Rõuge pärimus
Kogujad
E 543/4 < Rõuge khk. - A. E. (1892) Sisestas Maarja Villandi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Austatud hra Eisen!
Et Teie soovisite, et Teile keaki "Lunastatud neiu" üle kirjutaks, selletaoline on üks ringlaul Rõuge pool, mida mina aga ei tea, kas on ta trükitud, või ei. Kirjutan mõned salmid siin üles, kui trükitud pole - saan terve laulu Teile saatma. Kirjutan, kuidas Rõuge pool lauldakse.
1. Roosi istus vangitornis,
aeg oli igäv oota.
2. Nägi papat kõndivat
mööda mereranda.
3. "Armas papa, kallis papa,
lunasta mind välja!"
4. "Minkas ma sind lunasta?
Mul ei ole varra."
5. "Sul um kotun kolmi ruuna,
panõ üts neist pandis."
A. E.
Palun seda "Postimehes" teadustada või kirjalikult järgmise adressi all: gr. Derpt, pr. Rappina, u-ju Jannes pri shkolõ "Naga predat' G-nu A. E.
15. Märts, 1892. A. E.
ERA I 3, 577/8 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lugupeetud härra Gutves!
Suur au, mida minule sääl lubate. Tasu ei taha! Teeb see Teile nalja minu nimele trükimusta anda olge hääd! "Tis Willemiine"!
Meie pool mängitakse palju mänge. Mis huvi see teile pakub just kaardimänge uurida? Ei leia mina vähemalt ühtegi tähtsad huvi sääljuures. Aga nagu ajad nii huvid! Mida tean sellega teenin Teid.
"Poti-Leenu" on nii enamesti 4 inimest istuvad tähtsate nägudega laua äärde Kaardid segatakse ja jagatakse, muidugi tuleb ikka tosta laska enne jägamist. Mängu reegel: mis järele kaartidest jääb, saab lauale pantud ja üks kaart kimbust tommatud, mis - silmad ülespoole - kaardikimbu alla pannakse ja mis masti trumpi näitab ehk misugune kaart trump on. Nüüd algab eestkätt mängija nii, et järgmise mängi[ja]le viskab ükspuhas millest mast ehk kluust on järgmisele ette, mis see tapma peab ja kaarti, mis ta tappa ei saa, peab ta ülese võtma, mille läbi tal edasiandmise õigus võetud järgmine mängib edasi. "Poti emand ei ole tapetav, vaid tuleb - kellele see antakse - ilma näukrimsutamata ülesse võtta ja Leenu läbi peab katsuma ikka võitu tabada. 2 inimest võivad ka mängida.
Must Peeter, must mees, korstnapühkija. Kaardid jägatakse 2-4, võib ka rohkem olla inimeste vahel välja, jagamine harilik. Kaardid tulevad paari panna, ükspuhas missuguse mastiga, tähtis on paarid. Siin antakse kaardid kõik kätte, ainult poti soldat ei lähe paari kunask. Kelle kätte ta kõige viimaks satub, on Peeter ja saab kõige ilusamad sööga tehtud vurrud nina alla. On neiud ja peiud segamini mängimas, on väga huvitav niisugust musu anda ja saada, kus püütakse teise nina alla vurrud ära kopeerida.
Viis meest, viis lehte, viiemehe kimp, võib rohkem kui 4 inimest mängida, aga enamesti 4. Kaardid segada ja jägada nagu harilikult. Järelejäänd kaardid hunikuse lauale, kus trumpi andev kaart silmad ülespoole alla hunikule panakse, on sääl suurem silm kui 6 trumbiks all, on teil 6 [?]. Kui teil see olemas, suurem silm kimbu alt õigus ära võtta ja mäng algab nii: eestkättmängija paneb ühe kaardi pohjaks, mis mastiga tappa tuleb ehk trumbiga, kui aga tapmise võimalus puudub, siis on see lõbu 5 tükki ülese noppida ja järgmine peab kaardi, mis ette jäi, tapma. Tuleb ette, et ka pohja kaart teisest ülese võetud sai, peab järgmine uue põhja panema ja kellele kaardid mängu lõpus kätte jäid, on turak. Saab ta aga ka viimase tappa, on ta pistuturak ehk hullem kui valge hobuse varas. On veel olemas lina- ehk majapõletamine, eesel ehk veski ja 500.
Noh seekord aitab. Ekspeller ja Sahariin on Kaie lemmikmängud. Et ta aga praegu Überkuubesid ja Aberkuubesid õmbleb, ei ole aega kirjeldamiseks. Tänan kandidaati nimekirja eest. Nooremad püüavad omale näpata. Teate, suurem jägu liiga noored ja pead talu järele ikka ootama, küpse peremees ikka oleks veidi kindlam plaan ja Teie vanadus. Kai uriseb praegu kõrval, et tule vaata, mis viina pääl paistab, on see nägu 62. Ei ole küll, aga meie oleksime küll ka rahul, kui teie nii vana oleksite. Noh, kui Teie mind ei peaks tahtma ja vanemad seeriad Teil ei ole, siis valin enesele küll selle, kes kirjaoskamata, ja lugeda ei viitsi, sest need mihed on ikka paremad pidada, on tumedad vennad. Natukene liiga noor. Ehk saan kuskile paigutada kohamdele.
EKnS 23, 12 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Mustaräästa laul.
Kas nii kääva sõna sõlmu
Viisi värsi viirulise?
Kui viil ihkaks sarnasid saada
Palun Setukeste laulud II ja III a.
Esimese olen saanud.
EKnS 23, 12 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Pääsukese laul:
Talvel palju pikki öösi
Suuvel palju tallu töösi
Juhin valmis juttu textit
Saatke laenuks: “Setu laulud II ja III. Kaksteist ruublit saadan sügise. Ehk ka raamatut tagasi.
Adres: Haani valda Sikka talusse Jaan Gutves. Laulud on Munamäe ümbrusest.
15 apr. 08.
EKnS 23, 13 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrge auuline dr. herra O. Kallas.
Teil on palju tallitusi. - Saatsin toona mõned proovid. Kas kõlbavad? Ootan nüüd vastust, aga seda ei tule. Mina va talumees ei saa suvel aega! Teie loodate suveks puhkust? Elagu segiminek! -
Täna nädal olen ma pulmas, hea oleks kui seda annet saadaks kus lastele kevadisi “lindudehääli” sees oleks. Ploompuu lubab ..ateatete eest 40 rbl. Raamatuid saata.
Teen tuttavaks Teid ja kod. dr. Hurti korj. Aga olge teie ka mees et ma õigeks ajaks kätte saaks! Saadan rida ria vastu, kui ka mõni tund viivib. Saadetuse sees oli ka see soov, kui neid kätte saanud olete?
Kõige auustusega ette ju tänulik Teie J. Gutves
Asi on nii: palun abi: osta enesele, osta elajale, ei jätku raha osta.
EKnS 23, 15 < Rõuge khk., Haanja v., Sika t. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrge auuline doktor herra O. Kallas!
Niisugusi vanu laulusi, nagu proovi saatsin on minul palju. Kui ned kõlbavad, nagu Teie auust. Kirjast loen, kirjutan ja saadan veel. Juttut, jne. muu vanarahva tarkus tuleb pärast laulusid. Kõige saadan “B. A. r.val.” Olgu siis “ilma tasuta” kuid ühte paluksin: toona saatsin “Elu” toimetusele; “Teatus ja palve” ilma ilmateatede korjamise üle. Ei tea, kas niisugune asi, nim. lehe toim. sisu ja sihtide kohane? Kui Teil peaks võimust olema selle heaks midagi teha, siis korraldage seda avaldamise vääriliseks ja paluksin väga veel juure lisada: “Saadetut alguskirjad, ühes nendes olevate ilmateatedega saadan pärast tarvitamist Tartu Bergm. abiraha valitsusse kod. dr. Hurti vanavara kogusse. Kirjasaatjat saavat ühe kalendri tasuks.” Praegused “ilmateatet” käsikirjat on pliiatsiga kirjutatud. Ega pliiatsi kiri ei kõlba vanavara kogusse? Ümber kirjutada vistist nii ruttu ma neid ei jõua! Praegu on ühe lugulaulu katket käsil, küll siis näete kui suvepoolel senna saadan.
Kõige auustusega Teid tervitades rõemsaid pühasid soovides J. Gutves
EKnS 35, 1/2 < Rõuge khk., Kasaritsa v. - J. Raudsepp (1913) Sisestas Salle Kajak 2003
Eesti Kirjanduse Selts Tartus.
Need 438 punkti vanavara, millest kahjuks 175-233 nr. vahelt selleläbi kaduma on läinud, et neid võerad käed palju on sorinud, kust ka need mustad jäljed järele jäänud, on enne J. Hurti suremist korjatud, aga tema surma pärast saatmata. Korjandus on Rõuge Nursi Alahorsa koolikonnast, 39 talu suur, korjatud. Olen püüdnud saadud keele murdes üles tähendada.
Herra J. Jõgeveri nõuuandmise järele saadan selle vanavara osa tema, Jõgevere, läbi Eesti Kirjanduse Seltsi kätte Tartu, palvega et ta seda tarvilisele kohale saadaks ja Eesti rahvakeele üleskirjutamise “Juhatuskiri” ja sellesse puutuvad asjad järgmise adressi all kätte toimetada:
Võrus, Karjauulits nr. 4. J. Raudsepp.
Kasaritsas 14 juulil 1913.
Auustamisega pensioner J. Raudsepp (endine Nursi valla Alahorsa kooliõp.)
EÜS I, 105 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Sossi k., Ahijärve t. - Jakob Orav (1905) Sisestas Salle Kajak 2003
Need lauluviisid olen mina Eesti rahvasuust üles kirjutanud nii kui rahvas neid on laulnud, ja nagu mõistus seda on kannud teha, kui palju nende seas peris Eesti rahva heale omaduisi on ei tija mina mitte. Kuid loodan, et asjatundjad siit ehk mõndagi saavad tarvitama, siis saadan need Dr. O. Kallas-e kutsel Eesti Üliõpilaste Seltsi omanduseks.
1905. a. Jakob Orav.
EÜS V, 1189/90 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1908) Sisestas Salle Kajak 2003
KÕRGE AUULIST "BERGMANNI ABI RAHA" VALITSUST PALUN MINU PAKKUMIST VASTU VÕTTA!
TOONA SAATSIN VANARAHVA LAULUDE VIISIDE PROOVID, NÜÜD TEATAN ET MINUL 100 VIISI VEEL TAGAVARAKS ON, NAGU NEID NOOTIDESSE KORRALDASIN.
SAADAN ÜHES KÕIGI SÕNADEGA, AGA MÕNEL LAULUL ON SÕNAD LIIGA PIKKAT, NAGU "TAMMEKE SA MADAL PUU'U VAHER NÕRGA NÕDSU PÄÄL" ON 700 RIDA SÕNU.
