Rõuge pärimus

Tantsud ja tantsulaulud

E 17159 (19) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Polka
/Noodid/

E 17160 (20) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Polka
/Noodid/

E 17163 (24) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Labajalavalts
/Noodid/

E 17164 (25) < Rõuge khk., Oina veski - J. Tõllasson (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Polka
/Noodid/

ERA II 26, 51 (31) < Rõuge khk., Haanja v., Kokemäe k. - Herbert Tampere < Jaan Gutves, 63 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kaarasim, ai kaarasim,
Ai karga vällä kaema,
Kas omma kesvä keerulidse,
Kaara kate kandilidse.

ERA II 26, 99/101 (12) < Rõuge khk., Rogosi v., Rogosi as. - Herbert Tampere < Minna Saar, 50 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Aamor läts ja otse oma armsat,
Kes ta südänt oles rõõmustanu.
Kõndse kõrgen, kõndse alan,
Otse oma armukest.
"Tule, tule, sa mu kõige armsamb,
Kingi oma kätt mul, kõige kallimb!
Pandis olgu mul see käsi,
Et siin saame ühendud."
Oh nee omma rõõmsa tunni -
Aamor om nüüd armu löüdnü.
(Viimased 2 värssi kiiresti karaten.)

ERA II 26, 109 (1) < Rõuge khk., Vana-Laitsna v., Sormuli k. - Herbert Tampere < Jaan Raibakas 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, korrektuur Viire Villandi
Tands om vanast kutsutu "kargamine".

ERA II 26, 109 (2) < Rõuge khk., Vana-Laitsna v., Sormuli k. - Herbert Tampere < Jaan Raibakas, 60 a. (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
"Reirendel"
Tsikas ütel kanalõ:
"Kos mi läämi magama?
Pikk om tii,
Pimme üü,
Kaugõl külä kõlgussõ."

ERA II 26, 213 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Uhti, papa, uhti mamma,
Kas sa tütärt mulle ei anna?

ERA II 26, 215 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Kõrgepalu k., Oina veski - Herbert Tampere < Liisa Purk (1930) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Vändra metsas Pärnumaal
Lasti vana karu maha.
Ai jerejere jehkai kahkai,
Kalkaja tsorna, kalkaja tsorna
tsistas neebu läniku
Pojad jäid tal elama,
Viidi mitma metsa taha.

RKM II 49, 246 (59) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. - Õie Orro < Olga Tamm, 58 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hiir hüppas, kass kargas,
vana karu lõi trummi!
Kirp aknast välja,
valge hobuse selga
ja siis tuhatnelja.

RKM II 62, 321 (6) < Rõuge khk. - Elmar Päss < Alma Pettäi, 55 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tsõõrilaul
Käi kapsasse,
käi kapsasse!
Ära mine sina kaali kallale!
Kui lähed kaali kallale,
sis lasen koerad vallale.

RKM II 62, 473 (2) < Rõuge khk., Järvepalu k. - Elmar Päss < Sarlotte Tammemägi, 75 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kaara-Jaan
Kaara-Jaan, ai Kaara-Jaan,
karga vällä kaema:
:,: Kas omma kesvä keerulidse,
kaara katsakandilidse? :,:

EÜS V, 1195 (2) < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1908) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
(VT. EÜS V NOODID 2)
POISID LAULAVAD PULMAS SEDA LAULU TANTSU VAHEAEGAD.

EÜS VI, 13 (24) < Rõuge khk. - Jaan Gutves (1909) Sisestas Salle Kajak 2003
Tants.
(Noodid)
Hiir hüppäs kass kargas vana karo leie trummi.

