punatsõida
Neio neio kaupa joos nägusaida

H II 32, 282 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Jakob Orav (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Poosikõsõ tiij mehekõsõ talopoja tiij tammõkõsõ
Üteh uibuh ta ossakõsõ üteh laanõh ta ladvakõsõ
Ku õks tulõ süvä süküs tasa talvõ alganõssa
Naadas poissa põimamaiõ noori mehi nopimaie
Võeta ai vigast väe pääle haigõt sõa hara pääle
Sinnä viijäs sirge vello virga viijäs Vinnemaale
Punapõski Poolamaale kodo kord jääs kõveralle
Lugu lüvä lombädillä velekõsõ noorõkõsõ
Üteh kuuhno külätämmä velekõsõ veerütänu
Jummal tiijd õks tõõsõ kõra kohe kiäki jääne essa
Mõni so liiva mõni liina mõni Pihkva perälegi
Mõni Moskva morolõgi mõni pidä Pihkvah kübärä
Kand õks Narva kaalaräti, mõni so mõõga mõskijas
Mõni püssä pühkijäs mõni kuninga kutsaris
Mõni sõa sõidu poisis

H II 32, 283 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Jakob Orav (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuup viina tuudi, klaas õlut kallati
Seda ma ka jõijõ rõõmuga, lätsi joos kodo lauluga
Nakas nu joos naane nurrama, ma jäl vasta mürrämä
Töra sai hot pääva tõsõnguni, mürä sai päävä minenguni

H II 32, 283 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Jakob Orav (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Iste, iste ma na ilma veere pääle
Kulla, kulla no jooskun poole päle
Poolõ, poolõ manu ilma ilostõlli
Poolõ, poolõ manu kalda valastõlli
Kiä tulnu kodo kutsumaie?
Esä tulnu kodo kutsumaie
Tulõ, tulõ nu õks kodo tütereni
Kallu, kallu sa joos kodo imekana
Miä, miä õks annat mullõ esäkõnõ
Mullõ, mullõ nu õks karikaldohõllõ
Mullõ, mullõ na õks anna isä aita
Sõs ma om õks kodo kalduhõllõ
Veerü, veerü joo vele värehtillõ
Sõsgi ma hot lää äi tõõdehõllõ
Paha hüä mul parrõl peesütellä
Hirre pääl kõõ hüän hüdüskõlla

H II 32, 312 (11) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kiirdu, kiirdu kitsõsarvõ,
Loidu, loidu lutsusarvõ!
Ooda, ku ma otsast kinni võta:
Laul ei lõpõ kohegi.

H II 32, 317 (1) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pulma sõimamine
Mis sa laulad sinine
Kass lauld mul vereväl
Sinu suust sitta zilgus
Alt hammastõ kitse kust
Minu suust kulda kukkup
Alt hammastõ hõbedat
Ziga om suustõ sõna söönü
Lammas helü lakatanu
Pini pääle peerätänü
Hatt om pääle haugatanu
Pahrukõnõ pääle pasandanu
Mine kuu kivi naanõ
Lazõ sul kotun söömätä
Ahu perän alastõ
Esi su naanõ napukubu
Tõõsõ tarõ taaritõrdu
Tõõsõ tarõ tõrva pütt

H II 32, 318 (2) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vellekõnõ, hellekõnõ
Võttit sa väiksõ naasõkõsõ
Madaliku marjakõsõ
Läzi siis karja saatõmaijõ
Uppu ära ubalehte
Kattõ ära kastõhaina
Tegit sa tillu rihakõsõ
Vallit sa vasõst pidima
Minka (millega) ozi ubalehest
Minka kaabi kastõhainast

H II 32, 318/21 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõõdi sinnä, sõõdi tännä
Sõõdi üle Soome silla
Soome sild sapsata
Alumine palk paugati
5. Sääl tulli vastu ilusa hoonõ
Hani munõst aida hari
Kana munõst tarõ kattus
Sõõdi ma sinna sisse
Vastu võeti, süvvä anti
10. Panti padjulõ magama
Siidi ala sirutadi
Kallõv pääle kattõti
Ega mul sääl joht und es tulõ
Ma kai näiju kavalust
15. Kuis ta kaabu kangast kuda
Kuis ta näijü tööda tege
Kikas kirge eesmäst kõrda
Näijü käände eesmäst külge
Kikas kirge tõistõ kõrda
20. Näijü käände tõistõ külge
Tulli ma üles hommungul
Vahra enne valgõt
Mõsi suuda soije pääda
Känge jala' käpe' jala'
25. Tere mu emä, tere mu esä
Tere mu armas pruudikõnõ
Siijä joht mu südä ei sünnü
Südä ei sünnü meel ei murru
Sõõdi sinnä, sõõdi tännä
30. Sõõdi (sinnä) üle Soomõ silla
Soome silla Rõugu nurmõ
Sääl tulli vastu halva hoonõ
Halva hoonõ, arenu aida
Kakõnu tarõ kattussõ
35. Sõõdi sinnä sisse
Vasta võttõdi, süvvä anti
Panti sängü magama
Lina ala' laotadi
Pallaij pääle katõdi
40. Ega mul sääl es und es tulõ
Ma kaije näijü kavalust
Kuis ta näijü tööda tegi
Kuis ta kaabu kangast kõijõ
Tulli ma üles hommungul
45. Vahra enne valgõt
Mõsi suud, soije pääd
Känge jala' käpe' jala'
Siija küll mu süda sünnüs
Südä sünnüs meeli murrus

H II 32, 321 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ma tapi musta härjä
Ma vaenõ varosõ tapi
Liha seije naha möije
Rasva panni raha pääle
Sada sarda liha saije
Tuhat püttü päädikõid
Saije suvõs sulastõle süvvä
Tarvõs näitsikilõ närri

H II 32, 321/2 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis mi näkki tullõõnnõ
Koa siija saijõõnõ
Oisu olli õks orasõn
Sinesarvõ seäzen
Võtti õks tuuzi (noa) umast tupõst
Oa umast saani nulgast
Sõs tapi uisu orasõidõ
Sinesarvõ seäzeidõ
Liha liuda libisemä
Veri pilkõ pikorin
Mis mi õks näkki tullõõnõ
Soe urustõ unzi
Pini hakkõ persest
Kana kaalastõ munnõ lõijõ
Lehmä sarvistõ nüsti
Nii olli siin näidusida
Nii kui vannu vahru tükke
Keväjäzi käüze (kabõl) osõ

H II 32, 322/4 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vellekõnõ, ellekõnõ
Mis mi õks näkki tullõõnnõ
Koa siijä saijõõnnõ?
Mitu oll' õks vete situ (niipalju) vika
Mitu oll' aija setu ohtu
Vellokõnõ, ellekõnõ!
Ärä saks enne maha minnü
Jalgu saata sadulast
Kui tulõ vastu näijü esä
Näijü zõõriku sõsarõ
Näijü viis vellekõist
Sõs õks sa küll maha tulõ
Jalga saada sadulast
Näijõ kaõs õks kambrõõst
Vaht' vanast huunõõst
Veli tekk' õks tiidämäldä
Kura kõrva kuulmaalda
Veli läts õks vahra vavvarnaidõ
Inne muidõ mustikaidõ
Mustikaist saijõ musta naasõ
Vavvarnaist saijõ vana naasõ
Lännü õks inne ehvikäde
Enne muidõ maasikadõ
Ehvikõist saanu illus naanõ
Maasikist saanu makkus naanõ
Näijü kuri ku kuradi hopõ
Sõgõlastõ sõidu ruun
Läts kotta, koda kumisõs
Läts tarrõ, tarõ tõrisõs
Käänd õks kua kummalõ
Käänd sanna sällüle

H II 32, 324 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Meil um näijü noorõkõnõ
Noorõkõnõ nõrgakõnõ
Nii kui uibu ossakõnõ
Vislapu vitsakõnõ
Näijul oll esi muijal osa
Karjavitsale esi kasu
Näijul olli palju võttajaidõ
Poissõ pääle tükkijaidõ
Sada hõbõst õks saina küllen
Tuhat hobost õks tulba küllen
Tekk' õks muru muatsõs
Tarõ iin tasatsõs
Võtt' õks tapitsõ tarõ iist
Ahuluvva aija päält
Aijõ kottust kuuõ kosja
Veliseiste viije viina

H II 32, 325 (1) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Zihi zihi imäkene
Kis käsk kõrtsi kõnõlama
Kabakuhe kaubõlõma
Mul um pallu tüttaridä
Katsi paari kanassida
Ütz võt ütte, tõõnõ võt tõõsõ
Kolmas koobits peräsi
Nu jääse sul kaala kannipuu
Loosatusõ luijõ pääle
Nu õks jääse sul vasiga vallalõ
Kitsõ kinni sulgumatta
Hius helküimäkotun
Vanik velle vaja pääl
Nu õks um sul hirre all
Vahalats vaiva all
Oh mu hiusa ilusat
Vahalatva valgõõt
Keä sais sorrõ sugimalda
Lauhkõ ilma laabimalda
Tuul seigõ, vihm mõsk
Mõtsa ladva lauhkõs leije
Viige Mari magama
Suvilindu suigimate
Mari käve palliu maade
Tükkükese Türgimaade
Natukõsõ Narvamaade

H II 32, 326 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Näijukõnõ noorõkõnõ
Misa läsäle lähüsi
Misa tuimalõ tugõsi
Läsk käänd suu saina poolõ
Sääl ta lugõ luttikid
Arvas ahuritsikiid
Mitu luuda luttikid
Mitu kimpu kirgessid
Mitu riita ritsikiid
Anna läsäle suud ku surnulõ
Anna noorõlõ suud kui saijakäkkulõ
Tal olgu nuustik nulga pääl
Tattirättik talo pääl
Minka pühit peiju suud
Kasit kaasa habõnid

H II 32, 327/8 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Veli tek tiidmäldä
Kurakõrva kuulmalda
Ollõ kaut osa pääle
Viina kaut vii viirde
Pet õks näiju pihistülle
Kuz õks näiju kuusistullõ
Ala sõk sõnajala
Pääle kak kastõhaina
Sääl pet poolõ ööd
Vausutalli valgõni
Küüdsitälli kikkani
Tulõ mullõ naiju noori
Karga mullõ kaabukulda
Panõ ei ma sinnu suurõstõ survuma
Liialt kivve kiskuma
Hiir mul veskile veevä
Musta mul murulõ toova
Harmi aita ajava
Saa nu näiju saanõus
Kaabu kulda karanus
Survasette suurõ uhmrõ
Peiju pitsit pikkä pekli
Kunas su uhmõr höörünes
Tarupak tasanõs!?

H II 32, 328 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tehke tööde timmukalõ
Näkke vaiva vaaraolõ
Ei tunnõ timmuk tennadä
Varas vaiva vasta võtta
Siin meil vaesil vaivaelu
Kottikandjil kuri elu
Mis ti meid vaesid vaivadõ
Peenükeisi piinadõ!
Laskõ meid vaesid vallalõ
Kotikandjid kodõpoolõ!

H II 32, 328/9 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vellekene, ellekene
Ärä sa inne naistu võttu
Kuma kasu kaasikas
Veerü velle sõsaras!
Esi ma istu velle kõrval
Sinesärgi siila pääl
Kobista velle kübärä kolde
Säe velle särgi siila

H II 32, 329/30 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mii sõsar noorõkõnõ
Nigu uibu ossakõnõ
Vislapuunõ vitsakõnõ
Kuri võtgu kurja poissi
Happatagu halva poissi
Keä võt nii virga viituuja
Rutulitse ruuakiitjä
Jäi nuks looga luije pääle
Kannipuu kaala pääle
Anni nuks käest käskijala
Sõrmis sõnakuuleja
Tul'nuks orust uniziga
Mäe alt märikahr
Tii veli vana veli
Kiil' um täll ku kerigu uss
Pää otsan ku pähnävõsu
Jala all ku ahuluua
Tii zõdsõ vana zõdzõ
Olõs sa kodu koppitanu
Laba ala hallitanu!
Olõs mu südä sedä tiidnü
Miis sedä mõtõlnu!
Võõnu sul kassu nõgõsa nissu pääle
Pujukõsõ p...e pääle!
Kuusik silmäkolmu pääle!
Laska sul' kõiv kõttu pääle
Haab hanna-roodsu pääle!

H II 32, 330 (8) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulõ õnnis õdagukõnõ
Tulõ armas aokõnõ
Olõ ei hõlma võttijat
Käe pääle käänijät
Tõstat jala, löüät jahe
Käänät külle, löüät külmä
Pümmel umma pikkiä püksi
Hämäräl umma hämme jala
Kohes mi lähä ööses
Kohes mi hällü hämäräs?!

H II 32, 331 (9a) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Siin um hulga ausijiid
Mõni seäst mõrsijiid
Ei ole laululaulajiid
Ilukõrra iskijiid
Hulga laulva hullukõsõ
Seält sõrmõ suurukõsõ
Vahepäält vaimukõsõ
Kui ma nu esi iist ei laula
Iist ei laula, päält ei pästa
Sis jääse laulu laulamalda
Ilukõrra iskimäldä
Inämb küll vaiva laulujiil
Ku küll rehepessijiil
Laulu laulat, tõist murõtat
Rehe pessät, tu unõtas

H II 32, 332 (9) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Jummal hoitku seda näijut
Jummal kaidsa toda kanbut
Keä tulõ siijä mõisalõ
Astus näiju akkõnilõ!
Tuul olgu käe käänäpuust
Ola-luu lodjapuust!

H II 32, 332 (10) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Enämb um vaiva laulijal
Ku küll rehepessijäl
Lalu laulat, tõist murõtat
Rehe pessät, tu unõtat.

H II 32, 333 (1) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vastastikku laul
Peijud:
Herne mõtsan helde olli
Veel meije zõzõ heldemb olli
Mõtsan tatrik tasanõ olli
Veel meije zõzõ tasasõmb olli
Uibun upin verrev olli
Veel meije zõzõ verevämb
Vislapuu mari verrev olli
Veel meie zõzõ verevämb
Neiud:
Siin omma poisi nii kui pulsti
Noore mehe nii kui nuusti
Käüvä külä kõlgusit möödä
Pää otsan nii kui pähnä võsu
Jala all nii kui ahjuluvva
Esi lätvä tiid möödä
Kabla lätvä kraavi möödä.

H II 32, 334 (2) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Veli läts mõtsa kündemäije
Kündemäije külvamäije
Sinnä nii zõzõ zia ziirut
Zia ziirut, karja kargut
Läts nu üles saibahõ
Käve üles kärbikohõ
Karas üles kattusõllõ
Astõ üles aija pääle
Pääl hennäst näütelli
Helme kõrda kõlistõlli
Kulla veli armas veli
Võtta minno kittä
Mu man um makkus hais
Ligi kihä lilli hais
Tulõ mu manu magama
Kattõs üüs kazuma

H II 32, 335 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vellekene hellekene
Mis sa nii vahra naasõ võtti
Enne muid mustikallõ läzi
Mustikaist saije must naanõ
Vavvõrmist saije varas naanõ
Mine kodu kuri naanõ
Mine tarrõ tikkõ naanõ
Lazõ sul kotton kotti sisen
Ahju perän alasti
Mine mäele palu perrä
Panõ puu purõlõma
Tõrvaskannu tõrõlõma
Hüdse havva hürelevä
Meil um zõzõ noorõkõnõ
Noorõkõnõ kui ubo ossakõnõ
Nii kui vislapuu marjakõnõ

H II 32, 336 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Milles poisi meida põlgva
Laitva laisa noore mehe?
Meil umma hanna halvust langust
Pallapoolõ pakkalõist!

H II 32, 336 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pulmalaul
Näijükõnõ noorõkõnõ!
Küll su silmä sinestüse
Kõrvajuurõ kõllassusõ
Küll sa otut ohtut
Küll sa nõvvat nõgõsit
Siin umma hoonõ hurzä harzä
Ziapaha zilgõ zälgõ
Siin umma oja ussõ all
Siin umma lätte läve all

H II 32, 337/8 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pulmalaul
Mis teije näije näijü kotun
Kaijõ kaabu väräjin?
Mis me näije näiju kotun
Kaijõ kaabu väräjin:
Vastu tulli vana varõsõ
Kats paari kaarnaaid
Rebäse neil reke köiti
Haraka neil hakku rakki
Kana neil kaaste munnõ lõi
Kassi neil kangast kõijõ
Hiire hoijõ veije
Nii olli neide luhitsõ hanna
Kui me tillu tiisi hanna
Nii olli neide livva veere
Kui mee ruuna ruihte veere
Nii olli neide kulbi hanna
Kui mee musta musti hanna
Nii olli neide tarõ esi
Kui mee tarõ tagunõ

H II 32, 338 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Näijü johtumine
Näijü johtu joodikullõ
Kaldu viina kaarikallõ
Ei ta enne kõrzist tulõ
Kui ta lakk' kõrzi seppä
Ütte kõrzi ollõvaadi
Ta võtt' punni puusa päält
Vaadivitsa varbilõ
Sõs ta tulõ kalluskõllõn
Kodupoolõ kompsitõllõn

H II 32, 339/40 (8) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõsara välläminek velle majast
Veli aijõ vällä :: väräjistõ
Ussõ umist :: hoonõistõ
Läbi palu :: pakku läzi
Liina alla :: lepistullõ
Säält ma löüse :: puuzõ pilli
Puuzõ pilli :: luuzõ lutu
Naksi pilli :: puhkumaijõ
Lutu sarvõ :: ajamaijõ
Veli kotton :: kullõhõlli
Kullõhõlli :: kaehõlli
Kullõ konum :: meije sõsar
Tulõ kodu :: sõsarõkõnõ
Astu kodu :: armukõnõ
Esä tekk' sullõ :: ollõkanni
Memm tekk' kottun :: mesi leeva
Ma teije sullõ :: verevä viina
Juu sa oma :: verrev viin
Memm söögu oma :: mesileib
Esä uma :: ollekann
Minnu toitva :: toomikmarja
Pidava üles :: pihlamarja
Kasvatasõ :: kadajamarja
Ma süü püzki :: paijustun
Laku vett :: lonzikustõ
Um mu ilu :: ilusamb
Palõ muistõ :: palju paremb
Ei läha kodu :: mina mitte
Enne kui mind :: surm ei korista

H II 32, 341/3 (1) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pildike Mõniste keelemurdest
Mehka kas sa iilä käve Vastsõ Henu puul? Käve neh!
Iskagä sa is kuulõõs, et tu ollõv üleiilä Musta ekkõ vällä uppunu?
Minenu laplanõ uma juttuga, ma ollõ kõgõ iiläzõ õdakuspoolõ Henu puul. Sõs olõs õks Henu mullõ kaks (ka ikka) ülliü (ütelnud) ku tiä ekkõ vällä tahzõ uppu, a Henu lausu is tuust musta is valgõt.
Ah näe nu mänze na inemise tiraniku umma ummi tühje juttõga! - Kis sullõ Hipp tuud kõnõl? Huju, iskage ma nu tuud umast pääst is kõnõlõ is sullõ. Kunn (niidu) pääl tull' mullõ iilä õdangu uma imä (vana ema mehe järele) vasta ja üttel: "Hujõ kulla Hippõkõnõ, Vastrõ Henu um ilmast vällä lännu.
Oh tuud hüäd miist, kia ku kellegile üttegi kurja sõnna is lausu is. Nii um timä küll õks jo Jumala kohtu iin."
Unnimä ei mõista ka mud ku hüppä (tühja) juttu takkan aijä. - Mine nu paremb ussõ ja kae mea sul kaija um. Ku sa hüppä juttõ toukat ja eläviid vällä (ära) kuulnuidõ sekkä säät.
Hippõõ? Mea.
Tulõ välliä Mehka sennä paika. Tulgu õi tia juttust siäl olõõi sittagi.
Ma is talda (ei tulnud meelda) sullõ enne üldä, et vana Andrusõ Madis ka tuud samma juttu õdangu Tammi puul palvusõl lõigas niu suu vattut', et Vastsõ Henu ollõv õks musta ekke sisse sattunu ja vällä uppunu.
Ala (ära) sa ka tütrük Hipp siirõõvel säänäst samma hüppä juttu tõugaku, niu nu mu Hippokõnõ.

H II 32, 344 (2) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Fr. Kõiv - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Hujo (toho) Tõõstarõ Jaanikõne vellõkõnõ, tulõnõ õks appi, mul nii hobõsõ maropiu kaivo sissõ nu sattõ ja ärr' nu tahtki vällä uppuda.

H II 32, 367 (1) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Käo laul
Kuugu õks kulla kaokõnõ,
Laula laanõ linnukõnõ,
Kost tu kägo kätte saasi,
Piko peijo linna'asi.
Käost teess ma käteräti,
Pihust pikä põllõkõsõ,
Siskast (ööpik) siidi kaalaräti.

H II 32, 368 (2) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Setu laul
1. Setu umma, setu umma,
Setu umma sijä jõudnu,
Setu umma sijä jõudnu-u.
2. Perenaisi, perenaisi,
Perenaisi perrä nõudnu,
Perenaisi perrä nõudnu-u.
3. Antkõ meile, antkõ meile,
Antkõ meile hüvvi näartsõ
Antkõ meile hüvvi näartsõ-õ.
4. Ma anna teile, ma anna teile,
Ma anna teile hüvvi kaussa,
Ma anna teile hüvvi kaussa-a.
5. Pääle selle, pääle selle,
Pääle selle pillakõisi
Pääle selle pillakõisi-i.
Setu laulu viis um sedämuudu, ku vast tarbis um:
(noodid)

H II 32, 385 (69) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Otsa ien umma orea tingu
Lagi pään umma laisa tingu
Kukrun umma kurva tingu
Kõrva juurõn kõrgi tingu

H II 32, 386 (2) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Pääsiukõsõ laul
1. Kogosi villu, kogosi villu, pojalõ särgis,
pojalõ särgis, hämmi är, hämmi är,
panni aija pääle kuijoma, sattõ tullõ - tsär.
2. Võti sulasõ, massi palga, läts pakku,
lätsi võti kinni, tõi kodu, panni paku pääle,
vai pää, kääni käpä, murri jala
vitsõrdi vatsõrdi - virr.

H II 32, 386/7 (6) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Tore rätseb, kus su kääri?
Kääri kotun muuri käen, muud istus pingi pääl, kääri kot um kindsu pääl.
Lina likku libinägä, luu vällä lobinaga,
rassõs ku raud, kallis ku kuld, herrä
meelest ilusas, kaupmehe meelest kallis.

H II 32, 387 (7) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Muu läävä umilõ imila,
Kohes lähä mina vaene!
Ma lää mäele kerigu nulka,
Piha aija värte pääle,
Lähä sinnä matusõ pääle
Sääl ma kirstu kargütella,
Kirstu kolka kabistõllõ
"Tulõ üles emäkene,
Karga üles kasvataja."
"Ei või minnä tütrekene,
Mul omma pääl pähnä mõtsa
Jalgu pääl jae lehe,
Rindu pääl ristikhaina,
Otsa ien uppinhaina."
Lätsi kodo joostõn ikkõn,
Võti ette esä karja,
Vierde võti veljü karja,
Külge asti küla karja,
Söödi päält pähnä mõtsa
Jalgu päält jae lehe,
Rindu päält ristikhaina,
Otsa iest upin haina. -
"Tulõ üles imäkene,
Karga üles kasvataja!"
"Ei või minnä tütrekene,
Mul om mann maa haisu,
Suu man surma hais,
Kindin kirstu hais,
Liniken liiva hais."
Lätsi kodu joostõn ikkõn,
Teije lipõ livvakohe,
Lämmä vie länikohe,
Mõsi mant maa haisu,
Ligi suud surma haisu,
Linikast liiva haisu. -
"Tulõ üles imäkene!"
"Ei või minnä tütrekene,
Sonõ? liiv um suu pääl,
Kõva liiv um kässi pääl,
Lasõ-õi liiv liiguta,
Kääbäs kässi kergüta."
Imä viidi lävest vällä,
Armu astõ akõnist,
Imä viedi tied müüdä,
Arm läts tie alust müüda,
Imä hauda panti
Arm ala lamõsi.