KAS TULEKS ÜKS AINUS RIDA, ESIMENE SALM EHK TÄIS LAUL, ALLA KIRJUTADA?
MITTU SADA RAHVAVIISI PEAKSIN MA KIRJUTAMA ÜHES LAULUDE SÕNADEGA, MUIDUGI VÕIVAD LAULUSÕNAD ISE JAUS OLLA, KUI "SETTUKESTE LAULUDE" TEISE JA KOLMANDA JAU SAAKSIN KINGITUSEKS? OSTA EI JÕUA MA NEID IALGI! MU PEREKOND VIIE ALLEALISE LAPSEGA TARVITAVAD JUST NII PALJU ÄRA KUI TEHA JÕUAN!
MINEVAL KEVADESEL JAUL KORJASIN KARJASTE KÄEST "LINDUDE LAULUSID" (MÕNEL ON KA VIIS JUURES) JA KUIDAS LOOMAD HÄÄLITSEVAD? KOHALISES MURRAKUS, 56 LEHEKÜLGE, SAATSIN NEID PLOOMPUU RAAMATU KAUPLUSESSE. HRA. PLOOMPUU TEATAS, ET TEMA "LAULIKUTE TRÜKKIMISEGA ON ALATI SISSE KUKKUNUD" VALIB MÕNDA "JÕULUALBUMI" JAUKS; MA EI OLE SELLEGA NÕUS, ENNEM SAADAKS NEED "BERGMANNI ABIRAHA VALITSUSELE" EHK "KAD. ÕNDSA DR. HURT KORJANDUSESSE," KUI MINULE SÄÄLT LUBATAKSKI "SETTUKESTE LAULUSID" II JA III. OSTAN NEED RAAMATUT KÜLL, VÕIB OLLA 10 EHK 15 AASTA PÄRAST KUI MU PERE SUURENEB JA VÄLJA TEENIMA KÕLBAVAD; PRAEGU MUUDKU SÖÖVAD AGA ET LUST VAADATA; TÄNU TAEVA TAADILE NENDE TERVISE EEST; KUI KAS MA JÕUAN NII KAUA OODATA, OLEN JU 42 AASTAT VANAMEES.
KUI TEIL VÕIMALIK OLEKS KIRJADE VASTU VAHETADA? KA NENDE VASTU MIS "ILMATEATEID" SAADETUT JA VEELGI EHK SAADETAKSE, MA OLEKS NENDE KAHE RAAMATU EEST SURMANI TÄNULIK JA KÄSEKS LASTELGI SEDA OLLA.
EHK ANNATE LUBA VAHETADA?
AUUPAKKUDES J. GUTVES
HAANJA SIKA TALUS
18. SEPT. 1908.
ADRES:
RÕUGE KIRIKUMÕISA KAUDU ÕP. HRA. HOLLMANNI KÄTTE ÄRA ANDA
J. GUTVES
EÜS V, 1191 < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
KÕRGE AUULIST "ELU" TOIMETUSE LIIGET
DR. HRA. O. KALLAS!
PALUN VÄGA, OLGE NII LAHKE, EHK VÕITE SEDA ÜLESKUTSET, VÕI TEATUST JA PALVET EHK KUIS TEDA VEEL VÕIKS NIMETADA "SÕNUMET" VÄGA AUUSTATUD "ELU" NÄDALA VÄLJAANDESSE MAHUTADA, KUS TA TALUDESSE TEED LEIAKS.
PALUN KA KUI VÕITE SEDA NR. MINULE SAATA, MA OSTAN SELLE NR. 5 KOP. EEST 3 K. LEHT JA 2 KOP. SAATMINE.
TEHKE NÜÜD MIS HEAKS LEIATE, AGA ÄRGE JÄTKE MITTE AVALDAMATA; MA PEAN JU VIIMAKS ARUANDMA, KUHU OLEN ÜLESKUTSEID SAATNUD JA KUHU MITTE.
KUI KA TALUTAADIT NII SILEDASTE EI OSKA KIRJUTADA, EGA NEID SELLEPÄRAST MAKSA VIHATA.
20 VANAVIISI SAADAN KÕIGE SÕNADEGA, KUI "ELU" NR. "SÕNUMIKUGA" TULEB.
AUUPAKLIKULT J. GUTVES
EÜS VI, 9/10 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrge auuline Dr. Herra O. Kallas
Siin saadan Teile "rahvaviiside" osa ära. Praegu pole neid minul enam tagavaral, aga loodan suve jooksul veel küll neid saama. Niisama katsun ka hoolt pidada muu vanavara materiali eest.
Ühes saadan siin kaks "proovi" kaastööd "Linda" ja "Postim." jauks; ja paluksin kas sarnased saadetused kõlbavad? Kas võiksin ja tohiksin nendest toimetustest sarnaste saadetuste eest "priilehte" paluda? Enam proovisid on "Isamaa" tänavuses aastakäigus juhtkirjadena "- vas" märgi all ilmunud.
Kui aga need vast ei peaks nim. lehtedesse mahtuma, siis olge nõnda lahke auustatud Dr. Herra saatke need "proovid" siis "Isamaa" toimet. ehk "Rahva päevalehe" toimet. Olge nõnda lahke ma ei suuda neist "Copiat" kodu jätta, ümber kirj.
Kui aga lootust annaksite, et mahuvad, siis jätke neid senna kuhu määratud. Paluksin siis neid nr. näha saata, kus nad on kord ilmunud.
Katsuks sarnasid veel tüsedamaid teha, aga suvi ligineb, siis ei tohi suurt loota.
Kui jõuaks aga rahvaviiside ja vanavara asjaski Teie rahulolemist teenida.
Kõige suurema auustusega J. Gutves
Haanis 4. apr. 1909.
adres. rop. Beppo Rõuge Kirikum. õp. Hra. Hollmanni kaudu.
EÜS VI, 11 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kvittung.
Olen "Eesti rahvaviiside korjamise toimet." Dr. Herra O. Kallase kaudu, rahvaviiside korjamise ja saatmise eest, vastu võtnud:
"Dr. Jak. Hurt. Setukeste laulud" I a. hind 16 marka
Dr. J. Hurt. "Setukeste laulud" II a. hind 16 marka
Summa 32 soome marga väärtuses. Luban edaspidi veel edasi korjata ja saata.
Kõige auustusega Jaan Gutves
Haanja Sikal
4 aprillil 1909 a.
EÜS VI, 12 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Auustatud Dr. Herra O. Kallas
Paluksin andeks toonast kirjutust! Ehk oleksite nõnda hää ja lahke teatage et kirjad kätte olete saanud.
Auustusega J. Gutves
Haanis 6 apr. 1909.
EÜS VI, 21 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrgeauulise "Eesti Üliõpilaste Seltsile" Rahvaviiside korjamise toimekonnale.
Palve:
Olen Teile möödaläinud ajal ju mõndagi korda Rõuge rahvaviisisid ja laulusid saatnud.
Palun "aruandeid" saatke minule näha! (mahaarvata V aruanne, mis ju on.)
Saatmata on praegu 4 rahvaviisi, ühes sõnadega. Olen reisisid teinud; need on kuludega ühenduses. Palun kahe reisi tarvis aidata kulusid kanda! Nimelt sooviksin minna: Vastseliina kihelk. ja oma Rõuge kihelk. piirides.
Olen viimasel ajal raamatukaupmeheks hakanud, nõnda on "asja" talusid mööda rännata ja laulikute järele perida. Neli laulikud on nendes kohtades teada; nende nimed ja elukohad on veel selguseta, muud kui: "Mu sõsar Sänna Mai ja Hürsi Koomäri Katti, umma lauligõ!" jne.
Paluksin väga aidata!
Kas uute raamatute saatmisega, ehk rahaga.
Alandlik paluja: J. Gutves
Haanis 6. sept. 1909.
adr: rop. Beppo Rõuge kirikumõisa kaudu.
EÜS VI, 22/3 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrgeauuline Dr. Herra O. Kallas!
Väga rõõmustan Teie kirja üle!
Katsun mis võin, rahvaviiside paberisse panemisega ära teha, ennegu nurmele kutsutakse vagusid ajama. Loodan aprilli kuu sees neid ära saata võima mis lubatud; praegu on nad korraldamata pliiatsiga kriipsutadut, et isegi mõni sõna arusaamata.
Lähen homme, s.o. 31 märtsil Teie pakile järele; kui ilusti kätte saan, tahan ka suvel lastel käskida marjasid korjata, kui ennegi liiga suurt "Aasia taudi" ei tule mill see töö vistist ära keelatakse.
Tänu ja auupakkumine Teile J. Gutves
Haanis 30 märts 1909.
NB:
Palun kõike seda kupatust "Sirvi laudade" toimetusele läkitada. Vastata poleks enne tarvis, kui noodit kah seal ja kätte olete saanud.
Seesama
EÜS VI, 130/2 < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1899) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
AUUSTATUD HERRA LÄTE!
TEIE VASTUSE KIRJA PEALE 20 MÄRTSIST, TÕTTAN KOHE VEEL KORD TEIE JUTTULE.
KÕIGE SUUREMA RÕEMUGA LUGESIN TEIE LAHKET VASTUST JA OLEN KOHE VALMIS RAHVAVIISISID JA TANTSUTÜKISID ÄRA SAATMISEKS VÄLJA KIRJUTAMA.
ENNE SEDA KIRJUTAN MÕNE SÕNA ASJASELETUSEKS: RÕUGES ON LOOMULIK JA HARJUNUD VIIS NOORTE POISIDE SEAS, ET NAD LAULAVAD: KAS LAUPÄEVA EHK PÜHAPÄEVA ÕHTUDEL, KAS TALGUSTEL, KAS KEVADEL HAANI MÄGESTIKUDES MAANTEEDE LAHTI KAEVAMISE JUURES, KUS MÕNEL KORRAL 3 PÄEVA ÜKSIJÄRGE ÄRA KULUB, KAS LAATADEL, EHK MUJAL, KAS PURJUS PÄÄGA EHK KA KOGUNI KAINELT JNE. LAULUVIISISID VÕIB EHK PAARSADA OLLA MIS KUULUND OLEN, AGA ÜLESE EI KIRJUTANUD ENNE KUI MINEVAL AASTAL ALGASIN. KAHJUKS OLEN MA MUSIKAS ILMA VÄHEMA ÕPETUSETA JA SUREMA JUHATUSETA OLNUD, NII EI VÕI MA SELGET VAHET TEHA MIS TANTSUTÜKK MIS LAUL ON, SEST ÜHTE JA SEDASAMA TÜKKI OLEN POLKAS JA MARSIS KUULNUD, KUI KA SÕNADEGA LAULUNA.