EÜS VI, 130/2 < RÕUGE KHK. - JAAN GUTVES (1899) SISESTAS SALLE KAJAK 2003
AUUSTATUD HERRA LÄTE!
TEIE VASTUSE KIRJA PEALE 20 MÄRTSIST, TÕTTAN KOHE VEEL KORD TEIE JUTTULE.
KÕIGE SUUREMA RÕEMUGA LUGESIN TEIE LAHKET VASTUST JA OLEN KOHE VALMIS RAHVAVIISISID JA TANTSUTÜKISID ÄRA SAATMISEKS VÄLJA KIRJUTAMA.
ENNE SEDA KIRJUTAN MÕNE SÕNA ASJASELETUSEKS: RÕUGES ON LOOMULIK JA HARJUNUD VIIS NOORTE POISIDE SEAS, ET NAD LAULAVAD: KAS LAUPÄEVA EHK PÜHAPÄEVA ÕHTUDEL, KAS TALGUSTEL, KAS KEVADEL HAANI MÄGESTIKUDES MAANTEEDE LAHTI KAEVAMISE JUURES, KUS MÕNEL KORRAL 3 PÄEVA ÜKSIJÄRGE ÄRA KULUB, KAS LAATADEL, EHK MUJAL, KAS PURJUS PÄÄGA EHK KA KOGUNI KAINELT JNE. LAULUVIISISID VÕIB EHK PAARSADA OLLA MIS KUULUND OLEN, AGA ÜLESE EI KIRJUTANUD ENNE KUI MINEVAL AASTAL ALGASIN. KAHJUKS OLEN MA MUSIKAS ILMA VÄHEMA ÕPETUSETA JA SUREMA JUHATUSETA OLNUD, NII EI VÕI MA SELGET VAHET TEHA MIS TANTSUTÜKK MIS LAUL ON, SEST ÜHTE JA SEDASAMA TÜKKI OLEN POLKAS JA MARSIS KUULNUD, KUI KA SÕNADEGA LAULUNA.
EESTI NOOTIDE VARA ON SUUREMALT OSALT MINUL TUTTAV, MIS NENDES LEIDSIN, EI KIRJUTANUD ÜLESE, NÕNDA SIIS VÕIN TEILE UMBES POOLSADA RAHVAVIISI ÜLESE KIRJUTADA JA SAATA, MIS SENNINI TRÜKKIMATA JA ÜKSI RAHVASUUST KUULNUD OLEN. OLEN NEID KÕIKI VIIULI PEAL G-DURIS ÜLESE MÄRKINUD. VÕIB OLLA ON NENDES KA C EHK D DURIS, AGA EGA DUR MINULE EI PUUTU, KUI TA AGA ÜLESE KIRJUTUD ON. NIISAMA LEIATE KA TAKTIJAUTUSTES EKSITUSI, MIS AGA LAHKESTI VABANDADA PALUN.
RÕUGES ON KIHELK. KOOLIHERRAL SONGIL MEESTEKOOR, KUS TEIE LAULUDEST ÕPITUD JA LAULDUT ON: 1. KOSTKE LAULUD, 2. MIKS PÕHJALAHE KOHISEB, 3. ÄRKA ÜLES ISAMAA, 4. KOJU, KOJU JNE.
"RÕUGE KIRIKUKOORI" NIME ALL ON KOOLIÕPETAJAD JA LÄHEDALT MÕNED LAULU ARMASTAJAD MEHED; KAHJUKS ET LIIKMED MÕNI 10-25 VERSTA KAUGEL, NÕNDA ÕPIMINE JA ÕPETAMINE TÜLIKAS JA TAKISTAV ÜHEDE JA TEISTE ÄRAOLEKU PUUDUSEL.
PAAR VERSTA HOM. POOLE RÕUGEST ON KOKKE KOOLIMAJA KUS VANA "VANEMUINE" THALBERG OMA SEGAKOORIGA VAHETEVAHEL HÄÄLT TEEB. ET NEED LAULUKOORID MINUL KÕIK KOLM PEAAEGU ÜHEKAUGUSEL ON, SIIS LAULAN NENDES II PASSI, NÕNDA OLEN JU 4-5 AASTAD NOOTIDEGA TEGEMIST TEINUD; KUI PAARI NÄD. PÄRAST FRANKFURDIST HARMONIUMI KEELED KOJU JÕUAVAD, SIIS PANEN NAD "HÜÜDMA" JA SIIS SAAN VEEL ENAM NOOTIDEGA ÜMBER KÄIA.
