Rõuge pärimus

Rahvakalender

E 17289 (2) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Maarjapäeva puna peab igamees kõrtsi jooma minema, muidu kasvavad linad suil lühikesed.

E 17290 (3) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Uueaasta hommiku peab peremees kirikust välja tulles keige enne kojo püüdma rutata, et omad põlluriistad ära liigutada. Jõuab ta keige enne tõistest külaelanikutest kojo ja saab keik riistad ära liigutada, on ta suil keigist oma tööga ees.

E 17095 (55) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Reedine päev on ka halv päev sellepärast, et vanast jo see päev kohtumõistmise ja nuhtluse päevaks oli määratud, kuna sel päeval üle Liivimaa külma sauna köeti, kuna siis jälle laupäeval kuumas saunas haavu sai arstitud.

E 17095 (56) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Aastateendrit, ka karjapoissi ei tohi reedisel päeval uue peremehe juure tuua. Teeb keegi seda, siis saab karjapoiss rohkemb peksa kui leiba, seesama lugu ka muide teendritega.

E 17096 (83) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui mihklipäevaks puuleht on maha läinud, siis on ka maarjapäevaks kevade lumi kadunud.

E 17096 (84) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui enne maarjapäeva kaks nädalat lumi pole ära läinud, siis seisab ta maarjapäevani ehk sagedaste ka pärast maarjapäeva kaks nädalat.

E 17097 (86) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui maarjapäeva ööse külmetab, külmetab 40 ööd pärast veel.

E 17097 (87) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui jüripäeva ööl külmetab on 9 maini veel külma karta.

E 17097 (88) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui küündlakuul härg saab juua (sulaga), siis ei saa kukk paastukuus juua.

E 17097 (91) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui seitsmevennastepäeval niipalju kuiva peab, et mees mahti saab selle aeaga hobuse selga hüpata, saab ikka veel heina teha.

E 17097 (92) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui peetripäeval vihma sajab, sajab ühtelugu seitse ööd-päeva.

E 17097 (93) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui jaanipäeval päike selgeste üles tõuseb on heinaaeg hea.

E 17097 (94) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kaalikad peavad heal aastal mihklipäeva aal veel niipaljo kasvama, et villane lõng ümber köidetud katkeb.

E 17097 (96) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rükkikülvamine olla keige paremb enne pärtlipäeva kolm päeva ja pärast pärtlipäeva kolm päeva.

E 17099 (134) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Neljabe õhtut peeti sellepärast, et lambad pimedaks ei pea jääma.

E 17117/8 (5) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lähame pühi saatma
See oli kolmandal lihavete pühal 1894. aastal, päike hakkas veerima, taevas oli selge ning õhk magusa lõhnaga täidetud ja väga soe. Mets seisis nooruse ehtes ja nurmel ja niidul oli haljas noor rohi tärkamas. Kägo kukkus esimest korda sel kallil õhtal, keda need inimesed üksi kuulsid, kes seekord väljas juhtusid olema, aga mitte need, kes väljas ei olnud. Jo hommiko oli ilus ilm, rahvahulgad tõttasivad kiriko poole. Keikide meel oli rõõmus ja hea, et jumal ilusa ilma annud ja metsad ning aasad suiehte pannud. Õhtu tõttasivad needsamad inimesed jälle kõrtsi poole, hulgani pühi ära saatma. Nägo rahval see sõna pruugiks on. Pühi võetakse küll paljodes talumaeades ausal kombel palve ja laulmisega vasto ja elatakse pöörpäeva kaunis kristlikult jumalasõna järele. Aga viimne õhtu rikub keik headuse ja pühadusejutu ära ning teeb mitmed loomade sarnasteks, kes vahet ei tunne oma parema ega pahema käe vahele. Kellel tervis käes, seda sa viimasel püha õhtul paljo omas maeas ei näe, ta hakkab jo aegsaste küla mööda ümber vedelema. "Ma pean sinna ehk sinna minema, ma ei või seda mitte jätta." Aga pärast kahetseb ta ning ütleb: "Võtku ta pagan veel, ma ei saanud täna omast reisit mitte midagi."
Kui ma nüüd küsida tohin, siis ära pane pahaks, kui sulle suu sisse ära ütlen - sinul ei olnud midagi ka saada, ju sind polnud ka tõega keegi oma poole kutsunud. Sina ei teagi, et suuremal hulgal inimestel see viis ja mood on kutsuda: "Millas sa meile tuled? Tule ometi täna, kas siis aega pole täna meile tulla? Küll on ime, mojal sa käid, aga meil mitte."
Niisugused kutsujad ja pääleaeajad ei mõtlegi ise sagedaste, mis nende keel räägib ja suu lobiseb. Kui sina iga niisuguse kutsumise pääle maeast välja lähad, siis peavad niisugused kutsujad ise sind jooksikuks ja hulkujaks. Isiasi on see kui tõesõber sind tõekombel oma poole kutsub. Noh on sul aega, siis mine sinna, ju sa tead, et sind sääl oodetakse ja ausaste peetakse. Kõrtsi juure mine omast kodust mõne hädalise asja pärast väga harva. Pühade ärasaatmise koht ei ole mitte kõrts, vaid palvekamber, kus sa pead paluma ja tagasi vaatma kolme sammu pääle, mis sa neil kallil ja tähtsail päevil surma poole oled edasi astunud. Kas oled hingele neil kallitel päevadel paljo kaso saatnud? Või koguni kahjo teinud? Kui keik loodus haljendab ja puud, rohi ja maa oma nägo muutvad sel kallil kevadel, siis muuda ennast ka sina ja jäta vanemist õpitud paha ametit - kõrtsis käimist - maha.

E 77313 < Rõuge khk. - A. Suvi, Valga Poeglaste Gümn. õpil. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanilaupäeva õhtul]
Ka samal ajal käisid tüdrukud allikas nägu pesemas, see pidi andma näole ilusa ilme.

E 77580 (4) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1931) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
On siingi veel praegu, et vana-aasta õhtu puuhalge, aiavarbu, viljateri, kardulaid jne. võetakse ja loetakse. On paaris, saab paari, jääb üks järele, jääb üksikuks. Ka on vana-aasta unenäud tähtsuses nii, et neist arvatakse kogu aasta ettetulekuid. Niisama tähtsaks peetakse jaanipäeva ööd ja selles nähtud unenägusid. Ka mihklipäev. "Mihklipäev! Kallis aeg, katti sa maad ja merd lumega, kata ka mu musta pääd tanuga; muidu pean ootama jälle tuuperrä 28 nädalit, s.o. kevadeni.
3. X. 31.

E 80941 < Rõuge khk. - Elmar Lepp, Tartu Õp. Seminari õpil. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Vana-aasta õhtu]
Et aga kurjad vaimud hoonetesse ei pääseks, selleks löödi kõikide aukude (uksed, aknad) kohale pihlapuust ristid.

E 80111 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru m. - Gerhardt Kiisla, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < Meeta Welthut, 17 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva kombeid
Jaanipäeva laupäeva õhtul punuvad karjased pärgi kaseokstest ning pannakse need loomadele pähä. Selle eest peab perenaine karjastele juustu andma.

E 9125(23) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval ei tooda karjavitsa kodu, siis tood siu kodu.

E 9125(24) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval kõrbatakse soekulu, kõrbat susi silmi.

E 9125(25) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval õmmeldakse, tsusid susi silmad välja.

E 9125(26) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval ei mütteta, käib pikse kõvasti.

E 9125(27) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jüripäeval ei tehta tuld karjas, tuleb susi karja.

E 9126(28) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Peetripäeval ei tehta heina kuhja, läheb rohi põlema.

E 9126(29) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui mihklepäeva öösel pilves on, tuleb loomatoidu puudus, sest siis ei saa vanapagan heina teha, ta varastab heinad ärä.

E 9594 (23) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jaanipäeva ühe parmu ära tapad, kasvab üheksa asemele.

E 9594 (25) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ristipäeval puud lõigud, jookseb puu verd.

E 9595 (33) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jüripäeva karjavitsa koju tood, tood siu koju.

E 9124(10) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lihahiite lumi üle reejalakse tuiskab, saavad tuleval suvel head odrad.

E 9124(11) < Rõuge khk - ? (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kikas küünlapäeval räästa alt juua saab, saab härg lihahiite.

ERA II 26, 405 (59) < Rõuge khk., Tsooru v. - Herbert Tampere < Märt Siipseni pabereist (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Naarjal nagel persen, kaitstõistku pääd pääl.

ERA II 26, 29/31 (13) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Kaderna- ja märdisandi korjase villu ja liha, ja sis möi peräst annuse är, sis jõi mitu nädälit järgi. Kui es anda, sis aieva linaluid kaivu.

ERA II 26, 31 (15) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi vanadekodu - Herbert Tampere < Katri Mesi, 66 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Käädrepäiv kahr käänd käpä pääle. Tuu ol'l kesk talve.

ERA II 56, 87 (5) < Rõuge khk., Saaluse v., Soemõtsa t. - Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Märdi küüdse' külmetäse', märti, santi,
Märdi varba' valutase'.
Märdi' omma' kavvõst tullu -
Üle su-u, läbi likõ,
Läbi pikä pilliru-u,
Läbi kallõ kastõhaina.
Märt iks kargas karaski-id,
Ot´s vorsti otsakõisi.
Hiidä-ks vällä illust raha,
Panõ' vällä papõri-id!
Siil om iilä härg tapõt,
Saba jäänü' saina pääle,
Hand jäänü' aia pääle.

ERA II 56, 127/8 (8) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Märdi' omma' kaugõlt tullu'
Läbi suu supa-sapa,
Läbi pikä pilliruu.
Pilliruug sii pistis silmä,
Kastõhain sii lõigas kaala.
Märdil küüdse' külmetäse',
Märdil varba' valutasõ'.
Märdi' omma' kaugõlt tullu'.
Tõsta' no linki, Liisukõnõ,
Ava' no usta, Annõkõnõ,
Võta' pirdu parrõ päält,
Puhu' tuld tuhkhavvast,
Võta' võti varna otsast,
Aja' tii aida poolõ,
Käänä' tii keldre poolõ,
Lõika' lihalipsukõisi,
Kaksa' rasvaraasukõisi,
Tuu' linakurstikõisi,
Saada' villa peotäüt!
Märt ei taha tsialiha,
Ega kalgõ kanaliha -
Märt taht pehmet hanipraati,
Ja ka päidsü pääliha.
Puhu' no tuld tuhkhavvast,
Laskõ' märti lämmele!
Ega mi-i olõ nälläsandi',
Mi' olõmõ nallasandi'.

ERA II 56, 130 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsooru as. - Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a. (1932) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Neljpäeva õhtul ristteel arstitud ja loetud neid sõnu:
Koogu', koogu', kunnanahku,
Haugu', haugu', hatanahku,
Liigu', liigu', litanahku!

ERA II 244, 309/11 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra k. - Linda Melts, Sammuka algkooli õpilane < August Melts, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Sulgoru kadakas.
Nii räägib rahva suu: "Kord paljude, paljude aastate eest kasvas Sulgoru kaldal kadakapõõsas. Inimesed pidasid seda kadakapõõsast pühaks ning tõid sinna ohvreid, arvates, et see läheb Jumalale. Kuid öösel tulid metsloomad ja sõid ohvriannid ära. Inimestel oli hää meel, kui leidsid järgmisel päeval, et ohvrid olid kadunud ning nad arvasid, et Jumal käinud maa pääl ja viinud ohvrid enesega kaasa. Kui pulmarong mööda sõitis, tõi pruut andeid: sukki, kindaid ja muud, arvates, et siis nende elu abielus hästi käib. Ka taluperemehed viisid kadakapõõsasse oma saadustest ohvreid. Talumehed viisid tõnisepäeva ajal seapea ja jõulu ajal tanguvorsti. Kord polnud vaesel Palometsa küla mehel võimalik viia tervet seapead, viinud poole ja ütelnud: "Tinisekene, hoia iks mu immisekest ka, küll ma tulevaesta tuu terve pää." Viimaks läks see jutt kirikuõpetaja kõrvu ning see hakkas rahvast manitsema, et ohvride toomine kadakapõõsasse on ebausk. Mõned lakkasid ohvreid toomast, kuid mõned jätkasid ohverdamist. Viimaks tuli kirikuõpetaja Holman ise ja raius selle põõsa maha.

ERA II 156, 581/2 (15d) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta.
Juunikuu
Kust poolt tuul pööripäeval puhub, sealt puhub ta enamisti 3 kuud.

ERA II 244, 47 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Veski t. < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna as. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Anna Kasak, 44 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Viitina kivirehes nägi rehepapp vaime, kui vaimud pidasid pidu jaaniööl. Jõid ja mis nad tegid ning tantsinud olid ka. Kõik olid olnud toredad preilid ja härrad, ainult süsimustad ja ei olevat rääkinud midagi. Seda riiht kardeti vanasti. Rehepapp olevat olnud üks Kuslapuu.

ERA II 244, 48 (8) < Rõuge khk., Viitina v., Veski t. < Rõuge khk., Rõuge v., Sänna as. - Eerika Kasak, Viitina algkooli õpilane < Anna Kasak, 44 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Vanalt ajalt on säilunud, et Ala-Matsi rehe varemetel olevat vanaaegne vasktoobi täis raha. Ja seda raha ei saavat muidu kätte, kui peab jaaniööl seda põrandat mööda käima ja laulma nii kaua, kuni näet vaimu. Siis saavat selle kätte.

ERA II 244, 97 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Hedvi Kalda, Jaani algkooli õpilane < vanaemalt, 84 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Võru-Pindi tee ääres Palometsa küla ligidal metsatuka ääres kasvas kadakapõõsas.
Iga tinuspäeva õhtul viidi sinna puul tsiapääd ja visati üle kura ola kadaja puhma ja üteldi: "Pühä Tinus, õnnista vahtsõaasta mullõ jäl uusi tsiko." Aga ütskõrd olli soe kadaja kõiki juuriga vällä kisknu.

ERA II 244, 153 (1) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Oru t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < Julius Org, 58 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Pärlikülas Heedu talu maast lookleb läbi org ja selle põhjas oja. Rahvajutu järele on see org tekkinud nõnda: Vanasti jakapäeval oli sadanud kõvasti äiksevihma. Pajustsoo oli olnud niipalju vett täis, ja vesi hakkas jooksma allapoole, tekitates suure oru, mida hakati kutsuma Kusura oruks. Pärast seda hakati jakapäeva pühaks pidama, sest enne seda pühaks ei peetud. Aegade jooksul on sinna põhja tekkinud oja, mis kannab sama nime nagu org.

ERA II 244, 154/5 (4) < Rõuge khk., Rõuge v., Pärli k., Oru t. - Erik Org, Rõuge algkooli õpilane < Julius Org, 58 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rõuge vallas Kolo külas Andre talust möödamineva külatee ääres vasakul pool kivi alla olla peidetud kulda. Kord olevat näidatud seda kohta ühele unes ja kästud uueaasta ööl sealt ära tuua. Kuid kive on palju, siis ei tea keegi, kus see asub.

RKM II 49, 232 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanasti pühitseti kapsmaarjapäeva. Sel päeval küpsetati hästi suuri pannkooke, arvates, et siis kasvavad suured kapsapead. Keriti veel hästi suuri lõngakeri selleks, et kasvaksid suured kapsapead.

RKM II 49, 233 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tõnisepäeval, mida vanarahvas kutsus "tinnüspäiv" söödi sea pea.

RKM II 49, 233 (10) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutu järgi läks küünlapäeval külma selg katki ja ilmad muutusid ilusaks.

RKM II 49, 233 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahvas pühitses ka jakabpäeva. Sel päeval nad tööd ei teinud, käisid kirikus. Sel ajal, kui inimesed olid kirikus käis jakab kapstes ja keeras kapsapäid.

RKM II 49, 233 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jüripäeval tehti tuld ja põletati soe silmi. Vanarahva jutu järgi, kui sel päeval paugutad või lõhud puid, siis hakkavat selle talu juures hiljem pikne väga kõvasti müristama.

RKM II 49, 233 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lihavõttepühi ajal keedeti ja värviti kanamune. Poisid aga käisid korvidega tüdrukute käest mune nurumas - otsimas.

RKM II 49, 233/4 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutu järgi oli suur neljapäev Jeesuse ristilöömise päev, aga suur reede oli ta surmapäev. Suurele reedele järgnes pühilaupäev, siis esimene püha, mis oli olnud Jeesuse ülestõusmise püha. Esimesele pühale järgnesid keskmine ja viimane püha. Kõigil nendel päevadel inimesed tööd ei teinud, vaid käisid kirikus.

RKM II 49, 234 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanal aastal käisid inimesed kirikus. Õhtul, vastu uut aastat jäeti kõik toit, mida söödi lauale, selleks, et ka uuel aastal oleks küllaldaselt toitu.

RKM II 49, 234 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Suvistepüha oli vanarahva jutu järgi Jeesuse taevasse minemise püha. Selleks päevaks tõid inimesed kased tuppa, tööd ei teinud, vaid käisid kirikus.

RKM II 49, 234/5 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul pandi igale ühele lauale soolahunnikud ja öeldi, et kelle hunnik läheb märjaks, see sureb algaval aastal ära.

RKM II 49, 235 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahvas pühitses veel jaanipäeva. Igal aastal, jaanipäeva õhtul tehti jaanituld. Sel päeval tõi igaüks endale tuppa jaanilille ja pani seinaprao vahele. Kelle lill kõige enne ära kuivas, see pidi varsti ära surema.

RKM II 53, 247 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta öösel valati sulatina külma vette. Sellest tekkis vees mingisugune kujutis. Siis võeti see veest ja vaadati tulevalgusel selle kuju varju. Selle põhjal ennustati ette oma tulevikku uuel aastal.

RKM II 53, 248 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva õhtul punusid tüdrukud enesele üheksast sordist lilledest pärjad pähe. Pärast seda ei tohtinud kellegagi kõnelda. Magama mines tuli asetada pärg endale padja alla. Nüüd pidi unes nägema oma tulevast abikaasat.

RKM II 53, 248 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva õhtul punusid karjused lehmadele lilledest pärjad pähe. Siis pidi saama hea piima-aasta.

RKM II 53, 248 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel tütarlaps asetab piibli enese ette ja peegli piibli taha, siis võib ta peeglis näha, kes on ta peigmees. Selja taha ei tohi vaadata.

RKM II 53, 248 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui suure reede hommikul kannavad lapsed palju laaste tuppa, siis leiavad nad suvel palju linnupesi.

RKM II 53, 249 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Maarjapäeval küpsetati karaskit ja keriti lõnga. Siis pidid kasvama suvel suured kapsapead ja suured kapsalehed.

RKM II 53, 249 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta öösel istuti põrandale seljaga ukse poole ja visati kinga või saapaga üle õla. Kui selle nina oli ukse poole, siis pidi viskaja saama mehele uuel aastal või minema majast välja. Kui saapanina ei olnud ukse poole, siis jäi ta endiselt majja.

RKM II 53, 249/50 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta öösel minna ristteele ja kuulata, missuguseid hääli kuskilt poolt kuuldub, siis nende häälte järgi võib otsustada, mis toimub uuel aastal. Kustpoolt kuuldub kellahelinat, seal toimuvad uuel aastal pulmad, kustpoolt kuuldub aga lauakolinat või kopsimist, seal sureb uuel aastal mõni ära.

RKM II 53, 250 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jüripäeva hommikul vara pesti lumega nägu, siis ei pleekinud nägu suvel ära.

RKM II 53, 251 (16) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui mihklipäeval lehmadel metsast koju tulles on heinad suus, siis tuleb suvel loomadel söögist puudu; kui ei ole, siis on loomadel sööki rohkesti.

RKM II 53, 254/5 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui vana-aasta keskööl panna hobuse taosed endale kaela ja minna välja ning vaadata siis läbi nende aknast tuppa, siis saab näha, mis toimub uuel aastal. Kui mõni toasolijatest on näiteks ilma peata, siis see sureb uuel aastal ära.

RKM II 53, 495/6 (5) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta kunstid
Kui vana-aasta õhtul visata jalast kas king või saabas - kui kinga- või saapanina on ukse poole, siis lahkub keegi sellest majast. Kui on kinga- või saapanina uksest sisse poole, siis tuleb sellesse majasse keegi juurde elama.

RKM II 53, 496 (6) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov - kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paaritu arv, siis ei täitu.

RKM II 53, 496 (7) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Võeti kaasa [vana-aasta öösel] kas nuga või puss ja mindi öösel kella 12-ne paiku sauna juurde ja löödi nuga või puss saunaseina sisse ja öeldi: "Kes tuleb mulle meheks, see tulgu välja ja tehku häält!" Mõnikord selle kunsti tegijad ehmusid, kui kuulsid häält ja jooksid ära koju.

RKM II 53, 496/7 (8) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
[Vana-aasta] Kõige rohkem tehti õnnevalamist tinaga. Tina sulatati ära ja kallati külma vette. Niiviisi võttis ta omale mingisuguse kuju. See kuju pidi näitama tulevikku. Seda kommet tehakse ka tulevikku. Seda kommet tehakse ka praegu.

RKM II 53, 497 (9) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
[vana-aasta öösel] Samuti põletati paberitükke ja siis nende kujude järgi otsustati tulevikku. Samuti seda kommet tehakse praegu.

RKM II 62, 462/3 (1) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Helmi Lehiste, 46 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadrilaul
Laske sisse kadrisandi, Ka'atri
kadri omma kavvõst tullu, Ka'atri
läbi suu supa-sapa, Ka'atri
läbi vii vipa-vapa, Ka'atri
läbi pikä pilliruu, Ka'atri
läbi kale kasteheinä! Ka'atri
Pilliruug sii pistis silmä, Ka'atri
kastehein, sii lõikas kaala! Ka'atri
Perenaine naisukene, Ka'atri
võta võti vaja otsast, Ka'atri
astu alla aida poole, Ka'atri
too säält meile lambaliha, Ka'atri
katre ei taha tsialiha! Ka'atri *
* Värsipaari: "Pilliruug, sii pistis silmä,
kastehein, sii lõikas kaala!" meenutas teistkordsel laulmisel.
Kadri omma naisterahva, märdi omma meesterahva vai mõnikõrd ka naisterahva meesterahva rõivah. Märdisandi lauluviis ja sõnad om samad.

RKM II 155, 175 (3) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäeval öeldi, et nüüd läheb külma süda lõhki, mis peeti 2. veebruaril.

RKM II 155, 175/6 (4) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnisepäeval oli külm, siis pikaldane külm kevad, kui aga oli sula, siis tuleb ruttu kevad ja soe, mida peeti 17. jaanuaril.

RKM II 155, 176 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pööripäeval tuul on lõunast, sai soe talv, kui aga põhjast, siis külm.

RKM II 155, 176 (6) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Edgar Kuuba < Meeta Render (Urbanik), s. 1896 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Suvist peetripäeva peeti 29. juulil. Kui pikse ajal kooti sukka, siis minevat halvasti.

RKM II 173, 91 (11) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tähtpäivist.
Tõnisõpäävä visatas Tõnisõlõ orgu tsiapääd. Jakabpäiv om katõkümneviiendäl juunil. Puurnapäävä oll, et ku lumi üle riijala tuiskas, sõs pidi midägi tulõma. A mis, tuu om meelest lännü'.
Säitsmeveliste päävä aigu om niisama, et ku vihma satas ja kuus päivä peräst kah, sõs tulõ midägi. A mis, tuud joht ei mäletä.

RKM II 173, 91/2 (12) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pere tellmine.
Tuhkpäävä, kapstmaarja päävä (katõkümne viies märts) ja vast kah tõnisõpäävä kaüti kõrdsi man kaupa tegemän. Kõik suladsõ, tütrigu' ja karjussõ lepüti sääl.

RKM II 173, 92 (13) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündläpäiv.
Küündläpäiv om tõõnõ veebruaar. Ku küündläpäävä aigu päivä nipallogi paist, et rüütli hobõsõ sälgä är saa hüpätä, tulõva terävä rüä'.
Küündläpääväl lätt külmä sälg kah katski.

RKM II 173, 93 (14) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Labõritspäiv.
Labõritspäivä kutsutas viil lauridsapääväs. Labõritspäiv om kümnendäl augustil. Labõritspäävõ aigu piat korsna ja truuba' nõest puhtas pühkmä, muido tulõ Labõrits ja pand maja palama.
Sõs algas rüä külv.
Oinil vai sõnnõl ei olõ' tuust midägi, ku näid tapõtas peräst labõritspäivä. Aga sika' piat inne är tapma, muidu' lätt liha haisama.

RKM II 173, 94/5 (15) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Urbopäiv.
Urbõ tuudi eelmidse päävä õdaku. Urbõ tõiva' harilikult latsõ'. Tuudi urvapuu (punatsõ koorõga paiu muudu puu) urbi. Urva' panti lae vahelõ vai sõs kapi otsa.
Urbõga pesti hummoku. Pessja oll pernane. Tuu pesse terve pere sängun läbi: "Karjussõ virgas, uni silmist," ja nii eka muudu. Latsi pessen taheti latsi väega virgas tetä ja karjussit, kes eläjit villa vai halva pääle es lasknu.
Ku inemisel tiiti halv kommõ vai muud man olõvat, sõs loeti vastavit sõnnu pääle ja taheti pessmisega tuud saia', et tuu muud maha jäetü.
Urbiga pessmist mõnõ' vana' inemise' küll tiidvä kõnõlda, aga mõnõ' ei tiiä'. Urbõga pessmine om är kaonu umbõs viimätse sõja aigu.
Päämises söögis urbõpäävä aigu oll pudõr - urbõpudõr. Tuu oll tavaline pudõr, enne et nimi tõist pidi.
Urbõpäiv oll "palmipuiepühä."

RKM II 173, 98 (19) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külviaig.
Ku piip (väikene tsirgukõnõ, laul nii: piip-piip, piip-piip) aida laulma tulõ, sõs piat lina är külvmä.
Kaara võit külvä porri, aga kesvä piat külvmä tuhka.
Rüäkülv piat algama lauritsapäävä aigu (vannu inemissi perrä).

RKM II 173, 114 (36) < Rõuge khk., Tealase k. < Rõuge khk., Haanja v., Koke k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paavlipäiv.
Paavlipäiv om kümnes jaanuar. Ku lummõ satas ja suur tuul om, sõs saa külm ja vihmanõ suvi.

RKM II 173, 115 (37) < Rõuge khk., Tealase k. < Rõuge khk., Haanja v., Koke k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tenispäiv
Tenispäiv om säitsmetõiskümnendäl jaanuaril. Ku lummõ satas, sõs saa suvõl marju palju.

RKM II 173, 118/9 (44) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäiv (25. III)
Kapstmaarjapäävä aigu oll mõnõl jaol minek. Veeti kraami. Osa läts jüripäävä aigu, aga suurõmbal jaol oll õks kapstmaarjapääväl minek. Kapstmaarjapäävä aigu lepüti kõrdsi man sulatsit, karjussit ja tütrikkõ.
Tuul pääväl es tohi' ummõlda - ku umblit, sõs üteldi, et kapstalehe' tsusidõ* mulkõ täüs. Keridä küll võisõ.
*tsusidõ - torgid

RKM II 346, 610 (1) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnnispäl sõidetu mäest alla pajakaariga. Survuti surviterri huhmrin, pandi tsiapää kiima, kun kõrv man olli, üteldi, et tsiga nakas kõrvu paistma. Paiv nakas paistma sis.

RKM II 346, 610 (2) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Imä kõnõl, ta olli tütärlats, jõulu aig panti kabla üles korgele lakke. Noore poisi teie, lätsivä üles kapla pite, et läävä üles, lakva mett. - "Mi lää üles mett lakma!" - Ole-ei sääl määnestki mett, vikur pal'lalt olli.

RKM II 346, 610 (3) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast olli sika, sis tapeti sikk mihklipäiväs, mõni jälle lamba või oina. Sugulase tulli mõnnikord ikke kokku, anti süvvä.

RKM II 346, 610/1 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäiväl küdsäti kuuke, et siis kasuse laja lehe. Pidi valgõ põllõ ette pandma. Ku kapstit istutama mindas, sis pandsit jälle suure laja põlle ette.

RKM II 346, 611 (5) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäiväst kaeti hummogul, kui päiv nõsõs, kas om verrev. Kui verrev om, sis saa tatrikka, kui ei ole, sis ei saa ka.

RKM II 346, 611 (6) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündlapäiväst es peeta määnestki suurt püha. Küündlapäivä hummogul kaijas, kui päiv nõsõs, kas om selge päiv. Sis saava terävä rüä. Mõnikord om harva terä pää seen, mõni tõne kord om kohe terävä.

RKM II 346, 611 (8) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üüldase, et pääsukese lindase pärtlispäiväni, päält tuud lähtva juba lämmäle maale.

RKM II 346, 611/2 (9) < Rõuge khk., Kellamäe k. - Kristi Salve < Minna Reiljan, 89 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäiv ei tohi sa midagi teha. Üts naane ummõlnu mehele püksi. Mu imä kõnõl, ta ütel, ma näi esi. Pikne löönu mehel püksi jalast maha, õkva nagu arutanu valla. Päivi om pal'lu, misperäst inemine tege kallil pühal aol!

RKM II 346, 615/6 (1) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiväl olli tuu, et kui lehmiga mõtsast tullit, pidi krooni pääs olema. Jaanipäiväl tetti alati sõir. Mu sünnikodu aida taga om mõts ja mägi. Sääl olli tsõõriplats. Jaanituli ka iks paludedi sääl. Mu velle olli mängja [st. pillimehed], siis rahvas tulli kokku. Tuu om viimane eesti talu. Lätlase iks lauli tõsel pool niidu pääl, et "liigo" ja "liigo".

RKM II 346, 616 (2) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jõulu aigu olli alati nuu verivorsti. Noid kunagi valamada es jäteta.

RKM II 346, 616 (3) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõttepühi olli kanamuna. Noid es jäteta keetmata. Ma värvsi iks är, kuis sa tihkat värvmada anda. Poisi käve tütrika käest munnõ saama, neli-viis tükki tulli korraga, egäle pidi andma.

RKM II 346, 616/7 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma märdisandin ja kadrisandin käve, sis peräst peeti pidu tolle rahaga, mis anti. Sis valge kleit panti sälga vai määne olli, aga paprest lehvikesi üleni täüs, nii et kõsisi. Meil olli üts meesterahvas, tuu olli imä, kelle kotti kor'ati, mis anti, hernit ja liha. Sis kui tarõ uss lasti vallalõ, lätsime tarrõ sisse, sis tuu tänit: "Hübige, latsõkõsõ, hübige, latsõkõsõ." Katrisandi olli niisama. Katri käve är, sis tetti pidu, tuudi viina ja piskviiti ja komvekki, sis peeti üts suur pidu.

RKM II 346, 617 (6) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäiv üteldäs, et sis visatas kikas üle katuseharja, sis inäp kanule süvväandmist es ole, kana pääsesi valla.

RKM II 346, 620 (14) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündläpäiväl piät olema eläjile puul süüki, sis om pooles talv.

RKM II 346, 620 (1) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan ao löütäs, Jakab kistutas. Jaanipäiväst, sis es kistu agu inäp.

RKM II 346, 622 (2) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünläpäiv külmä südä lahkes, nakas nagu järgi andma talv.

RKM II 346, 622 (3) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäiv lepüti, kua kohegi läts. Or'a vaeldiva. Vanasti olli Krabi kõrtsin kokku mintu.

RKM II 346, 624 (11) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispäiväl kui nii pal'lu päivä näüdäs, et hobese sälgä saa karata, sis saava terävä rüä.

RKM II 346, 624 (12) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakap viskas jahekivi vette, et ilm nakas külmepäs minemä.

RKM II 346, 625 (1) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäiv olli tuu päiv, kui tüdrukud ja sulased läksid peremeeste juurde. Karjused läksid hiljem.

RKM II 346, 625 (2) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sännä laadus pidid pooled kardulad juba võetud olema.

RKM II 346, 625 (3) < Rõuge khk., Põru k., Tagamõtsa t. - Kristi Salve < Liide Lillemets, 74 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakapäiväs pidi olema rükis kokku pantud.

RKM II 346, 558 (1) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Inne jaanipäivä pidi kõik olema tettu, kapsta istudetu ja... Sõir olli jaanipäva süük, tuud tett iks kõigile. Muud süüki olli ka, ega toda sõira ütsindä. Meil olli jaanipäiväs vahtse karduli viil. Jaanipäiväs küteti sann. Mõisniku peie jaanituld siin Rõuge mõisan. Sampson olli härra siin. Ma käve ka. Mõisan olli õllevabrik. Meestele anti viina, naistele õlut. Taluperemehe käüti ratsaobesega kutsmah. Vabrikupoiss olli, kia käve kutsmah.