EESTI NOOTIDE VARA ON SUUREMALT OSALT MINUL TUTTAV, MIS NENDES LEIDSIN, EI KIRJUTANUD ÜLESE, NÕNDA SIIS VÕIN TEILE UMBES POOLSADA RAHVAVIISI ÜLESE KIRJUTADA JA SAATA, MIS SENNINI TRÜKKIMATA JA ÜKSI RAHVASUUST KUULNUD OLEN. OLEN NEID KÕIKI VIIULI PEAL G-DURIS ÜLESE MÄRKINUD. VÕIB OLLA ON NENDES KA C EHK D DURIS, AGA EGA DUR MINULE EI PUUTU, KUI TA AGA ÜLESE KIRJUTUD ON. NIISAMA LEIATE KA TAKTIJAUTUSTES EKSITUSI, MIS AGA LAHKESTI VABANDADA PALUN.
RÕUGES ON KIHELK. KOOLIHERRAL SONGIL MEESTEKOOR, KUS TEIE LAULUDEST ÕPITUD JA LAULDUT ON: 1. KOSTKE LAULUD, 2. MIKS PÕHJALAHE KOHISEB, 3. ÄRKA ÜLES ISAMAA, 4. KOJU, KOJU JNE.
"RÕUGE KIRIKUKOORI" NIME ALL ON KOOLIÕPETAJAD JA LÄHEDALT MÕNED LAULU ARMASTAJAD MEHED; KAHJUKS ET LIIKMED MÕNI 10-25 VERSTA KAUGEL, NÕNDA ÕPIMINE JA ÕPETAMINE TÜLIKAS JA TAKISTAV ÜHEDE JA TEISTE ÄRAOLEKU PUUDUSEL.
PAAR VERSTA HOM. POOLE RÕUGEST ON KOKKE KOOLIMAJA KUS VANA "VANEMUINE" THALBERG OMA SEGAKOORIGA VAHETEVAHEL HÄÄLT TEEB. ET NEED LAULUKOORID MINUL KÕIK KOLM PEAAEGU ÜHEKAUGUSEL ON, SIIS LAULAN NENDES II PASSI, NÕNDA OLEN JU 4-5 AASTAD NOOTIDEGA TEGEMIST TEINUD; KUI PAARI NÄD. PÄRAST FRANKFURDIST HARMONIUMI KEELED KOJU JÕUAVAD, SIIS PANEN NAD "HÜÜDMA" JA SIIS SAAN VEEL ENAM NOOTIDEGA ÜMBER KÄIA.
AASTAD 30 TAGASI OLI SIINPOOL "KRIISA JAAN" JA TEINE "TALLINA ALLIO" SUURED KUULSAD VIIULIMÄNGIJAD IGADES PULMADES, SEE EI OLNUD KELLEGI PULM KUS NEED PUUDUSID; VIIMNE ELAB NEIST PRAEGU ALLES, AGA MÄNGIB VEEL HARVA; NEED AJASIVAD "MÄNGU" AUUSAKS NÕNDA EI KARJASED IGAL POOL VIIULID HAKASID TEGEMA JA "MÄNGUMEHEKS" ÕPIMA, ET "MÕNED KÕHUTÄIED SÜVVA JA JUVVA SAADA, KUI AMET SELGEKS SAAB;" PEALEGI ON SIIN ÜMBRUSES KÜLAD PAKSUSTE, RAHVARIKKAS MAA, SIIS ON IGAS KÜLAS NEID LEIDA KES VIIULID EHK KANNELD EHK HARMOONIKAD MÄNGIVAD; NÜÜD HARILIKULT MÄNGITAKSE, 2 VIIULIT 1 KANNEL, KELLEST TEINE VIIUL TERSET? MÄNGIB, PULMADES MUSIKAT TEGEMAS.
SELLE KÕIGE PÄRAST MÄNGITAKSE SIIN PALJU TANTSUTÜKKISID, KA RAHVALAULUSID, POLKADEKS JA MARSIDEKS; KUNA ESIMESED "MUUSIKAMEHED" PAARINA, MÕLEMATEL SEE MOODIKS OLNUD SUUGA SÕNU POLKAGA ÜHES LAULDA TANTSUTÜKKI POLKAS OLI JA ON PRAEGU VEEL SEE KAH, MIS "EESTI RAHVA LAULUDES NR. 40" "AH MINA VEIKE MEHEKENE" JA MIDA TEIE NELJA HEALELE SDN.
LÕPUOTSUS: MINUL ON SELGET VAHET TEHA VÕIMATA MIS LAUL EHK POLKA ON. ÜKS POLKA-MASURKA KÕLAB PEAAEGU BUNSELI "ÜHT ON TARVIS" VIIMSE POOLEGA, KOKKU. SELLEPÄRAST KIRJUTAN KÕIK LAULUNA, SÕNADEGA, ÜLESE ÜHTLASI SEDA JUURE LISADES, ET SEDA POLKAS EHK MARSIS TANTSITAKSE.
JA SIIS KELLEL SÕNAD KÕLBLIKUD, RAHVASUUST SAADUT NEED TULEVAD KA ÜHES.
VÕIKS JULGESTE PAARISAJA LAULU JA MÄNGITÜKKI PEALE KAUPA TEHA, AGA ET MINUL ÜLESE MÄRKIMINE PEAAEGU "HIGINE TÖÖ" ON JA PEREMEHE KOHUSED TÄITA, SIIS EI TOHI ENAM LUBADA KUI ÜMBER POOLESAJA.
KUI RÕUGE KÖSTRIHERA ASSOR TEILE NEED ÄRA SAADAB, SIIS ONGI ILUSAMAD JA TÄHTSAMAD TEIL KÄES. SIISKI TAHAN MA ÜHE KOGU SAATMISEKS VEEL TEHA, KESSE TEAB ON NAD ENAM SAADAVAL EHK EI, SIIS, NAGU KUULSIN LUBAB VÕRU KANNEL TEID LAULUDE JUHATAJAKS PALUDA, SUVISEL KONTSERTIL, MIS SEAL PIDADA SAAMA JA TOIME PANDAMA, TERVE MAAKONNA JAUKS, KUI SIIS TEIE VAEVAKS VÕTTADE SENNA TULLA, EKS SIIS VÕI TEILE NEID KOHE "PEOST PEIJU" ÄRA ANDA. "VANEMUINE" THÄLBERG JA SONGI EI JÕUA KÜLLALT KIITA TEIE KOMPONEERITUD LAULUDE KOKKUKÕLA JA HELISEVAID HÄÄLESID, MINA PEAN KA TUNNISTAMA ET TEIE LAULUDE PASSI LAULMISE JUURES POOL RUTTEM SELGEKS SAAB JA KEEGI NAGU JUUKSID LIIGUTAB MÕNE TÄIE NOODI LAULMISE HELISEVA AKORDI JUURES, NAGU "VÄRAVAD SÄRAVAD" JA "ÄRKA ÜLES ISAMAA" JA "LINNUKEST SEAL KINNI PÜÜTI" JNE.
MIKS TEIE EI KIRJUTA ÜHTE SUUREMAT RAHVALAULUDE KOGU NAGU K. A. HER. "LAULURAAMAT" ON, AGA MUIDUGI 4 HÄÄLEGA?
EHK SAADAKSITE MÕNE LAULU JU ENNE TRÜKKI MEILE ÕPIMISEKS JA LAULMISEKS?
EÜS VI, 133 (55) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1899) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
PROOVIKS SIIN MÕNED VIISID, KUID PALUN VABANDADA ET NII KITSENDATULT KIRJUTAN; ARVAN ET ARU SAATE, EGA NÕNDA PISIKED POLE ET MIKROFKOPI TARVIS.
(VT. EUS VI NOODID 55)
OMA NOORE EA SEES VÕTSIN VANA NAISE, ALLATI TA KIUSAS MIND KÜLL ÜTTEST PÄIVAST TEISE, KÜLL ÜTTEST PÄIVAST TÕISE.
2. RASKE OLLI PÄIVA 3, ABIELUS OLLA, VAAT SIIS VÕTTIS RIID KUI TOLM KÜLL MEIE VAHEL TULLA, KÜLL MEIE VAHEL TULLA.
3. SURNUAIDA LÄKSIN MA PALUSIN SEAL SURMA: MINU NAINE KIUSAB MIND, OH PÄÄSTA TEMAST LAHTI OH PÄÄSTA TEMAST LAHTI!
4. KOJU TULLES LEIDSINGE VANA NAISE SURNUD, SURM SEE OLI ÄKISTE KÜLL TEDA MAHA MURDNUD KÜLL TEDA MAHA MURDNUD.
5. KIRSTU KANDJAID PALUSIN: KANDKE KIRSTU SÜLLES KANTKE TASAHILJUKEST VAST MUIDU ÄRKAB ÜLES, VAST MUIDU ÄRKAB ÜLES.
6. HAUAKAEBJAID PALUSIN: VISKAGE TAL MULDA, PÄRAST RÕEMU SILMAVEES MA MAKSA TEIL VÕI KULDA MA MAKSA TEIL VAI KULDA.
7. NÕNDA VIISI 1, 2, 3 VANAMOOR SAI MAETUD, HAUD SAI RÕEMU SILMAVEES SÄÄL KIVIDEGA KAETUD SEAL KIVIDEGA KAETUT.
8. ÄRA UNUSTASIN MA MAHA MAETUD RAISU, KOJU TULLES LEIDSIN MA JÄLL' OMAL NOORE NAISU JÄLL' OMAL NOORE NAISU.
EÜS VII, 1 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kvittung.
Olen "ilmateatede" ja "rahvaviiside" eest, Dr. Hra. O. Kallas'e käest, 2 aastakäiku "Lindasid" ja teisi eesti keelseid raamatukesi umbes 25 rbl. (kahekümne viie rubla) väärtuses, tänuga, kättesaanud.
Iseäranis minu lapsed rõemustavad nende raamatude üle, endit väga.
Tahan ka edespidi veel edasi töödata.
Auustades J. Gutves.
Haani-Sikal
19. aprillil 1910.
EÜS VII, 2 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Palun vabandust et rahvaviiside ära saatmist ei saa täna veel.
Iseenesest mõista et edespidi küll, mis lubatud on, need 20 laulu ühes sõnadega.
Suvel on tülikas kirjutada; talveööd on selleks palju paremine passivad.
Olge lahke, ehk saate "Postim." seda "aruannet" avaldada ja ka minule näha saata, Rõuge kir. mõisa kaudu.
Kõige suurema tänuga tervitades J. Gutves
19 IV 10
EÜS VII, 3 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
14. lõpetasin kirjavahetuse. Gutves ainult nõuab, aga ei saada midagi vastu.
EÜS VII, 4 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Haanis 20 VI 10.
Kõrge auuline Dr. Hra. O. Kallas!