H II 32, 387/8 (8) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Mul olla väikene velekene,
Vibu lindu Villõskõnõ (Villemikene)
Maalt ta korjas maasikiid
Liina päälta linnukiid,
Maasikist tekki majakõsõ,
Linnukist tekki liinakõsõ,
Müüdä sõidi suurõ saksa,
Suurõ rikka Riia herrä,
Küsitelli, nõvvatelli,
Kas see olnõs Riia liin,
Vai olnõs suur soola liin,
Ei see olõ Riia liin,
Ei ka suur soola liin,
Siin om santõ sannakõnõ,
Vaeste lastõ varukõnõ,
Tulgõ sisse, ostkõ siidi,
Minke vällä vahetagõ,
Sisen siidi sinetäse,
Välän väidse välgüse.

H II 32, 388 (9) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Tere Mari kulda Mari,
Kos sa olli, kui ma otsõ?
"Soon olli soka all,
laanõn laja lehe all,
Sääl ma seije sitikiid,
Murri maalõ mustikiid,
Tõije kodu toomikiid,
uma memme meelitä,
uma papa pallõlda."

H II 32, 388 (10) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Nu mie olõ ohjulda hobõsõ,
Vallalise varsakõsõ,
Kohe taha sinnä tandsi,
Kohe julgu, sinnä joosõ,
Julgu joosta jõhvikillõ,
Vällä minnä vavvarnillõ,
Olõ-õi küssü kübäralt,
Kaubõlda kasu osält:
Küpär meile külmält kostõ,
Kaas kalõst kõnõli:
"Kosa ulli hulkma läät?
Tulõ alla, hoia kari,
Tulõ lind, nüssä lehmä."

H II 32, 388 (11) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Mille meil um kuri elu,
Kuri elu, vaivapõlv?
Jummal kõrgõn, kuningas kavvõn,
K?? keset ilma.
Selle ep meil kuri elu
Kelle ütle umma ohtu,
Kelle kaiba umma kahju?
Üles ütle Jumalallõ,
Maalõ kaiba Maarjallõ,
Oh mie illus herräkene,
Kulda krooni provvakõnõ,
Tulõ ussõ tooli pääle,
Saista saavi veere pääle,
Kaema, katsuma,
Kuis su valda vaivatas,
Peris valda piinatas,
Vald aijas vardahe,
Peris vald põrguhe.
Läks söödüle süüma,
Kesvile lõunat pidama,
Söödü kolk um söögi lau,
Põllu pinnär istõpink.

H II 32, 388 (12) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Turgu läts mu tuvikõnõ,
Liina läts mu linnukõnõ,
Tulõs kodo, vai ei tulnõ,
Toonõs saija, vai ei toonõ,
Andnõs mullõ vai ei andnõ.

H II 45, 219/20 (1) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul
1. Väike olli, es ma näe,
Kui mul kuuli esä, imä.
Karjan käve, löüse ma,
Kohe matõt minu imä:
5. Valgõ liiva mäe sisse,
Suure, halja turba ala.
"Imäkene tõsta pääd,
Mina tõsta turbakõist."
"Rist ei anna ringuta,
10. Kääbäs kässi küünütä;
Rist um rassõ rindu pääl,
Kääbäs rassõ kässi pääl."
"Ma sull' kaiba, uma imä,
Mis mul tegi võõrasimä:
15. Võõrasimä minnu pess
Viis kõrd pääväl vitsuga;
Võõrasimä minnu ai
Uibu manu vitsu otsma.
Mina lätsi uibu manu,
20. Nii kui uma imä manu,
Uibust sattõ häiermiid,
Minu silmist pisariid;
Kõik mu silmäpisara
Sattõ hõpõ kaarikahe."
25. Imä viedi lävest vällä,
Arm astõ aknõst vällä,
Imä viedi tied müüdä,
Arm tie viert müüdä;
Imä viedi kerikohe,
30. Arm astõ altarihe;
Imäl hauda kaivõti,
Arm ümbre karõli;
Ima hauda panti,
Arm ala lamõsi.

H II 45, 250 (1) < Rõuge khk. - M. Jennes (M. Laanela) (1892) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul
Nii, nii ninnega
Kui roosilillega
Jacob tahtsõ magama
Koes teda panti?
5. Panti palja kivi pääl
Mis tä sääl unen näkk?
Nägi taiva redelit
Paradiisivärajid
Astke sisse vellekese
10. Vära umma vallalõ
Tõstke müüri kõrgede
Ülendage söämid
Taiva poole igavest

H II 45, 250 (2) < Rõuge khk. - M. Jennes (M. Laanela) (1892) Sisestas Salle Kajak 2004
Jacob tahtsõ magama
Pand pää kivi pääle
Mis tä sääl unen näk?
Taiva redelit
5. Paradiisi värajid
Maali maali imäke
Kos mo ilus pojakene
Jeerusaleemi mäe all
Tere poig vaene lats
10. Mis sina siin tiide?
Kõik ilm ikep muretap
Las näil ikka mureta
Mis nä pallu vannuva
Pallu pattu tegevä
15. Vasta risti kogudust
Pää ärr paistet
Silma arr saistõt
Jeesu jala naklu täüs.

H II 45, 251 (3) < Rõuge khk. - M. Jennes (M. Laanela) (1892) Sisestas Salle Kajak 2004
Ziu, ziu ziukru tuus, Rosina marakorvike
Hüpa hüpa ua lilli Karga karga kaaralilli.

H II 51, 393 (1) < Rõuge khk. - J. Gutves (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Unsõ, pakkõ paiju,
Taganõ tammõ
Kumõrahe kuustõ
Peenükeiste pedajähe
5. Haroliste haaba
Kõvõrahe kõivu:
Näüda päiva!
Lasõ pääval paista!
Kui õi näüda päiva
10. Lasõõi pääval paista;
Sis ma assi oraga
Kauri karia vissaga,
Nõglu nõklaga.
Sõglu sõglaga,
15. Puuri puraaskiga
Pääle, pässä ossaga!
Kaa-gu, tull päiv vällä!

H II 51, 394 (2) < Rõuge khk. - J. Gutves (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Mine müüdä, musta miisi
Müüdä tõrgu tõrvaskandu!
Ku sa õi tunnõ terretella
Julguni anda: Jummal-appi!
5. Savihauda sinno saatku
Mua mulku, muija viigu.

H II 51, 394 (3) < Rõuge khk. - J. Gutves (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Olõ sa vaiki vanust tettü
Rii tallusta tahotu!
Kõdarista kopperdedu
Luvva kangast lopperdedu!
5. Suust sul juusk sinist suisu
Huulõ kolgest kunna-läkkä!
Saagu sullõ savisõ lassõ
Aho ossa arvulise
Katla koogu kärvalise!

H II 51, 400 < Rõuge khk. - J. Gutves (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
1. Eesti mees ja temä sugu
Neist ei peetä kuskil lugu
Elab mustahn suisu tarõhn
Puudusõhn ja palju murrõhn
2. Kottirõivas viisud jalahn
Kõigist tõistõst rahvast alamb
Nurm ja niit om mõisa oma
See mann orja omma nemä
3. Grahvi Baroni ja Vonni
Neide majul omma torni
Kaugelt paistva siidilippu
Kattustõ pääl kullanuppu
4. Esi suurõhn avvustusõhn
Vaestõ vasta viha sissehn
Herra ummava kõik kurja
Talorahvas umma orja
5. Taadri arv um suurõs pantu
Kalli rindi pääle pantu
Ega päävi pallio pestäs
Imä nahka maha kistas
6. Pinne vasta vahetedas
Odavastõ ära müvväs -
Kingiti, kes veel es taha
Tappõti kui lammas maha
7. Mis veel halõlikum lugu
Et meie oma rahvasugu
Kes jo veidü võimust saanu
Pallio ülekohut tennü
8. Hopmanni ja mõisa kupja
Umma kõik nee hirmsa tapja
Edimält naas prasma, vandma
Pääle selle keppi andma
9. Külä kubija ja kiltri
Aidamehe, pulgajunkru
Olliva kõik ähvärdäijäd
"Laisas raipes" teotaija
10. Mõni sai neist usutavas
"Ausas tiindris" herra silmihn
Ah mu imet, mis sis tegi?
Suur oll selle mehe vägi!
11. Pühäjärvehn olli sõda
Uma silma näivä seda
Viimne hilp sääl säljäst kisti
Eesti rahvast hirmsast pesti
12. Aeti neid läbi lippu
Soldatil oll' pikkä kimpu
Mõtle armas rahvas seda
Ega üs sai "säisesadda!"
13. Muile seda hirmus tetti
Pallio rahvast kokko aeti
Tartu ja Võro kreisist
Olli mehi kõigist mõisist
14. Keiser sest es tijä mida
Mõisnikki kõik teije seda
Sest et väe valitsõija
Olli neide oma poija!
15. Hallõ küll et opetaija
Umma ka nii haugutaija:
Et me'e oma pattu peräst
Ei saa vallal' mõisa käräst
16. Ritteriga nemä söövä
Üttehn lavvahn kohvi joova
Tu um kõik me'e vere higi
Kiäki meid ei lasõ ligi
16. Hingekarjaseks end hüüdvä
Sellest rikkas saija püüdvä -
Kas um kiäki inne nännü
Et nii Krõstus niida käünü?
17. Kui um opetaija koolu
Provva läsäs maha jäänü
Sis um pallõmine kantslihn:
Läsäl provval andit antkõ!
18. Esi neil um mõisa käehn
Raha tulõb ega päiv:
Toitkõ esi umma provva
Ega mii ka kõikõ jovva!
19. Kiriksandist mõisnik julge
Sandi laul um täll ka selge
Egä pühäl saate kuulda
Miä täll vaija jäll' um anda
20. Rohkõmb aastaid säisesada
Sai see alostus ja hädä
Kui see riisjä sugu tulli
Korgihn mäihn na eesmält olli
21. Oh tii peris muri-jannid
Eesti rahva verekanni!
Maa ja mõssa mõisas teeva
Eesti rahva vaiva söövä...
22. Eesmalt usku meele anti
Peräst orjus pääle panti
Siis me'e jäime neide võrku
Nigu kiskjä suttõ kurku
23. Oh sa kavval hussi sugu
Hirmus olli neide tegu
Alati na teivä sõda
Rahval olli nälga ja häda
24. Neide auu ja neide riigi
Nooli, püssä, mõõga, piigi
Teiva eesti rahval hirmu
Et ei löüdnü kustki armu
25. Poola kuningas kes tulli
Ots sis mäe lossõl olli
Tahtsõ nemä vai es taha
Poola kuul neid põrot maha
26. Eesti rahval lamba süda
tege esi hinnel hättä
Vinne säädüst väega põlgva
Umma vele ära salgva
27. Pallio um neist usku saanu
Umast varast ilma jäänü
Kes läs eesmält Vinnemaalõ
Rännäs pikkä reisi pääle?
28. Juhan Maltsved see läs Krimmi
Ega es jää tee pääl kinni
Veije kah viil sõbra ära
Et es näe sakstõ kärrä
29. Mõisa hirm ja keppivalu
Ai' neid Vinne pappi manu
Noum eesti rahvas segi
Mis kõik hirm ja valu tegi
30. Nad ei aia seda juttu
Ei ka seda kallist kiitu
Pallio käävä vanuhn jälihn
Ja ka lutre koolihn külihn
31. Tenno! meelest ma nüüd ütle
Kui ma vanna aigu mõtlõ -
Joba hoobis tõõnõ lugu
Mis um saanu meie sugu

H II 56, 1029 (1) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Lõokõnõ: Ziiri, siiri sirgukõnõ, lõõri, lõõri lõokõnõ. Kos mu kulla pesäkene? Varikun varva pääl, kuiva kuusõ ossa pääl. Kos tu varik jäije? Vanamiis maha ragi. Kos tu vanamiis jäije? Ärä timä kuuli. Kohes tedä matõti? Adõr timä üles künd. Kos tu adõr jäije? Kivi katski leije. Kos tu kivi jäije? Merde timä vaivu. Kos tu meri jäije? Must härg muksati, lauk härg laksati. Kos nu härä jäije? Lauta nimä pagõsi. Kos tu laut jäije? Tuli tedä palut. Kos tu tuli jäije? Maa ala vaivu. Kos tu maa jäije? Kana' savitsi ärr'. Kos nu kana jäije? Taivahe linnati. Minkas sinnä perrä mindä? Kolmõ musta ruunaga, tulitsidõ tungõldõga, vasitsidõ vangõrdõga, ravvatsidõ rattastõga, paaridõ parrastõga, kitsõuibu loogaga. Mis sääl taivan tetti? Kuld kovvõ koeti, raudrattid raoti, saksa püksõ paigati.

H II 56, 1029 (2) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Võti sulast, võti näüdsikut, massi palka, pagõsi ärr', aijõ takan, saijõ kätte, panni pää mõsipaku pääle, pööri otsast maha, veri juusk sirrrrrr! - Vitser, vätser, vitser, vätser, lätsi pojalõ särki tegemä, panni ahu otsalõ, palli tullõ - tsärrrr! - Võti vikla, haari harki, tahtsõ pojalõ särki tettä, vana nainõ varast ärr'! Visas ahju, tek' tsärrrr!

H II 56, 1030 (3) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Sisask:
a) Kirriv kiut, päits lauk, tuu piitsk, tuu piitsk! Krõõt, krõõt, tille!
b) Tütruk, tütruk, laisk, laisk! Tuu piitsk, tuu piitsk! Tsähh, tsähh, tsähh! plaks, plaks, plaks, öö pikk!

H II 56, 1030 (4) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pihu:
a) Peoleo, tütruku reo, istus lepä lehte vilun vana piibunosukõnõ suun!
b) Kos piip, kos piip? Sannan paja pääl, sannan paja pääl.

H II 56, 1030 (5) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kikkas: Tibukõsõ, tibukõsõ, läke üten savitsama! Sada terrä savitsagõ, tuhat terrä tuulutagõ. Terä mullõ, tõnõ sullõ, kolmas koti pidäjäle.
Kikas ütel kanalõ: “Kos mi läämi magama? Pikk tii, pümme üü, kõlgus kavvõn, tuisat tii, muru nilbõ muidugi.

H II 56, 1030/2 (1) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vaesõlatsõ laul
Väikene olli, es ma näe
Kui mul kuuli esä, imä.
Karjan käve löüse ma
Kos oll' matõtu mu imä:
5. Valgõ liiva mäe sisse
Suurõ halja turba ala!
“Imäkene, tõsta pääd,
Mina tõsta turbakõist!”
“Rist ei anna ringuta,
10. Kääbäs kässi küünütä!
Rist um rassõ rindu pääl,
Kääbäs rassõ kässi pääl!”
“Ma sul kaiba, imäkene,
Mis mul teie võõrasimä.
15. Võõrasimä minnu pess,
Viis kõrd pääväl vitsu and'.
Võõrasimä minnu ai
Uibuaida vitsu otsma.
Mina lätsi uibu manu,
20. Nii kui uma imä manu,
Uibust sattõ häiermit,
Minu silmist pisarit!”
Ikki alla uibuaijan,
Kes sääl minnu kaema tulli?
25. Vahajalga varbõlanõ,
Sinisiiva sirgukõnõ.
“Mis sa ikõt, vaenõ latsi,
Kas sa ikõt ehteida,
Vai ka tõisi rõivõida?”
30. “Ei ma ikõ ehteida,
Ei ka tõisi rõivoida,
Ikkõ uma imäkeistä,
Uma kallist kasupaika.”
Imä viidi lävest vällä,
35. Arm astõ aknõst vällä,
Imä viidi tiid pitten,
Arm läts tii viirt pitten,
Imä viidi kerikullõ,
Arm astõ altarillõ,
40. Ima hauda kaivõti,
Arm ümbre karõli,
Imä hauda kannõti,
Arm ala lamõsi!

H II 56, 1036/7 (1) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana mees
Vanamies oll' veisak mies:
Võtt' ta noorõ naasekõsõ
Katõkümne aastalise
Lõpe-es ta mann maada,
Lõpe-es ta kõrval kõnõlda;
Käänd suu saanäa poolõ:
Sääl ta lugi lutikit,
Arvas aho ritsikit,
Kirotõlli kirgessid.

H II 56, 1037 (2) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tsiiri, tsiiri, tsirgukõnõ,
Lõõri, lõõri, lõokõnõ,
Kos su kulla pesakene?
“Kerikun kella pääl,
Varikun varva pääl,
Kuiva kuusõ kuku otsan.”
Kos tuo kuus jäije?
“Vanamies ragi maha.”
Kos tuo vanamies jäije?
“Ära timä kuoli.”
Kohes timä matõti?
“Pikä põllupindre ala.”
Minkas teda matõti?
“Tulitside tungõldõga,
Vasitside vangõrdõga,
Kitsõuibu loogaga.”

H II 56, 1037/8 (3) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vikakaar
Vikakaar, vinelane,
Niidä mullõ haina!
Haina anna lehmäle
Lehm and piimä,
Piimä anna põrssallõ,
Põrs and külge,
Küle anna tammõlõ,
Tamm and lehte,
Lehe anna lamballõ,
Lammas and villa,
Villa anna vinikelle (venelane),
Vinik tege verevä särgi:
Triibulise, traibulise,
Maani, massa karvalise.

H II 56, 1038 (4) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tütarlapse laul oma juukstele
Oh mu hiust, hellä lehte,
Vanikut vaha latva,
Oll' ta õks sorrõ sugimada,
Lahe ilma laabimada.
Tuul õks sugõ,
Vihm mõsk,
Mõtsaladva lahutõli,
Mõtsa sõsarõ soije.

H II 56, 1038/9 (5) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Linakakmise lõpulaul
Ku lina ärr' saa kakutus, võetas viimane linapeo, lüvväs sedä kivvi vasta ja üteldas:
Lina punda libinellä,
Luu mõtsa lobinalla,
Herrä meelest ilusas,
Kaupmehe meelest kallis,
Kallis ku' kuld,
Rassõs ku' raud.

H II 56, 1039 (6) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul kaarnalõ
Vanausk: ku' kaarna üle karäa lindas, tulõ susi karja, sellep. laul kasüus:
Klunk, klunk, kaarna,
Mine müöda mie karja,
Mine papi karja:
Papil palliu lambit,
Kirivid kitsi,
Sinitsid sikku;
Sääl su' osa ossrõ pääl,
Sääl su pala parrõ pääl:
Latsõ pudõr laudul,
Verrev luits veere pääl,
Kirriv luits keskel.

H II 56, 1039/40 (7) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanapiiga laul
Vanatütruk oll' tarõ kõrval kusnu ja aija saibast kinni pidanü, nägi kosilaisi möödä minevät ja laul:
Iki, iki, kossäakõsõ,
Kos tie lääde kossäakõsõ?
Tulgõ minu memmele,
Minu memmel um kah viis liigäst,
Mina olõ see kõgõ vanamb ja kõgõ paramb.

H II 56, 1040 (1) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Lindude laul - elajate kõne
Pääsukene:
a) Kogusi villu, kogusi villu,
Pojale särgis :,:
Hämmi ärr :,:
Panni kuijuma :,:
Sattõ tullõ: tsärrrr!
b) Võti sulasõ :,:
Massi palka :,:
Läts pakku :,:
Lätsi võti kinni - iääs!

H II 56, 1040 (2) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Lipälind:
a. Odõo kiet :,:
Tuo vett! :,:
b. Tsill, tsöll :,:
Taga rippu, maha kukku!

H II 56, 1040 (3) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Varblane: Tsort, tsört!

H II 56, 1040 (4) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Händläne: Sitt riit, sitt riit!

H II 60, 219 (1) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Neio laul
Võta õi meid neo poisi,
Raha ei massa neo rahvas.
Meid õks võtva Võnnu poisi,
Raha masva rannarahvas.
Mii(e) lää Tartu tasatsile,
Erästvere ilusile.
Kon õks poisi saapin saisva,
Kaasõ käävä kängi(h)n na-jo.
Kon ei kostu kulla kängä
Ei ka nestü ninni jala.
Kon nuu viidü ninnikätse,
Kon nuu maa jo marranatse (rohu tõug).
Kon umma keldri nigu kerigu',
Aida nigu alõva',
Ussõ iin umma uuibutsõ,
Sagara jo sika sarvest.

H II 60, 219/21 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Murõtaja tütär
Muru pääle murõtama,
Kes mul rüppü linnati,
Siinisiiba tsirgukõna,
Vahajalga varbõlanõ.
"Mis sa ikõt ilma ehtit,
Röögitsatõ rõõmu rõivit?"
"Ei ma ikõ ilma ehtit,
Röögitsõ ei rõõmu rõivit.
Ma õks ikõ umma emme (sel korral rääkis laulja just nõnda välja)
Umma emme, umma esse,
Umma kallist kasvatajat.
Hauda läts mu hammõtekij,
Süvvä läts mu linatekij.
Tulõ õks üles emekene,
Karga kallis kasvataja."
Ei või minnä, tütrekene,
Karata ei kallikõnõ.
Mul um pääl ju pähnä võsu,
Rindu pääl um ristikhain,
Jalutsin jo jaelehe. -
"Tulõ õks üles emekene,
Karga kallis kasvataja."
- Ei või minnä, tütrekene,
Karata ei kallikõnõ.
Mul um man maa hais,
Suu man surma hais. -
"Tulõ õks üles, emekene,
Karga kallis kasvataja.
Mul um lipõ livvaku'un,
Lämmi vesi länikun,
Külm vesi kübärän.
Mõsõ manta maa haisu,
Suu manta surma haisu,
Kässi manta kääpa haisu."
- Ei või minnä, tütrekene,
Karata ei kallikõnõ.
Kääbäs rassõ kässi pääl,
Rist um rassõ rindu pääl.

H II 60, 221 (2b) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pillaja pernaene. Orä elo.
Peremiis õks piäsi peret,
Perenaene pillas* peret.
Küll ma tiijä orä ello,
Orä ello, vaesõ vaeva.
Ori maka orrõ pääl,
Palgaline parrõ pääl.
Küünär vett oll küle all,
Säse** vett oll' sälä all.
Jala kinni kikkani,
Jala hämme hämäräni.
* - pillas, III j, olevik; mitte pillas, minevik
** - säse - kukõrus, pikä sõrmõ kolmõjaku pikkus, kuni käesälä kundini

H II 60, 221/2 (3) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kurälõ kubijalõ
I Joba tulõ tulõ pisand,
Joba vöörus verevalang.
Tulõ tulda lüvvehen,
Kibõnida keerutõllõhn.
Tuli pilgus piitsa otsahn,
Veri vöörüs vääsä (kepi) otsahn.
Liha lipsõs lõõguti (Rõuges, Viitina murraku isiäraldus)
Veri toobihn mõõdõti.
Liha süvväs leevä ii(e)st,
Veri juvvas viina ii(e)st.
II Jummal sundgu suurõ herrä,
Palutagu paku säksa.
Kää pand kurä kubija,
Varga valla valitsõjas.
Ega rii(e)de (reedel) riisutat,
Ega puulpääva poostitat.
Sõlõ rinnast riisutasõ',
Helme kaalast kakutasõ;
Kää aij valla vardahe,
Peris valla põrguhe.

H II 60, 222 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Läämi kodo kullõldõn,
Pindre alta peläten.
Kotun kurä'perenaesõ,
Kirre'-kärre' peremehe.
Pannuva piitsa pingi pääle,
Havvutõlli halapuid,
Tõie mõtsast toomikid,
Havvutõlli halapuid.
Kurg no ütel: tulõ kodo;
Mõtus ütel: maka' mõtsahn.
Kas no kuulda kurõ sõnna,
Vai ka mõista mõtusõ laulu?
Parem no kuulda kurõ sõnna,
Kui küll mõista mõtusõ laulu.
Kuri võtku kulbi andja,
Pitsitagu piimä andja,
Litsku leevä lõikaja,
Käkistägu kätteandja.

H II 60, 223 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Söödik
Joba tulõ suuri süü(ö)jä,
Suuri süü(ö)jä, suuri juu(o)ja,
Poolõ pätsi poolõndaja,
Nelä kiku neelätäjä.
Inne päivä pätsi sei,
Inne ako ahotävve.