RKM II 346, 559 (6) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnnispäiv kiideti tsiapää. Tambiti terri säändse huhmri siih kirve kuudaga, sis kiideti terri, tuu oll väega hää.

RKM II 346, 559 (7) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäiv eräs ööki es ole. Sis lepiti tütrikka ja karüseid. Peremehe lätsi kõrtsi manu.

RKM II 346, 559 (8) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäiv, siis käve märdisandi, olli ende ehitanu papõrdõga, mõnel olli ossa pääl, olli tennü ende kadajas, mõni olli kuus. Mõni tek'k toonikures, vereva jala ja... Anti raha, tangu, hernit. Küsü-es midägi nad, aga anti. Märdisandis võise minna nuur ja vana. Vanepa inemise olli ikka märdisandi esä ja ima. Na peie sis pärast üte pidu hindäle. Ostse kohvi, saia, meesterahvas pudeli.

RKM II 346, 560 (1) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Linda Kõiv, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäival es tohi ilma pärjata kodo minna. Karüse tei lehmile ja omale. Sõira tetti, anti.

RKM II 346, 560 (2) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Linda Kõiv, 72 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnnispäiväl kiideti tsiapää: Hoieti kohe tolles aos.

RKM II 346, 560 (3) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Linda Kõiv, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäiväl es lõigata midäginä, es õmmelda ka midäginä - millegi oha peräst.

RKM II 346, 560 (4) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Linda Kõiv, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäiv olli see tähtis, et vahetati kohta, vahetati teenijaid. Nüüd [s.t. uuemal ajal] loetas tolle jaos 1. maid.

RKM II 346, 560 (5) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Linda Kõiv, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esmaspäiväl es lasta karja väljä ja riide es lasta.

RKM II 346, 561 (1) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tennüspäiv kiideti iks pool tsiapääd. Tambiti terä', kesvä'. Aga küll sai hää supp, ua ja herne ka.

RKM II 346, 561 (2) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäiv lätt külma sälg katski.

RKM II 346, 561 (3) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüri läütäs, Jakop kistutas. Kui jakapäiv müüda, läävä üü' nii pümmes, Jakop oll üüvalge kistutaja.

RKM II 346, 561 (4) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäivä aigu om alati külm. Inne öelti, et soojas ei lää inne, ku pühä Maarja paika saa. Petserelt viitäs Pihkvale üits kuju, suvistepühist tuudi tagasi. Sii om vene värki.

RKM II 346, 562 (1) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui jaanuarikuu saa häräle juua, sis küünlakuu ei saa kukele. See ei ole hää, kui jaanuarin om sula, suvel om sis jaanipäivä aigu külmä ja vihmätse ilma.

RKM II 346, 563 (2) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsia hand saa kesväkülvjale, sis saava häst pika kesväpää.

RKM II 346, 563 (3) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäivä pidi langa kerima, sis saa suure kapstapää.

RKM II 346, 563 (4) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku inne kapstamaarjapäivä om kolm üüd-päivä sula ja peräst kolm üüd-päivä, sis saa soe kevad, aga ku külmänü om, sis saa külm.

RKM II 346, 563 (5) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäiv olli nii suur pühä vanasti, es tohi lilli murda ega haina kaksada.

RKM II 346, 563 (6) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäivä ei tohi puid lahku, sis tule äike häste tukev.

RKM II 346, 564 (10) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kätte jõudse mihklipäiv,
otsa lõpse oina vaiv. - Sis tapeti edimene oinas.

RKM II 346, 564 (11) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõttes värviti munnõ, nelipühi tetti sõira. Jaanipäiv oll ka sõirapäiv.

RKM II 346, 565 (16) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakop viskas jahekivi vette.

RKM II 346, 565 (17) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku pärtispäiväs Sõgõl ei tule maha, sis tule halv aasta.

RKM II 346, 567/8 (28) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiväl tuudi vanasti jaanililli, pisteti saina vahele. Kel läts õitsema, tuu jäi elämä. Aga vahel mõnel es lähe ka, sis tuu pidi är kuulma. Jaanipäivä tetti lehmile pärjä pähä.

RKM II 346, 568 (31) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kümnes külvinätäl om haina nätäl, sis üldse põldu es tetta. Kateteistmendal om hää linnu külvätä.

RKM II 346, 568 (32) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Ida Mängli, 80 a., Loreida Kõiv, 58 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Labritsapäiv oll juba rüäkülv.

RKM II 346, 571 (12) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Piät tegema haina inne jakapäivä, päält jakapäivä tulõ vihmäne aig. Vanarahvas kõnõli nii.

RKM II 346, 572 (16) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäiv om niimoodi vanarahva perrä: inne küünlapäivä kaeti, kas tule noorõ või vana kuuga. Kui trehväs noorõ kuuga, siis loeti, et tule märg aig.

RKM II 346, 573 (20) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünläpäiväl ei tohi olla mõts härmä all. Ku ta olli härmä all, siis tulli surma-aasta.

RKM II 346, 573 (21) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäiväl oll sääne asi, pernastel olli oma värk, säält arvestati ära kõik, mis suvel tetä tulli.

RKM II 346, 573 (22) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Bruno Kähr, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanarahvas es lase ristipäiv ja suurnel'lapäiv ja suurõl riidel ossa murda - tulõ veri asõmõlõ.

RKM II 346, 578/9 (2) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispäivä kui niipal'lu päivä näütäs, et ratsanik saa hobesele sälga karata, siis saa terävä rüä. Tähendas, et pää om terri täüs.

RKM II 346, 579 (3) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-aasta õhtu tõmmati alati kolm risti ussõ pääle, mõni söega, mõni kriidiga, et kurat ei pääse sisse.

RKM II 346, 579 (4) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäiväs tetti tsiakülg, kas siis kartulitega või supis, aga öeldi, et küünlapäiväl piät tsiakülge kiitma.

RKM II 346, 579 (5) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jõulus tetti verivorst, panti õlgede pääle küpsema kerisele. Tetti sülti, paksu kapsta, pehmet leiba, kel olli, tegi saia ka.

RKM II 346, 579 (6) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Meil olli nii, et laupäivä õdagu es tee midägi saisvat ja pühapäivä õdagu es tee ja neljapäivä õdagu. Mu ema es ketra, et tuu peräst saa ma ella, kui neli õdaget ketra, siis kolm või ketramata olla. Ja es ole ma ka tennü.

RKM II 346, 589 (1) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnnispäiv, kui paist selgele, siis saa hüä rüäsaak, kui ei paista, siis ei saa. Ja kui tuiskas, siis saa marju palju. Ole-ei tähele pandnu, kas saa ka.

RKM II 346, 589 (2) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäiväl mõni ütel, et piät tsia külje kiitma.

RKM II 346, 590 (3) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäiv, siis pidi juba kapstasiimneid külvma. Ja pidi kuuke küdsämä üle panni, et siis saava lagja kapstalehe. Langa pidi ka kerima maarjapäiväl, et siis saava suurõ kapstapää. Ja vana varõs pand edimätse pesapalgi hinele paigale hummogul.

RKM II 346, 590 (4) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnnispäiväl sõideti noide kelkäga, ma ei tiiä, mille peräst...et lina kasuse. Tsiapääd keedeti ja jalgu kah.

RKM II 346, 590 (5) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiv iks paremba toidu tetäs, palutedas jaanituld. Lätlaisil om väega suur püha. Lätlaisil olli jo väega jaanilaulu. Siis jäi piim vähemale. Piim arvati tollest, et siiämaale viiti sõnnik pääle, lehmä es saa inamp nurmesüüki. Inne jaanipäivä viiti är. Siis tulli hainaaig.

RKM II 346, 590 (6) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lauritsapäiv om. Tuust aost pidi rügä tettü olema.

RKM II 346, 591 (7) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pääsukese lähtvä pärtlipäiväs är.

RKM II 346, 591 (8) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märt määtäs, Katre kaotas. Üteldäs, ku märdipäiv mõnikõrd muane om.

RKM II 346, 591 (9) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdisandi iks käüvä, nüüt kah, aga ei ole inäp nii huulsalõ ehitu. Ma esi ka üte kõrra olli. Ehti är inne, kasuk aeti pahempidi sälga. Katresandi olli valge sandi, valge lina ümbre. Meä sa esi anni... Linarabamise aig olli, anti kas linnu või anti peris raha ka, porgandit ja säänest, õunu ja... hernit vanasti. Mõni es lase sissegi, anni ussõ taadõ raha är.

RKM II 346, 592 (12) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Emilie (Miili) Urb, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõni olli vanaaastaööl lännü tõiste tallu ja pöänü lambit, mõne tuusti enne pöänü. Mis tähendus sel olli, et pügi? Kavalus olli, et kiäki es näe.

RKM II 346, 594 (7) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnnispäiväl nii palju päikest om, et mustlane saa hobese sälga, siis saa terävä rüä.

RKM II 346, 594 (9) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäiv ei tohi puid lahku ei aida teta, et siis muidu käü pikne kõvasti.

RKM II 346, 594/5 (10) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui lehmä mihklipäivä õdagu kodo tulli, siis kui leiti lehma huulõkolgast haina, siis pidi toiduga olema kitsas talvel.

RKM II 346, 595 (11) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündlapäiväl pidi olema puul süüki alles loomõl ja inemisil kats osa.

RKM II 346, 595 (12) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlaajal livveldi, et kasuse pika lina.

RKM II 346, 598 (24) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui jaanipäiväl kari kodo tulli, siis pidi lehmil krooni pään olema. Lillist tetti ja reburaigi kor'ati.

RKM II 346, 598 (27) < Rõuge khk., Krabi as. - Kristi Salve < Julius Hobune, s. 1912. a., Lilli Hobune, s. 1903. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti palutedi maituld. Maituli tetti maa pääle, aga jaanipäivä õdagu tetti puulatva tuli.

RKM II 346, 600 (1) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüriõhta palutadi tuld. Mul om tuu meelel, ma olli nii viie- või kuueaastane.

RKM II 346, 600 (2) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Andresandi olliva kõige inne, siis märdisandi ja siis katresandi. Mul olli tsõdsepoig, elli Lätimaal Vana-Laitsnas. Ta võtt Kasaritsast naase. Siis tal olli joba latse ja siis tulliva nagu kaema sugulaisi kambaga. Ma es ole viil kuulnu inne. Laul olli ka "andre ja andre," märdil om jälle "märti", katrel "kadriku". Sääl ka olli kõik lätlase eestlaistega segi. Eesti keelt mõistseva kõik, laul olli ikka eesti keeli. Lätimaal toda peeti, toda andrepäivä.

RKM II 346, 600/1 (3) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Es ole tettu midagi jüripäiväl, olli nagu püha. Es koputata, et pikne käib kohal väega kõvastele, kui raot puid või. Sääne olli nagu vaikne laupäiv, niisamma jüripäiv. Ainult luuda tetti, tuu olli vaikne tüü. Haotegemise aegu pilluti ilusa kõohao vällä. Kangast ka es koeta, ainult langa keriti. Süügiks tetti kuuke, et siis saava laja kapstalehe.

RKM II 346, 601 (4) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispäiv olli ainult tuu - kui päikest näüdäs nii pal'lu, kui ratsamiis sai hobesele sälgä karata, et siis saa terävä vili, muidu saa sõkla. Vanasti olli tsiale päivä näüdätu. Võeti tsika kinni, nõsteti mõsipingi pääle ja käänäti vasta päivä nõna, et tsiale päike pääle paistas. Mu vanaimä selet tuud, ta olli Mõnistest pärit. Tõnispäiväl livveldi ka.

RKM II 346, 601 (5) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäiv olli jälleki, mindi kõrtsi, tütriku ja pernaase, sääl siis lepüti, oll kauba tegemine. Kar'useid ja tütrikka lepüti. Sääl tulli pahandusi ka kõigesordilitsi.

RKM II 346, 601/2 (6) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäivi om kolm tükkü. Suur-ristipäiv es tohi üttegi hainakest kaksata, et sis tule veri otsa. Tuud mi nii pei, inne tõi haina lehmile valmis.

RKM II 346, 602 (7) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ennepalt olli kalendrih külvinädäli, aga ne olli tõisipidi.

RKM II 368, 216/7 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mina olin 10-aastane. Kõik käed olid käsni täis. Peresse tuli setu. See ütles: "Oi, perenaine, teie latsel on käsni! Neljapäeval määrige lapse käsi tainaga kokku, laske siis lehmal lakkuda." Lehmal ju kare keel. See rikub käsnad ära ja ma sain käsnadest lahti. Aga seda pidi just neljapäeval tegema. Neljapäev oli üldse hää päev, laupäev ka.

RKM II 368, 217 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karja saadeti välja laupäeval. Kui kodu tuli kari, keedeti muna. Lauda ukse pääle tehti rist.
Jaanipäeval pandi lehmadele ja sigadele pärjad pähe.

RKM II 368, 218 (7) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pühades tapeti midagi. Kondid pandi lumme. Millise koer võttis, see sai kõige enne mehele. See oli vana-aasta õhtu, kui sedasi tehti. Siis pandi veel õhtul piibel padja alla. Oodati, kes unes tuleb.

RKM II 368, 218 (8) < Rõuge khk., Tsooru v. < Äksi khk. - Anu Korb < Leida Võsu, 70 a. (1983) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Reedel ei tohi midagi ette võtta, ei kolida, ei midagi muud. Nüüd ka ei maeta inimest reedesel päeval.

E 9594 (23) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jaanipäeva ühe parmu ära tapad, kasvab üheksa asemele.

E 9594 (25) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ristipäeval puud lõigud, jookseb puu verd.

E 9595 (33) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui enne jüripäeva karjavitsa koju tood, tood siu koju.

EÜS IX 136 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Jüripäev vihma teerajaja.
On jüripäev vihmane, sadab sui läbi vihma ja kus vihmasagarad jüripäeval käivad, säält käivad naad kõik sui läbi.

EÜS IX 136 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui jüripäeval saarekaupa vihma sadab, sadab kõik sui läbi saarevihma, sadab jüripäeval üleuldist vihma, sadab sui läbi üleuldist vihma.

EÜS IX 136 (3) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui kaks marjapäeva ööd ei külmeta saab kevatene pool suve soojem kui sügisene pool.

EÜS IX 136 (4) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui marjapäeva ööse külmetab siis külmetab 40 ööd perra.

EÜS IX 137 (13) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui küünlapäeval selge, saab hea heinategu.

EÜS IX 137 (14) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui tõnissapäeval selge ilm, saavad terased rõad.

EÜS IX 137 (15) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui madissapäeval lume sadab, saab palju marjo - ja ka sigib sell suvel paljo söötikit.

EÜS IX 138 (16) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui mihklipäeval lõunatuul, saab soe talv.

EÜS IX 138 (19) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui seitsmevennaste päeval vihma sadab, sadab 7 päeva ja kui siis ka üle ei läha, 7 nädalad.

EÜS IX 138 (20) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
Kui peetripäeval nii paljo kuiva ilma on, et mees saab hobuse selga hüppata, siis ikka saab veel heina teha.

E 14924/5 (IX) < Rõuge khk, Tsooru v. - M. Siipsen (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Ix. Vaimute söök. Rahva pruuk.
Matsiku talus olnud vanal aeal se pruuk ning kombe viisiks et ingi vastu võetud, kui ingete aeg hakkas, ning siis jälle ära saatetud kui ingete aeg lõppis. Mõlematel kortatel keeteti siis värsked liha mida keegi enne oma suuga katsuta ei voinud enne kui hea kausi täis ingete jaoks paeast välja tõsteti kambri ehk tare otsa pääle vaimutele ette kanneti. (muidugi toimetas peremees ehk perenaene seda ilma kellegi tõiste nägemata) pärast vois siis keelmata igaüks süüja niipaljo kui süda kutsus. Sõnad vaimutele toitu ette viies olivad järgmised: "võtke nüüd kallid ingekesed sööge ka minu sööki tulge sööma niipaljo kui teid on, ning antke siis minule jälle kui kord ära suren ja teie juure lähan."
Niisugust pruuki oli veel minu kasupõlves mitmes talus kuulda, aga ülalnimetud talus olnud üks naljaks pois teenimas ked iljemb "pehme andresaks" kutsuti, (vist oma hea pehme südame pärast.) Andres oli joba mõnda aastad matsiku talus teenimas ja täädis väga hästi et perenaene ingete vasto võtmisel ning ärasaatmisel kausi täie liha kambri otsa pääle kassitele süüja viis. Ta mõtles: kass on kass ja mitte vaim, aga mina olen inimene ja voin ka vaim olla. Ta täädis ka siis et söögi vija kurvastas kui söök homikul veel puudumata leiti siis öelti: ei ole ingekesed midagi söönud! Kes teab mis õnnetus meie pääle on tulemas ehk mis ka oleme neid pahandanud. Oma inge tääda pole kül ühtegi teinud! Aga kes teab? Aga kui kausikene tühi leiti siis oli perenaene rõõmus ja rahul, seda kül avalikult kellegile ei öeltud aga seda ikka sai nii hääri veeri mööda mõne päeva pärast kuulda.
Ingete õhtu oli käes ning paar lammast matsiku talus tapetud. Lihapada varises koos koogu otsas keegi ei tohtinud enne värsket katsuta kui esimene kausi täis oli valja tõstetud ja kõrvale pantud, siis kutsuti pererahvast sööma, ning kui keik söönuks said, läks igamees omale poole. Ka andres lubas ära õitsi minna aga ei läinud siiski. Ta sammus taga tare ja ronis mööda kambri nurka kassi kombel ülesse, ning jäi sinna vagusaste istuma, ta hootis midagi, mitte sellepärast et ta kõht tühi oli, vaid ta tahtis need paremad suutäied mis ingete jaoks olivad valmis pantud kassi eest ära näpata ja homseks vahepalaks omale saada. Hootmine ei tuurinud ka kuigi kaua, varsi tuli perenaene liha kaus käes redelid mööda eest poold ülesse, andres nihutas ka ennast lähemale kausi vastu võtma, joba sirutas ta kausi andresale käest kätte küünitas ilma et ta vastu vastu võtjad pimetuse pärast oleks näinud. Andres tänas toojad peenikese ingli häälel värske suppi eest mida kuultes perenaene eest otsa ära ehmatas, ja kui sammas redeli pääle seisma jäi, iseäranis selle üle et inged ka rääkita voita, mis ta tänini veel pole kuulnud. Kui esimese ehmatuse aag möödas oli, kogus ta julgust ning hakkas küsima: armas ingekene mina ei tunne teid häälest mitte, kas meie sugukonnast perit olete, ehk olete hoopis võõras? Võõras ei ole ma mitte perenaesekene, vaid teie tädi tütrekene surnud 18.. Aastal, mäletate küllad veel kui ma surrin. Tere tulemast tädi tütrekene ütles perenaene, on tõisi sugulasi sinuga ka ühes tulnud? Voi oled üksi, ehk tõin sööki kasinaste? Küllad, sugulasekene, perenaesekene olen üksi tulnud ja pean teist keige rohkemb lugu. Aga nüüd on aeg mööda et ma sõnagi enamb rääkita ei tohi nüüd pean sööma hakama. Seda kuuldes jättis perenaene jumalaga ning läks kamri puhkama. Homiku leiti kaus tühi. - nõnda sündis se igakord kui inget vasto võeti ehk ära saateti. Ika oli söök söötud.

E 15782 (1.1) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Tõnisepäev. (tinuspäiv). 1. Kui siga päikest näeb, - saavad terased rukid.

E 15782 (2) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Tuha p. Pestakse pesu, - saavad valged riided.

E 15782 (3.2) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Jüri p. Kõrvetatakse soe kulu, - (ärakuivanud hein) kõrvetad kuradi silmad ära.

E 15782 (3.3) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Jüri p. Õmmeldakse, - tsusid susi silmad pääst välja.

E 15782/3 (3.4) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Jüri p. Ei müteta, - käib pikne maja kohal kõvasti.

E 15783 (3.5) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Jüri p. Ei tehta tuld karjas, - tuleb susi karja.

E 15783 (3.6) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Jüri p. Kui jüri päeval aida tehakse, - tsuskab apostel peetrus aia vitsaga silmad peast välja.

E 15783 (4) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Kapst maarja p. Keritakse lõngu, - kasvavad suured kapsa pääd.

E 15783 (6) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Peetri p. Ei tehta heina kuhja, - lööb pikne kuhja põlema.

E 15783 (7) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Lauritse p. Ei küteta rehe ahju, - tuleb tule kahju.

E 15783 (8.1) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Mihkli p. Kui õhtu karja kodu tulekul mõnel loomal rohi suus on, - tuleb kevade elaja sööda puudus.

E 15783 (8.2) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Mihkli p. Kui öösel pilves on, - tuleb heinte puudus; sest vana pagan varastab heinad ära, tal oli heina tegu halb.

E 15783 (8.3) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Mihkli p. Kui täna tuul lõunast on, - saab soe talv.

E 15783/4 (9) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Risti päevad. Kui midagi hobuse riistad parandad või teed, - lööb pikne hobuse ära. Viitinän vana saki saamu pedä kõvastõ ristipäivi. Hummukult pand poisõlõ uma leevä ja liha üten ja saat ära mõtsa haku raguma. Kodu mail um jäll ni suur pühä, et tsilli sõrm ei lähä ka perselle. Ku risti päävä kotun pühä um, sis ei tulõ ütegi risti maja pääle.
Jutustanud joosep kimask.

E 15784 (10) < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Tinuspäeval keedetakse sia pää (tähendust ei tea).

E 15787 < Rõuge khk, Roosa vald - P. Kanger (1895) Sisestas Maarja Villandi 2001
Märt määtas, katri kusõs, nikul niit toomas torrõ pois toukas üle.

E 18837 (3) < Rõuge khk., Viitina v. - Mihkel Sermudis (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Jüripääva visatas keedü kana munaga üle karä, ku muna katski lätt, sõs tulõ susi karja, ku terves jääs, sõs ei tulõ. Jüripääva piat ka soe silmi kõrvetama, (kadaja hakku palama pandma zärietes, sõs ei näe susi karja tulla ja aladi näge pini teda inne, ku susi pinni.

E 19541 (16) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003
Maarja päevan ei tohi keegi pead sugita, siis songivad sead rükki ehk heinamaa puhtaks ülesse.

E 45149 (2) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui lumi marjapäeval katuksel, siis on ta juripäeval aia ääres.

E 45151 (10) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui maarjapäeva öösel külmetab, siis külmetab veel edasi 40 ööd ja päeva.

E 58576 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. - Alide Tirol < Mari Mõttus, 50 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2003
Karja ei tohtinud esimest korda naisterahvas välja lasta, vaid meesterahvas. Muidu oleks kari äpardunud. Ka ei tohtinud karja esmaspäeval ega reedel esimest korda välja lasta. Need olid õnnetud päevad.

E 8° X, 16 (55) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (1932) Sisestas Salle Kajak 2003
Rõuges käiakse neljapäev kosjas, esmaspäev kihlamas.

E I 48 (347) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Haanjas Villa küla Kalmate talu maal ohvrikoht, siin olnud enne 1 1/2 meetrit lai ja 3/4 m. kõrge, pealt tasane kivi. Sellel kivil ohverdatud tõnisepäeval.

E I 48 (347a) < Rõuge khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 [puu]
Viitina vallas Haki talu põllul hiietamm, tüvis 4 1/3 m., 2/3 m. kõrgusel läheb 2-haruliseks.

E XII 14 (54) < Rõuge khk. - M. J. Eisen < Jaan Gutves Sisestas Salle Kajak 2003
Kui puud uue aasta päeval rohkesti härmas, on suvel head viljasaaki loota.

RKM II 53, 247/8 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta keskööl ronides lauda redelile võis kuulda, mida loomad laudas kõnelevad. Üks mees (nime ei ole teada) läinud vana-aasta keskööl redelile ja kuulnud, kuidas üks hobune küsinud teiselt: "Kas sa tead, mida me täna nädala pärast teeme?" Teine vastanud, et ei tea. Siis seletanud esimene hobune: "Meie matame siis seda meest, kes siin lauda redeli peal istub!" Mees hakanud kartma ja surnudki mõne päeva pärast ära.

RKM II 53, 248 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876. a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005 [kal/pulm]
Jaanilaupäeva õhtul punusid tüdrukud enesele üheksast sordist lilledest pärjad pähe. Pärast seda ei tohtinud kellegagi kõnelda. Magama mines tuli asetada pärg endale padja alla. Nüüd pidi unes nägema oma tulevast abikaasat.

RKM II 53, 248 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. < Urvaste khk. - Aasa Rätsep, Antsla keskkooli õpilane < Miina Hall, s. 1876 (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kui suure reede hommikul kannavad lapsed palju laaste tuppa, siis leiavad nad suvel palju linnupesi.

RKM II 53, 496 (6) < Rõuge khk., Antsla v., Tsooru k, Pööni t. - Liivi Palu < Kristjan Taal, 68 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Kui öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov - kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paaritu arv, siis ei täitu.

RKM II 63, 146 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. - Ottilie Niinemägi < Melanie Adamson, 55 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mardil oli mardi-isa ja -ema, kadril ainult kadri-ema.

RKM II 63, 209 (1) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Urvaste khk. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Karjatse lugesi päiväle:
Päiv tulõ väl'lä,
mä lä sullõ käümä,
vii pütü piimä,
poole pätsi leibä!

RKM II 63, 312 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Ellen Veskisaar < Jaan Haaviste, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kapstmaarjapäeval ei tohi nõglaga tsusata, kapsta saava vaglatse.

RKM II 63, 312 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Ellen Veskisaar < Jaan Haaviste, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
On kolm ristipäeva. Viimasel ei tohi haina ka kaksata, veri tule asemele.

RKM II 63, 313 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Kõrgepalu v. - Ellen Veskisaar < Jaan Haaviste, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Hällüti lihavõttepühade ajal. Seal lauldi ja tantsiti. Mida lauldi, ei tea.

RKM II 63, 348 (28) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Iga lihavõtte ajal kiiguti. Ehitati kimmäs kiik, nii et 3-4 inimest võis peale minna. Kui pillimehi oli, siis tantsiti seal juures ka.

RKM II 63, 452/3 (2) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Jaan Pormeister, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Üks kõrts oli Litsmetsas. Mõisa juures puiestee lõpul oli teine kõrts, Roosikus ja Kõrgepalus ka. Need olid mõisniku rahaallikad.
Pillimees trehvas kõrtsis ainult mõnikord juhuslikult olema.
Kapstamaarjapäeval (24. märts) oli talurahva orjadevahetus, jüripäeval mõisarahval. Kapstamaarjapäeval oldi kõrtsis, peeti nagu püha ka. Siis õhtupoolikul olid naised ka, joodi puna - üteldi nii. Muul ajal naised ei käinud. Peremehed tegid siis kõrtsis kaupu.

RKM II 63, 453 (3) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Jaan Pormeister, 75 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Märdis ja kadris käidi santen. Mõisas anti viina, mõnikord raha ka. Esimesele parteile anti 2 rubla. Selle raha eest tehti mõne nädala pärast sandipidu, toodi viina ja tantsiti kusagil, kus suuremad ruumid olid.

RKM II 63, 462 (20) < Rõuge khk., Tsooru k/n. < Valga khk., Luke v. - Ellen Veskisaar < Marie Saag, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Oinasöömist ei tea.

RKM II 63, 536/8 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sikamäe t. < Hargla khk., Saru v., Rebase t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Rosalie Adamson, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Enneb oll-õs maan jaanituld, õks ol'l orrõ otsah. Meil ol'l sääl man Autsari mägi. Pütt panti maru korgõ orrõ otsa. Miä korgõmb jaanituli, sedä uhkemb olli. Püttü panti tõrva ja muud, mis häste palli. Kui viimäde är' palli, sis lätsi maailmatu sädeme' lak'ka. Jaanitule manu tul'l õks rohkemb kokku lat'si. Jaanitule man ol'l plats - põld, kus tantsidi. Mõnikõrd ol'l mõnõl mõne härmoonika ka, sõs mängse. Lukki õnnõ, kupal'lu ol'l näid tulõsid ümbertsõõri.
Kes karja sai jaani hummogu kõge inne, sii ol'l kõke virgeb. Jaanilaupa tetti lehmile lillist kõk' krantsi kaala. Tütrigal ol'l krantsi pääh, tetti jaanilillist. Laupa õdagu ei õitsenu, aga üüse, kellel lätt õitsma, sis tuu jää elämä, aga kel lää-õi , sõs tuu kooles ärä.
[Meie küsimusele vastab:] Meestele krantsi päähä panda-õs.
Sööki tetti: sõira tetti ja olut ja piirakit. Sõira tetti - kohupiimä hõõruti munnega ärä. Pandi küümed ja soola, ja rõõsa piimäga keedä är', sis pane nartsu pääle ja vaus pääle - saa tunni aoga valmist.
Tetti ka kohupiimä piirakit, väiksit. Mis suure' olli, sis nii olli korbi'.

RKM II 63, 538 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sikamäe t. < Hargla khk., Saru v., Rebase t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Rosalie Adamson, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vil'lä külvedi õks noore kuuga. Kui kuu ol'l kolm päivä vana, sis kasus. Papa kül'v hernid tävve kuuga. Nisu külvedi sis, kui kuu kolm päivä vana ol'l, mud'u tul'l tungalterri. Linna külvedi sis noore kuuga.

RKM II 63, 538/9 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sikamäe t. < Hargla khk., Saru v., Rebase t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Rosalie Adamson, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jakabipäev (25. juuli) veeti ristikhainu sisse. Rügä nakati põimma jakabipäiväl. Põimadi iiruutsõga (ruutsõga). Varstun põimadi tsirbiga. Pesti kik käsitsi rihen kuutega, lauleti:
Tilka-tolka koodi lei
latse' puhast leibä sei...
Mehe man rabadi, jäie vahest terri sisse. Sis naksi siin ka koodiga lüümä. Mehe esä pan'd angerja naha koodi otsa, et libedämb oles.

RKM II 63, 539 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sikamäe t. < Hargla khk., Saru v., Rebase t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Rosalie Adamson, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kapstit ei istutada tol päeväl kui om tuhapäiv.

RKM II 63, 539 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sikamäe t. < Hargla khk., Saru v., Rebase t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Rosalie Adamson, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Laberitsipäiv ol'l 10. augustil. Nakati ubinit süüma, kakuti linnu. Labrits luu kapstapää.

RKM II 63, 539 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sikamäe t. < Hargla khk., Saru v., Rebase t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Rosalie Adamson, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Mihklipäiv om oinil rasse vaiv. Mihklipäeväs pidi olema kõik tettu - kartuli ja kapsta võedu.

RKM II 63, 539/40 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sikamäe t. < Hargla khk., Saru v., Rebase t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Rosalie Adamson, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Tõnispäiv (17. jaan.). Sis ol'l vanast suur lepmine. Tiindrit ol'l vaja, sis minti kõrtsi lepmä. Päält tuud enämb es mindä.
Tõnispäivä keedeti tsiapää, surterä panti pääle. Kui ei keedä, sis naka tsia' ümbre käüma. Tõnispäivä ja kapstmaarjapäivä es kedrädä, muidu ei lää vasika' ja põrsa' kõrda. Sis keridi lõpmada suuri kerri, sõs kasus suure' kapstapää'.

RKM II 63, 540 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Sikamäe t. < Hargla khk., Saru v., Rebase t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Rosalie Adamson, 66 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Küündläpäeväl panti tsia külg pannega ahju.

RKM II 63, 540/1 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Ede-Ülesoo t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Beerenstrauch, s. 1868 (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jaanipuulpa, ku ma olli nuur miis, sis lätsi Mõniste mõisa. Herr Wulf an'd olt ja sinna käve rahvas kokko. Leivä tantsu. Tetti ka tuld. Külän aeti orre otsa tuli. Siin tetti mitu tuld. Sinna panti puid vai tõrvasid. Tantsiti ja lauldi õks mõnikõrd.

RKM II 63, 581/2 (2) < Rõuge khk., Varstu k/n., Mõtsa k., Toomät. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Pormeister, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Küündlipäiväl pidi tüdrikul olema puul loomatoitu alale.

RKM II 63, 582 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Mõtsa k., Toomät. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Pormeister, 62 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Lihaheitel lasti liugu, et saaks pikki linnu.

RKM II 63, 637 (8) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Lehtla t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Kikas, 69 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vastlapäiväl käinud mäe otsas suured inimesed ja lasknud reega alla, et kasvaks pikad linad.

RKM II 63, 638 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Lehtla t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Kikas, 69 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Suure-ristipäe ei külvatud midagi. Keegi oli külvanud lina Suure-ristipäeval. Kasvanud väga ilus. Kupardanud ära, leotanud ja pannud kuivama maha. Siis tulnud suur äike ja tuul. Tuul veeretanud linad hunnikusse ja alla mäge järve. Pikne löönud sisse ja põletanud kõik ära. Ütle siis, et vanarahva tarkus midagi ei tähenda.