Teie kaebate oma kirjas et "raamatuid ei ole!" - noh - siis saatke - raha! - Minule veelgi teadmata: kuhu jäi "Set. laul II r." mida V aruandes ütlete ärasaadetud olevat? Tänani pole see veel minu kätte jõudnud, tasuks tuleks kohe tosin viisisid! Need viisid mida lubasin, läksivad 29 mail Võru Mõttusse juure, et sealt neid Teile edesi saadetaks.
Teie ütlete et "Kuldnokk" Teile lennanud - kingituseks pole minul midagi saada! Palun andke "Kuldn." paar parajat plaksu saba peale ja saatke kohe Munamäele tagasi.
Ehk tehke auust. Hra. Teie ise tingimised ja saatke kohe kas raha ehk raamatuid? Kvittungidega ei ole mina kidsi! Enne ärge lootke Sikka talust ühtegi kirja; ei lase oma ühelgi lapsel kirjutada; aga siis küll kõigele viiele käsin töösse hakata. "Kuldnokka" sooviks "deklam." ümberkirj. tarvis tagasi.
Pikemaks ajaks, terv. ja jumalaga J. Gutves.
EÜS VII, 5 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrge auuline Dr. Herra O. Kallas!
Loen Teie saadetud kalendrisi. Tänu Teile nende eest. Mõned neist on ju külasse lugemiseks viitud.
Kas peaks edaspidi Teie läbi saama "Setu laulude III anne?"
Loodan sealt ikka tosina, - kui mitte enam - viisisid meele tuletada võima; kui need laulud kõik mitte võõrad ei ole.
Veel kord tänu Teile raamatude eest küllap näis sügise kuis õunadega saab; õiisi oli küll viis milj. Kui mitte enam es ole.
"Meesta sõnast sõlmitakse!"
Kirjeldused, juttu teisendit jne. hakavad siis nüüd tulema.
Teid väga auustades tänulik J. Gutves
Haanis 2 mail 1910.
EÜS VII, 7 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrgeauulist "Eesti Üliõpilaste Seltsi" tohiksin paluda: veel saaks ja saadaks Teile tosina Rõuge rahva viisisid, kui minule "Setu laulud kolmas anne" juba ette, tasuks, ära saadaks.
Enam viisisid minul tagavaraks ei ole. Näeks aga "Set. l. III andes" mõnda tuttavaid laulu sõnu, kohe tuleb ka selle viis meele. Kirjutaks ühes sõnadega üles, nagu mina seda siinpool kuulnud olen.
Uskuge et muidu ei tea enam midagi "viiside poolest" saata. Üles kirjutan küll, kui aga "uut" jälle kuulen. Aga see jääb paljaks lubaks. Teine lugu oleks "Set. l. III a." eest siis pean neid "tosina" koguma, korjama ja kohe ära saatma.
Auustusega Haani mees
NB: Kuhu ommeti see, mis V aruandes nimet. "III jagu Settu laulur." pidi saama, mida ütlete seal ärasaatnud olevat????
Kas Hra. Ploompuu Tallinnast "Kuldnokka" ära saatis? Seal on rahvasuust saadut ja Võru murrakus "lindude laulud" ja "loomade häälitsused" sees! Viisisid neil juures muidugi ei olnud seal.
Seesama
EÜS VII, 16 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrge auuline Dr. Hra. O. Kallas!
Kui Teile mõned Rõuge rahvaviisid järgmises kirjas ära saadan, kas oleksite sellega nõus, seda minu raamatukogu müümise kuulutust "Postimehes" ära trükkida laskma? Kui nõuus saate olla, siis paluksin teatust, et rahvaviisid veel tarvitatakse ja et need viisid olete kätte saanud, mis mineval kevadesel-suvel saatsin ja nõndasamati saatke seda "Postimees" nummert, kus kuulutus ilmub?
Adres Hra. Mõttuse kaudu.
Auustusega Teie J. Gutves.
Haanis 15. nov. 1910.
EÜS VII, 17 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Teadaandmine kirjandusesõbradele!
Kaunis suur kogu, umbes 5000 raamatud, on väga odavasti ära müüa. Kirjalikult pikemalt. Vastuse jauks paluksin kaks 7 kop. postmarki ligi lisada. Adres: ......
EÜS VII, 18 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Uus, vähepruugitud harmonium, viie oktavi ja kaherea väljamaa keeldega, on 38 rbl. eest saada. Ligemaid teateid annab suusõnal ehk kirjateel (p.-margi vastu) Adres: .........
EÜS VII, 19/20 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
NB: Olen kirjutusematerialiga kibedas puuduses; niisama ka rahaga! Rukki läks ülemineval suvel hukka, ei saanud enam mahakülida kui 5 puuta, seegi ostsin Rogosi mõisast, muudel ei olnud saada. Mineval suvel küll külisin juba 11 puuta seemet maha ja tõin Võrust Hoiuühisusest koorma kunstsõnnikuid pääle külimiseks, selle eest lähen täna Võrusse, viimsel terminil, raha (18 rbl.) ära maksma.
Allealine pere (5 last) tahavad aga vanaviisi "igapäevast leiba" süüa ja ise niisama; talveteed veel puuvedamiseks ja teenistuseks ei ole, siis ei aita muu nõuu kui pean raamatukogu rahaks tegema, et "leiba" saaks ihude toita, olgu vaimutoiduga kuidas tahes, ja nõndasama Tartu Krepostiosakonnas talukinnitusele ilmuda, kuhu ka 8-10 rbl. minevat. Laenu ei suuda mina teha!
Palun ka Teilt paremat nõuu
Kõige auust. seesama.
Veel kord NB:
Et kord "lagastamisele" hoogu anda, siis mingu ka harmonium "ballastina" välja, et naine, lapsed, talukoht ja ise järele jääks.
Olge nõnda lahke ja aidake mind!
Ega ma tänamata ei taha olla nii tõeste kui taevas elu ja tervist kingib ja pikendab.
Paluksin siis neid "Postimees" nr. näha, kus kuulutused sees.
Kõige tervitustega seesama
Tarvis siis Võru poole reisima hakata kell lööb 6 hommiku.
Veel ja veel kord Seesama
EÜS VII, 22 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrge auuline Herra Dr. O. Kallas!
Teatan et õnnelikult kodu laste keskele jõudsin. Ei läinud korda "Postimehe"toimetust taga otsida; oleks heameelega ka seal vaatamas käinud. Niisama jäi nägemata "Põllutöö lehe" elutus. Küll aga käisin puutöömeistri "Oleviku" toim. ja nägin Hra. Laasi "Põllumeest". Muud iseäralist ei ole, kui on veel:
Kvittung kahe rubla pääle! Tõendan oma allkirjaga et olen Herra Dr. O. Kallase käest kaks rubla raha, oma "Laulude : Kuldnokka Munamäe murult" eest vastu võtnud. 16. vebr. 1911 aastal J. Gutves Haanist Sika talust.
NB: Et minul õnne ei olnud raamatuid juure saada, siis ei saa tänavu enam talusid mööda väljarännata, nii jäävad ka vanavara ja rahvaviiside korjamised edaspidiseks.
Kõige auustusega J. Gutves Haani Sikal 23 vebr. 1911.
EÜS VII, 24 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrge auuline Dr. Herra O. Kallas!
Olen Haani valla koolimajad ja tähtsamad talukohad raamatuid müües läbi käinud. Ei unustanud rahva viisisid ega muud vanavara järelepärimast. Sain ka oma osa jälle. Paluks Teilt sarnast "volikirja" mida talus ette lugeda. Toonased erakirjad selleks ei sünni. Saatke: noodipaberit, kirjutuse paberid, laste pildilehti, kalendrit 1911 a. ja mõned vähemad odavad raamatud. Valige ise, kui palju. Hädasti on noodipaberit tarvis! Ja raamatukesi ehk kalendrit laulikutele "tasuks!" Mõtlen reisida veel vebruari kuu läbi; ehk ka märtsi kuu tuisuilmadega, mil rahvas taludes kodu on ja aega selleks. Pärast seda enam ei saa mina aega.
Raamatukauplus minul on lõbuks, ei ole leivateenistuseks. Selleks on raamatuid vähe. Ei jõua "raamatupoodi" kui kõik raamatud saada, ühes ligi kanda. Saatke pea! Ootan. Olen oma adresi muutnud: on järgmine: "rop. Beppo Postikast Nº 2. J. Gutves - Sikka." Niisiis mitte ennam "Rõuge kirikumõisa."
Teie saadetust ootan 4 vebruariks Võru kaupm. Hra. Mõttuse poodi. Siis olen jälle raamatutega Võru laadal. Saatke "Elu" proovi nr. ja tellimise-kuulutuse lehti 10 tükki ehk enam väljajagamiseks. Harmonikumi kuulutust võite lehte panna; raamatud lõpevad niisama. Mõtlen kord Tartusse tulla; ei tea mill saan. Ootan noodipaberit. Ei saa viisisid ära saata.
Kõige auustusega hääd uut aastad soovides J. Gutves.
EÜS VII, 25 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrge auuline Dr. Hra. O. Kallas!
Toona kirjutasin Teile "kuulutuste" pärast mida palusin "Postim." panna, - aga ei olnud raha ligi lisada - läks: paberi korvi! - Enne seda palusin "Kuldnokka" eest mõned 1911 aasta jauks "Sirvi lauad" - ka see soov uinus ja ununes! -
Veel enam enne seda kirjutasin, kui sügisel palju õunu oli: Soovi pääle saadan Tartu vaksalisse ühe kasti õunu, mida Teid palun veoraha äramakstes säält välja võtta; ka sellepääle - vaikus! -
Nüüd saadan 2 rahvalaulusõnu ja ühe kirjelduse "hobuse" üle ja sooviks "Elu" kaastööliseks saada "prii lehe" eest ja paluksin mõnda näpunäidet enne seda Teie poolt.
Mis muud oota, kui: seegi soov läheb "paberi korvi" või pliidi alla. -
Lubasin kord sügisel Tartusse tulles ka Teie poole tulla, aga senini on Tartu Kraposti osakonnas käimata. Seda käiku oleks nii hädasti tarvis "Oblikatsioni" tegemise pärast. Ei saa muidu läbi, palju allealist peret söömas, koht on pisikene.
Rahvaviisisid ei saa praegu kirjutada, on nootides, ei ole selleks paremad paberit! Muud kirj. materiali on küllalt!
EÜS VII, 43 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1910) Sisestas Salle Kajak 2003
Rahvaviiside korjamise teel.
