Rõuge pärimus

Kombed ja tavad

E 17196 (10) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On karjastel pastlad ehk viisud ära vananenud, siis viskab ta neid enesest kaugele nende sõnadega:
"Susi, seh silmapaik!
Kui tuled meie karja manu,
siis võta silmapaigas,
kui lähad küla karja manu,
siis võta kaelkotis,
kui lähad mõisa karja manu,
siis võta perareekses.

E 17290 (3) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Uueaasta hommiku peab peremees kirikust välja tulles keige enne kojo püüdma rutata, et omad põlluriistad ära liigutada. Jõuab ta keige enne tõistest külaelanikutest kojo ja saab keik riistad ära liigutada, on ta suil keigist oma tööga ees.

E 17290 (4) < Rõuge khk. - M. Siipsen. Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui keegi vastse riide selga aeab ja tõine teda riidest venitab ehk puudub nende sõnadega:
Auk sulle, paik mulle,
homme akna rappussase,
siis laguneb vastne riie sedamaid.

E 17094 (42) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Käo kukkumine tähendab majarahva kohast lahti saamist, äkilist õnnetust ehk koguni surma.

E 17094 (43) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui siga ehk kukk aknast sissi tuppa vaatab, tuleb sel päeval haruldane külaline ja toob viina.

E 17094 (44) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tuleb vana ehk noor naesterahvas esitiks reisil vasto on see reis tühine, paremb on, et ümber kojo tagasi pöörad.

E 17094 (45) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tuleb teekäijale keigu päält mees ehk poisikene vastu võib julgeste reisida sest õnn on hea.

E 17094 (46) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Juuti ja mustlast reisile minnes näha, kui ta esmalt vasto peaks tulema, tähendab, et petja kätte saad langema. Seepärast, kui sa neid mihhi kumbakit silmad, siis katsu nii ruttu kui võimalik, et kojo tagasi saad.

E 17094 (49) < Rõuge - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui riidid pestakse, siis peab võõras mööda minnes ütlema: "Valget kah!" ja peseja peab vastu ütlema: "Valget tarvis!"

E 17095 (51) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui esmabe õhtu hiliseks jääb, väga õhtu pääle, siis on keik nädal läbi sarnane lugu.

E 17095 (52) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui esmaspäeval külalisi ehk võõraid inimesi käib (ühes peres), siis käib neid keik see nädal otsa.

E 17095 (53) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui esmaspäeval mõnega pahandust ehk sõnavahet saab, siis tuleb pahandust nädal läbi igal päeval ette, seepärast peab iga inimene ennast esmaspäeval keige rohkem hoidma.

E 17095 (54) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
See ei ole mitte hea esmaspäeva mingisugust suurt tööd alustada. Olgo niitmist, lõikamist ehk külvamist, seepärast, et asja alustustes ikka mingisugust jonnimist ehk pahandust ette tuleb, kui mõtted kokku ei sünni ja nõnda kallis eesmaspäev rikutud ei saaks.

E 17095 (55) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Reedine päev on ka halv päev sellepärast, et vanast jo see päev kohtumõistmise ja nuhtluse päevaks oli määratud, kuna sel päeval üle Liivimaa külma sauna köeti, kuna siis jälle laupäeval kuumas saunas haavu sai arstitud.

E 17095 (56) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Aastateendrit, ka karjapoissi ei tohi reedisel päeval uue peremehe juure tuua. Teeb keegi seda, siis saab karjapoiss rohkemb peksa kui leiba, seesama lugu ka muide teendritega.

E 17095 (63) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul sündinud lapsed seista kaua noored, kuna vanal kuul sündinud inimesed ruttu vanaks lähevad ja joba noores mehe- ehk naesepõlves kortsus nägo näitavad.

E 17096 (70) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Juuksid lõigata ja habet pügada on noorekuul sünnis, siis hakkavad rutem kasvama.

E 17096 (74) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorel kuul sündinud lapsed on näljased ja raiskavad oma eluaeg rohkemb toitu kui täiskuul sündinud lapsed, kelle kõhud alati täis seisavad. Loomadega seesama lugu.

E 17096 (75) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes isa ülearu rikas, selle lapsest saada ülearu vaene, nii kange kui isa koguma oli, nii kange on poeg pillama.

E 17096 (76) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes isa ülearu kehv ja vaene, sellest lapsest saab rikas mees; isa oli pillaja, poeg on nüüd ülearu koguja.

E 17096 (77) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kaks ehk kolm põlve järjestiku on kogunud ja vara kokku kaapinud, lõpetab neljas põlv seda ühe aastaga otsa.

E 17096 (78) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui leivad ahjust on välja võetud, peab puukondikest ehk laastuid ahju asemele viskama. Sellest saab purre surres taeva minna.

E 17098 (115) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ajad kogemata tõise suka tõisi jalga hommikul, siis tea, et sel päeval sinul mõni äpardus ehk pahandus tuleb, seesamasugune õnnetus juhtub ka sulle, kui hame pahupidi sauna juures ehk mojal selga aead.

E 17098 (116) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On laps väga rõõmus ja naerab ülemäära, siis on sel päeval saun oodata.

E 17098 (117) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On mõni vanemb inimene üleliiga rõõmus, siis täädku ta, et nutt ja õhkamine enamb kaugel ei ole.

E 17099 (119a) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On noorkuu esmalt vaadates selili ja teravate otsadega, surevat sel kuul paljo inimesi.

E 17099 (127) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mehe laulatusesõrmus ei tohi mitte ühegi tõise naesterahva näppude vahele saama.

E 17099 (128) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meisterahva tööriistast, kirvest ega höövlist, ei tohi iialgi üks naesterahvas üle astu, siis on kohe tööriist rikutud.

E 17099 (129) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Suuremb inimene ei pea lapsest üle astuma. Kui ta seda teeb on lapse kasvamine kinni.

E 17099 (130) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tütarlast peab pääle sündimist varsi meisterahva jalgade vahelt läbi pistma, siis saab ruttu mehele.

E 17099 (131) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Naesterahva juuksid ei tohi keegi läbi peo tõmmata. Kui seda tehakse, on juuksekasv kinni.

E 17099 (132) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tervet leiba ei pea keegi maeast välja andma, vaid natuke otsast ära lõikama, ei tee ta seda mitte, on leivatulu (jatk) maeast läinud.

E 17099 (136) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kannipuudest? (ölpetest) ei tohi keegi üle astu, kes seda teeb, ei jõua enamb perset pidada.

E 17100 (140) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui lapsed veepangist üle astuvad, hakkavad alla kusema (ei pea enamb kust kinni).

E 17100 (141) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui pühmeid üle läve välja visatakse, et pühkija ei viitsi välja viia, teeb hunt suvel palju kahjo.

E 17100 (142) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes persega leivanõu pääle (mõhe pääle) istub, selle pea hakkab paistetama.

E 17100 (144) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes surnuaeda lähab omakse haua pääle "Meie esad" lugema ehk muud palvet tegema, peab keige esiti risti ülesse kergitama, et kooljal kergemb oleks.

E 17102 (173) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Surnut maha viies tapeti hobuste jalgade ees kana ära, et siis selle läbi surnu hing surmamerest paremine üle saaks.

E 17102 (174) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui õpetajat haige juure tuuakse ja siis hobune pea ette sõites maha lööb saab haige surema.

E 17102 (175) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui matjad kojo tulevad ja hobune maha heidab vähkrema pea kiriku poole, saab veel sellest maeast sel aastal surnut.

E 17102 (176) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui noorpaar laulatuselt kojo tuleb vankri ehk reega, peavad nad ühelt poolt maha astuma, siis saavad nad keik eluaeg ühel meelel olema.

E 17115/6 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Äkiline surm
Inimene võib kihvti kihasse saada ja äkitselt surra, kui ta mitte igas asjas puhtust ei pea. Sellest mõned näitused. Sääl on sul keedupada päev ehk paar poolkuivalt niiskes kohas seisnud, paks roste kord pääl, mis muud ei ole kui selge kihvt. Ta saab kergeste veega üle loputud ja keetmiseks pruugitud. Rosteollused lähavad supi sissi ning sellega kihasse. Vanemad veel jõuavad seda välja kannatada, kuna nooremad lapsed oksendavad jo mito kord, järsku pääle söögi surevad. Pärast räägivad siis tagajärele, mis tal muud viga võis olla, löödi läbi. Ehk lendaja läks läbi jne. Niisugust kogemata kihvtitamist tuleb talupoea rahva seas sagedaste ette, kui alati mitte suremist, siis kanget seest valu, et pigista hambad kokku.
Sääl on kahvlid ja noad, mis külaliste tarvis on ostetud ning kappi saisma pandud, sääl nad nüüd on enne paar nädalat rostetanud kui äkki võõrad tulevad ning nad kerge pühkimise järele lauale tuuakse. Olgo ka üle pühitud, siiski jääb peenikene rostetolm nende pääle, mis ühes liha ehk leivaga kõhtu poeb ning sedasama õnnetust sünnitab, mis jo üleval nimetasin. Ka plekk supilusikad, kui neil liiva ehk puu tuhaga tina päält on ära hõerutud, toobid ning pisemate lapsukeste kastrulid, mis juutide käest ostetakse ja kelledega vaesemad taluinimesed oma lastele piima tulel keedavad, võivad lapsukest kergeste ära kihvtitada, et ta äkitselt haigeks jääb ning sureb. Ka vaabatud savipotid, mis leel ehk ahjus kihvtijagusid välja higistavad, võivad kergesti haigeks jäämist ja surma sünnitada. Seda olen ise oma silmaga näinud, kui kauss ahjust välja võeti, tal väljaspool küljes must tõrvasarnane vedeliku kord ümberringi seisis. Kui ma seda musta vedelikku oma keele pääle lasksin, tundsin mina, et ta mõrudamb oli kui koirohi. Ärgu arvaku siis keegi inimene, et niisugune pott oma kihvtiollusid üksi väljaspidi välja keedab. Ei mitte. Ka piim ehk supp, mis potis keeb, saab selle väljaimmitsemise läbi nõnda rikutud, et ta nõdrematele pea surma võib tuua. Aga ka vanematele inimestele ei tee ta head.
Kord keetis mo abikaasa niisuguse savipotiga piima, kes oma külje päält musta vedeku oli välja higistanud. Nii kui ta piima jõi, jäi ta raskeste haigeks ja hakkas oksendama. Mõnda tõist asja selle vastu pruukides sai ta paari päeva pärast siis paremaks, kuna minul surmapott ammugi oli puruks peksetud, et ettevaatamata olekul mõnele jälle kahjo ei pääseks tegema.
Et kogemata kihvtitamise läbi paljo pisukesi lapsi talupoja rahva seas ära surevad ja vanemad, kui ka mitte iga kord surma, siis kanget kõhuvalu saavad, paljo oleks sellest mul veel rääkida, aga kardan, et minu töö ja hoiatamine asjata on. Sest minu seletuse pääle võib mõni ütelda, kust tema siis niisugust asja ära võib tääda. Kas ta mõni pottsepp või tohter on?

E 17120/2 (7) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Märt Siipsen < Jaan Neater (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Linnulaul
Oi, vellekene, ma ole paljo õnnetust oma elu sehen nännu. Ma pidasi Koikküla vallan suurt talu, üten aintsan aastan pani sääl katessatõistku karielajat hauda. Sõs andis sõsarmees mulle üte lehma, sellega pidi nüüd oma latsi ja ütessa tööinimest toitma, iga nädal oli teomees mõisan. Mõelge, mis saab ütest lehmast suure talu pääle. Aga ma aeasin, juma/la/le tänu, sõski ikki läbi. Tõisel sügisel peran elajate kahjo palli tare ka ära, kikk raam ka, sellarõõva jäiva sissi. Aga sõski ei heida meelt veel ära. Teie hobestetalli sitast puhtase, ahi nurka ja korsten välla ja elasime selle talve sääl üle. Ei masnud elaja soetaminegi enamb, kui suvi tuli, sõs lõppiva punasetõppe kikk ära. Aga inimene näeb õnnetust küll ette ära, kui ta tähele mõistab panna. Poiss oli mul haige, lätsi esi postiteed tegema, see oli sõs, ku mo kari kikk veel terve oli. Oli üten talun ööd, es tule uni pääle. Söa oli nõnda rahutu, tuli hämarik, pani hobesa ette, oli veel paar koormat ruusa vaja viia, lätsi ütest sillarumbist üle, veike linnuke laulab: Piu-piu-piu, ja lendab kurale poole ütest ossast tõise pääle. Laulab jälle: Piu-piu-piu. Ma ütlesin: "Laula, laula, linnuke, so om saated kodust mulle midagi ütlema. Kas kodurahvas elavad keik hästi? Kas loomad ja inimesed kodu keik terved on? Jah, linnuke, kallis loomake, sa ikka mulle midagi kõnelad, aga mina, patune mullatükk, ei mõista sinu keelt ega saa sellest aru. Jälle lendas linnuke minust mööda teed mööda edasi. Kui ma ruusa koormaga tulin ja laulis piu-piu-piu, esi nii erk kärmas ja rõõmus. Arvassi küll esi, peaks see küll nüüd hääd tähendama. Aga süda oli raske sehen, et linnuke kural pool teed laulis. Saie sõs teega valmis ja tuli läbi ööd ommukuks kodu ja keskpäeva aeal kooliva ütekõrraga kolm kige paremat lehma mul ära. Selle perra koolsiva paari nädala joosul kikk kari.
Ainus sõsaramehe antud lehm mul oli, nõnda kui enne jo ütlesin, aga pitkalt sedagi sai - tõisel sügisel lõppi see ka ära.
Jälle oli esi linnakäigul, kui õnnetus kodu sündi. Tuli kodu pool, linnuke laulis jälle pahemal pool teed: piu piu piu. Ma mõistsi, et see hääd ei tähenda, aga mis sääl teta. Saie kodu, lätsi kambri, naene tuli vastu, oli väga murelik. Ma küsse: "Mis viga, armas naeseke. Ta võttis mul ümbert kaala kinni ja ütel: "Armas mehekene, lehm om koolu."
Ma rööksi: "Ära ikke, mis koolu, om koolu. Meie enamb talu edesi pidada ei saa. Hommen saab mõisa minna ja härrale üles anda, et minust talupidajad selle koha pääl enämb ei saa. Andku ta oma maja kellele taht."
Lätsi sõs tõisel hommikul mõisa, es ole härrat kodun. Valitseja es võtta ülesütlemist vastu. Mis nüüd teta, kas ela või koole. Teomees päevast päeva vällän, midagi süüa ei ole, pane manu. Mis paned, kui endal kodun esiki süvva es ole. Pani siis hobese ette ja sõiti Kõrgepalu mõisa, säält võti kõrtsi ja talu rendi pääle, rendi oli sel aeal väga odava. Lainassi sõsaramehe käest raha ning lätsi tõisel jüripäeval sissi elama. Kui sinna just jüripäeval lätsi, laulis linnuke paremal pool teed: piu-piu-piu-piu.
Mõtli sõs mina: "Oh, linnuke, kuuluta mulle nüüdki hääd, kuuluta hääd uue koha pääle elama minnes."
Ja vaata nüüd, kulla külaveli, usu ehk uskmata, et see linnukese laul hääd tähendas. Ma oli uue koha pääl kakstõistku aastat talumees ja kõrtsimees ning kohtomees. Sain rahameheks, maksin sõsaramehele võla ära, ostsin, tänavu saab katessatõistku aastat, talu perisseks. Jumal tänatud, on härra võlg jo ammugi tasa massetud. Nõnda olen nüüd pea seitsekümmend aastat vana, olen omas elus paljo õnnetust, aga ka paljo õnne näinud. Kes teab, mis enne surma veel ära näed, ehk missuguse viisiga mulda lääd.
Kõrgepalu Kangsti? talu peremehe Jaan Neater suust üles tähendud 12. aprillil 1894. aastal.

E 17122/4 (8) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lapsed on vanemate pildid
Kui üks isa oma lasteüle räägib, et lapsed sõna ei kuule ehk kui paraku mõni laps oma vanemat lööb, siis on need mõlemad väga halvad asjad. Rahva vanasõna räägib selle kohta, et niisuguse õela lapse liikmed pärast surma hauast välja kasvavad.
Kas peame vagusi päält kuulama, kui isa poegadest ja ema tüdardest halva räägib? Kas peame isale õigust andma ja emale ütlema: "Sinu lugu on vilets küll, et niisuguste lastega kimpu oled juhtunud, kes sõna ei kuule."
Ei mitte, meie peame niisugusele kaebajale isale ja nurisejale emale suu sissi ära ütlema: "So lapsed on so oma pildid, kust sa oma nägo näed, missugune sa ise oled. Mäleta järele, niisugune oled sinna noorelt oma isale ka olnud, kui nüüd so lapsed sinule. Sina pole ka vist oma vanemate sõna kuulnud ehk oled neid vaest murega hauda saatnud. Mis sa nüüd maitsed, eks ole teenitud palk. Nüüd maksab so poeg ehk tütar sulle so sõnakuulmata olekut kätte ja seda südamevalu, mis sina oma isale ja emale noorespõlves oled teinud. Sa oled seda ära unustanud, nüüd lõikad, mis ise oled külvanud. See ei ole sinule pitk ega lühike vaid peris paras. Nii pead selle vanemale kostma, kes oma lapse üle halva võõrastele ehk tutvatele räägib.
Ma tunnen ühe isa, kes omast lastest alati halva räägib. Aga ma tundsin ka selle rääkija isa, kes väga oma üleannetuma poeaga kimbus oli kuni surmani. Oh neid tükke, mis poeg keik ära tegi! Ta varastas lambaid ja tappis neid ilma oma isa täädmata, selle tarvis olivad tal pitkad nöörist kalaõnged, kus leivaraasukene otsa pantud, miska siis loom põõsastikko tassitud. Ja seesama endine lambavaras isa kaebab nüüd väga oma laste pääle, et nad väga sõnakuulmata olla.
Seesama isa, kes oma poegadest nüüd halva räägib ja neid kui neljandamast käsust üleastujaid hukka mõistab, mis lapsed ka ära teeninud on. Seesama isa on ühe truu ristiinimese tunnistuse järele kord noorespõlves oma halli isa rindade pääl sõkkunud ning teda häbemata kombel peksnud.
Oled sina, armas lugeja, naesemees ehk mehenaene ja on sinul omal joba lapsed. Oled sina oma vanemate sõnakuulja olnud ning keik püüdnud teha, mis kästud? Siis ma ei usugi, et sinu lapsed sõna ei kuule ehk sulle vasto irvitavad kui sa neid õpetad ja käsid. Ehk olgu siis, kui sa neid ahvi kombel oled kasvatanud ning liia hellitamise ja armastusega oled ära rikkunud ja omad lapsed ise nõndaviisi hukka saatnud. Ka siis ei ole sinul laste, vaid iseenese pääle kaebamist. Vabandamised: "Ega mino laps seda paha pole teinud, see on selle ehk selle inimese kius, minust ei saa ta jago, nüüd aeab lapse harja kinni. Ma ei sa aru, mis nad tahtvad."
Ja laps kuuleb seda. Rikuvad lapse vaimu surmani ära, nõnda, et temast kade ning kiuslik ja turtsakas inimeseloom kasvab, kes kellegagi läbi ei saa. Laps, poeg ehk tütar, on vanemba pilt ehk peegel, kust vanemb ise oma nägo võib näha ja vaadata. Siiski on pisut poegi ja tütrid ka paremad kui nende joodikud ja vargad vanemad. Nad on vanemate patuelust ja häbist tüdinenud ja vanemate teod on neile läilaks ja hirmsaks läinud, sellepärast võtab mõni poeg ehk tütar tõest nõu paremine elada ja see hea nõu on mitmele jumala abiga korda läinud. Õnn selle lapsele, kes oma vaga eluga oma vanemate kurja elamist ära varjab ja paremine elab.

E 17131/3 (11) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuldne abielu
"Keik ilm teab, missugune sa oled. Kas mul tahtjaid puudu oli, et sinusugusele närakale mehele pidin minema? Sa oled niisugune loru, et riielda ka meheviisi vastu ei mõista."
Jah, Maiel oli selles asjas õigus küll, kui ta oma Jaaniga päevad ja nädalad taples ja käratses, siis tuli väga harva Jaani suust mõni sõna: "Oh seda head veli, oleks sa nõnda hea olnud, kass oleks so ammugi ära söönud."
Ja see oli keik, enamb Jaan ei mõistnud, Mai võis teda vanduda niipaljo kui ise arvas ja suu suutis. Jaan nagu ei kuulnudki seda enamb.
"Sa igavene loruvasikas, mis sina küll oled, niisugused saadananäod olivad ta vanemad ja vennad keik. Jonnima on nad mehed, aga teha ega rääkida ei mõista. Vat, kus mul mees, keda ma eluaeg toitma pean."
Niisugust laulu laulis Mai iga pääv, siiski armastas Jaan teda südamest. Sest ta arvas, et see keik peab nõnda olema, et naese kohus on meest sõimata, aga mehe kohus oma vandlast armastada. Seda oli Jaan kord tähtraamatust või kuskilt mojalt lugenud, mida ta ennemb (nago ta ise ütles) selgeste ei mäletavat.
Tõiste nägemise ja kuulmise järele ei liigutanud Mai lilligi: ta ei kudunud, kedranud ega parandanud, ei õmmelnud ega paiganud, keik riided seljas olivad puhas narmad ehk ta küll jo viie lapse ema oli. Mis külanaesed armust kinkisid, mõned vanad riidehilbud, need olivad Maiele ja ta lastele kihakatteks. Ka vett ei pruukinud ta millaski pesemiseks, arvata, et see patt olla jumala puhast vett oma riidenärtsudega mustaks teha ehk seda küll kümne sammu pääl saada oli. Ka ei pesnud ta enese ega oma laste palgeid ealgi peris puhtaks kartes, et looduse iludus kuigiviisi rikutud saab. Ka tõiste kingitud hilbud olivad nõe ja tahmaga koos, et jo kaugelt Maiest mööda minnes nõe ja tahma hais välja lehkas. Ülepea ütelda - Mai oli laisk, ropp ja kasimata inimene. Ta mees Jaan oli tema igavene aealiku elu ori ning tänas õnne, et Maiest igakord lööjat ei saanud ehk ta teda küll lõpmata sõimas ja teotas. Jaanil oli väga pehme ja kannatlik süda, sest ta kannatas keik. Ka seda kui paar päeva söömata peeti, ja siiski moidu veel ei antud, kuni ise puu lõhkus, vee tõi ning supi valmis keetis. Aga seda üksi naese lubaga. Siiski armastas Jaan oma naist ja uskus keik, mis Mai ette rääkis. Mitmelt talult oli Jaan selsamal kevadel jälle tulema hakanud, selsamal kevadel kui ta sinna sulaseks läinud. Mikspärast? Sellepärast, et Mai ei tahtnud sääl mitte elada, vaid mehele ette rääkis, et inimesed selles peres väga kiusakad ja jonnikad olla, teda ega tema lapsi ei sallita. Ja Jaan uskus seda. Ta uskus seda keik kindlaste, mis Mai ette luiskas, ilma et ise pererahvale seda vähemat süüdi oleks võinud anda.
Ta hakkas kraami kokku kobistama, nii salamahti kui vähagi võimalik ja tõisi kohta ära kolima. Kus? Seda ei täädnud ta mito korda isigi. Et ta uue koha peremehele hulga tööd ära teinud, omale kartulid ning kapsad aeda istutanud, mis joba lopsakalt kasvasivad, sinna ei võidud midagi parata.
"Mai tahab ära minna. Nad kiusavad mo naist," ütles Jaan, "las jääda keik seie paika, kui ma aga minema pääsen," ja ta jättis keik maha ja läks ära.
Aga see ei tulnud mitte Jaani abielus üks kord, vaid mito kord ette, et ta ära läks.
"Mis sinna teha, peab minema. Mai tahab seda," ütles Jaan.
Et nad väga vaesed inimesed, ilma leivata ja lihata olivad, seda nägivad tõised inimesed väga hästi, aga Mai suurt ise puudusest ei rääkinud ega kõlbanudki rääkima. Sest siis oleksivad tõised ütelnud: "Mai, tee tööd, siis saad süüa."
Aga Mai ei liigutanud lillegi. Ta võis iga hommiku kella seitsme kuni kaheksamani tühjas sängis põõnutada, mõni vana riideräbal padjaks ja linaks külje all. Kunagi ei nurisenud ta, et ase kõva või külg haige. Niisamuti ei kuulnud ta ilmaski, et lehm laudas ammus ja tõiste loomade sekka karjamaale ihaldas. Ei, Mai täitis lehma lüpsmises truiste oma kohut. Ta lüpsis teda päevas kolm korda ega unustanud seda ealgi ära, olgu küll, et kaks esimest hommiku lüpsmist tõinetõise kannul käisivad. Mis sellest. Mai tõi selle varajase võlalainajale meeleheaks mõnikord musta pangega heinu. Noh seda nägi lehm, et Mai neid heinu tõi ega küsinud ka selle järele, kas Mai neid ise katkunud või veike tütrekene. Oleks ta saladust tääda saanud, siis poleks ta Maiele piimapiiska enamb kätte annud, vaid oleks seda ennemine veiksele tütrele annud, kes nii veikest moodi tema eest hoolitses.
Et sui ööd hommiku kella seitsmeks Maiele liig lühikesed magamise tarvis olivad, seda täädsivad Mai ja Jaan mõlemad. Selle tarvis jäeti jo talvel lauda pääle paar sületäit heinu, kus Mai kellegi võõra ehk oma inimese silma nägemata öösel võis põõnutada. See tähendab sel öösel kui päike taevas heledaste paistis ja liigsoojus töötegijad higistama pani. Ei, siin läks korda. Sest Jaan tuli oma söögiund, kui hobusad puhkasid, ka seie puhkama. Et Jaan üles tulles redelit kolistas ja kobistas, seda andis Mai temale igakord andeks ega pannud kunagi pahaks. Ja Jaan oli ka nii ustav, et kellegile oma ega võõra inimesele ei ütelnud, et Maie peakorter täna laudalae pääle on valitud. Aga lapsed täädsivad seda muidugi ja pidivad ka täädma. Sest säält tulivad keeldused ja käsud, ringkirjad ja paveskad iga tunni pärast üles ja alla, mis peab tegema ehk tegemata jätma. Kas veiksel Mannikesel või Jaanikesel lallid kinni panna või lahti pästa. Kas puppu tarvis keeta ehk pätsi anda jne.
"Kui hea see oleks, kui neid veikesid lapsi mul ei oleks," õhkas Mai sagedaste, "nad, raitsakud, ei anna rahu magades ega üleval olles."
Ehk küll keige viimne laps Jaanikene kolme ja poole aastane oli, keda ta nädalate kaupa imetas ja nädalate kaupa näljutas. See on, et ta üheaindsama aasta sees teda 12 korda võõrutas ja kui piim rinnas pakki hakkas tegema, jälle imetas. Ka seesama pisuke lapsuke oligi peasüüdlane, et Mai midagi tööd teha ei saanud ega võinud teda ka keegi vägi midagi tegema sundida.
"Laps imeb mul veel rinna otsas võtan ma nisa ära, mis ma talle siis süüa annan."
Nõnda põõnutasid siis sagedast keik kolm, kaks Jaani ja üks Mai, sest et Jaan peris aastasulane ei olnud. Nad olivad küll nälgas, alasti ja paljad, aga neil oli hästi aega magada, tapelda ja armastada. Oh, kas patusel inimeselapsel siin ilmas paremat enamb tarvis. Kuldne abielu!!!