RKM II 63, 638/9 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Varstu k., Lehtla t. - Erna Tampere ja Herbert Tampere < Jaan Kikas, 69 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Keegi oli niisugusel tähtsal päival, jakubipäival heinu sisse vedanud. Pikne löönud küüni põlema, aga laut, mis oli küüniga ühe katuse all, jäi põlemata. Sellepärast vanad inimesed uskusid kõik, et saadan on olemas ja kõik, aga nüüd ei usuta enam.

RKM II 64, 71 (1) < Rõuge khk., Varstu v., Ülesoo t. - Selma Lätt < Jakob Poormeister, 65 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaanituli tetti pikä ridva otsa. Vana pada või ämber pandi puu ridva otsa. Tõrvadse puuk', kas vanna tõrvane kand valeti kuigimuudu petruliga kokku. Mõnikõrd pandi lõngakerä või räbälikerä petroli sisse, sii põles tükk aiga. Maan tuli otsa ja tõugati üles. Pärg pandi pähä, kes Jaan ol'l. Lätimaal tuu komme suuremb.
Lauldi Kes on kõige ilusamb, sellele saab pärg pähe panna.
Nikani valgeni olti tulel.

RKM II 64, 77 (3) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaanipäe tulli lätlase, üle saja olli, õlle, viinä üten. Tulli' kun Jaani om.
Lauli: Jaani emäl suure sõira, liiga,
Jaan tõi kesvä kindaga, liiga,
ja kaara' tõi kapudaga, liiga.
Eestlase ka lauli, lätikeeli ka lauldi. Mu esä and õks süvvä'. Põrsas panti ahju, praeti ar'.

RKM II 64, 79/80 (10) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Katri omma kavvest tullu, katri, katri,
läbi pikä pilliruu, katri, katri,
läbi kalle kastehaina, katri, katri.
Ega ne katri siist ei ole, katri, katri,
no' omma kavvest tullu, katri, katri.
Katril küüdse külmetäse, katri, katri,
varbakese valutase, katri, katri.
Lauta õks pal'lu loome, katri, katri.
Katri ei tule kurja peräst, katri, katri,
Katri tule karjaõnne peräst, katri, katri.
Katrile anti hulga linnu. Kolm kotti sai kurste täus. Tänäti iks lauluga. Ku es saa - sõimadi kah.
Ükskord annud rikas peremees 2 kop. santidele. Sandid puistasid kaevu linaluid meelepahaga. Enamasti anti 5. kop. raha.
Kadrile pandi paberid ja helmed ümber. Mõisas ka käidi. Meie pool anti ikka santidele süüa kah.

RKM II 64, 80 (11) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Andrisant. Lätläse käve. Mõisaprouadel haha rõiva sällän, olli andrisandi. Ma es ole enne tuud nännu.
Ütli: Mi' ei ole nälläsandi,
mi' ole nalläsandi.

RKM II 64, 83 (18) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ülestõusmise pühis hältas, sis päiv kah hällüs. Poistele, kiä hällsi, anti kannamune. Värviti vihalehe või sibulakoorega. Taluperemehe es anna tüdrukutele munne. Vargusi lehmä joogi seen olli keetünü. Mõnel ol'l katski lännü. Tetti munne söögi manu ja ülti: tuud om küländ. Mõisan küll anti igaühele 10 muna. Sepal ol'l 7 poissi, sepä proua and egäl 10 muna.

RKM II 64, 84 (22) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
(jaanipäev)
Ku ma nuur olli, üteldi: ta om saksu püha, mitte es peetä. Matuse jutluse küll omma.

RKM II 64, 84 (23) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jüripäeva peeti tuuperäst - pikset pelätäs. Ümmer maja es tohi midägi tettä.

RKM II 64, 84 (24) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mihklipäeval üteldi: ärä jätku ahupaant tühäs, piät tuul pääväl õks küdsämä.

RKM II 64, 84/5 (25) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tinspäeväl lepiti peret orjaaigu. Rubla anti käeraha. Ku tagasi tahtsi anda, pidid tõse käeraha manu andma, tõselda es tohi.

RKM II 64, 85 (26) < Rõuge khk., Metsküla k. - Selma Lätt < Leena Kuus, 81 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kõrdsin ol'l pere lepmine. Paju kõrdsin, Mõnniste mõisa lähkün. Kolmekuniga aigu minti edimest kõrd sinnä kokku. Juudi ja süüdi.
Prii pühäpäiv, sis tetti kõrdsin tantsi. Mõisa puult ol'l pillimiis.

RKM II 64, 86/7 (1) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaanituld tetti mõisan. Punsa ol'l Mõnniste karjamõisa. Paiu kõrdsi man tetti. Määri pütkene panti orre otsa, tõrvase panti sisse. Lauleti õks - liigutedi:
Jaani imä sõira tegi, liigo.
Mõisa puult anti olut moonakinaisil. Egaütel ol'l oma nurmik üten. 3 tuupi mõõdeti sisse. Kuis no jõus sääl är' juua, kodu õks viis. Vaadist valeti olt, kõrdsimihil ol'l vaadi'. Muiast tuud olu ol'l. Mõisnik võt't kõrdsimihe kaist ja and. Tansiti, ümbertans, polka oll. Härmooriku ja viiuliga mängiti.

RKM II 64, 87 (2) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Peret lepüti kõrdsin: sulasit, tütrigid, kar'usit. Ruubli anti kässirahas. Enämbusi pühäpäivä õdagult käuti lepmän. Enne keväit - jõuluaigu jo nakati lepmä. Perän lepüti 8. märtsil. Peremiis õks ost olut ja viina, mõni sulane ka ost. Kar'ussil osteti komvekki ja õks olt kah. Vei käeraha kätte (kui lepingust ära ütles), juure ka õks veidü mas's. Tütrigu es lähä es mudu kõrdsi.

RKM II 64, 88 (5) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kapstamaarjapäe pääd es lasta suki - minev kana kapsta laosse', sapitsev neo üles.

RKM II 64, 88 (6) < Rõuge khk., Punsa k. - Selma Lätt < Lota Sprenk, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kolmekuningapäev süüdi no' tsiajala'.

RKM II 64, 105 (18) < Rõuge khk., Vana-Roosa k. - Selma Lätt < Miili Luht, 72 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaanihaina' pandi jaaniööl seina vahele. Kui õitsema läheb, siis elab see, kelle nimele paned. Kui ei õitse, sureb varsti ära.

RKM II 64, 128 (6) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tinispäivas keeti tsiapää,
küündlepäevas külg.

RKM II 64, 128 (7) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tinspääval tsiapää pandi kiimä. Naksi latsi hirmutama: kurvas vii tsiapää ar', pane kotti. Kasuk ol'l karvupiti sälän, nuia otsan ol'l kinnas - tuu ol'l sis kurvas. Latse pelässi ja iki man, naksi rüükmä, es lase pääd ära viiä.

RKM II 64, 129 (10) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku küünlapäe selge om, saa hää suvi, kui selge ole ei - saa ai hää suvi.

RKM II 64, 129 (11) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jõulu aigu lasti ka liugu, siis saava' pikä lina. Kelguga lasti ja mõnel ol'l väike regi. Sis saava pikä lina.

RKM II 64, 129 (12) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jõulu pühi aigu andas luumel murukäne leibä, hainu, parembad juuki.

RKM II 64, 129 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vanast ütelti: piät kullema, kunas külmä süä lahki lätt.

RKM II 64, 130 (15) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jüripäe ei tohi puid rakku, sis nakka pikne käümä maja kotsil. Ragu inne mõtsan.

RKM II 64, 130 (16) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mõni pand puu otsa püti, mõni palut maa pääl jaanituld, pand hagu palama. Edimatsel mail ka palutas. (Tema lapseeas ka tehtud maituld.)

RKM II 64, 130 (17) < Rõuge khk., Varstu k/n., Ööbiku t. - Selma Lätt < Kadri Schlukum, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Munapühil ol'l tuu häl'lmine. Latse tek'k kapluga küüni, suure inemise kõo vitsust.

RKM II 64, 132 (1) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v., Alaallika t. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Hällmist ol'l iga aasta. Munapühis ehk ülestõusmise pühis tetti. Suure reede nakati tegema, edimese pühäs tetti valmis. Tütrigu tõie munne, poisi hälsevä. Kate puu vaihele tetti. Aisa olli puuse ehk kabladse, alt laud pääl, esi hirsati.
Pidu ka ol'l pühäde aigu. Roosan ol'l kolmandel pühäl kah pühä. Edimesel pühäl ol'l Rõugen kerik, tõisel Pindin ja kolmandal Vana-Roosan. Sis ol'l pühä kah.

RKM II 64, 135/6 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v., Alaallika t. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tuu om kolmas kirik Vana-Roosan. Sääl ol'l inne üts saareken. Olevad üts Jakob laevamiis merehädän ollu ja pallenu, kui ta är päses merehätäst, sis ehitab keriku. 25. juulil om tuu jakapipäe, sis tuud peetäs.
(Jakopipäeval on Vana-Roosa kirikupüha ja surnuaiapüha. Kirikus on jutlus ja jumalateenistus, siis suure rongiga ja lauluga minnakse "matuse" pääle. Tee olnud rahvast täis. Kes õpetajal lähedamal, need said laulda, teised ei kuulnud.)
Jakub ol'l puuse keriku ehitanu, sii ollu sääl keriku kõrvan.
Mõisa es taha, et tuud jakapipäivä peeti, et om rükkilõikuse aig, jättä tuu pühä maha. Üts miis Peestri Mõttus astun väl'lä ja ütelnu: "Ku mi esivanemba om pidänu, mi' ka pia." Ees saa mõisnik kuldä.

RKM II 64, 137 (12) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v., Alaallika t. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pere kauplemise aig oli tinispäiv. Kõneldi - mokalaat. Mine mokalaada, üteldi. Peremehe lätsi kõrtsi kokku, soovitedi: võta seo sulane või tütrik. Mõnisten, Paiu kõndsin, sääl ollu tüdrugu ja poisi kuun.
Pal'lu lepse kotun esi.
Naise mõni ütsik käve kõrdsin (Varstus), inämbüsi mehe'.

RKM II 64, 138 (13) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v., Alaallika t. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaanitule tegemine ol'l ummin talun, piiri pääl ka tetti. Lepiti: ti' puul tii nüüd tule. Tõrvase tünnü sisse, haounniku ka põleti. Tuudi õlu ollevabrigust. Poisi panni raha kokku, pal'lu nõna pääle. Vaadist valeti kannu, joodi tütrigil ja poisil.

RKM II 64, 140 (19) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v., Alaallika t. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mihklipäe pedi alasi veristama, kas vai kikkakõne.
Mihkli ol'l vasta hakanu. Tuu ol'l taevast maha visat. Mihklipäeväs pidi õks verd laskma, nii kui oles ohverdet tuu jaos.

RKM II 64, 140 (20) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v., Alaallika t. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Katsandal märtsil ol'l talumeestil kohamuutmine, sis ol'l pävakäänak. Talumeestel tütrigu või poisi lätsi uvve peremehe manu.
Sulase ütli: tuld ei tohi hummogo üles võtta, õdagu ka es tohi. Rüä orase nägevä tuld.

RKM II 64, 140 (21) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v., Alaallika t. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaan viskas edimält jahe kivi vette, mihkli tõise.

RKM II 64, 165 (16) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jõulu õdagul puistsi põhu põrmandule. Vanaaasta õdagu, ku tapja ingel lätt müüdä, tetti kolm risti. Tapja ingel lätt sis müüdä ku risti usse pääl om. Tare usse pääle ja lauda usse pääle kah tetti.

RKM II 64, 165 (17) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vana-aasta üüse ol'l kiäki käunu lambid pügämän. Külän ollu üts vanainimene, tuul ol'l ollu seitsme Moosese raamat kah. Sääl ollev sehen sis. Nõiduse poolest õks käve tõiste laudan. Nõiduse jaos pügi. Sõimati Jõhkali Maiekõnõ.

RKM II 64, 168 (31) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jõuluaigu ja vastlapäeva aig lasti liugu mäest alla, üteti: sis saa pikä lina.

RKM II 64, 168 (31a) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Tinusepääv süüdi tsiapääpuul ruuaga. Terä tambiti uhmren. Tsiapää puul keedeti sääl seen, anti kõgõ perele. Ua või herne olli kah.

RKM II 64, 168 (32) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kapstmaarjapääval tetti karaskid - laiulehti. Keriti langa - sis saava suure kapstapää.

RKM II 64, 169 (37) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. - Selma Lätt < Minna Moks, 73 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Näärist kuus küünlepäiva, küünlepäiväst kahessa kapstmaarjapäivä. Kapstmaarjapäiväst neli jüripäivi (jüripäevast - jaanipäeva, jaanist jakapäeva, jakap. mihklipäeva).

RKM II 64, 174/5 (10a) < Rõuge khk., Varstu k/n., Piistni t. - Selma Lätt < Karl Anton, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Sandi käisi kõ külä läbi. Immä ja essä õks olli. Tuu lask latsil tansi. Tol pidi hää suumulk olema. Kraam anti esä või emä kätte. Anti linnu ja hernid. Raha ka anti. Ku raha es anna, sõimsi. Mõni and 5, mõni 10 kopka. Soovsi õnne:
Viska sisse viläõnne,
karga sisse kar'aõnne.
Ku mardi- ja katrisandi är käve, teive pidu. Mäe pernaan, tuu ol'l lõbumiis esi, tuu tek'k söögi. Kast olt osti, ku Mäe kõrdsi man olli. Tütregalla osti saia. Kaupmees visas kompvekki rahva sekka hulga.
Viitinan tansiti seni ku peremehe laate lätsi, ütli: minke nüüd koto! Mõni es lupa ommi tiintrit kah.

RKM II 64, 191 (3) < Rõuge khk., Varstu v., Viru k., Kikka t. - Selma Lätt < Alvine Kikas, u. 70 a. (1957) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006
Möödunud aastal toodi Viru külas jõululaupäeva õhtul õled tuppa. Õlgi visati lakke. Palju õlgi lakke jääb, niipalju saab põrsaid sinna peresse.

RKM II 64, 229 (20) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Mari Linnu, 82 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Vastlapäeval latse lätsi liugu laskma, et pikä lina kasuse.

RKM II 64, 229 (21) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Mari Linnu, 82 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Karjalaskmise päeval (1.IV) oli viidud voonakesi üle lumehange kusagile, kus oli haina kasunu.

RKM II 64, 230 (24) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Käädripäevast (17.III) ei tea jutustada.

RKM II 64, 230/1 (25) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Küünlapäeva peeti pühaks, anti kerget tööd - kaplu teha. Suvel, kui vastse tsuvva tetti, siis oli kaplu vaja. (2.II).

RKM II 64, 233 (27) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Künnipäeval (14.IV) aie miis adra aia pääle, nakas atra parandama.

RKM II 64, 233 (28) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jüripäeval (23.IV) läksid moonamehed ja rentnikud uude kohta. "Vahest kui lätsi mõnda paika, siis üte lätsi üte paika ja tõsõ tõisi paika".

RKM II 64, 233 (29) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Seitsmemagaja päev, siin öeldi seitsmevenna päev "Kui tuul pääväl sattas, siis tulõ säitse nädalit järjest vihma."

RKM II 64, 233/4 (30) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaan viskab ütte kivi vette
Piitre viskab tõise kivi vette,
Jakob viskab kolmanda kivi vette.
Siis lätt suvi külmemas.

RKM II 64, 234 (31) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Lauritsapäeval (10.VIII) tapeti kitsi - hakati värsket liha saama.

RKM II 64, 234 (32) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mihklipäeval (29.IX) pidi olema aiast kõik kapsad ja porkna ära kraamitu - oli sügise algus. Siis kaie, kust tuul om, kui tuul om põhjast - saab külm talv, kui lõunast - saab soe talv.

RKM II 64, 234 (33) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Lõikusepühal viidi viljapäid kirikusse ja pühitsedi neid, peeti jumala tänupäev.

RKM II 64, 235 (35) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Metsaküla k., Pulli t. - Olga Jõgever < Leena Kirves, 78 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kadripäeval (25 XI) ehtisid kadrisandid ennast, olid paremini riides kui märdisandid.
Lauldi:
Laske sisse kadrisandi.
Kadri varba valutase
kadri küüdse külmetase,
kadri tulnud kaugelt maalt.
Läbi suu sipa-sopa,
läbi laane lipa-lapa.

RKM II 64, 262 (84) < Rõuge khk., Varstu al. - Olga Jõgever < Rosalie Aher, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Lihavõte pühade ajal oli kiikumine, mis kestis kolm päeva, kiik oli kiriku lähedal, karuselli moodi ehitatud, tüdrukud istusid pääl ja poisid ajasid ümber. Niisugune kiik oli siis, kui jutustaja nuur olnud. Poistele anti kiikumise eest mune. "Kuis sõs muidu sai," ütleb jutustaja. Nüüd ka kiigutakse, kuid kiik on lihtsam.

RKM II 64, 265 (91) < Rõuge khk., Varstu al. - Olga Jõgever < Rosalie Aher, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Jaanituld tetti korge kottale, rooviku otsa pandi pütükene või pada tõrvaga palama, siis tantsiti, mängiti kannelt, joodi õlut ja viina. Praegu tehakse ka.

RKM II 64, 265 (92) < Rõuge khk., Varstu al. - Olga Jõgever < Rosalie Aher, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Lätlase sõitsive innemält siit Varstust tihti läbi, laulsiva "Liigu Jaani", krooni pään tütrekul ja poisel. Kroonid olid tehtud röälillist ja kõo ossakestest. Karjusõ pidi lehmadele krooni pähe pandma, sõs said perenaiselt võidu ja sõera.

ERM 23, 3 (5) < Rõuge khk., Viitina v., Jürihanni - Haas < Ado Peterson, 85 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Palgipuid - pedajaid ja kuuski - on kõige parem veebruarikuul raiuda.

ERM 23, 3 (9) < Rõuge khk., Viitina v., Savioru t. - Haas < Jakob Pihu, 66 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Lauritsapäeval tuld ahju ei pandud, et tuleõnnetus ei juhtuks: sel päeval põlenud Jeruusalemma linn. Samal päeval pandi pangega vesi ja viht ahju otsale, et laur vihtuks.

ERM 23, 3 (10) < Rõuge khk., Viitina v., Savioru t. - Haas < Jakob Pihu, 66 a. (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Mare Kõiva 2010
Lauritsapäevaks tapeti sikk.

RKM II 173, 91 (11) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tähtpäivist
Tõnisõpäävä visatas Tõnisõlõ orgu tsiapääd. Jakabpäiv om katõkümneviiendäl juunil. Puurnapäävä oll, et ku lumi üle riijala tuiskas, sõs pidi midägi tulõma. A mis, tuu om meelest lännü'.
Säitsmeveliste päävä aigu om niisama, et ku vihma satas ja kuus päivä peräst kah, sõs tulõ midägi. A mis, tuud joht ei mäletä.

RKM II 173, 91/2 (12) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pere tellmine
Tuhkpäävä, kapstmaarja päävä (katõkümne viies märts) ja vast kah tõnisõpäävä kaüti kõrdsi man kaupa tegemän. Kõik suladsõ, tütrigu' ja karjussõ lepüti sääl.

RKM II 173, 92 (13) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündläpäiv
Küündläpäiv om tõõnõ veebruaar. Ku küündläpäävä aigu päivä nipallogi paist, et rüütli hobõsõ sälgä är saa hüpätä, tulõva terävä rüä'.
Küündläpääväl lätt külmä sälg kah katski.

RKM II 173, 93 (14) < Rõuge khk., Tealase k. - Kalev Kalkun < Marie Kirbits, s. 1885 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Labõritspäiv
Labõritspäivä kutsutas viil lauridsapääväs. Labõritspäiv om kümnendäl augustil. Labõritspäävõ aigu piat korsna ja truuba' nõest puhtas pühkmä, muido tulõ Labõrits ja pand maja palama.
Sõs algas rüä külv.
Oinil vai sõnnõl ei olõ' tuust midägi, ku näid tapõtas peräst labõritspäivä. Aga sika' piat inne är tapma, muidu' lätt liha haisama.

RKM II 173, 95/6 (16) < Rõuge khk., Viitina v., Haki k. < Haanja v., Tootsi k. - Kalev Kalkun < Linda Kalkun, s. 1918 (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuu' terve' pää!
Vanast visati tinisepäävä aigu tsiapääd orgu. Sulanõ oll lännü' ja käknü hinnäst orgu är.
Peremiis tulnu', tükk kõrva käen ja hõiganu lihatükkü orgu visatõn: "Tinisegene, lepü' no sjoo aasta kõrvaga, küll tulõvaasta saat terve pää!" Sulanõ hõiganu orust kur´a helüga: "Thuuu tehervee phäää!"
Peremiis toonuki hirmuga terve pää. Sulanõ oll peräst pää är võtnu ja kotun lasknu sülti tetä'.

RKM II 173, 114 (36) < Rõuge khk., Tealase k. < Rõuge khk., Haanja v., Koke k. - Kalev Kalkun < Salme Lepp, s. 1897 (1963) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paavlipäiv
Paavlipäiv om kümnes jaanuar. Ku lummõ satas ja suur tuul om, sõs saa külm ja vihmanõ suvi.

RKM II 329, 32 (1) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Hilda Tootsen, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui uueaasta hommikul naisterahvas tuli, võidi talle rangid kaela visata.

RKM II 329, 32 (2) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Hilda Tootsen, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandiks käimine on natuke väiksemaks jäänud, aga käivad ikka.

RKM II 329, 33 (2) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Leida Kirch, 60 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanilaupäeval tegi karjus lilledest pärjad ja pani lehmadele pähe. Õhtul anti talle sõira.
Kased toodi tuppa. tuld tehti.

RKM II 329, 33 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Leida Kirch, 60 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mune värviti ainult lihavõttel, suvistel ei värvitud.

RKM II 329, 36 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Helmi Murel, 52 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeval ei tohi heinakõrt ka kaksata, veri tuleb välja.

RKM II 329, 39 (1) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külvinädalaid loeti vana kalendri järgi. Jakobipäiväst hakati lugema, 14 nädalat oli.
12. - kaerategemiseks, nisu ka.
10. - heinanädal, siis ei külvatud
8., ka 9. - odrad, linad.

RKM II 329, 41 (9) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pühad olid, siis keskmise püha aigu olli ikka simman koski. See olli tsaariaigu nii. Eesti aigu ollid seltsid ja seltside peod. Esimene näitemäng Luutsnikus oli küll tsaariajal mõisa küünis. Mõisaproua istus esimeses reas.

RKM II 329, 42 (11) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olid küll kindlad söögid: jõuluks vorstid, lihavõtteks munad, suvisteks munapudru. Poisid käisid, siis sõid neid sööke külmalt, soojaks ei tehtud.
Simmani aeg süüa es pakuta. Viimane püha puhati välja.

RKM II 329, 42 (12) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandiks käidi ikka. Kes suur jutumees oli, see oli mardiisa, kaubel latsile süvva.
Ma ütskõrd olli kurg, koputi nokaga. Mardiisa ütel, et kurel pole süvva. Siis toodi pähkleid.
Näod olid ikka ära maskeeritud, et keegi es tunne. Kui kott täis sai, jäeti talu maha ja võeti uus.

RKM II 329, 43/4 (1) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Helene Külm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandin küll käve. Ligi Plaani käve ära. Sälgä panni niisama rõivatükü, ümbre rõivaste ehtit, reborõikit ja. Ümbre pää panni käteräti.
Ukse taga laulime:
Laske märdi sisse minna märti, märti
märdi omma kavvest tulnu
tule üles perenaane
võta võti vaja otsast
keera alla keldri poole
astu alla aida poole
märt ei taha tsialiha
märt taht lahjat lambaliha
lõika liha lipsukene
rasva lõika raasukene.

RKM II 329, 47 (4) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Alfred Kalmus, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäiv olli ua või herneroog, tsiapää sisse. Viidi Tinnüsele ka mõtsa anumaga.

RKM II 329, 47 (5) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Alfred Kalmus, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kar´usse viiti ju kapstamaarjapäiv koha pääle. Tsia lätsi ka vällä.

RKM II 329, 48 (6) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Alfred Kalmus, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paastumaarjapäiv olli tiindride kaup. Joodi puua ja. Kui peresse viidi, kütsas perenaane kooki, hästi suure koogi, kõik sõid. Et siis on suured kapsad.

RKM II 329, 48 (7) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Alfred Kalmus, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandis käisin küll. Too saadud kraamiga - peeti pidu. Joomapoolist ka kaeti juurde.

RKM II 329, 49 (3) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oli 7 külvinädalat.

RKM II 329, 49/50 (8) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tinnüspäiväl keedeti tsiajala uppega, kruubi sisse. Esi sööti, mõtsa küll es viida.

RKM II 329, 50 (9) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanna aasta õhta panti villatse kinda ja soki lauta. See toob lambaõnne. Tulid kolmikud uted või.

RKM II 329, 50 (11) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäev tetäs tuld. Minti kokko siia kõivistikku.

RKM II 329, 50 (12) < Rõuge khk., Vana-Nursi as. - Ellen Liiv < August Jänes, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäeval pandi lehmadele krautsid kaela. Perenaine andis karjusele sõira selle eest.
Õhtul tehti tuld.

RKM II 329, 53/4 (6) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mindi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tinnüsepäiv olli tsiajala ja uasupp. Või nõna või kõrva. Esi süüdi kõik ära, mõtsa es viida.

RKM II 329, 54 (7) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäiv kütsäti häste laiu kuuke - tuleva laia kapstalehe. Ja piad es tohi otsi, kapsta ussitase.

RKM II 329, 54 (8) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeval tehti tuld.

RKM II 329, 54 (9) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab 7 päeva. Kui siis ka üle ei lähe, sajab veel 7 nädalat.

RKM II 329, 54 (10) < Rõuge khk., Tallimäe k. - Ellen Liiv < Mirdi Hein, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandiks käiakse praegugi. Ukse taga lauldi:
Laske sisse märdisandi
märti, santi
Märdi küütse külmetase
jalavarba valutase.

RKM II 329, 58 (7) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uuel aastal tetti palju.
Mõne olli põhu tarre toonu.
Mõni olli puit kannu. See oli nii. Lätsi õdagu kokku poisi, kümme-viisteist pardih. Pimedas üska pidi võtma puid. Ku paarin puut, sai paari.
Siis tetti kõik targa pääga. Näüt juvvas ja ei sünnü kokko.

RKM II 329, 58 (8) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tennüspäiväl söödi tsiapõit. Hernesuppi vai uasuppi. Esi seie kik är.

RKM II 329, 58 (9) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäiväl lätt külma selg katski.
Mul olli uno, vana mees, ütel: "Latse, kullelge, ku lätt."
Esi lätt värava taade ja põrot nuiaga.

RKM II 329, 58/9 (10) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval liueldi. Ei tohtinud pesu pesta, et lätt tuhaperätses.
Kapstmaarjapäeval keriti lõnga suured kerad, et siis kasvavad suured kapsad.
Keegi es kua kangast, es lahu puit, et siis nakas pikne kõvasti kärkma.

RKM II 329, 58 (11) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kümnes külvinädal oli heinanädal. Vili pidi enne tehtud olema. Vilja tehti 6-7-8 nädalal. 9. tehti lina, kesva võis ka teha.

RKM II 329, 59 (12) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõtte ajal simmani ei peetud.

RKM II 329, 59 (13) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeval ei tohi kangast kududa, puid lõhkuda, muidu pikne kärgib midagi õnnetust.

RKM II 329, 59 (14) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui esimene pikne on vara, siis teeb sel suvel pikne palju kurja.

RKM II 329, 59/60 (15) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pööripäeval tuul põhjast, on terve aeg tuul põhjast.

RKM II 329, 60 (16) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ristipäev mööda, visatas jahe kivi är vette, et siis saa lämmem.

RKM II 329, 60 (17) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nelipühil toodi kaski sisse. Ja surnuaiale viidi.

RKM II 329, 60 (18) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäeval tetti lehmile pärja ümbre sarve. Karjusse tahtse sõira.

RKM II 329, 60 (19) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui heinamaarjapäiv mööda, siis hakatakse heina tegema.

RKM II 329, 60 (20) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab 7 päeva. Kui siis mööda ei lähe, siis 7 nädalat.

RKM II 329, 60 (21) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakobipäevast hakkab kartul kõlbama.

RKM II 329, 60/1 (22) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lauritsapäevast hakatakse rukkimaad kündma.

RKM II 329, 61 (23) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäevaks pidi olema kartul võetus.
Oinaid tapeti:
Kui kätte jõudis mihklipäev
siis oli otsas oina vaev.

RKM II 329, 61 (24) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lõikusepühal võeti kirikusse vatsku ühes vaestele anda.

RKM II 329, 61/2 (25) < Rõuge khk., Utessoo k. - Ellen Liiv < Emilie Klais, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäeval olli sandi. Nüüd ka käivad.
Ukse taga lauldi:
Märdi omma kavvest tulnu
märti, santi
Märdi omma siia jõudnu
märdi küütse külmetase
märdi varba valutase
läbi soo sumba-samba
läbi mua mutska-matska
läbi kale kastehaina
läbi pika pilliroo
Tule no üles perenaane
puhu tuli tuhkahavvast
võta võti vaja otsast
astu alla aida poole
lõika no liha lipsukeista.
Sant ei taha lambaliha
oinas lammast nuhutanud
sant ei taha kanaliha
kikas kana totutanud.
Sant taht puhast põrsaliha.
Sees tantsiti, lauldi, ükskõik mida.
Siis anti midagi. Selle eest tänati:
Aitüma pereisale
aitüma pereemale
palju eläjit, palju poisse,
kosjad tulgu, kosjad mingu.

RKM II 329, 65 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja - Ellen Liiv < Alviine Taar, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esmaspäev ja reede ei lasta lehmi välja - nu on halva päivä.

RKM II 329, 65 (4) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja - Ellen Liiv < Alviine Taar, 66 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jürituld tegiva latse kõvaste.

RKM II 329, 68/9 (2) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Rõuge khk., Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandiks ikka käidi. Ukse taga lauldi:
Laske sisse märdisandi, märti, santi
Märdi omma kaugelt tulnu " jne.
Märdi küütse külmetase
Varbaküütse valutase
Pilliroog see pistis silma
Kastehain see lõikas kaela.
Ku sisse lasti, siis pill mängis, hüpati polkat.
Anti raha, herneid, ube, rukist, otri. Villu anti, et siis lähva lamba hästi kõrda.
Sandi piat iks sisse laskma. Nad soovisid, et kasugu rüga hää, saagu lambile kolm poika.
Ta kraami mõie maha ja tetti pidu. Seal olli sandi ise ja mõne tuttava ka kutsuti.

RKM II 329, 71 (11) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jürituld iks tetti.

RKM II 329, 71 (12) < Rõuge khk., Luutsniku k. < Hurda k. - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanituld tetti. Tõrvapütü panti saiba otsa palama.
Liinamägi om Läti jao seen. Seal olid jaanipäeval kõik koos, eestlased ja lätlased. Tuld tehti, veeretati sõira mäest alla.
Pärast pandi piir kinni, es saa enam minna.

RKM II 329, 73/4 (1) < Rõuge khk., Kuklase k. < Kodavere khk., Alatskivi - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd nühivad niisam. Vanasti ikka tantsiti. Tants oli ikka seesama siin ja Kodaveres, ei ma saand midagi vahet aru. Aga mardisante nägin siin, seal neid ei olnud.

RKM II 329, 79 (8) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnisepäeval keedeti uba seapääga. Meie enam Tõnisele es vii, aga ema küll rääkis, et pehme liha viidi Tõnisele. Mõtsan olli tõnnivakk. Siis kasvi kõik hästi.

RKM II 329, 80 (9) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval tuli liuelda, siis kasvase pika lina. Ja kütsati suuri kooke.

RKM II 329, 80 (10) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui küünlapäeval nii paljugi päivä näüdäs, et hobese sälgä saa hüpata, saa hää rüä ja hain.

RKM II 329, 80 (11) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuhapäeval pilluti tuhakotte. Need tuleb teistele visata, nii et teine ei näe, siis on hää õnn. Seda ma nägin Viljandis, ma enne ei teadnud, mis see on.

RKM II 329, 80 (12) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui taliharjapäeval tuisk üle katuseharja tuiskab, see tähendab, et tuiskab terve märtsikuu, on hiline kevad.

RKM II 329, 81 (14) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeval on jüretus juba mõtsan - loom jo saa midagi metsast.
Vanast soe silmi palõtedi jüripäeval: tuld tehti metsas. Et siis ei tule susi karja.