Üks nädal enne Jõulu käisin Rebase Tannil Aleksaga Rogusis "Tädi Aadri" pool. Et meil pool toopi viina ühes oli, siis palusin muuseas ka jutustada vanast ajast ja ka mõnda vana laulu, näidata kuidas neid ka vanast laulti. Kõneles "Vana Goleskej Haani mõisast ära minekud", kuidas see herra ei tahtnud H. mõisast ära lahkuda. Kutsar olnud pukkis, ja prouagi juba tõllas, kui "kilter" sisse läinud ja "v. Golejevsky'le" järgmiselt sõnanud: "Armas Kolesk! Naake nu minema! Ega jäämist ei ole! Provva külmäs ärr vällä, uutehn!" Siis tulnud vana Kolesk välla, istunud proua kõrvale ja mõisa jäänud tühjaks, Kroonumõisaks. Veel edasi seletas vanake Kolesky, iseäranis suurt tungi noorte tüttarlastega ühes saunas käia.
Pääle selle laulis: "Kadak õhkas, kadak kaebas, kõikidest ma põlatud!" Rahvalaulude viisisid ütles: "Neil viisi ei olnud, kui keegi laulis õnne!"
LAULUVIIS: "KADAK ÕHKAS" JU ON ÜLESEKIRJUTATUD JA TEISI NELI TÜKKI. NEID SAADAN KOHE KUI VEEL JUURE SAAB MURETSETUD. PALUN AIDAKE! SAATKE MIND REISILE?! IGA NÄDALA VÕIN ÜHE REISI TEHA.
2. JANUARIL 1911
J. GUTVES
EÜS VII, 44/6 < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1910) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
KÕRGE AUULINE DR. HRA. O. KALLAS!
AMMUST AEGA EI OLE ENAM TEILE KIRJUTANUD, EGA TEILT KIRJA SAANUD!
NÜÜD SÜGISEPOOLEL JA TALVEL SAAN AEGA KIRJUTUSELAUALE LIGIMALE; SELLEP. SOOVIKS VÄGA TEILT TEATEID: KAS TOHIKS OODATA TEIE POOLT ÜHTE "TASUSAADETUST" OMA KIRJELDUSTE EEST, EHK EI OLE MIDAGI ENAM SAADA?
ÕUNAID LUBASIN TEILE KASTIKESEGA VIIA KUI TARTUSSE TULEN, AGA SENINI EI OLE VEEL SENNA SAANUD JA ÕUNAD ON TÄNAVU ÄRA LÕPENUD.
TEIE LUBA PEALE ON MINU USK ET SEALTPOOLT NAGU IKKA VEEL MIDAGI SAADA OLEKS?
PRAEGU TARVITAKS OTSEKOHE KIRJUTUSEPABERIT NOODIPABERIT JA SULGI; KUI PALJU TEIL NEID VÕIMALIK SAATA OLEKS, EI TEA MINA; AGA ENNE EI OLE MINUL VÕIMALIK ENAM MINGI TEILE TARVILISI KIRJELDUSI SAATA.
EHK OLEKSITE NÕNDA LAHKE JA KATSUKS NEID MINULE RUTTUPÄRAST OTSEKOHE SAATA? NÄETE ISEGI ET PUUDUS ON SUUR!
KUI ON PUUDUS, KAS SIIS EI VÕI VÕRUST NEID SAADA? KÜSITE EHK PAHANDATES.
VÕIKS NEID VÕRUST EHK KA RÕUGESTKI SAADA AGA EI OLE SELLEKS RAHA. RAHA KULUB ENAM KUI SEDA ON, KOOLILASTE JA "IGAPÄEVASE LEIVA" OSTMISE PEALE ÄRA. JUBA TEINE AASTA TULEB ETTE SEITSMELE HINGELE LEIB OSTA. MINUL IKALDAS ÜLEMINEVAL AASTAL RUKKIS; TÄNAVU ON 10 PUUTA RUKKIT KÜLITUD JA SELLEGA ÜHES 18 RUBLA EEST VÕRU HOIUÜHISUSEST KUNSTVÄETIST; LOODAN SELLEGA TULEVAL AASTAL LEIVAOSTMISEST ÄRA PÄÄSEDA. ÜKSKÕIK, KAS NÕNDA EHK TEISITI, EGA SELLEP. SULGEGI MAKSA METSA VISATA, ENNE KUI KIRJUTUSEMATERIAL ÄRA LÕPEB, SIIS JÄÄB TA ISEENESEST SOIKU.
SOOVITE SIIS VEEL MINGI KIRJELDUSI EHK RÕUGE RAHVAVIISISID, SIIS PALUN VÄGA SAATKE MATERIALI; OLEN KOHE VALMIS JÄLLEGI OMAD PRIID SILMAPILGUD PABERITE VAHELE JOONISTAMA.
USUN, ET MINU PALVET TÄITA VÕITE JA ENDISEL VIISIL JA PALJU ENAMGI VEEL KÕIGESUGUST VANAVARA TEILE SAAN SAATMA.
KÕIGE SUUREMA AUUSTUSEGA
TEILE ETTE JU TÄNULIK J. GUTVES
HAANIS 7. NOV. 1910.
NB:
KVITTUNGI KIRJUTAN ET TEIE KÄEST SULA JA SELGET RAHA OLEN SAANUD. OLETE SELLEGA NÕUUS?
EHK TULEVAD KVITTUNGID NÕNDASAMA KIRJUTADA NAGU SENINIGI?
PRAEGU TEEN KAUPA TALLINNA KIRJANDUSE SELTSIGA JA PEAAEGU TULEB VÄLJA: "LÄHED KAHTE JÄNEST PÜÜDMA, EI SAA ÜHTEGI KÄTTE."
KUI ÜKS "KAUP" HUKKA LÄHEB, TEINE IKKA SAAB JA JÄEB JA KUI TAEVAS ELU JA TERVIST KINGIB SAAN VAST MÕLEMATEGA VALMIS. ON JU HAANI MEHED KÕIK ENAMISTE "KAHE ISANDA TEENIJAD" SEE ON TEEVAD PÕLLUTÖÖ KÕRVAL "PIIPA" VAHETAVAD HOBUSEID JNE. ET IGAPÄEVAST LEIBA MUJALT JUURE TEENIDA.
VÕIN TEILE EHK TEIE KAUDU E.Ü.SELTSILE PAKKUDA: 25 RAHVAVIISI, 3000 RIDA SÕNU, 100 VANAJUTTU, 10 VALMI (LOOMADE JUTTU). SELLE EEST PALUKSIN ETTE SAADA "TASU" ÄRA: ÜKS RIIS JOONELIST PABERIT, ÜKS KASTIKE HÄID SULGI JA ÜKS RAAMAT NOODIPABERIT (ÜHE HÄÄLE TARV.)
ARVUD KIRJUTAN KA OMA TASKUKALENDRISSE. OLEN 29 SEPT. SAADIK RAAMATUKAUPLEJA LUBAOMANIK. PUUDUVAD AGA RAAMATUD, PUUDUB KA RAHA NENDE OSTA. VÕLGU EI TAHA NEID NURUDA. KÜLL NÄIB, MIS SAAB! LOODAN MINU SOOVILE VASTU TULEKUST? KÕIGE AUUSTUSEGA TERVITADES SEESAMA.
NBNB: KUI TEIE POOLSE SAADETUSE TULEK KAUA AEGA VÕTAB, NÕNDA ET JU HÄÄD TALVE REE TEED ON, SIIS VEAN PUID SADRA METSAST VÕRU VABRIKUSSE JA SIIS EI OLE NÕNDA PALJU ULA AEGA KIRJANDUSELE, KUI JUST NÜÜD JA NENDEL PÄEVADEL.
VEEL KORD SEESAMA.
EÜS VII, 47/8 < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1910) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
LOODAN PAREMA TULEVIKU SISSE, MIL LAPSED KÜLADESSE "KARJA" KAUPLEN, SIIS VAST PÄÄSEN LAHEDAMASSE.
PRAEGU ON MINUL "RAAMATUMÜÜMISE" LUBA KIRI 29 SEPT. SAADIK 1910 ÜHE AASTAPÄÄLE VÕRU KREISPOLITSEIST ANTUD NR. 2306 ALL, NII VIST NR. OLI, KUI EI EKSI. OLEN VÕRU JA RÕUGE LAATADEL JA KA TALUSID MÖÖDA ÜMBER KÄINUD. AMETIKS, KÕRVALISEKS LÄHEB KÜLL, AGA "IGAPÄEVAST LEIBA" SELLEGA TEENIDA, EI OLE HAKKAMIST. EI OLE KÕIKI RAAMATUID, MIS NÕUTAKSE!
Sügise vahetasin õunade eest raamatuid Tallinnast, Peterburist ja mujalt, vast sain neid paar puuta. Nendega ikka veel käin müütamas. Puuduvad "Kiriku Laulur." ja 1911 a. kalendrit, kui ka Võrumaa tarvis võrukeelsed lasteraamatud.
VÕRU KAUPMEESTELT KÜSISIN KORD "KOMMIOSTU" PÄÄLE, ÜTELDI: "KOLME RUBLA EEST EI SAA, VÕTTA 30 EEST JA ANNA VEKSEL, SIIS SAAN JU." NII SUURT EI SUUDA ETTE VÕTTA! KAHTLEN JA KARDAN. PAREM VEAN SADRAMETSAST VÕRUSSE PUID, SAAN 1 RBL. 50 KOP. PÄEVAST 30 VERSTA KAUGUSELT KOORMAGA ÄRA KÄIA, EI JÕUA IGA PÄEV KÄIES HOBUNE VASTU PIDADA.
EGA TEIE ANDA EI OLE "SIRVILAUDU" 1911 A. PEALE? JA KUIDAS JÄEKS "ELU" KAASTÖÖGA?
KÕIGE AUUST. PAREMAT UUT AASTAT SOOVIDES TEIE J. GUTVES
HAANIS 2 JANUARIL 1911.
NB: MISSUGUSTE TINGIMUSTEGA ANNAKS "POSTIM." RAAMATUKAUPLUS RAAMATUID MÜÜMISEKS?
"VEKSLIT" RAHASUMMA PÄÄLE EI MA ANNA, SIIS EI JÕUA NII PALJU EEST ÄRA MÜÜA, KUI RAHA % VÄLJATEEVAD. KUST SIIS VIIMAKS VEEL "LAENUSUMMAD" TASUDA?
RÕUGE RAHVAVIISID ON 5 TÜKKI OLEMAS. EGA EI MAKSA "SETUL. II JAGU" LOOTAGI?
SEESAMA
NB NB: KUI KIREDUST "HOBUNE" EI SAA TARVITADA, SIIS PALUKS SEDA K. E. SÖÖTI TRÜKKIKOTTA LAHKESTI EDASI SAATA.
VEELKORD SEESAMA.
E 41379 ja 41382 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Auustatud herra M. J. Eisen!