E 17139/41 (9) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mõtete aimud
(rahva järele)
Võid sina ühte põtra, kes looduses ümber kargab, kinni võtta ja hobuse asemel, kes koormat veab, pruukida? Aga ise asi on hobusaga, kes varsast saadik põllutööd tegema on õpetud, ta veab koormat ja künnab maad ja kui ta enamb ei jõua, käivad piitsahoobid ta selga. Ta ohkab ja veab jälle edasi ja mõtleb: "Eks see keik pea õiguse pärast just nõnda olema."
Vars, kes sellesama koormavedaja poeg on ja priiuses täieks hobuseks kasvanud, kes jõuab teda nüüd kui tas uur hobune on, orjama õpetata, ta lõhub riistad ja jookseb metsa. Ehk võta linnukene metsast kinni ning pane puuri, ikka ta igatseb keige paremat toitu süües priiuse järele.
Nõnda oleks selle inimesega lugu, keda vabalt on üles kasvatud ja keda, siis veel orjaikkesse peaks sunnitama. Õpetud inimene sureb ennemine kui ta orjaiket oma kaelas kannab. Ta teab, et surm hoopis hõlpsamb on kui eluaegne orjapõlv.
Millal pääsevad eesti rahvas oma rõhujate alt peris lahti? Kostus: siis kui nad peris selge silmaga ilma häbita oma rõhujate silma sissi julgevad vaadata. See on, kui nad targuse poolest vastastiku ühe järje pääl on. Kui rahakott täädmisele, täitmise häbiks, mitte enamb tühi, vaid raha kauniste täis on.
Kui kaugele kestab nüüd veel vägevamate mõisnikute võim? Kostus: niikaua kui täädus ning kõrgemb haridus nende keskes ülevel peetakse, mida võõrakeele sõnaga kultuura kutsutakse, selle tõine jagu ehk pool ei taha enamb mitmel endisel võimumehel sõna kuulda. See on: kott ei kuule enamb sõna. Kui kulla- ega hõbekuulidega kindlusevallide päält enamb sihti ei või, sest et kuulid liiga asjata lahingu pidamise pärast otsa lõppenud, siis on tääda muidugi, et kindlused kaua enamb ei jõua vastu pidada, vaid aegamööda ikka saavad langema.
II Ladina keel. Oh, surnud ladina keel! Keda keegi rahvas enamb ilmapääl ei räägi. Sa vägev tohtrite saladus ja abinõu. Kui keik raamatud ja protukullid rahva ja riigi keeles kirjutakse, mikspärast siis aptiigi ja tohtrite sedelid selles surnud keeles kirjotakse, keda keegi haige ega terve ei mõista, kui aga sedelite valmistajad üksi. Kus jäivad meie kuulsad ja kallimad mehed Kunder, Jakobson, Veske, Kulbars ja Kapp ja paljo tõisi. Kas, sina, ladina keel ei ole mõnegi tähtsama mehe juures oma väge näitnud? Mikspärast elas meie austatud Kruitsvald kõrgeni vanaduseni? Sellepärast, et tema ladina keelt ise mõistis ega lasknud tõisi ladina keele mihi oma haigevoodi ligi. Ta täädis väga hästi, mis mõju ladina keelel mõne tähtsama haige kohta iseäranes on.
III Ehk missugune haige on elama jäänud, kellel surmahaigus oli ja tohter ta juure toodi? Mikspärast nad mõnda kuningat ja keisrit oma ladina keele abil elus pole hoidnud kui surmatunnikene kätte tuli? Keik nõdra mõistusega inimesed põlgavad rohtu ega võta seda suu sissi muidu kui vägisi suhu kallatakse. Pühakiri õpetab: "Ei rohud ega plaastrid teinud meid terveks, vaid Issand sinu sõna." Veretõbine naene evangeeliumis kulutas keik oma vara arstide pääle kuni ta Jeesust leidis. Pühakiri õpetab inimest paluma, aga mitte liiga arstide pääle lootma: "Sest keik inimeste abi on tühine." On siis lolli aruga inimesed tõeste targemad ja usklikumad kui mõistlikud inimesed? Väga veider ja kentsakas mõtelda. Kas õpetud arstid ei ole meiegi aeal valeprohvetid, kes rahvast õigest usust ära eksitavad? Pastur Parisis ja kah Perlinis on oma õpetusega mõni aasta tagasi õpetud ja õpetamata inimesed ära petnud, kes nende õpetuse viisi uskusid ja nende käest tervist otsisid, aga viimaks ometegi nägid, et nende õpetus üles leitud aitamise kunstis muud midagi polnud, kui tühi peast välja arvatud luule. Patsillused on nüüd päevakorral kuna neist keegi inimene mõni kümmekond aastat midagi ei täädnud. Mõned aastad tagasi keelati haigetele kangeste rasvast toitu süüa ja pidi ainolt tanguleem nende ainus toit olema. Ei võinud siis midagi parata, pidi iga haige sellega leppima, sest see oli selleaegne tohtrite peaõpetus, kuna kuulu järele keige rasvasemaid suutäisi haigetele pakutavat, et nad seda ennemine kosuksivad. Vanast arvasid õpetud mehed keik, et kanamuna kõvaks keeta väga kahjulik olla, kuna nüüd muna toorelt kahjolikuks arvatakse. Saksad meie maal tegid selle õpetuse järele ja sõivad mune mitusada aastat toorelt. Talupoead keetsid esimese õpetuse aeal munad kõvaks, kuna neid pooltoorelt süüa kästi ja talupoead keedavad neid praegu kõvaks, kuna neid kõvaks soovitakse keeta. Sellest nago tähelepanemata, kas tarkade õpetus nõnda ehk tõisiti on. Targad oma õpetustega tegid enestele ja oma jüngritele seega seda kahjo, et nemad mitusada aastat toorid mune sõid.
IV Aga ometi peab riigivalitsust tänama, et meie maal aptiigid on sissi säetud, nõndasama ka õpetud tohtrid haava arstimise ja rohu eest väljaspool ihu küljes, olgu raiotud ehk löödud, need paranevad väga pitkamise kui arstiabi saada ei ole, päälegi kui nad veel mustuse läbi rikutud saavad. Aga mõistlikumad rahva seas oskavad ka küllat haava arstida kui arstiabi saadaval ei ole, ja kui iga talumees tohtriabi pääle lootust peaks panema, siis peaks igas vallas nimelt üks õpetud arst olema. Iga häda kohta passib eesti vanasõna: "Kui häda tulnud, nõnda ta ka lähab." Sest iga puu ja inimese haav paraneb, kui puu mitte kuivanud ja inimene surnud ei ole. Anna sõber aega. Küll paraneb ja saab isigi terveks. Mulla- ja liivaaugud kui nad mitte liiga suured ei ole, langevad aea jooksul kokku ja kasvavad kinni, samasugune lugu on ka haavadega. Viimaks on kannatust igale õnnetusele ja juhtumisele tarvis, on küllat nähtud, et inimene oma kannatamata meelega ühest hädast ehk haigusest üheksa teeb, et ei kärsi kannatada ega paigal seista. Olid mõned jo pea terveks saamas, ei puudunud paljo, nad läksivad välja külma tormi ja tuule kätte, rikkusivad oma tervist uueste, jäivad raskemaks ja surivad. Niisugusid kaebtusi kuuled maal talupoegadest, kus inimesed surevad pea igast kohast ja igast perest.

E 17146/7 (13) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Õhkamised, poolsalajalt
Niisugusid inimesi on igas maanurgas meie maal, kes naabriga jutu puhudes salaja õhkavad nago oleks neil raske murekoorm südame pääl. Mine sina Talina, Tartu, Villandi, Pärnu või Pihkva piirile, neid ei puudu vist kusagil. Küsime, mis mehed need on? Kas aealehtete lugejad või muu kirjandusesõbrad? Siis kostame ise selle pääle, nii paljo kui neid tähele oleme pannud, ei kumbagit. Ei aealehtede lugejad, ei kirjandusesõbrad, sest neil, kes lehti ehk tõisi kasulikud raamatud loevad, ei ole aega südamepõhjast salajalt õhkata. Need on enamiste niisugused mehed, kes ennast tõistest inimestest pisut paremaks peavad, olgu sellepärast, et nad kord mõisaherraga on jutul olnud ehk kord vallaametis olnud. Nad on niisugused kadedad, et neil selle üle hale meel ja süda raske on, et naabrid ka elavad. Nende meelest oleks see kohane, kui naabri põld alati äpardaks ja keik inimesed vaeseks ja kehvaks jääksid ning tema üksi rikas oleks. Tõine asi on see, kust neil salajad õhkamised tõusevad. Nad on omas noorespõlves mõne karutüki ära teinud. Kas mõne noore tütarlapse õigelt teelt kõrvale meelitanud ehk mõne asja, mis hinna vääriline oli, varastanud, ehk kord kohtu ees valet vandunud, et häbi sissi ei tahtnud jääda. Niisugused asjad tulevad tal, siis vaest tahtmata meele ning sellejärele ka ohkamine, mis ta ise tähelegi ei pane ega usu seda ka, et tõine inimene ta ohkamist tähele paneb ehk aru saab. Niisugusel inimesel, kui ta istub, on käed sagedaste kokku pantud, nago oleks ta keige suuremas palves. Niisugused inimesed on keige kardetavamad loomad ja nende eest tuleb kangeste ennast hoida, neil on see peasihiks võetud tõisi inimesi, kes õnnelikult elavad, õnnetumaks teha. Sellest ainuüksi tunnevad nemad siis head meelt ja rõõmu. Nad ei salli koguniste, et keegi nende väljaspidise au külge sõrmeotsaga puuduks, sest see on nende ainus ülemb vara siin ilmas, seestpidist au ega vagadust neil põrmugi ei ole. Juhtub kogemata, et mõni amet nende käest ära võetakse, mida nad küll küüne ja hammastega kinni peavad. Noh, siis on vihane tiiger kohe sellele kallale kargamas, kes teda ametisse ei kiitnud, ehk tahtis mõnda tõist tema asemel kiita. Isisugused on need õhkamised, mis ühe õnnetuma inimese rinnast tõusvad ja taeva poole üles lähavad. Niisugused õhkamised pane tähele ja peri järele, mis viga on ja püüa aidata, kuis iganes jõuad ja võid. Ehk kui sinul jõudu aidata ei ole, siis anna head nõu ning mine ühes temaga seltsis neid mihi paluma, kes jõudvad aidata ja ära karda mitte oma venna eest käemeheks heites, kui seda peaks tarvis olema, ehk kui sind so ausa meele ehk sõpruse pärast enamb ustakse, kui so õnnetumat ligimest. Ka on veel õhkamised, mis ühe õige inimese rinnast välja voolavad, kui tal veel mingisugust häda ega õnnetust ei ole. Niisugused õhkamised on siis märgiks kui nad südamepõhjast tõusevad, et üks õnnetus pääle üsna täädmata tulemas on.

E 17089 (1) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ura Kaarel elas Tiidu talus oma sõsaramehe juures. Aga perenaene Jaava (Eva) olnud nii kitsi inimene, et ta sandile pala leiba pole andnud. "Kas surego ta sinnasama mo ette ära öelnud," öelnud Jaava mito korda. Selle pääle ütelnud jälle vana Ura Kaarel, kes ise küll ilmlik mees olnud Jaavale suu sissi: "Pange tähele, sina, perenaene, saad leivamõhe juure ära surema."
Viimaks saanud seda viisi, et perenaese poeg võtnud uue talu ja läinud sinna elama. Olnud tõised pererahvas kaugel heinamaal ja perenaene üksi kodus leiba tegemas. Kaks leiba olnud ahjo pantud ja kolmas leib labida pääl, kui pererahvas õhtu kojo tulles teda säält leidnud. Käed mõlemad, mis leivataignaga olnud, olnud sead otsast ära söönud. Nõnda läks Ura Kaarli, vana ilmliko mehe sõna tões. Uues Antsmõisas Valli talus sündinud see lugu.

E 17092 (2) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vikatit peab pärast niitmise lõpetust iga inimene luiskama. Jätab keegi hooletu inimene seda tegemata, siis luiskab teda tont oma luisoga üle, et ta enamb heina ei võtta.

E 17092 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kirvest ei pea keegi selili maha viskama, tera üles poole - kirves ootvat siis saadlasi?

E 17092 (5) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kirvest ei tohi keegi ümberringi kärga pääl tiirutada. Kes tiirutud koha pääle astub, sellel läheb tiir jala sissi.

E 17092 (6) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kübarat ei tohi keegi käe otsas keerutada, kes keerutatud kübara päha paneb, sellel läheb pea rumalaks (hulluks).

E 17092 (7) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On naesterahval undrikuhänd kahekorra üles läinud, kutsutakse teda varsi vaderisse.

E 17092 (8) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes keige pärast tööd jääb lõpetama, olgu heina- ehk lõikusetööd, jääb sinna peresse veel tõiseks aastaks teenima.

E 17093 (30) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kass suud ja silmi käpaga peseb on varsi külaline oodata.

E 17094 (32) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kana laul kuke kombel tähendab perekonna ehk ta peremehe ehk perenaese surma, kohast lahti saamist ehk muud äkilist häda ja äpardust, mis täädmata ilmub.

E 17094 (34) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui söögi aeal pala suust ehk käest maha kukub, tuleb näljane külaline.

E 17094 (35) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui leib ahjust välja võttes keskelt lõhki on, saab leivategija ära kaduma, surema, olgu see kunas ta on.

E 17094 (36) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rist tehakse leivale, võile ja paljodele söödavatele asjadele pääle, et tont ei saa tulu ega jatku ära võtta. (Kestab kauamine)

E 17094 (37) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui küündlaid tehakse, siis peab külaline juure tulles hästi hambad irvile aeama ja naerma, et küündlail valge tuli saab.

E 17094 (39) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui süües ehk juues kurku kargab, saab varsi viina. Aga laste juures tähendab seesama asi püksimõõtu.

E 17094 (40) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui keegi tõisele järel kõndides tagant kontsa pääle astub, siis saavat need kaks pärastpoole sugulaseks.

E 28820 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vana usk: Vihtu ei või keegi naesterahvas kinni köitetud paaris sauna viia. Ta peab neid enne sauna viimist lahti päästma. Ei tee ta seda, siis sündivat ta enesele ehk tema lähema sugulasele kaksikud lapsed.

E 28820 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuse, kuse, kulda titti,
tilguta titti tinane.
Mis tähendavad need vanad laulusõnad? On vanal aeal mõnel titt kullast olnud? Sarnane lugu võib ka vanal aeal Kalevi kullaga olla, keda nüüd uuritakse.

E 77530/1 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Inimeste ilmaletulekust taludes.
On möödumas naister. "kandmise ajad", siis ta käib ennast nõjatamas voodipäetside, tooliseljade jne. najal ja käsib oma tuttavat "vannaeite" järele saata, saun soojaks kütta, õlekubu sauna viia. Tuleb vanaeide,- [vanaäide] see võtab käärid, niidi, vanad linased hameräbalad. Mindakse sooja sauna. Rohupudeliks kas pool toopi viina ehk sorokovka täis eederit. On laps sündinud, "teisepoole" puhastuse viiakse kõrgemale maapinnast kui inimese kehaosad liiva sisse, kas tualaele ehk saunalae peale ehk reheahju peale virussehe, kus liiv on ahju ja seina vahel, et tuli mitte puupalkide külge ei läheks ahjukütte ajal; see liiv on kuiv. Kui märja maapinna sisse maha maetud, siis tulevad lapsele ja emale haigused ja hädad. Ikka kuiva liiva sisse. Seda matab "vanaeide" ilma kellegi nägemata. Laps pestakse vannis, mässitakse riidesse ja tuldakse tua juure peremeest teretama. See võtab viinaga ehk liikvaga, eederiga, tulejaid vastu.
On isa uue külalise vastu võtnud ja soovib, et lapsest rikas inime saab, siis seob vanaeide, lapse külest äralangenud nabavarre otsa mähetesse kui kõige esimest "kompsu", et pärast laps ise harjuks omale kompsu hoitma, ja kasvatama. Kellele ei panda nabavarre-kompsu mähetesse, kui peremees ihnusest vanaeidele viina ei anna, sellest lapsest saab pillaja, kes omast kompsust lugu ei pea.
Nüüdsama määratakse ka nimi, kuid see võib veel muutuda, järelmõtlemisega kuni ristmiseni, mis mõned nädalad aega võtab, kuni perenaine ise jaksab ristmisepidudel võõrastele toitusid valmistada. See aeg on 3 nädalast 3 kuuni. Tuli ei tohi kustuda, muidu vanajuudas vahetab ristimata lapse ära, vaid põleb väikesel lambil ööd läbi. Häll, kätki, säetakse üles. Mees, isa toob metsast hällivibu, poisslapsele kuusese õrre, tütarlapsele kasepuust õrre, siis kasvab poisist kõva ja tüdruk saab valge nagu kasekoor. Vanaeide saadetakse ära. Tasu kokkuleppel. Valge raha (hõbe) peab natuura seas olema silmavalguseks. Must raha (vask) ei tohi olla, mis isa vanaeide aitamise eest annab, siis saavad lapsel poolpimedad silmad. On loomad tallitada ja majas teisi inimesi vähe, siis kurjustab mees, et naine nii kaua voodis laiskleb ja pühasid peab. Tagajärg olla naisehaigused, mida saun ja vanaeide peavad parandama.

E 77532/3 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lapseristmine ja vaderite valik.
Nimi on juba kindlaks määratud lapse vanemate ehk lähemate, arukamate sugulaste soovil.
Vaderid: tütarl. 2 n. ja 1 m., poissl. 2 m. ja 1 n. Sugulaste seast nooremad, kes hilja leerist tulnud. Hädaristmisel ka vanemad, kes ligemalt saada. Suurusehulluses vanemad lasevad 5 vaderit seista ristmisel, enamiste kolm. Vaderid annavad pärast ristmist lapse emale valget raha pihusse, et lapsele valged hambad kasvaks; vaskrahaga saavad mustad hambad lapsele. Ristjad: kiriku vöörm., koolmeister ehk mõni kirjatundja isik. Kõik koduristitud pühitsetakse kirikus veel kord üle, see sünnib suvel soojal ajal. Rõuges tuldakse kaugelt 20-30 versta, hom. kellu 8 kodunt, laste õnnistamine peale kiriku umbes kellu 3 l., siis lapsed 6-7 tundi ema sülles, märgades mähkmetes, pistavad kisama kui Paabeli vangis olles.
On laps õnnistatud, siis enam vanajuudas ära ei vaheta, vaid läheb sealt talust põgenema, kus väike laps on, sest laps roomab tuapõrandul ja pistab kõik omale suhu, mis põrandalt leiab, ka vanajuudagi.
Kes ristimisel karjub ja kisab, niisama kirikus õnnistamisel, sellest saab lauluema, laulik ja jutukas, terve inime; kes vaikib, sellest kasvab unekott, laiskvorst, vedeleja, logard. Sellepärast emadel hea meel, kui lapsed kisavad. Neist saavad terved, prisked.
On pää koometamas, siis on "har'asõ võtmata". Seda võetakse haputatud rukkijahutaigna pudruga soojas saunas veerand ehk pool tundi ja pestakse pärast ära. Kellel suurena paks juuks ja pea koometab, sellel on vanaeide lapsena jätnud "har'asõ võtmata".

E 77533 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hüä lats tunnus hällü, kaunis lats juba karjas ollen. Hää lats naeratelleb, magab ja ei karju ööseti. On mõned arukad popsinaised vanaeideks, kellel ise ka palju lapsi olnud, see püüab rikast noort taluperenaist uskumisele tuua, et saunas võib võtta lapsel harjaseid ja vihelda armsaks, mehelesaamiseks. Vähe on, kes oskavad seda luulekunsti noorele rikkale emale ette seletada. Vaesele ei seleta keegi huupi. Arstijad ainult seal, kus saagilootust ja usku leidub omale jutule ja seletusele.
Tütarlaps saunast tulles lastakse voodi kohal läbi linase riidest, vana kuiva, puhta kaadsaharu, (sääriku - püksiharu), et rutemalt mehele saada.
Poisslast kasvatõtas läbi kirvesilma, et kõva poiss kasuks, ja tütarlast läbi tõprapasa, et pehme ja nilbe.

E 77533 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tütard tündsi tüvega, poiga lase ladvaga. Emal kästakse tütrele vitsatüvedega tüntsida, et sõna kuuleks ja üles ei paneks "häühällü", kaarusitsi häükaplu latsehällü jauks.
Poiga lase ladvaga, vähekese vitsasopsi, et õpiks vanemate sõna kuulma.

E 77533 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mis siis pinil viga pista, ku hatt esi hanna üles nõst.

E 77534 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Missa nii pal'lo tahad? Sanna man nu sai, õnnõ tarõ man jäll tahad!?"

E 77534 (3) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Noorõna päävas kord, keskealiselt näd. kord ja vanana kuus kord, elatanud juba aastas kord.

E 77534 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Noor paks naine ja vana mees: "Taast ei ole muud ku himmo paneb õnnõ!" (Naise sõna).

E 77534 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kiusaka naise kohta mehe sõna: "Nussi - pessä - kasta vette!"

E 77534 (12) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui mees sureb, ütleb naine: "Ta olli hüä, et parembad inäb taiva all ei olõ löüdä!"

E 77536/7 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pulmadest
võiks seda tähendada, et kui pulmarong küla lähedalt mööda sõitis, keegi vanem viinaihaldaja ja hea jutumees ehk ka 2 või kolm läksivad roovikuga teele ette teed kinni panema. Olid nüüd isikud tee kinnipanejad soovitavad, heal meelel nähtavad isikud, peeti rong kinni ja anti igale "sarvetäüs viina". Igal pulmarongil oli pütikesega viin ühes. Püti suurus viiest toobist kuni rohkem pangeliseni. Joogianumaks härjasarv, selleks kaabitud ja puhastatud. Sissemahutusega suutäüs ehk paar kanamuna. Nüüdki mõnel topsisõbral laadapäeval kõrvamiis läheb juure, kus pudelist juuakse, ja pakub sarve mõõduks ja andakse ka sarvepakkujale. Et praegu viin kallis, siis avalika joojaid harva. Oli pulmarongi tee pikk, vahest 10 ehk enam versta, siis peeti tuulevarjus hobused kinni, minti põõsasse omale asjale ja panti piip põlema, kah vaadati sarvega pulma lustituju tõstjat viina. Tee kinnipanejad kui olivad mittesobivad isikut, sõitsivad kõvema hobustega mehed rongi ette, andsivad hobustele piitsa ja karjudes sõideti kinnipanejatest teel üle. Kui kinnipanemise roovik murdus ja hoitjad pikali langesid, sai nalja ja naeru kõigile pulmalisile.
Pulmakojast ja majastki ei saanud enne sisse lastud, kui õueväratil näidati passi - s.o. võeti viina.
Siis hobused kinni siduda ja minti söömalauda. Söömalaual vahetpidamata viin. Kus olli usklikuid, laulti enne salm. Pärast salmi olli sõna: "Ole terve, viina pääle!"
Igas pulmas olli pillimees. Mõnda pillimeest viidi suve pääle ehk aastas kümnetesse pulmadesse. Vanem pill olli torupill, siis viiul ja uuemal ajal harmoonik. Praegu enam pillimehi iseäralisi ei ole, vaid õhtul noored ise tulevad ilma kutsumata, toovad omad pillid ligi, tandsu jauks.
Haruldased suuremad pulmad, kus juba "vaskpiibaridega" pillimehed. Et sarnased suured pulmad ilma viina ja õlleta ei ole, vaid rohkesti on, siis pärast pulme lastakse piibaritel kloppisid seestpoolt välja pressida.
"Mis sajahn sai, tuud pulmahn piad!"
"Kis santi saaja kutsub või vaest vaka perrä?"
Inetuks, rumalaks ja tolaks peeti vaikijat, kes ei oskanud suud pruukida, kas naerda, kõnelda ehk laulda.
"Saaja minnehn võta suu ütehn!"
"Kiil kanna-õi palki!" Nali ei tohtind puududa!