RKM II 329, 81 (15) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nigulapäeval tetti uba.

RKM II 329, 81 (16) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristineljapäeval es tohi puuossa murda - veri tuleb asemele. Mi proovisime ärä, et kas tule. Ja päräst pelgsime.

RKM II 329, 81/2 (17) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäevaks tehti sõira. Jaanituli tehti, seal lauldi igasuguseid laule.

RKM II 329, 82 (18) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab 7 päeva. Kui siis ka üle ei lähe, sajab 7 nädalat.

RKM II 329, 82 (19) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pärast jakobipäeva hain ei kuiva puhma päälgi, jaanipäeval kuivab puhma all.

RKM II 329, 82 (20) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäeval mindi laate. Ja oinas tapeti. Kohe üteldi nii:
millas tule mihklipäiv
siis lõpes oina vaiv.

RKM II 329, 83/4 (22) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardiõhtul käidi mardisandiks. Mitmed sandid käisid. Viimasel ajal anti enamasti raha. Pärast tehti sandipidu. Seal olid need, kes sandis käisid, ja mõned auvõõrad ka kutsuti.
Ukse taga lauldi:
Laske sisse sandi-märdi
sandil varba valutase
sandil küütse külmetäse
sandi omma kavvest tulnu
läbi soo sopa sapa
läbi pika pilliroo
läbi kale kastehaina.
Mi ei ole näl´äsandi
mi oleme peris nal´asandi
Tule üles perenaane
võta võti vaja otsast
astu alla aida poole
lõika liha lipsukesi
Mi ei taha lambaliha
oinas lammast nuhutanud
Mi ei taha lehmaliha
Härg lehma jõhkatanud
Mi taha peris sialiha
peris põrsa pekiliha.
Kui toas naljad ära tehti, siis anti midagi, siis:
Aitüma pereemale
saagu talle sada lammast
tuhat tutipääkest.
Võis nalja ka teha:
lammas laudan munele
ja kanale paar poegi.
Kui sisse ei lastud tehti mürtsu ja lauldi mõni halv laul.

RKM II 329, 84 (23) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kadrisandid olid valged.

RKM II 329, 85 (24) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Must Toomas aeti välja: toad kraamiti puhtaks.

RKM II 329, 85/6 (26) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanaaasta õhtul tehti kunste. Õnne valati. Tina saime püksinöpsest. Saime isa käest riielda, tema pükste eest lõikasime ära.
Tuba pühiti, pühkmed viidi risttee peale. Kui oli kuulda mänguheli - pulmad, kui nutuhäält - puhted.
Kruusid pandi kummuli, sõrmus, võti, leib alla. Kes millegi võttis: sõrmusega sai mehele, võtmega perenaiseks, leib tähendas jõukust.
Kaussi pandi vesi, sinna söed ujuma. Segati vesi liikuma. Kui söed teineteist kätte said, siis said sellele mehele, kelle peale parajasti mõtlesid.
Uue aasta hommikul võeti sületäis puid. Kui juhtusid paaris puud, sai mehele.

RKM II 329, 86 (27) < Rõuge khk., Uue-Saaluse k. - Ellen Liiv < Minna Saar, 81 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uuel aastal taheti, et mees esimeseks külaliseks oleks, see tähendas head.

RKM II 329, 96 (5) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uusaastal es taheta külla naisterahvast, et toob õnnetuse majja. Meil seda es peeta.

RKM II 329, 96 (6) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnisepäeval lund sajab, tulev suvel palju marju ja putukaid.

RKM II 329, 96 (7) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui maarjapäeval maa külmanud, on veel 40 ööd külmanud.

RKM II 329, 96/7 (8) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõtteks tapeti vasik. Mune värviti - vihalehtedega ja osteti ka värvi. Munaveeretamist ei tea. Kiik oli üleval, noored käisid seal.

RKM II 329, 97 (9) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristineljapäev oli väga suur püha, üttegi puuossa es tohi murda, veri tule asemele.

RKM II 329, 97 (10) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan visas jahe kivi, jakab teise.

RKM II 329, 97 (11) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiväks tetti sõira. Õhtul mindi jaanitulele. Jaanililli toodi kodu.
Pane jaaniöösel lillest krants päha, näet öösel tulevast meest unen.

RKM II 329, 97 (12) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab veel 7 päeva, kui siis üle ei lähe, siis 7 nädalat.

RKM II 329, 97/8 (13) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakobipäeval arutati, kuidas töödega on, võrreldi, palju möödunud aastal selleks ajaks tehtud oli. Arutati, et kui odral on pea väljas, siis saab valmis. Kui ei ole, on kahtlane.

RKM II 329, 98 (14) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäeval kaeti: kas puust leht juba är lännu, nii tule hain kasvama. Kui leht puust ära, tule ju jüripäiväs hain mõtsa. Kui leht veel puun, ei tule hain kevade niipea.

RKM II 329, 101 (23) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma ei ole korda ka oma elus mardisandiks käinud.

RKM II 329, 102 (5) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeval ei tohi kolkida. Kui just vaja oli, pead mõtsa minema. Kangast ka es koeta. Muidu väga kõvast pikne käü.

RKM II 329, 107 (16) < Rõuge khk., Kogre k. - Ellen Liiv < Alviine Saal, 83 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üts, ma ei mäleta, kes, visas kivi. Siis üteldi, et latse, hoidke viiske, ta visas kivi pajju är, koor om kinni.

RKM II 329, 110/1 (1) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Latsen sai isegi märdi- ja kadrisandin käidu. Ku minti märdisanti, sis tõmmati kasukas pahupidi selga ja maske ette. Aga kadri olliva' valge. Mardiisa ja -ema olli. Tõsõ olliva nigu lapsõ. Ku mardiõhta olli, sis praaditi uppõ vai hernit panni pääl noid sis anti sandele. Kõge enne iks laulsid ukse taga:
Laske sisse mardisanti,
santi, märti,
mart on tulnud kaugelta,
mardil küüne külmetasõ,
jalavarba valutase...
Astu alla aida poole,
lõika liha lipsukeista.
Kui sisse said, sis ema pan´d latsõ tantsma kõvastõ. Kui said kotti, mis neile anti, sis tänati ja sooviti ead karjaõnnõ.
olgu hää lambaõnn,
olgu palju karjaõnne,
saagu hää minia.

RKM II 329, 111 (2) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäeva vanast peeti. Karjan tetti lehmil pärjad päha. Perenaine an´d karjusõlõ selle iist sõira. Perenaisele ka tetti kollastest karikakardest pärg, sis said ilusa kollase sõira.
Külanoored tegid tuld. Tetti maan ja ka posti otsa aeti tõrvassid mõne nõuga. Tule juures tetti ringmängu ja istemängu, lõõtspill olli, lasti tantsu. Vanemba kaesiva päält.

RKM II 329, 114/5 (1) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanaaasta lätsime kirikusse. Kui tagasi tuldi, sis hakati uut aastat ootama, minti välla püssiga ja tetti pauku. Tulti tagasi tuppa, sis võeti uueaasta terviseks napsi. Tõnõkõrd õhta noored valasiva õnnõ ja katsusiva oma tulevikku. Tina aeti sulama ja valati külma vette. Misukatse' kuju' säält vällä tulliva'. Pärast sis otsustiva, mis tähendese.
Mõnes paigas olna käitu risttii pääle kuulama.

RKM II 329, 115 (2) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uueaasta päeval minti külla. Nooremehe käiva uueaasta hommikul sooviva hääd uut aastat. Tüdrikile sooviti uuel aastal häät mehele saamist.

RKM II 329, 115 (3) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolmekuningapäeva läks papp Haanjas Plaani all järve pääle vett ristima. Rahvas tulliva sinna kokku ja võtsiva püha vett tuu olla rohus.

RKM II 329, 115 (4) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnisepäeval vaadati päikest. Ku päikest olli, sis olli hääd rukkisaaki. Keedeti uasuppi seajalguga.

RKM II 329, 115 (5) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kevadel ristipäeval, sis es tohi oksi murrelda', sis tuleb veri väl´lä.

RKM II 329, 115/6 (6) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval minti suuskadega ja riiga mäe otsa ja säält sis lasti alla, kellel kaugemale läks, sellel pidiva pika' lina' kasvama.

RKM II 329, 116 (7) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõrtsi minti kevade kui kapstmaarjapäiv olli. Sis joodi õlut ja lepiti orjasid, naütüses sulasi ja tüdrikid, mõni jälle endale karjasid. Makseti käsiraha kas rubla või. Kui peremees sulasega kaubale sai, tegi liiku ka.

RKM II 329, 116 (8) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käändripäeval karu pidi omas talvõunõ koobas käänma tõise külje.

RKM II 329, 116 (9) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paastumaarjapäevast vene usulised es tarvita midagi rasvainit. õige pikk aig olli.

RKM II 329, 116/7 (10) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Arvestati kümme külvinädälit. Kaera' tetti varemb. Otra tetti kahesadal ja ühesadal külvinädalal. Kartulid panti edimetse mai paiku. Hernest külveti pehme ajaga, kas kuu kolme öö vana või täis kuuga, sis keevad hästi toidus pehmes. Lina külvati nii, et ilma' juba sooja' olliva', lina pelgas ka külmämist.

RKM II 329, 117 (13) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõtte pühadel poisid käisid tüdrukite käest munne korjamas. Nooremehe' ikka teiva hälli. Tüdriku läksiva ka häl´lma.

RKM II 329, 117/8 (15) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiv olli küll meil siin suure tähtsusega. Meil olli siin suur mägi, sääl olli tantsuplats. Sinna jaanipäeva eelõhtul panniva pingi ümbre ringi. Jaanipäeva eelõhtul tulliva tüdriku ja poisi kokku, sis sääl olli kõva tantsuõhta. Härmul (lõõts) mängis ja tõinekõrd kandle ja viiulimehe mängsiva kah. Tuled tetti - mõni vana pada pandi tõrvasid täüs, viidi kõrgele puu otsa. Oli kaugele näha. Siin oli palju tulesid näta. Tsõõri tehti. Mudu mängusid sääl es peeta. Jaanitulel oldi hommiku valgeni.

RKM II 329, 118 (16) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Heinatöö tulli tõnõkõrd juba enne jaanipäivä.

RKM II 329, 118 (17) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmemagajapäiv või sõitsmevennapäiv vihma satas ja säitsme päeva pärast üle ei lähe, sis pidi sadama säitse nädalat.

RKM II 329, 118 (18) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakopipäevas visatas edimene jahekivi vette.

RKM II 329, 118/9 (19) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pärtlipäeväs pidi ülearused kärjed mesipuust ära võtma.

RKM II 329, 119 (20) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast üteldi, et sokk ehk jälle oinas tapetas mihklipäevas.

RKM II 329, 119 (22) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lõikusepühal pandi kirikusse odra ja kaera väikese' kimbu', sis õpetaja õnnist toda saaki.

RKM II 329, 119/20 (23) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardipäeval tulliva' nee mardisandi, nee olliva ennast riietanu. Katetud nägudega tulliva ukse taha ja laulsiva, tüdrukud ja poisid koos pillimiis kah veel olli.
Laske sisse martisanti,
mardil varba valutase,
sant on väga kaugelt tulnu,
üle soo sumba-samba.
Kui sisse said, sis akati tantsima ja pillimiis mängis. Nendele anti ilusa laulu ja tantsu eest tasuks herneid, rukkit, vilja ja raha. Kui vilja saadi rohkõlõ, sis müidi ära, saadi raha. tehti õlut ka ja pidu peiva. Kahe nädala pärast on kadripäev.

RKM II 329, 120 (24) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Gerhard Kuut, s. 1890 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui mardipäevas olli lumi maas, sis üteldi, et märt määtas ja kadri kaotas. Kadripäevas pidi see lumi jälle ära sulama. Siis lauldi katri. Käisid poisid kah. Käidi niisamati kui mardi ajal.

RKM II 329, 123/4 (9) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma olli suurem poiss, kui sandis käüdi ja perän sandipitu peeti. Tuudi mõisast pangeline vaadikene õlut. Peale esimese maailmasõja akkas juba see puskari ajamine. Mardisandis käisid poisid ja tüdrukud koos. Poisid ollid pilliga ja kui sisse said tüdrukud tantsisid. Kui ukse taha saadi lauldi ja mängiti pilli. Sante juba oodeti, oli kraam valmis pandud ja anti kaasa. Pärast peeti sandipidu. Mõnikord olli tettu välla suure soku ja kitse (kitsenaha sisse miis pugenud), tõine jälle taltsutas ja lõi kepiga pihta. Latsõ oodiva kunas sandi tuleva. Imä olli ka ja esä alati ühes. Kadrisandi aegu olli rohkem valges, tennu henda naistes.

RKM II 329, 124 (10) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäevas alati keedeti tsiapää ja jalgu. Nõnaots anti kõge vähemale latsele, et sis opas hästi kirotama. Vastlapäeval alati mindi mäe otsa liuglõma. Veeti suure hobõsõrii üles ja lasti alla. Minti kogo külaga. Kui pikem sõit sai, sis kasusõ pika' lina'.

RKM II 329, 124 (11) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui küündlapäävä saa häräle juua, sis kapstamaarjapäev ei saa kanale juua.

RKM II 329, 125 (12) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnisepäeval niipalju päeva näet, et hobusesälga saad karata, sis saa hää kevad.

RKM II 329, 125 (13) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuhapäeval kütseti tuhakuukõ (tehti pannkooke).

RKM II 329, 125 (14) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Künnipäevast pidi olõma kõik põllutööriista kõrda säetu.

RKM II 329, 125 (15) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külvinädälit olli kaksteist. Edimene külvinädäl olli kaheteistkümnes ja siis hakkas allapoole minema. Kaheteistkümnendal nädalil naati kaera tegema ja hernet. Hernet pidi tegema vanakuu pehmega (vanakuu viimased päevad) ja lõuna tuulega.

RKM II 329, 126 (19) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Suvistepühadeks pidi külv kõik tettu olema. Sis tetti sann ja puhati tuut tööväsimust.

RKM II 329, 126 (20) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeva peeti suures pühas. Latsile õpetati, et ei tohi haina kaksata, et veri tule välla. Vahest läts meelest ära, korjasi lilli. Kui miilde tul´l lätsi vaatama, kas on ka veri välla tullu - es ole.

RKM II 329, 126 (21) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäev on ju kolimise päev. Sis lätsi rentniku ja terämehe tõiste paika, vahetiva kohta. Sulased ja tüdrukud tulid ka jüripäeva.

RKM II 329, 139/40 (1) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kadrisandi olli valgeh riideh aga märdisandi es ole. Märdisandi olli karu' ja toonekure'. Karul ol´l karvakasuk ümber ja tantsitajal suur nui käeh. Me eläsime tuukord Lasva mõisah. Sääl härrastele tegiva na palju nalja. Härra andse häste raha. Ukse takah laulsiva:
Laske sisse märdisandi,
märdi omma kaugest tulnu,
märdil küütse külmetase,
märdil varba valutase.
Võta võti vaja otsast,
astu alla aida poole.
Ku midagi anti, sis õnnistati - saagu sullõ kupalju lambit ja niipalju tsiku. Mõnikõrd anti vilja, mõnikõrd söögikraami, mõnikõrd anti raha kuis keski andse. Panti hobuse' ette ja käisime kaugid külli pidi. Kui juba hommuk nakas tulõma, sis lasksime kodu poole. Sääl olli kõrts mõisan. Lätsime sinna mõime tuu kraami är ja peime pidu. Mõlemal korral kadri ajal ja mardi ajal. Kadri olli väga ilusa', ehtid panti pääle. Pill olli üten, tantsiti, laulti ka vahepääl.

RKM II 329, 144/5 (11) < Rõuge khk., Kusma k. - Erna Tampere < Juuli Puistusmaa, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Me ellime mõisan sääl olli üt´s tare, ahi ja pliit kõik oli sääl sehen. Ma olli kolme poole aastane, kui ema suri. Aga tuu om mul meelen, et ema küdsi meil pannkuuke. Olli sääne kolmejalgne raud tuu pandi ahusuu pääle tule pääle ja sääl küdsi, pikk hame ol´l sällän.
Mi Lasva mõisan ellime, sis mõisan keediva' lihavõttes suure korvitäve munnõ. Kutsuti moonalatse sinna juuskma. Kes edimene proua manu sai, sai munna. Mõisahärra olli hää, igas pühas tetti kingitusi. Mu isa olli mõisa tallin hobeste pääl.
Ilmasõa ajal, kui mehe sõan olli, sis kõik mõisa töö teiva' naise'. Plikakese vedrutiva ja äestiva, naise kündsiva.

RKM II 329, 148/9 (1) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanuar - näärikuu, veebruar - küünlakuu, märts - paastukuu, aprill - jürikuu, mai - lehekuu, juuni - jaanikuu, juuli - heinakuu, august - lõikuskuu, september - mihklikuu, oktoober - viinakuu, november - talvekuu, detsember - jõulukuu.

RKM II 329, 149 (2) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Linakülvi tetti 10.-15. juunini. Ku ma teenijapoiss olli, tetti nisu noore kuuga 1.-2. või 3. päeval. Kartulit ku panti, sis arvestati 3 päiva sellest kui kuu luudi.

RKM II 329, 149 (5) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uuel aastal käüdi head uut aastat soovimas. Ema ütles, et uusaasta om külaskäügi päiv.

RKM II 329, 149/50 (6) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku tõnnispäeval niipalju päikest näge, et hobuse selga saa minnä, sis saa ikka rukkisaaki.

RKM II 329, 150 (7) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäiva ei lõhuta puid, sis või äike palju kurja tetä.

RKM II 329, 150 (8) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeväl pidi kõik liuglema, et sis pidi pika' lina' kasvama.

RKM II 329, 150 (9) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäeva küdseti pannkuuke ja keriti suure' lõngakera', sis kasuse suure' kapstalehe' ja pää'.

RKM II 329, 150/1 (10) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui talv algas ja kevad algas ja suve algas, kust tuul pöörles, sis taa periood om tuul alati säält. Kui põhjatuul om pööripäeval, sis om terve taa periood säält tuul. Toot peat ka kolm päivä tähele pandma, kus ta jääs tuu kolme päiva jooksul. Ku külmah paigah püsüma jääs, sis om too periood kõik külm.

RKM II 329, 151 (11) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäiva es murda ossõ.

RKM II 329, 151 (12) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Suvistepühi, nelipühi või lehtmajapüha.

RKM II 329, 151 (13) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanitule juures lauldi ja mängiti pilli. Olli lõõtsa' ja kandle ja hiljem tulli bajaani ja orkestri.

RKM II 329, 151 (14) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kes põllumiis olli, sii visas pärtlipäeval edimetse rukki maha. Ja päämiselt kümnendaks septembriks oli kõik maas. Pääle toda änam kiegi es tii.

RKM II 329, 151 (15) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakappäevas saadi edimetsi nuuri kartuli võtta.

RKM II 329, 151 (16) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan viskas jo jahekivi vette.

RKM II 329, 151 (17) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Johannes Banhard, s. 1915 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardipäeval ja kadripäeval käve sandi', aga mul om tuu tükk tegemada.

RKM II 329, 159 (4) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval lasti liugu. Viidi suur regi mäe pääle ja lasti alla ja laulime:
Hõissa meil on vastlad.
Kui pika' jälje jääva mäest alla, sis pikad linad kasvavad.

RKM II 329, 159/60 (5) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuhapäeval küdseti tuhakooke.

RKM II 329, 160 (6) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tinnüspaeval keedeti tsiapääd, sis tule Tinnüs tsiapääd otsma. Tsiapääl lõiguti liha är ja panime kelgu pääle mi latse ja lätsime Tinnüsele viima. Tinnüs pidi tilema sinna otsma. Tõnõ päiv lätsime kaema, kas om ära viinu. Kui Tinnüsele ei vii, sis tule loomaõnnetus.

RKM II 329, 160 (7) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäev lätt külmasälg katski ku praksatas. Ku me latse ollime, sis kulsime üüse, kas lätt kätski. Ei kuulnu. Küünlapäev käänd karh tese küle ja käädripäev käänd käpa pääle.

RKM II 329, 160 (8) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kümme külvinädalat olli. Kümnes ol´l hainanätäl, sis es teta änam midagi. Vana kuuga külveti õdagu ja noore kuuga hummuku. Kui põllukülvmine ol´l, sis külveti noore kuuga, sis pane õi põld maaha.

RKM II 329, 161 (11) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeva tetti jürituld, et hunt karja ei tule. Kõrvetede hundil silmi.

RKM II 329, 161 (12) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäiv tuudi karjusid peremehe juurde. Tuul samal päeval lätsi tüdriku ja poisi kah.

RKM II 329, 161 (13) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nigulapäiv panti upa.

RKM II 329, 161 (14) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäivä peeti. Sis üteldi meile kui karjan käveme, et ei tohi haina kaksada, ei puuoksa murda, et sinna tule veri asemele.

RKM II 329, 161 (15) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Suvistepüha tuudi kase ja lille tarre.

RKM II 329, 161/2 (16) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiva teti sõira. Karjuse' teiva' lehmile krooni' pääha, sis perenaine terve sõira anna. Jaanitulele lätsi rahvas kokku, pidutseti ja tetti tuld. Lauldi. Tsõõri peeti ja lauldi ringilaule.

RKM II 329, 163/4 (20) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paista, paista, päivakene,
mine mööda, vihmakene!
Tule vällä, päivakene,
vii vihma Vinnemaale,
tuu põuda meie maale.
Vinnemaal vil´la kuivase,
Soomemaal sanna palase'.
Lapsed lugiva kar´a man, ku ju vihma viland sai.

RKM II 329, 168/9 (4) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rebase k. - Erna Tampere < Aliide Jürisaar, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma esi käve märdisandih. Külalatse korsime kokko ja käveme märdisandih ja katrisandih. Karvupooli kasukas sälgä. Latsil oll nii suur lõbu tuu märdi ja katripääva.
Kui jummal sandid õndsas lõi
Haani valda elama,
ei meil ole' atra, äkli,
põld and vilja muidugi,
lehm and piima, lammas villa,
kikas neile munne lõi.
(Haanjamehe viisil lauldi):

RKM II 329, 172/3 (1) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. - Erna Tampere < Eduard Keel, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põllumees pidi siis ruttama, kui loodus ruttas. Kaera külveti edimetse mai paiku. Lina külveti juuni algul veel.

RKM II 329, 173 (2) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. - Erna Tampere < Eduard Keel, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külvinädalit naati vanast jakappäeval lugema. Kümnes külvinätal mai lõpp ja juuni algus viil. Sii ol´l haina nättal ja sis olli halla' viil. Sis es külveta midagi. Otra külveti üheksandal nädalil ja kaheksandal.

RKM II 329, 173 (6) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. - Erna Tampere < Eduard Keel, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakupipäevas pidi hain tettu olema sis nakas põllu pääl rüätöö. Pääle jakappäiva naka rihavarre otsan haina kuivama (kuivatama).

RKM II 329, 176 (23) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märt määtäs ja Katri kuses (Et sis lähva jälle sulalõ ilma').

RKM II 329, 177 (24) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti olli nii tinnüspäivä. Sis vanainimese ütlese mullõ, et mõsta tsiga mõsipaku pääle päiva kaema. Sis saa tsia terve.

RKM II 329, 177 (25) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tinnüspäiv niipal´lu päiva näet, et miis hobese sälga saa karada, sis saa terävä' rüa' ja hää hainang.

RKM II 329, 178 (33) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõnõldi latsilõ, et ristipäiva ei tohi haina kakku, et tule veri vällä.

RKM II 329, 181/2 (7) < Rõuge khk., Karaski k. - Erna Tampere < Ida Kalde, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-aasta ol´l ka pühä. Õnne valeti iks ku tinna ol´l. Tulevalgõl kaeti saina pääle, mis tuu vari sis näüdas. Määne puu või maja, lillikorv - tuu õks ol´l hää asi.
Minti vana-aasta õdagu kuulama, mis sis kiäki kuuldse, kas sis pilli hellü, sis tulliva' pulma'. Vai nuttu sis tulli mure.

RKM II 329, 182 (9) < Rõuge khk., Karaski k. - Erna Tampere < Ida Kalde, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tinnispäiv õks tsiapääd keedeti.

RKM II 329, 182 (10) < Rõuge khk., Karaski k. - Erna Tampere < Ida Kalde, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnõ vast sulle midagi ülekohut tegi sis üteldi: "Küll õgal oinal on oma mihklipäiv." Mihklipaeväs õks naid oinaid tapõti.

RKM II 329, 183 (1) < Rõuge khk., Tagamets - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui jalg või käsi kostki punetas, sis pandi tiilehte pääle. Ja kui jalad on tursunud, pandas tiilehte üüses ümbre jalgu. Om hää, alanes ära.

RKM II 329, 183 (2) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnnispäeval keedeti seapääd. Olliva uhmre sääl, tambiti odraterä, kruubis. Panti ua ja kruubi, keedeti supp.

RKM II 329, 183 (3) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kus mäe' olliva, sääl lasti vastlapäeväl liugu kelgu ja ka suure reega. Küdseti ikka odrakaraskit.

RKM II 329, 183/4 (4) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Suureristipäeval es tohi õmmõlda midagi. Kui vanasti orja' olliva' mõisan, sis olli äike kõvasti kärknu teoliste kohal. Es ole kohegi poole är lännu. Sis kubjas olli küsinu: "Kas siin kellekil ei ole midagi sällän, mis on ristipäeval õmmõldu?" Sis olli üts tüdruk lännu võssa ja võtnu omal särgi sällast. Käinu suur kärgätüs ja pikne löönu tuu särgi palama. Meil imä ka es õmblõ kunagi ristipäeval midagi. Es luba ka meil õmmõlda. Tema kartis äikest. Äike tuleb ja lööb ära. Ristipäeva ei tohtinu midagi murda, ei rohtu kakku. Me vennaga lätsime kaugõlõ metsa lehmaga ja murdsime oksi, et kas tuleb ka veri, aga ei tulnud midägi. Suure ristipäeva olli see.

RKM II 329, 184 (5) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeval ei tohitud kodu man paugutada, es koeta kangast, es lõhuta puid. Mudu tule jälle kurja südamega pikne.

RKM II 329, 184/5 (6) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maarjapäeva es tohi nõelu, sis tulliva ussi kapstide pääle ja kapsta pidiva hukka minema. Küpsetati kuuke - kapsalehti tehti. Kellel es ole koogijahu, tuu tegi karaskit. Keriti lõnga suure' kera', sis pidi suure' kapsapää kasuma.

RKM II 329, 185 (7) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Truupe hakati pühkima ka vanal kuul, kuivaga. Jõulu eel toomapäeval pühiti truupe. Üteldi must Toomas.

RKM II 329, 185 (8) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäeval pidi külma sälg katki minema. Kui küünlapäeval niipalju päikest paistab, et miis hobuse selga saa karata, sis pidi hää rukki tulema.

RKM II 329, 185/6 (9) < Rõuge khk., Tagametsa k., Kaugu t. - Erna Tampere < Elli Org, 78 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandis sai ikka käidud. Ollime suure' inimese', kui käisime santimas. Anti kõiki toidukraami ja raha. Poodidest saime küpsiseid. Sis tehti pidu ja söödi-joodi seda, mis saadi külast ja ka selle raha eest osteti. Mardisandi olli karvasen riiden. Tetti poistes. Kadri olliva ilusan valgen riiden, olliva ikka rohkem naise'. Mardiema olli ka iks naine. Vana mart olli tuu kotiga'. Kor´as kraami, mis sai.

RKM II 329, 186/7 (1) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ol´ kohtõ, kus kutsuti mardis sante. Anti süvvä' ja juva', olli kõik üü kuun. Mängiti pilli ja lauldi. Märtisanti olli esimene, ku sisse lätsi.
Laskõ sisse märtisanti,
märtisanti,
märdi omma kaugõlt tulnu,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kasteheina.
Pilliruug, see pistis silma,
kastehain, see lõikas kaela.
Anti santidele raha, herneid, ube, kesvi ja villu. Perast peeti pidu. Enne olli märdisandi, sis olli katrisandi ja peran peeti pidu.

RKM II 329, 189/90 (6) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnnispäev selge om ja päikese paiste, sis saab hää suvi, viljarikas. Kui tõnnispäeva päikest niigi palju om, et saab hobuse selga karata, sis saab rukist ja talvevilja. Keedeti seapääd suppi ja söödi.

RKM II 329, 190 (7) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui enne paastumaarjapäivä ja pääle om kaks üüd-päiva külmanu', sis peab tulema nelikümmend üüd-päiva külma. Ja kui külma üttejärgi ärä om, sis om suve soe. Aga kui külma üttejärgi ärä ei ole, sis tule suve veel külma.
Küpsetati ka kuuke, et sis saavad kapsastel laiad lehed.

RKM II 329, 190 (8) < Rõuge khk., Rebase k., Uibumäe - Erna Tampere < Maimu Tamm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ristipäiv om läbilõikav põhjatuul, sis ei saa enne jaani püsivat sooja.

RKM II 329, 191 (2) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäeval kaubõldi karusit ja viidi är peremehe mano.

RKM II 329, 191 (3) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval olli liulaskmine, et lina' pika' kasus.

RKM II 329, 191 (5) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeva lätsiva' rentniku tõiste tallu.

RKM II 329, 191 (6) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeväl es tohi puuossõ murda ja risti' panti niitu, et es tohi änam elajit lasta.

RKM II 329, 191 (7) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakapipäeväs pidi hein tettu olema, ku hein tettu ei ole, sis tulõ raudnael sisse.

RKM II 329, 191 (8) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku seitsmevennapäev satas, sis satas säidse päiva vai säidse nädälit.

RKM II 329, 191 (9) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maret an´d hädaleevä.

RKM II 329, 192 (10) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põud maredipäävä, tuu om näl´äimä.

RKM II 329, 192 (11) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipääväs pidid põllutööd tettü olema.

RKM II 329, 192 (12) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui joudva' mihklipäävä, sis otsah oina vaiva.

RKM II 329, 192/3 (13) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardis käve poisi ja tüdruku segi.
Laske sisse mardisandi',
mart on tulnu kavvõlt maalt,
läbi suu sipa-sapa,
läbi laane lipa-lapa.
Naid salmõ olli rohkõmb, aga nüüd om kõik pooligu. Pill olli kah määnegi üteh, ku es ole pilli, sis lasi tuut laulujoru. Sisen lauldi ja karati tandse. Kes ol´l jutumiis rohkem, tuu tekk pererahvaga nalja. Nuu jäl anni ka mida. Kõiki anti. Tuu olli tuu mõte, et saas simmanni tetä jälle. Tuu olli kokkutuleki alus, üteldi sandipido. Kate' sandi' är käüti, sis saadi tuut vilja, tetti õlut. Anti raha ka. Tolle iist osteti viina, biskviiti ja kompveki. Kel enne suurem ruum oll, sääl tetti är tuu nali, kus rohkem noorempid peres ol´l.

RKM II 329, 194 (17) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kure' läävä - kur´a' ilma',
hane' lähtva - halla' takah,
luige' lähtva - lumi takah.

RKM II 329, 196/7 (1) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardin käüti küll. Karvupidi kasuk sälän ja määne laudlina üle. Käüti nii kui mõnõ kõrra jõuti, oman külan ja kauembahe ka. Rebäse külla sai käüt.
Laske sisse märdisandi,
märdi tulnu' kaugelt,
üle suu sumpa-sampa,
läbi vii vimpa-vampa.
Pilliruug, sii pistis põue,
kastehain, sii lõikas kaela.
Perenaine, naisukene,
võta võti vaja otsast,
astu alla aida poole.
Märt toob sulle karjaõnne.
Üt´s ol´l isa ja tõnõ ema. Neil ol´l kott. Anti vilja, mõni andsõ ernit. Perast teiva mõne pidukõsõ, üteldi - sandipidu.

RKM II 329, 197 (2) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ol´l sääne nal´asõna, et mihklipäeval oinal jo lõõg sarvil. Tähendas, et oinas tapeti är.

RKM II 329, 197 (3) < Rõuge khk., Tindi k., Marjamäe t. - Erna Tampere < Elfriede Vaap, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeva kohta ol´l sääntse üteluse, et ei tohi oksa lõigata ega haina kaksata, et veri tule vällä.

RKM II 329, 200/1 (1) < Rõuge khk., Nursi v., Tilgu k. - Erna Tampere < Leene Paal, 88 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdil küüdse külmetase,
märdi varba valutase,
märdi omma kavvõst tulnu,
märdi varba valutase,
märdi küüdsõ külmetase.
Ava usse, Annekenõ,
tõsta linki, Liisokenõ,
märt taht minna sooja tuppa.
Märdi tul´l iks mäe otsast,
märdi kaiva kadastikust.
Edimält tantsõva', kui sisse lasti, sis jälle laulsiva'.
Aitüma, peremehekesele,
kes lask märdi lämmele,
andsõ omma sängükese,
säädse omma lavvakese.
Laua pääl ol´l laululehe,
sängü iin om sõsara säng.

