Rõuge pärimus

Keel

RKM II 173, 124 (54) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütskõrd lätsi ma' tiid müüdä üte tõsõ tütriguga. Tii veeren saisiva mehe' ja aiva' juttu. Mii' es teretä nuid. Üts hõigas: "Kas tii' kelläga immist näie, et teretädä ei mõista'?"
Tuu tõnõ hõigas vasta: "Näie jah! Takan jäi tulõma. Kellä tilinät küll võit jo' kuulda'."

RKM II 173, 126 (61) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd vana' inemise' teretäse' kül' võõrit vastatulõjit. Mõni miis võtt mütsü pääst, aga mõni ei võta', pand nisama käe kõvõrusi kõrva manu'.
Vanast pidi noorõmb õks vanõmbat teretämä.

RKM II 173, 170/1 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. - Kalev Kalkun < kogujalt (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nendes ütelustes, mis on seotud konkreetse isikuga, on peamisteks nimedeks Jaan või Juhan.
Näit.
Hauk nigu' Kaska-Jaani krants.
Nigu' Kabla-Jaan.
Nigu Tuha-Juhan.
Nigu Vahtra-Jaani piip.
Kaska kohta teatakse öelda nii palju, et selline isik elavat Sännas (asundus Sänna vallas).
Vahtra-Jaan olevat olnud Võrumaa kirjanik, kes elanud Räpina kandis.
Teiste üteluste jaoks on võetud minu meelest üks levinumaid nimesid (Jaan, Juhan, Leenu, Katri, Krõõt) ja on lisatud sellist olekut või teguviisi tähistav sõna.
Näit. "nigu' Kabla-Jaan". Öeldakse selle kohta, kes väga küürus või kõveras on. "Kabõl" (nöör) on samuti kõver ja keerus ja sellele on lisatud "Jaan".
Või siis "nigu' Tuha-Juhan".
Öeldakse saamatu inimese kohta. Tuhast ei ole ka midagi suuremat kasu. Ongi võetud see sõna ja lisatud nimi "Juhan".

EFA I 9, 14 (5) < Rõuge khk., Karaski k. - Valev Uibopuu (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Perekonnatraditsiooni kohaselt on Uibopuude perekonnanime esimene kandja olnud Kottre, hüüdnimega Ulbi Kottre Sangaste-Laatre kihelkonnast, Raama külast (1788-1858). Kui kohalikel meestel tulnud minna mõisasse nimedepanekule, oli Kottre murdnud tee äärest (teise variandi kohaselt enda koduõuelt) kätte õitsva õunapuu oksa. Endal tal nime ettepanekut polnud ja mõisnik oli ta käes olnud õunapuu oks ajärgi talle nimeks andnud Uibopuu. Varasemais kirikukirjades esinevad sellest variandid Uibopu, Uibopu ja Uibopuh.

RKM II 173, 113 (33) < Rõuge khk., Tealase k. < Rõuge khk., Haanja v., Koke k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuis Marusuu nime sai
Inne Viitinät om suu. Tuu nime saamisest kõnõlas rahvas järgmist. Vanast olli mõisa lehmä' marru lännü. Osa oll maha' last ja suhu' matõtu ja osa oll suuhtõ aet. Praegugi võidas säält kontõ löüdä'. Selle kutsutaski Marusuus.

RKM II 173, 125 (58) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Ku tennätäs, üteldäs "aituma" vai "suur tenu" ja "õnnistagu no sinnu kah jummal." Tuupääle üteldäs: "Võta no hääss!"

RKM II 428, 251 (15) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Igasuguseid vanu nimesid oli inimestel. Meil oli seal Vahi talu ja selle peremees oli Rivenik. Ja teda kutsuti Vana Kõsse. Teist nime tal polnudki rahva arvates. Vana Kõsse pojapoega hakkas rahvas kutsuma Vana Kosu.

RKM II 439, 489 (4) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Mina olen sündünü jüripäeva paiku ja ristitud Georgi. Muidu preester es võtta ristida lapsi, kui vene usku olõ-ei. Ta pantse vene nime tahes-tahtmata.

H II 56, 1044 < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Elajate nimed
Elajate nimed on sündime päeva ja karva järele, näit.:
a) lehm. nimed:
Eesik - eespaevasünd.
Tõõsik - tõisep.
Kolmik - kolmap.
Reedik - reede
Poolik - poolp.
Pühik - pühap.
Mustik - must kuu
Maasik - punane
Sitik - must
Ristik - ristiga
Kiräs - kirju
Jutik - juttseljaga
Pääväs - valge pääga
Päitsik - päitsed pääs
Ilma tähenduseta:
Lillik
Lehik
Saarik
Moorik
Ninnik, Pihu jne.
b) pullide nim.:
Lauk - laukpääga
Must - must
Val'l - valge
Paat - punane
Kiru - kirju
jne.