E 77538/9 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Kui ei ole surmaks loodut, siis saab terveks!"
"Kui ei ole surmatõbi, siis saab ka viinast abi!"
Surm on "loodut" ka praeguki. "Olõ-õi surmale rohtu!"
Haigus on "pavestka", millega kutsutakse "kiriku tüühü".
"Tahat ellä, sis hoia hinnast arstist ja aptikist!"
Kui talus hakkab keegi surema, lastasse ussõ valla, et hingekene saas vällä minna ilma mürätä. Mingi kolinad ega mürä ei tohi teha, sis eksib hing vällä minnehn. See on hirmus, kui kuulva "hingitseb", s.o. sureb ja tuleb jälle "ellu".
On mõni vanajuuda perält ollev hing, see kooleb kolm-nelli korda, inne ku viimate rahulõ jääs.
"Piitre, lasõ ussõkõnõ tassa vallalõ, Annekõsõ hing lätt parhilla minema, kae tassa, et pümehüsi midagi kolaha-õi, ajaku-ei mõnt pinki ümber!"
On surnud, siis "kuuljat mõskma".
Kuuljamõskmisel ülejäänud seepi hoitakse alale "kooljaluu" arstimisel. Selle seebiga mõskes kaub kooljaluu ära. Kuulja on mõstud, põrandul olgi pääl, pandas puhas hamõ sälja ja mõni puhtam rõivas pääle ja lautsile. Lautsi külmas kambres, kuhu kass mano ei saa. Kass tükib väga kuulja nina sööma. Kuuljat valvõtakse. Valvades lauldakse vaimulika laulusid, kir. laulur. ehk mõnest muust sellekohasest raamatust "Õnnis surma voote".
Mindakse "perra" kirstutegijale ja viinategijale. Kuulja um seni lautsil, kui kirst ja viin valmib. Vaesele andas valla poolt kirstulauad, rikkamatel on ise selle jauks kirstulauad valmis hoietud.
Vanasti tetti viin ise kodus valmis, nüüd tuuakse poest. Havvakaibjale um palgaks söök ja pudel viina ligi anda, kas sui või talve. Kutsutas kirstupandja ja matja, kui kirikuteenri kaugel on.
Kodu tulles jagatakse järelejäänud varandus sugulaste vahel ära, kokkuleppel.
Pühapäeval peritakse kirikus ja unustakse.
Kooljat kuuldes: "Jumala peri hing, kellamehele ting."
Kiriku lähedal lasti hingekella lüüa. Sulasele 3 kop., peremehele 7 kop. eest.
Kuuljalõ kirstu panti pääsugemise hari (seaharjas) ja vasine kopik raha, et reisiraha oleks ja hiukset silitatud, kui pää ees taevasse läheb.
Peetrus, taevaukse vaht, ei laskvat neid sisse tulla, kelle päälagi paljas, ütlevat: "Ära aja perset ees." Õmmeldi mustast lambanahast mütsikene pähe.
Rõuge ümbruse Haanjast
20. sept. 1931.

E 77578 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves < Anna Katarina Kirchsenberg, s. 1875 (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hambaraha.
Ilmuvad väikesele lapsele esimesed hambad ehk esimene hammas - siis ei kõlba emal seda leida, vaid keegi teine, lapsehoitja. Ema annab hambaleidjale hõberaha, et lapsele ka teised hambad valged ja ilusad tuleksid. Leiab aga ema lapsel esimese hamba, siis ei pruugi temal kellegile teisele oma lapse "hambaraha" anda. Kuid hambad kasvavad siis mustad, kõverad ja pudenevad varsi suureks saades suust ära. Leiab aga keegi võõras, ja anti leidjale valge raha "hambarahaks", siis püsivad ilusad valged hambad surmani suus ja ei hakka valutama.

E 77581 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Viiakse surnu matuse peale, siis võetakse kirstukaan üles ja palakad, mis ümber pää mässitud, et sõites pää kõverasse ei läheks. Palakad viidakse kodu, pesetakse ja hoitakse alles teise surnu saamiseni, kas või sada aastad. Need on õhuksed, kulunud, et mujale ei kõlba. Kes neid mujale kasutab, sellel on alati riietepuudus ja käib alati naru rõivastega.
Enne kui kirstukaan pääle pandakse, paneb kõige ligem sugulane mõne vaskraha sisse kooljale "teerahaks", siis ei tule sellel rahapuudust, kes pandis, ja kooljal ka nagu parem, kui vähe reisiraha ligi on.
Piibumeestele piip ja tubakakott, räni ja tulis; naistele pääsugemise hari. Ninarätt, mõni [paneb] ka lauluraamatu ehk muud palveraam[atud]. Ei ole kuulnud, et viina pudeliga oleks pantud. Viina vanasti oli, mil seda igas suuremas talus tehti, kuid vist ei olnud klaaspudelid ja pütikesed olivad selleks liiga suured.
Kirstud igal vanasti kuuelauased. Suurematel inimestel suuremad, laiemad lauad, vähematel, lastel ahtamad lauad.

E 81079 (10) < Rõuge khk., Viitina v. - Elmar Järv, 18 a., Jäneda Põllutöökeskkooli õpilane (1932) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui keegi perekonnaliige päikese loojenemist unes näeb, siis sureb perekonnast sel aastal keegi.

E 78618 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Enne lapse sündi ei pea lapsekandja ema midagi nägema, mis vastumeelt asi, ehk ehmatama.
Näeb ema hunti lähedalt, saab sündimata lapsel see koht karvane, kuhu ema omad käed oma keha küles paneb. Arstimine karvast kohta lapse ihu küles: läheb "vanainemine" ühes lapse emaga sooja sauna, vihtub leilis lapse karvast kohta ja ütleb:
"Vanakuri, pühä Jüri!
Võta omad karvad lapse külest
ja anna inemiselapsele asemele inimese nahk!"
Lõpusõnad:
"Isa, poja ja püha neitsi nimel!
Amen!"

E 78618 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Näeb rassõ naane tulekahju, öösist tulekuma kaugel pilvedes ehk lähedal. Kuhu siis oma käsi oma ihu külge paneb, senna saab lapsele naha peale punane täpe. Mõnikord laiem, mõnikord kitsam, korra nagu kukehari. Arstimine: saunas tökati ja terpentiiniga rist peale teha, siis kaub iseenesest mõne aja pärast ära.

E 78619 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lapsepõli.
Poislaps. Säitsmetal eluaastal säetas karja, s.o. teisele karjasele abiliseks, kaheksamal eluaastal juba kaunis karjane, üheksadal ülihea, kümnemal eluaastal juba künnipois.

E 78619 (6) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Laps on "nelja käpä pääl" roomaja. Kahe ja kolme aasta vannuselt on "kassi aeleja".

E 78619 (7) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Imä pand nisa suuhõ, a miilt saa-õi päähä panda!"

E 78619 (8) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Terräv lats. Tark lats. Häüläs lats. Hüä lats. Võõriskitsja lats (kui laps võõraid inimesi kardab).

E 78619 (9) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Hüä lats tunnus hällü, kaunis lats karja!" (v[ana] r[ahva]).

E 78619 (10) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Saa-õi tuust kar'apinni, miä lõiaga veetäs!"

E 78619 (12) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tütärd tündsi tüvega, poiga lasõ ladvaga!
(Tüntsi on: Tüntsi luvvahannaga hiiremulk kinni! Tüntsi kulunud luvvakantsuga põrmandut pühki. Tündsi um tsuskamise ja löömise vahepealist).

E 78620 (13) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui laps sünnib, siis saadab ülevane esä kolm englit temale hoitjateks, et vanajuudas lapsele halba ei saaks teha. Ristmise ajal läheb üks ingel ära, jääb veel kaks järele, kes hoiavad kõige kahju eest. Pääkooli ajal lahkub teine ingel ja jääb ainult üks hea ingel kuni surmani saatjaks.

E 78620 (14) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanajuudas tuleb ainult ajuti inimesele paha tegema, kui inglit, hoitjat juures ei ole, ehk inime kergemeelselt ingli hoiatust kuulda ei taha, käib engli ikkõn kavvõdast, kuni kurjast taganeb. Vanajuudal kurjevaimusid nii palju ei ole, et igale inimesele saatjaks anda, vaid siis tarvitab vanajuudas teist inimest, kui ta kellegi tahab kurja teha.

E 78620 (15) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Surm on ette valmistatud, kus keegi peab surema, seal ta sureb; kus surma ei ole valmistatud, seal surra ei saa.

E 78620 (16) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Järvelase kutsva neid omma kodo kaema, kia esihinnast tahtva uputada. Ei ole järvelast just seal, siis uputaja hinnast ei saa ära uputada.

E 78620 (17) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ei ole mõtslast manu, siis ei saa ka kiaki esihinnäst är puvva, kuigi tä just puuma lätt.

E 78622 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On laps sündinud, siis kuulutab vanainemine lapse tulevikku ja elusaatust. On sinine joon (veresoon) ninajuurel, silmadel vahel, siis sureb laps enne, kui täisealiseks saab. Õhtusel ööl sündinud, saab kaua õhtul üleval olema ja töötab õhtul veel järele, mis päeval tegemata jäänud.

E 9125(16) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruk jalaga koera lööb, kasvavad lapsed koera vardas.

E 9125(17) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui isale või emale lööd, kasvab käsi kääpast välja.

E 9125(18) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruk koera ei sööda, saab halb pulmapäev.

E 9125(19) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Uue harjaga soetakse kõige esite kassi pääd, saab terav hari.

E 9125(20) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kass suud peseb, tuleb võeras.

E 9125(30) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Heinakuhjale tehakse vöö ümber, siis ei saa vanapagan heinu varastada.

E 9126 (1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva [mst]
Verrev lehmäkene, jõhvinõ lõiakõnõ? Kurõmari.

E 9593 (2) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sellel päeval, kui lina külvetakse, ei või pesu peseda, saavad linad tõrvaplekilised.

E 9593 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuhugi tähtsat asja lähed tallitama ja esimene vastutuleja habemega mees on, saab hea õnn; on aga vana naene - halb õnn.

E 9593 (4) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui silmad sügelevad, saad naerda, rõõmu.

E 9593 (5) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui põsed sügelevad, saad nutta.

E 9593 (6) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui huuled sügelevad, saad külakosti.

E 9593 (7) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui nina sügeleb, kuuled surnut.

E 9593 (8) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peopesa süüdab, saad raha.

E 9593 (9) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leiva ahju panemise ajal kivi ahjulaest maha kukub, saab see leib puhte(matmise)leivaks.

E 9593 (10) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tagasiperi käid, mõedad oma ema surnu kirstu.

E 9593/9594 (14) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui peerg põleb ja süsi kahte harusse läheb, tuleb kahekeelega inimene.

E 9594 (15) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söögilaual raamatud loed, söövad teised sõnad ära.

E 9594 (16) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siakärsa (nina) sööd, saab ilus käekiri.

E 9594 (17) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui toored õunu või marju sööd, saavad paised.

E 9594 (21) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui harakas tua lähidal teiba otsas katsatab, tuleb kiri.

E 9594 (22) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õhtu tuas vilistad, kutsud vanutonte kokku.

E 9594 (26) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui risti kused, hakkab vanaljuudal pea valutama.

E 9595 (27) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kübarat nuia otsas keerutad, tuleb peavalu.

E 9595 (29) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuue ehk mingisuguse riide pahempidi selga ajad, saad peksa (laps).

E 9595 (30) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söömise juures palju sööki lusikast maha pillad, saad joodiku naese, mehe.

E 9595 (31) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui söe küljest üheainsa puhksamisega tuli ülesse tuleb, saad virga mehe, naese.

E 9595 (32) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selili magad, tuleb luupainjas pääle.

E 9595 (34) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui üksinda olles häälega räägid, räägid vanatondiga.

E 9595 (37) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tõisele sülitad, pandakse viimsel päeval tulist kivi lakkuma.

E 9595 (38) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sõrmeküünte sees palju valgeid täppisid on, saab hea õnn olema.

E 9596 (39) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruku juukseid ilma tema kuulmata lõikad ja püksivärdli vahele õmbled, hakkab tüdruk poisi järel jooksma.

E 9596 (42) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kukk pärast päikse looja minekut laulab, sureb keegi selles majas.

E 9596 (44) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui rukkilõikamise juures tõise esi pääle lõikama lähed, jääb selg haigeks.

E 9596 (45) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kõrv pilli lööb, räägitakse kusagil. Kui parem kõrv, siis paha juttu. Kui pahem kõrv, siis hääd juttu.

E 9123(1) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pastlad esimest kord jalga paned, siis piab jalga vastu lõmmukivi lööma, üteldes: "Üte tsua, üte kabla".

E 9123(2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Esimese rehe üles panekul pandakse ka nõgesed paja pääle, nõgeste pääle kivi, siis on leival jätk sees.

E 9123/9124(3) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Haol ei panta ladvaotsa enne tulle kui tüveotsa, siis saab noorem tütar enne mehele kui vanem.

E 9124(4) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Saunas ei pühita suud, lähed ruttu vanaks.

E 9124(5) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mõsipaku otsas ei kusta, saavad kusised lapsed.

E 9124(6) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui riide pesemine lõpetud on, uhetakse mõsipakk ärä ja tõstetakse tõise koha pääle, saavad lapsed puhtad ja lähevad ruttu käima.

E 9124(7) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Veskille minejal ei pia mitte kotisuu tahapoole olema, võtab õpetaja ärä.

E 9124(8) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui uued pastlad esimest kord paljasse jalga paned, katkevad ruttu katki.

E 9124(11) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kikas küünlapäeval räästa alt juua saab, saab härg lihahiite.

E 9124(12) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapsed ei või läbi paja käia, sööb susi ärä.

E 9124(13) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui piima tulde viskad, läheb lehma nisa kärna.

E 9124(14) < Rõuge khk. - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kes üte käega kündnud ei ole, ei või ka üte käega leiba murda. Vanasõna.

E 9125(15) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui hommiku vara sööd saad vana naese.

ERA I 7, 15 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Inimesel on palju täisid lindude tuleku ja mineku ajal. Rikkal inimesel on kõiksuguseid söödikuid. Vaesel neid ei sigine.

ERA I 7, 16 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1934) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui veised söövad tuvide situtud heinu, hakkavad veised kõhima.

ERA I 7, 16 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Mõtstaga k. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp, s. 1876 (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Täna oli ämmaga pikk kõnelus sellest, kust sigivad täid! Tema jäi veendunult sellele arvamisele, et nad sigivad iseendast, tulevad naha alt välja, kui on muret või vaeva.
Ussidest oli edasi seda kõnet, et need saavad mürki maa seest. Kui nad ei saa maa ligi, pole neil mürki. Vaskuss on kõige hullem. Temal ei ole silmi. Kui ta nõelab, sureb kohe inimene.

ERA I 7, 36 (18) < Rõuge khk., Vana-Koosa v. < Lätimaa, Tirza - Paul Ariste < Auguste Potsepp (1933) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Täna rääkisid meie passija (< Puhja) ja minu ämm (< Rõuge) surnute kremotseerimisest. Ämm arvas olevat nõus lasta ennast kremotseerida, kuid passija - Täta - oli kangesti selle vastu. Tema olevat vanaseaduse inimene, kes usub surnute ülestõusmisse. Põlenud või põletatud surnu ei tõuse aga enam üles. Ämm vaidles vastu: "Minä sedä ei olõ' kuulu'! See ei piä üless tõusma, kelle tsiga oma ärä söönü'."

ERA II 26, 303 (19) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro, 36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Sõrmed:
Tätäkene,
Maamakõnõ,
Vel'lokõnõ
Tsidsikene,
Seo olõ ma es'.

ERA II 26, 303 (21) < Rõuge khk., Haanja v., Plaksi k. < Setu, Meremäe v., Hillakeiste k. - Herbert Tampere < Natalja Karro,36 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui sööki koristades jääb midagi lauale, kas kahvel või luits, sis tuleb külaline.

ERA II 26, 409 (73) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Liisa Purgi pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vihta ei tohi keegi naesterahvas paaris sauna viia. Kui ta seda teeb, saavad temal enesel ehk sugulastel katsiku latse.

ERA II 26, 427/8 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt (1902) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Peatsin kinni
Umbes 200 aastat tagasi olnud meie Eestimaa kõik inimestest tühi, sest nälg, sõda ja katk käinud sagedaste meie maal võõraks. Vanad inimesed täädsivad jutustada, Tarvastu kehelkonda jäänud poiss ja Helme kehelkonda tüdruk ainult veel elusse. Tüdruk elanud Helme linnaveske jõekalda all, soolatera suus, ja poiss Tarvastus õõnepuu sees. Need saanud siis viimaks kahekeste kokku ja läinud paari.
Siis hakanud rahvast kõigilt poolt seie kokku koguma. Venelasi, tatarid, poolakaid ja mustlasi, aga kõige rohkemb soomlasi. Tarvastu Nahkla veske pääle tulnud Soomemaalt vana Aadam oma kolme noorema vennaga. Nad olnud Soomes joba möldrid. Kõige esmalt ehitanud nad Nahkla veske, siis Kärsna veske, siis Murikatsi veske, mis krahv Andrep 1870. aastal ära laskis hävitada. Kõige vanemb vend Aadam jäänud ise Nahkla veske pääle elama, kuna järgmised vennad siis tõine Kärsnale ja tõine Murikatsi elama läinud. Neljas, kõige nooremb vend ei ole möldri ametid armastanud, ta on rohkemb põllutööd armastanud ja läinud Suistlepi valda Sarja talusse koduväiks.
Et inimesed seie mitmelt poolt ja mitmest rahvusest kokku voolanud, siis joba siginenud vana Aadama aeal pahandused ja vihavaenud külaelanikute vahele. Ja kui vana Aadam kord hundi Tagakuusiku nurmes händapidi kinni rabanud, kes lambaga tulnud, ja külarahvast appi hüüdnud: "Tulgatsin appi, käetsin kooleva, tulgatsin appi, kuuljatsin, nägijatsin!" ei ole keegi külameistest, kes säälsamas ligidal põllul kündnud, vana Aadamale appi tulnud. Ja kui tugev mees viimaks hunti ei jõudnud pidada, läinud ta oma teed. Ometi jätnud lamba sinnapaika maha, mille naha siis Aadam omale saanud. Aadam ja tema vennad ei ole jõudnud eesti keelt selgeks õppida, nad on teda küll vaevalt mõistnud, aga ikka soome murdes, kuna Aadama poeg Aadu juba selged eesti keelt kõnelenud ega tahtnudki enamb oma vanematelt soome keelt õppida ega ka kannatanud selle kõla. Aadu poeg olnud Tani, Tani poeg Johan ja Johani poeg Märt, kes seda lugu 1902 10. jaanuaril on üles tähendanud.

ERA II 26, 441/7 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Esivanemate vahvus
Meie esivanemad olivad vahvad mehed. Oli see öö ehk päeva aeg, nad olivad kui sõamehed alati valmis. Peremees käis alati lauda ja talli juures oma loome vaatmas, kuna see nüüd koguni kõrvaliseks asjaks jäetakse, voodist välja tulla ja hooned laternatulega läbi vaadata, kas kõik asjad korras on. P. talu saun oli paar aastat tagasi laupää õhtul pääle vihtlemist põlema läinud, mis kaunis elumaja lähedal oli, aga keegi talurahvast pole põlemist näinud. Hommiku üles ärgates suitses ase veel.
Millas on meie aeal keegi juure saanud ja varga kinni võtnud, kui ta aitas ehk tallis oma musta tööd oli tegemas. Alles hommiku hilja märgatakse, et loom viidud ega maksa enamb söögi tegemine.
Meie ei ütle mitte, et kõik tulekahjud ja vargused hooletuse süü on. "Hoia ise, hoiab Jumal," oli meie esivanemate kindel usk ja kindel sõna. Neid oli mõisa hirm targaks õpetanud ka oma veikest vara valvama ja hoidma.
Ma ei ole sääl talus palju kuulnud varastatavad, kus peremees ja perenaine hoolakad inimesed on ja sealauda ukse ka õhtul kinni lasevad panna. Aga mitmes kohas pole hooletuse pärast kindlad ust ega kangi ei aida- ega talliukse ees ja siiski magavad pererahvas rahuliste majas. Koer haugub mõnes peres kõik öö otsa ja keegi ei läha välja vaatama, mis ta haugub.
Meie endised emad sõitsid ratsa, sadulaga ja ka ilma sadulata, üksiti hobuse seljas ja ei kukkunud kunagi maha. Seda nad kõik olivad ju näiupõlves õppinud. Aga pane nüüd meieaegne plika hobuse turjale, ta hakkab kohe karjuma ja kukub. Kuis on 50 aasta jooksul kõik asi muutnud? Ratsasõit nõuab vahvust ja harjutust ja meie põlv paneb seda väga imeks, kui mõisahärrad oma noore prouaga ratsa näeb jänesajahil üle rükkiorasse kihutavad. Esiemad, kui nad praegu elaksivad, võiksivad prouadega võitu lasta.
Joba laps saab nii ära hellitud ja tillitud, et ta alati kukub, kui ema teda kinni ei pea. Kes siis eesti last kinni pidas ja kukkumast hoidis, kui ema mõisa tingil ehk kodus lõikusel oli. Las kisenda, saab laulja. Sai ka laulja. Aga meie aeal on pisut naesterahvaid, kellel veel hea lauluheli on. Nad pole harjutanud.
Vahvus tahab harjutamist. Kerge uni ka tahab harjutamist. Virkus ja tööhimu tahab harjutamist. Mõni laisk mõistab kõnelda küll, et see ehk tõine rikas olla, ja õhkab selle üle, aga ise magab kõik õnnis pitk talveöö ega mõista midagi ette võtta. Mil-aal meie esiisad ja -emad magasivad? Oli mõisatöö ja oma töö teha ja riidid näiul rohkemb veimevakas kui praegustel näiudel. Seda ei ütle ma mitte kõikide näiude kohta, sest virku on olemas meie aeal ka veel, olgu küll, et hoolikad emad rohkemb oma tütre veimevaka eest muretsevad kui näiud ise. Seda ei tule neile mitte kiituseks ütelda.
Maranapunane lõng oli raske vanal aeal saada. Teda kisti kõplaga üles jõeaarsest niidumaast ja kaevajal pidi silmad ees ja taga olema. Ja hirmul ööaeal kaevama, mis päeval valmis oli vaadatud, sest keegi heinamaa omanik ei lasknud oma paremad niidumaad, kus päälegi maran, see kallis hein, kasvis, külanäidu ehk selle emad mitte sea kombel läbi tustida. Oli oma krundi sees maranaid leida, siis sel tüdarde emal oli hea küll. Aga oli hulk tüdrid ehk tahtis perenaene ise uhkust liiga aeada, siis pidi kas kust taht kõrva nõutama, et ikka omajagu maranapunast lõnga pidi saama, kuipaljo tarvis läks. Õnn, et kind[l]aid piirisid muistsel aeal veel taludel ei olnud, sääl vois siis ka maranaotsija ennast vabandada. Aga kõplaid võeti sellegipärast käest ära küll küll. Maa, mis eest kaevatud ja juurekesed välja otsitud, säeti tagant turvastega kinni ja tehti tasaseks, rohi päälepoole, et halv tundja paljo arugi ei saanud, kust kaevatud. Halv, väga halv oli ka ära tunda, mis õige maranajuur oli, sest võlsmaranaid, kes mitte õiged punast värvi ei andnud, kasvid ka peris maranate seltsis. Ja kus on üks hea, kelle ligidal ka halv ei sigiks? Möni rikas taluema, kellel tütrid oli ja võõraid tüdrukuid, võttis maranaotsimise viie-kuue inimesega ette. Päevaaeal mindi ka niisugusel korral saagile, kui ilm paksus udus oli, et kaugele ei näinud. Ka oma talumeistele ei avaldanud paljo kunagi ettevõttest, enamiste sündis see naeste oma tääde ikka salaja, sest ilma ega inimesi ei usutud ka sel aeal. Valmis tehtud riided, körtsekud, pallapooled, sõuksed ja kõiksugused kirjotud peenikesed hamed, kasukad ja särgid hoiti kiristude sees alale ja riputati halli koiheina vahele, et koi neid ära ei aeanud. Mo kadunud õnnis ema hoidnud mo isa riided minu tarvis alale, kes 1848 ära surnud, ja 1860. aastal anti nad mulle kätte, et mina kui täiskasvanud mees neid voisin selga panna. Kõik hamed, püksid, vestid ja kampsonid olid uuved ja nagu alles tehtud, et koi neisse ei olnud puudunud. Aga seda ma mäletan, et neid iga suve päikesepaistel kolm-neli korda kuivatati. Et minu õndsa isa õvve pääl paljo koirohtu kasvid (hallid, puiussakarva), siis käisid külanaesed neid sinna igalt poold otsimas, aga nad ei lõpnud otsa sellegipärast, sest juurtest kasvis jälle. Ja neid kasvab sääl praegugi veel, et küll keegi neid enamb ei tarvita. Tarvitus jäi sellepärast maha, et praegusel rahval enamb nii paljo riidid ei ole kui vanembil. Ainult selga panna on, mis sellele siis kuivatamest vai koiheina tarvis. On otsas, õmmeldakse uus jälle.
Tahtis keegi hammeid väljas lasta õmmelda, siis pidi ta nelja naesterahva tikitud piha eest (ilma jakuta) vakk rügi ehk jälle vakk üks kuuendik kesvi maksma.
Meisterahva hamed olivad enamiste ikka pihaga, see on niutist saadik kahekordsed ja pisud jämedamast riidest kui naestel. See oli sellepärast, et kepihoobid, mis ikka üle piha anti, nii valusad ei olnud kui ühekordse riidega. Siiski kuulsin ka selle nalja ära, et mõni mees setu viisil oma ilust uut hamet rohkemb kurtis kui lömaks peksetud selga. Nõnda võisid üksi vahvad mehed valuga naljatada.
Mis on need vahvad esivanemad meile päranduseks jätnud? Miska austame oma esivanemaid? Sellega, kui meie niisama kindlaste kokku hoiame ja hoolt oma ja oma suguvendade eest peame, kui nemad. Meie oleme ju vahvate vanemate lapsed ning järeltulejad. Ja siiski nii nõrgad. Meid ei peksa ega sunni enamb keegi, see on Jumala ja keisri armust ära võetud. Nuhtlus on kadunud. Siis sunnime nüüd ennast isi hoolt, korda ja kohust täitma.
Meie esivanemad ei arvanud mõisast varastada patuks. Kas neil õigust oli nõnda arvata, teab Jumal. Meie oma Eesti vennad ei puudu paljo enamb vanemate piinajate järeltulejatega kokku. Aga meie vanemate järeltulejad, praeguse aea lapsed varastavad ja röövivad oma suguvendi ja -õdesid, mis halenaljakas kuulda on. Iga loom hoiab oma sugu poole ja inimene hoiab oma sugu poole, ütleb tark Saalomon. Kas niisugused kuratid, kes nõnda tegevad, peaks olema meie esivanemate sugu? Kui meie tõsiselt järele mõtleme, siis on meie suguvennad peninukimeheks läinud. Inimese kiha ja koera pea ja nõna, keda meie vanemad väga kartnud. Ma ütlen teile täie suuga: Teie, koerakoonumehed, vargad ning mõrtsukad, teie kuratid. Teie teotate Eesti esivanemate nime ja au, kes hauas hingavad. Teie teotate ka nende nime ja au, kes praegu teie seas õigel viisil elavad. Teie olete meie vandlaste käest 50 aasta jooksul petmist ja vargust õppinud ega tea, et iseenesele kurja teede. Teie, vargad, näete, kui talumehel hobune ees on, ja himustate sedasama enesele, mitte nälja kustutuseks, vaid lakkumiseks. Mõtle, kust sa oled langenud, ja õpi aealugu."