RKM II 329, 203/4 (1) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdi õdakul panti rõivile ja käüti külli pitte. Märdisandi ol´l tumõdan rõivan ja kadrisandi ol´l valgõ. Ukse taga laulti tuut märdilaulu ja mängiti, kui olli pillimiis üten. Siis ka mängiti pilli ja tantsiti. Härmoonik olli. Märdiisal olli kott kaasas, kõlist tuut, kui raha anti. Muud kraami anti ka. Perän mõnikõrd laubaõhtu tetti pidu. Olli kuun kõik nuu sandin käüjä.

RKM II 329, 204 (2) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanemba' õks nii kõneli', et jõulus mõsti tare puhtas ja tuudi põhk sisse. Mu aigu tuut enam es ole'. Jõuluõhtu tulli, sis valeti vorsti ja tetti söögi'. Jõuluhommiku kella nella aigu minti keriku. Ku kodu tullime, sis olli särisevat jõuluvorstid. Keskmise püha ol´l tuu külän käümine.

RKM II 329, 204 (3) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-aasta ol´l suur õnnevalamine. Sis seleti toda õnne, kes mõistsi. Olli söögi tettu, saiu tetti. Ennustati - aia saivastest. Võeti kahe käega kinni. Loiva ära, kui palju saibit olli kahe käe vahele jäänu. Kui paarin olli, sis sai mehele.

RKM II 329, 204/5 (4) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnnipäev tambiti kesvi suurmõs või kruubis. Sis keedeti tuut tsiapääd või puulpääd. Tõnnispäeväs sis hoietis tuuperäst, et sõs om tsiaõnne.

RKM II 329, 205 (5) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündlapäeva jälle tuut tsiakülge keedeti. Ja ku küündlapäeva päiv iluste paistse, sis ol´l hää hainang, aga mudu es ole luuta hääd hainaaigu.

RKM II 329, 205 (6) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval lasti suuri rekiga mäest alla üle järve kaugele, et sis kasuse pika' lina'.

RKM II 329, 205 (7) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäevä kõrtsin lepiti noid tiindrid. Kar´use ja sulase lätsi kapstamaarjapäeva ära joba. Jüripäeva olli tuu kolimine, kui rentniku ja pooleterakese teiste paika lätsi. Kraam pandi kuurmale ja lehma aeti üten.

RKM II 329, 205 (8) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeva es tohi haina kaksata. Tüüd ka - käetüüd es tohi tettä, sis ei ole suvõl hää. Kardeti tuut pikset.

RKM II 329, 205/6 (9) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeva ka es tohi raguda, et sis suvel käu pikne.

RKM II 329, 206 (11) < Rõuge khk., Vahtsõ-Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Leena Katus, 84 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäeväs anti moonamihile prii päiv. Na käve Võru laadal.

RKM II 329, 210 (10) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külvinädälit om vast iks säitse. Hainanätäl om säitsmes, sis panti kartult. Kuus olli külvi jaos. Pääle tuu ka iks tetti põldu.

RKM II 329, 210 (11) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeval pandi kartult vanast. Noid kuusid es kae mu vana joht, es kuulegi midagi.

RKM II 329, 210 (12) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäiv ol´l kolimise päiv. Rentniku lätsi uue peremehe manu ja naksi maid künma. Kes sääne halv naaber olli, kõlistati panne järel. Pesti panne kokku.

RKM II 329, 210 (13) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tinnüsepäev keedeti uasuppi. Kui päävapaistege sai hobose sälga karata, sis sai hea aasta.

RKM II 329, 211 (14) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündläpääva pidi tsiajala' ja -pää kiitma supis.

RKM II 329, 211 (15) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäev lasõmõ liugu, sis kasusõ pika' lina'. Kui pika sõidu saat, sis om pika' lina'.

RKM II 329, 211 (16) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paastumaarjapäevä olli tuu punadsõ viina juuminõ ja tiindrite kaupleminõ.

RKM II 329, 211 (17) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast mihklipäevän karusõ vedäsi valgot oinast ümbre kivi, et lumi maha tulõ. Saa jo suust kar´aelust vallalõ.

RKM II 329, 211 (19) < Rõuge khk., Nursi v., Kolga k. - Erna Tampere < Salme Huul, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäeva om musta' sandi', kadripäeva valgõ' sandi'. Märdipaevan ol´l mustan rõivan ja kadripäevan valgen rõivin.

RKM II 329, 216/7 (4) < Rõuge khk., Nursi v., Nursi as., Pruuli t. - Erna Tampere < Leili Niklan, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ülestõusmise edimetse püha, kui päike tuleb ülesse, sis päike kiigub - tantsib. Ma olen oma silmaga näinud.

RKM II 329, 243/5 (18) < Rõuge khk., Mustahamba k. < Viitina - Erna Tampere < Maali Eiche, 86 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardisandi laulu om palju ja pikki. Lauli ukse takan. Kui sisse sai sis lei tantsu. Laulime ja tantsime terve öö.
Tere õhtust, pereisa, märti, märti,
tõuske üles pererahvas,
sandit omma siia jõudnu,
omma tulnud kaugelta,
läbi luha lipa'-lapa',
läbi suu sipa'-sapa'.
Pilliruug sii pistis silma,
kastehain sii lõikas kaela,
sõnajalg sii lõikas sõrmõ.
Tõuse üles, pereema,
aja tii aida poole,
keera tii keldre poole.
Kirstun omma' saiajahu,
keldrin omma' siakindsu'.
Aja tii lauda poolõ,
laudan omma palju loomi,
hobu tõi härjast vasiga,
härg tõi tillu tallõkõsõ.
Ega väga kavva es lasta laulda' kah. Lasti sisse ja märdi lassi vil´lä põrmandulõ. Ku midagi anti, lauldi:
siin om rikas talurahvas,
tal om liha, tal om leiba,
tal om palju raha.
Nuu olliva õnnõsõna'. Pidi ju kitma kui hästi palju andi anni'. Ega märdilaulu es lauldaki alati, lauldi mudu laulu. Ainult ussõ takan ja vällä tullen lauldi mardilaulu. Märdilaulu lauldi teisesugutsõ viiega kui tõsõ laulu'. Kadripäiv olli tuu sama laul, aga laulti: katri, katri. Mõnen paigan anti vilja, õunu, kaalikid ja muud kraami. Peran lät´si raha pääle üle. Sis peeti talun, kus suure ruumi olli kadripidu. Tantsiti hommikuni vällä.

RKM II 329, 257 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Neliteistkümme külvinädälit ol´l. Nel´asteiskümnes külvinätäl alati edimetse maiga. Kümnes nätäl kuna kesva es külvetä om haina' nätäl. Inne edimetse mai es külvetä.

RKM II 329, 258 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui paastumaarjapäiva om lumme katusel, sis jüripäiva om aidveereh.

RKM II 329, 258 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kevadel konnakudu är külmäs, sis sügusel külmäs vili är, mis hillane om. Külm teeb selle valmis.

RKM II 329, 258 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui põhja- või aovalgus kustub enne jakoppäivä, sis tuleb varajane sügis.

RKM II 329, 258/9 (8) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Minu ema vaatas aega kevade jüripäeva.
Missugune jüripäiv niisugune tule suvi.

RKM II 329, 259 (9) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kümnenda nädali tii kesv, sis hain kasus, kesva ei ole'.

RKM II 329, 259 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäev viskas üte poole kivvi ja Jakup tõisõ poole ja Simmul tege silla pääle viile ja om suvi ots. Tuu juba sillutas jää pääle.

RKM II 329, 259 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märt määtäs, Katri kaotas tuu ära.

RKM II 329, 259 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uuel aastal ei tohtinud naine külla minna, üteldi, et see viib õnne ära.

RKM II 329, 259 (14) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnnispäiv niipalju päikest näge, et hobuse selga sai hüpata, sis saa rükis hää. Tõnnispäeval keedeti tsiakõrva ja tsiajalga oasupiga.

RKM II 329, 260 (15) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapääväl keriti suuri langakerri, et suured kapsapääd kasvaks.

RKM II 329, 260 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäev lasti liugu mäest alla. Vanast kui suusõ es ole, naise' ol´l lasnu oma särgiga ala, et pikk lina pidi kasuma. Seajalgu keedeti supis.

RKM II 329, 260 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku taliharjapäev lumi tuiskab üle riijalasõ, sis lask paastumaarjapäeval üle katuse.

RKM II 329, 260 (18) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku veebruarikuus saab härg juua, sis märtsikuus ei saa kukk juua. Kui veebruarikuu ei saa härg juua, sis märtsikuu saa. Tuu ol´l kah vanarahva sõna'.

RKM II 329, 260 (19) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esmaspäeva ja riide karja välla es aeta, nuu olevat halvat päevat. Kui õdagu karjuse kodo tule, sis tuut küll valeti. Olli märg. Anti muna.

RKM II 329, 268/9 (7) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolmõkuninga päeva lätsivä eestlase kah tuut püha vett tuuma rohos.

RKM II 329, 269 (8) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõttepüha ommuku ütles ema, et: "Latsõ, tõuske ülesse, sis näete ku päev tantsib."

RKM II 329, 269 (9) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeva ol´l liuglemine, et sis kasusõ pika' lina'.

RKM II 329, 269 (10) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäiv lätsi teenija teiste paika teenistuste. Jüripäev olli ka tuu teenijate minemise aig.

RKM II 329, 269 (14) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäeva küdseti kuuke, et saavat laja' kapsta lehe'.

RKM II 329, 269/70 (15) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjalaskmisepäev lasti kari väl´lä ku midagi süvva ol´l.

RKM II 329, 270 (20) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jürituld tetti, soe silmi kõvetati, et sis susi ei tule karja.

RKM II 329, 270 (21) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Maituli tetti ka niisama ku jaanituli.

RKM II 329, 270 (22) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan viskas üte jahekivi vette, Jakop tõsõ, Piitre kolmada. Om suvi läbi ka.

RKM II 329, 270/1 (23) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Länik olli ütelnu, et mul peat säidse külge moskma, sis ole ma puhas. Siist ol´l üt´s ja päält ol´l tõnõ, kaas ol´l kolmas, põhi nelas, suu puul olli vitsa' ja all olli vitsa'. Suu puult vitsa viies, ala puult vitsa kuues, mäe puult vitsaveer ol´l säitsmes.

RKM II 329, 271 (24) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakopipäeval üldi karjusile, et minku'i aida kapstalehti võtma, et nüüd käänd Jakup päid aian.

RKM II 329, 273 (33) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märt määtäs, Katri kaotas.

RKM II 329, 273 (34) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Liine Helstein, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakopipäevas peab jo haina är tegema, pääle jakappäeva peat rihavarre otsan kuivama.

RKM II 329, 275 (1) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lapsepõlvest mäletan, et jaanituld tehti kõrgema koha peale. Võeti tühi vankrimäärde nõu, täideti tõrvastega ja aeti puu otsa püsti. See olli siis kaugemale näha. Lauldi. Kui külarahvas kokku tuli, sis tantsiti ka. Maha kah tehti tuli. Kui tuli madalamaks põles püüti üle tule hüpata. See tegi nalja kui mõni hüppas tulle kah. Sõir oli alati ja õlut tehti kah. Mõisnikud olid vallarahvale suuri pidusid teinud. Mõisnik oli toonud õllevabrikust vaatidega õlut. Ise külatüdrukutega tantsu löönud.
Peale jaani hakati heina tegema.

RKM II 329, 275/6 (2) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esmaspäeval alustati küll tööd aga reedest räägiti, et ei ole hea alustada tööd.

RKM II 329, 276 (3) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardis käidi jah. Kasukad püürati pahupidi ja maskid ette. Mõned olid väga huvitavad. Ukse taga laulsid. Palusid sisse lasta. Sisse said, sis hakkasid tantsu keerutama ja laulsid ka ise. Mardiema tuli perenaise juurde ja palus andeid. Võis anda toidukraami ja raha. Pärast peeti mardipidu. Sääl sis söödi need anded ära ja kulutati saadud raha.
Kadripäeval käidi umbes niisama, aga riietus oli ikka hele, valge.

RKM II 329, 276 (4) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jõulud oli suur püha. Ükski jõulupüha ei olnud ilma verivorstita. Küpsetati saia ja peenleiba, keedeti sülti. Maja küüriti hirmus puhtaks.

RKM II 329, 276/7 (5) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanaaasta õhtu ennustati. Pandi kaussi vesi ja pandi kaks tükikest süsi vee peale ujuma. Kui kokku sattuvad, sis peab abielluma. Vahest pandi kaks küünla jupikest.
Loomi mindi vaatama kesköösel ja viidi nendele leiba ja kaeru hobustele.

RKM II 329, 277 (7) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäev pidi mindama risttee peale, mõne jäätükikese suhu võtma ja selili risttee peal kuulama, sis kuuleb kuidas raksatus käib ja talve selgroog murtakse katki.

RKM II 329, 277/8 (8) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mindi välja vanaaasta õhtu ja esimeselt vastutulijalt küsiti nime. Selle nimeline pidi tulevane saama.

RKM II 329, 278 (9) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolmekuningapäevaga lõppesid jõulud. Sis pandi kuusele veel küünlad külge ja põletati. Sis viidi kuusk välja.

RKM II 329, 278 (10) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnisepäeval keedeti seapea ja jalgadega hapu kapsas.

RKM II 329, 278 (11) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seitsmevennapäev kui sajab, sis sajab seitse päeva või seitse nädalat. Kui natukenegi päeva paistab, sis saab mõni päev põuda ka.

RKM II 329, 278 (12) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval keedeti herne või uasuppi. Ja pidi liuglema ka. See edendas linakasvu. Käidi ikka kelguga.

RKM II 329, 278 (13) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäeval tehti kapsataimi. Tehti kütis, lavas põletati hagu, see tegi selle maa soojaks kõik, sinna küliti kapsaseemned sisse.

RKM II 329, 279 (14) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jürituld tehti. Rentnikud ja saunikud kolisid. Teenijaspere tuli ka tallu sel päeval. Jüripäeval tehti tuld, et soe silmi põletada.

RKM II 329, 279 (15) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeva ei tohtinud midagi katkuda ega oksakest murda, et veri tuleb asemele. Kuni ristipäevani võis kari käia niidul, sis hakati heinamaad hoidma.

RKM II 329, 279 (16) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lauritsapäevaga algas rukkikülv. Maa pidi enne valmis olema. Võrdlemisi vara algas tol ajal see rukkikülv pääle.

RKM II 329, 279 (17) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussimaarjapäev oli meil siin tähtis, et sel päeval oli Rõuge kiriku juures laat. Sis olid kõik teenijad ja karjused vabad. Anti neile laadaraha.

RKM II 329, 279 (18) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Elfriede Ots, 76 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäevas tapeti lammas. Oli niisugune kõnekäänd, et: igal oinal on oma mihklipäev.

RKM II 329, 280 (1) < Rõuge khk., Tindi k. - Erna Tampere < Emilie Kõiv, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Inne pööripäiva peat kapsas är istutama.

RKM II 329, 282 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käüsime laulden ja mängen ja peime suurt pitu. Kadripäiva ja märdipäiva peeti kõvasti. Tõime metsast reburaiku, ummelsime seeliku viiri piti, olime uhke omast meelest päälegi. Ukse taga laulime:
Katri omma kaugelt tulnu,
läbi suu, läbi saare,
läbi pikä pilliruu,
läbi kale kastehaina.
Ega mi ei ole nällasandi',
me ole nalasandi'.
Sant ei taha tsialiha,
sant taht laiha lambaliha,
pehmet pulli puusaliha.
Pereisa, pereema,
kas ti lupat tuppa tulla,
oma tuppa tantsima.*
*Kui uks lahti tehti, sis ema ja isa lätsiva iin sisse ja vissiva terri maaha.
Viska sisse viljaõnne,
karga sisse karjaõnne.

RKM II 329, 284 (6) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku mi uut aastat vasta võtime, sis valati õnnõ. Käüti kerikun, tulli kodu sis naati õnne valama. Es maka kiäki. Tuli põles. Palutime kuust viil. Käiti välläs risttii pääl kuulamas. Mina kuuli kella helü kogu tii kerikust tullen. Tuli tuppa ja iks mul kõrvun sii helü. Ja märtsikuu sehen kuuli mu tütrekene ära. Seda ma küll mäleta, et põhku toodi põrandale. Esi ma tõi viil. Latse mänge ja pikuti pääl. Visati lakke ka. Mis see tähendas, seda mul meelen ei ole.

RKM II 329, 285/7 (10) < Rõuge khk., Rebase k. < Rõuge khk., Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tinnuspäeval keedeti uasuppi ja tsiapää ja tsiajalg, survuti terä ja keedeti supp. Tsia olli reheall. Tulli vällä ja ülti iks, et tsiga paist kõrva.

RKM II 329, 286 (11) < Rõuge khk., Rebase k. < Rõuge khk., Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuhkapäeva es tohe kiäki tuhka liiguta, ülti, et sis tuleva sääntse putuka kapstile pääle. Ma ei ole nüüd ka liigutanu, ma ole veel toot kunsti edesi pidanu. Pesu es pesta tuhkapäevän.

RKM II 329, 286 (12) < Rõuge khk., Rebase k. < Rõuge khk., Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval lasti liugu kõvasti. Meil olli suur mägi sääl. Vend vidi suure ree mäe pääle, lätsime kõik pääle ja lassime alla jõe pääle. Sis tulli iks küla päält ka kokku ja liugli. Lauldi:
Täna liugu laseme,
hõissa, meil on vastla!

RKM II 329, 286 (13) < Rõuge khk., Rebase k. < Rõuge khk., Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku poornal tuiskas vai üle reejalase, sis om halv kevade.

RKM II 329, 286/7 (14) < Rõuge khk., Rebase k. < Rõuge khk., Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäeval keriti langu, et saava suure' kapstapää. Ma ole olnu' kapstamaarjapäiv karjaga mõtsan. Lehmadele anti enne leiba. Karjusele keedeti muna. Vett ka kallati kaela. Vitsalda mi olla es tohe karjan. Mi tõime korraga hulga vitsu metsast. Sukka koime karjan ja laulime palju.

RKM II 329, 287 (16) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ütsäs külvinätäl ol´l viimane, sis tetti kesvä. Kümnes nätal ol´l haina nätäl, sis es teta vilja sis pandi kartuli. Vana kuuga taheti iks kartulid panda.

RKM II 329, 287 (17) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõtepühade ajal hällüti kõvasti. Poisid võti tüdrikide käest noid munnõ. Osteti poest lakki ja värviti noid. Vara hommingul pidi päikest vaatama - üteldi, et päike hällüs, et Jeesus pääses hauast vällä.

RKM II 329, 288 (18) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeval tetti tuld enne õhtat, et soe silmi kõrvetada. Noid ollime virgad tegema. Hagu kokku ja mäe otsa.

RKM II 329, 288/9 (20) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäev olli kallis püha, sis es lupa ema meil haina ka kaksada, es lilli, es puuossa, es midägi, et sis tul´l veri asemale.
Sis ristipäevä olli üt´s vaene tütarlat´s omale hamme ummelnu. Haina aigu ollu kõik rahvas pikse aigu küünin. Pikne ol´l nii kärknu. Üt´s vanamiis ol´l küsünu, vast teil kelki om midagi sälän, mis ristipäeval õmmeldut. Tuu tütarlat´s öelnu, et ma umbli hamme ristipäeval. Vanamiis ütelnu, et mine vii sii hame ära kaugembale mõtsa. Tütarlats lännu ja pikne löönu tuu hamme sääl mõtsan palama. Kas tuu õigõ om tuut ma ei tia, mu meheimä mulle selet. Ja ristipäiva kiäki tüüd es tii.

RKM II 329, 289 (21) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Päält ristipäiva kümme päivä om suvistepühi. Suvistepühade ajal käidi kerikun. Sis ol´l sante palju kerigu man. Tädil ol´l rikas talu, pand kotti saia ja peenüleiva mitu pätsi ja vei keriku manu santele. Suvistepüha ja surnutepüha viidi. Suvistepühi tetti sõira ja kohopiima.

RKM II 329, 289 (22) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast peeti jaanipäiva kõvast. Tetti jaanituli. Sõira tetti. Tule man laulti, mängiti, tantsiti ja tetti ringi. Hola laulukese' olli.

RKM II 329, 289 (23) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seitsmevennapäiv satas, sis ei saa hainangut.

RKM II 329, 289 (24) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakappäiv es tohe aida minna, et Jakap hirmutas ära, et sis ei kasu midagi.

RKM II 329, 290 (25) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pärtlipäeva üelti, et lääva pääsukese' är. Kas ta nu õige om. Mõnikõrd om siin päält pärtlipäeva ka.

RKM II 329, 295 (1) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Allo Lõhmus, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäeva peeti iks. Teime sõira, õlut jõime ja tegime tuld. Siin om na mäe ja mäe otsast olli mõni sada tuld nätä. Jaanipäivä tetti karjustele eri sõir ja karjuse pidi tegema lehmile krooni päähä. Mi teime vennaga rakette ja lassime õhku. Mängiti - kannel ja viiul olli pää asja'. Kui viiulit es ole, kannel olli iks. Tsõõri tetti.

RKM II 329, 295 (2) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Allo Lõhmus, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanaaasta üüse viidi tera' sanna, säeti egale paarile. Tuudi kukk sanna. Kui tuu ole es harinu, sis pess kõik tera' segi es saa aru kedagi. Valati õnne. Kriisadel ol´l siin tinna pal´lu, sis valasime õnnõ.

RKM II 329, 295/6 (3) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Allo Lõhmus, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kümme külvinädalit loeti vanast. Alusteti esimesest. Ütsäs külvinädäl ol´l viimäne külvi aig. Kaera külvati katsadal nädalil ja säitsmendal. Ennem olliva kaerasordi' mis valmiva varem. Hernest tetti ka vara, külveti kuu vahepäeväl, et sis keese pehmes. Kartul panti ka iks täve kuuga. Vanaema ütles, et nä ei lähe varre külest ära ku noore kuuga pantu om.

RKM II 329, 296 (4) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Allo Lõhmus, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kevadel hakati kündma kui maa iks kandse. Kui ma olli väike poisike, sis tetti enne vanna jüripäeva kaar maaha. Jüripäivä es taha hobesega midagi tetä. Jüripäiv olli hobestel püha, sis tahtse hobestele anda puhkust. Jürituld tetti ja maituld. Maituli tuli nüüd ildam, aga jürituli olli jo vanast aost.

RKM II 329, 296/7 (5) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Allo Lõhmus, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüritulega olli märku antu, kui ol´l sõtta minek. Tuu oma ju igivana. Mu emaisa rääkis, et olli tettu korgehe mäe pääle tuli ja anti märku. Sis olli viil väga hää ratsanik - virgats, kes ratsutas kõik läbi, kes pidid minema sõtta. See olna vist inne Põhja-sõda jo olnu'. Sii om väga vana sii jürituli.

RKM II 329, 298 (7) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Allo Lõhmus, 79 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tinnüspäevä käiti liugu laskma. Keedeti tsiapää ja upõsuppi. Kes kõige kaugemale sai lasta, tool kasviva pikä lina, kes maaha sattõ, tool lätsi lina hukka.

RKM II 329, 298 (8) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Allo Lõhmus, 79 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küündlepäävä ütel emä, et võtkõ tsiasitt hammastõ vaihele ja kulõlgõ kudas talvesälg ploksahus katski.

RKM II 329, 298 (9) < Rõuge khk., Kokemäe k. - Erna Tampere < Allo Lõhmus, 79 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardipäeväl käüti hobõstega sandis, kaugel, kaugel käüti ringi. Emä ol´l meil suur laulja ja käve mardin ja kadrin. Mul ei ole naid laule meelen.

RKM II 329, 343 (1) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiva aigu tetti sõira. Krjalats tei krantsiku. Krantsik panti loomadele kaala. Olli lehma sarven või kaalan.
Tuli peeti jaanilaupäeva õhta. Pikä rooviku otsa panti tünn, sisse tuli.
Ma olli pois´kene ja elli õkva läti piiri pääl. Noil olli kõva leelotamine ja juumine. Õkva nende kamban ma es ole.

RKM II 329, 344 (2) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jõulud: pää-asi olli verivorsti'. Kuu aega enne tapeti loom. Vorsti' oieti jõulus. Vanemba inemise käve kirikun.

RKM II 329, 344/5 (3) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Munapühi õhta ol´l kiikmine. Kiiksiva tüdrikid. Ne anniva muna kiigu iist.
Häll e. kiik tetti kasvavate puude vahele. See ol´l suur tüü, mida teiva mitu meest päiv aigu. Kahe puu vahele 4-5 m kõrgusele panti ors. Orre mant tull´ neli malka alla. Toores kask laasiti, vees väänati latv ära. See kinnitati õrre külge rauaga. Kasemalkade vahel kaks lauda, mille peal kiiguti. Tüdrikid naksi kiukma ja rüükma. Tuuga sai aija nii rummal kõrgele. Kiiguti paar kuud. Kasepuu tuu habrastas vihmaga, saa-as kaua kiiku.
40 aastat tagasi ol´l iks viil Rõugen sääne kiik.

RKM II 329, 346 (6) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdi- ja kadripäival ol´l tuu sandinkäik. Märdil seljas pahupidi kasukas, kadril valge riietus. Santimisega korjati raha. Sandile anti ka hernit, õunu, odrajahust karaskit. Raha iist osteti pärast viina ja kompvekke.

RKM II 329, 346/7 (7) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäiva palju ei peetud. Livveldi - kasus pikk lina.

RKM II 329, 347 (8) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tennüsepäival keedeti tsiasaba ja handa.

RKM II 329, 347 (9) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kolmapäev, esmaspäev ja reede - need halvad päevad. Ei lasta karja välja.

RKM II 329, 347 (10) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäival ei tohi rohtu kaksata: veri tule kirstu.

RKM II 329, 351/2 (5) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiv palutati tõrvikut. Vaiu otsan ol´l tõrvatünn. Põllutöö õks pidi lõpetetu olema. Mõisakubjas kuts jaanitulele. Igale peremehele anti lüpsik õlut.

RKM II 329, 352 (7) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapääval süüdi tsiajalgu ja tsiapääd, lasti liugu.

RKM II 329, 352 (8) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjalaskmine - esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel es lasta karja välla. Kui karjast koju tulli, and pernaane karjalatsele keedet muna. Visas vett ka.

RKM II 329, 352 (9) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakappäiv - vili pidi pää välla ajanu olema, kui es ajanu, tuu vili es valmi.

RKM II 329, 352/3 (10) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Berta Valt, s. 1907 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäiv - välistööd lõpetetu. Märdipäivast vastlapäivani ketramine, vastlapäivast algas kangakudamine, kapstamaarjapäivast algas õmblemine.

RKM II 329, 356 (6) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jõulu ajal käidi kirikus.
Jõulutoidud olid verivorst, keedetud värske sealiha ja jahepuder. Jaheputru tehti: panti värske liha tükid ja tangu. Keedeti paksuks. Es soojendatud enam, söödi teine päev külmalt.
Jõulu tuisus on õunad ja marjad varjul.
Jõulu käiva jaanipäävaga kokku. Pääle jõulu kuiva ilma, sis pääle jaanipäiva ka kuiva ilma.

RKM II 329, 356 (7) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäevaks oasupp seajalgadega.

RKM II 329, 356 (8) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tõnisepäeval niipaljugi päikest on, et mees hobuse selga saab hüpata, tule' hää rukkisaak.

RKM II 329, 356 (9) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui küünlapäival on päikest - hea marja- ja õunasaak.

RKM II 329, 356 (10) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käädripäival keerab karu teise külje.

RKM II 329, 357 (11) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paastumaarjapäival kaubeldi karjasid, üldse teenijate kauplemise päiv olli.
Pidi puna jooma: suvel oli siis neiu hästi punaste põskiga. Vahtramahla sisse panti punast mahla.

RKM II 329, 357 (12) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjalaskepäiv. Lase loom lake pääle, siis sööb kogu suve.

RKM II 329, 357 (13) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külvinädalad. Lugema hakati Jakobipäivast etepoole. ol´l 15 nädalit. 15. nädalal - varajane vili. Tavaline külv neljateistkümnendal nädalal. Kümnes nätal ol´l haina nätal. Sis es tohi külva, kasus palju heina vil´la sisse. Ütessas nätal ol´l odra tegemise nätal, lina kateksandal nätalil.

RKM II 329, 357 (14) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäiv - kolimine.
Öeldakse: Tuul mehel om ka jüripäiv (korteri vahetamise kohta).

RKM II 329, 358 (15) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kevadiseks nigulapäevaks pidi uba olema pantu.

RKM II 329, 358 (16) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäiv - külma iks tule viil. Es või üttegi puu ossa murda, es tohi haina kaksata - veri tule asemele.
Ristipäeval panti risti niitü. Es tohe karja niidü pääle laska, muidu es saa haina.

RKM II 329, 358 (17) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiv - suve algus. Jaanilaupäeva õhtu panti lehmile pärjad pähä, karjasele tetti sõira. Jaanipäiv - karjasel vaba.

RKM II 329, 358 (18) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui 7-vennapäeval vihma sadas, sajab seitse päeva. Kui siis üle ei lähe, sajab seitse nädalat.

RKM II 329, 358 (19) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan viskas edimese jahekivi vette, Jakob viskas tõõse.

RKM II 329, 358/9 (20) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakobipäev - es tohi kapstapõllule minna. Hirmutad Jakobi är´. Jakobipäival käänd Jakob kapstapäid.
Pääle Jakobipäiva tehtud kuhjale panti vöö peale. Mees torkse ringu ümbre heinakuhja. Vihm jooksis maha.
Peale jakobipäiva kuivas hein ainult rehavarre najal.

RKM II 329, 359 (21) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäiv - lamba pidi paaritud olema.
Kui mihklipäival valge oinas kinni võtta ja kolm kõrda ümbre suure kivi viia, tule lumi vara.

RKM II 329, 359/60 (22) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäeval käisid sandid. Märdi' olli musta, kadri' olli valge. Minti akna ala ja laulti:
Laske sisse märdisandi
mä-är-ti
Märdi omma kavvest tulnu
mä-är-ti.
Märdi küüdse külmetase
mä-är-ti,
märdi varba valutase
mä-är-ti.
Võta võti vaja otsast mä-är-ti,
astu alla aida poole " ,
Lõika liha lipsukeisi " .
Märt ei taha kanaliha " ,
Märt taht peris tsialiha " .
Märt ei tule söögi pärast " ,
Märt ei tule joogi pärast " .
Märt tuleb karjaõnne pärast " ,
Sihib sulgu sea õnne " ,
laseb lauta lamba õnne " .

RKM II 329, 372 (8) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüdipäiv es kedrata, es kuata sukka. Nudilase tuleva võtva saagi är´.

RKM II 329, 373 (9) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Esimene vastlapäev - sõideti hobustega.
Teine nahkapäev - nahk panti ree taha, sõideti läbi küla. Pillimees ka rii peal.
Kolmas tuhkapäev - sõideti reega ja külvati tuhka maha. Sinna juurde loeti: Kitku linu peotäisi,
kasva lina üle pää pitkas, lina müüdas ära. Raha saa perenaisel siidi osta, peremehel kõrtsist kortin viina kolme kopka iist.

RKM II 329, 373 (10) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnisepäeval keitas hernesuppi tsiapääga. Kui sel päeval nii palju päikest paistab, et mees saab hobuse selga hüpata, saab hea rukkisaak.

RKM II 329, 373 (11) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäeval läheb külma selg lõhki.

RKM II 329, 374 (12) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peetripäev - Peeter, pane kaatsad jalga, ruttu, ruttu põllule. Kui läed ruttu üle põllu ja kaadsad jäävad terves jalga, om põllusaak hea.

RKM II 329, 374 (13) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui Madisepäeval saad pintsaku seljast är´ visata, siis märdipäeval ei võta kasukat selga.

RKM II 329, 374 (14) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui taliharjapääval tuiskab üle katsuseharja, sis tuiskab ka kapstamaarjapäeval üle katuse harja.

RKM II 329, 374 (15) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui karjalaskmine tuleb enne jüripäeva, saab hea karjasööt.

RKM II 329, 374 (16) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui jüripäeval jüretüs mõtsan om, sis saa hää suvi.

RKM II 329, 374/5 (17) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külvinädalaid - 14.
14. nädalal alustati külvi.
10. nädal - hainanädal, sis ei küli ütski üttegi seemet maha.
9. nädal - linakülv, ka 8. nädal.
7. nädal - 4-tahilise odra külv.

