Rõuge pärimus

Taimetark ja meditsiini käsiraamat

E 17190 < Rõuge khk, Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hallitõbe rohi (uuel õpetus).
Võtta. 1. Üks korter spiiritust ehk prostoi kõrtsiviina,
2. Natuke vägevat sialiha, mida pisikesteks suurma (või tangu) suurusteks tükkideks tuleb lõigata,
3. Üks laendik püssirohtu,
4.Pisut juuksid, mida ka peeneks tuleb lõigata.
Seda segu pannakse ühe pudeli sissi ning loputatakse hästi segi, mida siis haigele juua antakse.
Tähendus. Juuksed pidada just nimelt olema. Kui need puududa, ei saada mitte abi.

E 17191 (1) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ärapõlenud haava rohi
Võtta: 1. Sugu perast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haputkoort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

E 17191 (2) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vana haava ehk roosi rohi
Võta noore kase koort mäha aegus (ilma tohuta). Keeda nii kaua vähe vee sees, kuni koored puhtaks ja segu punaseks lähab. Lase ära jahtuda ning määri haige kohale peale.

E 17192 (3) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Roosi rohi
Lahuta vainukeeli (veiksed ussid maa peal võrgukaupa) sõrmega ühest ära. Kui siis selle sõrmega haiget kohta vajutad, siis saab kohe terveks.

E 17192 (4) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Krampide ehk langetõbe vastu
(Kellegile unes õpetatud, kes kaua ses haiguses olnud ning selle arstimise viisi läbi terveks saanud.)
1. Kolm müti (mügra) südant ära küpsetada ning ära süia.
2. Musta kassi kust peale juua.

E 17193 (5) < Rõuge khk, Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Krambi ja langetõbe vastu Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikas-punase õitega. Rahvas nimetab teda jumala- ehk vanatondikäpp. Tal on kaks juurt all, mis välja näevad, kui inimese käed, üks valge, tõine must. Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.

E 17193 (6) < Rõuge khk, Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Paistuse vastu olla väga hea nii kaua saunas vihelda kuni inimene täitsa higistama on hakanud. Kui võimalik, vihtlemise juures veel rommiviina juua.

E 17194 (7) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hambavalu vastu
Võta õlekõrs, selle ühe otsa sisse pane natuke kõllast veevelt. Tõine õlekõrre ots pane haige hamba peale, nüüd süüta veevliga õlekõrre ots põlema ja tõmba suitsu haige hamba sissi. Aitab kohe. Kui ei aita, võib seda katset veel tõine ja kolmas kord ette võtta.

E 17194/5 (8) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hambavalu kaotamine vainoköie, vangiköie ehk vainokeele läbi
Leiad kuskilt vainuköie, siis pead neid esimese sõrmega ühest ära lahutama - mida rutem, seda suurem arst saab - ja ise sealjuures mõtlema, mis arstiks tahad saada. Üksi halle vainuköisi võib lahutada, aga punaseid ei tohi. Kui siis selle sõrmega haiget kohta katsud, kusjuures sa veel Issameie pead lugema, siis saab haigus kohe terveks.
Üksi need hambad saavad selle arstimise läbi terveks, kellel õõs sees on.

E 17094 (50) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui üks karjaelajas mööda minnes inimese pääle kõõrdi vahib ja röögatab, siis peab kolm korda sülitama, et paisid ega naelu ihu külgi ei saa.

E 17098 (102) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui paar nädalat ehk enamb seda vihma ei ole tulnud, aga kui kartulapäälsed jo närtsima löövad ja maha lokastavad, siis tea, et vihm on varsi joba tulemas.

E 17098 (119) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui lilled kevade poolt sui väga õitsevad, saab vaene viljakasv sel aastal. Paljo lille, väha leiba.

E 17100 (149) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sammaspoolikut pidi see mees arstima, kes merevett oli joonud nõndaviisi, et ta puhta noa tera pääle kolm korda ilma ivata sülitas ja sellega haiget kohta siis vaeotas.

E 17100 (150) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Oli keegi paha haiguse külgi saanud, mida arstid enamb ära ei jõudnud arstida, pidi haigusekandja inimene ühe vaskrahaga haiget kohta vajotama ja siis seda raha käidavasse kohta maha viskama. Kes raha üles võttis, sai haiguse omale ja endine omanik oli lahti.

E 17100 (151) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kõllatõbe põdeja pidi kõllaste jalgadega kana tervelt ära sööma, ilma et keegi tõine maitses, siis oli terve.

E 17100 (152) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kõllatõbe põdeja pidi üht tublit elus hauekala oma kätte võtma ja tema silmadesse siis vahtima kuni kala oli ära surnud, siis läks kala kõllaseks ja inimene valgeks.

E 17101 (165) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kooljahäda parandati surnuluuga, mis nägemata surnuaiast toodi ja pärast arstimist sinnasama paika jälle tagasi viidi.

E 17113/4 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Et mina alati armastasin haput taari juua, aga kas naesed ka selle korraspidamise eest vastust andsid, kui mina taaritõrrukest rivideerisin, on jälle kogune tõine tükk. Et ma 1/6 vakka jahu korra tarvis andsin, päälegi veel rükkijahu, siis pidi ka taar kaks nädalat hea seisma, said need päevad otsa, lõhuti vana kraam tõrukese kere seest välja. Aga kaks tugevat surnud rotti ilmusid ka raba seest välja ehk küll tõrukesel kindel kaas pääl oli, siiski võis valetus sääl süüdlane olla, et kaas mõni öö pääle panemata jäi ja rottidel prii voli oli sinna sissi kukkuda. Kaks nädalat rotivett juua ei ole kellegi naljaasi ega lapsemäng.
Et nüüd minule taari joomise läbi niisugune äpardus on juhtunud, seepärast ärgu mõistlikumad inimesed taari joomist maha jätku ega vee joomist ülemäära kõrgeks kiitku. Mikspärast elasivad meie vanemad kauemb? Sellepärast, et nad head taari jõid. Vanasõna: Isi talu, ise taar näitab, et ka vanemate päivil ka igas peres taari eest nõnda hoolt ei kannetud kui kohus oleks olnud. Et joogivesi kui ta ka hea oleks, talude paigus mitte paraja kraadi sees kuskil seismas ei ole, et juua sünniks, vaid teda sagedaste lompide ja lohkude, jõgede ja järvede seest aamiga veetakse, iseäranes talve aeal, kus jääpangad sees kõlisevad ja kaelast alla minnes klõgisevad, siis ei või see mitte ühelegi tervisele kasulik olla. Kuna taar parajas toasoojas alati värske ja parajas soojusekraadis juua sünnib. Kust siginevad alalised tiisikuse ja rinnahaigused? Eks alalisest liiga külma vee joomisest, olgu see talve ehk sui soojade päevadega. Kes nüüd taari ei jõua saada ja paljast vett keige paremaks jänu kustutajaks kiidab, täädku, et meie suurel Venemaal taar igas kubermangus tarvitusel on. Ja eks ole vene rahvas sellepärast kõva tervisega, et nad jäätatud vett ei joo.

E 17115/6 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Äkiline surm
Inimene võib kihvti kihasse saada ja äkitselt surra, kui ta mitte igas asjas puhtust ei pea. Sellest mõned näitused. Sääl on sul keedupada päev ehk paar poolkuivalt niiskes kohas seisnud, paks roste kord pääl, mis muud ei ole kui selge kihvt. Ta saab kergeste veega üle loputud ja keetmiseks pruugitud. Rosteollused lähavad supi sissi ning sellega kihasse. Vanemad veel jõuavad seda välja kannatada, kuna nooremad lapsed oksendavad jo mito kord, järsku pääle söögi surevad. Pärast räägivad siis tagajärele, mis tal muud viga võis olla, löödi läbi. Ehk lendaja läks läbi jne. Niisugust kogemata kihvtitamist tuleb talupoea rahva seas sagedaste ette, kui alati mitte suremist, siis kanget seest valu, et pigista hambad kokku.
Sääl on kahvlid ja noad, mis külaliste tarvis on ostetud ning kappi saisma pandud, sääl nad nüüd on enne paar nädalat rostetanud kui äkki võõrad tulevad ning nad kerge pühkimise järele lauale tuuakse. Olgo ka üle pühitud, siiski jääb peenikene rostetolm nende pääle, mis ühes liha ehk leivaga kõhtu poeb ning sedasama õnnetust sünnitab, mis jo üleval nimetasin. Ka plekk supilusikad, kui neil liiva ehk puu tuhaga tina päält on ära hõerutud, toobid ning pisemate lapsukeste kastrulid, mis juutide käest ostetakse ja kelledega vaesemad taluinimesed oma lastele piima tulel keedavad, võivad lapsukest kergeste ära kihvtitada, et ta äkitselt haigeks jääb ning sureb. Ka vaabatud savipotid, mis leel ehk ahjus kihvtijagusid välja higistavad, võivad kergesti haigeks jäämist ja surma sünnitada. Seda olen ise oma silmaga näinud, kui kauss ahjust välja võeti, tal väljaspool küljes must tõrvasarnane vedeliku kord ümberringi seisis. Kui ma seda musta vedelikku oma keele pääle lasksin, tundsin mina, et ta mõrudamb oli kui koirohi. Ärgu arvaku siis keegi inimene, et niisugune pott oma kihvtiollusid üksi väljaspidi välja keedab. Ei mitte. Ka piim ehk supp, mis potis keeb, saab selle väljaimmitsemise läbi nõnda rikutud, et ta nõdrematele pea surma võib tuua. Aga ka vanematele inimestele ei tee ta head.
Kord keetis mo abikaasa niisuguse savipotiga piima, kes oma külje päält musta vedeku oli välja higistanud. Nii kui ta piima jõi, jäi ta raskeste haigeks ja hakkas oksendama. Mõnda tõist asja selle vastu pruukides sai ta paari päeva pärast siis paremaks, kuna minul surmapott ammugi oli puruks peksetud, et ettevaatamata olekul mõnele jälle kahjo ei pääseks tegema.
Et kogemata kihvtitamise läbi paljo pisukesi lapsi talupoja rahva seas ära surevad ja vanemad, kui ka mitte iga kord surma, siis kanget kõhuvalu saavad, paljo oleks sellest mul veel rääkida, aga kardan, et minu töö ja hoiatamine asjata on. Sest minu seletuse pääle võib mõni ütelda, kust tema siis niisugust asja ära võib tääda. Kas ta mõni pottsepp või tohter on?

E 17094 (33) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
On inimesel kihavoolmed nago palmikud üles aetud ning näpuga katsudes tunda, tuleb kuri ilm.

E 77533 (1) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hüä lats tunnus hällü, kaunis lats juba karjas ollen. Hää lats naeratelleb, magab ja ei karju ööseti. On mõned arukad popsinaised vanaeideks, kellel ise ka palju lapsi olnud, see püüab rikast noort taluperenaist uskumisele tuua, et saunas võib võtta lapsel harjaseid ja vihelda armsaks, mehelesaamiseks. Vähe on, kes oskavad seda luulekunsti noorele rikkale emale ette seletada. Vaesele ei seleta keegi huupi. Arstijad ainult seal, kus saagilootust ja usku leidub omale jutule ja seletusele.
Tütarlaps saunast tulles lastakse voodi kohal läbi linase riidest, vana kuiva, puhta kaadsaharu, (sääriku - püksiharu), et rutemalt mehele saada.
Poisslast kasvatõtas läbi kirvesilma, et kõva poiss kasuks, ja tütarlast läbi tõprapasa, et pehme ja nilbe.

E 77538/9 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Kui ei ole surmaks loodut, siis saab terveks!"
"Kui ei ole surmatõbi, siis saab ka viinast abi!"
Surm on "loodut" ka praeguki. "Olõ-õi surmale rohtu!"
Haigus on "pavestka", millega kutsutakse "kiriku tüühü".
"Tahat ellä, sis hoia hinnast arstist ja aptikist!"
Kui talus hakkab keegi surema, lastasse ussõ valla, et hingekene saas vällä minna ilma mürätä. Mingi kolinad ega mürä ei tohi teha, sis eksib hing vällä minnehn. See on hirmus, kui kuulva "hingitseb", s.o. sureb ja tuleb jälle "ellu".
On mõni vanajuuda perält ollev hing, see kooleb kolm-nelli korda, inne ku viimate rahulõ jääs.
"Piitre, lasõ ussõkõnõ tassa vallalõ, Annekõsõ hing lätt parhilla minema, kae tassa, et pümehüsi midagi kolaha-õi, ajaku-ei mõnt pinki ümber!"
On surnud, siis "kuuljat mõskma".
Kuuljamõskmisel ülejäänud seepi hoitakse alale "kooljaluu" arstimisel. Selle seebiga mõskes kaub kooljaluu ära. Kuulja on mõstud, põrandul olgi pääl, pandas puhas hamõ sälja ja mõni puhtam rõivas pääle ja lautsile. Lautsi külmas kambres, kuhu kass mano ei saa. Kass tükib väga kuulja nina sööma. Kuuljat valvõtakse. Valvades lauldakse vaimulika laulusid, kir. laulur. ehk mõnest muust sellekohasest raamatust "Õnnis surma voote".
Mindakse "perra" kirstutegijale ja viinategijale. Kuulja um seni lautsil, kui kirst ja viin valmib. Vaesele andas valla poolt kirstulauad, rikkamatel on ise selle jauks kirstulauad valmis hoietud.
Vanasti tetti viin ise kodus valmis, nüüd tuuakse poest. Havvakaibjale um palgaks söök ja pudel viina ligi anda, kas sui või talve. Kutsutas kirstupandja ja matja, kui kirikuteenri kaugel on.
Kodu tulles jagatakse järelejäänud varandus sugulaste vahel ära, kokkuleppel.
Pühapäeval peritakse kirikus ja unustakse.
Kooljat kuuldes: "Jumala peri hing, kellamehele ting."
Kiriku lähedal lasti hingekella lüüa. Sulasele 3 kop., peremehele 7 kop. eest.
Kuuljalõ kirstu panti pääsugemise hari (seaharjas) ja vasine kopik raha, et reisiraha oleks ja hiukset silitatud, kui pää ees taevasse läheb.
Peetrus, taevaukse vaht, ei laskvat neid sisse tulla, kelle päälagi paljas, ütlevat: "Ära aja perset ees." Õmmeldi mustast lambanahast mütsikene pähe.
Rõuge ümbruse Haanjast
20. sept. 1931.

E 77578 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves < Anna Katarina Kirchsenberg, s. 1875 (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hambaraha.
Ilmuvad väikesele lapsele esimesed hambad ehk esimene hammas - siis ei kõlba emal seda leida, vaid keegi teine, lapsehoitja. Ema annab hambaleidjale hõberaha, et lapsele ka teised hambad valged ja ilusad tuleksid. Leiab aga ema lapsel esimese hamba, siis ei pruugi temal kellegile teisele oma lapse "hambaraha" anda. Kuid hambad kasvavad siis mustad, kõverad ja pudenevad varsi suureks saades suust ära. Leiab aga keegi võõras, ja anti leidjale valge raha "hambarahaks", siis püsivad ilusad valged hambad surmani suus ja ei hakka valutama.

E 77578/9 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Hakkavad seitsme- või kaheksa-aastaselt lapse hambad suus liikuma, tuleb kohe mõnel vanemal inimesel, kellel ise tugevad, terved ja valged hambad suus on, näpuga välja kaksata liikuv hammas ja anda lapsele näha. Laps peab hamba rehetua ahju peale viskama ja sääljuures ütlema: "Viruskundra! Seh sulle luuhammas! Anna mulle ilus valge raudhammas!" Siis kasvab kõva hammas asemele.
Kõverad hambad kasvavad, kui ennem ei ole liikuma hakkavad piimahambad välja võetud ehk eest ära tõmmatud. Vana inime, kellel ise ju hambad välja pudenenud, ei või oma suurte musta näppudega lapse liikuvat hammast välja tõmmata, vaid seda peab mõni noorem tegema, kellel ise terved hambad suus ja kõvad näpud on. Hamba väljatõmbajale annab laps valge raha, s.o. hõberaha, mitte vaskraha, tõmbamise eest. Antakse vaskkopikas, siis kasvab hammas kõver ja mustakene. Ka ei tohi suurt hõberaha anda, siis kasvab hammas suur, et teised kõrvale ei mahu. Kõige viimaks kasvavad tagumised "tarkusehambad". Nende kohta ei ole iseäralist kuulnud muud, kui kellel suu paistetanud ja kogu keha nagu haige on tarkusehammaste ilmumise ajal, sellest saab tark inime, et oskab igaühega vaielda. Kes ei tunnegi oma tarkusehammaste tulekut, s.o. ilmuvad ilma valuta, see jääb poole aruga kogu eluajaks.
Inime jääb ilma hambavaluta, kui ta pääle iga söögi küüvitsa- (maavitsa) puust pinnuga hambavahed hästi ära tsusib ehk puhastab.
3. X. 31.

E 78618 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Enne lapse sündi ei pea lapsekandja ema midagi nägema, mis vastumeelt asi, ehk ehmatama.
Näeb ema hunti lähedalt, saab sündimata lapsel see koht karvane, kuhu ema omad käed oma keha küles paneb. Arstimine karvast kohta lapse ihu küles: läheb "vanainemine" ühes lapse emaga sooja sauna, vihtub leilis lapse karvast kohta ja ütleb:
"Vanakuri, pühä Jüri!
Võta omad karvad lapse külest
ja anna inemiselapsele asemele inimese nahk!"
Lõpusõnad:
"Isa, poja ja püha neitsi nimel!
Amen!"

E 78618 (2) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On lapse ema ehk "rassõ naane" kaugelt kuulnud soe hagõmist ehk ise hagõnud, saab lapsele "soe häda". Selle arstimine: soojas saunas, kadaka- ehk pihelkatuhast tehtud libedaga (lehelisega) peseda, pärast pesu "soekarvuga sauta" (suitsetada). - Soe häda: kui lapse silmad ahtakesed ja "pilisevad" (pilgutab tihti ja ülearu).

E 78618 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Näeb rassõ naane tulekahju, öösist tulekuma kaugel pilvedes ehk lähedal. Kuhu siis oma käsi oma ihu külge paneb, senna saab lapsele naha peale punane täpe. Mõnikord laiem, mõnikord kitsam, korra nagu kukehari. Arstimine: saunas tökati ja terpentiiniga rist peale teha, siis kaub iseenesest mõne aja pärast ära.

E 78619 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ei taha laps käima hakkata aastaselt, siis on temal "juudakammitsa" jalus. Arstimine: kolme sea jalgadest, igast kolm luukest ja neid tuhaks põletada, seda tuhka pulvriks hõeruda ja kolm neljapäeva õhtud rinnapiimaga lapsele sisse anda.

E 9594 (17) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui toored õunu või marju sööd, saavad paised.

E 9594 (18) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui koera petad, saavad koeranaelad.

E 9595 (27) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kübarat nuia otsas keerutad, tuleb peavalu.

E 9123(2) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Esimese rehe üles panekul pandakse ka nõgesed paja pääle, nõgeste pääle kivi, siis on leival jätk sees.

ERA II 26, 422 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen (1902) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kusi, kuninga rohi
Kui muistsel aeal meie maal veel oma kuningad valitsenud, jäänud Villandi kuningas haigeks ja teda ei aitnud enamb ükski rohi. Sääl tulnud tema teenijaltüdrugul veel midagi meele - inimese kust kuningale rohuks sissi anda. Aga kuidas seda teha? Ta ise kusnud oma kinga sissi, valanud säält klaasi ja andnud kuningale rohuks. Kui kuningas seda rohtu joonud, saanud ta terveks ja tänanud rohuandjat veel päälegi, kes ära seletanud, mis roht see oli. Sellest jäänud see sõna pruugitavaks veel tänapäevani: kusi, kuninga rohi.

ERA II 26, 422/4 < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen < Märt Siipsen(1902) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
[Maa-arstide?] rohud häkilise haiguse vastu, mis hilja veel pruugiti:
Pantskriiv, rebasepäts, nisujuur, lendavkuld, meresüsi ja püssirohi. Igast asjast kaabitseti natukene puulusika täe viina pääle ja anti haigele sissi - oli see loom ehk inimene, siis pidi ta terveks saama. Harva tuli seda ette, kui veel tõist korda tarvis oli neid rohte sissi anda. Joba ainus kord tegi terveks. Kui haigus siiski veel ei lahkunud, siis lisati elukriivi ja silmakivi veel esimeste nimetud rohtude hulka. Ja ka soola, aga ikka puulusikatäie kõrtsiviinaga.
Seda rohtu, mis kaabitseti, võis igatühte /vene kõrva ?/ lusika täis olla. Lendavadkulda 14 lehte; püssirohi tõugati kirvesilma all peeneks kui pulver kunagi.
Oli kõht lahti, siis anti nõge soolaga ehk jälle savikivituhka ja sütt, mis igal aeal käepärast ka kõige kehvemal saada oli.
Paise- ja teelehed pruugiti paise arstimiseks ning maaliste vastu tarvitati ka kahtesugu maaliste heinu, mille keedetud leem maalised kohe ära kaotas.
Mädanema läinud paisete ja haavade rohitsemiseks pruugiti sinist pehmet "soe"savi. Seda hoiti pääl, kuni soojaks läks, siis pandi jälle uus. Kange sisikonna haiguse vastu võisoolvesi, püssirohi ja natuke koiheina leemi.
Kõrvahaiguste vastu kõrvakivi pääl hoida, mis pea igas talus vanal aeal leida oli. (Mullast leitud mesilaste kärje sugused kivid.) Külma ehk rinnahaiguse vastu kange saunalein ja higistamine, kuumaks tehtud õlu ja rummiviin.
Haavade puhastamiseks pruugiti ka soolaga kokku tembitud kuusevaiku ning kui haav värske, siis seda selget vaiku, mis kesk puu sees raiumise ehk hööveldamise aeal leida on. See parandanud kohe ega olnud muud rohtu enamb tarvis.
Ka pruugiti veel rinnagaiguse vastu sooja lüpsetud piima ja tõiseks lasti viin puulusika sees natuke põleta, siis lasti sinna mõni tilk kündlarasva sekka ja joodi ära. Ka pruugiti mett viinaga ehk sooja õllega rinnarohuks.
Kurguhaiguse vastu tarvitati mett, kus natuke silmakivi sekka kaabitseti; ka paise katkitegemiseks pruugiti seda.
Selja- ja ristluude valu vastu tarvitati kupupanejad ja verelaskjad, ning piha ja kõhu voolmeid moistsid vanad naesed litsuda ja vaeotada, ku[n]i haigus tagasi jäi. Aga kui see rohitsemine midagi ei aitnud, siis öeldi, et tal kooljahäda olevad, ta olnud koolja juurest seda saanud. Siis toodi liiva kalmust surnuaiast ja pruugiti mõnda narri tempu, ja kui siiski haige ära suri, siis trööstiti ennast sellega: tal oli see haigus surmaks loodud.
Oli vanal aeal kudagi võimalik viina saada, siis oli see ikka esimene rohi haigele sissi anda ning kui see ei aitnud, siis alles hakati uskuma, et haigus peris tõsine on. Aga oli neid haigeid paljogi, kes viinast abi said. Nende kohta voib ütelda, et neil muud haigust ei olnud kui viina haigus.