Palun väga andeks kui Teid praegu olen julgenud tülitama tulla. Tõin Teile siin mõne rahva nalja kui lubate siis - edaspidi rohkem. Olen küll Teile praegu tuntmata ja esimest korda saada. seeperast palun mina Teid kõrgeauuline herra kus viga näed laita, seal tule ja aita.
Rõugest Oskar Leegen.
Palun väga andeks kui Teid olen julgenud paluta k. a. herra. Kas Teie ei võiks Kronstati ehk selle ümbruses minule üht õppilase kohta soovita kas raamatu ehk äri poditese eh kuskil niisugust kohta õppetust sain Rõuge kih. koolist. See eest oleksin mina väga palju tänu võlgu.
Teid tervitates Oskar Leegen
Sänna 1901. 6. mail Sännas
Minu adres.
Vorru kreis - Rõuge kihel. ja vald, Oskar Leegen.
Palun Teid a.h. kus on viga seda ära parantada.
E 41411 ja 41414 < Rõuge khk., Sänna - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrgesti auustatud herra!
Teielt saatetud postkaart tulli kätte 20 mail mis mind väga palju julgustas ja ka ühtlasi rõõmustas. Palun Teil väga andeks armuline herra selle eksituse perast, ta tulli kogemata kombel. Kellegi läbi saatsin mina kolm kirja posti margi paneku andisin tema oleks, kahele kirjale läks 7 kop. mark, aga oma kreisis 3 kop mark aga tema oli siis kogemata ära vahedanud. Edaspidi loodan et ei eksi. Tännu südamest et minu palved lubate täita seelega on hilemald külald veel aiga, kallis suvi isa koodus armas. Edaspidi tahan hästi palju oma mõteid laiendada, vana usku ja laule, rahva nalja saab looduse järele edaspidi küll olema. 1896. Isamaa Kalendris lugesin Teie sulest ilmunud tähtsa kirja töö. Kalevid kuuld. ja rahvalule korjamise kohta mis minu silma ringi hasti laiendas: see on mule täiesti juht nööriks.
Tervitates Rõugest Oskar Leegen.
Palun, kus viga näed laita seal haitakse.
E 41654 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1901) Sisestas Salle Kajak 2003
Tänan teid südamest raamatu üle Narvast Tallina. Palun vabandage kui kaua ära ollin palun mitte seeperast oma meeles pidamises unustada. Lindas sovisite teadust et kas Kalevipojast ka juttu kihlkonnates Rõuges küll mitte.
Oskar Leegen.
6 oktobr Rõuges 1901
E 45152 < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Edaspidises aruandes paluksin Teilt teada, missuguseid teadeid mina Teile rohkem võiksin kirjutada.
Südamlike tervisi.
Sännas 1905 a 11. aprillil
O. Leegen
ERM 149, 1 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1924) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrgeauulist Eesti Rahva Museumi palun südamest, ei saa praegu rohkem kirjeldada ennegu talvel sellejauks era reised teen, küsimuselehed ligi võttan ja rahvasekka lähen just nende kodu, kus selle jauks aega on. Praegu on valmistus siin raamatukauplust joonde säädi.
Esite on raskusi ja takistusi palju ära võita ja see ongi ilmaelu kui raskusi tuntakse ja neid ära võidetakse.
Oleks Teiltki toetust paluda algajat aitama, aga sellest ei saa vist mitte midagi.
Omal jõul olema kõige tüsedam. Kui Teil on uusi küsimuselehti, siis paluks neid saata.
Kõige auustusega J. Gutves
H III 11, 110 < Rõuge khk., Nursi v. - Jaak Palu (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Austud hera Hurt.
ma paluksin tääda kui kaugele olete vanavara korjamisega jo jõudnud ja kui kavaks kestab korjamine veel etasi. Ka minul on mõned read sele tarvis kokutud, aga aia puutusel jäi nii kavaks saatmata, aga ma arvan, et mõned laulud selle tarvis ei kõlba, näituseks kirjutan ma mõned siiä üles, mis kõik Võru murtes on. Ka Karksi murtes laulusi oleks mulle saata, aga ma arvan, et neid sääl joba külald olete saanud, aga Võrumaalt vähä, selleperast kirjutan siid murtes.
ERA I 4, 375 < Rõuge khk., Tsooru v. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Eesti Rahvaluule Arhiivile
Teie ringkirjalise esituse pääle 22.VI.32. on mul au vastata, et Tsooru vallas ja tema ümbruses on muistendeid väga-väga vähe säilinud. Kogu 10 küsimuse pääle ei tea midagi saata. Küsimuse nr 9. ehk vastaks kohalikud jutud "puukidest".
Puuk on kohalikkude inimeste arvamise järel olnud, kes ühele halba, teisele hääd teeb. Puuk reisib lennates. Teda võib ka näha, kuid mitte alati. Kes teab puugi teed ja tema lennuaega, siis võib hõbekuuliga teda maha lasta. Puuk on inimeste (nõidade) kätetöö. Vanast olla keegi hää ja kuulus puugimeister Riia tee ääres olnud. Poolteise rubla eest teinud hää puugi. See toodud kotiga kodu ja lastud rehetarre lahti, kust ta oma tegevust alustanud harilikult kohe. Puuke oli igat seltsi: viljapuuk, karjapuuk, rahapuuk, piimapuuk jne. Ka kohapääl olla puugimeistreid olnud. Tehtud neid saunas, vanadest vihtadest ja sütest.
Puuk on tassinud naabritelt kõik varanduse oma peremehele. Vaeva eest pidi peremees talle tublisti süüa andma. Söök pandi kas rehe alla, lao pääle, karjalauta jne. - sinna, kus puuk elutses.
Juhul, kui puuk surma sai, jättis ta kaasasoleva kraami maha. Siis alles tuli ilmsiks, mis ta kandis ja kellele ta kandis.
Ka puukide juttude teadjad ei olla enam ammu puuki näinud ja arvavad, et praegu neid enam ei olevat.
H I 2, 611 < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Armas õpetaja dr. Hurt, pallun vabanda, et ei ole aeda saanud kirja panna, mis veel mul vana vara tallel on. Ma olen mõisa põllu töö ülle, aeg on õige napp. Kibe tööaeg. Loodan edespidi rohgem töödata ja saan aega ka leidma sügisepoole kui ööd pitkas lähvad. Pllun seekord seega lepita mis nüüd saadan.
H I 6, 49 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgeauuline vanavara korjaja!
Mis minul on, seda ma annan, ehk siinkohal õigem; mis ma tean, seda ma kirjutan, aga vanavara rahva seas korjata, selleks minul küll mitte aega pole, ehk küll siinpool mõne vanaeide suus seda õige rohkeste leida on, iseäranis vanausku, millest nad kindlaste veel kinni peavad, ehk küll "pool salaja" - kartuses nooremate eest.
H I 6, 61 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgeauuline vanavara korjaja!
Mitmesuguste eratoimetuste pärast vallas, olin sunnitud vana-vara korjamisest mõneks ajaks täitsa vaikima. Iseäranis meie kaunis suure (üle 500 hinge pääraha maksjaid) Viitina valla lahutamise pärast, mis nüüd teiste vähemade valdadega ühendatud sai ja oma nimegi kautas. Ühendamine sündis enam salateel, mõne ammetniku omakasu püüdmisel. Ja veel enam, et pean isamajas, millel veel kindlad põhja pole, sulasena teenima.
Palun alandlikult minu südamelikumat tänu Teie kirja, iseäranis Teie Kõrgeauulise päevapildi eest, vastu võtta, mis Teie 13. jan. s. a. minule tänutäheks saatside ja mida mina juba 22 jaan. kätte sain. Viivitust palun südamest andeks!
Suuri korjanduisi minust küll mitte loota pole, sest selleks puudub aeg ja ka osavus; siiski mis saadan, seda palun hüäs võtta!
Suure auustusega P. Ruga
Kosse, 18. april 1894. aast.
H I 8, 9 < Rõuge khk., Saaluse v. - Jaan Purge (1895) Sisestas Salle Kajak 2004
Austatud herra Fr. Hurt.
Siin saadan teile omast väikest vanavara korjantust proovis, kas kõlbab ta teie vanavara aita tõiste terade hulka.
Kui kõlbava, siis saatan veel mõne tera.
Aga kui nee ei kõlba, siis vastake ja ma jätan saatmata.
Mina annan ka teile oma elamise koha üles:
(Kreis: Võru, Rõuge kihelkonnas)
Võru, Võru kreisin Rõuge kihelkonnan Saaluse vallan Rõõmu talun.
Jaan Purge.
Selleperast palun teid talu nimme adresi pääle tähenta, sest siin Saaluse vallan om Jaan Purge nimega paljo ja kui talu nimme ei ole üles tähentetu, sis lääb kiri mõne tõise käte.
H II 32, 353 < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Aulig õpetaja hera dr. J. Hurt. Katsun jälle kirja panna mis võimalik on, missugused kombed ja pruugid ollid ennevanast Saardel olnud.
H II 34, 403 < Vitebski kub. < Rõuge khk. - J. Orrav (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgesti auustatud õpetaja härra!
Teie lahke lubamise päle julgen ka omast kehvast teadmisest ja kitsast silmaringisy siin paar sõna pakuda. Vaga kahitsemise väärt, et suur Rõuge kihelgond on nenda tuimaks jäänud ja sellest tähtsast tööst osa ei võta. Kooliõpetajad ja teised õpetud mehed näikse omad kõrvad lukku olevad pannud. Nagu tean on suures Rõuge kihelkonnas paljo niisugust vanavara, aga kaevajad puuduvad.
Et saatus mind isamaalt nenda kaugele on ära viind, siis ei voi muud teha kui kahitseda.
Alandlikult J. Orrav Vastse-Kasaritsa vallast, Rõuge Kihelkonnast.
H II 51, 436 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrd kirudõ ma jo Te'ele heringä süümisest ja armukõsõ juutmisest, ent no kuuli ma, et piät kats heringät arr süümä ilma et luid murrat ja panõ seo luukere ütte kaussi ka kõgõ kausiga sängü ala (tulõ panda ütel heeringal pää, tõõsõl hand) ja sängü iin olgu külm vesi kausiga kohe kats pirdu risti üle um pantu ja noid pirdõ müüdä tulõ su tõõnõpuul unõn su manu ja and juvva.
H II 51, 452 (49) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Saada jall Teile üte üsä tävve põhku miä ma asu aunikust löüse. Pallõsi vabanda ku ka otsani veedükese terri seen um, nii et puhastamise vaivagi arr ei tasu! Mis tan tetä ku võta ei vitä...
H II 71, 533 < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Maran (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Oma ameti vabal vaheajal olen mõned laulud ja ne. korjanud ja üle pitka vaheaja tulen teile oma võru vellede ja sõsarate külakosdiga - loodan, et ehg mõnedki Teie varanduse aitas aset või kohta leiavad!