H II 60, 223 (6) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulõ' üles hummokulta,
Inne varra valgõhõta.
Mõsõ' suu, sui' pää,
Kängi' jala, käpe' jala.
Pääle kängi' pääväjala,
Ala kängi' ao jala.
Võta' nüssik, nüssä' lehmä',
Saada' kari kavvõdahõ,
Ligi liina lepistühe,
Taga Tartu tammistuhõ.
Tii tii(e) tiigi poolõ,
Aja jäle' järve poolõ.

H II 60, 223 (7) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vihtlõmise sõna
Sopu, sopu, soonõ pääle,
Keväjätse kindsu pääle.
Valu varõsõlõ,
Halu harakalõ,
Mustalõ tsirgulõ muu tõbi.
Aitümä aho kütjäle,
Vii(e)tuu(o)jalõ, viha haudjalõ,
Sanna kütjäle, lõnnõ' hiitjäle.

H II 60, 224 (9) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vaesõ tr..st
Vaenõ tapp varõsõ,
Sai suvv', sai juvva,
Sai trilli tralli luvvä,
Rikas tapp suurõ härä,
Es saa süvvä, es saa juvva,
Es saa trilli-tralli lüvvä.

H II 60, 224 (10) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Muu' tapi musta härä,
Ma' vana varõsõ,
Sai süvvä sulasilõ,
Talvõs närri näütsikuilõ.

H II 60, 224 (11) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaan Jako, zia zäko (Tõisend: Piitre peko, zia zäkoeet.)
Istõ musta rästä sälga,
Kai külä tarrõ:
Repän tegi reke,
Pini puistas paklit,
Kass kudi kangast,
Hiir höörüt hoiõ,
Susi sittõ sõklit... (rohkem ei tea)

H II 60, 224/5 (12) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli
Jaani sõimamine
Jaan jakat, keskest kaksat,
Nõnast nõglut nõgõstõga,
Kundsast koed kumaguga
Perksest paigat pakaldõga.
[(Täh. kumak - maagõlang, punane lõng, särkide (hammõ, ???) kirjade märkimiseks; - ??? - sugulane)
Lauldakse ka: Jakob jakat, keskestk. -
Võibolla, ehk on veel mõni sõna.]

H II 60, 225 (14) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaanikõnõ, saanikõnõ,
Tii' mullõ till'o riikene,
Üle mere minnä, tulla,
Takast Narva naasõ tuvva.

H II 60, 227/30 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Krahvi pruudi surm
(Umma aja laul, pildikene orjaelust, osalt vanas värsimõedus, keeleprooviks.)
Neitsi nuur, kui üts ruus
Mängis üte krahviga.
Nakas valgõ tulõma
Nakas neitsi nutõma.
Krahv õks küsse neitsi käest:
"Mis sa nutad neitsikene?
Kas sa tahad verevät viina,
Vai ka punast pudelit?"
"Ei ma taha verevät viina,
Ei ka punast pudelit.
Ma taha krahvi hendal saada."
"Ei sa sõ(ö)ski mind ei saa,
Kui nee luiga mustas läävä,
Ja ka kaarna valgõs saava.
Ma anna uma tuapoisi
Ja ka tuhand tukandgi (tukatit)"
"Ei ma taha tuapoissi,
Ei ka tuhand tukandgi.
Ma õnõ taha umma mõisa,
Umma mõisa, imä kodo."
Eme näkk, et tütär tulli:
"Tere, tere, tütrekene,
Kuis käup teie käekene?"
"Väega vaivalt, armas ema."
Eest täll kleiti lühükene,
Takast kleiti pikk ja paras.
"Säe sängi ilusas
Pessä padja pehmees.
Mina taha maha heitä,
Maha heitä, haigõs jäädä,
Haigõs jääda, ära koolda."
Kis lät krahvil sõnna viimä?
Vanamii(e)es ja hallpää.
Krahv õks näk, et vanamii(e)s tull':
"Tere, tere vanamii(e)s!
Mis nu sõnna meile tõie?"
"Surmasõnna teile tõie."
"Kes sääl ära surnusi?"
"Seo nuu(o)r roosikõnõ,
Kallis krahvi pruudikõnõ."
Krahv joosk vällje trepi pääle:
"Ants kuule, minu armas teterpoiss,
Panõ ette hobõsõ,
Lääme sinna mõisahe,
Kon see nuu(o)r roosikõnõ,
Kallis krahvi pruudikõnõ."
Sõitsim, sõitsim, tüki tii(e)da
Tüki tii(e)da, marja (marga?) maada,
Meil tulli vasta kellälüüja.
"Tere, tere, kellälüüje;
Kelles teie kellä leie?"
"Sellele noorõlõ roosilõ,
Kallilõ krahvi pruudilõ."
Sõitsim, sõitsin, tüki tii(e)da,
Tüki tii(e)da, marja maada,
Sääl tulli vasta surnukandja.
"Kedäs teie kannidõ?"
Seda nuurt roosikõst.
Kallist krahvi pruudikõst."
"Ants kuulõ, minu armas teterpoiss,
Käänä umbre hobõsõ,
Sõitkõ (em) sinnä kabelihe,
Keerutagõ keskeehe.
Tõmba mõõka tupõst vällä,
Pistä süänd läbi mul.
Mina koolõ valuga,
See neitsi suurõ murrõga.
Kõik mis minul, olgu sinul:
Mu noorem preili varaga,
Mu kerik kõige kihelkonnag(k)a."
"Kuis võid te mul seda lubada,
Teil eski vii(e)l kolm velle om."
"Mis surmatunnil lubatu,
Tad ei või so käest keäki,
Joht ära võtta igävest."
(Üles kirjutud sellesama vanaemakese suust, kelle käest laulud lk 6-8 pääl; aga et mõte uueaja karva kannab, kuju osalt vanas vormis, keel hoopis segamine, sellepärast ei või vanavara sekka arvata.)

H II 60, 233 (1) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Zõõri laul
Riiga lätt mino ilo
b. Riiga lätt mino? õnni
c. Riiga lätt mino armas armuke
Mis sinnä mino ilo
Mis sinnä mino armu,
Mis sinnä mino armas armuke?
Pruudi perrä mino ilo
Pruudi perrä mino õnni,
Pruudi perrä mino armas armuke.
Pruut kotohn mino ilo ect b,c (korrata b, c)
(rea kahe algussõnaga)
Näütä vällä mino ilo - b, c
Ei näüdä mino ilo bc
Tandsi inne mino ilo bc
Küll tandsi mino ilo bc
Misperast " " bc
Kiusu võtta " " bc
Mis kius " " bc
Pruudi kius " " bc
Ei kiusa " " bc
Ei kiusa mino õnni,
Ei kiusa mino armas armuke.

H II 60, 233/4 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Kadri laul
Tere õhtut herräkene - Kadri!
Kulda kruu(oo)ni provvakõnõ Kadri!
Tulõ üles tooli pääle - Kadri!
Saista saani veere pääle - Kadri!
Herrä tütär tuvikõnõ "
Võta võti vaja otsast "
Aja tii(e) aida poolõ "
Käänä' tii(e) keldri poolõ "
Anna aidast hõpõraha "
Kullatsida kopikida "
Kas neo Kadri' ärä ei tunnõ "
Siin um iilä' härgä tapõt "
Sarvõ' jäänü saina pääle "
Moka' jäänu' mua (muda) pääle "
Hardruu(o)ts aia pääle "
Kadri ei taha lehmäliha "
Kadri taht armast haniliha, Kadri!

H II 60, 234 (3) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis tii(e) sandi' siin saisa Tuuli kuldsõ väräjä!
Mii(ee) saisam' väräjil " " "
Neo väräjä katski " " "
Minka neid parandas? " " "
Sii'ga (siidiga), kullaga, verevä sii'ga " " "
Kost tii tühä siiä saie? " " "
Veli eilä Riiast tõi. " " "
Tõi tä eilä kübärä tävve " " "
Siidi särgi siilu tävve; " " "
Kui ei usu, tulgõ kaegõ. " " "
Lumi murdsõ looga küüdse, " " "
Lumi murdsõ saani kirä " " "
Sinnä murdsõ mustu sarvõ, " " "
Sinnä käändse laigi... (jala?) " " "

H II 71, 533 (1) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Et ti nu laulge laisa' naise', veeretelke vesi liha'.
Kui ei laula mina laida, Laida laisale mehele, Põlet pikale poisile.
Kel lätsi' viisu' viitä süldä, Kaplu katesa vaale
Räti' küme küünäridä Päävä päst tõõse harut
Kolmandal kuivama laot.

H II 71, 533 (2) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Jumal hoia tuuda näido Maarja kaidsa tuuda kaabu:
Kiä iks johdus joodikulle, Kallus olle kaarikalle!
Ei tiä ine kordsist tule Kao ei kõrdsi kamberista.
Juu tia kõrtsi näiu kõõrige Pandis näiu palla pääle,
Näiu' kõnne' möödä kõrtsi Aste mööda akenida
Kõõrik kõrdsin kõneli Palla puuli pajatelli:
Velekene helläkene võta vällä rüä viläga Kauple vällä kaara viläga.

H II 71, 533/4 (3) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui mi' kirä kätte võta' Sis mi' värsi vällä loe
Soomemaal oli suure' kuuse' Suure kuuse' jämme lepä'
Alta juurte jõgi joosi, Sääl oli seehn kulda kallu
Hõbõhõtsi avekeisi, Hiitke nuuta noore' mehe'
Võtke võrku võru poisi' Püüdke neid kulda kallu
Kubijite kurgu võida' Kilterite keel võida'
Kubijas kurja härja hullu Kubijas kurja minule
Mina kurja härjäsile, Kubijas põrguhe kutsuti
Kiltrit põrgohe kisuti.
Tetäs näile lülli lüüsi pääle Lülli lüüsi veere pääle,
Kubijite kuivatellä' Kilteride kinni panna'

H II 71, 534 (4) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Ega mi veli või es võtta, Või es võtta sa es saada
Esi sa tüke tühäkene, Esi änksi äiäkene.
Esi Sa uigi uibun Esi Sa saisi sarapuuhn.
Velekene helläkene tule mu manu magama
Mul um puuhn pute uppin Nisa all um nisu vatsu
Karmanin um kalge rõiva, Võta minun kitä minun
Mul um raha mul um rõõvast Mul um illus imä lammas
Mul um tervüs tüü tetä' Olgu pois kes minnu võtab.

H II 71, 534 (5) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Veli mul võtis verevä naase Mule kose musda naase
Musta naase tormi huule' Viisi es tormi tüüdä tettä'
Kuule es' tormi kusile minnä'. Magasi tä tarehn tanulda
Vootin ilma vööltä Tanu oll tare läve all vöö voste veere all

H II 71, 534 (6) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Velekene hellakene är võtku ei' liina naista
Kosigu ei liina tüterida, Liina naane liiga pikä
Liiga pikä lödu laiska Kasunu kamberehn
Ega tä sünü suidsu tarre Ega taha talutarre.
Tule ei tullda puhgema Pirdu saina pistema
Võta iks vaene var'usta Ohuline use takast
Seeni ku vaene juut vasige Kaharpää kar'a saat
Miini nu suuri suuda mosi' Kõrgi' helmi kõristi'
Roti talle ruva keedi Padakuna' Paa mõsi'.

H II 71, 534 (7) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Miä ol abi mu imele, Miä sai kasu kasvatajal!
Abi sai mul suule, Tugi sai tuli suule San sai sana kiitemast
Silmavesi vihtemast. Sada kõrd tä sannutelli
Tuhat kõrda tasutelli. Kon ta nagi kuiva kunse Säält tä haast helle halu.
Kon tä nägi pehme kõo, Säält tä haart iks pehme viha.

H II 71, 535 (8) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Miä sai suve survumast Kua sai talve tantsimast
Anda ai pinki peiu istu Ega ei tarre saja saistas'
Ole ei Immä ellenä Essä ilma tullena
Tijä mii' söödü kon mi sündü Kana haru kon mi kasvi
Sääl ol meil suuri saja saista'. Perv oll pikä peiu istu.
2) Kui nu iks aka mõtelema Mõtelema mõistelema
Vesi meil silma veereüsä Alla laka lasensa
Istu mi maale hingämä Muru pääle muretama
Puu pääle puhgama Kon mi iste sääl mi iki'
Kon mi' saasi saana like' Sinna jäie järvekene
Tegü hiisi tiigikene, Säelt sai küla karja juva
Külä hobeste oiutalla, Külä läts karja jootema
Vald varsu oiutama' Mõtli' iks' ollev oja veere
See oll näiu silmävesi Näiu silmist tsilkunu'.
Näiu sarnust sadanu.
Sini siiba tsirgukene Vahajalga varblane
Küsitelli nõuatelli Mis Sa iket näiukene?
Kas Sa iket ehteid vai Sa tahat talverõivid?
Ei mina ike ehteid Ega taha talverõivid
Mina ike uma Imme Uma Imme uma Esse
Uma kallist kasvatajat Kui nu Imä minnu hoitse
Kallis minnu kasvatelli, Rüpü oll rükä lõigaten Kaalan karja saaten.
Kolm ol'l iks hällü Imele Uts oll' kuusine kuana
Tõõne tamine tarena Kolmas kesene muru pääl.
Mia kuusine oll' kuane Hällüt ruuga hiiten
Mia oll' tamine tarena Hällüt leibä kütsenä
Mia oll' kerene keret muan
Hallüt karja saatena.

H II 71, 536 (9) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Oe mu umma Imäkest, Mari marria memmekest!
Tia sai maha matetus Kaali ala katetus, Alla liiva leeditus
Some sai liiva suu pääle Kappe liiva kässi pääle Jaheliiva jalgu pääle
Tule nu üles Imäkene Karga üles kasvataja!
Ei või minna tütereni Karada kallis latsi!
Mul um suuhn surma haisu Mann um mul mua haisu
Tule nu ules Imäkene Karga üles kasvataja
Mõse nu suust surma haisu Mant mõse maa haisu
Mina tii lippe livvakuhe Läma vii lännikohe
Tule iks üles Imäkene Suves suud mõskema
Päeväs pääd sugima Talves jalgu kängima
Tule üles ütes tunnis Astu ahu palangus
Või ei minnä tüterike Mul um paal pähnävõsu
Jalgu pääl jaelehe' Rindu pääl ristikhaina'
Imäkene helläkene Lää ma kodu joosteni
Joosteneni jõudeneni, Võta ma hulka karjakesta,
Söödä ma päält pähnä võsu Jalgu päält jaelehe'
Rindu pääle ristikhaina Või ei minnä tüterike
Panda es liiva liiguma Panda es kalmu kasvama
Liiva iks panti ligunema Kalmu panti kaoma
Mulda panti madanema!

H II 71, 536/7 (10) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Mille meil um pallu sõnnu Liialt laialt laulukeisi
Mii Imä ütsik naane Ütsik naane pallu lat'si
Suu takahn suure' nurme' Palu takahn pal'lu rüki.
Pand tä hällü tii viirde Kiigu kesvä veere pääle.
Pallel iks partsi häl'lütämä Suvelindu liigutama.
Parts meil opas pal'lu sõnnu Suvilindu liialt laulu.
Neitsikene noorekene Ärä Sa usu uisu jutu Uisu jutu poisi jutu.
Pois um pehme petemä Make manu tükema
Poisi' peti' esmä võta' Poisi naari' es nä naida
Poisi' peti' poole ööd Näiu' valvi' valgeheni
Ärä nu usu uisu jutu Sulase suurt sorehet.
Kave ta kui kägu külähn Öökuk tall hälmasisen
Laulurastäs ratikun Neitsikene noorekene
Pangu ei üles häü al'lu Kaastehe häü kapla.
Paremb maada paku pääl Kiibertelle kivi pääl:
Kui peiu pehmen sängühn Kaasa vahtse kasuga all.
Jõva ai' sis arsti' avita Ei ka papi' paranda
Jõva ai' tohtri terves tettä'.

H II 71, 537 (11) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Vaeste laste laul
Küll ma tune tuulestegi Taia taiva tähestegi
Kuis nu ul'li' hoietase' Katsi lasta kaetase'
Luu nail andas liha jaos Kala pää kala jaos
Anti näile kuiva' koore' Kuiva koire' vaiva' veere'
Anti kuiva' leivä koore' Anti vaava vadsa veere'

H II 71, 537 (12) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Tule nu Ime tundema Kaoga Ime kaema
Kas um minnij meeleline Pojanaane naaruline
Kas um tukev tuurjalle Vai um paras pangile
Kas um nuia nuku all Hööri nuia hõlma all
Imä silmä tourata Kalli sillma käänähütä
Ole ei nuia nuku all Hööri nuia hõlma all.

H II 71, 537/8 (13) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Ärä nu süüdü söögikõrra' Ärä juudu joogikõrra'
Tüü kõrra' tegemata Laulu korra' laskmata
Ilu korra' istumata. Oles ma luudu laulijasa
Laulasi mäe merese Mere haana haavikes
Mere vatu vallgees Jäi mul kodu suuri sullgi
Lava pääle laululehte Kirstu kappi keele klausi
Veleken helläkene Tuu mul kotust suuri sullgi,
Lava paalt laulu lehti, Sis ma tii tedre moodu
Painutelle partsi moodu.

H II 71, 538 (14) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Hüä ol'le mii tsõdse Hüä olle hüäste tekk'
Tii es tiku küläle, Saadas sõimu sõsarille. Häpü hääle rahvale
Kunas nimme niidü pääl Sõiimu sõõru veere pääl
Tüllu tek tä tüku pääl, Jahu jahvi mati pääl.

H II 71, 538 (15) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Jätä iks kodu koti sõrme' Tii viirde turisõrme'
Võta peiu piinu sõrme' Võta ligi lina sõrme'
Sinu peiu peenüt tahtse Kaasa kangru koetud.
Peiukene pruudikene! Masa käte kängäraha
Peiu massa piimäraha Imele imetusraha
Vanembile vaiva raha

H II 71, 538 (16) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Annekene Õnnekene talutütär neitsikene
joose jooda mu hoppen ar' Võta nu suitsu sulu päält
Võta päitse' päävä rästäst.
Ma lää Koiku kassuvalle Narva naista võtemaie
Koigun oli kolme tüterida Üts oll läskä tõõne laiska
Kolmas kurja süämega An oll laskä Maial laiska
Triinu kurja süämega Tuu lei adra aida vasta
Kõveriku kõivu vasta Kulbi kua kuuku vasta.

H II 71, 538/9 (17) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Nii' tsõdse vaene latsi Anta as täll aigu tetta'
Aigu tetä aigu kuta Esi mõsi mõisan
Sääd säksä juukeid Oli' täll tele' tii veerehn
Sua laadi suu veerehn. Kudi tä kodu tullena
Tegi teole minemä Anda as' tälle aiguteta' Aigu teta'
Aigu kuta'
Kos nu ori une maka vaene latsi vaba sais
Ori iks maka orre pääl vaene latsi vaja pääl,
Küünär vett iks küle all Säsü vett sälä all.
2) Käekese' jalakese' ma iks teele teeda anna
Ku ti nu jõvat joosten minnä Joosten minna joosten tulla'
Joosten karja kodu aia' Ku tii' ei jõva joostelen minnä
Joosten minno joosten tulla' Siis teil kurigu kunden juuskva'
Jäliku käävä jälle jäl'ihn Kuri kundsa korgehebä
3) Mul um vihas vele naane Liia kurja lelänaane
Käsi iks minun tulle minnä Tule kirehn keerutellä.
Kua mul kulda ünderiku Viä vaski pallapuli
Sis ma lää läbi tule Keerutelle läbi kire.

H II 71, 539 (18) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Tüteriku täteriku Triberiku' träberiku'
Hoitke uma' huti' hati' Sepäselli' kangrupoisi'
Nee umi hullu' huti pääle. Sepakene sellikene
Lää mul ütsi lukukene Mis ma pane parsi ette
Et ei saa tä säksä kätte Valgite poiste kätte
Muidu muste poiste kätte.

H II 71, 539 (19) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuule hirstu herräkene Kuule pruuti provakene
Tule usse tooli pääle Saista saani veere pääle
Kae kuis valda vaivatas Peris vallda piinatas
Herräle tõllda tõrvatas Herrä viiä põrguhe.

H II 71, 539/40 (20) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Mul um iks viha vele pääle Viha vele naase pääle
Et tä iks kavvest naasa kose üle vete otsma läts
Aie tä hiiru hiile Oine varsa vatule Selle mi veli veretü
Jäi täll veri vete pääle Puna puie latvu pääle
Võõnu iks hiiru hirsa vittä' Varsakene vaiva vata'
Länü es hiiru hiile Länü es varsa vatule.
2) Oles mi hiilä sedä tiidnü Toona sedä motelnu
Et siin hata' haukma nakse Võtnu mi manu matijat
Küsünü külümitu Tenü mi hatule hapatust
Litule tenü lipatust. Kuti' olet uma' hata'
Sis ti' ostke ahu pääle Pantke perse peldi pääle
Urg ahu otsa pääle. Kuti alte külä hata' Sis astke aiataade

H II 71, 540 (21) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Läülä um läsäle minnä' Läülä lasa leevä suva'
Minkas nu laska meelütellä? Olgu lamas lava pääl
Oonas tõse otsa pääl Nii iks külmä läsä küle'
Kui külma' kivi juve' Nii kale läsä käe'
Kui kale' kanu juure' Läs' käänd iks suu saana poole
Saal ta luge lutikid Arvas ahuritsikid, Kirutelles kirbukesi
Mitu sai luuda lutikid Mitu rinda ritsikid
Nii iks anna vanale suud Kui iks söömäle tsiale
Toidetulle orikulle, Vanal tule suust surma haisu
Mant täll tule maa haisu Muialt mulgust mulla haisu.

H II 71, 540 (22) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Nii iks anna noorele suud Kui uuele ubinalle
Sirgelle sibulalle Noorel tule suust tsukru hõngu
Mant täll tule mar'a hõngu Ligi suud lilli hõngu
Kaege katte noorekest Kui nä' kukeni kõneli
Kikani hiidi' kiilt. Sis lopes aigu lõunani
Pase es päävä minenguni.

H II 71, 540 (23) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana mu varna vinudi' Ine aigu aie tööle
Perän päivä pidi kinni Ine haku aie tööle
Ine muid mulla tööle. Näk tä kuu tõsevad:
Ütel päävä nosevat Kuult tä pini haukvad
Ütel kika kirgvad

H II 71, 541 (24) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Paremb lä musdale mehele Tinehele Tuumale
Musta meesi meelita ka Avitas iks asend säädä'
Tsia süüma siädä Latse putru keedaskilla.
Verrev mees iks vere juuja Puhas palge pureja
Illus iiä lühentaja Kaunis karva kaotaja

H II 71, 541 (25) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Mül um tillu tilgakene, väikene vasarakene!
Kes lätt läbi kadastiku Läbi paksu paiustiku
Läbi harva hamme jaku.

H II 71, 541 (27) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaemi Nursi noori miihi Kui nä lääva kerikohe
Vöö näil vööl Riia risti Küpär pään kerigu kirja
Hopen all oll hao tähti Miis oll pääl kui päevä tähti'
Rõuge näiu' tedä näivä' Oles tu meesi meele saasi
Upin meele ulahasi! Mii' iks piäsi pilu lina'
Hoiasi udsu piimühe. Kaemi Haani nuuri miihi
Näil uma' külä' ku kütuse Maja' umaä ku matuse'
Haanin paistva pal'la mäe Kirehase külmä' kivi'

H II 71, 541/2 (28) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Kava ma kar'an käve Kava kar'a hoole pääl
Kar'an ma kapuda' koie Kürän ma kinda leia
Koi iks kimbu kinderid Katri kimpu kaputid.
Pani ma kivi kirstu pääle Vaotuse vaka pääle.
Sis iks nagi külä pois, Kui oll kirstu veinu' tans:
2) Kaege nu muida neiusid Tõse tare tüterid.
Kivi' näil kirstun kolisi' Kavi kargli alla kaane
Üts oll kivi tõõne kinnas Üts oll kandu tõõne kaput.