ERA II 26, 29 (7) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kuuljaluu - mul kah siin käe pääl - yoda mõsti iks kuulja tseebiga ja loedi sõnnu pääle. Vahel saa api, vahel ei saa kah.

ERA II 26, 29 (8) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Vanast, kui põimeti, sis kidsi lei kätte. Rägisejä usse olli, sis panti usse vaihele; kõnõldi kah, et pini kusi ollev hää. Kidsihainu kah - rogisese ja kidsisese, sis noidega mähiti ja kanepidega kah mähiti.

ERA II 26, 41 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Kaluga k. - Herbert Tampere < Katri Raup, 77 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui hammas tul'l suust är', sis visadi virusehe ja ülti: "Viruskundra, seh sulle seo luune hammas, sa anna' mulle ravvane!"

ERA II 26, 47 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Mu naine põde" - ei ole peris sängün.

ERA II 26, 47 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Täl om põdeja kirjäd põse pääl."

ERA II 26, 55 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k., Aleksa t. - Herbert Tampere < Juhan Aleksa, 73 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Hammas visadi virusehe, kui kõvvu hambid tahedi. "Viruskundra, seh sulle luuhammas, anna mullõ raudhammas!" Kes ta Kundra um? Ta um iks üts halvapoolne vaim.

ERA II 26, 69 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Et hambavalu vähämbäs jääs, sis om rohi - küüvitsamarja rohiline jüvä. Pane hamba tsoppa!

ERA II 26, 69 (3) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Joodik saab kaines: võta kõost kipe vits, anna nahk kuumas. Vai jälle kuse kurku.

ERA II 26, 69 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui varbavahe haige om, sis om vägä hää rükkijahu vahele panna. Vananaisepussu kah.

ERA II 26, 69 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui higuneb, sis oige viiga mõske egä õdagu.

ERA II 26, 69 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas USN 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Remmadismuse vasta sibelgapesä ja pedäjäkasvu havvutus.

ERA II 26, 69 (7) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui kasuja, sis tulõ kuuljamõskeviiga mõske. Liiv havva päält nestütedäs ja pandas ümbre.

ERA II 26, 69 (8) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kidsi mõsti pinikusega ja pandi kuppe kah ümbre.

ERA II 26, 71 (9) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui sitt lätt vedeläs, võta kuiva kohvi. Ei ole vaja arsti manu ega konnegi.

ERA II 26, 71 (10) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kuutõbi tulõ tävve kuuga.

ERA II 26, 71 (11) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Õkva janksi pääl satas maha - langevtõbi vai koolõskõlõmise hädä. Mügrä verd juudi.

ERA II 26, 71 (13) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Naba kargas ärä - tasumisega arstiti kõtust ja ristluie päält. Rohtu es ole.

ERA II 26, 71 (14) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kunnasilm jälle - veri pitsüs naha ala, ei pääse vällä. Lõiguti väidsega vällä.

ERA II 26, 71 (16) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Sammaspuul - üts leemendäv raig näo pääl. Mürgü väidsega pitsidä ja piira, om varsti terve. Tuleb külmätämisest.

ERA II 26, 71 (17) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Paisid arstiti: soolata tsiarasv pandi pääle.

ERA II 26, 71 (18) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Käsen jälle: varastet tsiarasvaga määri üle.

ERA II 26, 71/3 (19) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kärnä omma suure, süüdigu piine. Kusega mõsti.

ERA II 26, 73 (20) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui palavik, sis inimene aedi sanna lõunale.

ERA II 26, 73 (21) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Poka', vanast hernetõbi - aedi sanna lõunale, vihudi, sis tulõ harvõmbalt.

ERA II 26, 73 (22) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Tuuleherne kaova ruttu, ei vaiva nii.

ERA II 26, 73 (23) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui jaku kotsilt nakas peenembäs jäämä, sis olli kuivhaigus.

ERA II 26, 73 (24) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui uni ei tule, sis tondi' kiusase taga.

ERA II 26, 73 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda, korrektuur Viire Villandi
Kõhä vasta om pedäjäkasud, tammekooretee, takjajuurikad ja juudikusi.

ERA II 26, 73 (26) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Silmämar'a' - silmä lakk võedi üles ja õõrudi sinise kuperusega.

ERA II 26, 73 (27) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Silmäl kelme, sis tahvli kaapi ja tsukrut pääle.

ERA II 26, 73 (28) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. - Herbert Tampere < August Tellis (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Nõnda olliva nii arbitamise (= arstimised).

ERA II 26, 81 (9) < Rõuge khk., Haanja v., Alasuhka k. - Herbert Tampere < Jakob Press, 78 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kuul om üleüldine haigus, kus inemese kuuli hulga kaupa.

ERA II 26, 87 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi k. - Herbert Tampere < Eduard Rikas, 35 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kui latsel hammas ärä tulõ, visadas ahjule ja üldäs: "Kundra, säh sulle raudhammas, anna mulle luuhammas!" Petetäs Viruskundrat.

ERA II 26, 109 (3) < Rõuge khk., Vana-Laitsna v., Sormuli k. - Herbert Tampere < Jaan Raibakas 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Virustsikas, säh sulle luuhammas, anna mulle raudhammas!"

ERA II 26, 27 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
"Viruskundra, seh sullõ luunõ hammas, anna mullõ raudnõ hammas!"

ERA II 244, 167 (7) < Rõuge khk., Rõuge v., Rooksu k., Kirja t. - Elmar Voitka, Rõuge algkooli õpilane < isalt, 61 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kord elanud üks mees nimega Tõrva Ants, teda nimetati ta töö järele. Ta olevat päevad otsa utnud tõrva ja müütanud seda lootsikute ja laevade tõrvajaile. Ta tõrva lehk olevat mitme kilomeetri kaugusele tunda olnud. Pärast ta surma sääl mäel olevat kõik puud kaetud tõrvakorraga ja isegi mäesse olevat sisse imbunud. Seda mäge, kus ta tõrva utnud, nimetatakse Tõrvamägi.

ERA II 244, 191/3 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - Õilme Adson, Lepistu algkooli õpilane < Jaan Grünberg, 50 a., Katri Pihl, 80 a., Anna Adson, s. 1892 (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanasti jäi Tsooru vallas Pulli talus üks lehm haigeks. Peremehe kaks venda ja üks õde olid sääl juures. Vennad tapsid lehma ära. Õhtul surid need ära, kes lehma tapmise juures olid.

ERA II 244, 230/1 (13) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Järvekalda t. < Rõuge khk., Rõuge v., Väikse-Ruuga k. - Helgana Pruvli, Lepistu algkooli õpilane < Emilie Tuusis, 39 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Võru-Sänna maantee ääres asetseb suur mõisarehi, millest on järgmised kuuldused. Vanal ajal läinud Sänna mõisa kari marru, tapetud siis kogu mõisa kari ära ning aetud hauda, inimesed suure näljahädaga söönud seda lehma liha, ning siis pääses marutaud möllama. Inimesed aetud mõisa rehte, kus timukas lõikas käesooned katki. Inimesed maetud ühishauda, kohaliku asuniku kaevamisel tuli säält välja inimese sääre- ja pääluid.

ERA II 244, 241 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ehitused.
Umbes 100 aastat tagasi on olnud Sännast Œ km kaugel Alarehes 20 marus inimest seest. Kui timmukas tuli, siis oli iga inimene pistnud käe läbi augu välja ja timmukas oli käed kõigil otsast ära lõiganud. Sel teel nad surid ja lõpuks maeti ühisesse hauda. Nüüdki on tulnud kohalikkude elanikkude poolt kaevates välja inimese pealuid.

ERA II 244, 357/8 (8) < Rõuge khk., Viitina v., Kingsepa k., Vilde t. < Rõuge khk., Viitina v., Jaani-Peebu k. - Ella Vaher, Ristemäe algkooli õpilane < Hilda Albrecht, 28 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Troska hobune joosnu piirimehe viläst läbi. Kui hobune jõudnud koduõuele, visanud ta enda selili maha ja olnud suremisel. Naised aga hobust suitsetama, ja kui hobune suitsetatud, olnud hobune jälle terve. See hobune olnu piirinaabril ära nõiutu, mida suitsetamisega välja ära aetavat.

ERA II 244, 129 (12) < Rõuge khk., Rõuge v., Hurda k., Alapalu t. - Ahia Metsmees, Rõuge algkooli õpilane < Marrin Pettai, 83 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rohuläte ehk silmaläte asub Urbaniku talu krundil Sännas ja tõine, Sõaläte asub sealses külas ja vallas Karbi talu krundil. Rohuläte mõju olla suur olnult. Nimelt igal neljapäeva õhtul pärast päikese loojenemist Rohulätte veega silmi pesedes kadunud silmahaigused ja suus hoides kadunud hambavalu. Sõalätte vett tarvitatud päävalu ravimina. Sõalätest on leitud vanu raudu, arvatavasti mõõku, kuid säilinud leidu pole.

RKM II 53, 250 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jüripäeva hommikul vara pesti lumega nägu, siis ei pleekinud nägu suvel ära.

RKM II 53, 493/4 (1) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Rahvameditsiin
Kui olid paised, siis tehti paberit. Võeti sinine paber, tavaliselt vihiku kaaned. Siis tehti pliiatsiga peale mingisuguseid jooniseid ja loeti sõnu. Pärast seda asetati see paber paise kohale. Kui see paber oli olnud mitu päeva, siis pidi saama terveks.

RKM II 49, 227 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Õie Orro (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanasti, kui inimesed lõikasid ära sõrme, siis suvel korjati erilise taime lehti, mida nimetati veriheinaks; arvati, et see suleb verejooksu.

RKM II 49, 227 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Õie Orro (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui jala sees oli palavik, siis pandi peale kobrulehti ja kasetohu küljest õrna koort.

RKM II 49, 227/8 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Õie Orro (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui töö juures torgati jalg millegagi ära, siis heaks arstimiks olid loomapeedi ja kaalika lehed.

RKM II 49, 228 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kael oli haige, siis mähiti kaela ümber tingimata vasaku jala sukk.

RKM II 49, 228 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Õie Orro (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Konnasilma puhul pandi varba vahele tubakat ja vaske.

RKM II 173, 104 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lehmä rohitsõmine.
Üts naine läts naabritallo ja ütel pernasele: "Mul om lehm haigõ, är kaehtõt. Kusõ' no sa kah siiä' viha pääle, kaeh, ku saa terves!"
Esi' mõtõl, et naabripernane om lehmä är kaehtanu.

RKM II 346, 604 (17) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sammaspool om, sis lase, kes merevett om joonu, tuul sülätä ja sis nõglasilmaga piirata, paranes ka.

RKM II 346, 608 (28) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
[Kui jutustaja meheõde tapeti ja surnu hilisõhtul neile toodi, ehmatanud jutustaja väga. Meest polnud kodus, lapsed olid väikesed. Jutustajal jäid jalad nõrgaks, ta ei suutnud käia. Meheema õpetas, et sidugu tapetu aluskleit ümber jalge. See aidanudki, jalad hakkasid jälle kandma.]

RKM II 346, 627 (11) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Me tapsime hussi ära, panime pudeli, viin pääle, see om nagu rohi. Mul om praegu ka 2-3 pääd viina sees. Nüüdki naabritel jäi haiges lats, tulli küsima, et anna seda hussi viina.

RKM II 346, 567 (27) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Voodikotist võeti õlg, pisteti suhu ja siis piirati kolm korda ümber sammaspoole. Siis visati tulle, põletati ära.

RKM II 346, 587 (27) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mu unutütar, tal olli kolmeaastane lats, aga käümä es lähe. Siis olli üts tõne vanainimene, tuu ütel, et tuu lats minu juurde. Lätsime Lätimaa poole. Sääl olli mitu tiiharru. Üts pidi toda last, tõne inimene, imä, kai eemalt ja tuu vanainimene mähkse paklalondi ümbre latsõ jalgu. Siis ta pand väitse tolle paklalondi pääle ja lõi vasaraga väitse pääle. - Päiv olli lännü juba, perän päivä olli. - Tuu, keä last pidi, küsse: "Mis sa raot?" - Tõne vastas jälle: "Ma rao ristkammitsat." - "Rao siis nii, et raotus saa!" Ja nii lats sai terves, om nüüd 47 aastat vana. Timäl olli kah lats tüdrikult ja kah es võta jalgu alla. Kolm aastat iste korvikese siin ja surigi. Siis es ole inämp toda kammitsaragujat.

RKM II 346, 593 (1) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga lõigat sõrme katki, valutase nii, et... Lõigat vanaga - sa ei tunnegi.

RKM II 346, 595 (13) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tahat, et ilusa lille kasuse, sis piat varastama naabri aiast.

RKM II 346, 598/9 (28) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma olli üten paigan teeniman. Lehm poegse ja rüükse nii hirmsale. Mul tulli kroos põlve ehmatusest. See väimiis ütel, et ot-ot, ma tea rohu. Võtse tubakulehe, meega määrse kokku. Siis võtse musta kasukanaha, kõrvetas üle. Tubakulehe pandse põlve pääle, mähkse nahaga kinni ja hummogul olli kadunu.

RKM II 394, 275/6 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Elisabet Kikkas (1902-1981) (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui talvel lehmad piima ei andnud, siis võeti kanepi seemned, tambiti need puunuiaga puruks ja siis pandi vesi peale. Vesi läks valgeks nagu piim. Seda toitu kutsuti kruusla või kanepi temp'. Olevat väga maitsev olnud.

RKM II 368, 216 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu meheisa oli pime kuni kümne aastani. Siis tuli neile üks sant öömajale. Kui see last nägi, küsis: "Miks te ei arsti ära lapse silme? Ahja jões on Korbe läte. Tooge seda vett!" Korbe lätte veega saidki silmad terveks ja ta hakkas nägema.

RKM II 368, 216 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui rinnapõletik oli, siis pandi musta lamba nahk peale.

RKM II 368, 216/7 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mina olin 10-aastane. Kõik käed olid käsni täis. Peresse tuli setu. See ütles: "Oi, perenaine, teie latsel on käsni! Neljapäeval määrige lapse käsi tainaga kokku, laske siis lehmal lakkuda." Lehmal ju kare keel. See rikub käsnad ära ja ma sain käsnadest lahti. Aga seda pidi just neljapäeval tegema. Neljapäev oli üldse hää päev, laupäev ka.

RKM II 368, 217 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti olid puuanumad. Mõnikord hakkas piim venima. Toodi tark. See määris anuma leivataignaga kokku ja käskis vana emise kätte anda.

RKM II 368, 218 (9) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Uss pandi pudelisse viina sisse. Hää veel, kui rästik oli. See oli rohi.

RKM II 368, 218 (10) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuskilt katki lõikasid, panti ämblikuvõrku peale.
Kui haav hakkas hukka minema, lasti koeral lakkuda. Koera keeles on rohi, kassi keel on mürgine.

RKM II 368, 219 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui piimahammas ära tuli, üteldi: "Virukunder, sulle luuhammas. Anna mulle raudhammas!"

E 9594 (18) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui koera petad, saavad koeranaelad.

E 9595 (27) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kübarat nuia otsas keerutad, tuleb peavalu.

E 9594 (17) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui toored õunu või marju sööd, saavad paised.

RKM II 49, 228 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kael oli haige, siis mähiti kaela ümber tingimata vasaku jala sukk.

RKM II 49, 228 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Õie Orro (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Konnasilma puhul pandi varba vahele tubakat ja vaske.

AES, MT 259, 34/7 < Rõuge khk., Hurda k. - H. Keem < Ann Pettai (1938) Sisestas Salle Kajak 2003
Sünnitamisest sauna tähtsusest haiguste puhul.
Ku inemisel ol'l säänest soonõ haigust, sõs küteti sann. Sääl tedä vihuti ja tasuti. Tuu ol'l kõgõ parõmb toolõ soonõ haigusõllõ.
Väikese' latsõ tuudi kõik sannahn. Ku naanõ haigõss jäi, panti sannaahi palama. Tuu tähendäss tuud, et tel midä tulõman iks ol'l. Sõs panti sannaahi palama, et haigõ sanna saa tuuss suurõss hadäaoss. Sõs õi' kuulõ' tedä muu'. Sääl ol'l tiä katõgese vanainemisega', kiä latsõ vasta võt't. Latsõ' tuudi vanast kõik sannahn. Imä ol'l latsõga' terve nädäli päevi sannahn, nigagu' tä tõisi manu' tuudi. Sõs imä es tohe' kuus' nädälit minnä' lavva manu'. Tiä ol'l ropp. Tiä uma ka ropp. Puul'tõist kuud, nikvva umma' tel uma' olõmise' man. Tuu tähendäss tuud, et puul'-tõist kuud perän last tel uma' juuskva'.
Ku väikene lat's vasta võetass, sõs lat's tulõ är'. Sõs tulõ peräst viil tunni vai katõ peräst üt's säänä kraam, kun lat's um kasunu', kun lat's um sisehn kasunu'. Tuud üldäss, et tõsõpoolõ', vanainemine pand nuu' puhta nartsu sisse. Pand nä' kohegi' korgõhe ja kuiva paika, kust neid üt'ski' kätte es saa'. Vana kauss panti kummalõ pääle, modu kass vii är'. Sõs tulõva' latsõl määntseki' hädä', ku mõni elläi tuud saa är' võtta'. Tiä piät sinnä' kausi ala är' kuiuma ja tuhass minemä. Kudä videlämmä jääss, sõs ül'ti, et latsõlõ lüü sääntse' vis'trigu' ja sääntse' esieräligu' naha haigusõ'. Tuu ol'l õigõ kah. Selle et neid nüüd pillõldass, selle umma' lat'sil hädä' kah.
Puul'-tõsõ kuu peräst ol'l naanõ terve' jäl'. Sõs ol'l jäl' kõrran kõik. Ega vanast õs lasta' naist ilma tööldä' olla'. Katõ päävä peräst nakass naanõ joba lat'silõ rõivakõisi parandamma ja tühä iist iks liigutamma. Nigagu joud nakass kõvõmbass minemä. A söögi manu' es lasta'.
No pilluv tõsõpoolõ' tsiku kätte. Säält tulõva' no mõnõ inemise' viil! Ma uma imä lat'si näi. Näi kõik, mis tet'ti neidega. Kõik latsõ' ol'li kangõ', hätä es olõ' ütelgi' midägi'.
Telle esi' tuudi süüki kokku. Nigu Jeesusõ imäle vanast tuudi. Targa' tul'li' hummugumaalt ja tõiva' joba ummi an'dit. Nii telle kah. Kõik tul'li' jo kaema väikeist last. Vai sõs sääntsel aol kiä tühä käega' tul'l.

ALS 2, 76 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Marukoer pures loomi. Andsin igaühele (loomile) võileiva. Iga võileiva peale tegin kolm risti ning loomad jäid terveks.

ALS 2, 81 < Võru l. vanadekodu < Rõuge khk., Krabi v. - Konstantin Tannenthal < Leena Pels (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009 [puu/vet]
Kui loom köhib, siis anna temale kuusekasudest ja palotakjast keedetud jooki. Palotakja ehk krobiseja on pruun, kõva sammal. See rohi aitab ainult haiguse algastmes.

ALS 2, 114 < Võru l. < Rõuge khk. - Konstantin Tannenthal < Anna Kõiv (1929)
Sammaspooliku kaotamiseks looma või inimese juures tee järgmist: piira sammaspoolikut vastupäeva üheksa korda ja ütle igakord selle juures:
„Ütele annale, teisele annale, kolmandale annale, jne. kuni ütesale annale.“
Siis sülita kolm korda sammaspoolikule.

ALS 2, 295 < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Taaniel Panhart (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui marukoer pures inimest või looma.
Kirjuta paberile:
S A T O R
A R E P O
T E N E T
O P E R A
R O T A S
ja anna see inimesele või loomale.

ALS 2, 670 < Rõuge khk., Nursi v. vanadekodu < Otepää khk. - Konstantin Tannenthal < Kadri Mesi, 64 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui hobusele annad kadaka vett, kalmusejuuri, kolmekõrralisi ja lipski, kõik hästi läbi keedetud, siis läheb hobune ilusaks ja vahetab ruttu karva.