ERA II 26, 448 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Hundid
Meie esivanemad viinud kiskjate[le] loomade[le] huntidel ohvriks lihatükkisid tähtsate tammede ja kõrgete kuusede alla nende sõnadega: "Ma annan sulle omast käest, ära sina võta omast väest." Ja mõtsaloomad olnud nii targad, et nemad siis ohvritooja loomad järele jätnud puudumata.
Meie oma sugule, kes mitte kiskjaloomade sugu ei ole, oleks narrus ohvrid kodus anda ning mõtsa kanda, nõnda kui rahva seas sagedaste kuulda, et mõned olevad seda teinud. Mõistlikud ja targad ei pea mitte hukka läinud inetumate koerakoonlaste järel käima, vaid igal nurjaläinud loomal tuleks ausa inimeste käest ausad elukombed õppida. Meie ärksamad rahva poead peaksivad missunäärid igasse kehelkonda välja saatma, kes langenud vendi ja õdesid õige teel juhataksivad. Ja need missoneerid peaksivad noored kõrgema haridusega Eesti mehed olema. Seda tuleks kirikuõpetajatele ette panna, et nad missonääridele kandslite pääl kuluraha korjamise pärast häält tõstaks.

ERA II 26, 29 (10) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ta käü nigu nuusli pini nuhkeh - kui om määne varas vai...

ERA II 26, 33 (18) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pudrukiitjä,
Soolamaitsja,
Pikk-Piitre,
Kullakandja,
Tikkertiirits.

ERA II 26, 33 (19) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui murt muil puil, sis karts kadajal kah.

ERA II 26, 33 (20) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kaasikit viidi iks sanna ja sannutedi.

ERA II 26, 43 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pudrukiitjä,
Soolamaitsja,
Pikk-Piitre,
Kullakandja,
Tikõrtiirits.
(Sõrmede nimed.)

ERA II 26, 43 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kiä säändse kadõ' inemese umma', noid kutsutas võhlu' ja kadeligu', nõidva ja...

ERA II 26, 43 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask um tuu, mes pühitäs tarõ - puru, nagu meil um tarõ pühkmädä - aska täüs.

ERA II 26, 43 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Surm ol'l iks Liiva Piitre.

ERA II 26, 45 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Täitapja,
Soolamaitsja,
Pikk Piitre,
Peenalaiska,
Putupung.

ERA II 26, 45 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Mine äidsele!"- see om midägi säänest halba.

ERA II 26, 45 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Heigo om kilplane. "Mine mant, heigo, mis sä heikeled!"

ERA II 26, 45 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Äio - peenemb kuradi nimi vällä üldü.

ERA II 26, 45 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask tähendäs tare pühkmit.

ERA II 26, 45 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Ma näi nägemist, nagu silmist ol'l."

ERA II 26, 47 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Mu naine põde" - ei ole peris sängün.

ERA II 26, 47 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Täl om põdeja kirjäd põse pääl."

ERA II 26, 47 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Puustuse mäel ollu vanast rikas miis, kui värjä valla tennu, sis Kirepihe ollu kuulda.

ERA II 26, 47 (19) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vilges om viirastus.

ERA II 26, 55 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Pikse pini um üts karvane, löhelik vagõl. Tuud tappa es tohe - tohe ei pikse asja puttu.

ERA II 26, 55 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kaehtamist ja kurja silmä kah viil ustas.

ERA II 26, 55 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vainlane = kurat.

ERA II 26, 57 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Täitapõ',
Kutilapõ',
Pikk Piitre,
Peenikene Urb,
Väikene Ants.

ERA II 26, 67 (10) < Rõuge khk., Viitina v., Alamõõlu t. - Herbert Tampere < Elfriede Raat, 28 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Neo olli nii vana tsõõtamise laulu.

ERA II 26, 71 (15) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Rõõsa piimäga pesese, sis ei lää mustas nägu.

ERA II 26, 77 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Ask om puru vai praht, mis kokko pühitäs.

ERA II 26, 81 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Sissi olli päältsõa rüüstäjäd. Kui inemisi kätte sai, sis piinsi.

ERA II 26, 81 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kuul om üleüldine haigus, kus inemese kuuli hulga kaupa.

ERA II 26, 85 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Gothardt Udras, 42 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Haanja murret:
rosponik = röövel
puurd = pood, kauplus
ääde = vanaeit
pal'lus ti' pälmide' = palju te teenite?

ERA II 26, 87 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Titsertiilitsekene = tsili sõrm.

ERA II 26, 87 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Leelo = kaaslaul, refrään.

ERA II 26, 95 (5) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Väidse löüdmine om halv.

ERA II 26, 95 (6) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Piitsa löüdmine om kah halv - hobese jalg lätt limbakus.

ERA II 26, 109 (1) < Rõuge khk., Vana-Laitsna v., Sormuli k. - Herbert Tampere < Jaan Raibakas 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Tands om vanast kutsutu "kargamine".

ERA II 26, 209/11 (7) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Poiss pidi inne kuus paari aiasaibit är tahvitsema, sis herr ütel, et nüüd võid sa naist võtta.

ERA II 26, 211 (8) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kosjas käidi nii: Poeg läks emaga kosja. Poeg jäi tarre tooli pääle ootama, ema läks taha, kambrisse asja ära kõnelema. Kui kosjakaup valmis, siis tuli pruut ja pani peigmehele uued pastlad ja rätid jalga. Vanad jättis oma kätte. See oligi kogu kihluse tseremoonia.

ERA II 26, 211 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Vana-Roosa as. - Herbert Tampere < Jaak Hüdsi (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui õpetaja juure lugema mindi, siis õpetaja võttis pruudi veel "erapihtile". Muidugi teada, kuidas seda pihtitalitust tehti.

ERA II 56, 82/3 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. < Urvaste khk., Vaabina v. - Herbert Tampere < Mari Taal, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulman leelotõdi:
Paekõ', parrõ', taakõ', tala',
Joba tulõ' suurõ' sööjä',
Suurõ' sööjä', suurõ' jooja',
Kiä sei iks inne hagu,
Inne hagu ahotävve,
Pääle päivä pätsi leibä.
Mine' kodo, kuri naanõ,
Mine' kodo, kusõ' kulpi,
Lasõ lastõ livvakulõ.
Säält anna sulasilõ,
Sulasilõ suula maitsa,
Kar´usillõ keelekastõt.
Johus orsi hõl´latuma,
Johus parsi paugatama -
Hukka lätt iks orja uni,
Vaesõlatsõ vaivauni.

ERA II 56, 85/6 (2) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kuulõ', kulla küläeidi,
miiri elleruu
Tulõ' üles hummogulta,
Mõista ärä minu uni,
Mis ma üüse unes näie!
Kuus oll meie kua lävel,
Sarapuu me sannalävel,
Tamm oll meie tarõ lävel.
"Kuslapuust kosja ju-umine,
Sarapuust saja sõidamine,
Tammõst tarõl tandsimine."

ERA II 56, 86 (3) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmakaasitus
Hellekene, vellekene, kaske, kaske
Kui sa saadõ neiu kodo,
Lääd sa mõrsja mõisalõ,
Säe kokko särgisiilu',
Kogu kokko sa kaska kolga'!
Neiu vallus vahtimaie,
Neiu kavval kaemaie:
"Kas om priski minu peiu,
Kas om kahar kaasa hobu?"

ERA II 56, 122/3 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Mõtli ma urust ubina tullev, kaske, kanike,
Päält mäe pähkle -
Tull iks urust vana orik,
Päält mäe märikahr.
Võt´t mu, noorõ neiukõsõ,
Vislapuudsõ vitsakõsõ.
Illus upin uibun -
Viil mi' neiu ilusap;
Verrev mari vislapuun -
Viil mi' neiu vereväp.
Võti iks niitjä niidü päält,
Au hainakaari päält.
Ei niidä' lill mi' niitü,
Ei aja' au mi' hainakaari.

ERA II 56, 123 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Kost siil, siiä sait,
Kost sa[i] orrav tii otsõ?
Kae' märä märsikene,
Tsiapaha põõräkene!
Pää sul otsan pähnävõsu,
Jala' sul all ahuluvva',
Täi' sul haukva' habõnin,
Kunna' sul kruuksva' kukrun,
Hiire' sul piitskvä' persen.
Kammits om sul kaalarät´t,
Riivöörüs vüürätt,
Suust juusk sul suidsuhaisu,
Huulõkolgast kunnaläk´ä.

ERA II 56, 123/4 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmalaul
Meil omma' kulladsõ' kuakatusõ',
Hõbõhõdsõ' aiavärte,
Vasidsõ' värtetulba'.
Neiul om sada sarvilist,
Tuhat tutupääkeist,
Sulutäüs suuri tsiku,
Pahatäüs põrsiid.
Täku' tandsva' sadulan,
Lehmä' laulva' lepikun.
Viisit ärä noorõ neiu,
Jäid varsiga' vallalõ,
Kitse' kinni ajamada,
Suurõ' tsia' sulgõmada.
Ike', ike', emäkene,
Nuudsu', nuudsu', nukusilla,
Kis käsk kõrdsin kõnõlda',
Joogipaigan juttu tetä':
"Mul om pallo tütäride,
Pallo põllõpidäjide."
(edasi ei mäleta).

ERA II 56, 125/6 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulmakaasitus
Pedäge' kinni peiuhobuse', kaske, kanike,
Laskõ' kaarikil kaia',
Kas om muru puist puhas,
Kas om muru lastõst lakõ,
Sis om neiu poisõst puhas,
Sis om neiu lastõst lakõ.
Ti' ka neiu, vana neiu,
Viige' vana värete taha,
Laskõ' kõiv kõtu pääle,
Kivi kindri soonõ pääle,
Haab hannaroodsu pääle.
Kasugu' sul nõgõsõ' nisade pääle,
Pojokõsõ' puusa pääle!
Rõibõ, mis sa rõõmustõlõd,
Napukubu nalla tiit.
Lähme pruudi kirstu kaema,
Kas om kirstun kiriviid,
Vai om vakan valgiid?
Tikõ sul kirstun, kivi kolisõsõ',
Kaasõ all kannukõsõ'.
Üts om kivi, tõnõ kinnas,
Üts om kand, tõnõ kaput.
Tuudi kuri kundsalda,
Tuudi sõkõ silmildä.

ERA II 56, 126/7 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kihlusõ laul
Kis sääl kuusõn kuugunõs, ai-ralladi, rallara.
Kis sääl allõ pallõnõs?
Liisa kuusõn kuugunõs,
Jaani allõ pallõnõs:
"Tulõ' no-ks maha, Liisakõnõ,
Linda' maha, linnukõnõ!"
"Tii' no-ks üles tinatrepi,
Vala' üles vaskitrepi,
Tii' silda sibulist,
Puuli silda porgendist,
Sis ma, Liisa, maha lähä,
Linnukõnõ linnata,
Anna oma armukäe."

ERA II 56, 129 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tulõtekij,
Paamõskja,
Pikk Piitre,
Kullakaibja,
Soolamaitsja.

ERA II 56, 132 (29) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kohespoolõ käolehmäkene lindu lätt, sinna viiäs mehele, ja kui pikepä sõrmõ otsast, sis viil timahavva.

ERA II 56, 138/9 (44) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Pulma rahakorjamise laul
Mõrsja isa, jakujaa.
Eilä sa Riiast tulli,
Toona pässi Pärnast.
Mõrsja isa, jakujaa.
Tuu' siiä' tuhat ruublit,
Mõrsja isa jne.
Saada' siiä' sada ruublit!
Mõrsja isa jne.
(Nii edasi mõrsjavellele, peigmehe isale ja vellele. Kui antud raha oli vähene, lauldi:)
Mis sa pillut pinipoigõ,
Mis sa kakut kassipoigõ!
Tuu' siiä' tuhandiid,
Saada siiä' sadandiid!
Ku sa pillut kopikiid -
Neid ma pillu pingi ala,
Neid ma lasõ lavva ala.
Seo om sandi sannaraha,
Käpämoori käeraha.

ERA II 121, 507 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kuidas vanasti lastele tähti õpetati
"a" alt vallalõ,
"b"ii pikä hammaga,
"t"iil oll rist pääl,
"e" oll nigu tulis,
"k"ii nigu võtme kiil,
"h"iil hand takah,
"i"il pää otsah,
"j"õõl jalg peräh,
"l"ii olle lipuga,
"m"ii kolmõ tulbaga,
"n"ii katõ tulbaga,
"o" otsast lõigat,
"r"iil kotikõnõ säläh',
"s"ii nigu saiakringli,
"ä" alt vallalõ ja pää otsah,
"õ" otsast lõigat ja pää pääl.

ERA II 244, 396/7 (21) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Mu vanaesä oll Viitina mõisan karätalitaja ja kandsõ paarega vett lauta, nii et ola olliva kõik veritse ja nahk maha lännü. Ütel sis herräle, et ta om haige. Herr ütel, mis haige, oled laisk, ja käskse anda 45 huupi.
Vanaimä selet, et hoidku tuu iist, kes hummukul teole minnä hildäs jäi. Seepäräst õdakul teolt tullen heidäs mõni kohe taht rõugu alla ja hummukul, kui kikas laulse, mindi jälle mõisa.
Kui naase mõisa lehmi nüsse, oli alati kubjas man. Et piimä es saasi är juvva, sis köideti rätt suu ette. Sedä tetti ka sis, kui hernepõldu kokku panti.
Mu vanaimä oll paruni amm ja imetäs mõisan paruni latsi. Ütskõrd pidi imetämä parunit ennäst.

ERA II 244, 400 (25) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Orjaajal sõkuti riht inemistega ja aeti kõik orjad lastega pääle järgimööda, kelle kõrd tullõ. Mõisa poolt oll üts miis tett rehekarus, kes aie takan. Kõik pidid kõvasti jooksma. Kedä karu kätte sai, pigistäs nii kõvasti, et teine kõrd es taha enämb kätte anda.

ERA II 244, 447/8 (3) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ükskord vanasti läks üks lesknaine oma pojaga Lauri külasse sugulaste poole külla. Teel lõi poeg jala ära ja ütles: "Ah sa kurat, kuis ma oma jala ära lõin."
Kui ema ja poeg külla jõudsid ja neid teiste külalistega ühes sööma pandi, hakkas ema kiitma, kui mehiselt tema poeg oli tee pääl vandunud.
Poeg kasvas meheks ja oli päältnäha päris hää inimene. Viimaks suri ta ära, kuid ärkas mõne päeva pärast lautsil üles ja ütles, et ta ei leia kustkiltki rahu, kurat ajavat teda taga. Poisikesena olnud ta hää, aga pärast ema kiitmist hakanud kurjus temas päev-päevalt kasvama. Kui mees teist korda ära suri, pandi ta kirstu ja viidi Vastseliina kirikusse.
Teel muutus kirst väga raskeks, nii et hobused vaevalt jõudsid seda vedada. Kui jõuti juba kiriku ligidale Kerikumäe järve kohale, oli kirstus suur paugatus ja kirst muutus korraga väga kergeks. Kirst viidi kirikusse ja vaadati sisse: kirst oli tühi. Kirikuõpetajale ei juletud seda aga ütelda ja see mattis tühja kirstu maha.

ERA II 244, 448/9 (4) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Mõisanurmel põimis kord üks naisterahvas rukist. Tal oli ka väike laps ühes, kes oli pandud nurme äärde. Üks mees nägi, et vanapagan tuli ja vahetas lapse ära ühe teise lapsega. Kui naine läks last imetama, ei lubanud mees seda teha, sest kui juba vanatondi last on imetatud, siis on ta omaks lapseks vastu võetud.
Varsti tuligi vanapagan ja tõi naisele lapse tagasi, ise aga ütles: "Mispärast sa es hoia mu last, ma hoidse su last väga hästi."

ERA II 244, 449/50 (5) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanast kõnõldi pallo, et vanakurat vahetas latsõ är ja pand oma latsõ asõmõlõ.
Kui ma lats olli, sis kõnõldi, et Saalusi vallan üts Kirgõsõ Katri oll vanakuradil är vahetatu. Tuu oll olnu üts veidra naisterahvas. Pühäde üül oll ta ullis lännü, nukka istnu ja näo kässiga kinni katnu. Edimesel jõulupühäl, kui tõõsõ kerikulõ sõidi, tull Katri neile vastu ja vidi suurt puud latvapiten endä takan. Ka kehäst oll ta väega imelik olnu, es olõ sukugi säänest muudu kui tõõsõ naistõrahva. Kehä oll tal suur, sõrmõ pikä ja peenükõsõ. Ka suu oll tal suur ja kui ta sei, sis niilse kõik tervelt alla.
Sis kõnõldi viil, et vanapakan lätt mõnikõrd ka ristiinemisega paari. Rõugõn Korgõpuudõ man olevat tõõne üte tütreku naases võtnu.

ERA II 244, 460/1 (15) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Vastseliina mõisas olnud väga kuri mõisavalitseja, kes karistanud ja peksnud inimesi armuta. Ise oli ta eestlane, aga suguvendadest ei hoolinud sugugi. Viimaks suri Kurä Andres, nii oli mõisavalitseja nimi, ära. Kui teda kirstu pandi, tuli võõras must kass punaste silmadega ja vahtis surnut. See ikka vanapagan oli.
Kui Kurä Andrest hauda hakati laskma, nähti, et hauas oli must madu. Naine ei lubanud kirstu mao pääle panna, aga kui redelit mindi tooma, kadus madu ära.

ERA II 244, 470 (25) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kord tuli sõdur koju käima. Kui ta ühest surnuaiast möödus, nägi haua äärel valget kirstu. Läks vaatama ja leidis, et kirst oli tühi. Sõdur heitis sinna ise asemele. Varsti tuligi surnu tagasi ja ajas sõdurit kirstust välja. Sõdur ei läinud enne, kui surnu ütles, kus ta käinud. See siis seletas, et surmas ühe noorpaari ja nende hinged peitis lättesse. Et neid jälle ellu saada, pidi lättest võtma kolm korda vett. Sõdur tuli nüüd kirstust välja, aga mõõga jättis sisse. Siis läks ta, äratas surnud üles. Külarahvas arvas, et ta on nõid ja tahtis teda ära surmata. Siis seletas mees oma loo ja kui haud lahti kaevati, leiti kirstust mõõk.

ERA II 244, 471 (26) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kord surnud ühes mõisas härrade poole hoidev pereemand ära. Pereemanda tuba oli kutsari toa taga. Öösel tulid kolm meest ja läksid emanda tuppa. Kutsar vahtis läbi ukse, kui nad emandal naha seljast kiskusid. Siis hakkasid võõrad mehed kõnelema, et kes naha sisse läheb. Üks meestest oli kõige parajam ja too ronis surnu nahka.
Järgmisel päeval maeti pereemandat. Härrad olid tulnud ka oma hääd teenijat saatma. Kutsar sulatas ühe nõu sees tina ja läks ja palus lubada teda oma pereema suudelda. Kui ta sai surnu ligi, valas sellele tina silma. Surnu kargas üles ja põgenes ära. Härrad aga mõtlesid, et nende pereemand on nii püha, et läks kõige ihuga taevasse.

ERA II 244, 473/4 (29) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Viljassaare t. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Liisa Veber, 73 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Rogosi vallas Pillardi külas võttis kord üks mees, Kandi Madis, naist. Kiriku juurest koju sõites nägid pruut ja peigmees väikest musta koera, kes jooksis hobuse ees. Kumbki ei ütelnud teineteisele, sest arvas, et teine ei näe. Peigmees mõtles, et see võis olla naabri Anu nõidus, kes tahtis oma tütart Madisele mehele panna. Ka mõrsja oli kurb, sest ta teadis, et see hääd ei tähendanud.
Kodus hakati sööma ja jooma, kui Tõistre Anu astus sisse ja ütles, et tulnud mõrsjat kaema, aga too on nii norus. Siis astus Anu poja manu ja puhkus paar korda. Kohe muutusid noorik mehega soendiks ja läksid läbi pajaaugu välja. Kevadest kuni rukkipõimmiseni käisid soendid kahekesi metsas. Rukkilõikamise ajal juhtusid Hutitaja põllu pääle. Sääl hoidis tütarlaps last. Ta ei tundnud hunte ära, sest mõtles neid koerteks ja andis neile leiba. Siis muutusid soendid jälle inimesteks. Mehel oli üks sõrm ära söödud teiste huntide poolt. Pärast kutsutigi meest Soe Madiseks. Ta sõitis ära viimati Venemaale.

ERA II 244, 503/4 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Vaestõlastõ k., Poona t. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Katri Räim, 68 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Vanast oll sääne komme, et Palomõtsa küla man oll kadajapuhm, ku' pulmarong säält müüdä sõitsõ, sis pidi nuurpaar midägi sinnä viskama vai pandma. Ku' nää sinnä midägi es panõ, sis läts näide elo hukka.

ERA II 244, 168 (10) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. < Rõuge khk., Haanja v., Zutsu k. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < Matli Hartman, 74 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Hämmniit asub Haanja vallas Kasaritsast Rõuge alevi poole umbes kilomeetreid kolm. Seal on suur niitude väli. Keset neid asub oja, kus vanasti külanaised valgeid riideid "hämmämäs" olid käinud ja niidul päevapaistel valgeks pleekinud. Sellest pärinutki niit ja oja oma nime.

ERA II 244, 193/5 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kui tehti raudteed Põlvasse Hollandi küla juures, ühes rabas. Taani insenerid olid soo ära loodinud. Sai umbes mõni nädal vagunitega mulda peale vedada, kui soo murdus alt katki ja nähtavale järv. 12 vagunit kraami läks järve põhja. Toodi Tallinnast kaks tuukrut. Toodi ka isesõitja sinna. Tuukrud läksid järve põhja ja panid vinni külge. Taheti vaguneid välja tuua. See oli aga võimatu. Raudtee tehti aga järvest üle. Nii ongi kahelpool raudteed järv.