H II 71, 542 (29) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Külläp iks maja varga, Küll nä veie terä mati
Ärä soedi soola matti Esäl oll nisu põimamata
Külläp jahvi' külä kivi' Olle harg tapmata'
Külläp keedi' külä pää' Küläp iks tunus Imeline
Imeline Eseline: Läts tä aita ehtimä Päälikahe mähgima
Võtt tä kirstust kirivid, Kaare alt kalevid.
Pand tä sälga siidi kleidi Pähä kulda kirjäräti.
Küllap iks tunns vaene latri vaene latri vaivat latsu
Läts tä suhu' ehtimä Matistuhe mähgima.
Küsse tä käolt kõõrikid Haavalt küsse hammid
Paiult küsse pallapuuli, Anaas kõiv kõõriket
Anaas haav hammid, Pai es ana pallapuuli,
Saal tä ikula ilusi Sääl tä nõssi nõrehelle:
Panni' sis pakku peiupoisi' Katte käest raud käe'

H III 10, 631 (14) < Rõuge khk., Kõrgepalu v. - Ernst Kornel (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaasitamise laul
Külalised meile tulli, kaske kanike
Mis mi neile süvva anna " "
Härg om tappet ära süüdu " "
Sarv ja hand järel jäänu " "
Kubjas jäie kutsmata " "
Oota, oota kubjakene " "
Sinu osa om alale " "
Sinu pala om paigale pantu " "
Kirbu kits ja parmu reis " "
Seo om kõik mi kubja oma " "

H III 11, 34 (1) < Rõuge khk., Sänna v. - A. Jennes (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Hällilaul
Tsuu, tsuu! tsõdsõlõ
Üle uja unulõ,
Tied müüdä tädile
Läbi liina lelläle.

H III 11, 34 (2) < Rõuge khk., Sänna v. - A. Jennes (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõik miä vesi vilä pääl,
Kastõ karea haanea pääl:
Tu kõik karustõ kaala pääl,
Orea poisi ola pääl
Teo poisõ teije pääl.

H III 11, 47/8 (1) < Rõuge khk. - P. Rugga (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Niukõsõ noorõkõsõ
Sina põllõlinnukõsõ
Kelles tii hoiat ummi huuli
Pitsitelet peenüt palõt
Kas küll neele vai ka noole
Kas küll noole noorile mehile
Uhkile ubasuile
Korgile kübärile
Sirgile saapa seerile
Hiutu poissi haitu poissi
Piä poissi poole suuda
Litsu ligi lija lõvva
Katta kinni harva hamba
Ei mii siidi sijä vijä
Ei mii kallõv sijä kallu
Mii no siidi sija vijä
Mii no kallõv sijä kallu
Erastvere ilusile
Taga Tartu tasatsile
Kon iks poisi saapin saisva
Naasõ käänva kängihin
Kon umma keldre nii kui keriku
Aada nii kui alõviku
Usse inn umma uibutse
Sagara jo sikka sarvist
Kon umma maa marantsõ
Niidü umma ninnikätsõ
Kon ei kostu kulla kängä
Ei ka nestü ninni jala

H III 11, 49 (1) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui nore poisi kerikohe läävä
käüvä hulgan nigu hundi silge sälge
nigu sia' seldsi kaupa nigu sibula
jala all kui ahu luva pää näil
pään kui pähnä võsu, särk näil sälän
sälipäde, küpär pään külüpäde,
vööl näil uma' vörüse tükükalan
kamitse tükü, täi neil haukva habenin,
hiire piiskva hiussin kuna kudu kurgu
all löve pesa lõri all.

H III 11, 50 (3) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
1. Oles sa musde, joeda, mule tulu joeda
Aililo mule tulu jo
2. Kolmahava joeda kui ma kose joeda
Aililo kui ma kose jo.
3. Oles ma amu joeda aida tenü joeda
Aililo aida tenü jo.
4. Pardsi munest joeda pari pandnu joeda
Aililo pari pandnu jo.
5. Tedre munest joeda trepi tenü joeda
Aililo trepi tenu jo.
6. Hani munest joeda, hara tenü joeda
Aililo ar'a tenü jo.
7. Kana munest joeda katuse'e joeda
Aililo katuse'e jo.

H III 11, 51 (6) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
1. Kos mi läämi vänderdämä ütel pilato,
hohohoi kos mi läämi vänderdäma, kostis petero
2. Kõrtsi lääme vänderdämä ütel pilado
hohohoi kõrtsi lääme vänderdama kostis petero
3. Mis mi sääl sis ärä süümi (kate esimese salmi järel)
4. Tapa üte talu kana ...
5. Mis mi sääl sis ärä joomi ...
6. uuet kuat ära joomi, ...
7. Kas küll sest jo pat ei ole ...
8. Kas küll põrgun maad ei ole ...
9. Põrgu piin um väega rasse ...

H III 11, 51/2 (7) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Neijukõse norekõse liina põlle linukese
kele ti' hoijat ümi huuli piät penüta
palet, kua kimp kindid ja kats kimpu
kaputit üts ol' kivi tõne kinas
üts ol kand tõne kaput
kivi kirstun jo kolisi
kanu karksi al kaane esi teie tilokesen, esi koie kulakesen.

H III 11, 61/2 (1) < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kohalik rahvalaul
Ae mina ulli, ae mina vaene
tei mina suhu sure koera,
mäe otsa mängu koera,
naas sis põku kaaran käümä,
sai ma põku sarvist kini
lei mina põku vasta maad
nahk tul'l säläst naratten
veri tul' vällä vipsaten,
nahk sai Narva nahgerile,
jala sai jama samberdile,
liha sai liina lipartile
sarve sai' mul hinele,
tei ma sarvest sadula
sarve otsast hobese,
sõõdi ma sada versta Saksamaada,
tuhat versta Turgi maada
viisküment Vene rajat
ole ei sääräst himehet nänu
ole ei sääräst himehet kuulnu,
kui sääl "n" valan ol'le,
neli naist sääl nahgeriva,
üle kao kakeliva,
Lenul leeme kulbike
Anel ahu roobike
Ktril kapsta ravake
Matlil jahu matike.

H III 11, 69 (1) < Rõuge khk. - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulkõ kokku koodi mehe'
Rehe alla rihä mehe'
Ei jõua' koodi' näid kulõtä
Riha varrõ vanas tettä
Ei jää korten otsa ette
Rehe põrmu põsõ pääle
Rehe õks saasa (saavad) pessetüs
Laulu' lauldas murõta
Inämb vaiva õks (ikka) lauljõil
Ku' rehepessejäil.

H III 11, 70 (3) < Rõuge khk. - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Möödä sõit mu armas poig
Pisu (veikse) poodi ruunaga
Linalehti laugiga
Joosi järgi, karksi tõlda:
Tere minu armas armukõnõ,
Kiige suurõmb rõõmukõnõ!
Milles sa minu vaesõkõsõ
Ilma süütä maaha jätti'?
Kas küll valla naistõ läbi
Kihelkonna kuetõ läbi.

H III 11, 70/2 (4) < Rõuge khk. - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ellekõnõ, vellekõnõ.
Ku' sa õks nakkat naistõ võtma,
Kutsu minnu kossiuhõllõ.
Ärä nu laida laisa naasõ.
Tuimal õks umma turbi hunlõ
Laisal lagä laja-pää,
Kurjal korgõ kukru-perä.
Veli tek' (tegi) ilma tiidmäta
Pini (koera) kõrva kuuldumalda.
Veli läts vahra (???) vavvarnaidõ
Inne muidõ mustikaidõ
Vavvõrnist tõi vana naasõ,
Alustikist tõi musta naasõ.
Inne õks lännü ehvikillõ (???)
Päräst lännü palukillõ (???)
Ehvikist toonu illus naanõ,
Palukist toonu paremb naanõ,
Mii veli ehte ilust võtma
Mii veli puhk punast võtma.
Nuks sai Nursist nuija madu
Vanast Nursist vähe kadõ.
Nuija' täl (temal) umma näkku all,
Hõõri nuija hõldi all.
Kiä (kes) lätt sängü säädämä,
Vai küll pat'ju (pesema) mõsõma.
Viirde pan'd ta veri vääze (nua)
Külle ala künni ravva.
Minka (millega) ta tp uma mehe,
Kaotaski uma kaasa
Paekõ parrõ, tõuka talla
Sisse tuvvas tulinõ Kurat
Sõgõlastõ sõiduruun.

H III 11, 72 (5) < Rõuge khk. - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ei lää (läha) Roosa roidikuilõ,
Ei ka Zooru nällatsilõ.
Maks (ma ikka) lää Erästveere ilusalõ,
Kuusistveere kulatsile
Siäl õks poisi saapõin saisva
Naistõrahvas kängin käüvä
Maks salli Sigastõllõ
Maks ihka Sigastõllõ
Must (minust) sa Riiju rindiimänd
Piiterpuura pilliprovva
Viinapruuli vellenaanõ
Ollõpruuli ummanõ

H III 11, 73/4 (6) < Rõuge khk. - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Juu ajuti mii kannistä
Maiza mamma pikkõrista
Hüä (hea) um olu mii kannista
Makkus memme pikkõrista
5. Viina all, vattu pääl.
Viina ma visksi peenderide,
Vattu vali väinaala
Sinna kasvi suuri kõivo
Suuri kõivo, lakkä tammõ.
10. Kutsi ma sõa sõõruma
Vinneläse veerümä
Sõda es jovva seda sõõrda
Vinneläne sedä veerdä
Olli mul üts väike veli,
15. Väike veli, vaiba kirvõ
Leije üttest, leije tõisõst
Tümi sis merde tündsätü,
Ladva sattõ Saarõmaalõ
Mis nuks (nüid ikka) tümest (tüvest) tettänessä,
20. Vai küll lavast saanõnõssõ (saab)?
Tümest õks tetti tündermõõn,
Ladvast tetti langalõim
Keskest zõzõ (isa õde) keeri kirst
Kiä kizisõs kinni pandõn
25. Ämmärdälõs avvatõn
Es lasõ ta küläl maada
27. Valla latsil ammuskõlda.

H III 11, 74/5 (7) < Rõuge khk. - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Häütä poissi, häütä poissi,
Kis ei või nättä näijükeisi
Kuulda näijü häälekessi
Kiä võtt' nii virga viituuja
Ruttulisõ ruvva (söögi) kiitja,
Tullitsõ tulõtegija
Tulli ta üles hommungulta
Vahra (???) inne valgõt
Aije ta tii tiigi poolõ,
Kan'd ta paa kaasõni
Vali pangi vanguni.
Tulõ ta tek' (tegi) turbõist
San (suits) saarõ samblõist
Zihi, zihi näijukõnõ,
Tattõ, tattõ taadikõnõ,
Kis käsk' kävvü käppildö
Üle nurmõ roomakilla.
Nulgast õks kaije noore mehe
Kõrvalt kaijõ kõrgi poisi
Olõs tu näiju näile saanu,
Uppin (õun) näile uinatanu
Ta'm (ta on) õks virk viituuja,
Ruttuline ruvva kiitja,
Tulinõ tulõtegijä
Ta'm lippõ lehmä nüsjä (lüpsja)
Tain kaunis kariä saatja.

H III 11, 76 (8) < Rõuge khk. - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Toogõ tuurja mi murulõ
Pantkõ pangi põrmandulõ
Toogõ nõijas meele nättä
Toogõ koobut meile kaija
Kas um paras mii (meie) paugõlõ
Vai um tukkõv tuurjallõ?
Näijü um olõst uhukõnõ
Piha päält peenükõnõ
Kuulõ kulla peijü esä,
Kallis kaasa kasvataja,
Otsi külast höölimöida (hobel?)
Vea vallast viilimõida (???)
Hööli pangi uhkus (õhukeses)
Viili vitsa väikus.

H III 11, 76/7 (9) < Rõuge khk. - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ei ma inne saaja saa
Pulmõ, haiku;
Kui ma naiad noorikullõ,
Ehitelle imä kauast
Sis ma karga kaasikus (Naisterahvas, kes pulmas laulvad ja raha korjavad jne.)
Veeri velle sõsaras
Must um kaasik kasunu
Ma olõ velle vereline
Kaunis velle karvaline
Esi ma kulsi kua lävel
Esi ma saisi sanna lävel,
Kui mu veli vihuti
Sagõhõllõ (???) sannutadi.
Kun ma nägi kuiva kuusõ
Kuiva kuusõ, ilusa kõo,
Säält ma haari helle halu,
Helle halu vippõ (valusa) vitsa,
Minka mu veli vihuti
Sagõhõllõ sannutadi
Alla ma lätsi arutõn,
Üles tulli mahkin

H III 11, 92/3 (1) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Poja palve
1. Emagene memegene
Lase mind kaua karjas käija
Kaua karja hoidjaks holla
Ma teen linna liina peale
Paremat kät põllu ääre
2. Murakmarjast müürdega
Vaarati marjast vallidega
Kuusepuust teen kiriku
Pihlapuust teen pitka torni
Aavapuust teen altari
3. Vaada taatõ vaada meme
Kar siis mulle puudob õnne
Vanast rahast vallan kella
Rinna reesist teen ma tilla
Siis on rõõmu taatil memel
4. Armas ema kallis ema
Lase mind nüüd naerta võtta
Kui ei luba siis lään hukka
Ma teen titted teede äärde
Karalapsed ukse ette
Vää?dijad teen väravise

H III 11, 93 (2) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Isa ahju peal kivi kõhu peal
Ema keresel kell kaelas
Poig parsil perse palljas -
Tüttar müüris mokkad mustad.
Onnu ahjus jallad välljas
Täddi tarres tanu peas.

H III 11, 93/4 (3) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Terre tere hiregene
Kussa lähad hiiregene
Maa lään metsa puida raidma
Eks see puu suul peale tulle
Eks ma karga kannu taha
Eks siis nälga ära surre
Eks ma närri haavakoori
Eks see koor sul kurku ja
Eks ma susi nõelaga
Eks see veri välja tulle
Eks ma võja võiga
Kust sa selle võii võttad
Vana naese välla vakkast
Kust see vana naene võttab
Musta mustiku nissast
Kust see must mustik võttab
Saarest sööb ja merest joob
Katsub külla kaevodesta

H III 11, 94/5 (4) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul
Meie saks oli Saaremaal
Perris hära Pärnumaal
Vallitseja Virumaal
Aidamees oli Harjumaal
Kupjas kuri Kuuramalt
Tulli saksa Saaremaalt
Päris hära Pärnumaald
Valitseja Virumaald
Kuri kupjas Kuuramaald
Saadsivad mind saado koogma
Panivad mind söödi kündma
Küüd see tõmbas küür oli seljas
Lauk see tõmbas lak oli lajas
Muld mul partsas pea peale
Vahtu tilgus vesti peale
Kubjas karjus küna ruttu
Rabbutas mul juukse tuttu
Peksa sain ma vaene ori
Kubja käest siis mittu voori
Mis võin teha teu masa

H III 11, 95 (5) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul
Läksin õhtul hulkumaie
Tütrugida otsimaie
Tüdrugud ei tulnud mulle
Tahtsivad tallupoegadele
Mul polnd selgas siidisärgi
Siidi särgi sittsi vesti
Ööele poe pursukida
Kaelas karda rättiguda
Ega jalgas saksa saapid
Ei ka poe püksisid
Sest naad mul es tahtnud tulla
Lubanud ei pruudiks olla

H III 11, 96 (6) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul
Nägin sooda suitsevad
Aru äred auravad
Soo tei soja õhva
Aru ääred äädikada
5. Lätsin tame söödipealda
Tamm aga nuttis ???????
Mina tammelt küsisin
Mis sa nuttad tamege
Tamm aga nuttes kostis mulle
10. Teisi puu rause teisi viidse
Mind ei raida mind ei viida
Mina tamel kostamaie
Mul on kodus viisi venda
Igal venal viis kirvest
15. Igal kirvel kirjed varred
Need läks tame raiuma
Tamm läks maha matsati
Tüvi maha tümbsadi
Laddu merre lahvati
20. Tüvest tegin tünderida
Ladvast laeva ankreida
Keskeld tegin kidu kirstu
Kidu kirstu veimevakka
Laastudest tein lamba laua
25. Killdudest teeme kulbi
Oksadest teen joogikappa
27. Pinudest teen põrsa molli

H III 11, 96 < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mul on sõnu sõelatäis
E??va sarve täis
Koeju jätsin kotti täie
Manu võtsin matti täie
Kes tulleb mooga zäägima
Selle pistan pori sisse
Muljun muda lompi
Saadan saasi sõtkun.

H III 11, 97 (8) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis sa sittikas sirised
Porikärbne porised
Sind on tehdud tekki tükist
Koku lapit kotti tükist
Misa liinas kiuseled
Vana vonti väideled
Ene söö sööed koldesta
Laku laastud põrmanduld
Eene kui sööd mu söanda
Ene kui juud mu juveda
Säga su sõnu seganud
Lamas käe läkatanud

H III 11, 97/8 (9) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul
Lähme lähme käime käime
Millas saame sinna maale
Kus need kukked kulda joovad
Ku?? kulda kana karda
5. Aned haljasta hõbedad
Varesed vana vaskesida

H III 11, 98 (10) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul
Ai suhati ralla?
Mind kutsuti pulma
Aga ei või minna
Naene haige kodus
Sea hing oli võtta
Lamba tall oli tappa
Kohi oinas oli kopsi
Lehma mullik lüpsa

H III 11, 99/100 (1) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul
Vana naene vallelik
Ütles mu karja kadund
Keik metsas lajal ladunud
Karri mängib mänikus
Lambad lahe platsi peal
Kitsed kero kessa peal
Sakkad suure sööti peal
Härjad hära heinamaal
Hobused orja põllu peal
10. Vasikad vainul varrikul
Lüpsi lehmad lepikus
Sead koplis kuusikus
Haned pardid padrikus
Kuked kanad kaasikus
15. Koerad karja kaitsemas

H III 11, 100 (2) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Enne ma surren surma kätte
Ene kui suure nälja kätte
Ära suri mul isake
Ära suri mu emake
Ma jäin vara vaeseks lapseks
Vara võõraste varale
Ilma helme korradeta
Ilma kaela kirjadeta
Kui ma elan, ostan helmed
Kui ma kasvan kattan kaela
Elades saan helme korra
Kasudes saan kaela kirja

H III 11, 101 (3) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Perenaene põrguline
Ajas mind hoosta otsimaie
Varsakesta vaatamaie
Polnud koitu veel kummamas
Koidu tähte helgimas
Kuulsin huntid hulguvad
Metsalised töinavad
Metsas karud karjuvad
Tuld löid sõides hooste turjad
Sädemeid lõid sällu säred
Välku heitsid varsa kabjad
Vahtsu tsilgsid ruuna jallad

H III 11, 101/2 (4) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Poisikesed pungis silma
Pungis silma nõngas kaela
Mis te otside hoone peale
Käide karja lauda peale
Vaevade valla lapsugesi
Teudate tütrugida
Ärge sööge mu südantda
Ärge jooge mu juunreda
Mul on pissut punnada
Väha verda palgessa
Punna jäi mul puu otsa
Ilu heina sae otsa
Uhkus oa õite peale
Kõrkus kara kõrte peale
Valgus vahtra lehedese
Edevus erne õietese.

H III 11, 102 (5) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõeru sõeru lehmagene
Sõeru lehma lahkeeste
Anna piima usinaste
Mul on aega kasinaste
Tuhad tööd jäid tua juurde
Sada tööd jäid sanna juurde
Arvamata aida juurde
Kiisimata köögi juurde
Mõtlemata mõisa juurde
Sõeru sõeru sõrgu jalga
Anna piima argi jalga
Tallu pere tahab süja
Orjakene ootab süja
Teuline tahab süja
Korraline küsib süja
Lapsukene laulab süja

H III 11, 107/8 (1) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Karjapoisi laul
1. Vana naene valleliku
Ütles mu karja kadunu
Karri mängib mänikus
Vainul suures varrikus
5. Lehmad leppa mõtsa sees
Härjad härra heinamaas
Hobused orja põllu peal
Lambad metsas mäe peal
Kitsed karo lessa peal
10. Satikad suure sööti peal
Seda pöörlevad keik poris
Hanned pardid padrikus

H III 11, 108/9 (2) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Leena võttis ette oole
Ja läks alla merre poole
Hõbe särki ehitama
Kulda rätti kuivatama
5. Tullid tal vastu laevamehed
Pitka purju poisikesed
Tahtsid Leenad laeva viia
Leena akkas ütlema
Ütlema ja palluma
10. Kulla lahgid laevamehed
Pitka purju poisigesed
Laske mind veel koju minna
Mul on kodo vana ema
Tal on kodos kolmi lehma
15. Ehk annab ühe minu eest
Ja lunastab mind laeva seest
Isale kolm künnihärga
Ehk lubab ühte minu eesta
Ja lunastab mind laeva seest
20. Minu peijul kolmi aita
Üks aga nõlgub nissu täis
Ja teine raksub raha täis
Ja kolmas raksub rükki täis
Isa akkas ütlema
25. Peikmees vastu kostema
Enne annan mitte aita
Ja ka raksjad raha aita
Enne kui oma armukesta
Laeva mehed lahged mehed
30. Pitka purju poisigesed
Leenad saab mul elu ajaks
Aita on mul üüriks aejaks

H III 11, 109/10 (3) < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tallutüdruk
Võttaksin ma talutütrugu
Tallu tütruk tööle targa
Ta mul ääestab heina maida
Ja mul künnab põllu maida
Võttaksi ma saksa naese
Saksa naene aega viidab
Ta toob tupa tuni kella
Ostab tasku uurisida
See toob linnast siidi kleidi
Ja toob linnas kumi kengi
Sest mul väga halle meel
Et mu pruud käis pärjaga
Väga vaese paelaga

H III 11, 111/2 (1) < Rõuge khk., Nursi v. - Jaak Palu (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Ikki ikki ma vene, kukuku pillillil vakvakvaa
Ikki allan marjo aian kukuku pillillil vakvakvaa
Kis minnu sinna kaema tulli, ...
Sinega seba (saba) tsirgukõne, ...
5. Vahaka jalga vainukõne, ...
Küsitõlli nõuetõlli, ...
Messaka ikõd noori neiu, ...
Kassoka ikõd ehtemiida, ...
Vai ka tõisi rõivida, ...
10. Ei ma ikkõ ehtimida, ...
Ei ka tõisi rõivihida, ...
Ma ikkõ onnist elukõist, ...
Kaiba kasu põlvõkõist, ...
Mia mul elles ese (isa) majan, ...
15. Verütellen vele maian, ...
Ius oll pikka nii ku pirta, ...
Vanik laga (lai) nii ku lauda, ...
Ius mul jäie ese kottu, ...
Vanik velle vaja pääle, ...
20. Imä jäi manu ikõma, ...
Veli jäi manu vahtima, ...