RKM II 329, 375 (18) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kevadisel nigulapäeval tettas uba.

RKM II 329, 375 (19) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sügisene nigol niit, Semmo tegi silla pääle.

RKM II 329, 375 (20) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui risti (päeva) paika saava, sis külma langesi ja ilma paranesi.

RKM II 329, 375 (21) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäeval tetti edimest vikatiteritamist.

RKM II 329, 375 (22) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmemagajapäeval on ilus ilm, siis seitsmevennapäev vihmane.

RKM II 329, 375/6 (23) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmevennapäeval vihmane, siis tuleb 7 päeva vihma.

RKM II 329, 376 (24) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Heinamaarjapäevast hakatas haina tegema.

RKM II 329, 376 (25) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui eliapäeval suur tuul, võti põlde är´ rikkuda.

RKM II 329, 376 (26) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakobipäeval on kudse'. Jakab käänt kapsta pää, kui Jakab löö kepiga.
Enne 21. juunit peavad kapsad aias olema, muidu Jakab es kääna päid.

RKM II 329, 376 (27) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laurits niidab, laurits võtab, laurits annab ka muile hädalistele häda paranda.

RKM II 329, 376 (28) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rukkimaarjapäeval hakati rukist külvama.

RKM II 329, 376/7 (29) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pärtlipäeval lääva pääsukese ära. Kui ei lähe, siis tule pikk sügis.

RKM II 329, 377 (30) < Rõuge khk., Meelaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Lonni Timmi, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussimaarjapäeval nakasi üükülma tulema.

RKM II 329, 384 (14) < Rõuge khk., Tindi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Friedrich Johanson, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui oled vana-aasta õhtul üksi kodus ja vaatad aknasse, siis tekib akna peale nägu. Tegelikult teeb jää oma lilli akna peale.

RKM II 329, 384 (16) < Rõuge khk., Tindi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Friedrich Johanson, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeval ei tohtinud ühtki taime kaksata. Sinna tule veri asemele.

RKM II 329, 384 (17) < Rõuge khk., Tindi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Friedrich Johanson, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnisepäeval söödi seapead ja -jalgu.

RKM II 329, 384 (18) < Rõuge khk., Tindi k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Friedrich Johanson, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tehti jürituld, maituld ja jaanituld.
Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, saab reuma. Maa on enne liiga niiske.

RKM II 329, 385 (1) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäev - midägi es tohi teta. Es lasta haina ka kaksata. Veri tule asemele.

RKM II 329, 385 (3) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui küünlapäeval tsiga saa külge paista, saa hää rükis.

RKM II 329, 385 (4) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäev - sõideti mäki piten. Vastlakukleid küpseteti.

RKM II 329, 385 (5) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Paastumaarjapäev - es tohi enam supp ja üldse tsialu?havärki süüa.

RKM II 329, 385/6 (7) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõttepühi aig olli alati kiige. Tüdruku pidi munne viima poistele, siis said kiiku.

RKM II 329, 386 (8) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäev - es tohi mõtsast säänest midagi prahti kodu tuua, toovad usse kodu.

RKM II 329, 386 (9) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäev - karjus pidi lehmile pärja' pähe panema. Õhtu andis pernaane karjasele sõira.

RKM II 329, 386 (10) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seitsmevennapäev - kui siis vihma satab, satab 7 päiva või 7 nädalit järjest.

RKM II 329, 386 (11) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdi- ja kadripäev - käve sandid. Märdil ol´l kasuk pahupidi sellän, kadri paniva valge riide selga.

RKM II 329, 391 (21) < Rõuge khk., Sänna v., Haapsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Aliide Veeväli, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-aasta õhtu pidi toit lavva pääle jääma, siis tule rikas aasta.

RKM II 329, 394 (12) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäiv - tuu uisutamise päiv.
Söök - tsiajala ja oasupp.

RKM II 329, 394 (13) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäival es tohi kapsta kiita. Muidu kapsta kasuva nii kui küünal korgele (ei loo pead).

RKM II 329, 394 (14) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kats ööd enne ja pärast paastumaarjapäeva on öökülma', siis on 40 päeva veel külma.

RKM II 329, 395 (15) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäivast rüga nakas tuld nägema. Rüäle inamb tuld es näidata.

RKM II 329, 395 (16) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui inne ristipääva om lämmi, sis lät külmale peräst.

RKM II 329, 395 (17) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui sõs satas säitsme velistepäival, sõs satas säitse nädalit.

RKM II 329, 395 (18) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märt määtas,
katri kaotas,
Simmul tegi silla pääle
nigul niitse ar´
ja must Toomas tuu tormas üle.

RKM II 329, 395 (20) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jõulu, uue aasta üüsi es kistutata tuld.

RKM II 329, 395 (21) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Edimetse pühä hummoku es pühkü (põrandat)

RKM II 329, 423 (1) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ella Tauts, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse mardisandi,
mardi omma kavvest tulnu.
Üle vii vimba-vamba.
..................................
Mardi küüdse külmetase,
mardi varba valutase.

RKM II 329, 443 (19) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäival olli hää, kui naisterahvas külla tulli. Talle pidi süüa pakutama, pidi koos peremehega sööma, siis pidid hääd linad kasuma.

RKM II 329, 443/4 (20) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oli 12 külvinädalat. 10. nätal es külveta. Lugema hakati aprillikuust, täpselt ei mäleta.

RKM II 329, 444 (21) < Rõuge khk., Rõuge v., Suure-Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Voldemar Ruus, 68 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kapstamaarjapäiva paiku öökülma om, sis viil 40 päeva külma.
Kapstamaarjapäival juudi puna.

RKM II 329, 447 (11) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laske sisse mardisandi, marti,
mardi varbad valutase, "
mardi küüned külmetase, "
mardid tulnud kauge'elta, "
läbi soo sumpa-sampa, "
läbi pika pilliroo. "
Laske sisse mardisandi, "
mart toob teile lehmaõnne, "
kallab kaela karjaõnne. "

RKM II 329, 461 (13) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval olid tsiajala, oasupp.

RKM II 329, 462 (14) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnisepäev - seapää ja putel viina seapää sees.

RKM II 329, 462 (15) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jõulus tetti verivorsti.

RKM II 329, 462 (16) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäeval tapeti oinas. Põllumeeste püha oli.

RKM II 329, 462 (17) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Hobustele anti jüripäeval puhkust.

RKM II 329, 462 (18) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külvinädalaid oli 12. Üheksandal nädalal tehti otra, üheteistkümnendal külveti lina. Hakati lugema 7.- 8. nädalast.

RKM II 329, 462 (19) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seitsmevennapäev - kui tuu satte, siis ol´l 7 päiva vihmane. Kui siis järele es jäänu, sis satte 7 nädalat. Põllumehel olli no murre.

RKM II 329, 465 (4) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sandile anti vilja, hernit, ube, kesväkaraskit.

RKM II 329, 472 (2) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karja lasti valla laupäeval, pühapäeval, teisipäeval, neljapäeval.

RKM II 329, 472 (3) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kalender.
Tõnisepäeval keedeti tseapea ja -kõrv herneste või ubadega.
Kui tõnisepäeval päike ei paista, tuleb ikaldus. Kui päike niipalju paistab, et rüütel saab hobuse selga hüpata, tuleb hea rukkisaak.

RKM II 329, 472/3 (4) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäeval ei tohi pesu peseda ega kangast kududa.
Keegi ol´l küünlapäival pesu pesnud. Teine naine küsinud - miks? Pesija vastanud: "Ma ta'a küünelda." Vaadanud tagasi - tuba põles.

RKM II 329, 473 (5) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäival sõideti kelguga mäest alla, küdseti kooki.

RKM II 329, 473 (6) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuhapäev - ka koogiküpsetuse päiv.

RKM II 329, 473 (7) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäival püüti kapstataimi tetta. Panti lavasse hagu, tetti tuld, maapind läts soojas.

RKM II 329, 473 (8) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjalaskepäiv - püüti vähemalt lamba välla lasta. Tallesi nõsteti üle lume. Lumega pilluti lehmi, et siis ei lähe kiini.

RKM II 329, 473 (9) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäiva õhtul tetti jürituld. Mäe pääle läksi kõik kokku.

RKM II 329, 473 (10) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nigulapäival panti uba.

RKM II 329, 473 (11) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäival panti risti niitü. Kari es tohi enam niitü minna. Puust tetti risti.

RKM II 329, 473 (12) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäival tetti sõira. Kar´us tegi lehmile pärjä pähe, sai sõira. Mäele tule juurde võeti sõira, viina.

RKM II 329, 474 (13) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Seitsmevennapäiv - kui siis vihma satas, tule seitse päiva iga päiv vihma ja kui seitsme päevaga üle ei lähe, siis sajab seitse nädalat.

RKM II 329, 474 (14) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakobipäiv - Jakob on aian. Ei tohi kapsaaeda minna, muidu hirmutad Jakobi aiast ära. Ei kasva suured kapsad.

RKM II 329, 474 (15) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäeval peat olema aia kraamitu, naka talve ootma.

RKM II 329, 474 (16) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mõlgamäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Hildegard Tolga, 64 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardipäiva õdagu minti santma. Laulti, tantsiti, võeti pill kaasa. Kõik pered käidi läbi. Kui sisse es lasta, tetti vigurit.
Küdseti kesvakaraskit, lambaliha, õunu, vilja, herneid.
Katrisandih ka käuti. Peeti pidu pärast neid päevi. Tantsule võisi kõik tulla, lauda need, kes santman käisid.

RKM II 329, 483 (20) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kalender:
Tõnispäeval keedeti terasuppi tsiapääga.
Kui päike nii palju paistab, et inimene saab hobuse selga, saab hea suvi.

RKM II 329, 483 (21) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäev - tolle järgi kaeti suveaiga. Küünlapäev käis vist jaanipäevaga kokku.

RKM II 329, 483 (22) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäev - keedeti oasuppi tsiapääga. Livveldi kõvasti.

RKM II 329, 483 (23) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäev (25.III) - orjavahetuspäev. Neid toodi kohale. Kes and´ talusid rendile, siis vahetati sel päeval.

RKM II 329, 483/4 (24) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäev - kolimine, orjade vahetus.

RKM II 329, 484 (25) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nigulapäev - panti sibulid. Siis es tule neid usse.

RKM II 329, 484 (26) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäev - oli kallis püha. Ei tohi puuoksa murda, muidu tule veri asemele.

RKM II 329, 484 (27) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rukkimaarjapäev - enne seda pidi olema talve rukis maha tettu, siis juurdus paremini.

RKM II 329, 484 (28) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäev - enne seda tulnud lumi ei jää talveks, pärast võib jääda maha.

RKM II 329, 484/6 (29) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäev - käüti märdisandil hobuse-reega. Käve küla piten. Ukse taga laulti:
Laske sisse märdisandi, märti-santi,
märdil küüdse külmetase, märti-santi,
märdil varba valutase, "
märt om kaugelt siia jõudnu, "
Astu alla aida poole, "
märt ei taha tsialiha, "
märt ei taha pulli puusaliha, "
vana kiro kintsuliha "
(Laulik mäletas lünklikult mardisandi laulu.)
Kui katrid käisid, laulsid sama laulu, ainult märdi asemel katri.
Siis lasti mardi sisse. Tantsiti. Pillimees oli üten. Sandid olid moonutetu, kaldsu sel´lan, kasuk pahupidi.
Santele anti raha, hernit, upe jm. Mardil oli isa ja ema ning ülejäänud lapsed. No teie nalja enda vahel. Nii käüti terve öö.
Katripäeval ka käüti niisamuti. Siis anti ka raha, vilja jne. Mardi- ja kadripäeva anded panti kokku ja tetti üks suur pidu. Osteti viina, toitu.
Kui sandid hakkasid ära mine, tänati:
aituma peretütrele, marti-santi,
aituma perepojale, "
aituma pereisale, "
aituma pereemale. "
Sandid soovisid:
Saagu teil lapsi nii palju kui taival tähti.
Kui sisse es lasta, sis sõimsi:
Saagu sul sada sarvilisi,

RKM II 329, 492 (23) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külvinädalaid oli neliteist. Lugema hakati kaheksandast nädalast. 10. või 9. hainanätal, sis es teta põldu.

RKM II 329, 492 (26) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäeval pidi pannkuuke küdsämä, siis kapstalehe kasvasi suures.

RKM II 329, 492/3 (27) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnisepäeval peat loomasüüta pool alal olema. Süvvas tsiapääd ja hernit.

RKM II 329, 493 (28) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui küünlapäival päikest niivõrragi näutas, et mees saab hobuse selga hüpata, tule hea rukkisaak.
Külma selgroog murtas pääle küünlapäiva.

RKM II 329, 493 (29) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäeval livveldi, sis saava pikä lina.

RKM II 329, 493 (30) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kapstamaarjapäeval lumi üle katuse tuiskas, sis on jüripäeval aia veereh veel lumi.

RKM II 329, 493 (31) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nigulapäeval tehti uppe.

RKM II 329, 493 (32) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäev - sis ei kanna lind ka pessä. Ei tohi rajuda, lõigata - veri tule välla. Tuud pole nännu, ole teinu küll.
Riideid ei peseta siis.

RKM II 329, 493 (33) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaan visaks jahekivi vette, Jakob viskas tõõse, Pärtel kolmanda ja ongi sügis käes.

RKM II 329, 493/4 (34) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui seitsmevennapäeval vihma sadas, sadas säitse nädalat.

RKM II 329, 494 (35) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakobipäevast jäävat puukuur kiini.
Sis kui kask on hiirekõrvul, on kõige parem puu, ei lõhke.

RKM II 329, 494 (36) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui tuleb mihklipäev, sis lõpeb oina vaiv.
Põllutöö tehtud, aedvili koristetu. Teinekord tull´ lumi ka maha. Naise lääva tuppa sis.

RKM II 329, 544 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Elaanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lehmad lasti kevadel välja kas neljapäeval või pühapäeval.

RKM II 329, 544 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Elaanie Kull, s. 1919 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanitule ääres võeti topsi ja lauldi harilikke laule.

RKM II 329, 552 (8) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
12. külvinädalal pandi kaera (aprillis), 11. ja 10. kn. l. kartulit, aedvilja. Kapsad jaanipäeva laubal.

RKM II 329, 553 (10) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäeval põletati kadakaid - kõrvetati soesilmi.

RKM II 329, 558 (24) < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tehti kohupiima ja munasõira. Paar nädalat kuivatati päikese käes. Anti jaanipäeval karjalastele. Lehmadel pidid pärjad peas olema. Lehmad kippusid üksteisel pärgi ära sööma. Kui vari oli 10 sammu pikk, mindi koju. Pärast jaanipäeva oli kõigil taluteenijatel vaba päev.

RKM II 329, 561 (1) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeval ei tohi oksa murda - veri tuleb välja. Suurel neljapäeval ja suurel reedel ei tohi tööd teha.

RKM II 329, 571 (16) < Rõuge khk., Püssä k., Moreli t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Richard Suut, 56 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Külvinädalatest.
On 12 külvinädalat.
IX nädalal külvati lina. Lina hakati külvama, kui peoleo laulma hakkas - ei pidanud enam külma tulema.
I, II nädalal külvati kaera.
IV, V, VI kuni VII, VIII - kartul.
Kui männikasvud loona lähevad, kui saar(na) lehti hakkab kasvatama - oder maha.
Esimene külvinädal hakkas aprillis. Viimane nädal juuni keskel v. lõpus.

RKM II 346, 559 (8) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. - Kristi Salve < Juuli Kõiv, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Märdipäiv, siis käve märdisandi, olli ende ehitanu papõrdõga, mõnel olli ossa pääl, olli tennü ende kadajas, mõni olli kuus. Mõni tek´k toonikures, vereva jala ja... Anti raha, tangu, hernit. Küsü-es midägi nad, aga anti. Märdisandis võise minna nuur ja vana. Vanepa inemise olli ikka märdisandi esä ja ima. Na peie sis pärast üte pidu hindäle. Ostse kohvi, saia, meesterahvas pudeli.

RKM II 346, 578/9 (2) < Rõuge khk., Krabi as., Lambri t. - Kristi Salve < Minna Tara, 75 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispäivä kui niipal´lu päivä näütäs, et ratsanik saa hobesele sälga karata, siis saa terävä rüä. Tähendas, et pää om terri täüs.

RKM II 346, 601 (4) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispäiv olli ainult tuu - kui päikest näüdäs nii pal´lu, kui ratsamiis sai hobesele sälgä karata, et siis saa terävä vili, muidu saa sõkla. Vanasti olli tsiale päivä näüdätu. Võeti tsika kinni, nõsteti mõsipingi pääle ja käänäti vasta päivä nõna, et tsiale päike pääle paistas. Mu vanaimä selet tuud, ta olli Mõnistest pärit. Tõnispäiväl livveldi ka.

RKM II 346, 601 (5) < Rõuge khk., Listaku k. - Kristi Salve < Salme Lillemets, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäiv olli jälleki, mindi kõrtsi, tütriku ja pernaase, sääl siis lepüti, oll kauba tegemine. Kar´useid ja tütrikka lepüti. Sääl tulli pahandusi ka kõigesordilitsi.

RKM II 346, 616/7 (4) < Rõuge khk., Kellamäe k., Nurmõ t. - Kristi Salve < Marie Kõivumägi, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ma märdisandin ja kadrisandin käve, sis peräst peeti pidu tolle rahaga, mis anti. Sis valge kleit panti sälga vai määne olli, aga paprest lehvikesi üleni täüs, nii et kõsisi. Meil olli üts meesterahvas, tuu olli imä, kelle kotti kor´ati, mis anti, hernit ja liha. Sis kui tarõ uss lasti vallalõ, lätsime tarrõ sisse, sis tuu tänit: "Hübige, latsõkõsõ, hübige, latsõkõsõ." Katrisandi olli niisama. Katri käve är, sis tetti pidu, tuudi viina ja piskviiti ja komvekki, sis peeti üts suur pidu.

RKM II 346, 622 (3) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstamaarjapäiv lepüti, kua kohegi läts. Or´a vaeldiva. Vanasti olli Krabi kõrtsin kokku mintu.

RKM II 346, 624 (11) < Rõuge khk., Kellamäe k., Piirimäe t. - Kristi Salve < Aabel Hütt, 75 a., Liine Hütt, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispäiväl kui nii pal´lu päivä näüdäs, et hobese sälgä saa karata, sis saava terävä rüä.

RKM II 392, 51/2 (1) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mardid laulsid ukse taga:
Laske sisse märdisandid,
mardi varbad valutavad...
Ja kui sisse lasti, tantsisime ja mängiti pilli. Meil kerjamise moodu ei olnud. Me tantsisime tükk aega, sis läksime jälle edasi. Käisime kõik talud läbi. Ükskord juhtus nii, et perenaine tegi saia ja andis meile ka. See oli üksainus kord. Muidu sandiisa ja sandiema tänasid, et nende lapsed sisse lasti sooja. Märdipäeval olid sandid lihtsamalt riides, aga kadripäeval olid uhkelt riides, valged linad olid ümber ja paberitega toredalt ehitud. Kadrisandid laulsid samamoodi, ainult mardi asemel kadri. Vahest läks päris tükk aega, kui sisse lasti. Mõnes kohas pererahvas magas juba.

RKM II 392, 52 (2) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäeval ühtegi oksa ei tohtinud murda ega karjavitsa teha. Eelmine päev tegime karjavitsad valmis. Ristipäeva peeti pühaks ja käidi kirikus.

RKM II 392, 52/3 (3) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Suurel neljapäeval ja suurel reedel ei tohtinud nuaga lõikuda, et taevaisa tõreleb sis.

RKM II 392, 53 (4) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Lihavõttepühal alati oli munade värvimine. Värvisime riidevärvidega. Vahest värvisime sibulakoortega ja lepaurbadega kah. Poisid käisid küla peal mune korjamas.
Vanemad olid Eestist pärit, Ruusmäelt ja oma vanad kombed olid ka samasugused kui siin Eestis.

RKM II 392, 53 (5) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Suvistepühade ajal toodi kaski tuppa.

RKM II 392, 54 (7) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kapstmaarjapäeval päris püha ei olnud. Õmmelda ei tohtinud, et mudu ussid söövad kapstalehed ära. Tehti suuri kooke, et kapsalehed suured kasvavad. Saiapätse tehti ka, et kapsapääd suured kasvavad. Maarjapäeval ema mõne kasti sisse külis kapsaid taimede jaoks.

RKM II 392, 54 (8) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Õige peremees tegi kõik tööd ära, rehed pekstud ja isegi kapsad olid tünnis mihklipäevaks.

RKM II 392, 54/5 (10) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Simmanikoht oli poistel juba teada ja saatsid sõna, et pühapäeva õhtupoolikul (2-3 paiku) oli simman ja õhtul läksid koju. Ainult jaanituli oli öösel, homiku valgeni. Tuli tõsteti ridva otsa kõrgele. Tantsiti, tehti ringmänge ja lauldi. Iga aasta tehti ühe koha peal. Sääl oli tantsuplats ka ilus. Pillideks oli lõõtspill ja kannel. Pillimängijaid oli peaaegu igas talus, neist puudus ei olnud. Ise õppisid mängima kuulmise järgi. Mõnel vast isa õpetas või vanem vend. Lõõtspillid osteti poest, aga kandle vast mõni ise tegi. Kogu aeg tantsida ei jõutud, sis tehti ringmänge ka. Istemänge mängiti ka: numbrimäng, taalrimäng.

RKM II 392, 56 (12) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jõulu ajal oli kirikus käimine. Pühadeks tehti vorstid ja pirukad ja üdse paremat toitu, aga põhku küll sisse ei toodud. Jõulupuu küll oli. Küünlad panime külge. Väikesed olime, sis panime kommud ka puu külge.

RKM II 392, 56 (13) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana-aasta õhtul mõned valasid õnne tinaga. Keskööl käidi väljas kuulamas. Kui oli kellakõlinat kuulda, sis pidi mehele saama, aga kui oli lauakolin, sis pidi ära surema.

RKM II 392, 57 (15) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Räägiti, et tõnisepäeval peab seakõrva keetma.

RKM II 392, 57 (16) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Seitsmevennapäeval vaadati ilma, et kui sis sajab, sis sajab seitse nädalat.

RKM II 392, 57 (17) < Kambja khk., Voore k. (end. Talvikese k.) < Rõuge khk., Ruusmäe-Rogosi k. - Erna Tampere < Lilli Jänes, 77 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Karja väljalaskmine oli kas teisipäeval, neljapäeval või laupäeval, kui ilm ilus oli. Parem oli, kui rohkem inimesi juures oli. Karjus ja kündja kasteti märjaks, kui esimene päev karja ja kündma läks. Keedeti muna ja anti karjusele ja kündjale.

RKM II 394, 101/2 (5) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku' karüse peräst mihklipäiva valgõt suuri sarviga oinast kolm kõrda ümbre suurõ kivi vidäva, sõs tulõ kolmandal pääval lumi maaha.

RKM II 394, 102 (6) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripääval piäva karüsõ umblõma. Sõs tsuskva soel silmä vällä.

RKM II 394, 102 (7) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripääval piäva karüsõ tuld tegemä. Sõs palõtasõ soel silmä pääst välla.

RKM II 394, 169 (9) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäev (taevaminemispüha) on nii suur pühä, et hain ei kasu.

RKM II 394, 169 (10) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku ristipääva murrat puu ossa või kakut haina, sõs tulõ veri välla puust ja hainast.

RKM II 394, 177 (46) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kapstmaarjapääva satas lummõ, um suvõl pallo kapsteliblikit ja kapstavaklo.

RKM II 394, 177 (49) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jakabipääva üüse kasus kapstas nii pallo, et ku õdagu köüdät kapstapää ümber villätsõ langa, um tuu hummogus katski vinnünü.

RKM II 394, 178 (50) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kapst'maarjapääva üüse um külm, sõs um viil nelikümmend üüd-päiva külm.

RKM II 394, 179 (55) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku jaanipääva satas, satas rüäpõimu aigu kah.

RKM II 394, 180 (62) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku inne jüripäiva müristäs, tulõ külm suvi.

RKM II 399, 457 (28) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Rõuge khk., Viitina as. - Helle Kull < Valve Loog, s. 1929 (1987) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2009
Vanaema jutu järgi olevat tüdrukud jaaniööl kasteveega silmi pesnud. Et siis läinud silmad ilusaks ja suureks. Ja terveks pidi ka silmad tegema.

RKM II 428, 234 (4) < Rõuge khk. < Tartu l. - Mare Kõiva < Valdeko Viljasoo, u. 35 a. (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Neljapäeval ei tohtinud ehale minna. Nii ütles vanaema.

RKM II 439, 488 (1) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Tähtsa püha oli meil iljapäiv, jakapäiv [jaagupipäev], masselitsa, jaanipäev. Mõnes paigas olli paasapäiva. Latsile õunu enne ei luba kui paasapäiv. Sis Petseri kloostri aed teti lahti, iga lats võis korjata õunu. Paasa ajal oll' Petseris Migula kuju. Huss oll' - madu, puujuurtest tetu oll' "kuninga ratta" - vankri all oll' too madu, vankri pääl oll' too keisri. Madu ja vankri oll' kogu aeg näta kloostri õue pääl. [Paasa ajal etendati mao ja vankri abil taevaste jõudude võitu kurjuse üle.]

RKM II 439, 488/9 (2) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Petseri lähedal oll' üts palvõ maja. Jakapäiva piiskop pallõ. Leningradi nälga ka manitsõ juba ette [st ennustas blokaadinälga.]. Ümbre alliku olli mitme tuhandõ inemisõ.

RKM II 439, 489 (3) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Paastuaig oll' mõni kuus nädalid pikk. Sis es anta lastõlõ ka mitte lihasööki, anti heeringa ja limonaadi. Sis tulli püha, sis nakte süümä ja juuma.

RKM II 439, 489 (4) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Mina olen sündünü jüripäeva paiku ja ristitud Georgi. Muidu preester es võtta ristida lapsi, kui vene usku olõ-ei. Ta pantse vene nime tahes-tahtmata.

RKM II 439, 489/90 (5) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Ristipäiv panti nurmõ pääle risti - vana Juudas saa-ai ära võtta. Pirrust tettü. Ristipäivä käiva preestri välla hobusega, pallõi: "Ospodi pamiilui!" Ega ta es küsi, aga talle pidi andma - mune ja paremaid asju. Ristikäik oli jala Petserist Pihkvahe. Kolmekesti kanneti Püha Maarja kuju. Kuju pää all, sis sai õndsas [kui ristikäigu ajal kuju kandmisel selle pea all olla ]. Ristikäik läts läbi Eesti-Vene piiri ka. Nisukõsõl asjal olõ-õi keeldu. Traataid olli piiril nii moe pärast.
Evangeeli olid seto keeli. Petserih trükiti. Taludele müüdi vällä. Kõik pääva oli üleva.

RKM II 439, 490 (6) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Paaba praasnik oll' ka üts kena olõmine. Noore tütarlatsõ pia kah vana hapõmikule suud andma. Lasti liugu, joodi. Karmoska mängsi, kiigu oli üleval. [Kõrgesaares seda enam polnud, et naised oleksid omaette paabapraanikut pidanud.]

RKM II 439, 490 (7) < Rõuge khk., Lasva v., Kõrgesaare k. < Setumaa, Truba k. - Heiki Valk < Jüri Puusepp, s. 1908 (1988) Sisestas Salle Kajak 2002
Iga kirmaski aigu oliva kõik lavva üleva. Päält päiksemineku tükseva kaklõma. Petserist oll' politsei väljas, ratsa, brauningu oli. Oli vana komme, et kirmaskil kakõldi. Igal talol oli õlle tetu. Pasatskimehe oli ees. Karmoska mängse. Teine tulli vastu - anna-es tiid - ja oligi kakõlus. Kui politsei tulli ja nuudiga sai paar kõrda, sis enämb es taha.

ERA II 160, 407 (9) < Rõuge khk., Lasva v., Soo k., Märdi t. < Vastseliina khk., Loosi v. - Ija Daniel < Juuli Vislapuu, s. 1877 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üts tütrik kuursõ ega pühäpäävä jutlusõ aigu kartolit. Ütskõrd lännü kerikuhe ja tuud sõs jäl kartoli ette, et koori nüüd. Ta oll vist sõs suigatanu.

ERA II 126, 155/6 (26) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Sormuli k., Ojamäe t. - Amanda Raadla < Jaan Raibakase kirjadest (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdisandi laul.
Tere õhtust, peremees,
minu kõht on tühi siist,
palles veidükene leibä,
egä lihagi joht põlga.
Tere õhtust, perenaine,
ärä olõ nõnda kaine.
Ma ei juu viina,
palles natukõne piimä.
Teil om lehmä, lamba,
minul pal´la hamba.
Teie põllul olli vil´lä,
seda näie mina hilja.
Nüüd om aidas salves,
sandi süä palves.

ERA II 126, 156/63 (27) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiiged ja kiikumine.
Muiste ol´l tuu häl´lmine nigu säädus vai hädä õkva pääl. Ku kiägi surma sai, sis keeleti ar' tuud häl´lmist.
Pandi ruoegas üle puhma ja häl´lüti, tuu ol´l sääne kaaluhäl´l. Sis panti viil jämme kapl ossa külge, sinna panti allpuul parajan korgusen laud üle - tuu ol´l laste ja kar´uside häl´l. Urbepäävane häl´lmine ol´l viil nii, et panti aia pääle ruude vai laudu ja häl´luti tuuperäst, et sis saa pühi aol munnõ pal´lu. Sis laulivä vai aiva säänest jorru:
"Anni kana, anni muna."
Mõtsan ol´l kar´usil ossa küllen uma häl´likõne. Sis nä häl´le viil puhma pääl ja puuladvaga vai ossaga.
Lihavõtte aal tetti suurõ häl´lü. Käändi säändse kõovitsa nigu riivehmre, aeti kuumas, et püssü käändä. Tetti nelä vehmrega, kats vehmert üten otsan, kat´s tõsen ja panti nonde vaijele laud. Ku trehvi, et olli säändse puu, sis tetti häl´l puude vaijele. Ku ole-s ja ol´l koskil hää kuju kotus, sis lüüdi sinnä häl´liposti üles. Poisi esi lei kokku ja tekki sis häl´lu üles. Mõnikõrd lei nä kokku kolmõ-neläkesi, mõnikõrd jäll' rohkemb. Mõtsast tõi nä esi vitsa ja muu kraami, mõisast sai suur lag´a laud. Lauale lüüdi risti pilpa pääle, sis jalg es nilbastu-s. Häl´lü tetti 'ks üten külän, sinna lät´si kokku väega kavvest nuuri häl´lmä.
Vahel ol´l kah nii, et võeti ar' rehetarõst nuu parrõh ja panti häl´lü postes pisti. Ku nä sääl puhtas saie, tuudi tarrõ tagasi, sis ku hä´lmisõ rõõm läbi ol´l. Ku mõni meesterahvas ol´l elämisen, anti tuule viina, tuu tõi nuu parrõ sis ar' tarrõ. Nuurmehe taha-s esi tuuva, et rõiva ja käe saava mustas.
Jaanipääva aal anti häl´lütegijile tsõira, pernasõ anni 'ks. Lihavõtte aal anti muna. Noid anniva hällüleminejä tütriku poistele.
Mõnelpuul vanast iks ol´l mõni tantsuplats, tuu ollõ-s häl´lü lähkun, eräle. Vanast nii pallu es tantsita. Sääl tetti tsõõri, tantsiti iks kah. Sääl ol´l pillimehi kah ärmoliga ja viiuliga, peräst saie nuu kandlõ kah. Nu sis saie iks lõpmada rõõmu. Tuu plats ol´l tasanõ, mõni kaldakõne vai muhk ol´l, suurt olõ-s. Inämbide ol´l iks tasanõ. Viiripite ol´l noid puid, miä kasvi, kõive ja muud sinnä es viiä.
Hällü man mängiti tantsutükke - suur katrilja, väike katrilja, neiude pulka, marss ja muid. Sis tetti tsõõri ja lauldi. Vahel tütriku iste penki ja lauli innõ. Vanast tütriku iste penki ja lauli innõ. Vanast ol´l iks ilosa laulu, säändsid roppe laule kiä laula-s. Enambide häl´lüti 'ks päivä, vahel kah poole üüni käätseva häl´lüvehmre. Õdagu lauldi rohkemb, pallu inamb es taha hällü pääle minnä-s.
Lihavõttepühiga mindi hä´lmä. Nuu olli häl´lüpühä; hällüti keskmädse ja perämädse püha, edimädse püha es lää 'ks kia hällma, tuud peeti pühäs. Lihavõtepühi aigu lätsi vanembagi hä´lmä, kiä ol´l kerge ja rõõmus.
Hällüti nii: saisu olli hä´ljä häl´lü pääl, istu viskas häl´lü päält maahha, tuud es tohi. Nii pidi trammi olema, ku saisu ollit häl´lü otsa pääl. Esi pidi väega hooleh olema hä´lmisega, hoolega üssämä edesi-tagasi, sis käus hä´ll häste ja ol´l paremb, muidu lätsi jala nõrgas vai alt ar', ku esi hällü-s.
Pühäpääva ol´l iks häl´lü man pal´lu inõmisi kuun. Mõnikõrd lei nä endid kokku ja lät´si kaugele tõise paika, nä jo marssevä kõige ilmä läbi. Äripääval lätsivä innõ lähembädse hä´lmä. Külast lei salk innäst kokku ja lätsi õdagu hä´lmä. Noid iks ürmäti: "Kas teil villänd saa-i, ku viil üüse nakad mürrämä."
Hainaku-aigu lää-s kiägi pal´lu inämb hä´lmä. Hä´ll ol´l joht ar' lahutu.
Inämbide hä´llü tütriku poissaga. Leivä nii, et hä´ll lät´s är' mõnikõrd taivalakkõ üles, sis es tohi kiä lähkuhe minnä, võis haiget saia.
Häl´lü lähkuhe es tohi muidu minnä. Edimält kiä tõugas inne hällü käumä, tuu võis.
Mõnõ iks tahtse korgehe hä´llü, hä´ll visksi mõnikõrd nii kõvaste ülemisõ võlla kottal, et ol´l piä võllaga luuti.
Noore poisa iks hä´lle nii rumaläde. Vanemba nakasi näid tõrõlema. Ol´l kah hirm, ku hä´ll lät´t üle puu, sis võt´t jala nõrgas ja käe valla, nika ku lendäd maha häl´lü päält ja tulõ õdak manu (sured).
Mõni innõ es jäta, ku sai 'ks mõne lossengu üle puu viskamiseõga, sis ku maha satte.
Häl´lu man lauldi pal´lu. Mõnikõrd lauldi nisaa segi, mõnikõrd lüüdi koori muudu.
Ku hä´lmä minti, sis säeti toreda rõiva sälgä. Jaanipääval olli tütrikel kõigil pääh krantsi, muidu es olõ.
Suvistepühi aigu ja jaanipääva ehitedi hä´ll kõivega ar'. Ma tiiä-i, kost tuu edevus om tullu, misperast nä nii hullu hä´llevä vanast.
Tiä tost hälmisega vil´äkasumisõst midä, tiä ol´l niisaa lustis ja rõõmus tettu, es kuule ma vil´äkasumisõst ja hällüst joht midägi üteldävät.
Tuud iks vanast üteldi, et hä´lvä kõvaste noore nii, et ihu like, joova külmä vett ja jäävä nedä muudu otsa.
Häl´lü manu tütriku iks juuski võidu, kiä innõmb saie häl´lü pääle, tuu sai rutemb mehele.
Õnnetusi 'ks ol´l vanast häl´lü man küll. Mäletä, ku ütskõrd hä´llevä nuurmehe ul´liste, ütel satte küpär maha. Tolle sõsar lät´s kübarät üles võtma, et muidu tõsõ astva pääle, sai häl´lülavvaga alt lõuva ja ol´l häl´lüga lüüdugi kuulnus. Tuuperast nakati hä´lmist kiildmä, et tul´l pal´lu õnnetusi.