AASTAD 30 TAGASI OLI SIINPOOL "KRIISA JAAN" JA TEINE "TALLINA ALLIO" SUURED KUULSAD VIIULIMÄNGIJAD IGADES PULMADES, SEE EI OLNUD KELLEGI PULM KUS NEED PUUDUSID; VIIMNE ELAB NEIST PRAEGU ALLES, AGA MÄNGIB VEEL HARVA; NEED AJASIVAD "MÄNGU" AUUSAKS NÕNDA EI KARJASED IGAL POOL VIIULID HAKASID TEGEMA JA "MÄNGUMEHEKS" ÕPIMA, ET "MÕNED KÕHUTÄIED SÜVVA JA JUVVA SAADA, KUI AMET SELGEKS SAAB;" PEALEGI ON SIIN ÜMBRUSES KÜLAD PAKSUSTE, RAHVARIKKAS MAA, SIIS ON IGAS KÜLAS NEID LEIDA KES VIIULID EHK KANNELD EHK HARMOONIKAD MÄNGIVAD; NÜÜD HARILIKULT MÄNGITAKSE, 2 VIIULIT 1 KANNEL, KELLEST TEINE VIIUL TERSET? MÄNGIB, PULMADES MUSIKAT TEGEMAS.
SELLE KÕIGE PÄRAST MÄNGITAKSE SIIN PALJU TANTSUTÜKKISID, KA RAHVALAULUSID, POLKADEKS JA MARSIDEKS; KUNA ESIMESED "MUUSIKAMEHED" PAARINA, MÕLEMATEL SEE MOODIKS OLNUD SUUGA SÕNU POLKAGA ÜHES LAULDA TANTSUTÜKKI POLKAS OLI JA ON PRAEGU VEEL SEE KAH, MIS "EESTI RAHVA LAULUDES NR. 40" "AH MINA VEIKE MEHEKENE" JA MIDA TEIE NELJA HEALELE SDN.
LÕPUOTSUS: MINUL ON SELGET VAHET TEHA VÕIMATA MIS LAUL EHK POLKA ON. ÜKS POLKA-MASURKA KÕLAB PEAAEGU BUNSELI "ÜHT ON TARVIS" VIIMSE POOLEGA, KOKKU. SELLEPÄRAST KIRJUTAN KÕIK LAULUNA, SÕNADEGA, ÜLESE ÜHTLASI SEDA JUURE LISADES, ET SEDA POLKAS EHK MARSIS TANTSITAKSE.
JA SIIS KELLEL SÕNAD KÕLBLIKUD, RAHVASUUST SAADUT NEED TULEVAD KA ÜHES.
VÕIKS JULGESTE PAARISAJA LAULU JA MÄNGITÜKKI PEALE KAUPA TEHA, AGA ET MINUL ÜLESE MÄRKIMINE PEAAEGU "HIGINE TÖÖ" ON JA PEREMEHE KOHUSED TÄITA, SIIS EI TOHI ENAM LUBADA KUI ÜMBER POOLESAJA.
KUI RÕUGE KÖSTRIHERA ASSOR TEILE NEED ÄRA SAADAB, SIIS ONGI ILUSAMAD JA TÄHTSAMAD TEIL KÄES. SIISKI TAHAN MA ÜHE KOGU SAATMISEKS VEEL TEHA, KESSE TEAB ON NAD ENAM SAADAVAL EHK EI, SIIS, NAGU KUULSIN LUBAB VÕRU KANNEL TEID LAULUDE JUHATAJAKS PALUDA, SUVISEL KONTSERTIL, MIS SEAL PIDADA SAAMA JA TOIME PANDAMA, TERVE MAAKONNA JAUKS, KUI SIIS TEIE VAEVAKS VÕTTADE SENNA TULLA, EKS SIIS VÕI TEILE NEID KOHE "PEOST PEIJU" ÄRA ANDA. "VANEMUINE" THÄLBERG JA SONGI EI JÕUA KÜLLALT KIITA TEIE KOMPONEERITUD LAULUDE KOKKUKÕLA JA HELISEVAID HÄÄLESID, MINA PEAN KA TUNNISTAMA ET TEIE LAULUDE PASSI LAULMISE JUURES POOL RUTTEM SELGEKS SAAB JA KEEGI NAGU JUUKSID LIIGUTAB MÕNE TÄIE NOODI LAULMISE HELISEVA AKORDI JUURES, NAGU "VÄRAVAD SÄRAVAD" JA "ÄRKA ÜLES ISAMAA" JA "LINNUKEST SEAL KINNI PÜÜTI" JNE.
MIKS TEIE EI KIRJUTA ÜHTE SUUREMAT RAHVALAULUDE KOGU NAGU K. A. HER. "LAULURAAMAT" ON, AGA MUIDUGI 4 HÄÄLEGA?
EHK SAADAKSITE MÕNE LAULU JU ENNE TRÜKKI MEILE ÕPIMISEKS JA LAULMISEKS?