H III 11, 112/3 (2) < Rõuge khk., Nursi v. - Jaak Palu (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Näiju kaes kodõ poolõ
Silmi hilla maha poole
Kas tulõ muru mooga ütten
Veerüs velle villä ait
Ei tulle muru mooga ütten
Veenüh velle villä ait
Velle leiba süü selgehed
Salva leibä nii ku peijo
Peiu leibä süü leinäten
Kaasa leibä kaivatõn
Nu süütt leibä aganist
Salvad leibä nii ku sammõlt

H III 11, 113 (3) < Rõuge khk., Nursi v. - Jaak Palu (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis tii santi siiä tulli märti santi
Mii maija rüüd oll sälän märti santi
Vits oll ?ölen kanepine kaalarätt
Kuttii sortisist lähet märti santi
mii maiast siid om sälän siid om köölõn
Kalevane kaalarätt
Vana nulk oll nuur miis
Vana ??? oll raudkäsi
Pikk miis sõitis piniga raud käsi randsiga
Kaasiku sõiti kassiga muu rahvas mustiga
Peigmiis sõid kittsen kerikohe takan sikan altõritõ
Peiul oll külast külä kits ask unukust ahk sikk
Näiu sõid ruunan kerikuhe tahan runan altõritõ
Näiul oll een ese ruun rahken ese ratsuke

H III 11, 114 (4) < Rõuge khk., Nursi v. - Jaak Palu (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Vellekene ellekene
Ei sa kuule mu mo kuku
Miilte pane mia ma paiata
Lähät sa naiste võttama
Uba surud ottsima
Kutsu sa minnu kosjule
Võtta viinu vetäma
Ärä ma tune tuima naase ära kae kale naase
Ära laita laisa naase
Tuimal omana huule torpi toetu.
Laisal om laga lagi pää
Kurjal om korge kukru perä
Vihasel omma vereva silmä
Ei mõista kuri tööta tetta
Musta kolmu korgast kutta
Tuim om tore pasik om palavi tülü tege tühja pääl
Viha vitsa maa pääl

H III 11, 143/4 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tullõnu õnnis õddagukõnnõ
Kuu lä ma õks maggama
Ega üts lätt ummaga
Ega miis umma naasega
Esa läts umma vana immäga
Sõssar sõsara mehhega
Velli läts noore noorikõga
Tüü poiss läts tüdrukuga
Kinks ma vaene piä minnema
Ma õks ikkõ nulga poole
Tükki tühha sängu poole
Hellisässõ veere lavva
Kollisässõ kolme lavva
Põrrisassõ perrä lavva
Kõik umma külmä külle lavva
Seenetetü sängu lavva
Külle pöörä saana lövva
Kirpuga püvvä ma kõnnõlda
Luttigaga lusti lüvvä
Minna võtti ja vihhasti
Rõiva üskä ja minnemä
Latsi lae pääle maggama
Panni põhku külle alla
Põhku pääle, põhku alla.

H III 11, 144 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis sa rinnutu rägisäd
Missa hääletü häggisäd
Sul ollõõi hellü häggista
Ei ka rindu räggista
Sa võtta reggi rindu alla
Vanna hellü häkli alla
Tullõ siis mukka laulama
Laululukku laskõma
Mino vasta võitlema
Laulu lugu laskõma

H III 11, 144/5 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Põrguhn paistva paiju ossa
Põrguhn liikva leppä latva
hõi väega illosahe hoi väega ilos...
Põrguhn padda plaksuminne
Põrguhn linna lipsuminne
hoi väega illosahe hoi väega illosahe
Põrguhn piitsa plaksuminne
Rohke roosa ropsiminne
hoi väega ilosahe hoi väega illosahe
Põrguhn püssa paukuminne
Põrguhn hukka haukuminne
hoi väega ilosahe hoi väega illosahe
Tuima ravva tulda leiva
Külmä kivvi kibeneida
hoi väega illosahe jne.

H III 11, 145/6 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanna pois kuuli oi ja oi ja...
Kis tedä ehtmä kävve oi ja oi ja...
Imanis teddä ehtmä kävve oi ja oi ja
Minkas teddä hauda viidi oi...
Katte karva kassiga oi...
Koes tedä matteti oi...
Rabba suhu rampa alla oi ja...
Minkas tälle kellä lüüdi oi ja...
Katte haava halloga oi...
Kis tedä kaema kävve oi...
Soe sumpe summa viisi oi ja...
Kahru kävve katsakesi oi ja oi...
Mis tälle pääle kasvi oi...
Kahru ohtja pääle kasvi oi ja oi ja...
15. Vanna tütruk kuuli oi ja oi ja oi ja
Kis tedä ehtmä kävve oi ja oi ja oi ja
Immänd tedä ehtmä kävve oi ja oi ja oi ja
Minkas teda hauda viidi " " " " " "
Katte halli hobbõsõga " " " " " "
20. Koes tedä mattedi oi...
Kesed kennä kerrikut oi...
Minkas tälle kellä lüüdi oi...
Helle hõpe kelläga oi ja...
Kis tedda kaema käve oi...
25. Ega riide Rija liinast oi ja...
Ega puulpä Pihkva liinast oi ja...
Mis tälle pääle kasvi oi...
Roosi lilli pääle kasvi oi ja oi ja.

H III 11, 147/9 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vaene lats laulab
Immäkenne helläkenne
maimokõnnõ marjakõnnõ
Jäti sa minno vaeses latses
varra võõra rahva sisse
immä viidi teeda mööda
armu lätsi aida mööda
Oh ma vaene väiko latsi
Ega üts ka minno näije
ütsi iks lööge taad ta essäldä
lööge taal ta immäldä
Oh ma vaene väiko latsi
armu es näe kostgi joht'-es
Kumma kasvi suurembas
Paisu veidü pikembas
Sis jo nägi ega üts
Sis jo mõtel ega üts
Kuma pani* vöö vööle
Külla kaije kariuses
Kuma pani pallä poole
Külla nägi näsikus
Ku ma kõrrikõ kõrrodi
Külla mõistse mõrsijas
Ma olli noppe nurme pääle
Valli võõra välla pääle
Kun lätsi võõra välla pääle
Külla põllul päiva kätte
Perre eite paljo petti
Kästi mul iks ruttu põima
Tekke tööda tüttarlatse
näkke vaiva vaese lattse
Lõikakõ villi lõnnes viirde
Et sa otsa õdakunni
Veerehn umma viina vaati
otsahn umma ollõ haami
Lõunes läbbi lõppeti
Otsa jouse õddakunni
otsa iks saise (saije)
sis ma näije (naise)
Olleõs veerehn viina vaati
Olleõs otsahn olle haami
Veerehn olli vinnelanne
Otsahn olli ugalannõ.
* - kui mina pandsin

H III 11, 149 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Vellekenne helläkenne
Kaskeee kantkeeee jne.
Ar sa inne naista võtku
Kaskeeee - kantkeeeeeeeeee
Kui ma kasu kaasikõs
Kaske...se
Pika pinki istujas (pitsitajas)
Kaskeeee kantkeeeee
Laja lavva kattijas (lakkujas)

H III 11, 149 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kaasikil nabba karranu
Kaskeeeee - kantkeeeeee
Läbbi rii ribbahunnu
Kaskeeeee kantkeeeee
Sa õi na kasikõ inne terves
Kaskeee kantkeeeeee
Kui sa nabba sannahn säetus. Kaskeeee

H III 11, 150 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaanikõnnõ saanikõnno
Tii tillo riikenne
Ülle merre minna tulla
Takast Narva naase võtta.

H III 11, 150 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Lapsehoidja laul
Veije tiiga tii viirde
latse hällu pallo pääle
Panni partsi hällutamma
suvilinnu liigutamma
sääl mul partsi pallo lauli
suvilinnu lijast kõnneli
partsi õks opsi pallo laulõ
suvilinnu lijast viise

H III 11, 150 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Sõit sõit sõtse poole
ülle (merre) oja ummo poole
Soomemaal on suure mehhe
Põrrotase põrmatuni
Mai ei jovva porrptani

H III 11, 154 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul
Tullõ ülles provvakõnnõ mõsõ su sui pä minne mõtsa kõndima, Löüse ütte söödukese, mes säl söödu kesken olli uibu söödu kesken olli, mes sääl uibu juuren olli. Tõld sääl uibu jurehn olli mis sääl tõlla sisehn olli mamsel tõlla sisehn olli mis sääl mamseli käehn olli lats sääl mamseli üsahn olli mes sääl latse käehn olli sõgul latse käehn olli mis sääl sõgla sisehn olli munna sõgla sisehn olli. Kes sääl munne pääl olli konna munne pääl olli kikkas kulda kannustega varres vaski saabstega.

H III 11, 154 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tsiiri tiiri tirgukõnõ lõõri lõõri lõõväkõnne ütle kus su kulla pessõ varrikuhn varva pääl kuiva kuuse ossa pääl kos se kuus jäije vannamiis raggi mahha kos see vannamiis jäije vannamiis kuuli ärra koes temmä matteti pika põllu pindre alla kosse pinnar jäije adõr künd üles Kos see adõr jäie adõr palli ärra Kos see tuhk jäije kanna savits lakka kos see kanna jäije kanna linnas taivahe minkas tälle perää minna tulitside tungeldega vasitside vangerdega kõrrrrrr.

H III 11, 155/7 (11) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulline om mu tütrekenne
Pikält om ta peenükenne
Tullonu sija tuvvikõnnõ
Sult ma taha küsütä
Mäntsele sa mehele
minna tahad õigohe
mehhele messitse mehele
poisilo tullitso silmalo
Kas sa tahad kangurillõ?
"Ei ma tahha kangurillõ
Kangru kerre kõrrisassõ
Kangru vänta värrisässe"
Tulline om mu tütrekenne
Pikält om ta peenukenne
Tullõnu sija tuvvikõnne
Sult ma taha küsütä
Mäntsele sa mehhele
minna tahad õigõhe
mehhele messitse mehhele
poisilõ tullitsõ silmäle
Kas sa tahhad mölderille?
Ei ma taha mölderille
ei ma lähä mölderille
möldri kivvi mürriseva
kistavarre kärriseva
Pikält on ta peenükenne
Tullõnu sija tuvvikõnnõ
Sult ma tahha küsüdä
mäntsele sa mehhele
minna tahad õigõhe
mehhele messitse mehhele
poisile tullitse silmale
Kas sa tahad kilterille?
Ei ma taha kilterille
ei ma läha kilterille
Kiltri käü pää värrisas
Karman kargas katsildo
püksi püüglid sõgluva
Tulline on mu tütrekenne
Pikält on ta peenükenne
Tullõnu siijä tuvvikõnnõ
Sult ma taha küsütä
Mäntsele sa mehhele
minna tahad õigõhe
mehele messitse mehhele
poisile tullitse silmälle
Kas sa tahad tallopojalõ?
Ma taha tallopojalõ
ma läha tallopoisilõ
Tallopois on tüühü tarka
tüühü tarka maale märksa

H III 11, 157/8 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Küll mul laulu kui ma laula
Küll mul viise kui ma viisi
Kui ma naka laulamaie
Laululugu laskömaie
Sa ei sis külla maada õi
Küllä kundja põllu päälta
Küllä orja haina malta
Külla latsi lõuneelle
minno na iks kaema jääse
minno na iks kulleva.

H III 11, 158 (13) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Neitsikenne noorekõnnõ
Ärrä ohka et om orri
Ärrä vahhi et om vaene
Ärrä põllõ et sullanõ
Ehk om orjal õnnõkõnnõ
Sullasel Jumalukõnnõ
Üllevel om orja õnne
Kaugel õks om orja karja
Pää läe lammasste jagaja
Raha täht om taivassa
Kes tahab ossa jagada
orjast saab ossa jaggaja
Sullasest saab suuri meesi
Perrepojast palgalinne
Palgalinne päivilinne

H III 11, 315 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Meelest mõtlõsi mehele minnä:
Tahasi talo pojalõ;
Talopoig um tüühü tarka
Virk vilja lõikama.

H III 11, 315 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Saaõi istuhn ilosad,
p-st süütehn peenükeist.

H III 11, 315 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Lätsi mõtsa mõtlõmata
Pühä päivä pidamä;
Mis sääl mõtsahn tettänessa?
Mõtsahn võssu võetase
Mõtsahn ossa otsitase.
Orr'a otsva ossakõisi,
Võõra võtva võsukõisi.

H III 11, 315 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Suur olgu sullase naa'ne
paks palga-poo'si naa'ne.

H III 11, 315 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Tiindril: riista rii pääl,
Palga poosil paia pääl.

H III 11, 315 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Tüüd tii niu tennätäs
Süüd sis süü kun sülätäs.

H III 15, 491 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Suta ei vana vallatõlla
Napukubu nallatõlla
Kae neida, kae noida
Kae noida noori paari
Läävä sängü, löövä mängu
Lina liikva, padä paukva (padi)
Nõrkva nõrga sängutulba.

H III 15, 491 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Sünnü ei üten süümä
Mahu ei üten magama
Käänä suuda saana poolõ
Lugõ saana lutikiida
Arvas ahu kirgesiida
Mittu tuhat luuda lutikiida
Mittu sada kimpu kirgesiida.

H III 15, 491/2 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Anni kurõlõ kesvi süvvä
Kurg es süü kesvi
Anni kurõlõ rüki süvvä
Kurg es süü rüki.
Anni kurõlõ hernid süvvä
Kurg sei hernid magusahe.
Anni kurõlõ kuntõ pitten
Harakallä handa pitten.
Kurg läts suhu (soo) kaivatõn
Harak haava kadsatõn.

H III 15, 492/3 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Pulma laul
Kaasik: Tennäge tii mii velle; kaske, kanke
Avvustage mii hahka särki, kask...
Kiä päst sao saisemast kask...
Vana rampõ rapumast.
Moodo os kodu kopitõdu
Lavva ala hallitõdu.
Ku mii no eila sijä tulli
Riginäla räginäla
Rattarummu roginala
Panti no linik livva pääl
Rasu* ratta rummu pääle
Kaput nne. (Kahju, et ma teda edasi ei mõista)
Seo kaasik seene juur
Tuu kaasik tatti juur
Riida takast riiu aiast
Tarõ takast tapu aiast.
Tõine kaasik: "Teil umma seeren seebi tükü
Raie vaihel rasva tükü,
Pujukõsõ puri pääl
Ninni puu nisa pääl jnt."
* - Rasu on üks villane pikerkune riie mis naisterahvas ümber jalgu pandvad.
(Kuulsin kusagil pulmas, aga ei jõudnud kõike üles kirjutada; on ehk Teile see laul ju enemine täiesti sisse saadetu siis pole kahju just suur! Vabandage!

H III 15, 493/4 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ziuri zäüri zirgugõnõ!
Ziuri zäüri zirgukõnõ
Kos su kulla pesäkene?
Vibrikun vabrikun
Kuiva kuusõ ossa pääl.
5. Kos see kuusõ õss jäije?
Vanamiis ragi maha.
Kos see vanamiis jäije?
Ära tema kooli.
Koes teda mateti?
10. Pika põllu pindre pääle.
Kos seo põllu-pinnär jäije?
Ader* aije üles.
Kos seo aadõr jäije?
Merde vaivu (vaiju, vaos)
15. Kos seo meri jäije?
Hära jõiva ära.
Kos neo hära jäije?
Lauta pagõsi.
Kos seo laut jäije?
20. Tuli palut ära.
Kos seo lauda tuhk jäije?
Kana salidsi laka.
Kos neo kana lätsi?
Taivahe lintsi.
25. Mingas neile perra minti?
Vasitside vankerdega
Tinatside telgiga
Punatside pulkõga.
Mis sääl taivan tetti?
30. Kuld korvi koeti
Säska sängü säeti.
* - Täh. sõn. ader üteldakse aader ning veel äägel, sõõgõl, sitta-viigõl. Osti väätse, massi säätse, sai üts kõrd aada (ait) nulga all paanuta nii läts är'ki katski.

H III 22, 231/2 (2) < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Oli mina väike mehekene, Polve pitu poisike.
Vaat luuli, vaat luuli*, Põlve pitu poisike.
Öse pessi mõisa rehe, Päiva küni mõõdu maad.
5. Pani hobu lumpi süüma Esi hiitsi magama
Varas mees tull varikust, Kuri mees tull kuusistust.
Varast ärä tilu täku 10. Kohilitse ruunakese,
Lätsi kodu minemä Tulle esä tee pääl vasta
Kos sa läät mo pujakene, Mul um kotun kolme ruuna
15. Võta hiiru istu sälgä Kõrvil lase kõrval joosta
Lätsi üle Ruuga sila Ruuga sild tek, triksati
Lätsi üle kure põli 20. Kure neio minu näie.
Os ta muna mule saasi Os ta upin uinusi
* - "Vaat luuli," seda lauldakse ega värsi takan.

H III 22, 232/3 (3) < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ziiri siri sirgukene, Kos su kula pesake?
Varikun varva otsan, Kuiva kuuse ossa pääl.
Kos see kuus jäie? Vana mees ragi maaha.
Kos see vana mees jäie? Vana mees kooli ärä.
Kos see vana mees mateti? Pika palu pindre ala.
Kos see pinär jäie? Aader aie üles.
Kos see aader jäie? Kivi ai katski.
Kos see kivi jäie? Maa ala vaivu.
Kos see maa jäie? Kana savite üles.
Kos see kana jäie? Taivahe linati.
Minkas täle perä mindäs? Tulitside tungeldega vasitside vangerdega.

H III 22, 233 (4) < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Neljas laul
Oe mina uli oe mina vaene
Tei mina suhu suure koera Mäe otsa mängu koera
Naas sis põku kaaran käümä, Sai mina põku sarvist kini,
Lei mina põku vasta maad,
Nahg tul' säläst maraten Veri tul' väla vipsaten.
Nahg sai Narva nahgerile, Liha sai liina lipartile
Sarve sai' mul hinele Tei ma sarvist sadula,
Sarve otsast hobese, Sõidi ma sada versta Saksamaale
Tuhat versta Türgi rajat, Viis-kument vene rajat
Ole ei sääräst imet nänü ole ei sääräst imet kuulu
Miä meil uman valan olle
Neli naist sääl nahgeriva üle kao kakeliva
Leenul leeme kulbike Anel ahu roopike.
Katril kapsta ravake Matlil jahu matike.

H III 22, 234 (1) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Laul Karksist
Kirsi neiu, Karsi neiu,
Kirtsi kini edõtemaie
Karsi välä kandemaie
Sa ta manu võt magade,
5. Juuren võt ta jutu aia,
Külä poissi illikene,
Mis sääl piigsin? piibenessa?
Mis sääl kaldsun kabenessa?
Kas ma või ka peoge putu
Sõrme otsage osate
Või ei peoge putu
Sorme otsage osate
Püksin oma püldikese?
Kattsun kana pojakese.

H III 22, 239 (1) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Siiri, siiri, siguke Pääri pääri pääsuke,
Kos su kula pesake? Kuiva kuuse tipun.
Kos see kuusg jäie? Vana mees ragus maha
Kos see vana mees jäie? Vana mees kuuli ärä,
Koes teda mateti? Pikä põlu pendre ala
Kus see penar jäie? Must ärg künds üles
Kus see must ärg jäie? Must ärg läits lauta
Kus see laut jäie? Tuli palut' lauda
Kus see tuli jäie? Tuli tuha unikun
Kus see tuhg jäie? Kana sabits ärä
Kus see kana jäie? Kull sei kana
Kus see kull jäie? Kull lenas ruugu
Kus see roog jäie? Vikat niits ruu
Kos see vikat jäie? Vikat karas kandu
Kus see kand jäie? Karu kisk kanu
Kus see karu jäie? Karu karas merre
Kelega sina pera mindas? Tinatside telgega
Vasitside vangerdega.

H III 22, 240 (2) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ants alju' miis madale
Tina tupe miis tugeve
Tegis talli taeva esa
Elumaja ilma pääle,
5. Sääl oli sihen seidse obest
Katese karja märädaKüme künü sõidu ruuna
Ants ei ole alba meesi
Ants ei kuku kurjastegi
10. Ütle ei üli alvastegi
Ants oli vaene sauna mees
Saun oli suure mõtsa sees
Rebane karas katust mööda
15. Akas katus mädäneme
Roovi vitsa pudenema
Sai sis Andsust aida mees
Küla kubjas kohdumees
Viimaks vala valitseja
Vana rahva julgustamine, üteldes: "Las ola mis ta om, kes tal ratsobesege manu aas."

H III 22, 241 (3) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Lääme suurile mäele,
Kalakuile kõrgeela
Viskam kullasta kunida
Visgam karasta kädsada
Koes se kuni minesse
Või see kadsa karganessa
Kuni läits kirigu teele
Kadsa karas kalmedele,
Kiltu lei kirigu usse
Vala põruts kalmu kaane
Mis säält siista silmatele
Ema enitse linigu
Esa karditse kasugu,
Vele kulditse kübara
Siip säält siist silmatese
Siip säält välä välgsatesa

H III 22, 241/2 (4) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Lätsin õhdu õidsile
Isten musda märä selga
Panin ete eide luku
Panin taga taade luku
Eitsin söödule magama
Kui sai omuk valge välä
Iist oli lõhut eide luku
Taga oli lõhut taada luku
Tune es oma obesta
Tuisk oli sadand turja pääle
Ärmä änä roodsu pääle
Laia lume laka pääle
Pühgsi lume laka päälta
Ärmä ärä roodsu päälta
Sis tunsi oma obese

H III 22, 242 (5) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Telluk lenuk lõoke
Ärä kurta tee veeren
Suure saksa sõidave
Vana ruva roidave
Tõstav sinu tõlda
Viive sinu võõral maale
Teeve sinust suure supi.

H III 22, 243 < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ants oli aus mees
Kana sita kaupmees
Viis lehma linna
Sai sada saia
Jagas küla karjatsile
Esi jäi ilma
Eerik, eerik el pil
Kanast kukest kul pil
Sääre soomus sita ratas
Mani muni mooduline
Kaste heina kasvaline
Siidsil sike Päädsil pike
Kassil möudsi, audsin
Juusg juusg jutra
Adra silm komuli
Vana mees tuli mäta alt välä
Uku mütsike oli pähen
Üte lei tõist tõots
Edimelt viisi malle
Perast Pätsu kaie
Kivi külle ala kistuds
Paju lõme ala lõhuts.

H III 22, 244 (1) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tere tere kullake, Kas see liibak ani alle om?
Ei ole jo änäp, Ta om jo pere emandaks saanut.
Kas si suur kivi ale om? Ei ole jo änäp
Ta on jo simeriks ja sõmeriks Ta on ko suurmaks saanud
Kas see tölp änäge koer ale om? Ei ole ju änamb.
Ta on ko rätsepaks saant,
Toh oh kulake sest ma rägin ta lipis ja lapis
Nagu rätsep oleks olnutgi.

H III 22, 244/5 (2) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Olin orjas käisin karjas
Olin suure mehe sulane,
Tei ma üits kõrd suure süü
Tapi ma isändi härjä
Tapi ma emändi lehmä
Viiti mu Riiga kohduessa,
Pidi mind piidsul peksetama
Roosa varel ropsitama
Koldes lei sis kohdu saksa
Tulle lei turu isändi,
Tulle lei tuli paluti
Maha lei maa määndi
Sai ma vaene mees vadime
Laia püksi mees ladume,
Suka suhun kaldsa kaalan
Ame amaste vahele.