ERA II 244, 242 (16-17) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ametimehed.
Tõrvaajaja oli Sänna mõisas Juhan Vaap ja pärastpoole ta poeg Piip Vaap.
Esimestest seppadest oleks Kaarel Läte, kes elas ja töötas Sänna mõisas.

ERA II 244, 263/5 (2) < Rõuge khk., Lasva v., Nõnova k., Lepiku t. - Ilme Eensaar, Sammuka algkooli õpilane < Vidrik Eensaar, 51 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Minu kodukülast umbes 5 km eemal seisis vanasti väga sügav järv nimega Määstjärv. Kes sinna suplema läks, see eluga enam ei pääsnud, sest kuri näkk ja tema abilised võtsid kõik suplejad oma kaissu, ning vedasid nad õõtsuvas hällis kuldsete paisuvate patjade vahel päikesest säravasse kristallkambrisse, kus kõik maailma mured on kaugel. Kui aastal 1886 hakati ehitama Võru-Petseri raudteed, siis taheti ta ehitada üle väikese Määstjärve, keegi aga ei võinud teada, kui sügav on see väikene järvekene. Raudtee ehitajad tulid kohale ja talurahvas hakkas vedama kive ja liiva raudtee ehituseks ja Määstjärve täitmiseks. Aga ei järve täitmine tahtnud edeneda. Mehed veavad päeva otsa, lähevad teisel hommikul jälle tööle, eilne veetud liiv ja kivid aga põhja vajunud. Rahvasuu järgi elanud järves kuri näkk, kes liiva ja kivid Peipsi järve vedanud. Talumehed on juba mures, mis nüüd teha, et liiv ja kivid jääksid seisma. Keegi nupumees annab aga nõu: "Pangõ liiv ja kivi kotti, küll nä sis püsüma jääse." Talumehed tegid õpetuse järele ja liiv ja kivid jäid püsima ega vajunud enam põhja. Nii siis saadi raudtee suure vaevaga ära ehitada üle Määstjärve. Praegugi on mõlemal pool raudteed mäda soo, kust üleminek võimata.

ERA II 244, 291/2 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Põllu k., Hindo t. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Jaan Liiv, Sammuka algkooli õpilane < Katri Liiv, 80 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vahtse-Karitsa mõisas oli vanasti üks mõisaherr nimega Hida vanaema hääldamise järele. Ta oli kuri rahva vastu. Sügisel, kui mõisas reht peksti, peksis kubjas inimesi, et miks inimesed ei jooknud ja ei tallanud reht. Kes seisma jäi, sai kepiga üle selja. Ka öösiti tallati ja mõisahärra käis vaatamas. Ühel õhtul oli kubjas magama jäänud. Üks reheline ajas sel ajal enesele karvase kasuka selga, määris näo nõõga kokku. Kui mõisahärra vaatama tuli, läks see talle vastu. Kui mõisahärra sai paar sõna ütelda, lõi see temale koodiga pähe. Kui mõisahärra põgenema hakkas, karjus ta: "Võtke karvane kinni." Teisel päeval sai kubjas peksa, et miks tema ei valva järele ja magama jääb.

ERA II 244, 309/11 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra k. - Linda Melts, Sammuka algkooli õpilane < August Melts, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Sulgoru kadakas.
Nii räägib rahva suu: "Kord paljude, paljude aastate eest kasvas Sulgoru kaldal kadakapõõsas. Inimesed pidasid seda kadakapõõsast pühaks ning tõid sinna ohvreid, arvates, et see läheb Jumalale. Kuid öösel tulid metsloomad ja sõid ohvriannid ära. Inimestel oli hää meel, kui leidsid järgmisel päeval, et ohvrid olid kadunud ning nad arvasid, et Jumal käinud maa pääl ja viinud ohvrid enesega kaasa. Kui pulmarong mööda sõitis, tõi pruut andeid: sukki, kindaid ja muud, arvates, et siis nende elu abielus hästi käib. Ka taluperemehed viisid kadakapõõsasse oma saadustest ohvreid. Talumehed viisid tõnisepäeva ajal seapea ja jõulu ajal tanguvorsti. Kord polnud vaesel Palometsa küla mehel võimalik viia tervet seapead, viinud poole ja ütelnud: "Tinisekene, hoia iks mu immisekest ka, küll ma tulevaesta tuu terve pää." Viimaks läks see jutt kirikuõpetaja kõrvu ning see hakkas rahvast manitsema, et ohvride toomine kadakapõõsasse on ebausk. Mõned lakkasid ohvreid toomast, kuid mõned jätkasid ohverdamist. Viimaks tuli kirikuõpetaja Holman ise ja raius selle põõsa maha.

ERA II 244, 388/9 (11) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. - Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Miina Parba, 60 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kui mu imä väikene oll, sis käve ka timä mõisa tapna (viljalade) pääle riht sõkma oma imäga. Rihepapil oll tõrvapintsli käen ja ajas sellega inemisi takan. Kellele manu sai, tegi musta märgi külge. Kõik pidid kõvasti juuskma ja tapnat sõkma. Peräst anti noile vitsu, kellel tõrvatäpp külen oll.

ERA II 156, 576/7 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu, tõõsõ mingu
kolmanda' maah kullõlgu,
tapõlgu tänävil, vihõlgu värävil,
Muskka muudu, hõrahka hõngu
Sinililli näkko!
Määnepoiss tuu näo näge
tuu perrä naard:
Hahhahhaaa...!
Aitumma! aitumma!
Koso tulgu jne.
Seda värssi loetakse saunas, kui selga tõmmatakse vihaga üksteisel, lugeja on see, kellel selga vihaga tõmmatakse ja ta loeb nii ruttu, et selja tõmbaja (hästi) arugi ei saa. Harilikult loevad seda naised.

ERA II 156, 577/8 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Mari Raudsepp, 68 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Määrä juusk
Seto sõitsõ pojaga. Ratta määr oll naanu' juuskma. Poig rüük: "Määrä juusk! Määrä juusk!" Hopõn oll väega laisk ja' läts väega aigupiteh mäest alla. Seto ütel: "Ostä no' jumalast joosõsi', sis' saasi' rutõmbahe edesi!" A' hobõsõ nimi oll Märä. Seto sai arvu, et hopõn juusk. Viimäte nägi tää', et ratta määr juusk tsõõri mant, sis' nakas poiga sõimama, et mis tuu innembä es ütle. "Ma ütli külh jo sullõ, a' sa' ütli' et, ostä no' jumalast joosõsi.

ERA II 156, 581 (15a) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees külviga ruttama.

ERA II 156, 581 (15b) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Maikuu.
Õitsevad toomingad 2 nädalat, saab 2 kuud sügist

ERA II 156, 581 (15c) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep [ilm]
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu.
Pehmed põhjatuuled ei ole kunagi nii kasulikud kui juunikuul, nad puhuvad vilja salve.

ERA II 156, 607 (2) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Samuti pestakse karjase nägu, et siis on karjane kärmas hommikul tõusma.

ERA II 244, 17/9 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Oru t. < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k. - Lembit Timkov, Viitina algkooli õpilane < Vidrik Timkov, 53 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti oli elanud üks mees, kes oli teinud palju nalja. Kord oli ta seletanud: "Sis ku ma viil nuur miis olli, sis olli ma kah kangõ salakütt. Mul oll kah üts otsast-toppi püss. Minka ma iks mõnegi jänese vai kitsõ maha lasi. Ütskõrd lätsi mõtsa niisama jalutama, äkki kuuldu paksust kuusistikust põtrade röökimist. Sis joosi kodu püssä perrä. Toppisin püssä rohtõ täüs, a ei olõ jo haavlit, sis võti üte viietollise nagla ja panni haavlite asõmalõ. Sis hiilse vargusi elukile manu, panni püssä põskõ, mõtli, kas laska, vai ei. Tõmpsi päästikast, nii käve kangõ kärtsahus ja põdõr oll sarvõpiten puu külen. Pikk viietolliline oll tä vaesõ kinni löönu. Põdõr elli viil, es saa tedä kui puu külest vallalõ võtta. Perän tull mul hää mõtõ. Ma võti mõtsast suurõ toomisõ, kääni tä viil kiirdu. Sis ku ma tedä nüpeldämä naksi. Ma nüpeldi tedä mitu tunni, sis karas vana rõibõ nahast välla ja juusk mõtsa. Mullõ jäi pallas nahk õnõ puu külge ripõndama. Sääne jant oll mul", ütles vana Jedronas.

ERA II 244, 81/3 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Kose k., Valgjärve t. - Richard Iisak, Jaani algkooli õpilane < Jaan Iisak, 62 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ka nüüd on Kasaritsa-Kirepil veski, aga see on nüüd uuesti ehitatud, kuna vana veski, millest jutt, maha põlenud. Selles veskis elanud mölder oma naise Tiioga. Möldri-Tiiot kiusatud taga vanajuuda poolt. Igal öösel, kui Tiio magama läinud, olnud jälle kolin ja mürin ning Tiiole tuldud järgi. Mees pidanud siis koledat heitlust oma naise pärast kuni kella 12-ni, mil vanadjuudad lahkunud. Ühel öösel tõmmanud mölder voodi ukse ette ja arvanud, et nüüd saab ta ehk rahu. Aga nüüd tüknud kuradid veskihoone õuepoolsest küljest läbi akna sisse. Sealt küljest olnud veskihoone kõrgus aknani umbes kaks sülda. (Ka nüüdne veski, mis on ehitatud vanale kohale, on kõrgus umbes kaks sülda.)
Vägisi võtnud nüüd kuradid Tiio mehe kõrvalt, viinud läbi akna välja ja vedanud veskisulgu kõrkjate sisse. Mees ei julgenud ka enam appi minna, sest igal pool olnud ees kurjad vaimud lõgistavate hammastega ja tuliste silmadega. Hommikul, kui ta läinud naist otsima, ei leidnud ta alul muud kui akna alt ühe naise jälje ja veskipaisu äärest teise jälje. Mees arvanud, et naine on uppunud, aga viimaks silmanud ta naist kõrkjate sees seismas, ilusasti lahtiste silmadega. Hõiganud, et Tiio, tulõ är viirde, aga vastust ei saanud ja ka naine ei liikunud. Läinud siis juurde ja leidnud, et naine on surnud, muidu elava inimese moodi, ainult kuradid on hinge välja võtnud, mida nad ammu juba püüdnud.
Räägitakse, et Veski-Tiio elanud ulaelu, millepärast vanadjuudad hakanud teda omale himustama.

ERA II 244, 117 (5) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Lalli t. < Tartumaa - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Kristjan Metsmees, 75 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti elanud Rõuge vallas Rooksu ja Hurda küla piiris palju karusid ja hunte, niiet rahvas seisnud nende loomade hirmu all. Ainult mõned üksikud julged mehed astusid nendega võitlusse. Julgemaks kütiks osutunud Tsätso Jaan. Tol ajal olnud ränilukuga püssid ja neid laeti otsast. Enne jahti tehti tarvilisi ettevalmistusi. Valiti kuule, prooviti püsse jne. Eriti karu tapmiseks valati erilisi kuule savivormi sisse. Hiljem tehti veel kuulile rist otsa, seesugune kuul pidi tapma tingimata kiskja. Kuuli valamiskohaks olnud Rooksu külas Kuuse talu. Tsätso Jaan pidanud karujahti üksi ja tihti veel suuremate karude laskmisel lasknud tulisse püssirauda.

RKM II 12, 531/5 (4) < Rõuge khk., Varstu v., Krabi as. - Grigori Kaljuvee < Jaan Kasak, 48 a. (1946) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pulmaseaduse protokoll 0,1.
Kõik pulmalised on tahtmise isa pojad nühkimise vabrikust; kes julgeb neid kimbutada langeb tõesti suure kohtu käraku alla, kus vana humalakustas kõik protokollid ette loeb meieka.
§ 1.
Esiteks, et pidulauas peab aurama verivorsti viirakas, kureherne leem, küpsed sibulad ja palju muid purikaid, mis kõhtu püüavad purustada. Vat, siis võivad need mehed iga nelja tuule poole sõita, kus nendele tuul ja torm ninasse puhub. Ja seal peavad vastu võetud saama, kus kandiline maja katus, puust hundamendi ja kivist seintega.
§ 2.
Aga loomadele kulub ära iga hobuse jaoks 8 karnitsat vett ja 9 karnitsat kuivi heinu ja nendel peab olema köetud tuad ja kaetud laudadega.
§ 3.
Aga kui väljasõit tuleb ja pulmad lõpukorrale on jõudmas, sõs peab pruut ligi antama, mis on kaunis iseäraliste tundemärkidega. Hästi pikk ja lühikene, musta pea ja valge juuksega ja hästi klahvkäiguga. Seda nõuab mehelik mehe korgus.
Ja kes sekke protokolli tühjaks tunnistab saab uuesti tehtud, et ritsikas pükstes peab seitse päeva vahetpidamata laulma.
Protokoll on koostatud dr. Paldroki poolt, kelle elukoht on Tartus Peeter Klimbi söögimajas teisel korral.

RKM II 49, 234/5 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul pandi igale ühele lauale soolahunnikud ja öeldi, et kelle hunnik läheb märjaks, see sureb algaval aastal ära.

RKM II 49, 236/7 (23) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutu järgi, kui koer ulub elumaja juures suu taeva poole, siis saavat selles majas lähemal ajal surnu.

RKM II 49, 237 (24) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui toas on kuulda seinte praksumist siis ennustati, et saab surija.

RKM II 49, 237/8 (27) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui surnuga minnakse matusele, siis esimesele vastutulijale antakse tavaliselt viina ja ennustatakse, et kui vastutulija oli naine ja kodust mitte kaugel, siis saavat varsti jällegi sugulaste seas naissurija, aga kui ligidal kodust tuli vastu mees, siis pidi saama varsti sugulaste seas meessurija.

RKM II 49, 238 (28) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui matusele minnes tuli vastu esimene mets, siis joodi viina ja lõigati puu sisse rist, et surija ei tuleks tagasi.

RKM II 45, 81 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Luhte k. - August Denks < Valter Meho, s. 1926 (1947) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõduri erikeele sõna
Põnts - kohe ära sööma. (näiteks sõdurile anti normileib ja ta sõi selle kohe ära tähendab andis 'põntsu')

RKM II 53, 213 < Rõuge khk. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Koguja:
Kerov, Sinaida Juliuse tr. Sündinud 1940. a. Antsla Keskkooli 8a klassi õpilane.
Sündinud endise administratiivse jaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Seredka külas. Elukoht: Antsla rajoon, Haabsaare k/n, kolhoos: "Kalevipoeg".
Jutustaja:
Jutustanud Prääts, Katri Juhani tr. Sündinud 1873. a. 19.jaan. Võrumaal, Haanja vallas ja Kirbu külas. Praeguses Võru rajoonis, Haanja k/n
Praegune elukoht: Antsla rajoon, Kirovi tn. 31. Tööala: kodune.

RKM II 53, 217 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ennustused
Vanasti ennustati ka igasuguseid asju lindude järgi:
Kui kägu käis kukkumas elumaja juures õunapuul, siis arvati, et see tähendab surnut.

RKM II 53, 217 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Samuti usuti ka kodukakku. Kui kodukakk nuttis maja juures, siis oli oodata kurba lugu. Kui naeris, siis - rõõmu.

RKM II 53, 217 (7) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Haraka kohta öeldakse, et harakas toob uudiseid, kui ta maja juures karjub.

RKM II 53, 217/8 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga esimesena kirjut liblikat, siis öeldi, et suvi on seiklusrikas.

RKM II 53, 218 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga kollast liblikat, siis öeldi, et suvel on rohkesti võid.

RKM II 53, 218 (10) < Rõuge khk., Haanja v., Kirbu k. - Sinaida Kerov, Antsla keskkooli õpilane < Katri Prääts, s. 1873. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nähti aga valget liblikat musta äärega, siis öeldi, et suvel tulevad matused.

RKM II 53, 245/6 < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üles kirjutanud Rätsep, Aasa Leo tr. Sünd. 1940. a. Antsla Keskkooli 8a klassi õpilane. Sündinud Sverdlovi kolhoosis, Litsmetsa külas. Kodune aadress: 1) praeguste andmete järgi: Antsla rajoon, Tsooru külanõukogu, Litsmetsa küla. Sverdlovi nimeline kolhoos.
2) endise administratiivse jaotuse järgi: Võrumaa, Lepistu vald, Litsmetsa küla.
Jutustaja: Hall, Miina Peetri tr. Sünd. 1876. a. Sünnikoht: Uue-Antsla vald, Urvaste kihelkond, Kuldri küla (Antsla raj. Stalini-nim. kolh., Kuldri külanõuk.).
Elukoht: Võrumaa, Lepistu vald, Litsmetsa küla. Sõstra talu. Kodune.
Andmed kuulnud oma tädi käest. Praegu ei peeta nendest enam kinni.
Andmed kogutud aprillis 1956. a.

RKM II 53, 247 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta öösel valati sulatina külma vette. Sellest tekkis vees mingisugune kujutis. Siis võeti see veest ja vaadati tulevalgusel selle kuju varju. Selle põhjal ennustati ette oma tulevikku uuel aastal.

RKM II 53, 248 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva õhtul punusid tüdrukud enesele üheksast sordist lilledest pärjad pähe. Pärast seda ei tohtinud kellegagi kõnelda. Magama mines tuli asetada pärg endale padja alla. Nüüd pidi unes nägema oma tulevast abikaasat.

RKM II 53, 248 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel tütarlaps asetab piibli enese ette ja peegli piibli taha, siis võib ta peeglis näha, kes on ta peigmees. Selja taha ei tohi vaadata.

RKM II 53, 249 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta öösel istuti põrandale seljaga ukse poole ja visati kinga või saapaga üle õla. Kui selle nina oli ukse poole, siis pidi viskaja saama mehele uuel aastal või minema majast välja. Kui saapanina ei olnud ukse poole, siis jäi ta endiselt majja.

RKM II 53, 249/50 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel minna ristteele ja kuulata, missuguseid hääli kuskilt poolt kuuldub, siis nende häälte järgi võib otsustada, mis toimub uuel aastal. Kustpoolt kuuldub kellahelinat, seal toimuvad uuel aastal pulmad, kustpoolt kuuldub aga lauakolinat või kopsimist, seal sureb uuel aastal mõni ära.

RKM II 53, 250 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel öökull maja lähedal naerab, siis see tähendab, et keegi läheb selles majas varsti mehele, kui nutab, siis sureb keegi ära.

RKM II 53, 250 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui käo kukkumist kevadel kuuled esimest korda hommikul, siis see on hoolekägu, lõunaajal - leinakägu, süümaajal (enne lõunat) - surmakägu, õhtul - õnnekägu.

RKM II 53, 251 (15) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suvel näed esimest korda kirjut liblikat, siis sellel suvel on kirju elu; kui valget, siis hea (öeldakse, et valge liblik on õnneliblik); kui kollast, siis tuleb sel suvel halb elu.

RKM II 53, 251 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui pärast laulatust noorpaarile soovib õnne kõige enne naine, siis ei ole nende elu hea - tuleb palju pahandusi; kui mees, siis elavad nad eluaeg hästi.

RKM II 53, 251/2 (18) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jalatalla alt sügeleb, siis saad tantsida; kui nina sügeleb, saad surnut kuulda; kui põsed, siis saad nutta; kui silmad, siis saad naerda; kui kõrv sügeleb, läheb ilm talvel sulale, suvel vihmale.

RKM II 53, 252 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vares käib aknale või majaseinale koputamas mitu päeva järjest, siis see tähendab, et keegi sureb ära selles majas.

RKM II 53, 252/3 (23) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lauale tulevad kirjutada tähed ja asetada sinna taldrik. Taldriku ühele servale tuleb teha mingi väike märk. Kui nüüd mitu inimest asetavad oma käed taldriku kohale, ligi taldrikut (mitte puutudes selle külge), siis hakkab see liikuma. Enne aga peab taldriku käest midagi küsima, kusjuures kõik peavad mõtlema sellele. Taldrik jääb vahetevahel peatuma, märgiga äär mingi tähe juures. Nii loeb taldrik ette vastuse küsimusele, mida teada taheti.

RKM II 53, 253 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui noor kuu on selili, siis sureb sellel kuul ära palju inimesi.

RKM II 53, 254 (31) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kevadel näed esimest korda kahte kuldnokka, siis leiad endale varsti elukaaslase.

RKM II 53, 254/5 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta keskööl panna hobuse taosed endale kaela ja minna välja ning vaadata siis läbi nende aknast tuppa, siis saab näha, mis toimub uuel aastal. Kui mõni toasolijatest on näiteks ilma peata, siis see sureb uuel aastal ära.

RKM II 53, 493 < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
2. jutustaja Taal Kristjan, 68 a. vana.
Elukoht: Antsla rajoon. Tsooru k/n. Sverdlovi nimeline kolhoos.
Vana administratiivse jaotuse järgi: Võru maakond, Lepistu vald, Pööni talu.
3. jutustaja Olga Höödrejärv
Elukoht: Antsla rajoon, Kurenurme k/n, kolhoos "Punane Täht".
Vana administratiivse jaotuse järgi: Võru maakond, Linnamäe vald, Riianiidu talu.

RKM II 53, 495/6 (5) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta kunstid
Kui vana-aasta õhtul visata jalast kas king või saabas - kui kinga- või saapanina on ukse poole, siis lahkub keegi sellest majast. Kui on kinga- või saapanina uksest sisse poole, siis tuleb sellesse majasse keegi juurde elama.

RKM II 53, 496 (6) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov - kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paaritu arv, siis ei täitu.

RKM II 53, 496 (7) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Võeti kaasa [vana-aasta öösel] kas nuga või puss ja mindi öösel kella 12-ne paiku sauna juurde ja löödi nuga või puss saunaseina sisse ja öeldi: "Kes tuleb mulle meheks, see tulgu välja ja tehku häält!" Mõnikord selle kunsti tegijad ehmusid, kui kuulsid häält ja jooksid ära koju.

RKM II 53, 496/7 (8) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
[Vana-aasta] Kõige rohkem tehti õnnevalamist tinaga. Tina sulatati ära ja kallati külma vette. Niiviisi võttis ta omale mingisuguse kuju. See kuju pidi näitama tulevikku. Seda kommet tehakse ka tulevikku. Seda kommet tehakse ka praegu.

RKM II 53, 497 (9) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
[vana-aasta öösel] Samuti põletati paberitükke ja siis nende kujude järgi otsustati tulevikku. Samuti seda kommet tehakse praegu.

RKM II 49, 228 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002< Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Õie Orro (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui lusikas kukkub maha, siis tulevat naiskülaline, kui kukkub maha kahvel, siis tulevat meeskülaline.

RKM II 62, 124 (6) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sanna laul
(Vihtlemisel tänati tütarlast)
Aitumma, aitumma, aitumma!
Kosja' tulgu, tõisõ' mingu,
kolmanda' maah kullelgu.
Tapelgu tanumih,
vihelgu värävih'.
Mustika muudu,
hõrahka hõngu,
sinililli niakko!
Mäne poiss näo näge,
tuu perrä naard!
Aitumma, aitumma, aitumma!
Vanaema tänusõnad noorele neiule vihtlemise eest, mida öeldi ilma viisita.
Küsimusele, "kas mänestki pruuki ol'l' tuu man?", vastati: "ei olõ parla meeleh!"

RKM II 62, 129/30 (1) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Märdilaul
Märdi omma kavvõst tullu, Märti, santi!
Üle vii kavvest tullu, Märti, santi!
Üle suu sumba, samba, Märti, santi!
Märdi emä ja esä ruigase süvvä, latsil om nälg, muidu koolese ärä. Märdisantidele anti kesvi, herneid (kuivatatud), raha. Vili müüdi ärä ja tuu iist osteti viina. Märdipäev ol'l' 10. novembril.

RKM II 62, 130 (2) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Katri omma kavvõst tullu
katri, santi!
Kadrisandi imä om vaene läsk, ei jõvva esi latsi üleval pitäh!
Kadris käidi kats nädälit hiljem.

RKM II 62, 130 (3) < Rõuge khk., Soemõtsa k. - Elmar Päss < Liisa Haga, 80 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pulmad peeti kateh jaoh. Edimesel päeväl peeti pulmi pruudi puul. Pruudile pandi pärg pähe.
Tõsõl päeväl peeti pulmapidu peigmehe puul. Kolmas päev peeti pulma lõpupidu. Pulmades lauldi:

RKM II 62, 208/9 (1) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Hinome t. - Elmar Päss < Alviine Raudsepp, 73 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudipärja laul
1. Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillil.
Ja tantsule sind saadame
sel kaunil pulmapillil.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
2. Pruut kudus säitse aastat veel
kuldlõnga värtni valmis.
Kos viibis illos peiuke,
kas neist ei peetä lugu?
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
3. Kui säitse aastat möödä läts,
sis tulli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
mil pärjä pärib neiu.
Illos, haljas, illos haljas,
illos haljas pruudipärg.
Sis pandi pärg pähä võõrale. Pruut olli tsõõri sihen ja rahvas käüs ümber, kui pärjä maha lauleti.