Järgmised laulud on ülese kirjutadud ühe 80 aastase vana pereema Anna Marana suust, elab Nursis, Rõuge kihelkonnas.
H III 11, 34/5 < Rõuge khk., Sänna v. - A. Jennes (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Nii palju olen ma jõudnud vanade inimeste käest suure meelitamisega saada, sest et nad kuigi viisi ei taha neid laulda, vaid, kui nad mõnikõrd ilma tähelepanemata jorutavad, siis saad mõne sõna kirja panna.
Palun aga seda teatada kõikis Eesti ajalehtedes, kui kaugeni Teie seda vanavara vastu võtate, et kui aiga on, siis veel inimesed korjata võivad ja Teie kätte saata. Seda tahan ka mina teha, nii palju kui iganes võimalik on, seekõrd rohkem ei ole.
Aupaklikult A. Jennes
H III 11, 49 < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Teie soovimise pääle olen mõnet salmikut nenda kuidas neid Võruma vanarahva suust kuulnut, üles kirjutanut ja teile saatnud. "Küll mite tähtsat."
H III 11, 53/4 < Rõuge khk. - Hindrik Uuk (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Austut Hurt,
Mõni nädal tagasi saatse mina, Hindrik Uuk, teile ne 7 lühikest rahvalaulu, et naat küll trükile kõlbmata, ei ole teie siski ajalehes või "seitungis" laitust avaltanut.
Neide sõnu pääle mis teie tähendäsite, et tartlane ütlep "külän "linan" ja võrulane "küläh" "liinah" tean mina ütelda, et sii Rõuge kihelgonas igas kohas mite nenda ei räägita. Aani ja kate Kasaritsa valas räägitakse külähn ja liinahn muidu minu teada mitmes valas üteltakse külan ja liinan.
Siin taha mina teile veel nii kui mina seda tean teile kirjutada, sest teie ise käskisite, et kes aga sulge oskap käte võta.
H III 11, 65 < Rõuge khk. - Gustav Raup (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgest auustud herra!
Palun vabandada, et julgen Teid nõnda veidikesega tülitada. Praegu ei ole enamb ka siis võimalik seda kulda korjata, kui ka kõige parem tahtmine oleks, sest Seminari töö ei luba enam.
Kui tervist Jumal kingib, siis tahan suvel rõõmuga tööle hakkata, sest vara on meie poolt palju.
Auustades Gustav Raup, Tartu II Kooliõp. kasvandik
H III 11, 86 < Rõuge khk. - Karl Thom (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgeavvuline Doktor!
Juba ammu olli mina ka vanavara korjanu, en 15. vebruaril s.a. palli minu koolimaja ära, mille läbi minu korjandus ära katte. Palle seda väikeist korjandust vasta võtta, kui kõlbulik om.
Edespidi saap veel mõndagi tulema vanust laulest ja usust ja kombetest, koi aeg luba and,
Terviten Karl Thom Rõuge kihelkonnan Rõuge valla koolmeister
H III 11, 90 < Rõuge khk. - P. Kroon (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Armas Toktori herrä!
Olkõ nii hää ja võtkõ ka minu käest sedä väikeist korjantust vasta ja pankõ tõisi niisugutsite sekkä kui sünnüs. Soovi Teie suurelõ tüüle jõudu ja õnnõ.
P. Kroon
Rõuge kihelkonnan
Rõuge vallan
23tal juulikuupäival 1889
H III 11, 91/2 < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Rõuge kirriku mõisas 4 aprilil 1889.
Armas õpetaja härra Dr. J. Hurt.
Võttan sulle kätte ja katsun väha vanavara paberi peale panna, mis mul veel on karjas käies perra järele jäänud ja kahe vanaeide suust kuulnud, kes väga rikkad seepoolest olivad, nad puhkavad mõlemad Saarde surnuaias, olegs ma siis teadnud, et neid veel tulevik tarvitama saab, siis ma olegs neid küll saanud, aga nüüd ei saa ma neid ennam. Siin olen ka nõudnud aga näha ei tea ka keegi pealegi ei olle mul aega kuhugi korjama minna. Olen siin mõisavallitseja töö juhadaja, härra Bergmanile, kelle käes ka kiriku mõis, ühtlasi Rõuge mõisaga on, renti peal. Ma tean, Saardel Jäärjas on küll veel seda varrandust leida, kust ma perrit olen. Kahju, et sealt tänini nii väha on korjadud, kus teda õige küll on. Kirjutan Jäärja valla murdes seald saadud vara mis mul veel allal on, on küll õige vähe, aga palun sedagi vastu võtta ehk leiade ruumi vana vara salve panna mõne ??? Esmald laulu ???
H III 11, 99 < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Armas õpetaja härra dr. J. Hurt.
Mina saatsin Teile neljad korda vanavarra. Juuli kuus kolm postpoognad, 12 laulu ja vanasõnna 13 ja vist mõistadusi ka ma ei mäleta palju. Rist paela all aga on vist kaduma läinud. Nüüd katsun jälle pisut saada, aeg on mul õige kasin, olen üksipäini siin tööjuhataja tallidus mured palju. riisub aea käest ära. Siiski katsun vana kuulda mis väärt tuhad kotti mulda, vanavara aita kanda tulevikul seisma panda.
H III 11, 107 < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Auulik õpetaja härra dr. J. Hurt
Ma soovin Teile head rahu, tervid ja taeva õnne. Sel aastal jälle elades ning töödades Jumala auuks ja eesti rahva kasuks. Nii kaua kui see vägev taeva ja maa Looja meile siin hädaorus on elu ja rajud märanud, ja armuaega veel annab, sest ilma temata ei või meie midagi teha. Tahan jälle Teile saada mõnda laulu mis mul selle kaduma läinud kirjasd järele jäi mis 15 noovembril 89 saatsin.
H III 11, 110 < Rõuge khk. < Saarde khk., Jäärja v. - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Armas õpetaja härra dr. Hurt, pallun selle veigese saadega see kord kannata. Lootan eddespiddi jälle saada kui ennam aega leian, nüüd on mul 7mes kord saada. Ei tea kas saade kätte või jääb jälle kadunuks. Aulik hära Hurt pallun kui see teile võimalik, mul oma pildi saada ja väga hea meelega soovin ma omale õpetaja A. Moorseldi pildi, kelle toimedud Meelejahutajad muul ales on. Aga kust ma võiks seda saada, auupaklik eesti vend Juhan Kangur üle Võrru Rõuge Pastorat. Enne Saardelt pärrit.
H III 11, 115 < Rõuge khk., Nursi v. - Jaak Palu (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Ka on mõned väikeset muinasjutukesed rahvasuus liigumas kelles küll miskiisugust tõte ei ole ei usu ei ka täätuse teel, näituseks kirjutan ühe siia ülese.
H III 11, 170 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pean lõpetama. Käsi on tööga halvas läinud, ei saa parremad kirja. Südämest suur tänu kirja saatmise eest. Pallun kudas olleks võimalik nii sugust tinti saata mis läigib. Oodan Teie otsust raamatu kirjutamise ülle kedä ma talvel tahan allustada.
Rõuges 19 junil Jaan Gutves.
Jääb tullevas kõrras järg.
Jumalaga.
H III 11, 183 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgeste auustatud herra J. Hurt!
Just täna algan oma "vanavarra" korjamist ja tahan teda nii kua teha kuni ialgi veel võin, ika ja ika!
Terretuseks.
Vanavarra saatjjail õitsgu kauua nende põld mis lai ja väga pikk. Sest see töö kõrd kattab eesti lauua, sellest lootust annab tullevik.
Tullev sugu võtvad tänu anda Vannavarrale auu-pärgi pähe panda. J. G.
H III 11, 279/80 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Korgõst avvustõt Dr. Herra J. Hurt!
Külh ma ollõ kavva aigu viitnü, et "Vanna-häändüse" mäe sisse ei olõ lännü. Parhillagi ollosiõi joht kuigi aigu minna, aa tiidmiisi õks vaija korriata nuu jääse perrahn tullõjille mällehtüses.
Es avita üsgi, piddi minema - läbbi vahtsõ-aoo vanna-aoo sisse, sial opas vanna miis umma poiga kossisulõ minnehn perra hõigatõhn: "Poig! Petüsega maja peetas, võlsiga naane võetas; inne umma liina ja lippu - keisri ja kerriku aa perrähn niu esi tijad ollõõi muud ku sandi sannakõnnõ, vai vaesõ mehhe varriõkõnõ." Sai naasõkõnnõ võetus, pulma peetus, aig nakkata maija piämä, tüüd tegema. Suvvi süggüsekenne läts, talvõkõnnõ tull aa sükküs annaõs süvva sukkugi talvõ tarvis, seii mää sai, jäi kõhnas kah! Hius pulku päähä ärr, esä jäll oppas: "Poig oota külh kevvajalt mõts suggi, leppä laddõv lahutas pulgasõ pää." "Poig panõ hoppõn ette, läkke toogo kuivi puid mõssast," üttel esa. Aa poig pand vasta, tullõõs mõtsa. Läs esa ütsinda raggi kuurmakõsõ pääle, nakkas koddo tullõma, aa hobbosokõnnõ vässü ärr. Saa õs muud midägi ku võt huukõsõ iist vallalõ, tõmmas hinne perrähn kuurma mäe ossa, ütel: "Tohoh esiki puhheldu ärr, mis siis viil vaest ellajäd ülta." Pand jäll huukõsõ ette, tull kodo - keväjäkese käehn, ziakõsõ ruigasõ kottõhn, põrsakõsõ pidelese ümbre maja.
Jäll üttel esa latsi oppatõhn: "Lassõ, laskõ zia pälve pääle! Keväjäne muda um innämb ku sügüsene süük." Aa kaagu naksi palve pääl käümä külh läsi veli illosas, inne olli täkkeldünü ja pulgasõ kuu pakla kuusli.
H III 11, 282 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pallio um viil sändsid jutta, aa ma ei tija kas nio lätva kah kõlbulises vai ollaõi neist suurt asja.
Et mu aeg edespidi kasin saab olema, siis tehke nüüd mu korjandusele lõpp. Ma ei saa niisugumaste ülles kirjuta kui trükida kõlbaks, siis on mu vaev ilma aeg.
Auustusega Jaan Gutves Haanjast
H III 11, 283/6 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgest auustatud Doktor Herra J. Hurt!