H III 22, 245 (3) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tere õde kalis lind
Kas sa võtat vastu mind
Kui mina tulen kosjal sul
Ma toon sule kolme kenga,
Üte puise tõise luise
Kolmada tuun kivi kenga
Puutse kenga puude tuva
Luudse kenga lusti lüva,
Kivi kenga kirkus käia

H III 22, 247/8 (1) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Oh minu ülemb armuke
Ja keigest kalimb kaasake
Iki sa mu meeles seisat
Üle öö ja läbi päeva
Süve es mul südames
Ja magades mul maksa al
Süies söögi lava pääl
Ja juies joogi lava pääl
Munde meelest olet sit
Ja minu meelest olet siid
Muide meelest olet muld
Ja minu meelest olet kuld
Sina seisat minu ees
Kui roosi puu sääl aia sees
Sinu käet minu ees
Kui lili oksat minu ees
Sa makat minu käe pääl
Kui lile pot mu käe pääl
Sinu su kui suhgru tük
Sinu meel kui mee tilk
Sinu meel kui minu meel
Sinu laul kui linu laul

H III 22, 248/9 (2) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Üidü tüidü türna tame
Maha mina raiu rauda tame
Oksat anan Ooste? süia
Lehet anan lesge süva
Tüvest teen ma tünderida
Latvast laasi akenida
Vahelt vaese sauna palgi
Koe mina sele sauna teen
Mere viiri muru pääle
Säält kül sõidav suure saksa
Ega reedi riia ärä
Ega ku kunige poja
Ega poolbe poola saksa
Lätsi õhdu õidsile
Puhgsin puusta pillikesta
Aien luusta lutukesta
Kuleli kunige poja
Mõistsi mõisa ära poja
Kos ne ääle kuulunessa
Üle vee Venemaale
Üle saare Saksamaale
Üle roo Roodsimaale

H III 22, 249/50 (3) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Lätsi mõtsa omukula
Omukula varaela
Ene kuuda ene päeva
Ene allasta aguda
5. Ene vara valgeeta
Mis ma löüsi mõtsaesta
Löüsi kaara kasvanesta
Tõuvilla tõusuveta
Orase üleneveta
10. Lina põlu liikuvata
Joosi sisse kitsumaie
Kitsumaie kakumaie
Kitsa kiu peuse
Kaksi kaara kandelesa
15. Viisin kodu vele käte
Lassin vele laua pääle,
Tima kanu kaane pääle
Vele lauda laksatoli
Tina kanu tildsateli
20. Võti velele kõnelde
Veli ela velekene
Võta ala alikene
Käe kõrva kõrvikene
Ligi lina lakakene
25. Vi ni kera kangurela
Kangur kaap kolme kaala räti
Üte kuap mi kuatse
Tõise ani silmilitse
Kolmas kaani vaskiline
30. Mul tule kolme kosilise
Üits tule Piiter pihguesta
Tõine Antsu arju maalta
Kolmas o oman koduna
Vändra mõtsas Pärnumaal
Lasti vana karu maha
Pojat jäivat emast maha
Võeti viid turule
Parnu lina kaubale
Juhdus karu tandsitaja
Parajast sääl olema
Si sis ostis karu pojat
Õpetas neid tantsima
Kübaraga mängima
Ametit kõik käte antut
Rõngat nina sõõrmes pantut
Ei ma seda mite taha
Suud ja silmat kisun maha
Kuhu pääset enakene
Nina vaega elakene
Läks sis külas tantsima
Mõnda tempu tegema
Karut olit palju käinut
Külale ka tantsinut
Oli pere mehel suud
Kes no rangast võtis viina
Vaestel liialt tegi puna

H III 22, 252 (2) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Emakene emekene
Esakene taadikene
Mis sait minu oidames'da
Või sait kaalan kandamesta
Ike sait imetemesta
Rüüki kaalan kandemesta
Sülen sa oisit süveena
Rüpen rüpen rüga lõigatena
Kaalan lina kakuena
Mõtlit tullev mu toese
Mõtlit astuv mu abise
Tugi sai sellel kes es tune
Abi sellel kes es astu
Tugi sai kulda kuningalle
Abi armsa keiserille

H III 22, 253 (3) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui me ürgam ütelema
Sõnulema säädelema
Sis saap ööni ütelda
Sis saap kukeni kudade
Sis saap lõhgu lõuneni
Päävas paaris paaris pääle pana
Kui meil laulu lõpenesa
Ürgam uvest ürjatsesla
Varsti vana järje päälta
Tulevese puulbeesta
Laupäiva reedesta

H III 22, 253 (4) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Änäp vaeva laulajalla
Kui om rihe pesajalle
Rihe pesi si unedi
Laulu lauli tõist muretsi
Rihe ma pessi riidajasse
Tõise ati alistule
Koodi lei ma Kuresaarde

H III 22, 254 (5) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Nirki kärki nirgutava
Tõine tõisel pool jõgeda
Nirgi tüdar viias mihele
Kärgi nooremb pojale
Sääl oli sada saadikuda
Nugisel nuga kaena
Oravel oda peona
Karul kirves kandelena
Nugis luges lusikit
Karu kast taigent
Hunt ai tult ahju
Põder pühgi põrmanduta

H III 22, 254 (6) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pala pala meie tuli
Kistu ära kiltre tuli
Sata maha sandi ahi
Sandil aiga ahju teta
Kiltrel aig ..ve korjada
Kubjal aiga kolet kaeva
Meie ahjun mesi leiba
Sandi ahjun saia leiba
Kiltre ahjun kitsi sita
Kubja ahjun kuke sita

H III 22, 259 (1) < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Emakene enekene,
Esakene taadikene.
Võtsit kita kirikaida
Austada ava maada
Ütlit kulast kirikaida
Ava vasesta valetu,
Olei kulast kirikaida
Aud ei vasesta valeta,
Kirikaid külmast kivista
Aud om alist liivasta
Maha minu jätit marja suuru
Läve äla läädsa laiu
Põrmandule põrmu suuru
Jätit mu ilma ehita
Jätit mu valda valitse
Ilm mu ehits, vald mu valits
Ilm mu ehits ilbakule
Vald mu vana rõivaela

H III 22, 260 (2) < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Üks noor ja ilus poisike
Ja noore verega
Ta oli süüdä teinut
Ja vangi võedut
Kui seda teaks mu vanemat
Et Tartus vangis olen ma
Naat saaks mul kirja saatma
Täis hõbedat ja kulda
Kui vangist valla pääseks ma
Sis tuhat versta jooseks ma
Kül ühe ainsa tuniga
Kus on mu armas reedelpuu

H III 22, 260/1 (3) < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kits läks kiideldes mäele
Hunt läks hoobeldes järele
Tule mulle kitsikene
Ma teen sulle umis kingat
Pääle seon siidi rihma
Ala panen apsa talla
Lind aga laulis lepikussa
Oh sa ullu kitsikene
Sinu soodet siidi rihmat
Veri alla apsatalla.

H III 22, 261/4 (4) < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kesi tõi sõa sõnumit
Või nu kandis vainu keelet
Arak tõi sõa sõnumit
Vares kani vainu keeli
5. Kes siit sa sõta minema
Või siit sa vainu vajume
Esa vana velle noore
Tädi poja tilukese
Onupoja ulukese
10. Veli pia sõta mineme
Veli pia vainu vajume
Veli läits aita ehdimaie
Sõsar pera õpamaie
Õpamaie ikemaie
15. Veli ela velekene
Pane selga surma ame
Pane jalga surma suka
Pane kaala kalmu rätik
Aa käte surma kinda
20. Veli ela velekene
Sele õpa ma sinule
Sele õpa õigeesta
Kui sa saat sõta mineme
Või sa saat vainu vajume
25. Ärä sa sõita ihen sõa
Ega tantsi taga sõa
Kerut keset sõda
Ligi lipu kandajet
Ihen o tuli punane
30. Taga o suitsu sinine
Tulli venda jäle kodu
Tulli esa õue pääle
Tule esa tune poiga
Tulli esa es tune poiga
35. Tule ema tune poiga
Tuli ema es tune poiga
Tuli veli es tune velle
Sõits ta oe õue pääle
Tule sõsar tune velle
40. Tulli sõsar tundis velle
Oma koet kindiesta
Oma aet ameesta
Võta sõsar võidu vikat
Võta võidu mõigakene
45. Mõse puhdes vainu verest
Loputa vere lombikestest
Hall mul olla einu irnup
Kulda kapja kaeru karjup
Veli ella vellekene
50. Kas o sõan naine armas
Naine armas kaasa kalis
Sõsar noori linukene
Ole ei sõan naine armas
Naine armas kaasa kalis
55. Sõas o armas allas rauda
Kallis kange pää obene
Si mu pästis Pärnumaale
Avitas mind Harjumaale
Tapelus nüüd talitadut
60. Vainu äälet vaigistadut

H III 22, 264 (5) < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis mul viga ola viksi
Või mul ädä ästi käiä
Meri meil alla
Nurm meil pääle
Merest kalu püünetase
Nurmest napru nopitasse
Vesi tuup villä kodu
Laine aap leva laudielle.

H III 22, 264 (6) < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Tere armas rehepap
Vaat mis magus õlekap
Toobi viina toon ma sule
Villä ana koti mule
Mis on karta kubjairmu
Pistan koti kuhja varju.
Venat joogem vara nüid
Perast mõistetakse süid
Luva kõrdsi ukse iis
Vaatap meid sis iga mees

H III 28, 686/7 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - G. Raup (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Poisikene
1. Ma olli nuur ja väikene,
Ma kasvi kui üts tuvike.
2. Ku kümme aestat vanas sai
Siss lätsi vällä kõndima.
3. Kis eesmält mullõ vasta tull?
Üts nuur ja väike heräke.
4. Taa küsse eesmält mino käest
"Kus poolõ teie lähäte?"
5. "Ma lähä sinnä mõisate,
Mis paistab üle mõtsa maa."
6. Kos mino pruut sääl aknõ pääl
Ja zuker viina klaas om käes.
7. See viin um verrev klaasis sääl
Ja maitsab magusaste tääl."
8. "mis massab zuker viina klaas?
Kas kümme tengä hõbedat?"

H III 28, 687/8 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - G. Raup (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kloostris
1. Istun kloostris igavuses,
Omad päevad lõpetan!
//: Nutan ohkan kaeban valjust,
Oma häda Jumalall ://
2. Isa kes mind armastanud,
On ju ammu mulla sees;
//: Ema kes mind kasvatanud
Teda pole silmad näin'd. ://
3. Peigmees kes mind armastanud,
Truiks jääda surmani.
//: Aga noorte poiste sõna,
On kui lumi kevade ://
4. Peigmees sulle mälestuseks,
Omad pärlid jätan ma,
//: Mis ma ikka kaenlas kandsin,
Musta siidi paelaga ://
5. Kui ma ükskord ära suren,
Igaveste hauda lään,
Istota mu haua pääle
Lilled hele punased,
Istuta kui päike paistab
Lilled hauda varjama.

H III 28, 688/9 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - G. Raup (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Hindreswaits
1. Isa teeb mul' saarispuu laeva,
hindreswaits.
Ema kudas purju riiet
Hindreswaits, hindresvaits, simtiru
Hindreswaiksin piksidnal,
Hindreswaits meitinal,
Hindreswaits, hindreswaits, simtiru
2. Läksin välja mere pääle,
hindreswaits.
Tõusis torm ja tõukas laeva,
Hindreswaits, hindreswaits, simtiru
hindreswaiksin jne.
3. Sõitsin mina Saaremaale,
hindriswaits.
Ja ka Pärnu linna alla,
Hindreswaits, hindreswaits, simtiru.
Hindresvaiksin jne.
4. Pärnu naene lubas mulle,
hindreswaits.
Oma tütart armukeseks,
Hindreswaits, hindreswaits, simtiru.
Hindresvaiksin jne.
Turuslok, Munamek, Ratata.

H III 28, 733/5 (1) < Rõuge khk., Tsooru - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Ütsik olli ma imäle :,:
Ütsik viie vellele
Ütsik viie velle naasele
Viidi ma kanane kanade
Üle vesse ütsindä lätsi
Saie kuus kodu tulla
Ajastajas maia astu
Kun ma küdsi kukelida
Päävä otsa pätsikeisi
Naksi kodu käiemadõ
Veerma vellile umile
Panni ette esä hiiru
Vehmerdele velle verevä
Külge panni künni hobõse
Pannelile peiu paadi
Sõidi ma esä nurme viirde
Velle põllu pennaride
Hobu ihn mul hirnati
Sõle telg mul tirati
Helme kõrd mul kõrati
Karas mu imä vällä kaema
Armas ima akanile
Kitt kuu tulevat
Kitt päävä nõsevat
Ega tu õks kuu ei tule
Kuu ei tule agu ei alga
Tu mu kulla kodu tütär
Tu mu väike väimekene
Juuske latse laske värjä
Tooge tooli murule
Lautage laja lina
Kos see istus kodu tütär
Kodu väike väimekene
Imä õks ruttu ruuga kiitmä
Esä äkki härgä tapma
Veli õks virgaste viina perrä
Sõsar lihmi sõõratama
Is ma is tule söögi tõtal
Tulli õks uma maa ilus
Uma auu armastuses
Esi meil kotun kolme söögi
Kolme söögi kolme joogi
Ahju jäi meil hani liha
Laua pääle lamba liha
Patta jäi meil partsi liha
Kappi jäi meil kana liha
Latse jäi manu laulamaie
Pere pilli puhkumaie

H III 28, 735/6 (2) < Rõuge khk., Tsooru - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tule mulle näiü noori
Kalla mulle kabu kallis
Mis sa hoolit tullenella
Põlet mulle põlve saia
Mul om uibu ussa aian
Tammepuu mul tare lävel
Kuslapuu mul sanna een
Vislapuu mul vii veeren
Haab mul asus aida lävel
Tsia mul sillana magava
Varsa võrõngu veerena
Saie näiü saana-essa
Kabu kätte kallunessa
Ei ole uibut ussa aian
Tamme puud ei tare lävel
Kuslapuud ei kua lävel
Vislapuud ei vii veeren
Haaba ei asu aida lävel
Tsia ei sillana ei maka
Varsa ei võrõngu veerena.
Olu ütläs ole siin
Kauge küll viidä viinakene
Kauge küll ole ollõkene
Härg mul viias mõisajalle
Kumer sarvi kohtu ette
Jääs mul ikäs ikõmaie
Adraraudu ammerdama

H III 28, 737/8 (4) < Rõuge khk., Tsooru - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Et ma kurjale kositi
Vihasele viina joodi
Oles ma võtnu tarest täpitse
Aia päält ahu luua
Saatnu kosja kodõ poole
Viinalise veeremaie
Muda sul pulkse pütikun
Vesi lappu laasi seen
Mine kodu noori meesi
Pane olu pütikude
Pane viina lassi sisse
Sis tule näiüt kosinella

H III 28, 738 (5) < Rõuge khk., Tsooru - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana kotun kositu
Nirdsu närdsu näütedü
Tantske tare topitse
Asutage ahu luua
Mukeldage murikatse
Karake kadaka puhma

H III 28, 738/9 (6) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kelle neo suurõ nurmõ
Suurõ nurmõ laja vällä
Neo mi ese suurõ nurmõ
Suurõ nurmõ laja vällä
Uibile istutedu
Sarapuule saisatedu
Kaldu ese kaara sisse
Säält mi ese villä võti
Läts ta muia müümähe
Kavvõndahe kauplema
Hopõn vässü Väinä pääle
Tõnõ kuuli Koiva pääle
Tabakut tunenen
Raha vuuri vetenen

H III 28, 739/40 (7) < Rõuge khk., Saru - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis ti tahat tahgu perse
Kõõgutelet kõva nõna
Ku küsüt ma kumeda
Ku tohat ma tahkuda
Ala õks putku punduvas
Ala lõõtsku lõpevas
Siia ma tõie seega tävve
Manu võti mati tävve
Pallu pööri palaja tävve
Kuu jäti koti tävve
Henneka võti pini jau

H III 28, 740/1 (8) < Rõuge khk., Saru - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kohe läts noorimeesi
Kündmäde hää meesi
Äestämä illus meesi
Sinna tsõdse tsia tsiirut
Tsia tsiirut karja kargut
Iste õks maha pennärele
Kutsma velle süümähe
Külä veli hää veli
Tule muka üten süümä
Mul om võsi vakõsen
Sul mesi kindan
Peiu pennär mii laud
Ala õks ikku tullenen
Ala põlgu põlve saien
Mii vellel suure nurme
Suure nurme laja vällä

H III 28, 741 (9) < Rõuge khk., Saru - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Meil om käbü käküsin
Suvilind sulusin
Piira kokku uma pere
Rau kokku uma rahvas
Meil om vällä (ära) minemme
Edespäide ehtimme
Tii om tike teele minnä
Maa likõ maia saia
Pikk tii pümme üü
Laisk hopen laulu ratas

H III 28, 741/2 (10) < Rõuge khk., Saru - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Nuur miis tsiga silm
Uma sälg külä särk
Uma pää külä küpär
Mis sa sant saaja piat
Naha lõustik naist võtat
Särk om sälläm siilulda
Küpär pään koldeta
Pää om pääl mürsä märsä
Jala alh nigu ahu luua

H III 28, 742 (11) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Toogõ kulpi ma kusõ
Toogõ laasi ma lasõ
Nuhutagõ noore poisi
Kos om näiü poisest puhas
Poisest puhas latsist lakõ

H III 28, 741 (12) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Mille siin herrä ilusa
Mille preili peenükese
Noore saksa sammatise
Kõik mi vaeste vaiva läbi
Tütär laste töö läbi
Olõs olnu mi luba
Tõsõst mi tegemine
Pandnu mi herrä äestämä
Prua puid raguma
Preili lihmi nüssema
Äestä äestä õks herräke
Rau puid pruake
Nüssä lihmi preilike
Kuulõ õks herstu herräke
Kenä kulda pruake
Tulõ õks ussõ kaema
Kuis su valda vaivatas
Teo-poissõ piinatas

H III 28, 743/5 (13) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Ehi veli opi veli
Ehi veli esändäs
Pääle sõõa päälikus
Riisu maha reherüüdü
Aja sälgä auu hamõ
Leemi sälgä leedi lina
Kui sa saadõ näiü kodu
Saat sa mõrsa mõisalõ
Säe sa häste särgi sulu
Kobista häste kasuka nulka
Näiü om kavval kaema
Näiü vali vahtima
Näiu kaes kamberista
Pilgut silmi pilusta
Kos peenü kos peiu
Kos kaari kos kaasa
Kos peenü kos peiu hopõn
Kos kaari kos koosa ratsu
Tamm sääl värete takan
Kivi kesetä murru
Ärä sa tammõ taagu
Ärä sa kivvi keeraku
Aja sa saan tarõ lävele
Keeruta kesetä murru
Ärä sa enne maha tulgu
Saada saabas murulõ
Kuuluta kaunista kullalõ
Kui tulõt vasta näiü imä
Ala laudat auu kõrika
Ala viat veeritse
Sis sa sinna maha tulõ
Saada saabas murulõ
Kulda kaunis kullalõ

H III 28, 745/7 (14) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tsihtsih ime hella
Paras paras ime hella
Keä sul käsk' kõrtsõn kõnõlda
Joogi paigun juttu aia
Mul om pallu tütärida
Pallu põllu pidäjaida
Tull üts võtt üte
Tull tõnõ võtt tõsõ
Tull kolmas kobist perä
Jäi tühja tütärista
Jäi lakõs omist latsist
Jääse sul vasika vallalõ
Kitse kinni ajamata
Päiv läts ku vereti
Ime ikk' ku nõrõti
Ime ikk' õks tütärida
Leinas lehma nüssäjida
Kahits karja saatijida
Ärä õks ikku ime hella
Kahitsegu kasvataja
Küll õks lepa lehmä nüss
Kähär kõivu karja saat
Saa ei lepast lehmä süsjät
Kähär kõivust karja saatjat
Imakene hellakene
Käse õks esi ommi kässi
Kutsu esi ommi kundsõ
Lää ei käe käskinena
Tulõ ei jala kutsunena

H III 28, 747/8 (15) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Mu peig om pillisepp
Kaasa kandlõ tegija
Vii ta mu pilliga magama
Kandlõga kammerihe
Pand ta pilli pää ala
Kandlõ lae vahelõ
Kui ei kuulõ sis äräda
Võta pilli pää alt
Kandlõ lae vahelta
Sinu peig om piidsasepp
Kaasa kantsäku tegija
Vii ta piidsaga magama
Kantsäkuga kammerihe
Pand ta piidsa pää ala
Kantsäku lae vahele
Kui ei kuulõ sis ta ärändas
Haard ta piidsa pää alt
Kantsäku lae vahelta

H III 28, 748/9 (16) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui tulõ pääle kuri süä
Vai paisus paha meel
Mine sa ussõ purõ puid
Salva ussõ sagarid
Sis su süä sütinessa
Paha meel meeldinessa
Tii õks niidist roosakõnõ
Olõ kõrrõst varrõkõnõ
Tuuga pessä peenükesta
Lüü liia lühükesta
Oppa sa uma ullikõnõ
Noomi uma noorõkõnõ
Oppa õks ulli ussõ takkan
Noomi nuurt nulga takan

H III 28, 749/50 (17) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Seo joks mõisa kuradi mõisa
Näiü vaeste vaiva mõisa
Jumal hoia õks tooda näiüt
Tooda kabu kasumast
Kea tulõ siia mõisajahe
Astus neihhe akõnihe
Tu tulõ siia soe suhve
Lõvi lõugõ vahele
Tuul olgu kuutsõ künnäpuutsõ
Olaluu lodjapuudsõ
Peopesa pehlapuudsõ
Jalatalla tammitsõ
Tu tulgu siia mõisahe
Astku neihhe akõnihe
Seo mõisa kuradi mõisa
Näiü vaeste vaiva mõisa
Seda tuli palutagu
Seda vesi uputagu
Seo jo merde min'gu
Kala järve kol'gu

H III 28, 750/1 (18) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuri õks poisi musta kulmu
Vihas õks poisi veri silma
Ei või õks nätä näiükest
Nätä näiü häälekest
Sei ta õks näiü, sei ta õks hääle
Sei ta mõrsa mõlõmba
Hudu õks poisi häüdü poisi
Kuis sa õks tohit irvitella
Ummi huuli hurvitella
Sul om naanõ näütämada
Uba-suu ostõmada
Ega sullõ siist naist ei saa
Mõrsat seo poolõ päält
Neide näiüde seäst
Kate kabu keskest
Ärä sa käüt kümme küllä
Sandit sada tare läpe
Ajat sa hiiru hiile
Varsakõsõ vatulõ
Võta õks vüült vüü räti
Võta õks kaalast kaalaräti
Pühi õks hikõ hiiru päält
Pühi õks vattu varsa päält
Sullõ saa Nursist Nuhimadõ
Varsast Nursist Vahimadõ
Noil nuia nuku all
Hööri nuia hõlsti all

H III 28, 751/3 (19) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Saadi ma mehe merele
Kaasakõsõ kala järve
Miis läts mõtsa magama
Tulli kodu kaavatõn
Joba jo meri iäne
Tõnõ poolõ puida täüsi
Astu õks esi Annõkõnõ
Marsi õks esi Marikõnõ
Kae kuis kala kudõnõsõ
Havvõ handa hiidenõsõ
Säre sälgä säädenõsõ
Võti ma nuuda nulga päält
Sada silmä saina vahelt
Lätsi ma merele minema
Kala järve kaema
Müti ma ku meri mürisi
Kala järve ku kahisi
Saiõ mullõ pallu kallu
Pallu kallu suuri särgi
Lätsi ma kodu keedemahe
Esi ma õks seie sille säre
Esi ma õks poodi puti pääle
Mehele anni luu puru
Miis läts nulka nuristõn
Perä poolõ poristõn
Lei ma jalga vasta maad
Kängä kundsa ku kõrati
Miis tull vasta pallõldõn
Olõ õks terve naanõ noori
Hää ruvva keedemast
Parra soola pandõmast

H III 28, 753/4 (20) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Mille õks poisi meida põli
Noorõ mehe meida naari
Et mii õks olli ilma helmildä
Kasvi ilma kaalatsildä
Illus mii olõ ilma helmildä
Tsõõrik suurõlda sõlõlda
Ku mii õks elä osta helme
Ku mii õks kasu osta kaalatsõ
Mille õks poisi meid põli
Noorõ mehe meid naari
Et meil õks põllõ pakalista
Hamõ õks halvusta linusta
Et mii ei olõ-ki joht sõsarõ
Ei ka äide ime latsõ
Küll meil sõna sõsaritsõ
Hääle äide ime latsõ
Ütte mii õks hiida hiusille
Ütte paista palgõllõ
Ütte meil linigu liidetü
Üten meil kõrigu koedu
Üten meil veeritse veedü
Ütte pantu pallapoolõ

H III 28, 754/5 (21) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku meil õks sõsar sinnu puudu
Ime latsi laulusi
Velle mii Riiga viruda
Tõsõ saada Saarõmaalõ
Poolõ velle Poolamaalõ
Säält tõiõ rinda sõna sõlõ
Kaala tõiõ kõnõtõ kõrra
Kodu mul jäie kuuda sõlgõ
Lavva pääle laulu lehte
Kirstukappi keele lõksi
Vellekese hellekese
Hiitke tii ette uma hiiru
Vehmerihe velle verevä
Toogõ mu kotust kuuda sõlgõ
Lavva päält laulu lehte
Kirstu-kappist keele lõksi
Sis ma verst vällä võta
Laulu lüü lühükese

H III 28, 755/6 (22) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku mi naka laulõmahõ
Peesü sõnnu pillumahõ
Ei meid jovva keä keeldä
Keä keeldä kinni pittä
Vai meid ohjun hoietasi
Keerun köidsin köidetasi
Vällalõ mii võta ohja otsa
Katski kaku keeru köidse
Ohja hoitku hobõsid
Köidse köitku koormid