RKM II 62, 218 (5) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt:
Osta "puul nakla", s.o viie kop'ku iist ("puul nakla" = sada grammi viina).

RKM II 62, 220/1 (8) < Rõuge khk., Ruusmäe k., Riste t. - Elmar Päss < Vilhelmine Parba, 78 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrisandi laul
Laske kadri sisse tulla, kadri, kadri!
Kadri omma kavvõst tullu , kadri, kadri!
Läbi suu, läbi laane, kadri, kadri!
Läbi pikä pilliruu, kadri, kadri!
Läbi kale kastehaina, kadri, kadri!
Pillruug see pistis silmä, kadri, kadri!
Kastehain see lõigas kaala, kadri, kadri!
Peretütär eidekene,
Astu alla aida poolõ,
Lõika no liha lipsokõist,
Kaksa kaara karaskit.
Märkus märdisantide kohta: Märdi jala mähiti palajaga ümber. Sis palleldi peretütärt.Öeldi: "Jala' omma paistes. Anna', midä jalga panna!"

RKM II 62, 317/8 (1) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Saajapeo
Nooriku rahvas oll "salakuulaja rahvas". Tuu ratsut ette ja and teedä, et vakk (vakarahvas) tule.
Vanaaolitsi pulmi peeti kolm päivä. Edimene pulmapäev peeti pruudi puul, tõne ja kolmas päev oll peigmehe puul.
Mõõt rükki, kints liha ja raha pandi kokku, ja tuu iist tetti pulma'.
Tanu pähepandmise man lauldi:
Kas om mini meeleline,
pojanaane naaruline?
Kas om tukõv tuurile (toobrile),
kas om paras pangele?
Kas om apart* tsõdse ase,
apart tsõtse sängu ase?
* - apart = avar.

RKM II 62, 320 (3) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sanna viimine
Peigmees ja noorik viidi sanna. Tõsel päeväl arst, valgõ põll iin, hummuku aije tuu üles. Arst pand kah kuppõ. Arstil oll väike kirveke, sellega lüüdi tsälk sisse, klaas - pääle.
Pärja panekul lauldi. Pärg pandi peigmehe sõsarelle ja peigmehe küpär pandi pruudi velele.

RKM II 62, 320 (4) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sannavii tuujale
(Lugi, es laula:)
Aitumma, aitumma,
viituujalle!
Aitumma vihahaudjale.
Jummal hoia hobesekõist,
kes jäll' puutuuja oll!

RKM II 62, 320/1 (5) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pruudi maha nõstmine
Ku pruut maha nõsteti, sis pandi ta kasuga pääle, et saa pehme süämega. Mahanõstjale pruut and paari kindid, kutsarile anti kah paar kindid.

RKM II 62, 327 (15.3) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kolmtõist - om vanajuuda tossin.

RKM II 62, 327 (16) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt.
Voonake - tallekene.
Ute - imälammas.
Oinas - isalammas.

RKM II 62, 361 (6) < Rõuge khk., Hudsali k. - Elmar Päss < Roosi Hudsal, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt:
Sarve pääh, hanna perseh!
(= Hirmsahe riide pandu!)

RKM II 62, 380 (4) < Rõuge khk., Kõrgepalu k. < Pihkva kuber. - Elmar Päss < Elfriede Vissel, s. 1907 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Keelt
'Otspaja' oli suitsuauk, kust lasti tarest suits vällä.
Kõige paremba lauliku meie puul om Sika-Katre ja Sika-Maali Vana-Roosist (Roosast).
Kõige tähtsamba talgu olliva rukkitalg ja linakakmisetalg.

RKM II 62, 433 (9) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Elmar Päss < Maali Sikk, 79 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Etnograafiat
Haganaleib
Sõnajalajuuri oli vanal orjaajal pandu toidu sisse ja haganaid viidi veskile, terriga kokku.

RKM II 62, 462/3 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Laske sisse kadrisandi, Ka'atri
kadri omma kavvõst tullu, Ka'atri
läbi suu supa-sapa, Ka'atri
läbi vii vipa-vapa, Ka'atri
läbi pikä pilliruu, Ka'atri
läbi kale kasteheinä! Ka'atri
Pilliruug sii pistis silmä, Ka'atri
kastehein, sii lõikas kaala! Ka'atri
Perenaine naisukene, Ka'atri
võta võti vaja otsast, Ka'atri
astu alla aida poole, Ka'atri
too säält meile lambaliha, Ka'atri
katre ei taha tsialiha! Ka'atri *
* Värsipaari: "Pilliruug, sii pistis silmä,
kastehein, sii lõikas kaala!" meenutas teistkordsel laulmisel.
Kadri omma naisterahva, märdi omma meesterahva vai mõnikõrd ka naisterahva meesterahva rõivah. Märdisandi lauluviis ja sõnad om samad.

RKM II 62, 471 (2a) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Anna Sisask, 72 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaasituslaul
(Vana pulmalaul)
Jummal sundku suure saksa,
palutagu paksu herrä,
kiä pand* valla vardallõ,
perisvalla põrgullõ.
* - Enne laulis: Kiä ai valla vardallõ...
Laulik teeb mõisnik Fuksi kohta Sännas märkuse: "Joba om puukotamihe lännü!"

RKM II 62, 492/4 (2) < Rõuge khk., Ruusmäe k. - Elmar Päss < Alfred Teaste, s. 1895 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mu mõtte' lindva' sinnä'.
1. :,: Mu mõtte' lindva' sinnä',
süä nakas närbüma... :,:
2. :,: Et mul ka' tulõ minnä
är' mulda magama! :,:
3. :,: Ma ilmah elleh pattu
joht tetä saaki' es! :,:
4. :,: Ma katskit kaussi vaapsi,
tei hellü kõvõmpas. :,:
5. :,: Ma seebi kange kaabe,
tei nakla vähämbäs! :,:
6. :,: Ka Valgõle* ma anni
iks mõne mühagu. :,:
7. :,: Et Valgõ küüru tõmmas
sääl kõge kihäga. :,:
8. :,: Oh Esä võta vastu
mu kõge Valgõga! :,:
9. :,: Mul Valgõt taivah vaia
om niätse kaubelda. :,:**
* - hobuse nimi.
** - Rahvaloomingu Keskmaja Tallinnas saatis sm. Roometi kui muusikamehe ja siinkirjutaja 1951. aastal Võrumaale ekspeditsiooni ette valmistama. (Ekspeditsioon teostati hoopis teises paigas, nimelt Pärnumaal). Meie sõitsime üle Valga Võrru, kus rändasime kahekesi jala umbes nädal aega (27. maist kuni 3. juunini) Võru, Kasaritsa, Ruusmäe, Misso, Haanja, Rõuge, Sänna ja Antsla ümbruskonnas ning hiljem sõitsime Tartu kaudu Tallinnasse tagasi. Sellel rännakul tegin mõningaid märkmeid, mis sai antud Rahvaloomingu Keskmajale. Siia on paigutatud vaid kaks laulu näitena.

RKM II 173, 124 (54) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd lätsi ma' tiid müüdä üte tõsõ tütriguga. Tii veeren saisiva mehe' ja aiva' juttu. Mii' es teretä nuid. Üts hõigas: "Kas tii' kelläga immist näie, et teretädä ei mõista'?"
Tuu tõnõ hõigas vasta: "Näie jah! Takan jäi tulõma. Kellä tilinät küll võit jo' kuulda'."

RKM II 173, 126 (59) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Teretämise aigu piat kinda käest võtma, muidu' ei saa' villa.

RKM II 173, 126 (60) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üle läve ei tohi' teretädä - ku teretät, läät tüllü.

RKM II 173, 126 (61) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd vana' inemise' teretäse' kül' võõrit vastatulõjit. Mõni miis võtt mütsü pääst, aga mõni ei võta', pand nisama käe kõvõrusi kõrva manu'.
Vanast pidi noorõmb õks vanõmbat teretämä.

RKM II 173, 139/53 (73) < Rõuge khk., Haki k., Tealase k. - Kalev Kalkun < kogujalt, Salme Lepp, s. 1897, Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommetest.
"Rahvapärimuste Kogujas" nr 3 leidub peatükk "Jälgigem tänapäeva rahvakommete kujunemist!"
Katsun siin anda ülevaate mõningatest pulmakommetest ja kujunemistest nii oma tähelepanekute kui ka vanemate inimeste jutustuste järgi.
Kõigepealt pulma kutsumine. Vanemad inimesed räägivad, et vanasti olevat kutsunud pulma pruut oma ja peigmees oma sugulased (ka "üle aia'" ja "piirimehe'") ise suusõnaliselt. Üks tüdruk olevat kutsunud: "Tulkõ, no tulkõ meile pulma! Ku teil pulma' omma', läämi' mii' katõgeisi!" Keskealised räägivad, et pulma käisid kutsumas peigmees ja pruut koos.
Nüüd kutsutakse pulma sugulased, sõbrad, naabrid kutsekaartidega. Enamasti on need kõik ühtemoodi ehk nagu öeldakse: "Ühe liistu järgi." Toon kutsekaardi teksti:
Lgp. see ja teine abikaasaga (mõnikord ka perekonnaga)!
Palume teie lahket (mõnes ka austavat) osavõttu meie laulatusest (registreerimisest), mis toimub sel ja tol kellaajal s.a. selles ja tolles paigas (laulatuse puhul kiriku nimetus) ja sellele järgnevast koosviibimisest selles ning tolles kohas.
Jaanikuul (pruut)
(Heinakuul) (peigmees) (nimed)
jne.
Kingitusteks olevat vanasti olnud peamiselt toidud: kints liha, süldid, pudrud, pasteedid, harvemini saiad, koogid, mis olid olnud kottides ja mis pulmakoti nimetust olid kandnud. Pulmakotid olevat viidud sahvrisse ja neid kogunenud päris palju. Kuid oli kingitud ka lusikaid (muidugi puust) ja muid tarberiistu.
Nüüd viiakse kingitustena tordid, munakoogid ja elus vajaminevaid asju: portfelle, kingi, riideid, käterätte, laudlinu (enamus plastmassist), serviise. Ühes kohas viidi kingituseks suur pesuvann. Teises paigas jälle lapsevanker elusuuruse nukuga.
Kohale jõudmisel viiakse tordid kööki, et neid saaks lauas kasutada. Muud kingitused antakse kätte pidulikult peo keskel.
Kingituse järgi ei ole kombeks määrata toojate jõukust, kuna seda ise teatakse, küll aga heldust: see tõi kallima kingituse, aga see tõi odavama, kui oleks saanud.
Pulmade ja noorpaari auks püstitatakse auväravad (au värte, auvärja') nendele kohtadele, kust on oodata noorpaari läbisõitmist. Auväravad on tavaliselt nii tehtud: üks kask on köidetud ühelpool, teine teiselpool teed maasse löödud kepi külge ja ladvad on kokku köidetud. Üles on riputatud plakat: "Elagu noorpaar!" või "Õnne algavaks ühiseks eluks!"
Kui on näha, et noorpaar sõidab, pannakse auvärava alla keset teed laud, nii et auto (tavaliselt sõidab noorpaar laulatuselt või registreerimiselt "pulmatarõ manu'" sõiduautoga, rahvas aga natuke hiljem veoautoga) mööda ei saa sõita ja ei lasta enne läbi, kui auvärava tegemise eest lauale pannakse pudel "kangemaga". Tavaliselt on selliseid auväravaid 3-4, aga mõnikord kuni kuus. Ja iga värava eest tuleb anda pudel! Sellega on seletatav, et katsutakse autoga kõrvalt mööda sõita.
"Pulmatarõ man" oodetakse pruutpaari saabumist ammu. Kuid neid ei lasta enne läbi, kui nad on "eksami" sooritanud. Ühes pulmas toimus see järgmiselt: muidugi oli ka siin auvärav (kuid ilma "pudelita"), mille ees ootas pruuti-peigmeest kirju seltskond. Kõige ees oli üks jändrik oksadest läbikasvanud puunott logiseva kirvega kõrval. Peigmees pidi paku kasvõi pooleks lööma.
Kuid veel keerulisem "eksam" seisis pruudil ees. Ta pidi kiigutama "last" puuoksa külge riputatud "hällis", keelama "koera", kes talle kuudist kallale tahtis karata, võtma üle voki, et näidata kuidas sellel kedrata.
Maas oli kõhuli "lammas", kasukas nii seljas, et karvane pool väljapoole. Jalad olid tal kinni seotud. Seljal olid käärid, millega pruut pidi "lammast" pügama.
Kuid see ei olnud veel kõik. Talle anti üks räbal, mis kunagi sukk oli olnud ning kästi üles otsida nõel ja lõng ja parandada "sukk". Pika otsimise järel leidiski ta puutüve sisse torgatud nõela, millel oli järel nöör, mis oli ennem köie kui lõnga moodi. Kirjeldatud "eksam" oli pulmas, mis toimus 1962. a. talvel.
"Eksameid ei pea pruut lõpuni tegema, vaid peab näitama, et oskab vastavat tööd teha."
Kui "eksam" lõppenud, lastakse noorpaar läbi ja talle soovitakse õnne. Üha enam leviv õnnitlemise viis on õnnesoovi avaldamine rajooni ajalehes.
Kui sööma hakatakse, loetakse rohkem moe pärast söögipalvet, mis mõnikord on selline:
Oh, armas jumal, anna sa,
et suurem pala mulle saaks
ja libedasti alla läeks.
A'amen!
Söömise vahele lauldakse laule, peetakse kõnesid. Laulud on harva vaimulikud, tavaliselt ilmalikud: "Minge üles mägedelle...", "Üks kask meil kasvas õues...", "Mul meelen kuldnõ kodukotus...", "Kui Kungla rahvas kuldsel aal...", "Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale...". Tingimata lauldakse nalja-, pulma- ja isamaalaule: "Ma lõbus õllepruulija...", "Metsa läksin ma ja metsa läksid sa...", "Marike läks seenele, Jüri jooksis järele...", "Mu isamaa on minu arm...", "Kas tunned maad..." jne, jne.
Lauldakse ka traditsioonilist "Mis tii' tiite, mis tii tiite, tõsõ laua rahvas?", kus üks laudkond küsib ja teine vastab. Üks laulab kas küsimuse või vastuse ees, teised kordavad. Kui küsimused raskeks lähevad, et "tõsõ laua rahvas" vastata ei oska, lauldakse: "Jänni jäite, jänni jäite, tõsõ laua rahvas! Köki-möki, köki-möki, tõsõ laua rahvas!"
Pulmade pikkus on väga erinev. Vanasti olevat vanemate inimeste vanavanavanemate pulmad kestnud nädala. Nüüd pikemad algavad ühe päeva õhtupoolikul ja lõpevad kolmanda päeva hommikul.
Lähedal elavad inimesed muidugi ei ole nii kaua seal - kodus on ka talitusi. Mõned lähevad tagasi pidu lõpetama peale koduskäiku. Vanasti sellist kommet ei olevat olnud, et kui ära tuldi, siis veel enam tagasi mindi.
Nüüd, kus mul see kirjutis lõpule jõudmas on, leidsin oma varasematest üleskirjutustest ka materjali pulmade kohta.
"Vanasti käidud kosjas reedel. Kosilasega olevat kaasas olnud veel "kos'aesä." Puul päävä anti õpõtaja man üles ja pühäpäävä hõigati kantslist maha'," pajatab jutustaja.
See, et pruut külas abiellumisest teatamas ja pulma kutsuma käies ka andameid kogus, olevat "otsani vana kommõ'." Talle olevat antud "sukapailu, võid, pailu, palmigit".
Vanasti peetud pulmad nii pruudi kui ka peigmehe pool, kuid siis ainult peigmehe pool. Kirikusse viidi "sajaga", sealt mindi peigmehe poole. Mõnikord oli osa läinud saajaga kirikusse ja osa vakaga peigmehe poole.
"Pulmakott" viidi ainult selle poole, kelle poolt oli pulma kutsutud.
Vanasti käinud pulmades lapulised: kontjalamehed ja kontvõõrad, kes teinud igasuguseid tempe. Ka neile antud ikka midagi. Minema ikka ei aetud.
Pruut loeti naiseks mitte laulatusest, vaid tanutamisest ehk nagu meil vanad inimesed ütlevad, "pääväse päätämisest" või "roosikrandsi maha' mängmisest." "Pääväse päätämisega" kaasnes laul. Üks pulmas lauldavatest lauludest oli selline:
"Illus hal'as,
illus hal'as om mu pruut!
Pruut kedrass säidse aastat
kuldlanga Vändral valmiss.
Ku säidse aastat müüdä sai,
sõs tulle peiu kodu.
Ja et tää pulma' üten tõi,
sõs pär'ä pärib neiu."
Kui algas söömine, siis oli korjatud kaussi mõrsjale "kulbiraha". Igaüks pandnud nii palju kui võimalik. Ja lõpuks katsnu kirjeldada pulmatoite, milleks olid sült, jahe pudõr, sõira peesütüs, silmiga pudõr, kohupiim, võid keskel, klimbi', vedelä kapsta, liha seen, vorsti', liha man. Pääle servädä tetti õlu', mitä kutsuti "toobi õlu'". Viin olle kah.
Jahe pudõr sai niimuudu, et võeti sälgroodsuluu' ja küleluu', kos laih liha külen oll ja raoti piinüs. Sõs panti kiimä ja surmit kah sekkä. Tuud süüdi külmält.
Sõirapeesütüs sai niimuudu, et võeti, tetti kohupiimäst (ega sõs munnõ kiä panõ-õs) sõir paar nädälät enne pulmi valmis ja kuivatõdi är'. Ja ku' pulmalise kuun olli, panti piim kiimä, sõira kah sisse - ja oligi sõirapeesütüs. Koori' kartoli' är', katlalõ kiimä, lasõ' jahhu kah pääle - saa silmiga pudõr. Nii tutvustab vanu pulmatoite M. Kirbits.
Pulmaleibadest räägib S. Lepp: "Pulman olli rüäleib, peenüleib, sai. Peenüleib tetti rüä püüdlist. Püüdlit hautõdi, sõs hapatõdi 3 päivä, sõs klopiti. Tuu sai põh'atu hää.
Nüü olõ-õi' ostõtul peenüleeväl säänest maikugi man."
See olekski siis kõik, mis ma pulmadest ja pulmakommetest tean.
Lisan sellele veel M. Kirbitsalt kuuldud vanasõna:
"Rikka surm ja vaesõ inemise pulma' omma' kaugõlõ kuulda'."

RKM II 173, 170/1 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nendes ütelustes, mis on seotud konkreetse isikuga, on peamisteks nimedeks Jaan või Juhan.
Näit.
Hauk nigu' Kaska-Jaani krants.
Nigu' Kabla-Jaan.
Nigu Tuha-Juhan.
Nigu Vahtra-Jaani piip.
Kaska kohta teatakse öelda nii palju, et selline isik elavat Sännas (asundus Sänna vallas).
Vahtra-Jaan olevat olnud Võrumaa kirjanik, kes elanud Räpina kandis.
Teiste üteluste jaoks on võetud minu meelest üks levinumaid nimesid (Jaan, Juhan, Leenu, Katri, Krõõt) ja on lisatud sellist olekut või teguviisi tähistav sõna.
Näit. "nigu' Kabla-Jaan". Öeldakse selle kohta, kes väga küürus või kõveras on. "Kabõl" (nöör) on samuti kõver ja keerus ja sellele on lisatud "Jaan".
Või siis "nigu' Tuha-Juhan".
Öeldakse saamatu inimese kohta. Tuhast ei ole ka midagi suuremat kasu. Ongi võetud see sõna ja lisatud nimi "Juhan".

RKM II 155, 259 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Leena Leosk (Köster), s. 1869 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmatont.
Vanasti, kui peeti pulmi, siis tehti igasugust nalja. Üheks selliseks vembumeheks oli keegi võõras mees, kellele pandi sandi räbalate taolised riidehilbud selga ning tema abimehele, surmale, valge voodilina ümber, pea asemel mõni pealuu, vikat ühes ja vigel teises käes. Nii siis need kontvõõrad käisid kord ühe, kord teise külalise juures ning kui see neile raha ega midagi meeldivat ei andnud, paniti musta nimekirja, st. erikaristus.

RKM II 148, 237 (8) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk
Üle uksepaku ei tohtinud teineteist teretada, ei ka jumalaga jätta, et siis lahavat riidu.

RKM II 148, 237 (9) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mehe naine ei tohtinud paljo jalaga põrandale astuda, see oli ju suur patt. Tal pidi pea olema kaetud kas räti või tanuga. Siis oli veel kahte sorti tanusid, ühed oled tüllist koti moodi, aga teised veiksed tuti moodi. Juus keerati lagi päha üles ja sinna kinnitadi juuste nõeelega tanu kinni.

RKM II 148, 238 (10) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hommikul hakkasid riidesse panema, siis pidid ikka parem käsi enne käisesse panema ja parem jalg enne kinni panema ja õhtul jällegi vastupidi, vasak enne. See tähendas, et Issameie palve ütles, et hommiku ära saada meid kiusatusse ja õhtul jälleki, et päästa meid kurjast.

RKM II 148, 239 (12) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui hakati kuhugi minema, kas linna või ükskõik kuhu, ja kui siis juhtus, et kõige enne kass või naisterahvas vastu tuli, siis öeldi kohe, et ei tasu enam minnagi, et nüüd niikuinii hästi ei läha, et ei saa head õnne. Aga kui meesterahvas või jällegi siga tulid esimesed, siis kohe, jah, nüüd saab hea õnn.

RKM II 148, 239/40 (13) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk.
Kui saunast tuldi, siis pidi hästi palju vett jooma. See oli selleperast, et kui ära sured ja põrgusse lähat, siis seal pidi väga kuum olema ja siis tahad juua, aga seal ei anta ju vett ka. Nii palju pidi siis vett antama, kui palju sa maa peal peale sauna oled joonud.

RKM II 135, 499/500 (2) < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi tulek.
Kui pruut tuli üle läve, siis panti kask (kasukas) maha ja pruut pidi sellest üle astuma, et ei oleks mehest ülem. Seejärel aeti lauda, kus söödi, seejärel läksid kõik sõõri (ringmängu mängima). Noorpaar istus sõõri keskele taburetile, kus ämm (meheema) pani noorikule tanu pähe. Kui hakkas mängima pill, siis kes esimesena nooriku tantsima kutsus, sellele pidi noorik andma paari villaseid sokke, kutsarile villased kindad.
Teisel päeval viis ämm nooriku sanna (sauna) ja sinna läve peale pidi panema noorik paari sukki, siis lasti kanda 10 paari vett (20 pange), tegema üks paar tsua kablu (pastlapaelu), siis meheema ja sugulased laulsid.
"Kaske kandke,
kas minni on meeleline
ja poja naine naaruline,
kas on tubli toobrile,
paras paarile?
(Kahe puuämbri kandmine.)
Kaske, kandke ümber,
ümber ritta,
poiss ei mõista valida,
seasõra suurune,
lamba saba laiune."
(Viis: Kaske-kaske.)

RKM II 135, 504 < Rõuge khk., Padusepa k. - Edgar Kuuba < Julia Aaduson, s. 1878 (1961) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulmakommed.
Toidud.
Kusagilt toodi lehma sisikond, sellest keedeti suppi, millele lisati suurmid, kartoleid ning seda supi nim. "jahelihapuder." Jahelihapuder panti suurte puutoobri ja kõik külalised kui ka noorpaar sõid puulusikatega puutoobrist "jahelihaputru".

RKM II 62, 119/20 (1) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mardilaul
Märti-santi!
Laske sisse märdisandi! märti, santi*
Sandi omma kavvest tullu, märti, santi"
Läbi suu somba-samba, märti, santi jne.
Läbi lume lomba-lamba.
Sant ei taha tsialiha,
Sant ei taha lambaliha,
Sant ei taha kanaliha.
Tule üles, pereisa.
Võta võti vaja otsast.
Astu alla aida poolõ.
Lõi liha lipsukene:
Vana kiriv - kintsuliha,
Suure pulli puusaliha.
* kordub iga rea järele
Mardi tänu:
Aitumma sandi tennäse, märti, santi.
Aitumma pereisale, märti, santi.
Aitumma pereemäle, märti, santi. jne.
Aitumma perepojale,
Aitumma peretütrele
jne.
Märdisantidel olid karupidi kasukad seljas, ise laulsid:
Me ei ole nälä' sandi', märti, santi
Me ei ole nalä' sandi'! märti, santi. jne.
Märt ei tule nälä peräst,
Märt tule' majaõnne peräst.
Märdisandid olid: märdi-isa, märdi-emä, märt - kes oli eeslaulja-, märdi naine, märdi lapsed.

RKM II 62, 120/1 (2) < Rõuge khk., Lõvaski t. - Elmar Päss < Alide Raudsepp, 56 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Kidrikoo - kadrikoo!
Laske sisse kadrisandi, kidrikoo, kadrikoo.
Sandi omma kavvest tullu jne.* " "
Kadrisantidele anti herneid, vilja, odravatska, raha ja muud. Leiva küpsetamisel esimesi kakukesi kutsuti 'naistepätsiks'.
* - Nagu mardilaulu sõnad. Karjaselaule laulik ei mäleta.