ALS 2, 671 < Rõuge khk., Nursi v. vanadekodu < Otepää khk. - Konstantin Tannenthal < Kadri Mesi, 64 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui piim venib, anna lehmale järgmist keedist: kadajavett, kalmusejuuri, kolmekõrralisi ja lipski, s.o. „kasvahain suure laia lehega“. Kui seda lehmale annad sisse, siis piim ei veni enam.

ALS 2, 689 < Rõuge khk., Nursi v. vanadekodu - Konstantin Tannenthal < Liisa Tiinert, 56 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui lehm „om likke“ võta pihlanuut, tee sinna (noaga) „ütsa“ risti ja kui lehm hakkab öösil röökima, löö teda pimedast lauda nurgast kolm korda.

ALS 2, 820 < Võru l. < Rõuge khk., Vana-Nursi v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Perli (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Võta kirsipuu alumist koort, keeda seda ära ja anna lehmale seda keedist. See aitab verekusemise vastu.

ALS 2, 895 < Rõuge khk., Nursi v. vanadekodu - Konstantin Tannenthal < Liisa Tiinert, 56 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009 [puu/piim]
Kui piim venib, anna lehmale kadakamarja ja kalmuse juuri. Keeda need ummuses ja anna igakord pool pange.

EÜS VI, 25/8 < Rõuge khk., Haanja v., Sika k. - Jaan Gutves < Ann Kado, 76 a. (1909) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Ann Kado (sünd. Jakobi tütt. Linardson)
(elukoht Sikka külas N° 43 talu perenaisena.)
Nõidusesõnad. (suri: mail 1909 a. 76 a. vana)
Tihti pääle käisivad ümberolevad perenaised ja karjakasvatajad tema juure rohtu otsima. Kas olgu piim veniv ehk vasikas pasane ehk lapse kintsu pääl paise ehk mis muud harilikust elust iseäralde ja halvaste nähtus, ikka tulivad Kadu vana perenaise juure rohtu ja abi otsima. Tema arstimise kuulsus oli 10 verstani teada. Ka oli tema ämmaemanda ehk vanamoori kohustetäitja. Olgu, et noorikudel ilmale tulles lapsi vastu võtta ehk mõnel kuulsal nurjaläinud neiul pisikest ennesündimist ära kautada, aitamas ja korda säädimas.
Kuidas tema kadunuke kõige sellega korda sai ei ole minule teada, ega puutu palju asjasse, aga et temal nõidusesõnad üteldi olema, neid soovisin iga hinna eest teada saada.
Aastad kolm tagasi tuli tema kord minu juure, siis palusin ja nurusin, et seleta minule nendest sõnadest midagi, milledel imettegev võim üteldakse olema. Andsin teisele paar klaasitäit "monopolli" aga ei midagi; ütles ainult: "Sõnad sain ma Tartu linnast. Lelle naiselt, kui sellele ühe rubla maksin. Ega neid nüüdki odavamalt taha ära anda ja ega ma veel praegu ei mõtle sureda, nõnda ei anna neid enne eluõhtut mingi hinna eest ära."
Pauk oli märgist mööda, sõnad käest pääsenud.
Mineva talvel veel kord katsusin õnne, ja et minul ristseviina oli üle jäänud, trakteerisin teda veel kord, selles lootuses, et ometi kord neid imesõnu kuulda ja kätte saada, aga asjata.
Lõpuks lahkudes lausus ta: "Mina sulle need ikka ära õpetan, sa oled minu vastu parem kui minu omad lapsed on!" Ütles ja läks.
Tänavu kevadises osas tuli ta jälle kord ametireisilt kodu ja pööris minu poole sisse. Oli poole pudelitäis eederit ehk liikvad külast ligi antud; jõi ise ja pakus minule kah; et teda mitte pahandada, võtsin ja maitsesin. Kordasin jälle oma vana tuttavad palved.
TEMA LUBAS LUGEDA, KUI AGA IKKA VÄHE RAHA SAAKS. ANDSIN 20 KOP. VÕTTIS SIIS VEEL LONKSU LIIKVAD JA HAKKAS PÕLVELI LASTES LUGEMA:
SIIN MA VAIDLE MUREGA
OMA ÕNNISTUSE PERRA.
SÄÄL KUU OM MO ESA MAA,
LÕPEB PUUDULINE ÄRRA.
KITTUST, TENNO TOO MA SIS
JUMALAL MO ARMO EEST.
OH MO KALLIS PERANDUS
NÄGEMATA ESA HOONE,
KUU MO JEESU ARMASTUS
ANNAB USKLIKUILE ÕNNÕ!
TAIVA ELO! SINOST MA
HENDA VÄGA RÕÕMUSTA.
ELO KUNINGAS KE MO
RAHOTEED SIIN JUHATANU.
Lunastaja om sääl jo
asend mulle valmistanu.
mino henge osaks,
om see taiva õnnistus.
Ega päiva palle ma:
Issand kunas sina tuled?
Kunas mina taiva saa?
Kas sa iks veel kavven oled?
Elo kabla! Kaksage
päästke vaimo vallale.
Hää mul kui ma ütskord sa
seda tunni nätta saama
kui ma siist saa minema,
elopäivi lõpetama.
Kui lätt iho mullale
nink see heng sis Loojale."
Need on need sõnad, - kas loe neid viina ehk vee pääle, leiva ehk piima pääle, või mõne muu rohu pääle. Puhkse kolm korda pääle ja anna haigele sisse. Aitab igasuguse häda vastu ja igasugusele loomale nii hästi kui inimesele. Aga enne peab need sõnad pähe õpima. Siis kevadistel aegadel arukaldaid pidi otsima, kus "usside hunik" on, (see on madut, siud, kevadel kudemas), siis peab seal usside huniku juures neid sõnu kolm korda eksimata läbi lugema. Siis saab neile jõud ja võim iga haigust terveks teha, olgu siis või vee pääle loetud."
Ütles ja võttis veel lõnksu ja läks kodu.
Selle laulu sõnad leidsin pärast, teise trükki kiriku lauluraamatust 184 leheküljelt, nr 237 laul, viis esimest salmi. Kaks lõpusalmi ei käi siis nõidusesõnade hulka, nagu seda temalt pärast veel pärisin.
Tänavu mai 15. päeval leiti nimetatud vana naisterahvas oma kambrist voodist surnult. Surnupesejad hakanud rääkima, et olnud "eederisse" surnud. Kaebekiri läinud Rõuge õpetajale, see tuli ühes Rõuge tohtriga 21. mail asja järele vaatama. Protokoll viitud Võrusse, sealt tulnud politsei kreisarsti ja ühes abilisega, lõiganud lahti ja annud mahamatmiseks luba; kui ta ju 8 päeva surnuna sooja ilmaga pealmaa seisnud. Matmine oli 23. mail s.a.
Üleeile tõi kordnik perekonda sõnume ja teatuse et "surm on loomulik olnud, mitte vägivalda ega eederi pruukimise pärast jne."
Nõnda oli nõidusesõnadega ja nõia surmaga lugu.
TEMA POJANAISE ISA JAAN TOOTS OLLA NÄINUD EILE ANN KADUT VEEL OMA TOA AKNAST VÄLJA TULEVAD. KA NOGU KÜLA POISID OLLA ANN K. MINEVAL NÄDALAL RÕUGE-HAANI SUURE TEE PÄÄL KODU POOLE RUTTAMAS NÄINUD, KOMPS KAENLA ALL, NAGU TA HARILIKULT KÄIS.
Kas siin viirastustega, silmamuutmistega ehk tõsise kodukäijaga tegemist ei tea ma.
Arvasin tarvilikuks seda Eesti Üliõpilaste Seltsile ülese tähendada ja saata.
Laiemaid teateid võin soovi järele edespidi saata.
J. Gutves
Haanis 11 juulil 1909.

EÜS IX 133 < Rõuge khk. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Olen seie mõned sõnad ja arstimise kombed ülestähendanud, mis siit ja säält vanemate inimeste käest olen kuulnud. Sellepärast ongi naad segi paisatud üks salmikene ehk lause nõnda, tõine tõisiti, kuidas inimene ette ütles ja aeg kandis, ülestähendata.
Oina veskis 20 mail 1912.
M. Siipsen

EÜS IX 134 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kellel inimesel olgu ta laps ehk vana, kooljahaigus külgi lõi, sellele ei aitnud muu rohi, kui pidi kolmest surnuaiast liiva tooma, ja kui se ka ei aitnud, koolja luuga haigust arstima.

EÜS IX 134 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - Märt Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui mõni parandamata häda, muhk, sammaspoolik ehk rikkutud paise kuskil ihu pääl juhtus olema, ja kui maaliseheina leem mis küll sagetaste aitas, ka ei aitnud, siis võeti vaskraha ja vaeotati sellega haiged kohta, pärast vaeotamist visati raha käitavasse kohta maha. Kes leidis, sai haiguse enesele.

EÜS IX 135 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui jalavarbade vahel konnasilm oli siis mähiti punane lõng ümber varvaste mis igakord haitas.

E 19482/3 (3) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Ühe armastaja paariarahva laps jääb häkiste raskeste haikeks, nad pruukivad tohtri rohi, aga kui see ka ei haita, akkavad lapsele ise rohto valmistama, mis mitmest asjast kokku segavad mis ka magusad ja mitte kihvtised ei ole, aga nii pea kui laps nende oma tehtud rohto suhu saab võtnud, heidab inge. Kes jõuab nüüd vanemate valu ja südame piina üles arvata mis nad lapse haigevoodi juures tundsid. Ehk nüüd veel seda südame valu ja vaeva. Nad kastavad oma aindsa lapse kalmu küngast kuuma silma pisaratega, nad mõtlevad ööd kui päeva oma rumaluse pääle. Oleks see armastuse pärast antud roht ometegi andmata jäänud ehk oleks meie lapsukene see inglikene praego veel elamas. Aga kes teab üttelta kas ta oleks jäänud elama? Et seda tarka inimest olemaski ei ole kes asja lugu põhjani mõistaks ära seletata, siis piinab nüüd südame tunnistus seda paari rahvast kuni surmani.

E 19541 (21) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Rehe tare kattukse sammal ära kuivatata ja peenikeseks õeruta on keige tarvilisemb rohi mitmesuguse häda vastu. (lõhna kohalt võetud)

E 19553 (184) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Keigesuguste leitud raua tükkitega voib vigast last terveks arstita. Kõpla tükkid, kirve labad, künniraua otsad, hobuse raua pooled ja n. edasi mis heal maast leitakse pandakse kotti ja hoitakse tallel. Niisugused rauakottid veeti talust talusse kus heal hämmamoori habi tarvitati. Hüüti siis neid hämmamoori arstimise ristateks. Neid panti leige vee sissi, võeti säält siis üksikult välja, vaeotite igaühega kolm korda lapse ihu, süllitati 3 korda pääle ning visati sauna põranda pääle maha. Pärast arstimist korjas neid vanamoor jälle kotti kokku, ja kui minema läks võttis õlale.

E 19628 (521) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1985) Sisestanud USN
Paise lehed on kobra lehtede sarnatsed ja kasvavad leete põldute pääl, nad on ka keige palavama ilmaga ikka külmad sellepärast pruukib neid talurahvas paisete pääle panemiseks, nago tee lehtigi, mis tee ääres kasvavad.

E 19629 (522) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1985) Sisestanud USN
Põletud kattuse sambla tuhk peab keige paremb paise ehk sammaspooliku rohi olema.

E 19629 (523) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kimli viin kus nattukene terpentini sissi tilgutud peab rinna haigetele hea rohi olema.

E 19629 (524) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Kõrva haigetele on kõrva kivi auur (tos) sissi lasta väga hea ning parandab ruttu. Kõrva kivi on mesilase kärje sarnane ja leiavad neid talupoiad sagetaste põldutest.

E 19629 (525) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Varblaste kärjed on hobuste köharohi, kaeratega sööta.

E 19629 (526) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1985) Sisestanud USN
Tiisikuse vastu on männa puu kasud väga head(nende tee).

E 19629 (527) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Keige külmetamise vastu on kuum sauna lein (lõun) keige paremb ehk kui seda saada poole tükki sooja ahju pane niske riie ala. Kange higistamisega kaob haigus niisama ruttu kui on tulnud. Ahjust välja tulles ja tubliste higistates oled kui uueste sündinud. Kolle olgu kaetud ja pea ahjust väljas, muidu jääd väga liig sooja käes nõrgaks.

E 19630 (533) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1985) Sisestanud USN
Rinna ehk kopsu haigustele. Keetku palu valgeid samblaid ummuses kaane all ja seda joogu haige ilma suhkruta ja piimata iga pääv kolm korda enne söömist ütleme pool kortlid korralt ehk kül mõru, siiski parandab ruttu. Lastele võib ka piima juure lisata.

E 19630 (534) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Rinna ja kopsu haigetele olevad hea rohi ½ korteli kimli viina korralt kus tõpra rasva on sissi tilgutud sissi anda mis rinna pehmeks võttab ja parandab.

E 19630 (535) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Rinna haiged hoitku endid liig sooja sauna leiniga vihtlemise eest mis kopsu haigust peab suurendama. Paremb olevad, paljaid rinde igapääv kolm korda paraja toas seisva veega pesta.

E 56687 < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
"Kundrapussu" retsept:
Ahju keressist võeti kivi, kus keresiga ahju ei olnud, vaid kinniskummiga, sealt virussest kundrekivi (ahju peal sellejauks suvel paigale pantud punasesõmeraga, lappik kivi, ümbes 10-20 naela raskune) aeti ahjus ehk tuhkhavvas tules kuumaks (helendama) ja pandi keset tuba savipõrandule. (sell ajal elati talvel rehetubades, kambreid ei olnud) Noor ema võttis linase palaka üle õlade, villane ündruk veel peale ja seistis kassirassi kuuma kivi kohale. Näpuvahelt laskis (külatark naine vanamoor) rohtusid kuuma kivi peale, kanepitera ehk hernetera suuruselt: veevelit, juudasitta, ehk kui neid ei olnud, siis 9 veevelitikku ja nattuke juudisittalappi (näru külest natuke, kus kord juudisitt (asvalt) sees olnud.) Kui nende tuli kadus kivilt, siis kulbiga siristas õlekõrre jämeduselt vett kuuma kivi peale, et auuras. Kuum auur läks üles noor ema alt keha ümber ja kui kivi enam ei sisisenud, ruttu sängi ja karvanahad ehk kasukad peale katta, kuni higitses, sellega oli "kaehtus" ja "rabahtus" arstitud.

E 56977 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Seep, millega kuuljat mõstas, hoitakse alali. Kui inimesel ehk hobusel "kooljaluu" hakkab kasuma, siis tarvis mõned korrad selle seebiga peseda, saab terveks.

E 57043 (1) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Hambad ei hakka ialgi valutama kui neid piksest purustatud puukildudega puhastatakse.

E 57043 (3) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui "kidsi" kätte ehk põlve lööb, siis peab koerakusega pesema, ehk kidsukanepi õiisi peale panema, ehk kriiksuva, kägiseva ukse vahel pigistama, ehk niisugusel inimesel pureda laskma, kes juba kolmel lapsel vader on olnud.

E 57043 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kõht valutab, siis lase ukkerandsi. See on põlvili maha heitma, pea vastu maad panema, siis äkki ennast ülepea seljapääle maha laskma ja seda peab üheksa korda tegema kuni kõhuvalu kaob.

E 57043 (5) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui nina verd jookseb, siis pista see sõrmeots ninasõõrme ette, millega olete vaenuköie ussideuniku koost laiali arutanud.

E 61228 < Rõuge khk. - J. Gutves (1927) Sisestas Salle Kajak 2004
Juudisitt ja kolmejalga
Vanad naised, targad posijat, tasujat, verelaskjat, tarvitasid juudisitta. Need tõivad seda apteekist naelaviisi. Ei olnud aga Võru apteekist saada, lasti tuua Riiast ja Lutsist. Rõuge mehed käisivad tihti Riias, sest Moskva - Riia tee läks Rõugest läbi. Enne raudteed käisivad talumehed „Riias, vooripealg. Lutsi käisivad mõned suurema hobustega mehed, võtsivad siitmaalt seaharjased ja tõivad Lutsist tuvakut. Ka juudisitta.
Kui umbes poolsada aastat tagasi siinmaal „harjusnikudg käisivad, siis oli nende register talusse jõudmisel: otsige taga vannu harju hariasit, vannusõlgi sõrmkssit, siis võite saada: juudisitta, pergelipaska, kamphviirt, sinikivvi, katlatossu pulbrit, kolmjalga.
Kolmejalga: pliiatsi jämedused, versaki pikkused mustat pulgakesed 3 kop. tükk (kokkusulatatut süsi ja salpeeter). Kõhuhaiguse vastu, mida sügisel kui sead tapeti ja värskeliha proovi söödi, tihti ette tuli, aitas kolmajalga, iseäranis lastel.
Õrnad naisterahvad kandsivad ligi alati kas juudisitta ehk kolmejalga pulgakest. Kolmejalga hind oli vaskrahaga kaaluda. Sinikivi hind oli hõberahaga kaaluda.

RKM II 63, 313/4 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Läti, Ape - Ellen Veskisaar < Maria Haaviste, 76 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ku surm majan om, sis ei tohi kellestki halvasti kõnelda, haigus tuleb. Peab väga rahulik olema, kõik ära kannatama.
Mul oli kuuljahätä man. Jaani imä olli haige. Vanne, et mis ma enne tema juurde ei läinud, sööma hakkasin. Ja jäin haigeks, kolm aastat käis suur valu sisse, kõik rappus. Üts maa-arst avit.

RKM II 64, 83/4 (20) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tädi kõnel, ta käve mõisan ketraman. Tädi ol'l peenülanga keträja. Pirrutulega kedräti. Mu tädi ol'l kõgõ valgemba koha pääl.

RKM II 64, 94 (17) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kruus. Tuud kirjutedi. Pleiatsiga hõõruti papre pääle. Olev sõna ka ollu. Ma noid ei tiiä'.

RKM II 64, 94 (18) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Lehmäl om mäletüs maha satt. Võõti tõise lehmä suust, kia mälet ja panti suhu.

RKM II 64, 99 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pinivilladse kinda om hää kui sõrme om kõvera ja valutase.

RKM II 64, 104 (10) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pasandamise haina'. Vahadse häitsme. Om rohus ku lehm pasandas. No lilli' hautada ar' ja tuud vett anti.

RKM II 64, 104 (11) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui tsial om kõtt kinni. Tammõkoorõ vesi pane patta, keedä ar', tood anna tsiale.

RKM II 64, 105 (16) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kidsihaina hõõru õlile, pane käe pääle kui kidsi on, mähi kinni.

RKM II 64, 105 (17) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Rotihain. Kollased õied, paksud pehmed lehed. Kui rott aita tuleb, siis tuuakse neid heinu aita. Rotid kaovad ära.

RKM II 64, 105 (18) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaanihaina' pandi jaaniööl seina vahele. Kui õitsema läheb, siis elab see, kelle nimele paned. Kui ei õitse, sureb varsti ära.

RKM II 64, 131 (19) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku kruus ol'l, ülti, mõnel ol'l sändse sõna'. Tetti papert kah. Mõnikõrd sai api, mõnikõrd es saa kah.

RKM II 64, 162 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku mul tsõdse ol'l, sis tuu uskse kuuljahätä. Matuseaiast käve liivä tuuma. Tõne tuu liivä är. Es tohi taade kaia, sis es ole api es.
Tõnekõrd: Vast om jal ilmast hätä saanu. Miis es ussu kuuljahätä, ütel: Võta tast mäe päält, ütle: küll sa saat tervest! Tsõdse uskse iks - kõrraga ol'l terve.
Kuuljahätä ol'l tuu ku üles paisteted, et kuuljast om saanu tuu hätä. Et mõne vast kõneli kuulja man - üteldi ilmahätä. Mullaga sis hõõrd tuud kotust.

RKM II 64, 121 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku siug sinnu inne näk'k, saa hätä - siuhätä. Ku sa inne näed, sis ei saa-ai hädä.
Pidi kolm kõrd sülgäma, sis ei saa hätä.

RKM II 64, 162/3 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui kuuljahätä arstimiseks haualt mulda võeti, pidi mõne kopka "valget viskama" - hõbe raha sinna panema, öeldes: Sulle valgus ja mulle terviis!

RKM II 64, 163 (8) < Rõuge khk., Varstu v., Hallimäe k., Väike-Hallimäe t. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Kidsi sõna olli ollu. Kidsi haina' olli, nu panti niisama kidsi ümbre.

RKM II 64, 163 (9) < Rõuge khk., Varstu v., Hallimäe k., Väike-Hallimäe t. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas USN, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Paisele panti paiselehti pääle ja hapundkoort kah veel. (Paiseleht - teeleht.)

RKM II 64, 164 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku väikse latse om ja perän ik'k ku võõras ar lännu om, sis ütles, et kahe silm, är kahitsase. Ol'l võet läve alt purru, pant vii sisse ja ant juua. Midä kaksat, sis tuuga suidsutat.

RKM II 64, 164 (11) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kurja silmäga kaes. Poodist osteti juudasitta, sis oli mütsü sisse pant.

RKM II 64, 164 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku lehmä paaritadas ja paaritadus ei saa, võta must hame, lüü kolm kõrd naise musta hammega, sis saa abi.

RKM II 64, 166 (21) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Käsnäle vastu võta 7 rüäpääd, tsüsi käsna sisse, sis kaose ar.

RKM II 64, 166 (22) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jala' haige olli, ülti: võta nõgõsid, vihu neiega, tuust saa abi.