EÜS IX 148 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - M. Siipsen (1912) Sisestas Salle Kajak 2003
eesmäng: tillilill tillilill tillilill.
sokku sarvega.
Tere Eedu, tere Aadu :,:
Tule lauta tuttu :,:
Need kaks rida mängiti suine öö õitsil läbi.

RKM II 63, 164 (32) < Rõuge khk., Tsooru k/n., Kannusaare t. < Uue-Antsla v. - Ottilie Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Milles sepäl musta latse,
hai lii luu!
Sepp oli esi hüdsekott,
sepänaanõ lõõdsanahk.
Naljaks öeldi.

RKM II 63, 313 (9) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa k. < Kõrgepalu v. - Ellen Veskisaar < Jaan Haaviste, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Hällüti lihavõttepühade ajal. Seal lauldi ja tantsiti. Mida lauldi, ei tea.

RKM II 63, 347 (26) < Rõuge khk., Tsooru as. - Ellen Veskisaar < Peeter Jaeniit, 83 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Vanasti olid ühes talus ühel pühapäeval, teises teisel pühapäeval pidud. Tsõõri tehti hirmsale, see see peamine asi oli.

RKM II 63, 369 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kipar-kapar kirivät lindu
Ma kai mõtsast musta linnu
Siivaisii, saavaisaa
Sina minu kavaluse tükke ei tea.
Seda tantsiti, härmoonikaga mängiti ka.

RKM II 63, 369 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kikas ütel kanale
kos mi läämi magale
Kõlgus kavvel
Lumi sükav
Jala lüühke.
See on ka üks tantsulaul.

RKM II 63, 370 (5) < Rõuge khk., Varstu k/n., Naadi k. - Ellen Veskisaar < Juuli Kõiv, 77 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ema ütel hoissa
Tütar poissi kutsu sa
Poisid suure hulgaga
Egäüts oma pulgaga
Kel ei olnud pulka
See lätt naiste hulka.
Oli tantsulaul.

RKM II 64, 133 (4) < Rõuge khk., Varstu k/n., Vana-Roosa v., Alaallika t. - Selma Lätt < Andres Liiv, 68 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mardipäeva aigu ol'l lina rabamise talgud, inne jõulud. Edimält masti raha linnust rohkem, talve poole lüüdi odavamast.
Jahvatamise massin oll. Ringikujuline labamassin, hopen vedi. Tuu ol'l murdmine. Siss rabamine. Mõne hoidseva mõne päeva, tõmmas peo pehmembas. Sis tul'l rabamine. Puust rappai. Naisterahva leiva põlve pääl, mehe' pistu. Rappai ol'l saarepuust, üles, alla lei.
Oma rahvas jahvi. Talgu korras tetti rabamist. Laternatulega rehes tetti. Tõnekõrd tansiti kah. Süüdi, joodi kah ku lõpp ol'l.