RKM II 79, 63 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < E. Ploom (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi kiitus
Meil om neiu noorõkõne,
nii kui lilli ossakõnõ.
Juuskõks kotta kobinalda,
lauda manu lõõgamalda.
Praatsõ põrsa peo pääl,
kanapoja kaendli all,
oll' õks paras paarikandja,
tugev turjapuule.
Ei ta naarul näägutelle,
ei ta sõnul saajatelle,
ei ta keksi kerikus,
Halbi küla palli pääl.
Ei ta suigu sua pääl,
lammuskele laadi pääl.
Tegi tekil tedrekirja,
padjal pandse pardikirja.
Seo või tubli miis ka olla,
kes vii neiu tanu alla.

RKM II 79, 78/80 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudi sõimamine peigmehe sugulaste poolt.
Ta um laisk ju latsõst saadik,
suuhagu hällüst saadik.
Es ta taha tarkust oppi,
tarkust oppi, virkust võtta.
Tahtsõ õks tarõn taaruta,
päävä paisten põõnuta.
Mõtli ütskõrd hindämisi,
ma kae neiu kavalust.
Kuis ta neiu tööda tege,
kabehjane kangast koda.
Üts üü, vass vuud -
kümme üüd ja küünar kangast.
Sukasilma suikun koda,
virgu es vokki keerutama,
põllepaelu palistama,
kaputa ärr kakenu.
Tegi tuld sis tuulut mulku,
aie haku - hargut jalgu.
Imäle õks irvit hambõid,
esäle õks silmi kõõrut.
Sõsarale sarvi näudas,
vellele oll' verepini.
Kas mii teda iilä es näe,
iilä es näe vai toona es tunne?
Kui ta maal magasi,
kraaviperven külliteli.
Perse oll' palljas perani,
urumulk oll' ammuli.
Sisse kävve sisaliku,
manu maru kärblase.
Ei ole minni meeleline,
Poja naane naaruline.
Viska väl'lä a'ia takka
tõiste tare tuksi kätte.
Las sääl tuksi' haardva teda,
las sõs kaarna kakva teda.

RKM II 79, 82/4 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. - Alfred Lepp < M. Ploom, 52 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peigmehe sõimamine pruudi sugulaste poolt.
/Lauldi enne tanu panekut/
Kae no, määne märsikene, kaskee, kaskee,
tsiapaha pöörakene. " "
Varast mu virga vii tuuja, " "
rutulise ruua kiitja.
Mii õks uutsõ orust ubinat,
mäe päält pääsukest.
No tull' orust unitsiga,
mäe päält vana märi karu.
Kae, no, kui ta siia kaaberdeli,
Pruudi poole laaberdeli.
Karjapoisi kaatsa /püksi/ jalan,
tsiapoisi pulsti sällän.
Hobõnõ oll iin ku hiirekene,
miis oll pääl ku piibukene.
Suust õks juusk tal sinist suitsu,
huule kolgast kunna läkä.
Täi tall haukva habenin,
hiire piiksva perse'en.
Kõrva tal pään umma kõvera,
silma ku sitta laterna.
Tal õks hääle härisese,
tal õks kurgun kärisese.
Üts olg iin ja tõne takan,
kõver nii ku Vanapakan.

RKM II 190, 471/2 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Mõõlu k. - Kaljo Tarro < Emilie Kirk, 66 a. (1964) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pulma laul.
Ema korjas mustõ villu,
vaehtas ja kauples villu.
Tahtis pojal vesti teha,
mis oli peris poja ilu.
Kui neet villat kaarsitu
ja langas ärä kedratu,
kes s'oo kanga kudaja?
Makke Mai ol' kudaja.
Kudaja sai liha süvvä',
päälegi viil õlut juvva'.
Kui see rõivas valmis saie,
Esä-emä üle kaie.
Rätsepat küll minti otsma
säitsmest vallast, kihelkunnast.
Naagli poodist tuudi paelu,
verevit ja valgit paelu.
Panti ümbre vesti kaela.
Naagli poodist tuudi paelu,
nii et hobu kaksas kaela.
Ma lää liina, säält tuu teki,
teki toon ma tedre karva,
pad'a pööra pardsi karva,
mis ei hõõru' peiu pihta.
Nüüd või minnä' mehele,
tulgu mulle kosja'poiss.

RKM II 173, 71 < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viitinas 12. I 1963.
Kirjandusmuuseumile.
Saadan Teile lauliku, mille omanikuks oli Juulie Toots ja millest ma saatsin Teile mõned laulud võistlustööna. Laulikust on küll kahjuks mõned lehed kadunud.
Saadan Teile ka osa oma kirjapanekutest. Osa kogutud materjali (vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud jt.) on mul veel puhtalt ümberkirjutamata. Need saadan hiljem.
Samuti saadan ma Teile jutustaja L. Kalkuni foto.
Tervitades K. Kalkun.

RKM II 173, 91/2 (12) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pere tellmine.
Tuhkpäävä, kapstmaarja päävä (katõkümne viies märts) ja vast kah tõnisõpäävä kaüti kõrdsi man kaupa tegemän. Kõik suladsõ, tütrigu' ja karjussõ lepüti sääl.

RKM II 173, 96/7 (17) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kägo.
Rahvas liigitäs käo' niimuudu:
hummogunõ - hoolõkägo,
süümäaigo - surmakägo,
lõunanõ - leinakägo,
õdakunõ - õnnõkägo.
Ku inemise' kuuldva käo kukkmist, ütlese mõnikõrd: "Kägo, kuku nüüd mullõ, kupallo mul viil elädä om jäänü'." Ja kägo kukk - mõnõlõ rohkõmb, mõnõlõ veidemb.

RKM II 173, 116 (39) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tulõ ruttu üteldä, nii et sõna' segi ei lää'. Riibu' raha rattarüüpmest raudroobiga.

RKM II 173, 117 (42) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-Judas ei tiiä' naiste tahku ega kana nõnarätti. Kana nõnarätt om noka vasta maad pühkmine ja naiste tahk om pliidi pääl higumine*.
*higumine - ihumine, teritamine.

RKM II 173, 117/8 (43) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tähe oppmine.
Pehmekene K (g) om hanna üles kobistanu'.
W om emmu muudu, aga liuhka, nigu' papa vest kaala all.
R om kuuga kõrval.
I om nigu' inemine, enne et kuu om pääl.
L om nigu' käsi kõvõrass käänt.
Egan vallan om uma kiil ja kombõ. Haani rahvas ütles "kodo", aga mii' "kodu". Haani rahvas ütles: "Kasa-hii' siäl!" A mii' ütlemi: "Kas näet - sääl!"
Nii om tähe oppamine kah egan vallan esi' muudu.

RKM II 173, 120 (46) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sügüse, ku lambit tapõti, panti jala' vällä ritta. Luiõlõ panti nime' järjest. Peeti meelen, määne nimi olle ja määntse kondi pini inne är vei, läts tuu kondi nimega inemine kotust minemä. Kas sõs võeti tütärlats naesess vai...

RKM II 227, 45/6 (2) < Rõuge khk., Asu k., Järve t. < Läti, Korneti v., Kodaja t. - Lilia Briedis < Helene Poolamäe, 74 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandilaul.
Märdi omma kavvest tulnu, märti
üle suu supa-sapa, "
üle vii vipa-vapa. "
Märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tsuug jäi suu pääle, "
viis jäi vii pääle. "
Pilliruug, see pistis silma, "
kastehain, see lõigas kaala. "
Laske märdi lämmelle, "
märdi küüdse külmetase, "
märdi varba valutase. "
Tõsta linki, Liisakene, "
ava uist, Annekene. "
Võta võti vaja otsast, "
tii, tii aida poole. "
Tuu iks puhast pulliliha! "
Ei ma taha pulliliha, "
ma taha puhast haniliha, "
ei ma taha kitseliha, "
sikk ol'li kitse prtuputanu. "
Kadrilaul ol'l sama, muidu katri vahele õnnõ.

RKM II 346, 603 (15) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu vanaesä, esäesä, oll väega äge. Ku ta olli lännü söögiga mõtsa, töölistele viima, ja ku kai, et veidü töötatu, sis tõi tagasi. Mu esä tsõdse tull perrä, võtt länikud paariga sälga, vei ikka mõtsa.

RKM II 346, 603/4 (16) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kogrel olli pulma, mi lätsi õdagult kaema. Üts pidi ütte teki harru, tõne tõist, olli nagu kaatsli. Üts pidi jutust sääl takal. See perämine sõna jäi mulle miilde: "See jutus om nii pikk kui Kogre meeste künni taoste rahu." Kes tantsumehe olliva, lätsiva kaema. Noid kutsati laplase. Õdagult juba oodati. Laplastega olli nal'la laialt. Mu vanaimä olli mõnistuken, ta kõnel, et sääl käisivä sandi pulman. Vankritäüs tulli, hobestel olli kõik tralli kaalan. Nagu mustlaise, kaeti kässi ja kõik. Mõnel olli suur korv sälän, mõnel mõsipink tõlvaga. Anti süvva ja viina.

RKM II 346, 605/6 (20) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast olli rahakorjamine pulman. Ma ole latsen nännü, ku pilluti. Kes visas kümnekopikalise, sis kõnõlti: "Tuu visas valke!" - "Tuu visas verreva!" - see olli viiekopikaline. Laulja olli esi, nuu nagu sajativa, ku kirstu nõsteti vällä:
"Üts om iks kivi, tõne kinnas,
kolmas kaput, neljäs kand..."
Et niimoodi om veimevakk täüs pantu. Pal'lu oll ka tuul pruudil anda. Edimetsele tantsutajale olli kinda, tanutajale olli kinda. Mulle pand küll uma ime tanu pähe. Andekotin olli mihe esäle tekk, sängürõiva, käterätt, suka ja kinda. Vennul olli hame ja suka, õesil olli käterätt ja pikä suka. Imäle oll kleidirõivas, siidrätt, pikä suka, kinda. Imä ütel mulle, et noid es tohi andejakku panda: kinda pidi kao salve pääle pandma, suka pidi sanna laba pääle ehk keresele pandma. Ma tuust es tiiä, tuu oll nagu vana kombe. Mul olli uma imä vüü sisse köüdet kokku kõik ande, tuuga vei küünü manu, sääl ol'l tuu jagamine.

RKM II 346, 607 (24) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui sündü poiss, panti imä hammõ sisse ja kui tütrik, sis panti esä hammõ sisse, sis saava ausa.

RKM II 346, 607 (25) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hoopis vanasti minti tuhku, tuhunaase tulliva. Vanast tetti klimbisuppi, toodi. Mu lellenaane tulli mulle, olli kana tapnu, kooresousti tennu mu edimätse poja aigu. Nüüd tuvvas tordi. Vanasti tulliva länikidega.

RKM II 346, 607 (26) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Puhtis ikki veristadi, ilma veristamada es peeta puhtid.

RKM II 346, 608 (28) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
[Kui jutustaja meheõde tapeti ja surnu hilisõhtul neile toodi, ehmatanud jutustaja väga. Meest polnud kodus, lapsed olid väikesed. Jutustajal jäid jalad nõrgaks, ta ei suutnud käia. Meheema õpetas, et sidugu tapetu aluskleit ümber jalge. See aidanudki, jalad hakkasid jälle kandma.]

RKM II 346, 616/7 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma märdisandin ja kadrisandin käve, sis peräst peeti pidu tolle rahaga, mis anti. Sis valge kleit panti sälga vai määne olli, aga paprest lehvikesi üleni täüs, nii et kõsisi. Meil olli üts meesterahvas, tuu olli imä, kelle kotti kor'ati, mis anti, hernit ja liha. Sis kui tarõ uss lasti vallalõ, lätsime tarrõ sisse, sis tuu tänit: "Hübige, latsõkõsõ, hübige, latsõkõsõ." Katrisandi olli niisama. Katri käve är, sis tetti pidu, tuudi viina ja piskviiti ja komvekki, sis peeti üts suur pidu.

RKM II 346, 617 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tere õhtust, perepapa, märti,
lasko sissõ sandikõisi, märti,
mi ei olõ nällasandi, "
mi olõ sandi kaugelt tullu. "
Võta no lampi lavva päält, "
kor'a no kokku kopikit...

RKM II 346, 621 (4) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
/S. Lillemetsa mees A. Lillemets on pillimees. Praegu on olemas veel kannel, varem on ta olnud ka viiuldaja. Kui ta viiulit mänginud, saatnud naine teda kandlel akorde lüües. A. Lillemets ise on mänginud korraga kannelt ja "huulõ pilli," mis traatraamiga suu kohale kinnitatud. Nende pojad mängivad samuti kannelt - olevat selle selgeks saanud juba enne kooliminekut./

RKM II 346, 622 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kask om täüs urbi, siis om leväsuvi, aga kui lepp, siis pidi kaarasuvi saama.

RKM II 346, 622 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuusel om neid käbisid pal'lu, siis om kardulisaak hää.

RKM II 346, 623 (6) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui hästi härmätänü omma talvel puu, kas vana-aasta õhtu vai... siis saa vil'lasuvi.

RKM II 346, 623 (7) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eläjit ei sünni puhtin kõnõlda. Tuud näi ma esi ka är. Meil lätsi voonakõsõ küleli. Arvata om nii, et vanemba kõnõli puhtin. Ma olli kar'alats, näi tuud. Es voonakõsõ lähe inäp edesi. Sarvõ Liis olli Lätimaal. Imä iks käve temä man. Kotust võtt üten, ei mäleta, mida ta võtt, mõnikord võtiva viina vai väke. Mia ta sinna pääle kõnõli, aga är parasi. Sarvõ Liis ennust kaartega ka. [L. H.]

RKM II 346, 624 (9) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui surnu juures olekun vai puhtin vai matuse pääl kiäki ütles midägi, et saa nagu iledu vai häbü, nagu hiitüt vai pelgät, sis tule määnegi viga, lüü kohegi.

RKM II 346, 627/8 (12) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kägu tulep kodo ja kuugup, kui kuugup suu õkva õue poole, siis tulep surnu, aga kui kuugup suu mõtsa poole, siis tulep kahju: kas loom saap otsa või tulekahju või varastadas või murrat jalaluu. Ma talitasin sigalan, kägu tulli ja kuukus, enne olli õue, pärastpoole mõtsa poole. Ma mõtlesin, et mida... Ei olnudki palju aiga, hobene läts lõhkuma. Ma kukkusin maha, jalg jäi vankri vahele, väänas jalga ja luu lõhki. - Enne kui väimiis poi hinda, kuukus 3 korda. Ma ütli talle: "Mis sa kuugut, ma kuule küll!" Ma mõtli, et ta minnu kuugup, aga väimiis poi hinda varsti är.

RKM II 346, 628 (13) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaarna ka tähendab. Kui üle lendab ja räägib, siis tähendas ka, et sääl pool midagi juhtus. Kevadel lendas üle. Ma kõneli tütrele, et mis sääl Kogrel juhtus. Leo olli haigõ ja varsti poi ka är.