RKM II 72, 353 (1) < Rõuge khk., Leevi k. - Reet Sirel < Arnold Puusepp, 54 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Palavik tehti kindlaks huulte ja käega katsumisel laupa. Palaviku arstimiseks võeti riie, tehti külma veega märjaks ja seoti ümber pea ja keha. Keha ümber seoti villased riided. Higistamisega ja metsataimedega raviti palavikku.

EFA I 18, 44 (2) < Omski obl., Lilliküla k. < Rõuge khk. - Aivar Jürgenson, Astrid Tuisk < Maali Jauk, s. 1931 (1996) Sisestas Salle Kajak 2009
Upinain - kollane ümarik nupp on otsan, muru peal kasuse. Matal, muru piti. Ku rindu all valutas, pane ummusse alla, keeda seda tsaid.

ERM 23, 4/10 (11) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Arstimise viise sain ainult ühelt vanamehelt. Kuulsin ja trehvasin ka küll teisi arste, kuid neilt ei saanud midagi, sest elatades endid omast kunstist, nad kardavad leivakaotamise pärast teistele seda avaldada. Mees, kes õpetas mulle oma teaduse, on pime ja seepärast ise ei saa enam seda tarvitada. Tema nimi on Isak Ivask, sündinud Vana-Antsla vallas, praegune elukoht Viitina Märdikülas: Antslast Viitinasse asudes on ta juba naisemees olnud. Esimesed 12 aastat elanud Ala-Sakil, kust praegusse elukohta tulnud. Vana 85 aastat.
Juttu vestes nimetas Ivask mitu korda, et olnud vanasti kuulus arst, pole omale leidnud vastast Peterburist saadik. Nüüd silmanägemise kadumise pärast enam inimesi arstida ei saavat, riistadki hävitanud ära. Mõnele loomale siiski käsikaudu abi andvat. Küsisin, kas ta on mõnele oma arstikunsti pärandanud ehk mõtleb pärandada. Vastas, et ei olevat kedagi, poeg ei tahtvat võtta ja ega igast arsti ei saagi: peab olema hästi tähelepanelik ja julge mees. Andsin mõista, et mina häämeelega tahaks arstiks õppida, kas tema mulle mitte oma teadust ei avaldaks. Sellepääle vaikis vanamees.
Nägin, et vanale kõige suuremat muret piibu ja tikke puudumine sünnitas: piibul oli üks läbipõlenud külg leivataignaga paigatud, iga tikku ta hoidis, nagu mõnda suurt varandust: ühe süütamisega püüdis mitu suurt piibutäit läbi suitsetada, edasi-tagasi tuult piibust läbi tõmmates tuld alles hoides. Kui mõni pererahvast ehk keegi võõras lähedal juhtus olevat, siis küsis sellelt tuld, oma tikke näitamata. Piibus märkasin vanakese kõige nõrgema külje, seepärast otsustasin sellest küljest kallale tungida ja küsisin, kas ta mulle siis arstikunsti õpetaks, kui temale uue piibu muretseksin. Vanamehe nägu läks naerule, ütles: "Miks ei õpeta, tooge aga siis paber ja pliiats ka ühes, kirjutage üles, muidu ei jõua meeles pidada." Et piibu toomise murest pääseda, küsisin, kas ta mitte rahaga nõus ei oleks, mille eest võib lasta piipu ja tikke osta. Kurvaks jäädes vastas vanamees, et temal ühtegi ei olevat, kes piipu tooks.
Pidin siis ise piipu otsima minema. Umbes seitsme versta tagant leidsin poe, kust nõutud asjad sain. Läksin tagasi. Piip oli küll kaunis räbal - paremaid polnud saada - , nii et vanamehel suure ja ilusa lootuse järele väike pettumus näis olevat. Siiski tegi seegi väike kingitus hääd meelt ja vana pani "nooriku" kohe suitsema. Siis alles hakkas õpetama.
Oma kunsti ta on isalt pärandanud, pärast ise veel tähele pannud ja juure õppinud. Isa öelnud: "Kui elaja omma seljasoonist läbilöödu, siis neid enam arstida ei saa." Temal surnud üks lehm ära, kes olnud "seljasoonist läbilöödu," ta lõiganud lahti, õppinud viga tundma ja pärast arstinud ka seda haigust.
Kõigepäält olevat arstimise juures julgust vaja. Noorena on ta hulljulge olnud ja tihti arstitava inimese ehk looma elu kaalu pääle pannud. Korra arvanud juuresolejad ühe inimese kohta, et see enam ei tõusegi ellu. Ka temal omal olnud juba veidikese hirm, et inimese ära tappis, kuid pole välja näidanud, öelnud: "Kannatage, küll ta üles tõuseb!" Ja tõusnudki vähe aja pärast ellu.
Rohkem kui muid haigusi ta [Isak Ivask] on marutõbe arstinud: kellele enne “ulli meelt” manu saanud, selle teinud terveks. Kui haav alles lahti oli, varsti pääle koera puremist, siis imenud kupusarvega haavast verd. Olles noor ja julge pole mõttessegi tulnud, et vere kogemata suhu sattudes võib omale kahju teha. Kui koera puremisest juba kauem aega mööda ja haav kinni kasvanud, siis tuli verd lasta. Millal selleks paras aeg, seda tunneb ravitsetava keele alt ära: kui sooned keele all valged ja ilusad on, siis on alles vara, soonte siniseks minnes ja üles tursudes on paras aeg verd lasta. Varase arstimisega abi ei saa võib ainult paha teha. Verd tuleb lasta keele alt soontest ja pahemalt poolt kõrva alt kaela seest. Kui tahab võib peale verelaskmist ka piirituse pääle sõnad lugeda: “Iisrael, Iisak, Siirup” ja sisse anda.
Haanjas Rasva külas olnud mees, kes juba hulluks läinud: valla poolt olnud tal kaks vahti juures. Teda viidud arstima. Ta käskinud vahte hullul õlast kinni hoida ja lasknud verd. Hull paranenud ühe verelaskmisega.

ERM 23, 8/10 (11a) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Rohkem kui muid haigusi ta on marutõbe arstinud: kellele enne "ulli meelt" manu saanud, selle teinud terveks. Kui haav alles lahti oli, varsti pääle koera puremist, siis imenud kupu sarvega haavast verd. Olles noor ja julge pole mõttessegi tulnud, et vere kogemata suhu sattudes võib omale kahju teha. Kui koera puremisest juba kauem aega mööda ja haav kinni kasvanud, siis tuli verd lasta. Millal selleks paras aeg, seda tunneb ravitsetava keele alt ära: kui sooned keele all valged ja ilusad on, siis on alles vara, soonte siniseks minnes ja üles tursudes on paras aeg verd lasta. Varase arstimisega abi ei saa, võib ainult paha teha. Verd tuleb lasta keele alt soontest ja pahemalt poolt kõrva alt kaela seest. Kui tahab, võib peale verelaskmist ka piirituse pääle sõnad lugeda: "Iisrael, Iisak, Siirup" ja sisse anda.
Haanjas Rasva külas olnud mees, kes juba hulluks läinud: valla poolt olnud tal kaks vahti juures. Teda viidud arstima. Ta käskinud vahte hullul õlast kinni hoida ja lasknud verd. Hull paranenud ühe verelaskmisega.

ERM 23, 10 (13) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Villitõbi elajail olnud väga lihtne arstida: vill katki torgata ja vesi välja lasta.

ERM 23, 10/1 (14) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Sinine vill ehk surmavill inimestel - mõned pannud küpse sibulat pääle, tema arstinud lihtsamalt - pannud kupu.

ERM 23, 11 (15) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Paised, muhud ja muud ülespaistetanud kohad - olgu elajail ehk inimesil - kõige parem rohi nende vastu on campfer võiga kokku segatud, mille pääle sõnad loetud:
„Iisrael, Iisak, Siirup.“
Neid sõnu võib üks kord lugeda, aga parem, kui rohkem. Kõige parem üheksa korda. See rohi tuleb paisele ehk paistetanud kohale pääle määrida, siis ise pääle puhuda ja ongi terve.

ERM 23, 11/2 (16) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Muhuhäda ja rauahäda.
Elajaile tulevad suured sinised muhud pääle, nagu leivapätsid. On muhud pehmed, siis nimetatakse muhuhädaks, kõvad ja kalgid - rauahädaks. Neil korril tuleb "narits" panna. Naritse panemiseks on temal 7-8 tolli pikkune jäme nõel, laia õhukese otsaga. Selle nõelaga pistetakse kanepinöör naha alla. Nööri mööda tuleb mäda välja. Naritse panemise juures olevat oma kriuka: eestpoolt tuleb vaheldumisi panna, et häda edasi ei pääse (joon 1). Pannakse aga nii, et eestpoolt otsadel vahet jääb, kust häda läbi läheb, siis narits ei aita. (joon. 2)
(Joonised)

ERM 23, 13 (19) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Ristikammitsen - laps ei hakka käima, istudes paneb jalad risti. Sõnad: "Iisrael, Iisup ja Siirup" mõne toiduaine pääl loetult aitavad ka selle vastu.
Üleüldse aitavad ka sõnad kõige paremini piirituse pääle lugedes. Kõige kohasem arv lugemiseks üheksa korda.

ERM 23, 13/4 (20) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Sattev hätä (langetõbi). Kurapoolt kaelast aadrit lasta. Ta arstinud korra naise terveks, kellel 20 aastat häda pääle käinud: ühe ainukese verelaskmisega parandanud ära. Kui kaelast verd saab lastud, siis tuleb allapoole rätt ümber kaela köita.
Sooned, kus häda sees, on mustad ehk sinised. Valgest soonest ei tohi verd lasta.

ERM 23, 14/5 (21) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Rinnetuse vastu, haavale ja elajaile vere kusemise korral kõige parem rohi tehakse järgmiselt: enne jüripäeva püüda metsast siug, võtta selle sisikond, havi sisikond ja maamardikas (vihmauss), panna kokku pudelisse, kork kõvasti pääle rätiga kinni, et päält ära ei saaks lüüa, ja päevakätte seisma. Seistes läheb pruuniks ja vedelaks. Rohul olevat hirmus kange hais: kui korra liigutad, siis on tuba haisu täis. Rinnetuse korral tuleb sellest kolm tilka klaasi piirituse sisse kallata ja ära juua. Ilma piirituseta ei võivat kange lõhna pärast sisse võtta. Haavale tuleb pääle määrida ja on kohe terve.

ERM 23, 15 (23) < Rõuge khk., Viitina v., Märdiküla - Haas < Isak Ivask, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Põrnahäda korral tuleb nõelaga põrnasse torgata. Põrn on kura poole pääl - eestpoolt päkaga kämmel ja ristluie mant kaks risti sõrme.

ERM 151, 83 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Tagjä-taja.
Kasvab palus. Teed tarvitatas tiisikuse vastu.

ERM 151, 85 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Maoajaja.
Kasvab liiva söödi pääl. Lehma kõhu rohi. Kui loom pasandab, antas teed juua.

ERM 151, 85 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Sapihain.
Kasvab kadastikus. Kui loomal sapitõbi, teed juua anda.

ERM 151, 89 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kõrv valutab või kinni on, tilgutatakse rinnapiima kõrva.

ERM 151, 89 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Rinnarohi on kitse piim.

ERM 151, 89 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Krambirohi om lamba piim.

ERM 151, 89 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui nägu päivitanud on, ja tahetakse et nägu valgeks läheks, minnaks sipelga pesa juure, aetakse pesa laiale ja sülitataks pessa. Sipelgat pritsivad vedeliku üles ja nägu läheb valgeks, kui vedelikuga nägu hõeruda.

ERM 151, 89 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Paiserohi.
Konn ära kuivatada, pulbriks tampida ja pulbrid leivaga süüa ehk veega juua.

ERM 151, 91/3 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kidsi käes, selle ukse vahel mis krigiseb kätt pigistada, ehk sellel inimesel kes hundi (soe) liha söönud närida lasta. Vanasti kutsuti kui hunt ära oli tapetud, külarahvas kokku hundi liha sööma. Neist kes hundi liha sõivad, saivad hääd arstid.

ERM 151, 93 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuiva sammaspoole rohi.
1) Kes merevett on joonud võib sülitada sammaspoole pääle.
2) Viiliga vajutada.

ERM 151, 93 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Sea sapp. 1) Tarvitadi põlenu kohtade määrimiseks. 2) Sappi vett anti juua kui silmad haiged. 3) Loomile anti sappi vett, kui sapitõbi.

ERM 151, 95 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Looma kaetusrohi.
Võeti üheksast isesugusest puust, igastühest üks kasu ja keedeti. seda jooki anti loomile.

ERM 151, 95 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Marutõbe rohi inimeste ja elajatele siu (ussi) vett juua anda. Siug püütaks kinni (tühi korgita pudel pannakse maha ja siug läheb ise sisse) ja vallataks piiritust pääle. Pudel mattetakse maa sisse (parem kui keegi sellest kohast pääle matja enese ei tea) ja lastaks nädalad paar seista. Haigele antaks ikka paar tilka vee sisse. Loomile valetaks joogi sisse ehk antaks leivaga. Pääle rohu tarvitamise peidetaks rohi jälle maa sisse. See rohi aitavad ka koigi looma haigustele.

ERM 151, 97 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Alide Tirol < Marina Musto (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Prantsuse haiguse (sifilis) vastu. Saarepere juured (saada aptekist) ? naela 5 toobi veega keeta. Iga päev juua üks õlleklaasitäis.

ERM 151, 97 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Alide Tirol < Marina Musto (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kollatõberohi. Tammetõrudest ja koortest teed keeta joogiks ja kompres ümber kõhu.

ERM 151, 97 (3) < Rõuge khk., Lalli k. - Alide Tirol < Marina Musto (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2007
Kõhukattar.
Kalmuse juured koorida kuivatada ja teeks keeta. Iga päev üks tee klaas ära juua.

ERM 151, 99 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Alide Tirol < Marina Musto (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Langetõbi - rohi palu nõia veri. Palu nõid (väikene kirju ussi moodi sisalik) elutseb kuivas palus. Kõige rohkem leidub neid vana eluaseme päält. Palu nõid püütaks maikuul, veesaapad jalas. Astutaks pää pääle ja võetakse nõia sabast sõrmkübara täis verd. Veri pannakse puhta piirituse sisse. Anda haigele iga päev pool viinaklaasi täis.

ERM 151, 99 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Alide Tirol < Marina Musto (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kuutõbi. Võtta haigel otsekohe pääle käimise, pahema käe nimetissõrmest paar tilka verd ja anda talle tagasi.

ERM 151, 99 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. - Alide Tirol < Marina Musto (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Veetõbi. Haigele antaks kadakamarjateed juua ja viiakse kuuma sauna ja tehakse kanged kadakasuitsu. Haigel olgu pää aknast väljas, et ära ei lämbuks.

ERM 151, 99 (6) < Rõuge khk., Lalli k. - Alide Tirol < Marina Musto (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2007
Veetõbi.
Haigele antaks kadakamarja teed juua ja viiakse kuuma sauna ja tehakse kanged kadaka suitsu. Haigel olgu pää aknast väljas, et ära ei lämbuks.

ERM 151, 103 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tanda k., Sepa t. - Alide Tirol < Ann Mitt, 70 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui laps haige; ei söö ja kuumendab, pesti last vanainemise kusega, ehk tilgutadi kuuma panni pääle kust, selle auru pääl hoiti haiged last. Kui suur inimene äkki haigeks jäi tehti sedasama.

ERM 151, 103 (2) < Rõuge khk., Haanja v., Tanda k., Sepa t. - Alide Tirol < Ann Mitt, 70 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Piibupigi sinna kohta panna kus uss hammustanud, ka mesi olla hää.

ERM 151, 103 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Tanda k., Sepa t. - Alide Tirol < Ann Mitt, 70 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Veetõbi: muna kõige koorega peeneks hõeruda ja ära süüa. 3 muna päevas.

ERM 151, 103 (4) < Rõuge khk., Haanja v., Tanda k., Sepa t. - Alide Tirol < Ann Mitt, 70 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Enne jüripäeva sipelgapesa kõigi sipelgatega keeta ja loomile anda, hoiab loomad kõiksugu haiguste ja kurja silma eest.

ERM 151, 107/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Puustuse t. - Alide Tirol < Andres Tolga, 61 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kaetamine ehk kurja silma läbi tulnud haigused ja rohud selle vastu.
Kuri silm sai sellele, kui ema üht last imetas ja teisega käimapääl oli, sel lapsel mis siis sündis, olid paha mõjuga silmad.
Ka kel mustad silmad, oli silmil paha mõju.
Kui väike laps ära oli kaetadud, tähendab ei joonud, söönud ja põhjuseta virises, anti järgmist rohtu. Puhas pudel täideti allikaveega. Pudeli suust loeti kolm korda isameie. Kaks korda ei ütteldud aamen, kolmas kord ütteldi aamen ja tehti kolm risti pudeli suu pääle. Seda vett anti lapsele mittu korda päevas. Kõigil emadel Kasaritsas, kel väiksed lapsed, hoidsis saarnast pudelid tagavaraks. see oli pea ainuke laste rohi.
Kui suur inimene ära kaetadud, tähendab tunneb põhjendamata igatsust, ei söö, joo. Korjatakse selle tee päält, kus kaetaja käinud prügi, katsutakse saada mõni kaetaja riidetükk, pannakse juuda sitta, see prügi ja väävelt, selle suitsuga suitsutataks. Samuti tehakse elajale. Elajale lastakse veel looma nägemata kõhu alt läbi. Kui loom märg, peab ainuke poeg kolm korda vastupidi looma selga silitama.
Lätti piiri pool tarvitadud kurja silma vastu järgmist abinõud. Püss laaditud hõbepreesiga, seatud püss üle pahema õla ja lastud sinnapoole, kus kaetaja elanud.
Kui keegi sinu asju kiitis, pidi vastama: "Silmäd sitta, nina mutta, käümä kui vähk taasperi."

ERM 151, 113 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Puustuse t. - Alide Tirol < Andres Tolga, 61 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Voolmed - pihasooned. Kui üles tursunud, siis pigistadi ja hõeruti. Voolmed nimetadi ka riista millega puuanumaid vooliti.

ERM 151, 143 < Rõuge khk. - Alide Tirol (1920) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui loomal ehk inimesel üks haav on. Kirjutagu ühe sedeli pääle Kristus + Beholnik + Noomen + Maarja + Joosepa ja pangu haava pääle, siis jääb veri seisma.
Keiser Daniel kui ta Prantsusmaa ära võitis, laskis need sõnad ja Meie Isa rahvale kuldtähtiga trükkida.

RKM II 173, 104 (4) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lehmä rohitsõmine
Üts naine läts naabritallo ja ütel pernasele: "Mul om lehm haigõ, är kaehtõt. Kusõ' no sa kah siiä' viha pääle, kaeh, ku saa terves!"
Esi' mõtõl, et naabripernane om lehmä är kaehtanu.

RKM II 329, 55 (13) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Roosi oli küll. Mulgi oli, pärast pidu tuli.
Sinise paleri peale kisti halli pliiatsiga jooni. Rasvaga määriti ka.

RKM II 329, 92 (6) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Minna Sprenk, 90 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üks arstis sammaspoolt. Sülgas peale, piiras suure nõelaga ja luges sõnu. Kõik said terveks. Ju usk aitas, seal muud ju olla es saa.

RKM II 329, 100/1 (20) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olli posijit. Ma olli lats, ku hiihtü. Ai kasvaja. Üts vanainemine sobisi rasva pääle, tood rasva panti pääle, sis läts tagasi. Suure inemesena ei ole ma nende man käünü.

RKM II 329, 105 (9) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma olli lats. Põrsa jäivä haiges. Midagi panti sõgla ala palama, too haisas: juudasitt vai mis ta pidi olema. Põrsa panti sõgla pääle, lasti läbi suitsu.

RKM II 329, 105 (10) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sammaspoolele süläs edimene lats kolm korda pääle ja tei kolm risti. See avit ka.
Ikka otsiti neid edimesi latsi.

RKM II 329, 105 (11) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Roosi vastu tetti sinine papper.

RKM II 329, 106/7 (14) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul olli linakakmise ajal kitsi käen. Üts jüri hambiga. Perän pand usse vahele, tõugas ust iks kriiks ja krääks, üts läts kaugemale ja küsüs: "Mis sa kisut sääl?" - "Ma kidista kitsi!" Terves sai.

RKM II 329, 127 (24) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kidsi olli käeh, sis puu lehti panniva pääle.

RKM II 329, 127/8 (25) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma olli katsa aastane ja käve karjan vara kevade. Käve ojan supleman. Olli külm vesi ja olli vast kaua ka vees ja tuli piksevihm ka pääle, leotas rõiva ka är´. Ma jäi põõsa ala maha kanges. Hobusega tuldi järele. Tuudi kodu ja ema nakas ravima. Tege vanne männikasvust ja sipelgapesadest. Kat´s aastat läks. Sis sai terves. Ema tegi vanne ühte puhku. Kuni sõjaväeni veel tundsi valu jalgades, sis katte ära.

RKM II 329, 142/3 (7) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõnikõrd lat´s nakas niiviisi pääd sälga kiskma. Üteldi, et tuu om hussihäda, et ema om kandmise aigu hussi heitunu. Ema võtse pudeliga vii üten. Sinna nõid lugi sõnu, lugi ja posisi. Käsk tuu viiga last mõske. Mul ol´l hindäl ku esimene poig sündü, nakas rüükma ja kiskse tuut pääd sälga. Ja perast mõskmist positud veega enap es kisu.

RKM II 329, 168 (1) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku ma lat´s olli, sis olli mul küünaspään sammaspool. Sis ema arstis elavahõppõga. Võtt searasva, hõõrd elavahõppõ peenikeses ja sis hõõrd häste rasvaga segi. Tuuga määrd ja parand är tuu hädä.