H III 28, 756/8 (23) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tsõdsõkõnõ tsõõrikõnõ
Kuulõ sa õks mia mii pajada
Ega mii ei kuugu kurja peräst
Ega mii haugu halva poolõst
Tulõ sa õks üles hommukult
Vara enne valgõt
Jätä sa õks kudu külle pääle
Nadu armas ahu pääle
Vii sa õks esi tuli kotta
Tii sa tii tiigi poolõ
Jäle aja järve poolõ
Aja rada ranna poolõ
Veera sa esi vesi patta
Veera õks vetta veere tasa
Vala vetta vangutasa
Seeni õks loe luhitsid
Seeni arva anumid
Kunni vesi peesünessa
Mõsõ sa luhits luigakõnõ
Annum mõsõ aasakõnõ
Mine sa mäele memme manu
Tasakõsõ taadi manu
Võta sa õks linki hilläkeste
Tarõ ust oigõllõ
Paja lavva parahõlla
Ärä sa käügü kärknaga
Pauku ussi paukunessa
Ime om kuri kuuldama
Esi hellik heränema
Tulõ no üles memmekene
Joba mul vesi peesünessa
Luhits mõstu luigakõnõ

H III 28, 758/9 (24) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Laskõ jo vaesõ vallalõ
Orjakõsõ umma kodu
Leevä latsõ õdakulõ
Õdakut mii jo ihasi
Hämärät mii hääliskelli
Õdang tulõ mii õnnõs
Homung tulõ mii hoolõs
Õdang latsi lautaja
Imekene hellekene
Panõ paja pandõlõhõ
Ussõ uudõ rõngahõ
Pümme tulõ petetäs
Hämmär tulõ hälvätäs
Pümmel omma pikä jala
Hämärel omma hämme jala
Näiükese noorõkõsõ
Hoitkõ hinnäst hommuguni
Varigõ inne valgõt
No om soe sõidu aig
Pühäjüri joosu aig
Soe sõitva sõgõusi
Pühäjüri pümehüsi

H III 28, 759/60 (25) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kost sa siil siiä saiõ
Kost sa orrav tii otsõ
Kost sa saiõ suurdõ küllä
Korgepalu kotusillõ
Madalillõ majulõ
Oodi miorust ubinat
Oodi palust pähkelit
Tuuli sa ku orik orust
Märi kahru mäe takast

H III 28, 760/1 (26) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Küll mii kae kaienen
Küll mii näe nätenen
Kas omma vöül värte värmitü
Kas omma laie langasõtsõ
Küll mii kae kaienen
Küll mii näe nätenen
Kas om meid siiä oodõt
Siiä talulõ meid tahõt
Kas om siiä orsi otsit
Orsi otsit parsi pant
Kohe kaast kaaba hiit
Velle sõsar sõlõ pand
Olõ ei meid siiä oodõt
Siiä talulõ meid tahet
Olõ ei siiä orsi otsit
Orsi otsit parsi pant
Siin omma huunõ hurdsa hardsa
Tsia paha tsilgõ tsolgõ
Siin saina savilõ paigadu
Siin nulga tukiga toedu
Olõ ei siin tarrõ saaja saista
Olõ ei pinki mõrsa istu
Nurmõ kolk om saaja saista
Palu pinnär mõrsa istu
Tulgõ mii kodu kaema
Mii kodu kullast tettü
Maja marjust ehitedü
Ussõ iin omma uibutsõ
Sagara sika sarvist
Lagi liidet linikist
Kuu om pääl korsnan
Ao täht om akõnin
Meil om tarõ sooja saista
Meil om pink peiu istu

H III 28, 762 (27) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Võta es veli kaasikõs
Ütel mu pallu pussuvat
Laka haisu laskõvat
Pussu es juht ma paha pallu
Pussõ üte punga tävve
Lasi latsõ hällü tävve
Vana kuus oll kosilanõ
Vana petäi peiupoiss
Kats oll kitsõ kaasikõn
Sada sikka saaja miist

H III 28, 762/3 (28) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pidäge kinni peiu hobõsõ
Saiskõ kinni saaja hobõsõ
Ma kae ese murulõ
Kos tulõ muru mu'ga üten
Veerüse ese villä aida
Tulõ ei muru mu'ga üten
Veerü ei ese villä aida
Muru jääs perrä muhelõma
Hainakaari kahisõma
Nimi jääs mul niidü pääle
Auu jääs mul haina kaari pääle
Ega nimi niitü ei niidä
Auu ei aja haina kaari

H III 28, 763/4 (29) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Saatkõ jo meid minema
Tii om tikõ teele minnä
Maa on likõ maalõ minnä
Mitu oia situ ohtu
Mitu kinku keeräust
Mitu mäe määräust
Ime meili kotust opas
Taadi lauli lavva takast
Ärä ti tulõlõ toogu
Ärä püütkü pümehele
Tulõlõ saa tulinõ kuri
Pümehele Pühäjüri

H III 28, 764/5 (30) < Rõuge khk., Taheva - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Ketri ma ööd ketri ma päivä
Ketri ma kõige säidse päivä
Esi peie peenükest
Esi kanni kalevast
Viil taht peig peenembät
Viil kaasa kallimbat
Panni ma pää suitsu
Tull susi karja
Võtt vällä (ära) memme oisu
Memme oisu minijä lamba
Memm õks tennü musta kuuba
Musta kuuba sine särgi
Lännü ma merele müümä
Väinä viirde vahendama
Meremihe ostama
Narva naase kaemahe

H III 28, 765/7 (32) < Rõuge khk., Taheva - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Imäl oll hulga tütärid
Katsi hulga kanasid
Pand pari jahvatama
Viisi villu vanutama
Kuusi kangast kodama
Mia üle jäänenes
Jäänenes saanõnes
Üte pand tii viirde tetrekeses
Tõsõ soo viirde sokukõsõs
Kolmas palu partsikõsõs
Imä tull üles hommukul
Varha enne valgõt
Läts vete vedämahe
Läts kall'a kannamahe
Tedre lauli tii veeren
Soka lauli soo veeren
Partsi paiune prääke
Imekene ellekene
Kelles ti seda vett viat
Vett viat kall'a kannat
Tütrekene armakene
Kanasene kallikõne
Sulasile suu mõskõ
Poele kirvestõ hiku
Imekene ellekene
Vai mi kallis kasvataja
Paremba omma paiu urva
Ligõhõpa lepä urva
Korõhõpa kõu urva
Kui sõsarde suure sõira
Minijide mesi leevä

H III 28, 767/8 (33) < Rõuge khk., Taheva - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Uni tiilõ uikun
Läbi laanõ lammuskõlen
Lepäne regi perän om
Kadajatsõ kauspuu
Keä heit unõ rekke
Lammõs rammu rattile
See eläs iku tarõn
Laul iku laua pääl
Iku pikri peun omma
Iku kanni kaindlin
Keä ei heidä unõ rekke
Lammõ ei rammu rattile
See õks eläs ilu tarõn
Laul ilu laua pääl
Ilu pikri peun omma
Ilu kanni kaindlin

H III 28, 768 (34) < Rõuge khk., Taheva - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuule kulla pruakene
Vai hää härräkene
Tule usse tooli pääle
Saista saali veere pääle
Tule usse kaemade
Kaemade katsumade
Kui su valda vaivatas
Peenükeisi piinatas
Valda pandas vardahe
Teolisi teibahe

H III 28, 768/9 (35) < Rõuge khk., Saru - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Peiu om kuri ku kuradi hopen
Sõgelaste sõidu ruun
Vällä (ära) süü ta näiü osa
Vällä küdsä näiü külle
Suu and sarna salv
Käe and kämble lüü
Vere pand pikride pilguma
Liha liuda libisema
Liha süü leevä iist
Vere juu viina iist
Ku ma õks esi tiidänü
Esi ette mõistanu
Ku tull kurat kossule
Viilas viina vedämä
Võtnu ma tapitse tare iist
Ahu luua aia päält
Ajanu kurat kossult
Viilas viina vedämäst

H III 28, 769/70 (36) < Rõuge khk., Taheva - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Joosi järgi joosi järgi
Joosi järgi karksi tõlda
Sõidi Narva :,:
Sõidi Narva tiid müüdä
Pihu padi jne.
Pihu padi ruunaga
Lina lehe
Lina lehe loigiga
Iste ma siidi
Iste ma siidi tooli pääl
Peenü lang oll
Peenü lang oll pooli pääl
Kuule mu armas
Kuule mu armas armuke
Milles sa minnu
Milles sa minnu maha jäti
Ilma süüldä
Ilma süüldä vällä (ära) põli
Vällä vannu
Vällä vannu naisi läbi
Kihelkonna :,:
Kihelkonna kiili läbi

H III 28, 771/6 (37) < Rõuge khk., Mõniste - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Ma mõtli ojast ubina tullev
Mäe päält pääsükese
No tull ojast unitsiga
Mäe alt määri karh
Keä varast mii virga vii tuuja
Rutulise ruua kiitja
Näiü tull üles hommugul
Varha enne valgõt
Tekk tii tiigi poole
Jäle aie järve poole
Tule im(ä)e saada sagu
Tule ise väänä vägi
Näiü pand vett veerest saani
Vattu pand vangast saani
Mõsk anuma aiale
Kand kua kaardehe
Näiü läts mäele keldride
Võtt võidu veidükese
Liha lõigas lipsukese
Imä õks ütel hiire pääle
Esä kaavas kassi pääle
Esi ma illus hiirekene
Kate jalaga kassikene
Ooda ooda sõsarene
Anna aigu armehene
Ku saat peiu pedehele
Vai kaasa koldahe
Sis tulet üles hommungul
Varha enne valgõt
Sis tiit tii tiigi poole
Jäel ajat järve poole
Panet vett veerest saani
Vattu panet vangast saani
Panet anuma aiale
Kanni kua kaardehe
Sis mõset suu silmäviiga
Käe laka laineist
Ajad karja kauede
Kirjä käänät muule maale
Lähät esi pallu pakku
Liina ala lepistühe
Säält leüse luudse lutu
Luudse lutu puudse pilli
Naksi luttu ajama
Naksi pilli puhkuma
Veli tull üles hommungul
Varha enne valgõt
Kulle kon mu sõsarene
Kulle kon mu armõhene
Tule kuu (kodu) sõsarene
Kalla kuu kanasene
Imä pand piimä peesümäde
Liha leeme leügümäde
Peesü peesü piimäkene
Leügü liha leemekene
Mul tull väigu väsünükene
Raasakese rahmetukene
Ei noks lähä vellekene
Minnu õks pedävä pehlaka marja
Kasvatase kadaja nõkla
Paremba omma paiu lihe
Kui küll isä kurnat olu
Vai küll velle verrev viin
Veli aie usse väreheist
Usse umist huuneist
Ma käve murul nigu muna
Taren käve nigu käbü
Ma õks iste ilu taren
Iste ilu laua pääl
Ilu pikri peun olli
Ilu kanni kaindlen
No saie peiu pedehele
Koldu kaasa koldehe
No õks istut iku taren
Istut iku laua pääl
Iku pikri peun omma
Iku kanni kaindlen
Ma õks ike imä pääle
Nuudsu noore velle pääle
Keä aie usse umist huuneist
Usse umist väreheist
Imä käve kõrtsi kõnelema
Kavakude kauplema
Mul om hulga tüterid
Ligi liiga kanasid
Imä pand pall'us paa mann
Liias liha liuva mann
Iska meid ole paha pallu
Paha pallu leinä liiga
Meid oll paare parohusi
Katekese kanasid
Ooda ooda imäkene
Anna aigu armakene
Kull jääse vasika vallala
Kitse kinni pandmada
Nimi õks jää niidü pääle
Auu haina kaari pääle
Ega nimi niitü niidä
Auu ei aja haina kaari
Küll nakas muru muretama
Karitshaina kohitsema
Peiul nakas muru muhisema
Karitshaina kasuma

H III 28, 776/9 (39) < Rõuge khk., Mõniste - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Näiu sai suitse sulasele
Päitse päävä petijäle
Suur õks olgu sulaste naane
Paks palga poisse naane
Keä joud sängü sällän kanda
Magahuse henne mann
Ait om sällän taba kaalan
Võti haaret hambehe
Lats om üsän laiv sällän
Pudru pott puusa pääl
Küll ma õks näie nätenen
Küll ma õks kaie kaienen
Peiu om tulidu tuim
Peiu om kuri ku kuradi hopen
Sõgelaste sõidu ruun
Verest tege viisu kabla
Nurdest nardest näiü kängä
Vere õks juu viina iist
Liha süü leevä iist
Vere pand pilkma pikeride
Liha liuda libisema
Selle õks meil üliarmas
Üli armas kabu kallis
Sõsar tekk ilma tiidmädä
Kura kõrva kuulmada
Saatnu õks kotust kuue kosja
Velitseist viie viina
Näiül oll muid võtijeid
Päise pääle tükijeid
Taad õks tahtse tallipoisi
Taad kutse (kosse) kutsari
Taad õks mõõtli Mõniste poisi
Iska hani harja näüdä
Päästläne pääd is käänä
Selle õks om meil üliarmas
Üli armas kabu kallis
Tal om osa umin nurmin
Kesvä põlde kesken
Meil oll kivi kingu pääl
Kand karjamaa pääl
Minga mi hurdsagu huristi
Karja närdsagu karisti
Selle õks om meil üliarmas
Üliarmas kabu kallis
Mii õks ike imä pääle
Nuudsu noore velle pääle
Imä sunde sulasele
Pak' palgapoisile
Imä mõõdel külän poisse puudu
Vallan vävve vähänev
Enne mõtsan puid puus
Ku vallan vävve vahänes
Enne õks lõpes lõhmus lõigaten
Ku külän poisse puus

H III 28, 779/80 (40) < Rõuge khk., Mõniste - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Juu juu mii kannist
Maidsa mamma pikerist
Meil om kannin kallis viin
Mis sa õks aste auu pääle
Saisti saani veere pääle
Sa olet õks rikas rahale
Sa õks iilä Riiast tulli
Toona pässi Pärnäst
Massa vällä (ära) uma võlg
Meil om kannin kallis viin
Pikerin peenu viin
Mis sa meid vaiseid vaivat
Peenükeisi piinat
Enämb om vaiva laulijal
Ku riihje pessijäl
Riihje pessät tu unetat
Laulu laulat tõist muretat

H III 28, 780/2 (41) < Rõuge khk., Mõniste - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tühjä jääs tütärde imä
Lakes latsi kasvataja
Sii om esä esi iskinü
Tütreil mihele minnä
Poel maia peridä
Selle jääs tühjäs tütärde imä
Lakes latsi kasvataja
Põllen oll põimen
Kaalan kaara kokku kanden
Küll hoit hobeste jalust
Kaits karjateija päält
Ei ole nõtsku nõna pääl
Selle oll pall'u võtijaid
Päise pääle tükijaid
Imä sunde sulasile
Pak' palga poisele
Mis või võhva tetä
Kua võhva kohe minnä
Ega õks hani harja is näüdä
Päästläne pääd is käänä
Kis tohtse toome müvvä
Vai häütä häiermeid
Esä tahtse toome müvvä
Imä häütä häiermeid
Viie tsärgu viina iist
Ooda ooda imäkene
Anna aigu armekene

H III 28, 782/3 (42) < Rõuge khk., Mõniste - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tu tulgu muka (mu'ga) jutele
Kõntku muka kõneheile
Kea mõist tuhast tundi tetä
Lina luist leevä kütsä
Ei mii anna sõsard tii sõimada
Imä last tii laita
Enne anna rinnast suure sõle
Kaalast kaku kalli helme
Ku anna latse tii sõimada
Imä latse tii laita
Selle õks om meil üliarmas
Üliarmas kabu kallis
Teised vastu: Uba om aian oige
Viil mii veli oigeb - p
Tapp om aidan tasane
Viil mii veli tasatseb - p
Teised vastu: Võit sa sõsar sõnas üldä
Aia as viidägus
Peiu om laist latsest saani
Loid looma põlvest saani
Vihta lätt vihane
Tüühhe lätt türbästünü
Päävä tege naase pähitslauda
Kuu tege kolgitset
Ku tule veidü vihma huugu
Kasinade kalla huugu
Sis õks astus ahu perrä
Sis kiird keressehe
Teised vastu: Võit sa õks sõsar sõnas üldä
Aia ao viidägus
Mii veli õks om noorekene
Noorekene nõrgakene
Nigu uibu ossakene

H III 28, 784/5 (43) < Rõuge khk., Taheva - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuule kulla kubijas (kaske kanike)
Marja manu saisaja
Lase varha vallale
Ao pääle õdakule
Sohu mii aja suure ii
Laande kaku laja vällä
Muidu jääs musta tsirgu muna luvva
Aha tsirgu haariskõlla
Pümme tule petetäs
Hämmär tule hälvätäs
Meil om iihn viis vett
Viis vett kuus Koiva
Egän viin om viivitüs
Egän Koivan kuulutus
Kona mi kudi kuu (kodu) saa
Marjakese umma maija
Esä uut olu käen
Imä kaes kala käen
Konas tule tütärene
Kallus marja kanasene
Ku näge võõrast tulevat
Üle piiri pilguvat
Sis tule suuri süüjä
Suuri süüjä suuri juuja
Poole pätsi poolendaja
Nellä kiku neelätaja
Mis ma murra Mustile
Haru tõiste Harmile
Vasta meil paistva paiju latva
Üle oja uibu ossa
Kooni mi saa umma kuu
Marjakese umma maija
Oll meil kurat kubijan
Vana kurat valitsejan
Is lase varha vallale
Ao pääle odakule

H III 28, 786 (44) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana miis vadõrakõnõ
Võtt noorõ naasõkõsõ
Katekümne aastalise
Nee teevä sängü
Nee löövä mängü
Lina liikva
Patja plaksv
Sängü tulba tuld löövä
Sängü vedru väriseva

H III 28, 786/7 (45) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Esä lätt uma imäga
Veli noorõ naasõga
Kingas lää ma vaene
Ma lää ikkõn nulga poolõ
Sinna tühjä sängü sisse
Võta ma kirbuga kõnõlda
Lutikaga lusti luvvä
Kirbust saie kenä hobõsõkõnõ
Täist tillu täkukõnõ

H III 28, 787/8 (46) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Sännä mõisa põrgu mõisa
Vaeste latsi vaiva mõisa
Siin orja oppatase
Noorõ hinge noomitase
Lahki luvväs linanõ hamõ
Lahki peenü palla puul
Olõ ei ime inne löönü
Kasvataja karistanu
Kül'ep löövä lülli käe
Pia pesvä pikiä käe
Olõ ei peenü pinne pessä
Lühükene lülli lüvva'
Näiü olg om ohukõnõ
Näiü piht om peenükene
Tii õks niidist roosakõnõ
Olõ kõrrõst varrõkõnõ
Tuuga pessä peenükest
Üle liia lühükest

H III 28, 788 (47) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuna ma õks tei tillukõnõ
Kuna ma kõi kullakõnõ
Tei teolõ minnenen
Koi kodu tullõnõn
Telli olli tii veeren
Peeli olli pindren
Tõi sua Soomõmaalt
Kolu tõi Koiulast
Lätsi nitsid viimä
Kuuli ma külän kolinat
Tõisõn talun tõrinat
Mõtli ma riiht pestäv
Mõtli linnu kolgõtav
Ei pessetä juht riiht
Ei kolgõta juht linnu
Nüpeldädi nuuri mihi
Kolgõti kosilaisi

H III 28, 789 (48) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis sa ikõt tammõkõnõ
Puhut suuri puhustusi
Kõik tammõ tarõs tettü
Mesi puilõ puhastedu
Ma olõ ütsindä üle jäänü
Suurõ vihma visada
Kippõ tuulõ kanguta
Tuud ma õks ikõ näiu noori
Tulli tuul tuu tougas
Tulli vihm tuu visas

H III 28, 789/90 (49) < Rõuge khk., Kõrgepalu - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Oi mu hiusta hellalist
Vaha latva vanikut
Panti hius hirre ala
Pää panti palgi ala
Olõ es suurõst sugimist
Olõ es liiast lahkumist
Puu ossa puhasti
Mõtsa latva lahutõlli
Ese jäi hiusta ikõmahõ
Veli vahtma vanikut
Kohe ma istõ sääl ma iki
Kohe ma saisti sinna sattõ
Sinna tekkü tiigikene
Sinna saie järvekene
Jäi külä hobõstõ oiuta
Velle varsa vallatõlla
Külä läts hobõst juutma
Veli varsa valitsõma
Mõtõl ollev oja vii
Mõtõl ollev kalli kau vii
Ega es olõ oja vesi
Ega kallis kau vesi
See oll näiü silmävesi
Vaestõ lastõ vaivakõnõ

H III 28, 790/2 (50) < Rõuge khk., Taheva - P. Rebbane (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pantke kägu käküside
Suvi lind luluside
Mi tule umma otsimade
Kaunut kaemade
Mi lähä umma otsimade
Kaunut kaemade
Teised vastu: Et ti Saaremaa härjä
Kullelge Kuremaa pulli
Ku ti andi aigu kassunen
Antke aigu ehtinen
Näiü läts üles ehtimade
Pöönikule päädämade
Ei mi anna enne aku
Ei mi päädä enne päivä
Mi anna ao tullenen
Päädä päävä nõstenen
Kuule õks rasse raudakäsi
Rasse rauda kõndija
Pane ors usse pääle
Pane taadri taba pääle
Massa imä imetämine
Hää ääde (ema) hällütämine
Imä pedi piimä pudin
Ja hällüt häiermin
Imä pedi ma piludi
Imä kasvat ma kanni
Mi petti pilu ilun
Katti kooli narmin
Kuus oll õks kurekarvalist
Säidse säre silmälist
Meil tund tsõdse toimitseid
Ja mõist lohku lobotseid
Tsõdse õks tege tekke mann
Ja kodo kotte mann

H III 30, 865 < Rõuge khk. - Friedrich Rood (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Kül ma tija orä ellu
Vaese vaavä
sõle kinni kikkani
h... hämäräni
Ori makka oru pääl
Palgaline parrä pääl
Küünär vett oll küle all
Säätse künnärt sälä all

H III 30, 865/6 < Rõuge khk. - Friedrich Rood (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Võtta äi meida neo posi (poisid)
Raha - massa neo rahvas
Meid iks võtva Võnnu poisi
Raha masva ranna rahvas
Mii lää Tartu tasatsile
Erästvere ilusile
Kon õks posi saapin saisva
Naase kääva kängin kujod
Kon umma niidu ninniketse
Kon umma jo mara notsõ
Kon ei kolu kulla kängä
Ega neotis ninni jala
Kon umma keldri nigu keriku
Aada nigu alõva
Ussõ umma uibutse
Sagara umma sikka sarvist

H III 30, 866/7 < Rõuge khk. - Friedrich Rood (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Jummal sundku suurõ herrä
Palutagu paksu herrä
Kua pand kura kubia
Varga valla valitsejas
Ega Riide riisuta
Ega Puulpä postitas
Sõlõ rinnast rusutas
Helme kaalast kakkutas
Joba tulõ tulõ pirand
Pea vöörüs vere valang
Tulõ tulda lüvvehen
Kibenida keerutällän
Tuli pilgu piitsa otsan
Veri vöörüs vaatsu otsan
Liha lipsõs lõõguti
Veri toobin mõõdeti
Oh mu elu elukäist
Oh mu põlvõ põlvõkõist
Mia ma elli esäkottun
Kasvi esä kallõõlla
Imä (ema) hõõgas hõbõhõssa
Lõiksi leeba ess nu lõppõ
Kaksi kalla es nu kahane
Imä üttel hiirõ päälä
Esa kaavas kassõ päälõ
Tu mu ütsik hiirekäne
Kate jalaga kassõkene

H III 30, 867/8 < Rõuge khk. - Friedrich Rood (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Neiukõsi noorõkõsi
Kelles ti hoit ummi huuli
Pitsitelet peenüt palõt
Kas kül noile vai ka neile
Vai ka noile noorile mihile
Uhkile abasuilä
Korgile kübärile
Sirgile saapaseerile
Neiukesa noorukesa
Mis teil viga mullõ tulla
Paras mulle paeda
Ei ma sunni survumaie
Liialt kivi kiskömaije
Mul umma musta murulo
Verevä - vesili veemähün
Ma panni pillä pähütsehe
Kandli kambri lävele
Pillud üles pillõ häälõn
Kargad üles kandli häälõn
Tei iks neiu söönus
Kabu kulla karanus
Suud ika pillõ survumaie
Liialt kivi kiskumaije
Pand iks piidsa pähutsehe
Karbatsi kambri lävele
Pillu üles piitsa häälen
Kargi üles karbatsi helün
Es ole musti nuurilt looman
Es ka verevät vesile veeman

H III 30, 869 < Rõuge khk. - Friedrich Rood (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Võõras ima võhlu ima
Kaes pääle kainetuhe
Hit silmi hirmutuhe
Sääl kon nu tule suur süüja suur juuja
Poole pätsi poolendaja
Nella kikku neelätaja
Nago ... last tulevad
Pand piima piisüma
Lihaleeme leügenemä
Sääl kon no tule väiku väsünukene
Raasake se rametune

H III 30, 869/70 < Rõuge khk. - Friedrich Rood (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Jummal hoitku tooda neidu
Kea johus joodikalle
Pillus viina pikerille
Kallus viina kaasikalle
Ke vii kõrtsi neiu kõriga (suur rätt vanast)
Pandis niu pallapoli (alus undruk)
Neiu kõnde mööda kõrtsi
Aste mooda akkenida
Kõriga kõneli kortsist
Pallapooli akkenista
Neiukene noorekene
Ei ta enne kortsist tule
Kui jo punni puusa pääl
Vaadi vitsa vaja pääl

H IV 8, 851 (1) < Rõuge khk. - P. Ruga < Anu Puusepp (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Vihmalaul
Vihmakõnõ, velekene!
Arr sa minnu hämmälu'i!
Olõ ei kotu, kon ma kuiju,
Olõ ei tarrõ, kon tahene,
Olõ ei maija, kon ma maka.
Kodu kuiva kuusõ all,
Tarõ tammõ lehe all,
Maja marä varrõ all.
(Anu Puusepp, sünd. Pihu; siinpool kuulus arst nim. sõnadega)

H IV 8, 851 (2) < Rõuge khk. - P. Ruga < Anu Puusepp (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pala, pala tulõkõnõ
Pala, pala tulõkõnõ,
Ma' tapa talõkõsõ;
Sullõ anna suurõ tükkü
Esi maadsa massa raasa.