ERA II 126, 163 (28) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Luutsniku as. - Amanda Raadla < Madli Sendik, s. 1872 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Uskumusi ja kombeid.
Vanarahvas arvsi, et lihaheite liuglemisest tulõ pikä lina. Sõidi ja tänutäsõ:
"Pikä lina, pika lina,
pikembä iks ku kaanebä" (kanepi).

ERA II 126, 164 (33) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Rõuge khk., Sänna v. - Amanda Raadla < Jaan Pallo, s. 1878 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tatrik tulõ tetä innõ jaani, lämmäl aol. Keväjä võt´t undsõ muidu tatriku ar'.

ERA II 126, 170 (53) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Vaarkali k. < Setu, Palandü k. - Amanda Raadla < Paul Tikk, s. 1874 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Mäng.
Munaviirutaminõ. Egäl ol´l neli vai viis munna, nä leivä kokku ja naksi mängmä. Ol´l laud pantu kaldu, katolt puul lauda läts munatii. Laua takah ol´l muna maah. Nu panti muna viirdüma. Ku muna laua takah mõne tõse munalõ külge lät´s, sis sai tuu viirütäjä tuu muna inõle. Ku muna külge lää-s, sis jäi tä sinnä maahha ja tõne mängjä nakas munna viirütämä. Ku muna mõnel mängjäl otsä saiva, sis tul´l osta lauvva takast (kopik paar). Kiä kõige inämb külge lei, tuu sai inõle pal´lu munnõ. Väläspuult mängu inemisõle es müüdä munne määnegi hinna iist. Munnõ viirutädi kõik lihavõtepühi aig ja nätäl aigu pääle pühäde.

ERA II 126, 198 (13) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Kikri k. Tulbamäe t. < Setu, Molniva k. - Amanda Raadla < Marta Hunt, s. 1885 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jaanitulele minnes.
Toomas iks torrõ poisikõne
ja Maie matal mehekõne,
tulõ 'ks mi tulõlõ,
saa 'ks mi saulõ.
Tooge puida nu tulõleni,
saage 'ks puida saiõnäni.
Är tuugu-i näid toomepuidä,
saagu-i meile sa saarõpuida.
Toomõpuilä om tuli verev,
saarõpuilä om sau mõru.

ERA II 126, 415 (5) < Rõuge khk., Haanja v., Pressi koolimaja < Rõuge khk., Haanja v., Trolla k. - Amanda Raadla < Ann Rebane, s. 1862 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Päiväkõne, tule väl´lä!
Anna sulle pätsi leibä,
tõne päts jääs inele.
Vii iks vihma Vinnemaalõ,
tuu 'ks põuda seole maale.
Vinnemaal vilä kujusõ,
Saarõmaal sanna palasõ,
mi maal vilä kasusõ.

ERA II 126, 578 (5) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdilaul.
Märdi umma kauvest tullu, märti, märti,
läbi suu, läbi libõda, märti, märti,
läbi suurõ kastehaina, märti, märti,
läbi pika pilleruuva, märti, märti.
Kastõhain lõikas kaala, märti, märti,
pilleruug pistis silmi, märti, märti.
Laskõ sisse Märdisandi, märti, märti,
Märdil küüdse külmetäsõ, märti, märti,
Märdil varba valutasõ, märti, märti.
Viskan sisse vil´äõnnõ, märti, märti,
tarõkatus karranõ, märti, märti,
aidakatus kullanõ, märti, märti,
laudakatus lauvunõ, märti, märti.
Peremiis, perenainõ, märti, märti,
võta võti, mine aita, märti, märti,
halesta märdisandi pääle, märti, märti.
Är ti anku toorest liha, märti, märti,
meil om kuri kotin kanda, märti, märti.
Är ti anke lehmäliha, märti, märti,
pull om lehmä nuhutanu, märti, märti.
Parõmb anke tsiapekki, märti, märti,
küdsetut ja keedetud,märti, märti.

ERA II 126, 579 (6) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kadrilaul.
Trililililli Kadrikõne, kadriku, kadriku,
laskõ sisse siidi-Kadrid, kadriku, kadriku,
Kadril küüdse külmetasõ, kadriku, kadriku,
Kadril varba valutasõ, kadriku, kadriku.
Andkõ linnu linikis, kadriku, kadriku,
andkõ villu vinikis, kadriku, kadriku.

ERA II 126, 579/80 (7) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jõulu aigu ol´l iks vanast mõistatuse mõistmine ja mängimine. Ritku kaibeti ja känkseppä mängiti viil hilda.
Ritku kaibmine käis nii: panti tuul kesk tarre. Üt´s mängjä iste tooli pääle, üt´s iste tälle üskä, tõne tõsele üskä, üt´s kolmandale jne. Hoitseva rianistja kõvaste üt´sütest kätega kinni. Üt´s karas ratsukila luuvarre sälgä ja sõitse luuvarrega kolm kõrd ümbre tolle ria. Edimädse iin kaabits sis luuvarrega põrmandu pääl. Pääle kaabitsõmise püüdse edimäst väl´lä tõmmata, tõse hoitse aga tuud kätega kinni. Ku es jõuva edimält väl´lä tõmmata, sis pidi jäll' uuveste sõitma ümbre tuu ria ja kaabitsõma. Nika ku jõudse ritku väl´lä tõmmata. Mõni ol´l nii kõva, et tõmmas terve rinna tooli päält maha, jäi inne tühi tuul kesk tare.

ERA II 126, 580/2 (5) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Känksepä mängmine.
Tuudi pikk ors väl´läst tarrõ ja orre külge, keskpaika umbes, kõideti luud. Üt´s saistas hargikala orre pääle, nii et luud jäi tälle jalgu vaiele. Tõne saistas ratsala orre otsa poole, säl´g vasta edimäst. Mõlemba hoitseva kätega orrest kinni.
Kes orre otsa puul olle, tuu küsse tõse käest: "Kas känksepp om kotun?" Ku tõne vastas, et ei ole kotun, sis nakas edimäne ort kõvva edesi-tagasi liigutama. Luud nakas sis tõsel jalguvahel hõõrma ja tuu püüdse ort kõvva kinni hoita, et edimäne ei saas ort liigutada. Ku ol´l kõvemb otsa puul, sis sai iks tõne kannatada, nika ku pidi alla vandma. Ku edimäne näi, et tõne väsünu ol´l, sis küsse uuveste: "Kas känksepp kotun om?" Tõne vastas: "Om kotun." Edimäne küsse: "Kas mulle kängä umbleb?" Tõne vastut: "Ei umble!" Jäll' nakas edimäne orrega tüütämä ja tõne püüdse kinnihoitmisega tedä takistada. Nikani tüütedi, ku tõne perrä and ja ütel, et umbleb kängä. Sis jäteti järgi, ol´l mäng lõpnu. Tõse, kiä tahtse, naksi jäll' otsast pääle. Känkseppä mängiti ainult katekeisi ja tõse kaiva päält.

ERA II 126, 600 (61) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Jüripääva hummoku pidi väl´lä juuskma, kätega kastet võtma ja näku pesema. Sis es paluta suvel päiv nii pal´lu ja nägu ol´l illus valge.

ERA II 126, 600/1 (62) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jaanipuulbä üüse aeti lehmä väl´lä ja hummoku päivätõsenguga aeti kodo tagasi ja nüsti õkva är kah. Tuu komme ollu selleperäst, et puugi tullev jaanipuulbä üül (üül vasta jaanipäivä) piimä võtma. Aga ku aeti lehmä mõtsa ja na hummoku kodo tulli, sis es saa puuk inämb võtta, tä aig ol´l müüdä.

ERA II 126, 601 (63) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Enne mihklipäivä tapõti oinas vai lammas. Mihklipääva ol´l Mihklile lihasüümine, sis süüdi liha kõvaste.

ERA II 126, 601 (64) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdipäävä, ku lumi satte, üüldi 'ks: "Ku Märt määr, sis Kadri kuses!" Tuu tähend, et sis sai kadripääväl sulla.

ERA II 126, 601 (65) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Märdipääväl süüdi suitsutatud lambaliha.

ERA II 126, 601 (66) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kah märdisandele anti kuivi hernid ja lambaliha.

ERA II 126, 601/2 (67) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdi mütse enne usse takan saapidega, nika ku peremiis lask usse valla. Ku uss lät´s valla, sis visati peoga hernid sisse ja laulti: "Viska sisse viläõnne..." Märdi aigu olli rohkemb tumeda rõiva inemisil säl´län, kadri aigu valge. Kadri aigu anti sandele villu ja linnu.

ERA II 126, 602 (68) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Piitrepääväl es tohi kuhja luuva. Ku kuhja luut, sis lüü pikne kuhjale sisse!

ERA II 126, 604 (79) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. - Amanda Raadla < Otto Mintka, s. 1883 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vana-aasta õdagu tütriku pühiva tare puhtas ja sii puru pandas vilävaka vai mõõdu sisse. Viiäs puru vilämõõduga väl´lä ja pööretas kummale. Tütrik saistas esi mõõdu pääle. Kos külän pini hauk ja ku sääl om mõni poiss, sis tuu iks tütriku är võtt.

ERA II 126, 612/3 (2) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rebase t. < Rõuge khk., Vana-Roosa v., Varstu k. - Amanda Raadla < Liisa Pulk, s. 1853 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Märdilaul.
Märdi omma kaugest tullu, märti, santi,
Jüri keriku juurest, märti, santi,
kon om pikä pilliruuva, märti, santi,
kon om kallõ kastehaina, märti, santi.
Märdil küütse külmetasõ, märti, santi,
Märdil varba valutasõ, märti, santi.
Pilliruua pisti silmä, märti, santi,
kastõhaina lõiksi kaala, märti, santi.
Võta pirdu pingi küllest, märti, santi,
võta lastu lauva küllest, märti, santi.
Sandi tahtva pehmet liha, märti, santi,
sandi-i taha lehmäliha, märti, santi,
pull om lehma nuhutanu, märti, santi.
Märdi toova viläõnne, märti, santi,
sulutäuve suuri tsiku, märti, santi,
põhutäuve põrssid, märti, santi,
laudatäuve lambid, märti, santi.

ERA II 143, 233/4 (2) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Köite abil moodustati väiksed kiiged lastele toas ehk kuskil aias. Köite otsa pandi laud ja sinna istusid lapsed pääle. Puust kiikesid ehitati ja ehitatakse veel praegugi. Kiiged ehitati postide ehk puude vahele. Kiiged ehitati umbes nelja pika puuvehmri otsa. Kiikesid ehitasid külapoisid. Materjal toodi kokku külarahva poolt ehk pani materjali ainult üks isik. Kiige ehitajaile viisid kinke külatüdrukud, kes tahtsid kiikuda. Kingiti harilikult lihavõttepühade ajal kanamune. Muil pühadel tüdrukute poolt kinkimine moodis polnud.

ERA II 143, 235 (6) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiigehooaja algus algas harilikult lihavõttepühadega ja lõppes umbes kartulivõtmise ajal. Kiikumas ja lõbutsemas käidi harilikult lau- ja pühapäeva õhtuil, pühadel, näit. Lihavõtte-, suvistepühadel ja jaanipäeval.

ERA II 143, 287 (5) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Nädalipäevad lehma nimed:
Pühäpäev: Pühik, Päägik, Pääsik, Pääväs.
Esmaspäev: Eesik.
Teisip.: Tõõsik
Keskn. Kolmik, Kullõs, Kiräs, Kar´as
Neljap.: Nellik, Ninnik
Reede: Reedik
Laup.: Poolik (rohkem pole kusakil talus elajaid, kellele nime tarvis!)

ERA II 143, 289 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Orihirs. Lihavuutõ hällü naatas tegema: inne aetasõ sikka pistu, tõõsõ otsa poolõ tõõnõ, kolm hirt mäe otsõst vehruga kinni püürtü, peräst pandas orihirs pääle. Orihirre keskelle kats vahru, mink külge vimba pandasõ."

ERA II 143, 312/4 (4) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Lihavõõtõ hällüd tehti ikka senna külla, kuhu oli talvel veetud hoonete ehituse palke.
"Suure riide aeti sikko pistu!" hurjutasid palvemajas käijad ilmalatsi, kui need Suure neljapäeva ehk Reedel, mil selge ilus ilm olli, ehituse tarvis veetud peenematest palkidest "sikkat" ülese ajasivad.
Kolm palki, kokku ladvaotsad kõva väänetud paiuvitsaga kindlast kinni, aeti püsti ja alt laiali. Redeliga minti üles ja kiilutadi vitsa-alune umbselt täüs, et kõvasti püsima jääb. Tõine "sikk", tema taoline, lähedale kõrvale, kinnitadi niisama. Orihirs pääle. Orihirre külge tammepuust vahru, puurõngad, kuhu vimbad kinnitadi, vimbad - peened ja pikad, noored kased, ladvad väänätä ja nööri kombel kokku keeruta, pistetakse orihirre vahrust läbi. Kaks vahru, igast vimba paar läbi, saab maapinna lähedale nelli vimba otsa. Otsadele kinnitakse vaksalaiune, süllapikkune laud ja lihavõtte häll on valmis.
Kes käisid lihavõttel hälmähn?
Saadi kerigu juures teada, et seel ja teel on tugev häll valmis, siis minti lihavõtte keskmisel pühal, päälelõuna, hälmä.
Kui kaugelt käiti?
- Umbes 3, 4 ehk ka 5 versta kauguselt, kui teati, et tuleb tütrikka, mida maksab näha, ja on loota, et poisse palju kokku tuleb, siis ei puudunud ka kümmekond tüdrukuid. Mõnikord üle paarkümmend inimest.
Olli raharikkam aasta, lasti Rõuge õllevabrikust 50 ehk enam toopi ankruga bairist tuua ja pool toopi viina kah, siis senni hällüti, kui õlu toodi, mindi tarrõ, joodi ja tandsiti ning tehti istõmängõ. Tandsiti viiuli ehk härmonika järele: polkad, reinlenderit ja marsi. Istemängud "pantidega", mida väljalunastadi. Naljaks olli "Tuvikeste söötmine". Söödaks tollipikkune pliiatsiots ehk pooleksmurtud tuletikk, mis pidi suust suhu edasi andma ilma käe külge panemata, terve ring läbi. Tüdrukud tõrkusivad.
Väikeste laste lihavõtte hällüd tehti rehetarre parre külge köiest. Laua ots pääle ja laps hällida!
Ihnsad peremehed ei sallinud hälli rehetarõ parrõ küles: "Köüs hõerdub katki!"
Vennaste kog. liikmed arvasid lihavõtte hälmist "kikkilüümine" ja ei lubanud oma võimualuseid minnä. Mõni ütles, et lihavõtte hommikul hällüb kah päiv "nõsõmise aigu" hom. Selge ilmaga olõvat nätta, kui pääväviir üles tulõ, siis liikuv - esite tasa, pärast kiirem.
Praegu, mõned aastad tagasi, peale sõja, ei ole lihavõtte hällü nännü! Traditsionid nagu kauvad.

ERA II 143, 321 (13) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
[Mängud] 43. Lihavõttemune löödi kokku teravad otsad vastamisi. Kellel muna terveks jäi, see võitis; enne kõneldut osa.

ERA II 143, 341 (10) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ask - asu[h]unik.
Iga elamise ehk maja lähedal on asu[h]unik. Kord päevas, iga hommiku, pühitas luuaga tarepõrandat, seda kogu viimaks korviga välja viies küsitakse: "Kus ma asu pane?" Vastatakse: "Vii asu[h]unikusse!" On aga asu sees paberitükikesi ehk kergeid höövlilaste ehk kuivi puulehti, siis iga asuviija peab asule [h]unikust maad pääle kaapima, et tuul asku laiali ei kannaks.
Vana-aastaõhtune pühitud ask maetakse asu[h]uniku sisse (asu[h]unik on kuiv, ei külmä) ja seistakse asu[h]uniku otsas, kuni midagi häält kuuldakse (pimedas ei nähta midagi, küll aga kuuldakse). Kaugemal koerahaukumine - tuleb külalisi, mida kaugemal, seda kaugemalt; roovikas kukub tuule käes - saab kooljas; hobune hirnub - tuleb kosilane ilusa hobusega; kikkakirgmine - tulekahju ehk valitsusega pragamist. Puudekohin tuules tähendab lustilist olukorda heade inimeste seltsis.

ERA II 143, 354 (25) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < J. Ubaleht, ? a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
29 vebruar ei ole siinpool mingi eralist kuulnud!
Sika vanakindral Jakob Lenandson seletas kord: "Vanasti oll 13 kuuga aastaig. Ku läts kuuviisi tiinmine muudu, sis pidanud saksa nõu, et 13. kuu olõs vaja maha jätta - paras olõs 12 kuud! Sis jääs üte kuu palk "puhtaskasus". Ja nii tehtki! Aesta-aigi arvati: talsipühi perämätsest pühist jääs jakkabpäiva täüs 30 nädälit. Keväjä puuldõ see 30 nädälit arvati poolõs, sai 15 nädälit. Ku keväjä suurõvii (siin mägedes, orgudes) ei kahisa 12-l nädälil, sis 15-l lätvä vinguhn Riidsuhu." (Juure tähendus: kevadine suureveejooks võis iga kevade kolme nädala võrra kõikuda.)
Jakap-pääväst nädalide kuvvõ viisil mihklip. märti ja talsipühki. Vähemad tähtpäevad: küündlepäiv, käädripäiv ja talvine tinnüspäiv on järgmistes ilmateadetes: "Kahr käänd käädripääva käpä pääle, küündlepääva käänd tõist külge", "Tinnüsp. olgu eläjäsüüt poolõs, küündlep. uma süüt poolõs."
Kui talv pikale venib, siis: "Käädripääväl nakasõ jo olõkõrreki lummõ käärmä!" (s.o. sulatama.)

ERA II 143, 375 (39) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Külvünädäli ja kuu.
"Talsipühi perämätsest pühäst um õkva 30 nädälit jakabpäiva. Sio jaa poolõs, sis saa 15 nädälit. Ku 12. nädälil keväjält mägedevahelistes orgudes suurõvii ei kahisõ, sis 15. näd. lätvä vinguhn Kiidsuhu. Ku vana kuuga suurõvii vaosõ, sis saa suvi; ku noorõ kuuga, sis tulõ viil lõõvõtalv!"

ERA II 143, 375 (40) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
12. nädälil külvetäs varahitsi kaaru, noorõ kuuga. 10. nädälil külvä-õi kiäki midägi, sis um pal´lo ärvannutuisi päivi. Kõrratas kesvä- ehk linamaad vai pandas kardokit, nuu pelgä-õi nii. Naid viil mitu kord küntäs.

ERA II 143, 375 (41) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kõgõ paremba kesva saava, ku külväde 8. nädälil: vanakuu kaariga; saava kesvapää ku tsiahanna."

ERA II 143, 375 (42) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
"Külvünädäli umma Haani ja Rõugu ümbruses, jakapäävüst loetu, praeguki veel loetakse vanast jakapääväst külvünädälit ja tetäs kalendrehe numri-arvu."

ERA II 143, 376 (43) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Sannaviha ja kuu.
Jakapääva nädäli seehn mindus mõtsa vanakuu kaariga, vihalehessehe. Tuvvas lähküst säläga, kavvõmbast hobõsõga. Tetäs valmis, köüdetas paari ja viiäs orrõ pääl, tarõ pääle kuiõma. Päävä käehn kaartõ all kiä ei kuiva vihtu, siäl lätvä pruunis ja kõllatsõs. Viht piät olõma sannaviiehn hal´as, sis saa vihtja terves!

ERA II 143, 382 (78) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Keväjäne päiv um sügüsetse nädäli iist.

ERA II 143, 382 (79) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jakapäiväni satas vihma salvõ täütes - päält jakapääva satas vihm salvõ tühenduses.

ERA II 143, 382 (80) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Jakap tuu uutsõkukli, Laurits laia leeva, Pärtus peris pätsi.

ERA II 143, 435 (189) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < lauluraamatust (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Õdang nakas tulema, Jooseb nakas ruhkma,
Jeesust ristist kasima ja rõivastega mahkma.
Lihavõtte laupäeva õhtu laulti lauluraamatust. Kui saan selle raamatu juure, kirjutan täielikult.

ERA II 143, 515 (26) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2082 sõnad:
Kos ma kar´a kallutõllõ,
kos ma lehma liigutõllõ?
Tarõ taadõ tammistohe,
kanariku kallõstõllõ.
Siäl um aigu sällütellä,
mõnu mõttid mõlgutõlla.
Aig um iihn ja aig um taga,
ära samblõsängühn maga!
Aig tiib vagast ilmast maru,
aig tuu karjalatsõl aru!
Aigupitehn as´a käivad,
lõpevad ka elupäivad.
Aigu ikka asta taha,
aig um kallimb viil ku raha!
Aig meil eluõnnõ annab,
kalmukünkallõ kord kannab.

ERA II 143, 520 (34) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2227 sõnad:
Märdi- ja kadriõhtu sisselaskmise laulu sõnad on pia ühtemoodi. Summas peab olema: märdi-isa suurõ kotiga, märdiemä laulu ja sõnnustikuga. Andeiks: linnu, villa, liha, rasva, roormid, hernid, ube, leiba, vorsti. Tänuks õnnistuse sõnad. Mittesaamise korral halvemad vandesõnad. Märdid karvased, Kadrid sellevastu paberilindid, höövlilaastud. Näud kõigil kaetud. Kadri anded on samasugused, õnne- ja needesõnad samad.
Kahe nädälä päräst, kui "annid" on rahaks tehtud, toodakse suuremasse talukambrisse pang pairist ja viina nii palju, kui rahakott lubab, ja peetakse "sandipidu" - tants, ringmäng, laulud. Keskööni ehk harvem kuni valgeni, kui olli jookisid rohkem ja joojaid vähem.
On praegugi veel pruugil. Õlut enam ei olevat, selle asemel hansa ja koduõlu. Laulud - mis kellegil meele tuleb ja kõik oskavad. See on vanemad laulud.

ERA II 143, 562 (36b) < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Hussar, 82 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanast teivä meesterahva' hällü. Munapühhe aigu hällüti. Kes rohkõmp mõnnõ tõi, tuu hällu es saa. Kes es ole ütegi aestaga munnõ toonu, ja hällu pääle tükse, tuu lasti külh', a' hällüti nii, et tuul läts pää ullis üleväh ja ossõndama nakas.

ERA II 143, 562 (37) < Rõuge khk., Saaluse v., Voki k. - Ludvig Raudsepp < Hussar, 82 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanast paastu aigu opetaja kerikuh es laulada' paarõ.

ERA II 143, 581 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soe k., Sarve t. < Viljandi mk. - Ludvig Raudsepp < Amaalia Puustusmaa, s. 1880 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Luutsinapäiv.
Talvõl kõgõ lühemb päiv, tuu pööripäiv, tuud kutsutas luutsinapäävas. Sis nuurrahvas lätva kohegile korgõhõ laopääle, vai küüni hainu pääle luutsinat takah otsma ja ajama. Üts jääs sinnä küüni ussõ ala uutma suurõ kotiga, kunas tõõsõ üleväst "Luutsina" kotti viskasõ. Tõõsõ üleväh otsva ja juuskva nii, et küll saa. Näil um ilma tuu tiidmäldä pangiga vesi kah üllen. Ku jo' saa küllält larmatus, üteldas toolõ, et hoia häste kotti lajah, no nüüd, nüüd mi' viskami'. Üts haard pangiga vii ja visaki toolõ õkva kaala kõgõ vii.
Nii ollgi tuu Luutsina otsmine.
(See on Viljandimaal saanud kombeks.)

ERA II 160, 393 (8) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pühäpäävätse unonäo' läävä täüde.

ERA II 160, 396/7 (20) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Vana-aasta puulpäävä võtsõmi õks üsätävve puid riidast. Ku puu' paarin olliva, sõs sai mehele. Meil oll sääl kats vallalist tütrikku. Ma võti paarin puu' ja sai tuu sama aastak mehele. Tõnõ pidi viil kavva uutma.

ERA II 160, 397 (21) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Vana-aasta õdagu panti kinda vai püksü padja ala. Kes nuu sõs unõn är võtsõ - sõs toolõ sait mehele.

ERA II 160, 397 (22) < Rõuge khk., Pindi v., Kaku k., Kaku t. - Ija Daniel < Iida Helbe, s. 1890 (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Puru, mis tarõst pühkmisega sait, viidi tiilahkmõlõ, sõs kuuldi. Ku kellähelinat kuulsõt, sõs sai pulmõ, ku ol´l lavvakõlinat, sõs sai puhtõ pidämist. Tuu ol´l kõik nii terves aastas ette.

ERA II 180, 560/1 (5) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Soemetsa k, Soe t - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, s. 1878 (1937). Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Mihklipääva hummogu tsuskasõ tütrigu otspajast pää vällä ja ütlese:
“Mihklipäiv!
Armas aig! Kallis päiv!
Kui sa katad maa ja mere,
Sis kata ka mu karvanõ pää!”
vana Kasagu Leeno opas nii mu´ tütrele, ku tuu tütrik oll. -

ERA I 4, 55 (10) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Nagu ilm reedel, nõnda ka pühapäeval.

ERA I 4, 55 (11) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Heinategu alaku laupäeval, siis ei jää sooned haigeks.

ERA I 4, 55 (12) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Karja enne jüripäeva metsa ajades võib hunt karja tulla.

ERA I 4, 55 (13) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Jüripäeval ei tohi kolistada, muidu võib pikne kergesti sisse lüüa.

ERA I 4, 55 (14) < Rõuge khk., Viitina v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < A. Pallits (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Enne jüripäeva raudasju leides oled sel aastal hea tervise juures.

ERA I 4, 139/41 (1) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - "Tallinna Posti" ebausu võistlus < Valter Mõtus (1932) Sisestas Salle Kajak 2002
Lgp. Tallinna Posti toimetus.
Oma karja- ja õpilaspõlvest mäletan järgmisi ebausu kombeid:
Kevadel ei lasta karja kunagi esmaspäeval välja, kõik teised päevad on selleks kohased, eriti pühapäev. Karjasele visatakse esimesel karjamineku hommikul vett näole, et ta karja juures kunagi magama ei jääks. Enne karja väljalaskmist antakse igale lehmale tükk leiba.

ERA I 4, 415 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui uueaastal puud härmas, tuleb viljarikas suvi, kui udune ilm, tuleb sajune suvi.

ERA I 4, 415 (3) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve.

ERA I 4, 415 (4) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui uueaastal sügav lumi, lõpeb palju loomi.

ERA I 4, 415 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Esimese võõra järele, kes uueaastal majja tuleb, otsustatakse aasta õnne.

ERA I 4, 415 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tõnisepäeval näeb siga esimest kord pikal talvel päeva, sellepärast keedetakse seapääd sel päeval.

ERA I 4, 415 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui tõnisepäeval on ilus ilm, tuleb põud suvi, aga kui sajab kerget lund, saab suvel palju marju.

ERA I 4, 415 (8) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tõnisepäeval keedetakse seapääd teradega, et sead hästi kasvaks.

ERA I 4, 415 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui tõnisepäeval päike paistab, saab hää heinaaeg.

ERA I 4, 415 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Udune tõnisepäev kuulutab vihmast suve ja heinaaega.

ERA I 4, 415 (10a) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui tõnisepäev udune, siis on veel kuus nädalat külma.

ERA I 4, 415 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui tõnisepäeval nii palju päikest näha, et hobusele selga saab karata, siis saab hää heinaaeg.

ERA I 4, 415 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tõnisepäeval ei tohi kedrata, siis hakkab sigadel pää ümber käima (haigus).

ERA I 4, 415 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Küünlapäeva sula ja maretipäeva põud on nälja ema.

ERA I 4, 415 (14) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kõik kõrred vihkavad pääle küünlapäeva talve.

ERA I 4, 415 (15) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Küünlapäeval läheb talvel süda lõhki.

ERA I 4, 415 (16) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sula küünlapäev toob halva odra-aasta, selge küünlapäev hää lina-aasta.

ERA I 4, 415 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui enne küünlapäeva härg räästa alt juua saab, siis ei saa pärast maarjapäeva kana oma nokka kasta.

ERA I 4, 415 (18) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Suured hanged küünlapäeval, toovad suured viljarõugud.

ERA I 4, 415 (19) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Küünlapäevast on seitse (nädalat) seasse, kaheksa karja, kümme (nädalat) kündi, üksteist jürri.

ERA I 4, 415 (20) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui küünlapäeval päikest niipalju, et siga oma külje saab ära soojendada, saab hää suvevilja aasta.

ERA I 4, 415 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Praksub küünlapäeval jää, siis kärgib jakobipäeval pikne.

ERA I 4, 415 (22) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui küünlapäeval taevas kiudpilves, siis saab hää herne- ja lina-aasta.

ERA I 4, 415 (23) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Küünlapäeval keedetakse sea külg.

ERA I 4, 415 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mida tuulisem küünlapäev, seda ilusam kevade.

ERA I 4, 415 (24a) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Küünlapäeva tuisk toob ruttu kevade.

ERA I 4, 415 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Küünlapäeval käänab karu teise külje.

ERA I 4, 415 (26) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Pikk liu vastlapäeval toob pika lina.

ERA I 4, 415 (27) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastlapäeval keedetakse seajalgu kruupidega ja küpsetatakse nisujahust vastlakuklaid.

ERA I 4, 415 (28) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui vastlapäeval kuu kolm päeva vana, tuleb hää viljasuvi.