RKM II 329, 168 (2) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõgõ paremb haiguse rohi om pähnaõie ja vehverments. Need om külmetamise rohi nummõr edimene.

RKM II 329, 168 (3) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõturohi om kõourva' ja viin pääle, tuu om väega hää rohi ku kõtt haigõ om.

RKM II 329, 218/9 (7) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussihaigus olli minu tütrel. Ise heitusi ussi. Läksin heinamaale, olin rasedat ja nägin ussi mäe pääl. Igavene suur. Sääl olli teivas ka maas. Mina ussi ei kartnud, võtsin teiba ja lõin. Aga see olli mädanud ja läks katki. Mina jooksma, aga uss minul taga. Viskab nii kerasse ja mina jooksin ees. Sain suure puu juure, sis jäi maha. Aga mina toda heitusi ja tütrel ussiviga man. Vaatab nii ülesse ja lipsab ikka keelega. Selle haiguse vastu olli suits. Suitsetad harilikku paberossi ja lased lapse silmade pääle ja padja pääle ja ala. Kadus ära see keelega lipsamine ja pää sälga ajamine.

RKM II 329, 220 (10) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kidsi kui olli käe sees, sis tulli musta villase lõngakeraga hõõruda. Sis sai terveks.

RKM II 329, 224/7 (16) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olime metsas marjul. Hertsiina ütles, et ma toon ussi kodu, ku ma metsast leian. Veel üks naine olli meiega metsa ja see ütles: "Siina, tule siia, siin on väga ilus uss. Tule nüüd ruttu ja võta omale ära rohuks." Olli teda surmanud ja pannud puuvilla suka sisse. Õhtu läks bussiga linna ja ütles mulle, et: "Ma keida ta sinu marjakorvi vangu külge. Ku ma linnast töölt tagasi tule, sis ma puhasta ta ära ja pane piirituse sisse." Õhtal ei olnud mul aega teda puutuda. Loomad talitada ja lapsed ollid ka. Tulen hommikul üles, talitan ära ja võtan marjakorvi ja ussi. Ja vaata, ussikõnõ hakkas minema siia värava poolõ. Ma kardan ja ma karjun. Loomade pang olli seal, ma pani selle ussile peale. Aga ussil om nii kõva jõud, et ta puurib enda maasse. Mis ma nüüd teen? Tulen sisse, ütlen: "Mammakõnõ, mis ma teen?" Mamma ütles, et: "Ma võta kirve ja lüü tal, ussil, pää otsast ära, on tal lõpp." Noh, sis õdõ tul´l kodo, tõi piiritust ja pani ussi sisse, olli rohoks. Ma kah ole seda võtnu. Temal on niipalju seda roho mõju, et ta inimest aitas. Sis om nii hää ja kerge kõik.
Mu õde rääkis, et üks naine olli rääkinud, et tema iga aasta enne jüripäeva läheb metsa, otsib ussi ja paneb viina sisse. Terve aasta ta seda võtab ja tervis om nii hää.
Ussid ajavad oma naha maha. Papa ütles, et seo võtame ära, see om rohos. Kui kolhoosipõllul kartulit võtsimõ, sis mul põlv nakas nii hirmsale valutama. Ma ei teadnud, mis teha. Üks naine ütles, et: "Ooda, ooda, ma lää tuu sulle rohu." Tal olli üks pöidlaotsa suurune ussikesta tükk. Ütles: "Pane see peale, seo kinni, las olla seni, kui valu ära kaob." Ja see võttiski valu ära, küll olli hää rohi. See kest olli sis lännu nagu pulbris ja valu olli kadunu.

RKM II 329, 228/9 (20) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hobune "raius" jala ära. Üks Petserimaa naine ol´l, see ütles, et hakake rukkijahu pääle panema. Tegime ka nii ja hobuse jalg sai terves, rukkijahu tegi selle hobuse jala terves.

RKM II 329, 229 (21) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pärlijõgi, mis siin jookseb Rõugest Viitina poole sõita, see om ka rohuvesi. See ei sadestu kunagi, ta on nii värske vesi. Mul olli silmad haiged ja udused, sis kui mul tütar suri. Ma pesi selle Pärlijõe veega ja sai terves.

RKM II 329, 229 (22) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seda rääkis mulle tütremiis, et see vesi, mis sajab pikse ajal kivilohukese sisse, see olla ka väga hää silmaravi vesi.

RKM II 329, 229 (23) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõige parem haavarohi on kuusevaik, mis veel pehme on. Seda haavale pääle panna. Puulehega haava pääle panna ja oli jällegi terve.

RKM II 329, 231 (25) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Aaloe on väga hea ka siis, kui ära on külmanud käsi või jalg. Ja põlenud haavale on see ka kõige parem.

RKM II 329, 231 (26) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui jalad valutavad vanematel inimestel, sis on kaselehe tee hea juua. Kase lehtede peale panna keev vesi ja hoida. Jahtunult juua.

RKM II 329, 239 (1) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pihlaka õietee on väga hää kui palavik om.

RKM II 329, 239 (2) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku süda paha om - iiveldas - sis keeda piarmündi tiid.

RKM II 329, 240 (3) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kõtt väga umbne om, sis võtad hapuoblika tiid ja paakspuu koore tiid, sis läheb korda. Oblikat pead juurega võtma.

RKM II 329, 240 (4) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Palderjanijuure tii om jäl südamele hää, kui valu tege. Ja kui ei ole und, sis anna und.

RKM II 329, 240 (5) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaer ja õlõ hekseldatas piines, ku palavik kõrge om tõmbab alla. tetas tiid.

RKM II 329, 240 (6) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Metsmaasikad om maole hää, ku sisen haiget tega. Korjatase kõgõ juurtega. Noil om maa pääl õrnad juured na tuleva väga kergesti vällä. Keedetas teed.

RKM II 329, 240 (7) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tedremaran om hää ku pea haige om, valu tiib.

RKM II 329, 240/1 (8) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käekidsi käü ka ütest liikmest tõise. Tuut arstitas koeranaarisega või haisulill - haisurohi. Tuul on sinidse häitsmekese ja mõtsa all ta kasus.

RKM II 329, 241 (9) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku põie man haiget tega, sis kaeratera panni pääl kuumas tettä ja raasike vett pääle panna, kotiga kõtu pääle panna.

RKM II 329, 241 (10) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kummeli tiiga arstitas kurgu haigust. Mett sisse ja juua, sis tege kurgu terves.

RKM II 329, 241 (11) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana kuuga arstitas kõiki haigusi, noore kuuga lätt haigus edasi.

RKM II 329, 241 (12) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kalmusejuure om selle vastu kui inimesel söögiisu sugugi ei ole. Juure kuivatatakse ja tükike - ütte tollikese - võid panna tee sisse, tuu om väga kange.

RKM II 329, 241/2 (13) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Männikasvu pästva hingeldamise lahti. Mul olli kõva gripp talvõl, sõs ma kiitsin männivaiku, toda auru hingsi sisse. Too tege kopsu terves.

RKM II 329, 242 (14) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kadaka- ja mustamarja puhastase verd. Mustamarja närida, si ku vererõhk väga kõrge om. Mul om haigus juba vanas lännu mul kadaka ei aita änam midagi. Aga kui haigus viil algas sis avitas.

RKM II 329, 242 (15) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hainaputke om väga hää rohi sise-valude vastu. Noid kor´atas ka juurtega. Aga sääne sama putke om koerputke, tuu om vääga mürgine. Naid ei julgu ma puttugi. Nuu omma sääntse joonelise ja peenema lehe kui hainaputke. Hainaputke om sile.

RKM II 329, 242/3 (16) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Toidutill om hää kui pää ringi käü. Noid juuri ei ole vaja. Nuu lehe ja õie õnne. Tilli ma sei, pani leiva pääle ja kohopiima sisse kah sis lät´s mul vererõhk ala. Tiis kah tei.

RKM II 329, 243 (17) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nurmenukk om ka veidikese mürgine. Kui kaalasoone teeve haiget ja kurgumandlid, sis kästas juurtega vällä tõmmata ja leotada ja pandas ümbre kaala.

RKM II 329, 273 (36) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kidsile es tiä muud midagi tetä', et kait ku pini kohegi kussi, sis tuu pini kusega määriti. Metsah kasusi sääntse haina' kah, mis kidsisi, noid ka panti pääle.

RKM II 329, 280 (2) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Emilie Kõiv, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kurki tulõ panda maha vana kuuga mudu ei kasvata kurke külge, õitses enne.

RKM II 329, 353/4 (18) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ravimid:
palderjani juured - rahustiks;
tedremadara juured (väega mõrud) - kõhuvalu vastu;
krooksleht - maohaavade vastu;
kolmõkõrraline hain (lilla õitega), tetti tiid - ütessa tõbe rohi.

RKM II 329, 370 (3) < Rõuge khk., Leoski k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Rudolf Allas, 90 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ravimid.
Metsa vaiku panti haava peale.
Palderjani juuri (õitsemise ajal) panti viina sisse.
Koirohi = pälümes - kõhurohi.

RKM II 329, 394 (8) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Surnu pesu seep on rohus, kui häta tulli.

RKM II 329, 433 (11) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Arstimisi:
Haavale panti linane lapp ümber ja siis valati kaseurvaviina peale. Kaseurvaviina saadi, kui kaseurbadele valati viin peale ja siis soojendati.
Kaseurvaviina võeti kõhuvalu korral ka.

RKM II 329, 433 (12) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui juhtusid end ära lööma ja nahk marraskil või haav, panti kuusevaik kaselehe peale ja see haavale.

RKM II 329, 433 (13) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haavale panti ka noortest veriheinalehtedest hõõrutud pulbrit.

RKM II 329, 433 (14) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paisele panti soe küpsetatud sibul, et mäda välja tuleks.

RKM II 329, 452 (23) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti oli lastel ussihäda silmas - vahtse ringi, ülepää. Siis tuli last määrida viinaga, kus uss seen olnud.

RKM II 329, 454 (34) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kõrv ajab pilli, öeldaks teisele: "Ütle ruttu, kumb kõrv mul pilli ajab!" Samal ajal mõtleb ise mingi soovi. Kui teine õieti ütles, kumb kõrv pilli ajab, pidi see soov täide minema.

RKM II 329, 463 (23) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ravimid:
Kalmus - närvirohi, kõhurohi. Juured kuivatati, valati viina peale.

RKM II 329, 463 (24) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Palderjan - rahusti.

RKM II 329, 463 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vehverment - külma vasta. Kuivatatud lehed teeks.

RKM II 329, 477/8 (3) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Onunaine oli mitu aastat voodis. Jala peal oli haav, liikuda ei saanud. Arstid käisid, ka imearstid. Aga midagi es avita, vana haav oli.

RKM II 329, 552 (9) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kanepiterad tambiti uhmris peeneks ja tehti kruusli't. Tervisele hea.

RKM II 329, 579 (10) < Rõuge khk., Rasva k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Meeta Teppo, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Joodiku ravimiseks pidi hobusesõnnikust liimi välja pigistama ja seda viina sisse panema. Aga hästi vähe, et maitsest aru ei saaks.

RKM II 394, 172 (26) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Piksevihma aigu lohoga kivi pääle sadanu vesi um hää silmarohi ja muidõ häti vastu kah.

RKM II 394, 210 (28) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui hammas suust välja tõmmati, visati hammas ahju taga ja öeldi:
Seh, ritsik, luuhammas,
anna' mullõ raudhammas!

RKM II 398, 565 (2) < Rõuge khk., Sänna k. - Heiki Valk < Jaan Kuus, u. 50 a. (1986) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Sänna mõisa rehe juurde toodud katkuhaigeid surema. Katku aeg pandi inimesed sisse, marus inimesed rehte kinni.

RKM II 399, 450 (2) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Suure tuulega ei saanud vanaema õue minna, silmad tikkusid vett jooksma. Hiljem on kuuldud inetut ütlemist meeste poolt: silmad jooksevad vett nagu ahtral kassil. Seda öeldi naiste kohta, sest oli silmadega rohkem häda kui meestel. Kuid oli ka vanemaid mehi, kes kartsid suurt tuult ja külma oma silmade pärast.

RKM II 399, 450 (3) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõrva peale ei lubatud lüüa. Öeldi, et trumminahk läheb katki ja siis ei kuule enam.

RKM II 399, 450/1 (4) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Eredasse päikesesse ei lubatud vaadata. Varsti läks silm vesiseks ja hiljem juba valusaks. Öeldi, et võib pimedaks jääda.

RKM II 399, 451 (5) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui päike läks looja, ei lubatud lugeda, öeldi, et nägemine jääb nõrgaks. Et videvikutundi tuleb pidada.

RKM II 399, 451 (6) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Liiga palju ei lubatud nutta. Öeldi, et silmad võivad pimedaks jääda.

RKM II 399, 451 (7) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui prügi läks silma, võeti see keeleotsaga välja.

RKM II 399, 451 (8) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui prügi läks silma, pidi inimene ise taskurätiku nurgaga välja võtma.

RKM II 399, 451/2 (9) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui prügi tõesti silmast kätte ei saanud, pandi laps magama selle külje peale, kuspool see prügine silm oli. Magades prügi vajus kas silmaveega välja. Kas siis jäi silmaäärde peatuma või tuli silmaveega päris välja.

RKM II 399, 453 (13) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kord üks naine käis marjul metsas ja eksis ära. Hakkas kogelema, silmad olid hirmunud. Käis arstil, vead raviti vähemaks, kuid päris terveks ei saanud.

RKM II 399, 453 (14) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Mehed on kiidelnud, et nemad kuulevad paremini kui naised.

RKM II 399, 453 (15) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui inimesel silmad vaatavad eri suunda, siis öeldakse, et need on kõõrdsilmad.

RKM II 399, 454 (20) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kel olid suured kõrvad, siis nende kohta öeldi, et nad on head kuuljad. Eriti käis see naiste kohta.

RKM II 399, 454/5 (21) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Koolipoiste hulgas oli lobisemine suurte kõrvade puhul: suurte kõrvadega supilontrus. Kui seda öeldi väiksemate, eriti just poisikestele, siis oli nutt varuks.

RKM II 399, 455 (23) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Silma servas asuvat väikest mädapealist vistrikku nimetati odraivaks. Paranes kodus, pandi kummelikompressi peale.

RKM II 399, 455 (24) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui silmale oli takistus peale kasvanud ja sellega enam ei näinud, siis öeldi, et silmal on kae. Vanatädi jäi kae pärast mõlemast silmast pimedaks umbes 40-aastaselt. Aga ta toimetas kodus, kudus sukka ja koguni veel mitme erineva värviga kindaid. Iga värv jooksis ise sõrme vahelt ja tal oli teada, kus mingisugune lõng on ja missugune suuruse ja pehmuse järgi ükski lõng on ja sai hakkama küll.

RKM II 399, 456 (25) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kanapimedus oli see, kui päeval nägija inimene õhtul enam ei näinud. Oli nagu kana, sellest ka see nimetus. Enne sõda oli kodukandis kanapime poiss, tema nägi ka päeva ajal küllaltki viletsalt. Ta oli koolist vabastatud. Kuid ta elas kodukülas päris kenasti. Tundis talusid ja teesid ning nii võis ta ka öösel kasvõi liikuda. Oskas hästi kannelt mängida. Jäi üksikuks, elas venna peres ja vend hoolitses ta eest. Tegi majapidamistöid - saagis puid, tassis tuppa.

RKM II 399, 456 (26) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui inimest äkitselt ehmatati või tegi ta kummargil töid ja siis üles tõusis, tundis ta, et silmadel pole hea, ütles siis: silme ees läks mustaks. Või: mustad rõngad tulid silme ette.

RKM II 399, 457 (27) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui inimesel, eriti lastel, juhtusid nõrgad silmad olema, siis soovitati mett ja võid süüa. Et siis silmanägemine parem.

RKM II 399, 457 (29) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui silmad olid rähmased, soovitati silmad suure veega selgeks loputada.

RKM II 399, 457 (30) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui silmanurka tuli üksikuid rähmatükke ja vett käepärast polnud, sai taskurätiku ja sõrme abil rähmatükid ära võtta.

RKM II 399, 457/8 (31) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõõrdsilmset inimest ei soovitud just meeleldi vaadata. Pahad poisid ütlesid selliste kohta tagaselja veel, et need on nagu nõiad või nõiamoorid.

RKM II 399, 458 (32) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui kõrv läks lukku, tuli sõrmeots kõrvaauku panna ja raputada, läks lahti.

RKM II 399, 458 (33) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui kõrvad jäid kinni, tuli nina nuusata. Kohe läks paremaks.

RKM II 399, 458 (34) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui inimesel oli tugev nohu, ei tohtida hooletult, kõvasti nuusata, trumminaha oleks kõrvas katki teinud. Valuhoog läks vahel kõrva tõesti, kui sai kõvemini nuusata.

RKM II 399, 458 (35) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui kõrv lõi pilli, arvati, et tuleb sula.

RKM II 399, 458/9 (36) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui kõrv lõi pilli, siis öeldi sõbrale: ütle, kumb kõrv mul pilli ajab. Kui õigesti ütled, läheb sul soov täide.

RKM II 399, 459 (37) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui parem kõrv lööb pilli, siis on loota head uudist.

RKM II 399, 459 (38) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui vasak kõrv lööb pilli, siis on loota paha uudist.

RKM II 399, 459 (39) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui kõrv valutas, tilgutati kõrva kampriõli. Pea kõrvadega soojalt kinni.

RKM II 399, 459 (40) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui kõrv valutas, pandi kamprikivi tükike vatiga kõrvaauku.

RKM II 399, 459 (41) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõrvapõletiku puhul tuli soojuseks hautatud kuuma kaerte kott kõrvale kompressiks panna ja kogu pea soojalt kinni. Siis seisis ka kompress kauem soe.

RKM II 399, 459/60 (42) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõrvapõletiku puhul tehti kompressiks ka kuum tuhakott.

RKM II 399, 460 (43) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kõrvapõletiku korral sulatati kompressiks ka kas küünal või parafiin ja lapp kasteti sellesse sooja vedelikku ja kõrvale ning üks riie veel peale. Siis pea soojalt kinni.

RKM II 399, 460 (44) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui vesi läks kõrva, tuli kõrv allaspidi hoida ja raputada, sama poole jala peal ka keksida. Vesi tuli välja.

RKM II 399, 460 (45) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Suurte kõrvade puhul tögati poiste poolt väiksemat: suurte kõrvadega supilontrus.

RKM II 399, 461 (50) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kes ei pannud juttu tähele, siis öeldi talle pahaselt: Kas oled kuulmata-Toomas?

RKM II 428, 244/5 (2) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Meie kandis oli üks selline kalasoomustega kaetud inimene. Väga kehv näeb välja, peab ütlema. Enne sündimist ema tal ehmatas kalu. Ja imelik, et teistel lastel ka olid nagu kalasoomused seljas, nagu kalasoomustõbi.

RKM II 428, 245 (3) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Mul on valge märk otsaees. Ema oli mind kandes jänest ehmatanud. Suvel on näha. Jääb valgeks. Ta pole kuigi suur muidugi.

RKM II 439, 485 (1) < Rõuge khk., Lasva v., Madala k. - Heiki Valk < Oskar Mutso, s. 1909 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Pindi mõisas oli Krossi Riide või Liide. Olin noor poiss. Kukkusin. Haigekassast es sai midagi. Liide ütles: "Kui sa Jumalat usud, ma tee su terves. Võta hamõ selläst!" Kõivse ja kriibuste. Läts kergemas. „Kui tõine kord tuled, võta tõine hamõ kaasa.“ Hamõlõ pandsõ sõna sisse. Siiamaale olen terve. Lepa Paul oli sängis siruli linuga, es saa ennast liigutada. Krossi Liide tõi koju, Paul tuli sängist välla, elli 18 aastat. Liide oma teadmisi edasi es anna, läts kõigega hauda.

RKM II 439, 486 (3) < Rõuge khk., Lasva v., Madala k. - Heiki Valk < Oskar Mutso, s. 1909 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Tsolgoh oli Kinsa Veera, arstis käsnu. Sobi ja kammanda - kate käsna ära. [sobima = nõidumisega ravima.]

RKM II 467, 193 (9) < Rõuge khk., Mustahamba k. - Marju Kõivupuu < Leida Viss, s. 1919 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Üten võeti rasva, viina, võidu pääle määrmises.

RKM II 467, 193 (10) < Rõuge khk., Mustahamba k. - Marju Kõivupuu < Leida Viss, s. 1919 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Lapi Koidu, tal ol ruus, käve posija man Lätimaal Hopan (Ape: MK). Ruusi lõigata es tohe. Ruus tulõ ehmatamisest; kaksas mulgu sisse ja sis päses mädä vällä.

RKM II 467, 193 (11) < Rõuge khk., Mustahamba k. - Marju Kõivupuu < Leida Viss, s. 1919 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Mul on hindäl ollu surnuhädä. Poodu ol puu otsan! Ma lätsi ka üten kaema, hiitü nii marudastõ. Häide Viiduts avit kurja silmä vasta. Üts tädikene ka posisi. Mul ol surnu kõik aig silmi iin!

RKM I 19, 235 (268) < Rõuge khk., Lepistu k. - Valter Kangur < Mall Kangur, s. 1911 (1984) Sisestas Salle Kajak 2002
Paisele asetatakse lapiga, mälutud leiba, ka sea soolapekki või küpsetatud sibulat.

RKM I 31, 272/3 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa k. - Tuuli Eksin (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
Kui piimahambad ära tulid, pidime need ahju otsa viskama ja ütlema:
Kurukikas, säh, võta luuhammas,
anna mullõ raudhammas!
Kurukikas peaks mujalpool olema minu teadmist mööda viruskunda.
(Tõsi küll, mina ei raatsinud oma piimahambaid ahju otsa pilduda ja enamuse neist kogusin karpi, kus praegugi mõned veel alles on.)