H IV 8, 851/3 (3) < Rõuge khk. - P. Ruga < Katri Pihu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jovva'i* koodi meida kuluta
Pankõ koodi kopsimahe,
Riha varrõ ripsimahe!
Hovva'i koodi meida kuluta
Rihavarrõ vanas tettä.
Innembä mii koodi kuluda,
Rihavarrõ vanas tii:
Ärä kuuli mu imäkene
Hauda läts mu hammõ tekij
Liiva läts mu linatekij. -
Tulõ õks üles imäkene
Karga kallis kasvataja!
Ei või minnä tütrekene
Karada jo' kallikõnõ!
Mullõ pääl jo pähnä võsu,
Rindu pääl um ristikhain,
Jalutsin jo jaelehe.
Mullõ man jo maa hais
Suu man um surma hais
Kässi man um kääpä hais
Tulõ õks üles imäkene
Karga kallis kasvataja!
Mull um lippõ livvakun (liud)
Lämmi vesi länikun
Külm vesi kübärän
Mõsõ manta maa haasio,
Suu manta surma haasio,
Kässi manta kääpä hasio!
Ei või minnä tütrekene,
Ei lasõ liiv liikumahe,
Ei ka kääbäs käümähe!
* - enamast öeldakse ikka: jovvaõi, mingu-õi, tekku-õi, tulgu-õi jne.
(Katri Pihu, sünd. Agu, eelnim. Anu Puuseppa sugulane; on kuulus vanalaulude laulja siinpoolm arvata ligi 60 aastane 50-60 aast.)

H IV 8, 853 (4) < Rõuge khk. - P. Ruga < Katri Pihu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Mul oll väikene velekene
Mul oll väikene velekene
Tillö teopoisikõnõ.
Ta koräs maalta maasikid
Liiva päälta linnukid
Maasikist tekk majakõsõ
Linnukista liinakosõ
Müüdä söödi suurõ saksa
Küsütelli, nõvvõtelli:
Kas seo um rikas Rija liina,
Vai kas tarka Tartu liina?
Ei olõ rikas Rija liina
Ei ka tarka Tartu liina
Seo um sandi sannakõnõ
Vaestõ lastõ varükõnõ!

H IV 8, 854 (5) < Rõuge khk. - P. Ruga < Katri Pihu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tekke tüüda timmukille!
Tekke tüüda timmukille,
Näkke vaiva vargille!
Ega timmuk tüüd ei tii,
Ega varas vaiva ei näe.
Tüü no teije tütärlatsõ,
Vaavä näije vaese latsõ.
Milles neo herrä ilusa?
Milles neo provva punadsõ,
Milles preili peenükese?
Tütarlastõ tüü läbi
Vaeste lastõ vaavä läbi!
Tere hirstu* herräkene!
Kuldakrooni provvakõnõ
Tulõ ussõ** tooli pääle
Astu saali veere pääle
Kae kuis valda vaavätas
Peris valda piinatas!
Lävi um ülepää kaala seo mulk, auk vai kõk kupatus kokko kon uss seen um ja midä no' suurõ keeletarga ja majaehitaja, saksa keelest võetu sõnaga "luht" tähendase, näit.: luudalävi um kinni tuisat; (kõik, kah uss) ent lauda uss um arr külmänü (pallält uss).
* - olla auunimi
** - ussõ - vällä; ........ kkui välja kastakse: niine usõ! Kasi ussõ! ehk ku'su uss! võib olla, sest sõn. kus su (sinu) uss? ehk Kasi ussõ! (?)

H IV 8, 856 (7) < Rõuge khk. - P. Ruga < Katri Pihu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Nalä laul
(Vähe teisilde kui ma kord saatsin, ses endine laul oli Tartumaalt Puka'st pärilt oleva Truuta Parba s. Kakk' suust kirj. Kuna praegune Katri Pihu käest on saadud.)
Suta'i vana vallatõlla,
Napu kubu nallatõlla.
Viige vana värte taade,
Laskõ kõiv kõttu pääle,
Kuus kukru luu pääle,
Haav hand-roodsu pääle
Pettäi perse põsõ pääle.

H IV 8, 856 (8) < Rõuge khk. - P. Ruga < Katri Pihu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tulli üles hummukulta,
Inne varra valgõhõtta.
Mõsi suu, soij pää,
Känge jala, käppe (?) jala.
Pääle känge päävä jala,
Ala känge ao-jala.
Võti nüssik, nüssi lehmä,
Saadi karä kavvõdahe:
Ligi liina lepistähe;
Tii, tii, tiigi poolõ,
Aja jäle järve poolõ.

H IV 8, 857 (9) < Rõuge khk. - P. Ruga < Katri Pihu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kon ma'ks istõ, sääl ma iki
Emäkene, helläkene!
Jätt mu maha maamekõsõ
Põrmandullõ põlvõ korgu.
Es ma's mõõsta putru puhku,
Es ka täiä taari juvva.
Pudru pohe, paludi suu,
Taari lasi, vali kaala.
Kon ma'ks istõ, sääl ma iki,
Kon ma olli, sääl ma untsi*
Sinnä jäije järvekene,
Sinnä kaldu kaokõnõ,
Tegüsi jo tiigikene:
Külä karä juuta
Valla varsa ojuta.
* - undama; ma untsi, nemä untsi, susi unnas, soe untsi

H IV 8, 857/8 (10) < Rõuge khk. - P. Ruga < Katri Pihu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Küll ehk olli tõõsi päävä
Õekese, hellakõsõ!
Lähe arr siist maalt
Siist maalt, siist rahvast.
Küll ehk olli tõõsõ päävä,
Tõõsõ päävä, tõõsõ armu,
Kui mii käve hulgana
Ku mii maadli mitmõkesi. -
Sääl sõs tulli võõras rahvas,
Võõras rahvas, kiskja rahvas:
Rija rüüvli riisudõn
Poolakõsõ piinatõn.
Neo sõs pessi partsikõsõ
Leije lakä luigakõsõ
Koes mii pakkõ partsikõsõ,
Koes mii linda luigakõsõ?
Ei meid nõvva mii saksa
Ei ka peri peris herrä
Küsütele kubija
Mehi nõudva mii saksa,
Poisikoisi peris herrä.
Meid küll nõudva noorõ mehe
Noorõ mehe nobõda.
Kiä iks mõistva maija tetta
Kennä kambrõ* kaasalõ.
Sinnä siidi sängükeist
Umalõ noorõlõ noorikullõ
* - kambrõ, tuba; mine kambrõhe - mine tupa!
tulõ kambrõst vällä - tule tuast vällä! (tulõ ussõ!)

H IV 8, 859/60 (11) < Rõuge khk. - P. Ruga < Liisu Kasak (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Liibera eluratas
Nii kui vedrõ luuriga
Kiä um hindäl sedä saanu
Seo tulkõ seltsi meiega (muidu: miika')
Kiä ei olõ sedä saanu
Tuu minke müüdä nutuga (ikuga)
Päiv kallub otsa poolõ
Õdang jovvab pia kätte
Sõs iks murõ murd mu süänd
Silmävesi mõsk mu suud.
Suu sul laulab, südä (süä) ikõp
Sõrmõ kirutava armust.
Armukõnõ, milles olõd sa ni' kurb?
Kas sa mõtlõt et ma maha jätä
Sinnu noorõ iä (elu-iga) seen?
Sinu pääl mu lootus saisab kõk.
Seo oll õigõ inemine
Kell oll õigõ armas
Vanakõnõ esiki mõõsta es sedä laulu hüäste; ma kirudi seo laulu üles nink lasi sõs tõõnõ kõrd kah lukkõ, et kaija kas olõ kah õigõlõ kirutanu, ent vanakõsõl läts sõna (ria) järg hoopis tõistõ ku inne. Mõtli küll sedä laulu suutumas kirutamada jättä, arvusi jall et ütelisi kirutamise pääl olõ, et mis tääst huuli muud ku lass vuuli ja ni är' kirudiki. Niisama kah järgmine laul.

H IV 8, 860 (12) < Rõuge khk. - P. Ruga < Liisu Kasak (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
1. Kohe läts minu elu
Kohe läts minu õnnõ
Kohe läts minu armas armukõnõ
2. Liina läts minu elu
Liina läts minu õnnõ
Liina läts minu armas armukõnõ.
3. Midä otsma minu elu
Midä otsma minu õnnõ
Midä otsma minu armas armukõnõ
4. Pruuti otsma minu elu
Pruuti otsma minu õnnõ
Pruuti otsma minu armas armuke
Kohe läts minu elu jne.
Liina läts jne. Midä jne.
Rätti tuuma minu elu jne.
Saija tuuma minu elu jne.

H IV 8, 860/2 (13) < Rõuge khk. - P. Ruga < Katri Lepp (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Mis ma kaiba
Väikene olli es ma näe
Kui mu imä ärä kuuli
Karän kävün löüse ma
Kohe oll imä matõtu.
Valgõ liiva mäe sisse
Ilusa hallä turba ala.
mina tõsti* turbakeisi
Imä tõstsõ käekeisi.
Mis ma kaiba umal latsõl?
Rist um rassõ rinna pääl
Kääbäs kuri kässi pääl,
Rist ei anna rõnguta,
Kääbäs kässi küünütä,
Mis ma kaiba umal imäl
Mis mul võõras imä tekk:
Võõras ima minnu pess
Viis kõrd pääväl vitsuga
Võõras imä minnu aij
Uibu ala vitsu otsma
Mina lätsi uibu manu
Nii kui uma imä manu
Uibust sattõ häiermid,
Minu silmist pisärid
Kõk mu silmäpisara
Juuskva nii ku karika.
Imä viidi tiid piten,
Arm läts tii viirt piten
Imä viidi kerikohe
Arm astõ altarehe
Imä hauda pannõti
Arm ka hauda kannõti.
* - muidu ikka nõstma; mina nõsti jne.

H IV 8, 862 (14) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Milles sepäl musta latsõ?
Sepäl olli musta latsõ. - Kaske
Milles sepäl musta latsõ? - Kaske
Selle sepäl musta latsõ
Sepp oll esi hüdse-kott
Sepä naane lõõdsanahk
Sepä poig oll suur-vassar
Sepä tütär käsi-vassar
Seda, kelle suust ma selle laulu olen kuulnud, on mu praegust teadmada, sest et ma teda juba lapsest saadik mõistsin, kus ma teda omale sepäle naljatuseks laulsin.

H, Kase, 86 (1) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Minu veli olli väike meesi,
Korjas ta maalta maasikida,
Liiva päälta linnukida;
Linnukist tek liinakese,
Maasikist tek majakese.
Sõidi mööda suure säksa,
Suure rikka Riia herrä,
Suure targa Tartu herrä.
Üts ütel: Siin om sandi sanna
Vaese mehe varjukene
Kodapoolse koakene.
Ma hõiksi sisse ostemaie:
Tulge sisse, ostke siidi,
Minge välla, ostke väitsi,
Ostke Hollandi kübarid,
Ostke pruudi ehtesida,
Kui ei osta, ära laida.
Ilma jäät' ti omast pruudist
Omast armsast abikaasast.

H, Kase, 86 (2) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Jummal hoitku seda näidu
Jummal hoitku seda näidu
Ke' tull Nursi mõisaesta
Aste Nursi alevista
Täl oll' küüdse künnapuusta
Olli luu loidapuudse,
Käevarre vahterise,
Jala talla tammelastest,
Küüdse olli künnarpuitse
Sõrme kundi kuolupuitse,
Peopesa pihlapuitse.
Läits-ta suhe ehtimaie
Mätistihe mähkimaie,
Küsse haavalt ammeida,
Küsse käolt kõrikida,
Küsse saost suurt rätti,
Küse pajult pallapoolta,
Küsse lepalt linikida.
Jummal sunni Nursisoo
Palutagu Nursi palu
kohe kõrbi kõrige,
Kohe palli palla poole,
Kohe lõppi linige,
kohe suitsi suure räti.

H, Kase, 86 (3) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Nursi mõisa vaeva mõisa
Inimeste hinge mõisa,
Kuradide koolimõisa,
Tettu lülli lüüsi pääle
Lülli lüüsi veere pääle
Kubijide kooletede
Esände esä lähenede.
Kubijas läits kuhalt põrguhe
Herr se lasti alla talle,
Kubja nahka kobitihe
Kiltre nahka kisutihe.
Kilter kirive kassige,
Kubjas kulda ratsuge.

H, Kase, 86 (4) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Tei ma orgu orassida
Kingu pääle kesva orast
Tulli härg kell laia sarve
To sei orust orassida
Kingu päälta keeru kaara.
Võti mina härja sarvist kinni
Härg nakas vastu pallelema:
Ära sina tapa minno ära
Suvel ma künna suure nurme,
Talvel ma so ahju küta.
Lei mina härja vasta puuda,
Liha läts maha lipsaten
Nahk läts maha napsaten.
Liha sai liina litsele
Nahk sai Narva naisile,
Pää sai Pärnu päälikile
Kundi ni sai kuningile,
Härja sarve sai minule.
Ma naksi seppa pallulama:
Sepakene, sellikõne:
Tee nu sarvidse sadule,
Sarve otsast hobene,
Ma lää Koiku kossuelle,
Koigun olli kolmi tütarta.
Üts olli Miili, tõine Maali
Kolmas armsam Annekõne
Ligimäne Liisakõne.
Miili olli maijas meeste meelest,
Tiilas teopoiste meelest.
Oh minu armsamp Annekõne
Ligimäne Liisakõne.
Anne tulli küla aija alta,
Liisa küla lepikusta,
Katre küla karjamaalta.

H, Kase, 87 (5) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Oi kos ollit, kui ma otse!
Ma olli soon soka alla,
Laanen laia lehe alla,
Sääl ma seie sitikida
Murre maha mustikida,
Vaale maha vabarniida,
Kodu ma tõie toomikida
Oma memme meelitelle
Oma papa palleldelle.

H, Kase, 87 (6) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Hai Marinal oll' palju raha
Kolmi kirstu rõõvast täüsi,
Kat'sakümment hõpperaha,
Hõpperaha hõlma võtta.
Papre raha paigal panni,
Vana vaske välja anni
Suure kaali kaubelda.
Hoi see mass Maari magamise
Tõse külle käändemise.
Marin ütsik tütrekene,
Maril olle palju varra,
Kolmi kirstu rõõvast täüsi,
Soe tettu suvi pükse
Tali tettu talve pükse
Nahkapüksi nalja püksi
Mudu püksi mõõdu püksi
Tilgamulgu tegemata,
Mari muru madalena
Angerpisti peenikene,
Oles sa mullu mulle tullu
Kolmahava, kui ma kose
Oles ma ammu aida tennu,
Aida tennu ani munast
Keldre tennu muna kivest
Trepi tennu tedre munest,
Sisse säädnu siidi sängu
Kapi tennu kuldatulpa
Noore nooriku maada,
Uue kaasa uinutella.

H, Kase, 87 (7) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Illus tütrik, valge mamsel,
Ütle ruttu usinaste,
Mul om aiga kasinaste,
Kas sa luppat mulle tulla,
Mulle tulla, mulle jäia,
Raharikkust mul ei ole,
Ma too kulda koti tävve,
Õbeheda hõlma tävve.
Mis sul viga mulle tulla,
Mulle tulla, mulle jäia.
Sa olet pehme pettemaie,
Makke mano tulemaie.
Poisi peti poole ööda
Härgitelli oma näiu.
Näiu vannus valgeeni,
Vannus ihu, vannus henge,
Vannus põlvest põrguhe
Jalatallast taivahe
Om nu kurat poissi nännu.
Mida' näie mina vaene?
Käe täl p... puluskille
Sõrm täl rinda riibaskille,
Käe viipse veerissihe.

H, Kase, 87/8 (8) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Vellekene, hellakene,
Mis sa näie minneenna,
Selle maale saieenna?
Näi ma mere minneenna
Koiva kodu tulleenna.
Soome maal olle suuri kuuse,
Suure kuuse jämme leppa,
Alta juurde jõgi joosi
Pääle joosi Pärnä tee,
Keskelt joosi kerigu tee,
Risti joosi Riia tee.
Hiitke noota noore mihe,
Võtke võrku vana poisi,
Sääl om sisen kullatse kala
Hõbeetse hanekese.
Hauve laija laugi otsa,
Säre suure sälä musta.
Olge viksi seole tööle.
Seo oll armas meie meelest,
Kubijide kurgu võida
Kilteride keele võida.
Saagu meie seda nätta,
Et ni saksa santma käüvä
Herra esi tööd tegevä,
Punapüksi puid raguva.

H, Kase, 88 (9) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Meie ema ütsik naine,
Ütsik naine, palju latsi:
Kolm oll' halva meie meelest:
Üts oll' kuusine koana
Tõine tammine tarena
Kolmas kõivine muruna.
Mis oll' kõivine muruna,
Seda hällüt karja saaten,
Mis oll' kuusine koana,
Hällüt sööki keeteenna.
Nii ta imä meid hoie,
Kallis imä kasvatie,
Rüpün rükkä lõigatenna,
Kaalan karja saateenna.
Kos ta iste, sääl imet,
Tugesi ta jala kivvi,
Põlve põllu pindre pääle,
tek ta tiida teeveerde,
Pand ta hällü palu pääle,
Pallel partsi hällütämä
Suvi lindu liigutama.
Parts mul opas palju sõnnu,
Suvi lind mul liialt laule.
Imä vei neio keriskohe,
Kand ta Narva kamberehe,
Sääl iks papi palju lauli,
Noore junkru jutustie,
Säält sai latsi laululine,
Imekannel iluline.

H, Kase, 88 (10) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Imäl palju tütterida,
Paljo põllepidajida,
Üts tulli, võti üte,
Tõne tulli, võti tõse,
Kolmas tulli, kohend pera,
Imä jäi tühäs tüterista,
Paljas põllepidajista.
Zih, zih imä hellä,
Paras, paras ima hellä
Kes käsk kittä kerikunna
Auvustella altarinna,
Juttu aia joogipaigan
Kõnelda kõrdsipaigan:
Mul om palju tütterida,
Palju põllepidajida.

H, Kase, 88 (11) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Ma ole ütsi vaene latsi
Ilma imätä kanane
Koe ma iste, sääl ma ike,
Kon ma saisi, saina like,
Sinna jäi iks järvekene
Tekkisije tiigikene,
Tu sai külä karja juvva
Velle varsa valade
Onu hobeste ojute.
Küla läts karja jootemaie,
Mõtel ollev oja vee,
Tõse kalli kaivu vee.
Es nu ole oja vesi,
Tõse kallis kaivuvesi,
See oll' näiu silmävesi
Näiu sarnusta sadanu,
Näiu põskista pisernu.

H, Kase, 88 (12) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Siin iks tandsip, siin iks mängib
Mõne mehe mõrsjakene
Mõne poisi pruudikene,
Viie poisi silmavesi
Kuvve poisi kukumuna.
Siin on hulka põisikõisi
Mõni hulka mihekõisi
Ole-ei meie meelelista
Kaasa kalli armulista
Üts oll' väikõne poisikõne
See oll' meie meeleline
Kaasa kaala armuline

H, Kase, 88/9 (13) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Vai, mis liinan hukatesse
Taka ööse tapetesse?
Liha lipsas lõigatesse
Veri toopen mõõdetesse.
Liha livvana libisi
Veri pilke pikkerenna,
Liha süvvas liha eesta
Veri juvvas viina eesta,
Ei ma siski hoit ei hooli,
Hoit ei hooli, peit ei pelga
Peiu kässi mul peljata
Kaasa kässi mul kardelda
Mis ma hooli uba noori
Karda kanep nõrgakene,
Mis ma hooli hundsakista
Karda karja kutsikista;
Minno hoitnu uma imä
Kasvatanu kallis esä.

H, Kase, 89 (14) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Kun mi tulli tuttavasse,
Kun mi sõsarisse?
Pääle piiri pisti peo
Üle kääru anni käe.
Kampsi meil üten kaetu,
Pallapoole üten pantu,
Kõrige üten koetu,
Linige üten lebatu,
Peele toodu Pihkvaesta,
Suga toodu Soomemaalta
Nitsme toodu Nilbe külast
Muu riista Mustjaesta.
Meile tulgu tore meesi,
Meile saagu saabasseere,
Ärgu meile tuima tulgu,
Tuima tulgu sao saagu.
Ei mi esi tuima ole,
Tuima-i mi tüterie.

H, Kase, 89/90 (15) < Rõuge khk. - L. Kase (1868) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui mu veli sõtta lässi
Oll' mu veli väike meesi
Hoppõn väikõ varsakõne,
Kui mu veli tagasi tulli
Oll' mu veli vana meesi
Ruun oll' vana runtsikõne.
Sõitse, sõitse, jõudse, jõudse,
Sõitse tükü Türgümaada
Natukõnõ Narva maada
Poole virsta Poolamaada,
Kuu lätsi läbi kuuse mõtsa
Päiva lätsi läbi Pähnamõtsa,
Ajastaja haomõtsa,
Sõitse, sõitse, jõudse, jõudse,
Sõitse esä väratihe,
Koputi kulda kübarta
Raputi rauda ahelit.
Tulli esä, tunne-s poiga.
Sõitse, sõitse, jõudse, jõudse,
Sõitse tükü Türgimaada,
Natukõse Narvamaada,
Poole versta Poolamaada,
Pisukese Preisi maada,
Sõitse ma imä väretihe
Koputi kulda kübarta
Raputi rauda ohilida.
Tulli ima, tunne-s poiga,
Sõitse ma velle väretihe
Koputi kulda kübarta
Raputi rauda ohilida
Tulli velle tundamaie,
Tulli velle, tunne-s velle.
Sõitse, sõitse, jõudse, jõudse,
Sõitse sõsara väretihe,
Tulli sõsar tundamaie,
Tulli sõsar, tunse velle,
Ommist kirivist kindist
Kalevitsist kaputitest.
Tule maale vellekõne!
Ei või minnä sõtsikõne