ERA I 4, 416 (29) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastlapäeval pestakse riideid (pesu), siis saab kogu aasta valge pesu ning on kerge pesta.

ERA I 4, 416 (30) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastla noort kuud nähes tuleb sõnada: "Tere, tere noorkuu. Sina vanaks, mina nooreks, sina raua raskune, mina kulla kergune." Siis jääd nooreks ja ilusaks.

ERA I 4, 416 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastlapäeval ei tohi kedrata, siis ketrad seajalad kokku.

ERA I 4, 416 (33) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastlapäeval ei tohi nõeluda, siis lähevad loomad suvel vilja.

ERA I 4, 416 (34) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastlapäeval peab valama küünlaid ja lõikama peerge.

ERA I 4, 416 (35) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastlasupi peab ära sööma seakontidega, millest aga jagu ei saada, see viiakse lakka tündrisse ja enne ei pääse liugu laskma, kui kondid lakka kantud. Kont võetakse hammaste vahele ja viiakse lakka, viial jalad ees ja pea all.

ERA I 4, 416 (36) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Et põllud hästi kasvaks, peab vastlapäeval viskama sõnnikud.

ERA I 4, 416 (37) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Vastlapäev] Neiu peab lõikama poisi juukseid, poiss neiu juukseid, siis kasvavad juuksed pikad ja kaharad.

ERA I 4, 416 (38) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vastla vanal kuul oodatakse juba lõokest, sest siis peab olema nii palju paljast, et lõoke saab maal puhata.

ERA I 4, 416 (39) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Taliharjapäeval liigutavad end maa-alused hallikad.

ERA I 4, 416 (40) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tuisatud tee taliharjapäeval toob odrarikka suve.

ERA I 4, 416 (41) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui taliharjapäeval tuiskab üle katuse, saab viljarikas suvi.

ERA I 4, 416 (42) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pööripäev (kevadine)] Kui pööripäeval tuul lõunast, saab soe kevade, kui põhjast - külm.

ERA I 4, 416 (43) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pööripäev (kevadine)] Kustpoolt pööripäeval tuul, säältpoolt puhub ta kolm kuud.

ERA I 4, 416 (44) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Missugune ilm tuhkapäeval, niisugune on ta kogu paastuaeg.

ERA I 4, 416 (45) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tuhkapäeval ei tohi loomadele teri anda, siis tulevad neile tuhkjad (täid) pääle.

ERA I 4, 416 (46) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
KupP[aastu]maarjapäeval kanamuna lõhki ei külma, siis ei ole kevadel öökülmi karta.

ERA I 4, 416 (47) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Külmetab p[aastu]maarjapäeval, siis on külma veel 40 päeva.

ERA I 4, 416 (48) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui p[aastu]maarjapäeval on lumi katusel, siis on ta jüripäeval ka veel mägedel.

ERA I 4, 416 (49) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Öine külm vastu p[aastu]maarjapäeva toob külma kevade, kuid sooja sügise.

ERA I 4, 416 (50) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Paastumaarjapäev] Lai paastukarask toob aeda laiad kapsalehed.

ERA I 4, 416 (51) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kõva p[aastu]maarjapäeval keritud kera toob kõvad kapsapääd.

ERA I 4, 416 (52) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
P[aastu]maarjapäeval ei tohi pääd sugida, siis tulevad suvel ussid kapsastele. Samuti ei tohi sel päeval nõeluda, siis saavad auklised (ussitanud) kapsapääd.

ERA I 4, 416 (53) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
P[aastu]maarjapäeval peab keetma kapsaid, siis saab hää kapstasaak.

ERA I 4, 416 (54) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Jüripäeval ei tohi kolistada (kangast kududa), siis saab äikeserikas suvi.

ERA I 4, 416/7 (55) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui jüripäeva hommikul agu punetab, saab hää odrasuvi.

ERA I 4, 417 (56) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui enne jüripäeva pikne müristab, saab vilu suvi.

ERA I 4, 417 (57) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui enne jüripäeva kaste maas, saab rukis enne jakobipäeva valmiks.

ERA I 4, 417 (58) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Enne jüripäeva ei tohi karjane metsas tuld teha, muidu hakkavad hundid karjas käima.

ERA I 4, 417 (59) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui jüripäev on reedesel päeval, siis saab äikeserikas suvi, mis palju kahju teeb.

ERA I 4, 417 (60) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui siga enne jüripäeva poris püherdab, siis tuleb pärast jüripäeva veel külma.

ERA I 4, 417 (61) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Enne jüripäeva tehtud võlad maksab loodus, aga pärast jüripäeva tehtud võlad maksab põld.

ERA I 4, 417 (62) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Enne jürit annab külma, pärast jürit sooja ilma.

ERA I 4, 417 (63) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui jüripäeval sajab külma vihma põhjast, siis tuleb kehv rukkilõikus.

ERA I 4, 417 (64) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui jüripäeval karjamaalt kodu tulles veised õlekõrre suus koju toovad, saab halb vilja-aasta, aga kui rohukõrre (heinakõrre), siis saab halb heinasaak.

ERA I 4, 417 (65) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Jüripäeval põletab karjus kadakaid, siis ei näe hunt suvel karja tulla.

ERA I 4, 417 (66) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui taevaminemisepäeval tuul põhjast, siis tuleb kogu suvi kasukat kanda.

ERA I 4, 417 (67) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vihmane taevaminekupäev ennustab halba heinasaaki.

ERA I 4, 417 (68) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Taevaminekupäeval ei tohi puud lõigata ega rohtu kitkuda, sest kõik taimed jooksevad sel päeval verd.

ERA I 4, 417 (69) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Taevaminekupäeval ei tohi karjus vitsa kodu tuua, muidu tulevad ka ussid metsast kodu.

ERA I 4, 417 (70) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Taevaminekupäeval võib tööd teha ainult väljas (põllul, niidul), kuna kodus tööd teha ei tohi.

ERA I 4, 417 (71) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pööripäev (suvine)] Kui pööripäeval tuul läänest ehk lõunast, saab vihmane ehk soe suvi, kui tuul külmast kaarest (põhjast ehk kirdest), siis saab külm suvi.

ERA I 4, 417 (72) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui kägu enne jaanipäeva laulu lõpetab, siis tuleb talv varakult, kui pärast jaani, siis ei ole lund enne jõulu.

ERA I 4, 417 (73) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Jaanipäev] Jaan viskab esimese jahekivi vette.

ERA I 4, 417 (74) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Sajab Jaanipäeval, saab vihmane viljakoristamise aeg.

ERA I 4, 417 (75) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Jaanipäev] Ära otra enne Jaani kiida.

ERA I 4, 417 (76) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Jakobipäev] Maret annab hädaleiba, aga Jakob suure kaku.

ERA I 4, 417 (77) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Jakobipäeval tuleb rohule raudnael sisse.

ERA I 4, 417 (78) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui enne Jakobipäeva lilledel helbed pudenevad, tuleb halb kartuli aasta.

ERA I 4, 417 (79) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Jakobipäev] Jakob viskab teise jahekivi vette.

ERA I 4, 417 (80) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Lauritsapäev] Laurits laotab kapsta lehti, Pärtel käänab kapsail päid.

ERA I 4, 417 (81) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lauritsapäev toob esimese valge öö.

ERA I 4, 417 (82) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui Lauritsapäeval sajab vihma, siis on tulekahjusid oodata.

ERA I 4, 417 (83) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Pärast Lauritsapäeva tapetud siku liha on haisev.

ERA I 4, 417 (84) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui Lauritsapäeval lainetab, saab tuisune talv.

ERA I 4, 417/8 (85) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Lauritsapäev on õnnetu päev.

ERA I 4, 418 (86) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui Lauritsapäeval kapsapääle villane lõng ümber köita, siis lõng katkeb (pää kasvab jõudsasti).

ERA I 4, 418 (87) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pärtlipäev] Laurits laotab kapsa lehti, Pärtel käänab kapsail päid.

ERA I 4, 418 (88) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui Pärtlipäeval männi okad maha pudenevad, sajab Mihklipäeval lund.

ERA I 4, 418 (89) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pärtlipäev] Pärast Pärtlit hakkavad hallad põlde küpsetama.

ERA I 4, 418 (90) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kõu Mihklipäeval kuulutab teiseks aastaks palju õunu ja marju.

ERA I 4, 418 (91) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kuiv Mihklipäev kuulutab kuiva sügist, märg pehmet talve.

ERA I 4, 418 (92) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui puudel lehed enne Mihklipäeva maha tulevad, läheb kevadel lumi enne Maarjapäeva ära.

ERA I 4, 418 (93) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mihklipäev on noores kuus', siis tuleb loomadel toidupuudust.

ERA I 4, 418 (94) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mihklipäeval tuul lõunast, siis saab soe talv.

ERA I 4, 418 (95) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mihklipäeval saab vanatont heinu kuivatada, siis ei tule loomatoidu puudust.

ERA I 4, 418 (96) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mihklipäevaks puudel lehed maha läinud, siis on jüripäevaks rohi metsas.

ERA I 4, 418 (97) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Mardipäev] Mart kopsib kasukaga, kadri ripsib riidega.

ERA I 4, 418 (98) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Mardipäev] Märt määndab, kadri kastab, andres harutab, nigulas needib.

ERA I 4, 418 (99) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Mardipäev] Mart matab, kadri katab, andres harutab.

ERA I 4, 418 (100) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Mardipäev] Märt määndab, kadri kuivab.

ERA I 4, 418 (101) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mardipäeval kuu selgelt taevast maha vaatab, saab palju tüdrukuid mehele.

ERA I 4, 418 (102) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mardipäeval aiakõrgused hanged, siis saab hää viljaaasta.

ERA I 4, 418 (103) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mardipäeval külmetab, siis jõulu ajal sulatab.

ERA I 4, 418 (104) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui mardipäev udune ja segane, siis tuleb paks talv.

ERA I 4, 418 (105) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Mardipäevast kaks katri ja kadrist neli jõulu.

ERA I 4, 418 (106) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Kadripäev] Kadri sulatab, andres külmetab.

ERA I 4, 418 (107) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Kadripäev] Kui rehti jatkub kadrile, siis tüdrukuid saab mehele.

ERA I 4, 418 (108) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kadripäeval ei tohi kedrata ega lammast pügada, siis ei edene lambad.

ERA I 4, 418 (109) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Kadripäev] Kadri sula kestab andreseni.

ERA I 4, 418 (110) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui kadripäeval sõel taevast alla vaatab, saab palju tüdrukuid mehele.

ERA I 4, 418 (111) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
[Pööripäev (talvine)] On pööripäeval tuul põhjast, saab külm talv; lõunast - soe.

ERA I 4, 418 (112) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Toomapäeval läheb musttoomas toast välja. Selleks puhastatakse riideid ja küüritakse maja.

ERA I 4, 418 (113) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui toomapäeval tuul põhjast, saab külm talv.

ERA I 4, 418 (114) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kari lastakse välja laupäeval - siis ei tule õnnetusi.

ERA I 4, 418 (117) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Heina hakatakse tegema laupäeval, siis ei jää ta vihma kätte.

ERA I 4, 418 (118) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Kui jõulu ja uue aasta vahel palju selgeid öid, siis sigineb palju loomi lauta.

H I 2, 563 (12) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Vana aasta lõpul läheb peremees õhtul peale saunas käigu välja, tõmab iga ukse ja akna ja paja augu peale kridi ehk söega risti, siis ei tohi algaval aastal vana kuri nendest sisse käia. Õhtul paneb igaüks oma jaos pitka piru põlema, mida kauem kellegi pirg põleb, seda pitkemb on tema eluiga. Tuhkhauas maetakse tuhk holega kinni; homikul vadatakse kas ei ole vana kuri tuha pääl käinud, ehk jälle surma jälgi; on viimse jälgi, siis on sellest majast sel aastal surnu sada. Kui öösel tuas on kuuivade hernede pildumist kuulda, siis jälle surmasõnum. Öösel minakse õue kuulama, kus talus on kuiva haukumist, seal on pulmad loota, kus kirstulauade tahvitsemist, seal on surnut loota. Ka nutmist peab kuultama; ka surma täht. Õhtul valatakse õnnetina, aetakse sulama ja kallatakse külma vee sisse, jahtunud tina toob igaühele tema õnnevormi ette, nagu: samblasugune maatuust tähendab palju raha, nagu samald.

H I 2, 564 (13) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaanipäeval öösel vadati katuseaugust „kahru persest“ sealt pidi näha olema, kuspoole vana kuri raha kuivatap.

H I 2, 564 (14) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Tõnisepäeval paistab päike, kui niigi palju, et hobuse selga võit hüpata, siis saab hea viljaaasta, ons pilves, sisi ei ole vilja loota. Keetakse sea pea ubadega.

H I 2, 564 (15) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Jüripäeval. Ons jüripäev teisipäeval ehk reedel, siis saab sel suvel kange pitkse müristamine olema. Jüripäeval ei tohi keegi raguda õue peal, muido saab iga müristamise ajal õue kohal pitkne kangest kärkima. Karjatsed põletavad kadaka põõsaid, siis põlevad hundipoegade silmad peast ära ja käpat valusas, et ei näe ei ka voi karja tulla. Jüripäeval alustatakse maad künda. Enne jüripäeva otsitas järvedest ja jõgedest öösel tulevalgusel vähki, sest et päle jüripäeva tulevad vähjadele silmad päha, siis ei voi neid kinni sada. (On jüripäev teisipäev ehk reedel, siis on kanget müristamist loota.) Jüripäeval alustab maa oma kasvamist, Jüri jürab metsa koore vallale.

H I 2, 564 (16) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Peetripäeval. Peter pitsitab metsa koore kinni. Peeter pitsitab, Jaan jakap.

H I 2, 564 (17) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Jakobipäeval süüakse uutseleiba. Uutse usseh, jakobpäiv jalul.

H I 2, 564 (18) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Lauritsepäeval alustatakse ... külvada. Öösel tehakse suurt tuld, nimelt õitselised; kui tulesädemed õige kõrgele üles lähvad, siis karjutakse: „Laur lakke lähab“. Nenda on Laur kord suure tule teind ja üks nägemata heal on teda keelades nenda hüüdnud, aga Laur ei ole sellest hoolinud ja on nenda siis tema suure tule läbi suur tulekahjo sündinud.

H I 2, 564 (20) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Mihklipäeval tapetakse oinas ja süüakse liha.
Mihklipäeval panti karilooma karjast kodu tulles tähele. Oli lehmal õhtu kodu tulles rohukõrred huule kulka jäänud ripuma, siis tõi tema nälja kodu, see on: loomade toidupuuduse. Karjalapsed veavad sikku ehk valged lammast ümber ahervarre, et ruttu lund sadessi.

H I 2, 564 (21) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Paastumaarjapäeval. Kui päike selgest üles tuleb, saab hea vilja-aasta. Päle paastumaarjapäeva ei tohi enamb tuas tuld õhtate üles võta „rüa' nägevad“. Mitu päeva lumi enne ära lähab, nii paljuei ole päle P.M.p. suve loota. Kapstataimed külitakse maha, vahetatakse teenreid, juuakse „puna“.

H I 2, 564 (22) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Märdipäeval käivad märdisandid, noored inimesed säädivad endid märdisandi riietese, käivad külasid mööda, öösel; enne sisse astumist koputatakse ukse peale järgmise lauluga: „Märti santi, Märdid tulnud kaugelt maalta, Märti santi, Märdi küütse külmetase, Märti santi jne.“ Ons enne märti külma ja lund, siis loodetakse ika, et märdipäev seda ära kautab. Märt määtap, Kadri kautap.

H I 2, 564 (23) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Kadripäeval sajab vihma, siis öeldakse: Kadri kuseb.

H I 2, 574 (37) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jaan Orav (1888) Sisestas Salle Kajak 2004
Karjaste tunnikell on nende oma vari, kust aega teäda, kunas kodu ajada. Õhtul, kui pilves oli, siis vaatanud karjalapsed üles taeva poole, kui siis silme ees maa maha vadades pime on, siis on päike looja läind, ons ühteviisi valge, siis ei ole veel ära veerenud, ehk kui sitikad lendavad, on päike loojas.

H I 2, 608 (13) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui Suurel Reedel ja Suurel Neljapääval enne päikesetõusu valgede riietega õunapuud raputada, siis saada palju õunu.

H I 2, 609 (14) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui Suure Neljapääva hommiku enne päävatõusu välja lähad ja maasta laasta korjad ja neid üle tare katuse pillud, siis juhtuda suvel palju linnupesade ja ussitega kokku.

H I 2, 609 (19) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ja kui vana-aasta õhtu lähed kaevu juurde nii, et keegi ei näe ja pesed seal suud ja jätad pühkmata ja lähad pühkmata suuga magama, siis tuleb jälle su pruut ja pühib su suu ära.

H I 2, 609 (20) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vana-aasta õhtu kui magama lähad, võtad prussaku ja paned käisede, siis tuleb jälle su pruut ja võtab prussaku käisest ära ja viskab maha.

H I 2, 609 (21) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vana-aasta õhtu pärast pääva minekud pühid tarre ja viid need pühkmed põhja poole nuka taha ja lähad siis üksinda ja seisad nende pühkmete peal, siis näed vanatontisi ja nende mängu õhu sees.

H I 2, 609 (22) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui vana-aasta õhtu lähad lauda peale, siis rääkida kõik lehmad ja lammad, ja kuulaja võida nende keelest aru saada.

H I 2, 610 (29) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Talvistepüha õhtul ei tohi karja lämmi veega joota, muidu olla lehmad suvel väga viledad kiilu jooksma.

H I 2, 610 (33) < Rõuge khk. - Arnold Häussler (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Iga peremees pidada iga aasta enne jüripääva ümber oma maa käima, sisi kasvada põllul head viljad.

H II 32, 353 (8) < Rõuge khk. - Kangur 1889 Sisestanud Aire Kuusk 2001
Ja Nääri õhtul toodi ölled tuppa...

H II 32, 357 (54) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui seitsmevennapäval vihma sadab, siis sadab seitse nädalid.

H II 32, 357 (55) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Jakubipäval pidi heinatöö lõpetud olema.

H II 32, 357 (57) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Jakubipäival võeti sööma unne? ternid? pere käest ära, öeldi: "Vikat varna, sirp kätte."

H II 32, 357 (58) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Olavipäv tapeti lamas ära, muidu sureva loom ära karja seas, mis keige parem on.

H II 32, 357 (60) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Lauritsapäv ei tohtnud tuld sugugi majas ülles teha ei keeta, ei küpseta. Kui kuiv ilm sel päval, siis saavad palju tullekahjusid.

H II 32, 357 (61) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Sügisel kolm päva ene rükimaarjapäva ja kolm päva päle maarjapäva oli keige parem rükkikülli aeg.

H II 32, 357 (62) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Pärtlipäval pidi ju lõbedud olema.

H II 32, 357 (63) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mateuse päv pidid keik loomad ja madud oma talveunele minema.

H II 32, 357 (64) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Mihklipäv peavad suvetööd lõpedud olema.

H II 32, 357/8 (66) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Peale mihklipäva algas hingede aeg, kus leha, leiba, leend ja muud toidu kiidi. Kuhjade peale viidud hingedele süija, kõik nõud jäedi öösel ilma kaneta, et hingad süija võisid. Pealegi viidi veel liha kausiga toa otsale, kus vaimud neid pidid sööma.

H II 32, 358 (67) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Hingedepäval, 2. novembril ei tehtud tööd, hinged viiva töö käest ärra.

H II 32, 358 (68) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Martipäva õhtul kogusid hulg noori mehi ja neiusi kokku ja läksid mardisandi tegema. Laulsid ukse taga kuni sisse lasti, lauluga andi andi jälle lauluga ära läksid teise paika, niisama tehti.

H II 32, 358 (69) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Ka kadriõhtul millel mõlemal pidgad laulud lauldagse, mida ma siin ei jõua mahuda.

H II 32, 358 (70) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Kadripäval nidedi talludes lambid. Kui sulla, siis öeldi, et kadri hakkab kusele.

H II 32, 358 (71) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Andresepäv öeldi Andres pörab pulga kinni, kui ilm külmetas.

H II 32, 358 (72) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Andresepäva peedi esimeseks talve hakatuseks, pööripäval öeldi, kus nüüd tuul, seald on ta seni kui teise pöripävani.

H II 32, 358 (73) < Rõuge khk. < Saarde - Juhan Kangur (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
Toomapäva kutsuti mustaks, sel päval hakadi riided peesema, majasi küürima, et must uhes ära mina ühes musta Toomaga.

H II 32, 380 (1) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku küündlepääva (2. veebr.) ja tinnüspääva (17. januar - tõnisep.) tsiga päiva näge niigi pallun aigu, ku mies hobõsõ sälgä saa karada, sõs saava terävä (palliu terri) rüä.

H II 32, 380 (2) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Tinnüspäävä süvväs tsia pääd. (Ma olen seda küsinud, misperast, aga isegi nad ei tiia, ehk saan edaspidi teada.)

H II 32, 380 (3) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku käärdlepäävä (kuupäivä ei tiia) lummõ satas, sõs saa suvõl palluu kärbläsi.

H II 32, 380 (4) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (1890) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku säitsmevelistepäävä (10. juuli) vihma satas, sõs satas säitse päivä, ku sõs üle ei lää, sõs satas säitse nädälit.

H II 32, 385 (70) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Labõritsapäävä ei tohe riiht pessä ega reheahju tuld panda, muido palas riih är.

H II 32, 385 (79) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku sügüse mihklipääväs puuleht maha lät, sõs um keväjä jüripääväs hain mõtsan.

H II 32, 385 (83) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku karjuse jüripäävä väikeisi kivikeisi kotta kandva, sõs löüdvä suvõl palliu tsirkõ, a ku lastõ kandva, sõs suvõl palliu siugõ.

H II 32, 385 (84) < Rõuge khk. - A. Joosik, end. A. Jennes (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui jüripäävä müttät vai paugutat, sõs nakkas pikne suvõl kõvastõ käümä.

H II 45, 208 (3) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Pööripäiv (9. juni). Vanainemise ütlese, et ku päiv ümbre käändas (ku päiv sulaside poole lät) pääva lühembas nakkasõ minemä, sõs kaos söögiisu ärr, ei taha inämb nii pallüu süvvä nikagu talviskitsõ pööripääväni (9-11 dec.) sõs nakkat jäll süvvä tahtma, niihäste inemine ku elläi.

H II 45, 208/9 (4) < Rõuge khk. - Magnus Jennes (= M. Laanela) (1891) Sisestas Merje Susi 2001
Jaani pääväst (24. Juni) Vana inemise kõnõlasõ, et Jaanipäävä üüse olõvat mõtsa teije veeren sinitse tulõ näta: sääl kuivas vana Juudas (vana kurat) umma raha. Kes julgõ mies um, tu või sõs külät raha saija.
Mingu Jaani päävä üüse inne kellä kattõtõiskümmend sinnä mõtsa, kos vana Juudas umma raha kuivas, a võtku timä kotust kah üts kubu nappõ=(õlgi) sälgä ja mingu sõs vana kuradi manu, a sääl ei tohe midägi pelädä, ku pelgämä nakkat, sõs vaot kõgo raha ja vanapoisiga üten koon maa ala. Vana poisi manu tullõn, alustagu timä juttu ja küsügu vana kuradi käest: "Mis sa siin tiet?" Vana Juudas ütles muidugi, et ma kuiva raha. Sõs küsü jäll: "Kas mullõ kah saa?" Vana kurat ütles jäll: "Esiki veidükese, mis siist sõs viel sullõ saa." j. n. e. ja nakka sõs nappõ sinna tulõ pääle veitü kaupa puutma =(pootma) ja sa piat seda viisi tegema, nikagu =(nii kaua kui) kell katstõiskümme lüü, vai nikagu kikas kirgmä nakkas, sõs vaos vana kurat maa ala ja tu raha jääs kõik sullõ. Ku uur um, sõs ei olõ vaija nappõ võtta üten, sõs visaku kell punkt 12 midä sinnä tulõ pääle ja raha jääs niisama kõik sullõ.
Jaanipäävä üüse näüdätäs mõnõlõ unõn kongi raha, sõs mine otsma, a ei tohe midägi pelädä, tulgu mis taht sullõ vasta, nu ei või sullõ midagi tetä, ku ei pelgä, a ku pelgämä nakkat, sõs ei saa raha ei midägi ja võit viel esi otsa saija.
Kusikuklaisil umma sändse sõira, mis nimä talvõl sööva, ja noid (neid) sõiru tegevä nimä nikagu Jaani pääväni ja Jaanipäävä üüse toova nima nu sõira vällä kuijuma nikagu päävä nõsõmiseni. Ku tahat noid sõiru saija, sõs piat inne päävä nõsõmist minemä otsma neid, kusikuklaisi pesä manu; perän päävä nõsõmist inämb ei saa, sõs lahkva nimä sõira ärr ja vidävä pessä. Nu sõira umma väega magusa ja kalli.
Jaanipäävä üüse käüvä nõijamoori tõisi lautu müüda villu püken, et tõisil sõs lamba ärr koolõsõ ja neile esi mõnõ kunsti tarbis.

H II 45, 210 (5) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Pääle pietrepääva (29. juni) kägu inämb ei kuugu, tima kiel jääs sõs kinni ja tima saavat tsirkhaukas.

H II 45, 210 (6) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Labõritsõpäiv - lauritsap. (10. aug.) Sõs ei panda tuldgi reheahju, muidu saavat palju tulõkahje, ku mõni sõski um pandnu, sõs ütles külämies tõõsõlõ: "Kulõ, vana külämies, ega tu külh hüvvä ei tähendä, et sa täämbä riiht kütät." Labõritsõpääväs tapõtas sikkõ ja süvvas sikkaliha. Lab. päävä külvetäs edimäne rügä.

H II 45, 210 (7) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Vanaajastaga õdagust
Tarõ pühitäs ütest paigast puhtas, sinnä pandas söögilaud, lavva pääle pandas keskkotsillõ leeväpäts ja ümbre leeväpätsi pandas egaütse inemise ja ega eläjä jaos näputäüs suula (soola), sõs laotõdas valgõ rõõvas üle ja pandas küündlega tuli leeväpätsi pääle palama, sõs hummugu kaetas, kelle suul alt likkõ um, olgu eläjäl vai inemisel, tu koolõs ärr.

H II 45, 212 (6) < Rõuge khk., Sänna v. - M. Jennes (M. Laanela) (1891) Sisestas Salle Kajak 2004
Pääle jaanipäävä piat kägu uma sulasõ ärr süümä (üte väikese tsirgu, kes timäga aladi üten lindas.) Esätse käo kuukva ütsindä. Mineva ajastagatsõ poja kuukva ütsindä, a muu saava kõik tsirk-haukas. Kägu um inemisest saanu ja ku timä kuuk, sõs kuuk timä aladi nii:
"Esä mu ärä tap'p, kuuku!
Veli mu vere või, kuuku!
Sõsar mu luu kokku koräas, kuuku!
Köüt valgõ räti pääle, kuuku!
Vei mõtsa kõo latva, kuuku!
Sääl mu Jummal käos lõi, kuuku!"
(järgneb)

H II 51, 388 (8) < Rõuge khk. - J. Gutves (1893) Sisestas Salle Kajak 2004
Jüripäävä ei tohe pauguta, ei rõivid mõska, ei puid lahku; moodo tulõ suvõl susi karja ja tege kurja.

H II 51, 395 (4) < Rõuge khk. - J. Gutves (1894)
Vana kalender
Suurõst maarjapääväst (15 lõik.) um kuus nädalit mihklipäiva, mihklipäävast kuu märti, märdipääväst kuus nädalit talsi-pühhi, talsipühist kuus nädälit küündlepäiva, küündlepääväst kuus näd. kapstmaarjapäiva, kapst-maarjapääväst um kuus nädälit edimäste ristipäiva, ristipääväst kuus nädälit jaanipäiva ehk haaniä-maarjapäivä, siält kuus näd. suurdõ maarjapäiva (15 lõikusekuul).
Talvõl, kun inääb aigu , sis loetas kah kolmõ nädälite kaupa.

H II 51, 436 < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Nii kah jaanipäävä õdangul võta ütessä ütsesugust lilli (nii et vanikohe üle kõgõ 81 lilli saa) ku' a neist krunn, panõ päha ja uma and sullõ üüse unõn suud.

H II 51, 457 (1) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Kapstmaarjap. küdsedi häste suurõ ja lakkü karaskid, sõs saiva suvõl laja kapstalehe.

H II 51, 457 (2) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
K.M.P. keridi suuri langakerri - suurõ kapstapää.

H II 51, 457 (2a) < Rõuge khk. - P. Ruga (1894) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku tuhkp. tuulõga midägi külvät, sõs saa seol viläl pallö tuhaperri (putukad, veiksed loomad).

H II 56, 1023 (17) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Maarjapääväl ei tohe umõlda, muidu söövä suvõl vagla kapsta ärr', aga tuu asõmõl piät langa kerimä, sõs saava hää, kõva kapstapää.

H II 56, 1023 (18) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Pääle maarjapäivä ei tohe inämb tuld üles võtta, selle et oras häbenes ja sõs häste ei kasu.

H II 56, 1023/4 (19) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Juripääväl piät virgastõ umblõma, sõs susit siul silmä pääst ja tä ei näe inämb kosja tulla.

H II 56, 1024 (20) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jüripääväl piät inne päivä eläjit lumõga siukma, sõs nä ei lää suvõl kiini.

H II 56, 1024 (21) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jüripääväl ei tohe karjavitsa kodu tuvva, mudu tuut siu kodu.

H II 56, 1024 (24) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui küündlekuul härg kaar? alt juvva saa, sõs ei saa paastukuul kikkasgi juvva.

H II 56, 1026 (45) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Kui piitrepääväl hainakuhja lüvväs, tuu kuhja lüü pikne palama.

H II 56, 1026 (46) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaanipääväl piät ega pererahva nime pääle üts jaanilill korjama ja saina lahkhõ suskama - kelle lill häitsema nakkas, tuu eläs edesi, kellel ärr kuijus, tuu koolõs tuul aestal ärr'.

H II 56, 1026 (47) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jüripääväl piät tõlv ärr käkma, sõs ei mõista susi karja tulla, niisama kistavars, sõs ei saa siugõ olõma.

H II 56, 1026 (48) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jüripääväl piät karjusõ paljo kadajit kõrrõtama, sõs kõrrõsõ soel silmä ärr.

H II 56, 1027 (51a) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jõulupühä aigu ei tohe lehmi lämä viiga juuta, muidu lätvä suvõl paljo kiini. Kah ei tohe sõs pirdõ murda, muidu lamba murdva jalgu.

H II 56, 1028 (59) < Rõuge khk. - Hilda Treu (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaanipääva õdangul piät tütärlats pääva minegi aol ütessä sugust lillist vanigu tegemä, ja pääle tuud tä ei tohe sõnnagi lausta. Üüses piät tä vanigu pääalusõ kotti ala pandma, ja kellest tä und näge, tuust saa tälle peigmiis.

H II 56, 1034 (10) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Jüripäävane vihmasadu um röele halv.

H II 56, 1035 (22) < Rõuge khk. - M. Jennes, end. M. Laanela (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Inne jüripäiva ei parandõda sisemitsi aidu, a valimitsi, muidu käü susi iisaida.

H II 60, 83 (32) < Rõuge khk. - P. Ruga (1896) Sisestas Salle Kajak 2004
Tuut jüripääväl karä vitsa vai kah määnestki muud vitsa (aija, ägli jne. köütä) kodu, sõs tulõ kah suvõl siug kodu.

H II 60, 242 (1) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Keskmätsel pühäl (talvistõpüh. k.p. 26 XII) um päiv kikka samm, kolmõkuningapääväl (6. I) ahopalang - pikemb (9 XII saadik arvatud).

H II 60, 242 (2) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku tinnüspääväl (tõnisep. 17 I) nii pall'o päivä näütäs, et miis saa hobõsõ sälgä karada', ehk ziga rükkä joosa, sõs saava suvõl terävä rüä!

H II 60, 243 < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Küündlepääväl lät külmä sälg katski (ehk külmä süä lahki).

H II 60, 243 (4) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Jaan (jaanipäiv, 24 VI) pand üte jahe kivi vette, Jakap pand tõõsõ, ni' ummõgi vesi külm.

H II 60, 243 (5) < Rõuge khk., Viitina v. - August Perli (1897) Sisestas Salle Kajak 2004
Ku' jüripääväl vihma satas, sõs saava' kastõhainadsõ rüä, terä võtt arr.

H III 11, 280 (1a) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1889) Sisestas Salle Kajak 2004
neh! Talve talsipühist umm kümme nädalid kündü, kattõsa karriä laskmiste.