EFA I 17, 108 (18) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Noore kuuga lätt haav paistetama ja mädanema.

EFA I 17, 109 (35) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Urmani - Anu Korb < Ella Maran (Vipper), s. 1927 , < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Rõuge k. - Anu Korb < Juhan Maran, s. 1927 (1996) Sisestas Kaija Rumm 2010
Ku paise tule, roosisõnnuga tee ära ja kadus. Nõglaga veda veel kolm tiiru är ja ei lähe enam edesi. Kolm kõrd vasta päiva pead tegema. Tee kõrd är ja tee rist pääle ja sülga veel kolm kõrd silmä ja är kuivsi.

H II 70, 691 (9) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kanapudsaja juurõ vai juuriku seeh ollõv liplõkõnõ om hobõstõ kusõ kinnijäämise vasta kõigõ paremb rohi, kui neid hulk kokko korätas, poolõ toobi vii sisse pandas, ja siäl, piinüs hõõrutult, hobõsõlõ sisse andas. And abi mõnõ veerand tunniga.

H II 70, 691 (10) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Toomõpuu kuur om hüä egäle inemisele, kellel kõtt vallalõ om; saadap pia kihäle kinnitüst.

H II 70, 691 (11) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tammõpuu kuur om hüä, kui tedä ummussih keedetäs, sis saap säält vedelikust sisemätse haigusõ vasta hüä rohi.

H II 70, 691 (12) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Paiukoorõ vai niidsetuhk, om hüä sammaspoolõ haigusõ parandaja, kui sedä mädäneja haigõ pääle puistatas.

H II 70, 691 (13) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sammaspoolõhaina (pikä, kuusõsugutsõ) omma ka sammaspoolõ haigusõ vasta hüä, kui tuud tuhka haigõ pääle pandas. Ka kitetäs kivitsõpa vett, tuu sama via parandusõs.

H II 70, 691 (14) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pedäjä vaik om hüa raodu haava pehmendäjä ja kasvataja. Mõni kitt kah vislapuu vaiku hüäs.

H II 70, 691 (15) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Palotagja, üts lajalt pruugitav, au sisse tõstetu, kõigõ paremb tiiskusõ tõbõ rohi. Tedä keedetäs ummussih paah, seeni kui siält pal'lo midägi perrä ei jää. Sis pandas vedelik kõvastõ korgitu pudeli sisse, sjuvvas säält söögiluidsä täüs kolm kõrd pääväs. Mitme saa suuga tunnistasõ terves saanu tiiskusõ tõbistõ hulk: palotagja kõigõ paremb rohi. Tohtride roho timmä vasta tühü.

H II 70, 692 (18) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Oma tatt om palanu vasta kõigõ käeperalisep rohi ja ei lasõ palotõdul haaval villi üles aia. Niisama om peenikene, likõlt pääle puistatu suul palanu vasta hüä ja ei lasõ villi üles tulla. Nüüdsel aal, kuna ka talorahval, sääl ja tääl akõndõ pääl lilli kasusõ - kitetäs ja pruugitas aaloni lilli liimi ehk sahvti palanu vasta hüäs rohos.

H II 70, 692 (20) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vananaasepuss, ehk määnü ja kuionu moromuna om ar haudunu varbastõ vaihõlõ pandõh hüä avitaja.

H II 70, 693 (21) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kuusõpuu habõna omma niisama tarvitusõl, kui kellelgi suvitsõl likõl ja lämmäl aol varba ar omma haudunu, säetäs näid üüse varbastõ vaihõlõ ja hummongult omma jo tahes tõmbunu. Niisama mähitäs mõnikõrd ka villanõ vüü varbide vaihõlõ ehk aetas üüses kuiva kapuda (sukad) jalga - mis ka avitava.

H II 70, 693 (23) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Linasiimne kuivatas ärä, pandas piipu, tõmmatas - tuu olõvat kitetav abi hambahalu vastu.

H II 70, 693 (24) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Toorõs kartol, ar riivitült põsõ pääl pitä, kooni põsk, muidogi säältpuult, kos hädä om, palavas lätt - avitas sagadaste hamba vallu vähändä.

H II 70, 693 (25) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Täüdäs om mitmõlõ hädäle tarvitav rohi: omma kellelgi süüdü, sis tõmmatas kõik kihä sannah täütäga üle, ja sügelise lõpvat ärä. Täüdäst pandas ka valutava hamba pääle, ehk määritäs tuu poolõ põsk kokko, koh puul hambahalu om. Täüdäst joova ka tiiskusõ põdõja sisse, mis mõnõlõ ka abi andvat. Täütäga määrvä mitmõgi ebauskliku pernaase ummi lehmi ja lambit, kui naa näid keväja edimält vällä laskva. Täüdäst pruugitas ka mõnõh paigah kogoni kõturohoski.

H II 70, 694 (27) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tõrv om ka mitmõlõ tarvitav hambarohi ja toovat ka apigi. Ebauskliku pernaase tõrvasõ keväja silgi ar, andva lehmile sisse, mis näid kõik suvi kaehtusõ ja muu hädä iist saavat hoitma. Niisama joova ka mitmõ tiiskusõtõbõlise tõrvavett, mis sagedastõ tervist toovat, kui õnnõ häda vanas olõ-õi lastu.

H II 70, 694 (28) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas Ave Tupits, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kesvajahu om hüä kunnasilmä vasta, mis talorahvalõ sagedast varbastõ vaihõlõ kuräs külälises tulõ. Kesväjahu pääl piteh saa ta ar lõpma.

H II 70, 697 (44) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas Ave Tupits, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mesi, suur rohi mitmõsugutsõ hädä vasta: küll kurgu haigusõ, küll kõtutõbõ, küll mitmõgi kasuva vasta. Ta andvat ka api tiiskusõ tõbõlõ, rinnahaigõtõlõ; tarvitav rohi mitmõtpidi vanulõ ja noorilõ. Ka avitavat ta mõnõlgi suurt hambahallu ar võtta ja varbavallu vähändä, kui mesi püüdlijauhaga kokko siäti, valutava varba pääle panti. Mesi olõvat kisknu jalavarba seest jõhv-eläjäkese vällä ja saatnu nii api. Mesi om ka suur rohi silmähaigusõ vasta, kui tedä mõnigi valgõ kuparusõga kokko keedeti. Nimelt om hüä viil kimaslõstõmesi, missõst mõnõki silmaruuht kiitva, ja peräst viil ahoh leeväpätsi seeh pudelakõsõga üle "küdsävä".

H II 70, 697 (46) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas Ave Tupits, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pigi om mõnõgi haava pääle pandõh tarvilik, kohe vett sisse taheta-ai laskõ.

H II 70, 698 (51) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kadajamarä ja kadaja nõgla kooruga kokku surbutult - inne aho pääl kuivata - omma hädäliste lammastõlõ hüä rohi. Kadajide anomit, piimä anomit, haudu - tege vinnüvä piimä piagi hüäs. Kadaja tuurist marjust, ummussih keedetult, valmistasõ mõnõki hendale ruuht, minka naa vigast kõttu parandasõ, köhä vasta api uutva, tiiskusõtõbõh tedä tarvitava. Kadaja kütse marja tarvitõdas taaritegemises, mis magusa maitsõga om, nii et Setumaal mõnõ uma taari hüäkust juvvõh kitvä: "Seo om hüä, ku kadajataar." Mõnõ kutsva ka "kadaja-ollu". Kadajakoorõ omma keväjäsel ajal karjustõlõ, kõigõ edimätses väläst saadusis kängiste andis, kooni paiu- ja lõhmusõkuur vallale tulõ. Neist koetas viisõ.
Kadajatsi aidsaibit arvatas, et naa muist puist viie võrra aigu vastu pidävä. Kadajane havvarist sais matusõ pääl 50 aastat jala pääl, kui ta hüä tukõv om, ja inne ka arr värmitüs sai.

H II 70, 700 (60) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Hambavalu rohos kitetäs ka tuud: võta mõrost uibust mõni oss, kuiva ar, nii et tuu höste palas, sis paloda noidõga seenikavva kirvõsilmä pääl, kooni sinna must ravvahigi vällä tegünes - tuud haigõ hamba pääle pandõh lõpõs valu kui tuli vette.

H II 70, 701 (64) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Küdsetü sipul, nimelt tuhkhavvah, tuha seeh, om uma pehme sahvtiga avitaja rinnarohi.

H II 70, 701 (65) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kaamõlitii, küümnetii - mõlõmba peetäs rinnahaigustõ rohos ja näid tarvitõdas õigõ lajalt. Mitmõ omma näid pinnõrde pääle külbnü, et alati käeperäst võtta oles.

H II 70, 701 (66) < Rõuge khk, Räpina khk, Vastseliina khk - Jaan Sandra (1904)
Juudi sit, kui laialt tuntu "kaehtusõ rohi", saap ega sugutse haiguse vastu pruugitus. Kõrd andas tedä "rabamise" vasta, kõrd "sisemätse valu vasta", kõrd kui rohto, et tuo läbi nimelt lastõlõ "söögi isso saasi". Kaehtusõ kaitsjas köütvä tedä mitmõki ebauskliku lastõlõ kui loomõlõ, nöörikesega kaala. Ravva tossu tegemise man pandas ka raasokõnõ juudi sitta ei palava ravva pääle, et tossu tegemine mõosi. Mõnõ pruukva juudi ka sitta hamba rohos.

H II 70, 703 (82) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Suurõ segimõtsa all kasusõ vabõraigu sugudsõ, pistü, sõrmõ pittusõ hainakõsõ, kedä nõiakõlla kutsutas. Noid ar kuivatult, pulbris hõõrutult, eläjile sisse anda om ega hädä vastu kõigõ ülemb rohi.

H II 70, 703/4 (83) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Väikene puukõno, kes keväjält lumeminegi aigu, inne lehe tulõkit jo häitses, keda küüvits kutsutas. Kui tuu puuga valutavat hammast tsusitas, kaovat halu kõrraga ar.

H II 70, 705 (92) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sisemädse haigusõ rohos peetäs ka "urbaviina". See om: keväjält inne kõourba lahkõmist korätas ütsi urbakõisi, hulk urbõ kokko, pandas sinnä viin pääle, lastas umbõst 1/2 aastat saista - sis om rohi valmis. Sedä pruukva mõnõ ka vigastõ silmi parandamises.

H II 70, 706 (99) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pällüna, midä mõnigi umah aiah kasvatas, om vigastõlõ hammastõlõ parandaja rohi, kui näid piinüs tambitult joogiga sisse andas.

H II 70, 706 (100) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kuusõ- ja pedäjäpuu noorõ kasu korätas keväjädsel aol kokko, kuivatas häste ar - noist tetäs pulbri, midä tarbe kõrral vigastõlõ lehmädele rohos andas.

H II 70, 706 (102) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Palanu haava vastu om ka kitetav hernevilja jahu, mis mädänemist takistab, kasuma paneb.

H II 70, 708 (108) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ubalehti juurist keedetas ummussih paah üts rohi, midä kopsu kõrvetuse vasta pruugitas.

ERA II 151, 22/5 (7) < Rõuge khk., Sännä v. < Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Viidrik Viiding, 73 aastat vana, arstimise aega 55 aastat tagasi, elukoht Sännä vallas Mäe-Heedo talus Võrumaal.
Tiä oll´ veltsker Võru tohtri Poule man, sõs oll´ mõtsavaht ja Mäe-Heedul sulasõks. Et tiä nõid oll´ ja pal´lu inemiisi terves tennü, selle oll´ tiä 7 aastat vangin istnu. Tiä tekk´ terves 5-aastasõ poisikõsõ hambavalust, puhksõ pääle haigõlõ hambalõ ja halu kattõ är´. Timäl oll´ 7 Moosõsõ raamat ollu', oll´ Moosusõ tekõ tennü', sõs oll´ last vangist vallalõ. Perremehel oll´ suur päävalu ollu', oll´ tänitänü, et lüüge pää maha. Läts Viidingi manu', tuu tõi löüget vett, hõõr tuuga, puhk pää pääle, süllas üle kura õla ja valu kattõ är´. Pand vere saisma, kel veri juusk. Kui tsika tapõti, sõs pand vere saisma. (Ku' eläjä kussi verd, sõs and leibä sisse, mille tsüsäs.)
Ku' elläj oll´ läbi lüüd, sõs võtt´ suurõ serbiga nõkla, aij villatsõ sinitse langa nõklasilmä perrä, lugi Meie esä palvõt, tuul aal hiit´ edimätse sõlmõ sisse ja tsusas nõkla kõgõ langa ja sõlmõga läbi leevä, sõs lugi tõõnõ kõrd Meie esä palvõt, hiit tõõsõ sõlmõ langa sisse ja tõmmas leeväst läbi ja nii ütesa kõrd, sõs anti leib lehmäle vai tõõsõlõ eläjäle, kel haigus oll´.
Ku' naasõl kuurõiva' juusksõ vai ku' lehm verd kussi, sõs ütel: "Saagu veresoonõ saisma, vii'soonõ juuskma, saagu' maa nii taivast vallalõ, ku taivas maast vallalõ um, liha luu mant saagu vallalõ ja luu liha mant."
Tiidse ussisõnnu, läbilüüjä, kuuljasõnnu ja kuräst vaimust vaivatu sõnnu.
Viidingi märkusi on tehtud kõiki nende haiguste kohta Kreeta Tedre piiblisse, mis on trükitud 1868. aastal.
Märkusi:
1. Lk. 208 22. päätükk 1.-3. salmi taga + tehtud: "Ei sa pea mitte venna härga...
2. Lk. 582
3. 601, pt. 96, 6. salm 118-14, 12-14.
Märk: +aija
S+++
4. 602, 118-25-29
märk: +++
5. 598 - 109 - 1-21 salmini; järg lk. 769 51 - 63-64 Jeremiast
6. 818 37 - 6-4 märk: murt S=x
7. 1041 - 7 20
8. 691 - 44 25; märk: +++++++++

ERA II 126, 168/9 (49) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lastel har´aste vihtminõ. Imä pan´d maarjaiäd ja rüajahu kokku, sis nakas tuu kohisemä. Sis määriti tuu pudruga sannan latsi ja vihuti. Tuu võtt har´asõ vällä.
"Häraste vihtmist" on kohapeal tuntud veel järgmiselt: Panti pärmi ja püülijahu, tuu hapatedi ja määriti tuuga sannan latsi. Lastele laotedi rõivas pääle ja vihuti har´assid läbi rõiva.

ERA II 126, 169 (50) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku mõnel eläjal jalg katski läts, siis viile vaske raha päält ja anni elajäle leeväga sisse süüvä. Sis sai jalg terves ja süttü ruttu. Lambajalg parani 'ks vasega väega ruttu.

ERA II 126, 169 (51) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kol´ler vai kõtutõbi ol´l sääne, et juusk kõtt väega läbi, nika ku ar' kooles.
Viitinä vallan ol´l koolu mitu tükki kolleride. Inemine ol´l väega kõhn nälä peräst. Kiä iks midä seie, tuule es tii koller midägi.
Moskvan ollu suur koller. Sääl tuu hädä tuul siia kah aanu. Mõnen paigan ol´l teda, mõnen olõ-s.
Vanast peläti kah tudengit ja usti, et nä külvä kollerit suvel.

ERA II 126, 405 (2) < Rõuge khk., Rogosi v., Lüütsepä k. - Amanda Raadla < Jakob Tubi, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kost om vähjätõbi saadu.
Vähk om sääne raisk luum. Ku ta koheki nii jääs, sis lõpes ja lät´t haisma. Ku kärbläse lindäse sis vähä pääle ja säält inemise suu pääle, sis saava inemise vähitõve.

ERA II 126, 556 (32) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rahvapärane arstimine.
Ku lat´s oll siutõven, silmä käisi nigu siul, sis ol´l võimalik tuud hätä noorelt ravitseda. Latsõ suitõpe arstiti nii: panti lat´s rõiva pääle istma maja põhjanuka poole. Sis lätsi katõkeisi naisterahva ja latse imä kah, egäl oll kolm pihlapuuossa kätte lõigatu, latse manu. Egäüt´s piiras kolm kõrd latse ümbre. Ku üts tõmmas pihlapuu ossaga ümbre latse, sis tõne küsse: "Mis sa piirat?" "Piira, nigu piiratus saa," vastut edimäne. Nii tetti sis ütesä kõrda, kiä piiras, tuu käest iks jäll' küsti. Nii rehiti kolm vanakuu neläpäiva, sis saiva latse silmä terves.

ERA II 126, 556/7 (33) < Rõuge khk., Haanja v., Ala-Suhka k. - Amanda Raadla < Madli Udras, s. 1865 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kammitsa arstmine.
Ku latsel olli jala risti, es lää käümä, sis üüldi, et latsel om kammitsa.
Imä pidi võtma täku kammitsa, nii et kiä es näe. Viidi sis lat´s sanna läve pääle ja panti põlvist kammitsahe. Võeti sis kirves ja raoti vihakandsu sannaläve pääl katski, visati viht minemä ja üüldi: "Vanajuudas, seh sulle osa!" Tetti nii haigõ latsõga kolm vanakuu neläpäivä.
Üüldi 'ks nigu kammitsa (viht) ragi, nii lät´s lat´s käümä.

ERA II 126, 588/9 (30) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kõllatõbi. Tuud haigust arstiti nii: otsiti ütesä täid ja panti leevä pääle, tõmmati võidu pääle, et na ärä ei saa minnä ja anti haigele süüvä. Ilma leeväta süda ei lassev haigel süüvä, tuuperäst panti täi leevä pääle.

ERA II 126, 589 (31) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kasvand. Kasvandust es tohi mõske ei sannan vihtu, nika ku haige 'ks oll. Es tohi ahjupaistel tule man hoita, vaid pidi muidu lämmän taren olema. Arstiti tsia ploomirasvaga. Ploomirasv tetti peenikeses ja sis ollu vaia sinist pabõrit. Kõge paremb ollu Vene aol tumesinine paper, mis ümbre tsukrupää ol´l. Nüüt ei ole tuud inämb saia, nüüt tarvitadas kaustiku kaasi.
Rasv määriti sinitse pabõri pääle ja panti kasvandu pääle, kõideti rätiga kinni ja loeti sõnnu kah pääle.

ERA II 126, 589/90 (32) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Värskele haavale panti valge karikakra liimi pääle ja tuu kasvat haava kinni. Valge karikakra olli suurte roheliste lehtega, noist lehist hõõruti liim väl´lä.

ERA II 126, 590 (33) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mesilase nõklamise vasta hoiti mulda ja kivvi pääl, sis es paisteta üles.

ERA II 126, 590 (35) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Umbpalanu vai umbega pidi nätäl aiga vallu kannatama. Sis panti sipul pääle, tuu kisk mää väl´lä. Paremb ol´l pääle panda lehmä vai inemise väl´läheidet, tuu kiskse kuumuse väl´lä ja umbpalanu sai kõrraga terves. Perän tuud ol´l hää vaiku umbpalanule pääle panda, tuu puhast.

ERA II 126, 592 (38) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kanapimedust arstiti massaga. Piap massa kiitmä ja süümä. Mõjub nii ruttu, et ku lõunaaigu süüt, sis õdagu joba näet.

ERA II 126, 592 (39) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Siuhaiguse arstmine. Siuhaiguse saap lat´s sis, ku emä vai kah esä siugu heitub. Siuhaigust piäp latsen arstma, ku inemine suures kasvab, sis ei mõju enämb.
Otsitas mõtsast vana siunahk ja pandas vii sisse. Sinnä pandas lat´s sisse, rõivas laotadas üle ja mõstas last üleni tuu viiga.

ERA II 126, 592 (40) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kidsi. Tüüst aap muhu üles. Tuud arstitas nii: vanakuu neläpäivä õdagu pandas käsi usse vahele ja usse veerega tasutas haiget kotust. Kah arstitas tuud kutska kusega. Ku kutsik kusep, sis piäp sinnä pakla sisse kastma ja nu pakla haige kotuse ümbre mähkmä.

ERA II 126, 592/3 (41) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Joomatõpe saap ka arsti. Ku keski pallu juup ja tahetas, et tu är jääp, sis pandas viin klaasi ja segätäs kuulja sõrmega ümbre ja andas joodikule tuu tiidmädä ar juuva.
Kah võetas hauve pää, kuivatadas ärä ja pandas klaasi, viin pääle, sis andas joodikule tuud imbunud viina juuva.

ERA II 126, 593 (42) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tiisikuse kõrral piäp omma kust juuma. Vai pandas tärpendiini 3-5 tsilka supiluitsatäuve tii sisse. Tiisikuse aol süüväs kah hanirasva. Praaditas hanirasva tsiarasvaga segi ja ku tuu hüübus, sis süüväs leeväga.

ERA II 126, 593 (43) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kõtuvalu. Tuud arstiti potiga. Pidi olema toobiline savine pott. Lõigatas üts leeväkikk ja läbi leeväkiku tõmmatas pakla vai lina. Leib pakaldega pandas naba pääle ja viiäs tikuga tuli külge. Nigu pakla palama läävä, nii pandas pott pääle. Poti veere tetäs inne viiga likes, sis jääs pott häste kõtu külge ja ei lase tulel suures minnä. Potiga arstitas kõttu sis, ku om är venitedu.

ERA II 126, 594 (44) < Rõuge khk. Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui kõtust valla oldas, sis om hää juuva tedremarana juure liimi. Tedremarana juure korjatas, kuivatas är ja pandas pudeli sisse nink viin pääle. Sis tuud liimi juuvas. Koolera aal söödi verehainu ja pihlamarju.