RKM II 346, 629/48 < Rõuge khk. - Kristi Salve < koguja Kristi Salve (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Päevikumärkmeid Rõugest.
Olin otsustanud osagi rahvaluuleosakonna sellesuvisest ekspeditsioonist kaasa teha. Rõugesse sõitmine aga viibis ja viibis ning alles 20. juuni hommikul sõitsin Tartust välja. Võrus tuli veel oodata ja nii jõudsin sihtkohta alles lõunaks. Kõik olid muidugi külades. Sain siiski kooliteenija abiga oma asjad paigale panna. Edasi olin nõutu - polnud kelleltki küsida, kus on käidud, kus käimata. Aega viita ka ei tahtnud. Nii valisin huupi ühe teeharu ja hakkasin astuma. Umbes paari kilomeetri kaugusel arvasin, et lähen ühte perre sisse. Eks siis selgu, kas siin on juba keegi käinud. Mu esimeseks vestluskaaslaseks sai eakas Juuli Kõiv. Ta on sündinud ja kasvanud siinsamas, kuid noores eas kodust lahkunud ja aastakümneid linnades teeninud. Sellepärast ehk pole ka ta teadmised eriti suured, kuigi on olnud niisuguste laialt ringi käinute hulgas ka väga häid jutustajaid. J. Kõiv on elanud aastaid muuseas Peterburis-Petrogradis ja viimastel aastatel on tema juures suvitanud üks vene vanapaar Leningradist. Vähemalt sain julgust teistessegi taludesse pöörduda, sest siin mul eelkäijaid ei olnud. Sain teada ka küla nime - Väike-Ruuga. Järgmisena võtsin juttu aiamaal töötava Linda Kõivuga, kes juhatas mu oma naabrite juurde, kus pidi elama hästi vana inimene. Ise tuli ta kaasa. Paar punkti kalendrist, kirja pandud L. Kõivult endalt, jäi kogu mu saagiks, sest vanainimese tütrelt saime teada, et seal oli äsja käidud. Sammusin edasi Lätimaa suunas ja keerasin L. Kõivu poolt juhatatud tallu, kus pidi samuti eakas inimene, perenaise ema, elama. Seal saingi heale jutuotsale. Ida Mängli, 80-aastane, jäi küll esialgu rohkem pealtkuulajaks, jutt käis rohkem tütre Loreida Kõivuga ja selle mehega, kes olid mõlemad huvilised ja külalislahked. Tütre jutu ja meeldetuletuste peale sattus lõpuks ka ema soonele. Sain kirja panna isegi regivärsijupi, huvitavaid soovi- ja õnnistussõnu, head materjali rahvakalendrist ja lugusid rahvaarstidest. Peres on nähtavasti kombeks vanarahva tarkusesse tähelepanelikult suhtuda - ega muidu L. Kõiv, kes ju ise päris uue aja inimene, nii palju ei teaks emale kaasa rääkida. Meenutati, et aastakümnete eest oli üks koguja palju päevi töötanud nende peres vanasõtse Ann Saarniiduga.
21. juuni. Eile õhtul sai teistega rääkides selgeks, kus juba käidud ja kuhu vaja minna. Jäin siis oma endise suuna peale, aga nüüd võisin kasutada bussi ja sellepärast lasksin end kohe Krabi poe juurde viia. Sealt keerasin vasakule, kus paistis hõre talude kogu. Esimene jäi varsti tee äärde ja ma nägin maja ees istuvat vanameest. Astusin juurde, et vähemalt teejuhatust saada, kuid õige varsti sai selgeks, et Bruno Kähriga endaga tasub pikemalt rääkida. Ta oli siin sündinud ja kasvanud, vanemad olid mõisatöölised. B. Kähr jutustas, kuidas ta oli lapsepõlves käinud pajusid koorimas, et saada viisumaterjali. Mõisade jagamisel sai ta praeguse koha. B. Kähri naine on mõne aasta eest surnud, ta elab üksinda. Maja on hästi laokil. B. Kähr osutus heaks uskumuste ja kommete teadjaks, kusjuures ta hindas neid kui kogemuslikke tarkusi. Huvitavaid lugusid rääkis ta ettekuulutajast Sarve Liisust. Pikkamisi jõudis aeg lõunasse ja B. Kähr muutus rahutuks, kuni ütles lausa välja, et peab minema lehma koju tooma. Poleks uskunud, et üksik vanamees lehma peab! Polnud parata, lehma vastu ei saa ning ma pidin lahkuma, olles veel enne Krabi asunduse vanemate inimeste kohta andmeid hankinud.
Minna Tara kitkus aedviljast rohtu, kui sinna jõudsin. Ta oli põlvili peenarde vahel ja ei saanud esialgu kuidagi käima. Jalad on tal üldse kehvad ja nüüd olid need veel kangestunud. Igal juhul jättis ta üsna hea meelega töö ja tuli minuga tuppa juttu ajama. Sain jälle kalendrikombeid ja häid andmeid tavanditoitude kohta. M. Tara oli lapsena pulmalaulegi kuulnud, kuid need on mälust läinud. Väga hästi ja emotsionaalselt jutustas ta rahvaarstidest, nagu Lõuna-Eestis üldtuntud Suri, Sarvõ Liis, kellest rääkis ka B. Kähr jt. Õieti tuleks vist kasutada ürgset terminit "nõid", sest küllap see on õigustatud, kui vastavad isikud esinevad ühtlasi ka ennustajaina ja selgeltnägijaina ja kui ravimiselgi pole peaasjaks ravimtaimed ., vaid tuginetakse ilmselgelt maagiale. Kahju, et mul polnud magnetofoni, mitmed lood oleksid kindlasti lindistamist väärinud. Kahtlen, kas siin aitaks lähemal ajal tagasi tulemine - sageli kaob siis esialgne jutustamisvärskus. Praegu pole mul enda käsutuses magnetofoni, kuid seegi ei lahendaks kõiki probleeme. Ma pole suutnud välja töötada mind ennast rahuldavat magnetofoni kasutamisviisi. Võib-olla oleks lahendus selline, et vestelda avatud mikrofoni ees, lindistada seega valikuta, kuid hiljem korraldamisel jätta fonoteeki ainult jutud ja laulud, lühivormid, uk, mitmesugused andmed jne. aga litereerida. Nii oleksid lindistatud jutud esmavärsked ja samal ajal oleksid fonoteegis ka ainult täielikud jutud, mitte aga sel moel halvasti kasutatavad uk ja muu, hoopis rääkimata mitte kuhugi välja viivaist küsimusist, puiklemisist ja keelitusist ja igasugusest muust ballastist, mis jooksvalt lindistamise puhul sageli ajaliselt ületab mõtteka osa.
M. Tara juures jätkus juttu mitmeks tunniks ja minnes sain kaasa uue juhatuse: poe poole tagasi minna ja teisele poole keerata. Seal pidid elama kaks vanainimest. Nii tegingi, kuid selgus, et jutukaaslaseks sobis ikka ainult üks, 83-aastane Miili Urb. Tema mees oli kahjuks, võib-olla vanadusest tingitud, nii segatud meeltega, et sihipärane vestlus osutus võimatuks. Ka M. Urb ise oli võrdlemisi sõnakehv, iga punkt tuli vastuseks minu küsimustele, kordagi ei hakanud ta iseseisvalt edasi meenutama, nagu juhtub heade jutustajatega, keda sageli polegi vaja küsitleda sõna otseses mõttes, vaid ainult suunata. Ometi polnud see käik asjata. M. Urb juhatas mind omakorda kellegi Sika Olga juurde, kes pidi elama poe lähedal. Võõras kohas on aga raske orienteeruda ja nii sattusin eksikombel hoopis teise majja, kus elasid Julius ja Lilli Hobune. Ei tea, kas seda kahetsedagi, Sika Olga teadmised jäidki minust proovimata, kuid Hobused osutusid väga heatahtlikeks ja abivalmis objektideks. Puhtas ja mugavas toas, kus me vestlesime, rippus seintel raamitud piiblitsitaate. Sellest ja paarist öeldud lausest sugenes mõte, et tegemist on lahkusulistega, kuid see võis olla ka ekslik. Mu eelmised külastatavad olid endid nimetanud ka "kirikuinimesteks", kuid need olid ikkagi luterlased, kellelt võis oodatagi arusaavamat suhtumist minu töösse. Igal juhul, hoolimata oma mulle selgumata usutunnistusest, olid nad meelsasti valmis meenutama rahvakalendrit, perekonnaelu kombeid ja muud, tehes seda isegi mõninga hasardiga. Lõpuks läks peremees tagumisse tuppa, et kutsuda juttu ajama ka oma tädi. Ja ennäe, selgus veel üks kord, et Eestimaa on väike. See tädi polnud keegi muu kui Alma Mölder, keda Karula khk. Apja külas oli enne sõda külastanud tollal noor folklorist H. Tampere ja kelle laule mina 1973. a. suvel sealsamas lindistasin. Juba siis oli ta elamine üsna viletsaks jäänud ja nüüd siis oli J. Hobune ta enda juurde toonud. A. Mölder oli eelmisest kohtumisest saadik märksa vananenud. Kuulmine oli juba siis kehvapoolne, kuid nüüd oli see päris vilets, ka mõttejärg kippus kaduma. Jaanilaulu panin talt siiski kirja - sama laulu lindistatud variant sisaldab ainult uuema, lõppriimilise osa.
Vahepeal jõudis kätte kokkusaamisaeg ja et inimesi oli laiali mitmel pool ja mina pidin olema esimene, keda "üles korjatakse", ei võinud ma enda järele oodata lasta. Kõht näpistas ka juba koledal kombel. Võisin päris rahuliku meelega õhtule minna, sest mu kaustik oli päris jõudsalt täitunud.
22. juuni. Tavaliselt olen püüdnud pigem mõne kitsa piirkonna tihedalt läbi kui laial alal siit-sealt haarata. Seekord jäi aga mul aega nii vähe ja et teisedki polnud veel kaugeltki igale poole jõudnud, siis ei läinudki ma Krabile tagasi, kuigi seal oleks küllaltki teha olnud, vaid lasksin end maha panna poolel teel, kui tee ääres hakkas talusid paistma (endisele suunale jäin siiski truuks). Läksin kohe esimesse teeäärsesse tallu sisse, et selgeks teha, kus olen ja kuhu tasuks minna. Selgus, et küla nimi oli Listagu ja kohe ka, et edasi minna pole vaja. Perenaine Salme Lillemets näis isegi minu tulekust rõõmu tundvat. Küllap on tal harva võimalust kellegagi juttu ajada, sest kodust ta ise välja ei pääse, toaski liigub väga vaevaliselt tugede najal. Lapsed on muidugi linnas nagu tänapäeval enamasti ja - juba teine juhtum - peremees on mõistuselt väikelapse tasemele tagasi langenud. See on läbipõetud veresoone lõhkemisele järgnenud halvatuse tulemus. Õnneks on ta täiesti liikumisvõimeline ja nii saavad nad kahekesi üsna hästi hakkama.
Küsisin alguseks santidest ja kohe oli põhjust rõõmustada: Salmi Lillemets alustas sellest, et kõige enne käinuvat "andresandi", kuigi mina olin küsinud mardi- ja kadrisantidest. Juba selline omapoolne täpsustamispüüd reetis esimesest lausest head pärimustetundjat, neist huvituvat inimest. See oli juba isegi tore, aga peale selle kuulsin tõesti esimest korda andresepäevasest sanditamisest. Teadsin küll selle kombe olemasolust Lätis. Selguski, et Rõuge andresandid olid lätilaenulised. Hea algus ei petnud. Huvitavat materjali sain jälle kalendrist ja inimese elu tähtpäevadega seotud kommetest. Siis tuli juttu huntidest ja jälle pidin üllatuma: üks nagu tegelikul elujuhtumil põhinev hundilugu sisaldas laululisi vaheosi ja hakkas sugu teist külge pidi setu loomamuinasjutte meenutama. S. Lillemets teadis peaaegu alati lisada, kellelt ta ühte või teist kuulnud oli. Kombestiku osas oli palju just sellist, mis oli tema ajaks juba kadunud, need olid niiöelda mälestuse mälestused. Oma kogemuste osa polnud siiski väike. Neid oli koguni üllatavalt palju, eriti seoses haiguste ja arstimisega. Jälle kuulsin Surist (S. Lillemets kasutas küll Sori-vormi), kuid mitmetest teistestki nõidadest (nimetagem neid siiski nii!). Kõige huvitavamad lood olid jutustaja vanasõtsest, kes olnud eriti "husside" spetsialist.
Ühes jutus kasutas S. Lillemets temast rääkides terminit "sõnaline", mida vähemalt mina pole varem selles seoses kohanud. Niisuguse ebatavalise inimese lähedus võis küll kujundada noore sugulase maailmavaadetki. Võib arvata, et suurelt osalt on tema mõjuga seletatav S. Lillemetsa kallak kõige suunas, mida tavatsetakse "üleloomulikuks" pidada. (Seda arvamust aitab ehk kinnitada tõsiasi, et S. L. jäi varakult orvuks, hiljem oli peres võõrasema, mistõttu lähedus lapse ja samas elava vana sugulase vahel oli eriti soodustatud.) S. L. enese jaoks sellist piiritõmbamist muidugi ei ole. Huvitav oli tema suhtumine unenägudesse. Need polnud ainult ended, kuigi tal enese kinnitust mööda on ka endelisi unenägusid olnud, need olid lihtsalt osa elust, sama reaalsed kui päevased juhtumised.
Katsusin alul kõike kirja panna, kuid varsti panin pikemate lugude puhul ainult mõne märksõna paberile. Oli selge, et siia tuleb küll tagasi tulla. Leppisimegi kokku järgmiseks päevaks ja jätsime hüvasti.
S. Lillemets soovitas mul minna mõni kilomeeter külavaheteed mööda edasi Kellamäe külla, kus pidi mitmeid vanainimesi elama. Võtsingi seda nõu kuulda. Poolel teel leidsin endale kaaslase. See oli naine, kes nähes mind tagant tulemas, peatas oma jalgratta ja ootas mind järele puhtast uudishimust. Ta läks just Kellamäele, kus oli ta kodu. Külavahele jõudsime ühtaegu vihmahooga. Naine näitas mulle, kus elab mulle juhatatud Minna Reiljan, ja keeras oma õue. Minna Reiljaniga kohtusin õues ja kuna hakkas ägedalt sadama, oli mu tuppakutsumine peaaegu paratamatu. Olingi siis vihmaaja tema juures ära, vestluskaaslaseks vahepeal veel M. R. lähedal elav tütar. Teine tütar, kes emaga koos elab, ja selle mees tegid kõrvaltoas lõunauinakut. M. R. on mu senistest jutukaaslastest vanim, see paistab ka keelest. Samal ajal pidin kokku puutuma ka sagedasti kõrgeealiste jutustajate puhul ettetulevate takistustega: mingisse minevikuperioodi sisse elanult ei saanud M. R. sellest enam lahti, ta mõte jäi selle ümber keerlema, mis segas vestluse edasiandmist. Raskem oli siis muidugi, kui eelmiste jutustajatega, kuid kulutatud vaev tasus end ära. Mitme jutu seast oli parim lugu linakülvamisest, selle nurjaajamisest kadeda naabrimehe nõiduse läbi. Nõidussõnu olen siin Rõuges paari päevaga õige mitmeid saanud. Ka laulu poolest oli saaki - panin kirja ahellaulu "Tsirr lirr lõokõnõ" ja vaimuliku värsi, mida osaliselt teadis ka S. Lillemets. Ikka ja jälle hakkas M. Reiljan muu jutu vahele kõnelema viimaste ööde öökülmadest. Ka mina nägin täna külmavõetud kartulilappi ja sünge oli see pilt küll.
Mu teekaaslane oli mul soovitanud minna Marie Kõivumäe juurde, sedasama kuulsin ka M. Reiljani tütrelt. Läksingi, sest näis, et kaugemale ma täna nagunii ei jõua. Head usku mul küll polnud, sest soovitajad olid mõlemad rääkinud, et M. Kõivumäe vennad on olnud kooli- ja kirikuõpetajad. Pelgasin siis pisut, et võin kuulda saada kiitlemist suurte sugulastega, ehk ka lugusid kohalikust hariduselust ja ärkamisaegseid koorilaule. Rõõmustaval moel oli kõik teisiti. M. Kõivumägi osutus hästi meeldivaks tagasihoidlikuks inimeseks, ta ei püüdnud end targaks teha ega oma koolitatud vendadega hoobelda. Ta rääkis tähtpäevakommetest ja noorte lõbustustest oma mälestuste järgi, kuid oli meelde jätnud ka oma vanaemade lugusid, millede hulgas oli klassikalisi jutte kurjade mõisnike karistamisest hauataguses elus. M. Kõivumäe lapselaps kuulas neid jutte nähtava põnevusega. Jäi tunne, et mõnegi niisuguse võinuksin veel oma korjandusele lisada, kuid juba hakkas kätte jõudma kohtumisaeg. See on see mugavustega reisimise igavene kaashäda! Pidin lahkuma ilma suuremate tagasitulekulootusteta.
23. juunil, jaanilaupäeval, lasksin ennast jälle Listagu küla vahel maha panna. Olin nüüd varustatud magnetofoniga. See oli küll ainult "Daina", kuid lohutasin ennast sellega, et lindistamisele tulevad põhiliselt jutud. Võtsime seekord aset toas, kuna eelmine kord vestlesime köögis. Toad on värskelt remonditud, köögis on see töö alles pooleli. Kuulsin, et see on ettevalmistus pojapoja pulmadeks, mis tehakse vanavanemate juures maal. Toas on mõndagi näha, nii hakkas silma kannel kummutil ja laual olev lauluklade. Sain teada, et peremees olnud omal ajal kange kanneldaja. Hiljem proovis ta perenaise ergutuse peale mõnda lugu mängida, ma isegi lindistasin need, kuid mänguvaheaeg on olnud suur, pilli pole hooldatud ja nii see eriti ei õnnestunud. Lauluklade oli uuemaaegne, huvi äratas ainult selle lõppu S. Lillemetsa enda käega kirjutatud "Meie Isanda Jeesuse raamat." Kui magnetofon oli töökorda seatud, hakkasin küsima eile lühidalt üles märgitud jutte. Mõnelgi puhul kippusid need jääle lühenema, jäi ära situatsiooni selgitavaid sissejuhatusi jne., kuid üldiselt polnud vigagi. Sageli, ehk isegi enamasti tulevad teistkordselt jutustatud lood veel palju kehvemini välja. Muidugi ei jäänud tulemata teistkordsest külastusest enamasti saadav tulu: paar uut lugu olid vahepeal meelde tulnud. Peale juttude lindistasin ka mõned laulud, nagu kohaliku pilkelaulu "Hipp ja Heno", mis üsnagi vaba sõnastusega. Sel põhjusel jäid S. Lillemetsal mitmed meenunud laulud esitamata. Lindile laulis ta veel mitmed sentimentaalsed laulud ja luges ahellaulu "Tsiir-liir lõoke." See oli hästi ilus, pikk ja täielik variant, S. Lillemetsa jaoks igavesti seotud kurva mälestusega mõneaastaselt surnud lapsest, kes olevat seda veel surivoodil lugenud.
Aeg hakkas lõuna poole jõudma, perenaisel oli vaja köögis toimetama hakata. Ma ei teadnud, mis oleks targem: kas jätta magnetofon siia teeäärsesse tallu ja minna ise kerge käega edasi või seda kaasas kanda. Esimese võimaluse poolt rääkis see, et ma ei teadnud ette, kas mul magnetofoni üldse enam vaja läheb, ilma kandamita aga oleksin jõudnud rohkem käia ja ehk siis ka rohkem üleskirjutatavat leida. Teisalt oleksin siis olnud seotud sama tagasiteega, kuna muidu oleks tähtis olnud ainult suurele teele välja jõuda. Sellepärast otsustasin lõpuks teise võimaluse kasuks. Läksin uuesti Kellamäe külla, kus mul eelmine kord jäid külastamata Aabel ja Liine Hütt. Suuremat saaki ma sealt siiski ei saanud. Ilmselt polnud tegemistki eriti taedjate inimestega, kuid pikapeale hakkas jutt siiski laabuma. Kuulsin jälle sellest, kuidas loomad äparduvad, kui neist matustel kõnelda. Üht-teist sain kirja panna ka Sori kohta. Nii muutus asjade seis juba lootusrikkamaks, kuid siis tuli uus külaline, keegi naabrimees, kes hakkas peremeest endaga kaasa Pärlijõe poodi kutsuma. See pani mu pererahva aru pidama, selle plaani poolt ja vastu sõna võtma. Kui mehed oleksid rutem ära läinud, oleksin ehk veel perenaisega omavahel juttu ajama jäänud, kuid hoovõtmiseks läks nii palju aega, et pidasin paremaks ära minna. Mul soovitati külastada Liide Lillemetsa ja juhatati ka tee kätte. Ometi juhtus nii õnnetult, et kui metsavaheline tee kaheks hargnes, ei osanud ma õigesti valida. Muidugi polnud mind selles suhtes hoiatatud, oli kästud muudkui otse minna. Nii see on, harjunud inimesele on õige tee muidugi otsetee, teist haru ei pane ta tähele. Minuga oli teisiti. Püüdsin küll silma järgi hinnata, kumb üsna väikse nurga all hargnevatest teedest võiks olla peatee, kuid nad näisid olevat üsna võrdselt käidud-sõidetud. Läksin siis hea õnne peale mööda ühte, mis osutus eksiteeks. Mõne aja pärast hakkasin seda isegi aimama, kui mets ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Läksin siiski edasi, lootes ise, et kohe-kohe hakkab paistma mõni lagendik, põllud ja nende taga talud. Lõpuks ma enam ei lootnudki õigesse kohta jõuda, kuid kuhugi pidin ometi välja tulema. Läks üsna palju aega, kui jõudsin väikese heinamaa äärde, mille taga metsa veeres paistis kuusehekiga ümbritsetud talu. Läksin sinnapoole ja kohtusin maja lähedal niitva vanema naisega. Püüdsin algul temaga mind huvitavaist asjadest juttu teha, kuid ta oli oma niidutööst liiga hõivatud ja väitis üksisõnu end mitte midagi teadvat. Polnud parata, lasksin ennast siis uuesti L. Lillemetsa poole juhatada. Olin üsna kaugel õigest kohast, kuid sain õpetust, kuidas praegusest paigast otse minna. See oli hoopis vaevumärgatav metsarada ja mul oli tegemist, et lõpuks õigesse kohta jõuda, pidin veel ühe üksikus metsatalus elava pensionil metsniku käest juhatust paluma. Lõpuks jõudsin pärale. L. Lillemets pesi pesu kuuri all, samas olid ta tütar ja tütretütar. Mul vedas siiski niipalju, et L. L. jättis töö lõpetamise nende hooleks ja tuli minuga tuppa. Maja on õige vana ja madal, perenaise ütlemist mööda olevat mingi muuseum selle vastu huvi tundnud. Selgus, et L. L. oli mu hea jutustaja S. Lillemetsa õde, nende mehed olid vennad. (L. L. mees ei ela enam.) S. L. oli küll kõnelnud, et tal on lähikonnas õde, kuid arvanud, et tema sellistest asjadest ei tea. Tal võis omajagu õigust olla, kuid võib-olla oli põhjus ka minus, et L. Lillemetsaga nii head kontakti ei tekkinud. Siiski kuulsin sellestsamast vanasõtsest, kes teadis ussisõnu, lugusid täitunud ennetest ja muud. Ühe jutu tänapäevasest kodukäijast võtsin lindile. Näis, et magnetofon mingil moel innustas jutustajat, ta püüdis agaralt meenutada veel midagi. Eriti hõlpsalt see ei läinud ja mul tuli pealegi jälle kiire kätte. Ruttasin suure tee poole, kust mind pidi otsitama. Ilm oli külm, puhus vinge tuul, sadas. See ei sobinud küll kuidagi jaaniõhtuks, tegi meele nukraks. Samuti mõjus teadmine, et juba homme on ärasõit. Ainuüksi Krabi tee ääres jäi mitu küla käimata, tööd oleks küll. Vahepeal mõtlesin teistest maha jääda, kuid nüüd kardan, et jääksin siia ainult vihmavangi. Jääb veel see tavaline lootus ja lohutus: siia tulen teinekord tagasi.

RKM II 346, 558 (2) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Suur tänu saunakütjale, viituujalõ, vihahaudjalõ!" Nii mõni ütles, kui vihtles.

RKM II 346, 558 (3) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pesu pesti, sis ütliva: "Valgõs! Oh, teil on pesupäiv, valgõs!" Jõudu anti.

RKM II 346, 559 (8) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäiv, siis käve märdisandi, olli ende ehitanu papõrdõga, mõnel olli ossa pääl, olli tennü ende kadajas, mõni olli kuus. Mõni tek'k toonikures, vereva jala ja... Anti raha, tangu, hernit. Küsü-es midägi nad, aga anti. Märdisandis võise minna nuur ja vana. Vanepa inemise olli ikka märdisandi esä ja ima. Na peie sis pärast üte pidu hindäle. Ostse kohvi, saia, meesterahvas pudeli.

RKM II 346, 565 (15) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pesupesijale öeldi: "Valgõs!"

RKM II 346, 565 (18) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kägu tule vitsa, saa vilja, ku lehte, saa leina.

RKM II 346, 565 (19) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hummogul hoolekägu, süümaig [u. kell 10] surmakägu, lõunal leinakägu, õdagul õnnekägu.

RKM II 346, 565 (20) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku üükull tule huunete lähüsele, rüük siin, sis om pahandus kohe käen. Tuu om küll nii.

RKM II 346, 565 (21) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku harak tule, kadsatas, sis saa uudist määnestki.

RKM II 346, 567/8 (28) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiväl tuudi vanasti jaanililli, pisteti saina vahele. Kel läts õitsema, tuu jäi elämä. Aga vahel mõnel es lähe ka, sis tuu pidi är kuulma. Jaanipäivä tetti lehmile pärjä pähä.

RKM II 346, 568 (30) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku linavästrikku näet posti otsan, sis saa hää lina, aga ku maan edimest kõrda näet, sis ei saa midägi.

RKM II 346, 568 (33) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
[Pulmalaule ei tea, kuid I. Mängli on kuulnud. Iseloomustab nende viisi:] "Sääne õatamise muudu."

RKM II 346, 573 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minevaasta ma olli aian ja tulli käo pargiviiri. Kuukse posti otsan, puu otsan ja kuuseheki otsan. Ja tulli üts läti naine ja ütel, et kae, mis tule - tule suur verevalamine. Ja om ka sõja mitmel puul ja...

RKM II 346, 574 (24) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mi ehiti vennale maja. Ema tegi söögi, kutse süümä. Lätsime süümä. Laud olli akna all. Vällän oll sirelipuhm akna all. Kägo linnäs sinna, kuukse kolm kõrda. Kolme kuu peräst mi sõsar surri.

RKM II 346, 574 (25) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siin ütel talol olli kask õue pääl. Linnäs [kägu] pühäpäivä hummogul kaske, kuukse. Pernaane surri, siis surri peremiis, poig sai Vinnemaal surma.

RKM II 346, 574 (26) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanarahvas ütliva, aga toda ma es ole tähele pannu, et hummogult ei ole õnnekägu, aga õhtalt om õnnekägu. Süümaigu om surmakägu.

RKM II 346, 576 (30) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kägo tule vitsa, om vilets suvi, aga kui lehte, om hää suvi.

RKM II 346, 576 (31) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui orrav lätt katuse pääle, siis palas sjoo hoone är. Mul lät küüni pääle inne sõta ja palli är ka.

RKM II 346, 576 (32) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Aga kui rebäne tule, saisa õue pääl, siis tiiät, et loomade kat'sk saa.

RKM II 346, 576/7 (34) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui susi tulõ muru pääle ja hauk, siis üteldi ärä, et siin tulõ suurõ pidu ja puhtõ. Meil om siin piiri pääl puulteist kilomeetrit maja tühi. Susi tulli, hauk - ja omgi talu är häönü.

RKM II 346, 577 (35) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mi sõitsimi siist kolmõkõsi, lätsime Roosale matuse jutusele. Saime mõtsa sisse ja lätt susi üle tii. Naisterahvas olli üteh, ütel, et ei tiiä, mis tuu tähendas. Es saagi kaugele, tulli pikne üles. Saie Pähni kotsile, lei - ja es oleki hobest inäp. Lätsi jala kodo, ütli sulasele, et mine mata maha.

RKM II 346, 577 (36) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ruuga külän olli üts Kõiv ja meil olli üts sugulane sääl tütrikun. Mi sõidi kerikule, pidasime sääl kinni ja mu naisterahvas ütel, et Lilli, panõ rõivile ja tule kerikule. Ta puhast lehmi asõmit. Aga tuu peremiis ütel, et opõtaja teenis hindäle leiba ja sa teeni hindäle, puhasta asõmit. Keriku aig'. Tuu tütrik ikk esi. Ja saime kerikule ja kaeme, opõtaja tulli kantslile, et mis tuu rahvas välja lätt. Olli pisike piksepilv ja olli tuul peremehel palama löönü maja.

RKM II 346, 581/2 (10) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu imä sellät. Ollu timä imä, õdagu ketränu ja hiitnu magale ja kuulnu, et mis imä nii rassõlõ oigas. Kaenu, must kass lipsanu vällä. Tõne õhtu kaenu niisamma, siis visanu tõlvaga hanna pääle. Kass lännü räügün ära. Tõnõ päiv läts tõsõle talule, kai, et pernaane olki haigõ.

RKM II 346, 582 (12) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma esi näi, ma olli nii suuruke [näitab laua kõrgust]. Pruut ja peigmiis isteva lavva takkah, kauss olli lavva pääl. Sinna visati rahha. Üts naane olli sääl, kaasit.
Heidä siiä hiidirahha, kaske, kaske... Tuu laul oll iks pikk. Midagi anti siis ka. Peigmiis ja pruut kaiva, kes kuvõrd pand.

RKM II 346, 582 (13) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast viidi koti pulma. Üteldi kott. Küdsäti sai, lihatükk, sõir. Nüüd ka mõni vii, vii krõngli või tordi. Ma esigi vei kats nädälit tagasi.

RKM II 346, 583 (14) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mindi tuhku. Mu imä ütel, kui timäle tuldi, olli länikutäis kapstit, sakõ kapsta lihaga, päts leiba kah. Ma olli juba siin, lätsi esi ütele. Ma tei kats pätsi saia, kausis liha ja vorsti, länikutäis piima. Nüüd om pääasi tort ja putõl veini.

RKM II 346, 583 (16) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti tetti klimbisuppi pulman. Sült olli suurõ kausiga lavva pääl, kondi olli sisen. Viimäses söögis olli ikka kapsta. Pulman üteldi, et ikukapsta tulõva. Tuu olli viimäne toit siis.

RKM II 346, 583/4 (17) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui puhtõ olli, toidu olli niisamma nagu pulman. Päätoit olli sült. Suure tükü liha keedeti är, suure kausiga lavva pääl. Kapsta olli ka. Ikka kott olli vanasti üten, keä läts. Nüüd viias tort või krõngel. Ma tee esi, mul om kana.

RKM II 346, 591 (8) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märt määtäs, Katre kaotas. Üteldäs, ku märdipäiv mõnikõrd muane om.

RKM II 346, 591 (9) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandi iks käüvä, nüüt kah, aga ei ole inäp nii huulsalõ ehitu. Ma esi ka üte kõrra olli. Ehti är inne, kasuk aeti pahempidi sälga. Katresandi olli valge sandi, valge lina ümbre. Meä sa esi anni... Linarabamise aig olli, anti kas linnu või anti peris raha ka, porgandit ja säänest, õunu ja... hernit vanasti. Mõni es lase sissegi, anni ussõ taadõ raha är.

RKM II 346, 592 (14) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siis, kui tuud tannu pandi pähe, siis olli nuu kaasitamise laulu. Vanas tulli pruudil anda miheimäle tekk, sängilina, kleidirõõvas, hamõ, suka, siidirätt, põll ja kõik sääne värk, ja esäle niisamma.

RKM II 346, 594/5 (10) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lehmä mihklipäivä õdagu kodo tulli, siis kui leiti lehma huulõkolgast haina, siis pidi toiduga olema kitsas talvel.

RKM II 346, 596/7 (19) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruut laulatuselt tulli, nõsteti kasuka pääle, et saa pehme süda. Mahanõstjale anti jälle kinda ja kutsarile ka kinda, ja kes pruudiga tantsima läts edimest korda, sellele ka. Kui mindi pulmalauda, öeldi, et see söök om mõru, pruut pidi magusas tegema. Keskööse pruut nõsteti tüdruku au seest maha ja naase au sisse. Kõik tüdruku lätsi manu ja nõsteti kolm korda üles ja siis nõsteti 3 korda siis naase au sisse, naase nõsti. Peigmehega niisamma, inne poissmehe ja pärast naisemehe. Hiideti rahha, kutsuti hiidiraha, peigmehe sugulase ühte ja pruudi sugulase tõise unniku. See olli pulma lõpupoole, tõõsel päiväl. Tanu panti pähä, tanu pidi olema pääl kogu aig, see olli abielunaise tundemärk. Olli maatanu ja saksa tanu. Pulmasöögi ajal pesti õlleklaase vastu põrmandut, et palju kilde toova palju õnne. Pulma viidi sõir, küdsätü sõir või mitte küdsätü.

RKM II 346, 597 (20) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuhunaist ilma es jätetä, viska või kiviga. Mindi kaetsile.

RKM II 346, 597 (21) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ja siis viil olli nii, et minti pulmakaetsile. Naabri lätsi, kes es ole kutsutu. Piimaläniku olli kaasan.

RKM II 346, 597 (22) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lats ristitud saa, siis kui tütarlats olli, siis visati vesi õunapuu pääle, et saa illos, aga kui poiss, siis visati katusele, et siis saa korge au sisse. Vaderi jooksi ümbre maja, et ruttu lätt käümä.

RKM II 346, 597/8 (23) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaetas, kui käed risti panna, kumb päkk pääle saa. Kui hää päkk, siis saa miis üle abielus, aga kui kura, siis om naane üle.

RKM II 346, 598 (25) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lats sündis, sis pandas hää käeke iks hamme, siis saa hääkäeline, aga kui kura käe, sis nakas kurakäega tegema.

RKM II 346, 598 (26) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Öeldi, et kura jalg om õnnis. Kaetas, kes edimetselt kinni panep kura jala või kes hää jala.

RKM II 368, 218 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pühades tapeti midagi. Kondid pandi lumme. Millise koer võttis, see sai kõige enne mehele. See oli vana-aasta õhtu, kui sedasi tehti. Siis pandi veel õhtul piibel padja alla. Oodati, kes unes tuleb.

RKM II 368, 219 (12) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui last ristiti, visati ristimisvesi üle katuse.

RKM II 368, 219 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui harakas tuli maja juurde, tähendas see teate saamist. Kui harakas seal katsatas.

RKM II 368, 219/20 (17) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuuled, et koputatakse, aga tegelikult ei ole seal kedagi, siis tähendab see surma. Minu meheõde kuulis enne lapse surma: keegi jooksis selgelt trepist üles, koputas. Kui avama läks, ei olnud kedagi.

RKM II 368, 220 (18) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Rase naine pidi end hoidma. Ta ei võinud ussi näha, sest ussist ehmatamisest võis lapsele ussitõbi tulla.
Ka tulekahju ei võinud lapse kandmise ajal näha. Just end katsuda ei tohtinud. Jälle võis lapsele märk jääda.

RKM II 368, 220 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laps püüti ruttu ära ristida. Ristimata last ei tohtinud üksi jätta - vanatont vahetab ära.