Et nüüd Teie töö ja Teist välja mõeltud "vanna varra" korjamised ja saatmised kõige haritud Maailma ees on kiitust leidnud, siis on nad ka seda tõeste ja täielikult väärt; nad on minu arvates nagu: vanna eestlastel oli üks ilus mänguriist, kelle peal ta omad rõõmu ja kurbduse lugud laulis - aga õnnetused, sõjakäigud purustasivad see mänguriista tuhandeks tükiteks. Kui sõjad mööda, siis korjati tükid kokku, panti paigale - kuni Teie Kõrgeh. Auust. Dr. Hra. neid koku seadma hakasite. Ilus riist ta oli! Kui trüki läbi "Vanakandle" osad nähtavalle tullid (ehk küll minul nad jõupuuduse pärast igaveste nägemata jäevad). Aga Teie märkaside, et suurem osa tükisid puudub, siis hüüdsid Teie ülle Eestimaa: "Korjake koko kõik "kilud" ja "lappid" ning "pulgad", et aga täiesti koku seada võib." ehk nagu vana eestlaste auusammas, keda võõrad rojastada tahtsid... Ning kes kaua aega ilma katukseda vihma, külma ja kuuma päikese paistel pudenes. Et siis Eesti pojad ei võinud võtta teist ehk ilusamad ning suuremat võtta, seks olete jälle Teie K. A. Dr. Hra. vaevaks võtnud ilustamist ennese peale, vaheaegatelt; igaüks võis vaata, et paremat auusamba plaani ei leia eestlased siit all ilma taeva alt. Suur ehituse meister! Kihelkonnad kannavad materiali.
Ehk nagu üks hallikas kes vanna eestlastele magusad met üles keetis, mis ka haigustgi ära parandas. Lume, tuisu, tormituuled aeasid prügi, rähma, muda ning liiva taiiva. Ning ta oleks igaveste kinni kasvanud, et kohtegi enam ei oleks tunda olnud, siis olete Teie koha leidnud, kaevanud, vett igaühele maitsta annud, et iga üks võis näha ja tunnistada, et see on tõeste v. eestlaste imehallik. Kedas (Teie) nüüd hulga abilistega lahti kaevate, et igaüks võib Eesti hallika jänu (luule järele või elu rõemustuse) järele kustutada.
Et neid tähendusi kõiki mu kriipsutaja sulg ei jõua üles tähendada, siis olen neidgi tunistuseks seie üles pannud, missuguse mõtte all ma neid vanu mälestusi olen korjanud ja saatnud, ehk küll mõned hrad. R. G. K. kõige rohgem takistajaks ning tagasi kiskujaks on olnud. Neist kõigist hoolimata olen siis veel viimseks, kõige jõudu tarvitanud ning minu ümbre olevad materiali või kulda kogunud, ehk küll nende kivide sees vähe kulda on, siisgi olen nad vabrikusse saatnud. Et üks sulane ei või aega kirjutuseks ära pruukida, siis ei võta ma vanna-varra kirjutuseks enam sulge oma kangede näpude vahele. Ehk ma küll seda igavest ei tõuta! Ning sellepärast, et need vanna-varra kaevandused suured on ja estlasi üle ilma, kuni haritud rahvas elab, kuulsaks saab tegema ja ongi teinud; olen ka minagi need viletsad reakesed kogunud ja saatnud; ei mite selle jauks, et nagu mineval aastal ainult poole ning veerendite poognate abil saatmise kordasi suurendada. Ei! nüüd on minul kaks kõige kallimad asja puudus, need on: aeg - raha; siis palun kooliõpetajaid ning üliõpilasi henda asemelle töösse, kirjanduse põllule, kus mina kaks aastad olen viibinud.
Sellega olgu siis asi ja jutt lõpetud. Võtge ja pruukige, kus nad vahekiiludeks kõlbavad. Suur Ehituse Meister.
Kallid tervisi! Kõige suurema alandliku auustusega Teie suguvend J. Gutves.
H III 11, 302 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Selle poogna peal on nüüd 3me sugusid materiali. Missugune on kõige enam tarvitatav? Ehk ei käigi need Vanna-Varra hulka?
Laulusi siitpoolne rahvas ei laula enam. Vannad sõnad olen ära korjanud! Vanna usu kombeid on ehk veel leida, mis igaüks pühaks pidades mingisuguste tingimiste all ei ilmuta.
H III 11, 310 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Oh kallid õitsi ajad! Kus on nüüd Teie jutud, laulud, mõistatused, vanadsõnad ning mitmesugused mängud ja tembudused? Kadumas! Igaveste kadumas! Siin on aga ajahammas nagu tuli - peastge! - Minul aga puudub "puushank" sellepärast ei ole minu abi midagi arvata.
H III 11, 311 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Kallis Eesti suguvend Doktor Herra J. Hurt!
Palun südamest unustage endised kirjutused minu viimsetest kirjadest ära, kus mõned mõted Teie auulise soovide ja püüdmiste vastu vist olid. Need on küll minu meelast enamiste ununud, aga siisgi on minul selgesti meeles, et enam ei lubanud "vana kulda" korjata, mis siisgi siin sünnib.
Ma olin neil päivil "Vana-Valliga" heas sõbruses, kus ta mõndagi jutustas (90ne aastane vana mees), see mees näitis minule suurt Biibeld mis iseäralik oli - imelised tähed, pildid sees, käed punase trükitud sõnade ees, ristid ja täppid igal pool sõnade vahel ja igapidi iseäraline Biibel!
Siis rääkis see vanake veel "imesõnadest" mis valude ja hädade vastu peavad olema, madu nõelamise sõnad, teise eest vara hoidmise sõnad ning tulekahju sõnad, kelledest viimsed, kõige kangemad Jumala sõnad peavad olema mis kohe tule seisma paneb ja kustutab.
Et tal ise roosi (eliting) umbpalanu (salapaise) ning madu sõnad on, tean mina selgesti! Eliting'i rohuks olen ma ise Tema "abisõnu" tarvitand ning täieliku abi ja tervist tagasi saanud.
Need juttud ja sündinud lood mis ta räägib, panevad ka kõige tugevama vaimukindlusega mehe kartuse ja kohkumisele mis ma küll ei oleks ialgi uskunud kui mitti ise ei oleks kuulnud ega tunnud.
Sellest "Vana-Vall'ist" räägib rahvas imelugusi ja ta on ka vist seda väärt.
H III 15, 473/4 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgeste austatud herra Dr. Hurt!
Oma ameti poolest ei olle minul nüüd võimalik Vana Kulda saata, aga talvel võib see ehk võimalik.
Ülleültse ei olle minul võimalik saata, sest ? Kallas ütles minule: "Mis vanu laule sa saatad, kas makstakse ka selle eest. Innemise töö tallitus peab üts Jumala austamine ollema." Pallun ärge sedä temäle teeda andge sis on selle tagajärg, et mul halv saab ollema seda aastad ärra oota.
Mul oleks nõu ühte raamatud tõiste raamatude ja lehtede seest välja kirjutada 60 kirj. pogn. suuruses. Sisu: taevalautus, päikesed, planetid, kuud, magnedi ja elektri väest, tuuled ja tormid, pilved, innemistest, elu viin ja surm, tubak, mõned laulud ja säält ja täält, nimega "Uueaja koidu täht."
Pallun mis arvustust annate Teie selle poolt ehk selle vasta ja kas trükijad võtavad seda oma kulu pääl trükida ehk kui suur peäks selle trüki kullu tullema, ehk kui palju saan mina see kirjutamise eest jne.
Pallun südamest tõeliku juhatust selle asja tarbis ja mes sääl juures tähele panda.
No ma kirota kah kotuselises keeles. Ma püvva kah õks Eesti maa miis olla ja kõgõst süämest ja tuugi perrast Vanna Kulda korräta.
Ma pallõ nii ruttu ku võõmalik mullõ vastust ja selletüst tagasi saata aa saatgõ "kuväri" sisehn möödo luggõ opetaja ärrä, sis saa ma jäll tõrrõlda nikuu ega kõrd sai, ku õks midägi oll õnnõ kiäki "postkaardiga" kirotanu. Soovin tuhhat tervüisi! sio kord kah!
Jaan Gutves
H III 22, 234 < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Edespidi loodan võimaliku olevat Pärnumaalt, Karksi kihelgonast vanu rahvalaulusit saata. Kohalises Karksi keele murdes.
H III 22, 258 < Rõuge khk. - H. Uuk (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Südamlik palve
Aulik Doctor Hurt.
Olge nenda hääs ja saatge minule oma päivapildi klaas "Negadif" Ostke seda photographie käest kus teie olete üles võetu. Palun saatge väikese pakikesega. Kulut tahan kõik ausast kanda. Austades, ootma jäädes H. Uuk 1889 13. november
H III 30, 849/50 < Rõuge khk. - Friedrich Rood (1903) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõrgest auustatud herra!
Palun vabandada, et seeni ajani vaikinud olen, vanavara korjamise kohta. Elusaatuse sunnil tuli ette, et oma ameti tallituse kohta neli nädalat puhkeaega sain ja võersil võisin käia kust siis mõne arvasin Teie korjanduse jauks paberisse pista võida mida siinjuures Teile saadan. Ärge pange pahaks ega võtke vihaks, et nii puudulikult olen üles kirjutanud, sest ega mul reisi pääl mite omad kantselei tarvitused ligi ei olnud, nagu ma nendega kui valla kirjutaja harjunud olen, selle siis ka on minu paberid määrdunud taskus kandes. Palun Teid alandlikult neid siisgi vastu võtta ja läbi katsuda ning tuulutada, paljus siis neist teri järele jääb, neid vanavara salve puistada ja haganad paberi korvisse puistada.
Auupaklikult Friedrich Rood
Võru kreisist, Rõuge kihelkonnast.
H, Jõgever 2, 182 < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jakob Orav (1887) Sisestas Salle Kajak 2004
Auustatud herra Treffner.
Väga palun, et minule omma lehte voiksi teatuste päle saata, mina ei jõua kuidagiviisi muidu tellida. Kui teie minu vaesust ei usu, siis pean tele lehest just kurbusega kaugele jääma nagu juba kord omma vaesust seletasin. Mina tahaks kõik tähtsamad sündmused Teile siit avaldada setu rahvast ja nende elust. Palun ka seda kirja ära trüki mis just õige on, kus ühte sõna valet sees pole olemas mis ise pole näinud ja kuulnud.
Adres on järgmine
Kaupmees J. Raudsep Võrus edasi J. Orav Vastse Kasaritsas.
Jäen Teie paluja
Sassil 1887 Jakob Orav
H, Gr Qu 205 (8) < Paide - A. Hanson (1892) Sisestas Mare Kalda 2010 [raha]
Sulane maganud küünes. Peremees olnud haige, ja põle ära surnud. Teised lähvad toast välja ja vanamees tuleb õue ja matab raha kople küüne seina alla ja ütles seal juures kes kolme jalaga kitsega künnab ehk äästab see saab raha kätte. Sulane tulnud küünist välja, ja otsib ilma kitsega kündmata raha aga ei leia. Siis tuleb ta tuppa ja vanamees on surnud. Teisel päeval tegi saha ja äkke lõi kitsel ühe jala alt ära künd ja äästas ja raha oli käes.