ERA II 126, 594 (46) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Äüssä (ila) joosep. Tuu inemine, kel suu äüssä juusk, viidi lauta ja anti musta pulli persega suud, sis sai terves.

ERA II 126, 594/5 (47) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Penihaigus. Peni ol´l taren. Lat´s panti kummalõ läve pääle maha. Keski ol´l tõsel puul lävve ja tahtse anda penile leibä vai konti. Peni karas sis üle latse sinnä. Nüüt võeti lat´s üles. Kutsuti peni tarrõ ja panti lat´s jäll' kummalõ läve pääle. Nii tetti kolm kõrda. Ku peni ol´l kolm kõrd üle latse karanu, sis pidi lat´s terves saama. Penihaigust arstiti sis, ku lat´s mõistse joba kõnelda.

ERA II 126, 595 (48) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Käsnä. Käsnu arstiti õdagu vanakuuga. Ku kuu paistse, sis pidi käsnu hõõrma ja ütlema: "Midä mina näe, sii las paistap, midä mina hõõru, sii las kõduneb." Sis kadusi käsna är.

ERA II 126, 595 (49) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Rimatismus. Rimatismust arstiti kärblasesiiniga. Korjati kärbläsesiini ja panti koheki anuma sisse ja perän leibu ahju. Sis na lassiva leeme väl´lä. Tuu seeneleemega minti sanna ja perän vihtmist määriti laudu pääl valu kotus sisse. Lasti tükk aiga kuuman lõunun olla ja mõsti sis viiga jala puhtas.

ERA II 126, 595/6 (50) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tsusatu: Hoiti käega nika tuu kotus kinni, ku saadi ämblikuvõrku pääle panda, sis es tule veri vällä. Panti kah värsket võid tsusatule pääle.

ERA II 126, 596 (51) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Sammaspuul. Paprest tetti torbikukõne, panti taldriku pääle ja läidäti otsast tikuga palama. Sis tsilku taldriku pääle paprevaiku. Paprevaiguga hõõruti sammaspuuli, sis na kuivi är.

ERA II 126, 596 (52) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Krambi vasta olli hää orashainajuurte liim. Korjati orashainajuuri, kuivatedi ja keedeti katlan, sis tuud liimi andas haigele juuva. Orashaina liim om hää kah kõtuvalu vasta.

ERA II 126, 597 (55) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ku lambil olli silmä haige, sis hõõruti krihvli väidsega väega peenikeses ja puistati lambale silmä. Sis ol´l viil tõne arstmine: suul hõõruti peenikeses, võeti suuhe ja sülläti lambale silmä.
(Kah inemise silmi arstiti soolaga. Panti mõsuvii sisse ja mõsti tuuga silmi.)

ERA II 126, 597 (56) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Minka, s. 1883 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Lindäjä vai läbilüüdu arstmine.
Muna, ahjust palanu savi, ämblikuvõrk, kassisitt ja vesi klopitas kokku ja andas lehmäle sisse, ku ta om läbi lüüdü.

ERA II 126, 598 (56a) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Verekusemise vasta lasti lehmäle elusalt konn sisse.

ERA II 126, 598 (57) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ku lehmäl mäletämine ar satas ja lehm esi mäletamä ei naka, sis karatas tõsele lehmäle manu, ku tuu mäletäma nakas ja võetas lõõrist kinni. Kistas tuu hainatuust suust väl´lä, midä ta parajide mäletab ja võetas pooles. Puul andas tälle tagasi ja puul tuule lehmäle, kiä ei mäletä. Üüldas, et lehmäl om loode alla sadanu, ku ta ei mäletä. Ja lehm või koolda, ku tõse lehmä käest mäletüsloodet ei pane.

ERA II 143, 289 (7) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Haani keelemurde sõnu:
Rahm. "Sul umma silma är rahmatedu."
"Mul üts silm juusk rahma, tõõnõ um terve."
"Lehmal juusk silm rahma ja lambal."
"Kõiv joosõ-õi inäp mahla, rahma juusk õnnõ."

ERA II 143, 295 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Hinara. Kirvõga lei poolõst sõrmõst saani sõrmõ sisse, nahahinarakõist pittehn jäi viil külge.
Ku oinit lõikuhn munakõsõ är tõmbat, jääs valgõ hinarakõnõ vällä - sis kaksõ tuu hinarakõnõ kah är.
Olõ-õi kangakudamise aigu langahinarit, kah ei olõ härmavõrgul hinarit. Hinara usuma sügüsel elaja tapmise aigu lihalõikuhn peenükese soonõhinarakõsõ.

ERA II 143, 339 (8) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ahivars
Minu esä ütel alali, kui tulli ühes, nurmele: "Alati, ku hobõsõ saisma jätät, kas ägli iihn ehk adra iihn; panõ maast kivve ahivardõ, siält ei saa nimä inäp ilmahnki ägli-adra ette!" Kus palju kive oli, seal ka palju ahivarsi. Enne sõnnikuvedu "puhastadi kesä", veeti kivi ahivardõ. Kui maja ära põles, jäi järele ahi. Ahi langes kokku ja vihm uhtus savi, jäi järgi ahivarss. Ahivarrõ äärte seest kasvasivad vabarnad, nõgesed, lepad, kadakad ja raapajud.
Maja asõmõlõ ei tehtud enam teist tarõ: "Ku vana kotusõ pääle tarõ tiit, tuu palas jäll är!" Vanasti palli pal´lo maju, jäi ka ahoalosid-ahivarsi pal´lo. Vannu ahokivve es panda inäp vahtsõlõ aholõ: "Palanu kivi anna-õi vahtsõhn ahohn ollõhn nii pal´lo lämmind ku peris vahtsõ kivi!" Palanu kivi, ku taheti ahivart är häötä, panti rattarüüpe sisse ülekäümise kraavi vai vundamendis.
"Vahtsõnõ ahi, vahtsõnõ kasuk andva lämmind!"

ERA II 143, 342 (11) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Muromuna - vananaase-puss.
Karjamaal kasvas, rusikasuurune valge muna. Küsisin vanaisalt, mis see on. Vanaisa vastas: "Seda kutsutas muromuna. Noorelt on ta valgõ sisuga, vanaks saades muutub mustas, pehmes, butsus, mida pandas üüses haigide varbide vaihele, ku vihmatsõ suvõga varbavaihõ haigõs jääse. Et seda alati võtta olõsi, sis viiäs koda ja pandas sandse värehtitulba taadõ saan´a lahkõhe, sial sais alalõ!" Tõõnõkõrd löüse väikese, ümäriku, kardulasuurusõ, aga nii kerge, et ei tunnud raskust olevatki. Küsimise pääle vastas vanaisa: "Seda kutsutas vananaas´e-puss. Väliskuurt pitsida näpu vaihel, sis tuleb musta savvu seest vällä. Nio umma niisama haigõ varbavaihe rohi nigu muromunagi!" Milles ta must on? - "Selle, et um joba vanas lännü. Noorena um vananaas´e-puss niisama valgõ sisuga. Ku sõrmõ är lõikat väitsega, köüdä närtsuga pääle, saa pia terves."

ERA II 143, 356 (27) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < J. Ubaleht, ? a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inemine.
1. Ku väikul latsõl päält sündümise um nõna pääl silmi kottal sinine juun (veresoon), sis ta ei elä vanas. Koolõs noorõlt är.
2. Rassõ naane ei tohe soe hagõmisele minnä, sis saa latsõlõ soe tõbi! (Soe tõbi um, ku lats maatõhn unõst hellü tege nigu soe hagõmise aigu. Arstmine: soekarvuga saute.)
3. Ku rassõ naane sutt näge ja sis kohe kõge inne käe pand uma kiha külge, sinna kottalõ saa latsõlõ soe täht külge (karvanõ ja must).
4. Tule täht saa, ku kandja imä näge tulekahjo lähküst (tulõ täht um verrev plekk nahal). Tuletäht kaub iseenesest ära suuremaks saades.
5. Esä näoga tütre ja ima näoga poja saava õnnõliku eloiä nigu kuningalatsõ!
6. Ku esä läütas lambi tsilendri otsast kas paberossi ehk suitsu palama, sis poissmiis saa alakusõja naas´e ja naasemehel saava alakusõja latsõ! Tähendab: tubakaraasud ummustava lambi vase augud, hakkab suitsama!"

ERA II 143, 364 (34) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Haigused, mis siinpool talurahva seas tihti ette tulevad, on kidsi küünarpää ja õlajakus. Künnärpää kidsi lööb linarabamise ja haguderaiumise järele. Õlajakus ühe käega, pangiga veekandmise järele. Minul lööb seinakrohvi viskamise ajal hüäkäe edesõrme. Arstimiseks pruugitakse kidsakanepi otsast raiutusi õisi, mida võetakse peo täüs ja keetakse poolõ toobi vees. Ära jahtudes pääle määrida. Ka on väga hää liikva sees kamfer ära sulatada ja sellega õhtul üle määrida.

ERA II 143, 364 (35) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tõine on kõhu lahti olek, mida iga sügise, kui piimatoitude päält üle minna lihatoitudele, ja kevadel, kui piimatoidud pääle algavad. Arstimiseks pruugitakse "pälünä teed", koirohu keedetist, ehk söögipipra jahu pool sõrmkübaratäit sisse võtta.

ERA II 143, 364 (36) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Köhimised on laste juures, kui kooli minnes jalatsid märjaks saavad. Iseäralised erahaigusi tuleb väga harva ette.

ERA II 143, 379 (51) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Inime ja kuu on harvem tähele pantud. Kuutõbised täüekuuga ja luuvalused noore ehk vana kuu kandsul.

ERA II 151, 28 (7) < Rõuge khk., Sännä v. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - M. Teder, Petseri Ühisgümnaasiumi õpetaja < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Mai Jaani tütre Mõtus´elt (61 a. vanuselt suri 1904. a.) nõidmisi. Tedä kutsuti Pobu-Maiekõnõ. Raput´ pudelit vii, viina või piiretusega. Kui kiir sissepoolõ kävve, sõs haigus kurjast, ku' kiire välläpoolõ kävve, sõs kooljast. Esi lugi:
Kas um saanu sajast
vai um rikkunu' ristetsist
vai um puttunu' puhtist,
hädä kõrgille kübarille
ja sõidupoisele ja puile.

ERA II 160, 376 (38) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
1887. vai 6. ol´l kah üts hirmus katkuaig suvõl. Sõs surõs kah inemiisi. Es jõvva kiäki neid är matta. Suurõmb jago surõs. Põssiva tuud kõtutõpõ. Mullõ tuu haigus mitte es nakka.

ERA II 160, 380 (4) < Rõuge khk., Pindi v., Pindi as., Karja t. < Rõuge khk., Vastse-Nursi v. - Ija Daniel < Peeter Märdimäe, s. 1865 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ronguli - nuu omma loomapeedi'.

ERA II 244, 241 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärlijõe k., Sänna as. - Arno Uibu, Lepistu algkooli õpilane < Juulie Uibu, 55 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Ehitused.
Umbes 100 aastat tagasi on olnud Sännast ¼ km kaugel Alarehes 20 marus inimest seest. Kui timmukas tuli, siis oli iga inimene pistnud käe läbi augu välja ja timmukas oli käed kõigil otsast ära lõiganud. Sel teel nad surid ja lõpuks maeti ühisesse hauda. Nüüdki on tulnud kohalikkude elanikkude poolt kaevates välja inimese pealuid.

ERA I 2, 393 (2) < Rõuge khk. - V. Meks, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lapse esimene piimahammas visatakse ahju pääle ja öeldakse: "Viruskundra, võta luuhammas ja anna mulle raudhammas?"

ERA I 2, 407 (2) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Võru Ühisgümnaasium (1928) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lapse esimene piimahammas (samuti ka kõik teised piimah.) visatakse virussesse ehk ahju peale, öeldes: "Seh, viruskikas, sullõ luunõ hammas, anna mullõ rauanõ hammas!"

ERA I 4, 55 (11) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Heinategu alaku laupäeval, siis ei jää sooned haigeks.

H I 2, 566 (43) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Haava parandadi, tasuti sellesama terariistaga, kellega haav sai rajotud ehk leigatud, see võtab valu ära; parandamise rohus soola, tõrva, lakki jm.

H I 2, 573 (15) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Kadakas peab olema Kristuse ristipuu, sellepärast on kadakamarja peäl ristikuju taoline kuju. Pihlakas on vanakurja kaitsemiseks kõige paremb; üheksa ristiga pihlakakepiga aetakse teda kõigist paigust pakku.

H I 2, 573 (17) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Haavapuu külge on äraandja Juudas henda üles poonud, sellepärast värisevad tema lehed nagu Juudalgi sel korral.

H I 2, 573 (18) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Taimedest
Karikagarad, valged ristikheinad, mis metsas kasvavad ja harakalillid, suurest seltsist, need kasvavad ka poesastikus, neid sai suvel suure hoolega otsitud, ära kuivatud ja talvel peale poegemise lehmadele antud, et siis heasti piimasooned lahti teeb ja ??? palju piima saab ja jääb lehm auduma kõik aasta otsa.

H I 2, 574 (19) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Palotagja antakse kevade piimalehmadele piima rohkendamiseks keededult, süia.

H I 2, 574 (20) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Paiselehed on paise peäle panemiseks, rohuks.

H I 2, 574 (21) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Veriheinad vere kinnipanemiseks.

H I 2, 574 (22) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Vaevajalill ehk -rohi on vaevajahädale, nimelt tema juur.

H I 2, 574 (23) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Nõijakõllad nõidumise hädale.

H I 2, 574 (24) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Verekusemiseheinad lehmadele vere kusemise vasto.

H I 2, 574 (25) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kolmekõrralised heinad lehmadele, kes poegemise aigo haigeks jäävad.

H I 2, 574 (26) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Ubalehe juured lehma rohi.

H I 2, 574 (27) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaanilillid tuuakse kodu, pandakse igaühe jaos lill, kelle lill omad õilmed laiale lautab, sel ei ole sel aastal surma karta, kellel kinni jäävad, see ootagu surma.

H I 2, 574 (28) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Huuleheinad. Kellel huuled ühtelugu haiged, vajutagu nendega.

H I 2, 574 (29) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Tõrvalillede õitsemise aigo õitseb tüdrukude arm.

H I 2, 574 (40) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Surnuluud pruugitakse „kooljaluu“ vajotamiseks, rohuks.

H I 2, 611 (3) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Pestes panti vee sisse Annekollad, soola, siis ei hakava kade sana lapse peale.

H I 6, 67 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kel jala haigõ umma, tuu minke jaanipäävä üüse palläste jalguga kastõhaana sisse nink käüge sääl edesi tagasi ja jala saava terves. Um jall kõk kihä haigõ nink aja hallu vällä, sõs hiitke rõiva sälast ja väherdage alastõ kastõhaanä sisen nink halu um ku käega võet.

H I 6, 67 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Vili, miä iin pööripäivä tettäs, lätt valmis; mia perän tettäs, ei lää.

H I 6, 70 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kel silmä haigõ umma, tuu piät silmi lätte viiga mõskma; paremb um ku seo vesi kolmõ valla lätte viist um kokko pant ning midä (vesi) perän päivä um tuud. Üteldas, et selle j?? esierälidse lätte umma nink mille vesi talvõl peris lämmi - kun katlan keet - ja suvõl iä (jää) kül olõvat.

H I 6, 70/1 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Um latsõ kõttukõnõ haigõ (ütskõk kas midagi nõstõn kõtu arr um vinütänü nii et naba um umast loomulikust kottusõst on liikunu kas kura- ehk hüäle poole, vai jall - nii niu inämbüsi ette tulõ - sissepoole, nii et napa pallö tundagi olõ ei, enge üts väikene tsopakõnõ nätä um ent kõttukõnõ esi om paistõt ja kõva ku kivi, sõs nakatas kõttu tasuma (litsuma), miä inämbüsi altpuult ülespoolõ litsmisega sünnüs. Inämbäst alustõdas jalguga (jala tasumisega) pääle, sest et sinnä kõk soonõ kokko minevat nink tasutas kõrd kõrralt ülespoolõ minnen kuni süämeni. Mõnikõrd viil korõmbale, ülespoole. Naba ümbre tasutas kõgõ rohkõmb; uuritsõdas sõrmõga, püvvetas mõnt (mõnda) kõvva, arr paistetanu suunt kätte saija, tõmmatas napa näpüga (käega) ülespoolõ, käänetas hüäle ja kuralõ poolõ, lühitelt: tettäs kõksugudsõ tembu arr, et napa jall paigalõ panda. Um kõtt väega kõvastõ paistõt, sõs kütetas sann. Kõigõ selle tüü ja toimenduse man loetas esi:
"Kiirmus, kaarmus!
Valu varõsõlõ, halu harakallõ -
Muu tõbi mustalõ linnulõ!
Sitt silla ala, pask paiju ala
Minu latsõ kõttukõnõ terves saanu!"
Kah vannu inemisi arstidas piatselt sedä samma muudu. Kuna suurõmba jao rohi siin pool kangest tuttav ja kuulus "eeder" um. Nüüd um küll Võru politsei poolt, mitmesugustõ õnnõtustõ pääle, mis eederi läbi sündü, apteeki kangõ keeld antu, et ei tohe ilma tohtritäheta rahvalõ eederit anda; selle vasta pruukis rahvas jall "liikvat, naganiiti, horkvat" ja taivas tiid missugudsõ nimegä nää liikvat viil kutsvat. Hüäl latsõl mittu nimme. Liikva olõvat rohi saa haigusõ vasta, esieränes vinütedü kottulõ nink arr karanu nabalõ, mille peräst tedä ka "nabaniidis" kutsutas. Ei taha naane miist pühapääval moodö kõrtsi laska, sõs ummõtagi iks nabaniitõ otsma. Tulõ niisugunõ kohegi võrahe paika, sõs um kangõ hais edimäne kiä jo aigsahe "tere" ütles. Niisugudsõ mehe lähkün kõnõlda um rassõ. Ka ei tohi miis sõs nii pea piipu popsada, siis on varstõ karta, et ta omad habemed kautab.

H II 32, 361 (1) < Rõuge, Sänna v. - M.Jennes (1890). Sisestanud Ave Tupits 2001
Vana naase (naisõ) arstva seda viisi latsi (esierälde sannan) kui latsel kõtu valu (halu) um: Võtva latsi kura käe ja hää jala , sõs jäl hää käe ja kura jala ja vaotasõ üle kõtu, mille mann esi ütlese:"Harakallõ halu, varõsõllõ valu, mustalõ tsirgulõ =(kaarna)=ronk) kõik muu tõbi, latsõ kõtukõnõ terves."

H II 32, 385 (66) < Rõuge khk. - A.Joosik (end.A.Jennes) (1891). Sisestanud Ave Tupits 2001
Ku keele otsan vill um, sõs piät kolm kõrd tullõ sülgämä ja ütlemä:"Kiel kärnä kärätsejäl, suu raiga soritsejäl!" sõs kaos vill keele otsast är.

H II 45, 211 (1) < Rõuge khk. - M.Jennes = M.Laanela (1891). Sisestanud Ave Tupits 2001
Pinikeele otsan um rohi, a kassi keele otsan um tõbi.

H II 45, 218 (8) < Rõuge khk., Sänna v. - Magnus Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ku edimätse mahlaga suud mõsõt, sõs ei nakka suu koomõtama.

H II 45, 248 (2) < Rõuge khk. - (1892). Sisestanud Ave Tupits 2001
Kana tõbi saa tuust (tollõst) ku vahaside jalguga kana üle söögi lindas ja sedä sööki üts inemine süü Arstimine um s?s Kerge ku seo häda vana ei olõ. võtta vahaside jalguga kana, keedä ehk küdsä tä tervelt ärr ja anna hädalisele inemisele süvvä.

H II 45, 248 (3) < Rõuge khk. - (1892). Sisestanud Ave Tupits 2001
Koolõskõlõmise tõbi. Langetõbi Arstimine: Lõigadas risti selle inemise lagi pääst hiusõ kellel seo häda um; palutõdas ärr ning seo tuhk andas piimaga haigõlõ; - ehk võetas musta hobõsõ hikõ (higi) taostõ alt ja andas seda.

H II 45, 248 (4) < Rõuge khk. - (1892). Sisestanud Ave Tupits 2001
Siu hädä saa sellest ku imä rassõ=jallund um ja s?s siugu hiatus (ehmätäb) Ku häda viil vana ei õlõ s?s um arstimine kerge. - Lats (haigõ) pandas maha nink nakatas nuiaga, mingaga enne Jüripäivä siug um rehit, rehkmä ku olõs sääl siug rehki. Tõõnõ tulõ nink küsüs: "mis sa siin tiid?" Rehkja kostab : sõnad teadmata Lats mõstas laudan, küünin, (mitte kos tuli um) siu viiga; kui tulõ huunõn mõstas palas latse kihä ärr.

H II 45, 250 (4) < Rõuge khk. - (1892). Sisestanud Ave Tupits 2001
Pini häda. Lats pandas läve ala, lastas pinil (koer) kolm kõrd üle läve ja latsõ karata.

H II 51, 441 (15) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894). Sisestanud Ave Tupits 2001
Sammas=puult arstidas järgmiselt: Kõigõ lihtsamb: Lasõ hummukult, nii pia üles tulod nink ilma jüväldä olõd (kah piirdja piat piät ilma jüväldä olõma) tõõsõl üte mürküdse (teras) oläga niu: nõgla=, väädse= n.n.e. otsaga 3 kõrd vastapäivä [päävä käümisele vasta] piirda, mille pääle piirdja 3 kõrd haigõ kotusi pääle sülgäs nink esi uma süle küüdsega 3 kõrd lakä lits. (vaatas)

H II 51, 441 (16) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894). Sisestanud Ave Tupits 2001
Ku puulpääväl (sest puupääväl käüdäs enämbasi siin puul vana hardnu viisi perrä sannan) sanna läät, sõs võtta kuiv viht,- ja ses piät sõs sündümä ku viil tsilkagi vett olõ ei moodä kihä pääle saanu - havvü sedä kuivalt 3 kõrd keresen ja sõs lüü 3 kõrd havvudu (sõn.= haudma) vihaga sammas poolidse kotusõ pääle, sedä toimendust (3 kõrd viha haudmist ja 3. k. lüümist) talita 3 kõrd nink sammaspuul um üte puulpäävädse arstmisega terve. Ka sammaspoolõt hainuga olõvat hüä arsti - niuma ja üts kõrd kirudõ.

H II 51, 441 (17) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894). Sisestanud Ave Tupits 2001
Umma haigõ vai väikese naglakõsõ (vistrikud) suu pääl sõs tõmba puulp. õdangul sannan ollõn suu inne seebiga kokku sõs pääle tuu maarja iäga (m.jää) nink hõõru õigõ tubliste, kuivada viimäte hammõ rinna esidsega arr nink haigõ kassõ suu päält niu vana kuu teivast ja tulõva rinna pääle vällä.

H II 51, 442 (18) < Rõuge khk. - Peeter Ruga (1894) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kärni (sügelis) tohe ei - ku süüdäse - küüdsega süütä, enge innembä villadsõ närtsuga, sest ku küüdse viha sisse lätt, sõs ei saa nää kunagi terves, enge lätvä viil hullõmbas.
Arste. I. Võta kärnähaanä juurõ (kasusõ likkõ maa pääl; pikligu ille lehe; vars mitmaharuline; täielist seletust ei tea mina praegust mitte anda, sest et neid mitte käepärast saadaval pole), tambi purus nink panõ kitsõpiimäga (vai kah lehmäpiimä hapnõ koorõga) üte anuma sisse hapnõma - nink rohi umgi valmis; kõgõ paremb um sedä rohtu sannan, päält mõskmise pruuki.
II. Võta püssärohu ja veevel, tambi hääste piinüs nink sekä hapnõ koorõga segi ja võia niisama puulpääväl päält mõskmise kärni nink kärnä saava terves. III. Hõõru sannan sanna ruusaga s.u. võta havvut viht, tii tuhaga (mis enamast jämedam on kui muu tuhk) nink nühi õigõ tubliste kärni, mõsõ tuhast puhtas - ja terves saatki; seo um küll kõgõ lihtsamb arstmine, ent et tä hallus (valus) um, selleperäst pruugitas tõisi iinpuul nimeted viisi arstmiisi.

H II 51, 443 (22a) < Rõuge khk. - Peeter Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pedäja-, kuusõ- ja kadajakasu ummussin kiiten andva kõgõ parembat rohtu verekusõmise vasta. Ku sedä rohtu eläjide (lehmi) joogi sisse pandas, sõs jätvä eläjä verekusõmise maha.

H II 51, 443 (25) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894). Sisestanud Ave Tupits 2001
Maavagla (vihmaussid) õli um kõgõ paremb rohi rinna haigusõ (tiisikusõ) vasta; vagla korädas ütte pudelehe nink lastas ni kavva lämmän olla ku nä ärr sulasõ niu õll´ ja sedä õlli piät haigõ juuma.

H II 51, 443/4 (26) < Rõuge khk. - Peeter Ruga (1894) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Korja 9 (ütse) puu lehti, keedä ummussin, lasõ nii pal'lo ar jahtuda, ku esi sisse võit minnä, nink havvuda hinnäst sääl sisen, ehk ku säänest suurt anumat ei olõ, kohe esi sisse mahut, sõs havvuda jalgu (teedägi, et sääl muu kihä kah lämmän piät olõma) ütsindä, hiitä lämmäle magama ja kata kõvastõ kinni, nii et hüäste higitsemä nakat (inämbüsi pandas sõs mõni kuumas aet savi- (telis-) kivi, tuhakott ehk keededü kaara kotiga jalgu ala nink anda kuuma kadajamar'a tiivett juvva) ja ku võimalik um, vaelda (vaheda) sagõhõllõ likkõs lännü hamõt kuiva hammõ ajamisega; nink rinnahaigus, ku tää mitte vana ei olõ nink külmetämisest saad um, kaos sedämaid.
Kah kusikuklasõ (sipelga) pesäga havvudõdas iinnimetedül, ehk ku 9 puu lehti ja kah kusikuklasõ pessä saadaval ei olõ, sõs võetas niisama kuivi ehk tuurid (tooras) hainu nink havvudõdas hinnäst sääl.
Järestiku sanna kütmine um ka hüä, viil paremb sõs, ku sanna minnen kõgõ inne, ku viil vett kohegi kihä pääle pandnu olõ-õi, õkva kangõ lõuna aigu üles lavalõ läät nink sääl niikavva olõt, ku kihä vesilikõ um.

H II 51, 445 (29) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Niisama arstidas kah hobõsõ-hätä; võetas hobõsõ karva (inämbüsi säält kotsilt, kost hopõn kõgõ rohkõmb higidsäs) mähidäs närdsus sisse nne.)

H II 51, 445 (30) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Hobõsõhädä aigu raputas ja tõngutas lats niisama pääga, niu suvõl lämmäga mõnõ hobõsõ tegevä ja ei jovvagi umma pääd, kõgõ paremba tahtmise mann, mitte rahulikult hoita.

H II 51, 445 (31) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Iinpuul nimetedü lastõ haigusõ ei lahku - ku arstidus ei saa - mitte nalält esihindäst, nink saatva sagõhõllõ inemist koni havvani.

H II 51, 445 (32) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894). Sisestanud Ave Tupits 2001
Murdunu jalg pandas kõvasõ õkvu pirdõga (vai ka puu pulkõga) latti, kohe viilitüt vaskõ rohus vahele pandas ning mõni vana inemine mõistvat sedä ammõtit pallõ parembahe ku mõni tudiirnu miis.

H II 51, 446 (33) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kuuljahädä olõvat üts neist kõgõ rasõmbist haigusist. Ku mõni, kas kogõmada ehk nimme mõnd kuuljahaigust naar, vai moodö kuigi halvastõ kõnõlas, sõs ütles vanakõnõ kiä jo sedä hätä uma ihusilmäga nännü um, kässi kokko pandõn: "Kuuljahädä olõ ei kellegi naarda, ega hambaindsis! Jummal hoitku meid kõiki niisugudsõ hädä iist!" Kuuljahädä aigu um inemine niisama kõllanõ ku kuulja kunagi.Söögitahtmist ei olõ, sest et kõk mõru um, ja inemine jääs kõhnas ku kõsu nii et muud perrä ei jää ku luu ja nahk. Haigus ja halu ei olõ kõgil ütesugunõ, ega ei lüü kah kõgile inemisile ütele kotsile, enge sinnä kohe saa õnõ. Mõnõl um küll haigus keremb ku tõõsõl ent sõski hirmus.

H II 51, 446/7 (34) < Rõuge khk. - P.Ruga (1894).
/Kuulja hädä./ Haigus lüü ütele inemisele tuust ku sedä inemist puhtil halvastõ kõnõldas, üts kõk kas tedä esi sääl um vai ei. Arstmisi um mitmõsugudsid. Ku tijät, kelle puhtilt hädä saadu um, sõs mine tuu inemise havva (kääpö) manu, saista pähütsille nink nakka säält, kura jalga inne pandõn, vasta päivä ümbre kääpä käümä. 01õd üta kõrd ümbre kaäpä arr käünü, sõs võtta havva päält 3 kõrd nõna rätti(hii=rätt; ütlese vana rahvas) pääle liiva; nii viisi käü 3 kõrd ümbre havva ja ega kõrra aigu võtta 3 kõrd liiva, nii et ütessa kõrd liiva võetus saa. Viimäte, ku jo arr nakat tulõma, nõsta kuulja risti veedükeae üles poolõ ning lasõ risti kõrvalõ jäänohe mulku üts kolmõ kopekaline raha ütelden: "mullõ tervüses, sullõ (kuuljalõ) valgusõs!" "Mine ilma sõna laus mada nink perrä kaemada kodu, puista seo liiv ütte anumahe vii sisse, kost sa peräst, ku vesi arr selehüs, juuma piät; kah umma kihä piät seo viiga mõskma viil inämb säält kotsilt, kost kõgõ inämb hallu tunnüt. Um kuulja-hädäline ni haigõ et essi ei jovva ega ei julgu minnä, sõs või kah tõõnõ tää asõmal minnä. Seo toimõndus sündügü pühäpääväl jutlusõ aigu ehk neläpäävä õdangul perän päivä a' nii, et kiäki sedä toimõndust ei näe.

H II 51, 447/8 (35) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Anu Puusepp - siinpuul kuulus arst ja posija - selet uma mehe kuuljahaigusõst arvada järgmist viisi. Lätsi Ortümäele (talu nimi) puhtile. Et hobõsid veedükese ja mii kah jalgsi olli, sõs aeti Tannil Kaurulõ hobõsõ perrä. kaonul Kauru Hann'il es olõ tuu kõrd mäntsidki rattid (nahkratta ehk puuratta oma niisugudsõ ratta kon rauda sukukina es olõ, tuul kõrral oll ravvutõdmisi rattid väega harva löüdä olnu) - laonu ja katskidse ku vana viisu. Seni, kooni Tannil sääl noid rattid parand ja kohend (kohendama, kobistama, praavitama, parandama), läts pallö aigu müüdä ja kõk puhtelise naksi jo nurisema. Kõgõ päält perrnaane: "Mis tää no sääl Kauril ni kavva tege. Tulõ ei no jo tagasi, a' kunas pihaaija pääle saa," nne. nii niu iks hulga mann ette tulõ, üts ütles üte sõna, tõõnõ tõõsõ. Kuis tää no kuri oll säält samast Tanilallõ hädas löönü. (See haigus es nakka sõs õkva pääle, enge aigu pitten peräst.) Vana Suu-lätte Madõ oll kuulus kuulja-hädä arst, lätsi sinnä, tuu pand uma loodi üles, posisi (posima - tassa konõlama) arvusaamalda sõnnu, mille pääle nuu loodi esihindäst liikma naksi; no süläs vana Suulätte Madõ 3 kõrd ütelden: "Ptu, ptu! Kuuljahädä mis sul õigõ inemisega tegemist um!" Võtt ? tuupi viina, miä mij veenü olli, lugi toolõ pääle ja and kodu Tanilallõ rohus. Sinnä kah tuu kõrd Tanila kuuljahädä lõpi. Ent sõski, kel jo ütskõrd kuulja hädä um olnu, tuolõ lüü tää jall pia tagasi; nii kah Tanilallõ. Tanila vamõmbal velel kuuli väikene lats arr, kohe Tanilat es kutsudagi enge veli oll ütelnu: "Mis ma no tuust Tanilast kutsu vai jätä egas tää tulõ ei; tää pelgäs et ma raha taha tää käest latsõ puhtide pääle!" Ja kuis tää no kuri, tuust samast kõnõlamisest saij Tanilallõ kuuljahädä, miä halli muudu pääle käve. Esi mõõsta es tuud märkigi, et tuu kah kuulja hädä oll, enge mõtli iks hallis. Lätsi Suu-lätehe. Vana Madõ oll esi arr koolu ja tütär võtt loodi, pand üles ning lugi arvusaamalda sõnnu nink loodi naksi hinnest liikma. Ja no viil ütel Madõ tütär, et hädä kuulijist um. And peotävve suula ja ? tuupi viina, mida segi juuma pidi ja ku viin inne arr lõpõs, sõs suulaviiga. Es saa tuust api midägi, kuri tiid kas tää mõõsta es, vai taha es arsti ehk anda es tälle Jumalast tuud tarkust nink Tannil põssi ni kavva ku lõpi.

H II 51, 449 (36) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kah seosama arsti (Anu) vele naasele löönü kuuljahädä; kõk kihä olnu paistõt ku pakk. Küll oll tasutu ja kõkõ tett - ei api midägi. Viimäte, ku haigõ jo valgõs lännü ku kuulja kunagi, saadi kah arvu, et seo haigus kuuljast um nink nakati ku kuuljahaigust arstima. Tuun saman majan oll esi ilda aigu kuulja olnu ja seost arvadi'ki haigus olõvat tulnu; selleprst. võeti tuu siip ja viht mingaga kuuljat mõstu oll (kõik niisugudsõ asä pandas alalõ, et hädä kõrral hüä võtta olõsi) ja mõsti haigõt; mähidi kuulja ündruk - miä küll jo üts kõrd mõst oll - haigõlõ pallä kihä ümbre; palutõdi tuu hii-rätt (nõnarätt) miä kuulja lõvva all oll olnu ja kohe kuulja verrine sülg oll pääle joosnu, arr ja lasti tuud savvu haigõ kihä pääle. (Või olla, et sedä arr palutõdu räti tuhkaki haigõlõ juvva anti, midä küll seletaja es ütle, ent sõski esi arvata või.) Seo arstmine olõvat hüäste mõonu ja haigõ saanu ruttu terves.

H II 51, 449/50 (37) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kõnõldas puhtil üte inemise karja vai eläjid, sõs lüü noole eläjille kuuljahädä. Nii oll iinnimetetül arsti velenaasel lehm kõvastõ haigõ, muudku puhk ja tehk õnõ nink es jovva moodö üleski tulla ku avitõdi. Minti Mõnistohe (Mõnist) arsti manu tuu viil ütel, et kuuljahädä um, and rohtu ning ütel: "Inne ku kodu saat, tulõ lehm esihindäst ilma avitamada üles!"
Nii oll kah olnu; lehm tõusnu esihindäst üles, muudku kõk kihä oll õnõ värisnu ku halli sõitõn. Lehm saanu sedamaid terves.
Säntsid jutukõisi kuuljahaigusist um rahva suuh viil küllält löüdä, ent kiä kuri näid no kõki arr joud kiruta. Vai kas tii õigõ jovvadõ kõki läbi lukõ - ku säntsid - niu ma no kirudi - pallö saadad. Umma niisugudsõ jutukõsõ inämbüsi ütel toonil, muudku mõnõ um vaest arstmise veedükese tõistõ ku tõõsõn.

H II 56, 1027 (53) < Rõuge khk - Hilda Treu (1896). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui siug um pandnu, piät tuusama siug kinnivõtma ja timäst kolm tilka verd haava haava pääle laskma, sõs saa sedämaid terves.

H II 56, 1034 (8) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Sääne hain olõvat olõman, kel väega suur jõud olõvat: ku niidät ja tuo hain ien um, sõs lät vikat är otsast. Et tedä kätte saija, sõs riibutas haina kokku ja viias jõkkõ, sõs lät kõva hain vasta vett. Vargil olõvat mõnõl sääne hain peopesanaha ala pant, sõs mändsele tabalõ nimä käe külge pandva, tuo lät valla.

H II 56, 1043 (1) < Rõuge khk. - Magnus (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Köömned ärakõrvetatult viina sees: kõhuvalu vastu.

H II 56, 1043 (2) < Rõuge khk. - Magnus (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vananaisepuss (Stänbling-Lycoperdon) haava pääle, verejooksmise vastu ka härma võrku pruugitakse.

H II 56, 1043 (3) < Rõuge khk. - Magnus (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Verihein: ka nõndasama. (Vt. H II 56, 1043 (2))

H II 56, 1043 (4) < Rõuge khk. - Magnus (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Takjate vedelik: sügeliste vastu.

H II 56, 1043 (5) < Rõuge khk. - Magnus (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Küüvitsad - hambavalu vastu, koort pääl pidada ja ta puuga tsuski.

H II 56, 1044 (6) < Rõuge khk. - Magnus (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Hambavalu vastu veel: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada jne.

H II 56, 1044 (7) < Rõuge khk - M. Jennes (end. M. Laanela) (1896). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kasvandu vastu: koera- või lehmasõnnikut pääl pidada.

H II 56, 1044 (8) < Rõuge khk - M. Jennes (end. M. Laanela) (1896). Sisestanud Ave Tupits 2002
Silma haiguse vastu: Kusi.

H II 60, 78 (7) < Rõuge khk. - P.Ruga (1896). Sisestanud Ave Tupits 2002
Ku siug pand (tsuskas, hammustas) sõs um kõgõ paremb ku tuud pandut kottust esi siuga (ütskõk kas tuu sama siuga kiä pand, vai jall tõõsõga) hõõrud (nühid) ja haav saa terves.

H II 60, 159 (63) < Rõuge khk. - P.Ruga (1896). Sisestanud Ave Tupits 2002
Ku pinni ilma asända pettät, kutsut vai härg ütelet* sõs saat pini=nagla. (väikene vistrik vai paisõ).
*mis sa pinist härg ütelet, mis sa pinist pettät, lupa anda ja mitte ei anna, muud ku härg ütehes[?] õnõ (J. um sõs ku jo antav asi (leib, liha jne) käen um ja sõski mitte ei anna muudku lupat.

H II 60, 159 (64) < Rõuge khk. - P.Ruga (1896). Sisestanud Ave Tupits 2002
Ku kõttu suurõ nõstmisega arr kaksat vai vinütät ehk ku' naba arr um karanu', sõs um kõgõ paremb ku' kõttu alt üles poolõ litsmisega tasutas ja nimelt lämmän sannan ja päält tuu lühükesen asõ man kerän maatas. No' vahtsõmbal aal naatas jo mitmõl moodul rohtkõga arstma niu palsamiga liikvaga j.m.m. Viimätsel um rahva siän mittu nimme niu: “liikva”, “horkva” (et ta kihä horkvalla, kohrulõ, liikvalla vai niu üles õuõ aja) “tahe=juuk, “naba niit” ja kiä näid kõki tiid.

H II 60, 159 (66) < Rõuge khk. - P.Ruga (1896). Sisestas Ave Tupits 2002
Kõlmetamise vasta um kõgõ paremb abi: lämmi sann ja kangõst higistamine.

H II 70, 663/4 (2) < Rõuge khk - Jaan Sandra < Matli Org (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Halli-sõitja mitmesugune rohitsemine.
Üts Rõugu kihkunna, Kasaritsa valla talomiis põssi jo terve aastaga hallitõpõ, ja üteki roho avida-as inäp. Mõni opas mõtsast rõipõluid kokko koräda, piinüs tampi ja tuud viiga sisse juvva - sis saa abi, a kõik oll ilmaasända. Hall värist tedä inne ku peräst. Opati: mine lauta, lambasita ala - sis jätt hall su maha. Miis lask ka hinne tuulaiga, ku halli pääl olõ-õs, lauta, lambasita sisse matta, nii et hiuskarvagi vällä jää-äs. Siäl lask ütekõrraga kiäki laudaussõ vallalõ ja uma poig hõigas tassamisi: "Esä!" Esä hõigas sita alt vasta: "Mis siäl om poig?" Siälsamah oll hall mehekesel pääl, ja ta sõit siäl ummamuudu, niigu lambasitt lõdisi õnnõ. Opati: Korja pihlapuu lehe kokko ja mata hinnäst noidõ sisse, sis lätt hallitõbi mant pakku.A siäl piät õnnõ kolm üüd-päivä liikumata paigal olõma. Vaõnõ miis lask latsil nii pal'lo pihlapuulehti kokko koräda, et ta tävveste näide ala katõtus ja matõtus võidsõ saia. A siäl jäi mehekesel üts suur varbas vällä ja hall tull tälle mano, pitsit tedä suurt varbast pite nii kõvastõ, et miis halu peräst suurõ helüga tännt. Sis matõti ka suur varbas pihlapuulehti sisse, ja miis oll suurõ kannahtusõga sääl all kolm üüd-päivä. Ja hallitõbi tagasi mant.

H III 28, 722 (8) < Rõuge khk., Haanja - G. Raup (1897). Sisestanud Ave Tupits 2002
Hainaritsikel um kats rohto, üta kõllanõ - tervüse rohi, tõõna must - haigusõ rohi. Ku hainaritsik üte haigõ päle pandas ja üldäs: “Ritsik anna rohto,” sis lask timä terves tegevät rohto mis haigõ pia terves tege; ku tedä jäl pitsitedäs; vai haigõt tettäs, sis lask timä haigusõ rohto, mis mõne haigusõ sünnütäs.

H III 29, 655/6 (11) < Rõuge khk. - J. Rauba (1901) Sisestas Salle Kajak 2004, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Siutõbi ja tema arstimine.
See on veikeste laste tõbi, aga harva suurte juures leida; lapsel on kõverad silmad (kosoglavie). Olla sellest tulnud, et ema on ennast ehmatanud "siu üle" (ussist). Arstitakse veel tänapäevani nii: Võetakse laps, kellel siutõbi silmades, ja pannakse põhjapoolse ukse (läve) alla maha (see on ükskõik, kas toa, lauda ehk aida uks, kui ta ennegi põhja pool on). Pärast võetakse vana kurjategija siug kas elavald või "ära rehit". Siis "rehitäs" last sellega kolm korda. Nii tehakse seda kunsti kolm vanakuu neljapäiva. Kui on nõnda tehtud, siis on tõbi läinud.
Tõine arstimise kombe on nii: Laps pannakse senna kohta maha, kus neli teeharu kokku tulevad, võib ka neli külatänava haru olla. Siis võetakse pihlapuust vitsad ja pekstakse jälle kolm vanakuu neljapäiva, sääljuures sõnutakse veel salasõnu, mida ma ei ole hästi kuulnud. Siis on tõbi jälle kadunud.

ERA II 10, 233 (1) < Läti, Tirza v., Baznickalna k. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Paul Ariste < Leena Potsep, u. 50 a. (1929) Sisestas Laes Vesik 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, parandas Mare Kalda
Lats visas hamba aho pääle:
Viruskikas, mullõ raudhammas,
ma' anna sullõ luuhamba!