RKM II 64, 171 (3) < Rõuge khk., Varstu k/n., Piistni t. - Selma Lätt < Karl Anton, 80 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Poisi lauli, panni käe puusa:
Säksad(e) surevad(e),
mõisad põlevad,
mina pani paberossi palama.
Kandlega mängiti kaasa. Algul lauldi, edasi järgnes ainult kandlemäng.
Ku säksa sedä kuuli, haari kinni.

RKM II 65, 249 < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Teodor Marjak, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kõiva 2006
Reilender.
Olgu si poiss kas vai kullanõ
ei aidaust lasõ vallalõ.

RKM II 65, 249 < Rõuge khk., Kõrgepalu k. - Silvia Porosson, Anatoli Garshnek < Teodor Marjak, 57 a. (1957) Sisestas Salle Kajak 2002,kontrollis Mare Kõiva 2006
Polka.
Peetsu Maiel palju vara,
latsi täus oli sannalava
küünär tsitsi ostõti
ja arssin p... topiti.

RKM II 287, 559 (14) < Rõuge khk. < Tallinna l. - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kikas ütel kanale:
"Kos me lähme magama?"
Pikk tee, pime öö,
kõlgus kaugel tuisat tee.
Tantsuviis.

RKM II 287, 559 (15) < Rõuge khk. < Tallinn - Juuli Ruus < Juuli Ruus, oma mälestuste järgi (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See sama viis.
Neiu ütles peiule:
"Kos on minu armuke?"
Ei ole siin, ei ole sääl,
ta on kaugel võõral maal.

RKM II 329, 25/6 (2) < Rõuge khk., Rõuge al. - Ellen Liiv < Rudolf Kirch, 71 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mina olin pillimees, mul on Teppo lõõts. Ma ei tea ringmängulaulude sõnu, aga ma tean, milliseid mängiti:
1) Üks jahimees läks metsa
2) See kakskümmend üks.
Selle vahele käis valss:
Sina minu oma
sel suisel a'al,
tunned sa tuksumist
minu rinna na'al
kevadisel ajal oled sa
mind ajaviiteks armastand.
3) Mäe otsas kaljulossis...
See oli ringmängulaul ja kaitseväelaul ka. Vahele lauldi:
Sam-vaalera, sam vaale-ra
Sam-vaale-raale-rallallaa.
Ei, reilender see nagu ei ole, mis ta nüüd on.

RKM II 329, 42 (11) < Rõuge khk., Rõuge al. < Haanja < Läti - Ellen Liiv < Jaan Elisto, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Olid küll kindlad söögid: jõuluks vorstid, lihavõtteks munad, suvisteks munapudru. Poisid käisid, siis sõid neid sööke külmalt, soojaks ei tehtud.
Simmani aeg süüa es pakuta. Viimane püha puhati välja.

RKM II 329, 45 (3) < Rõuge khk., Miilimäe k. - Ellen Liiv < Helene Külm, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma uma pojale oppe tansmist too lauluga:
Tõmba, Jüri, tõmba Jüri
Tõmba Jüri Marile
Maril hari punane
varsti hakkab munele.

RKM II 329, 73 (1) < Rõuge khk., Luutsniku k. - Ellen Liiv < Rudolf Harju, 80 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nime es tea. Tants om.
Sepp, sepp hüdsekott
sepa naane lõõtsanahk
sepa latse rumala
es mõista lõõtsa tõmmata.

RKM II 329, 73/4 (1) < Rõuge khk., Kuklase k. < Kodavere khk., Alatskivi - Ellen Liiv < Marie Harju, s. 1892. a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Nüüd nühivad niisam. Vanasti ikka tantsiti. Tants oli ikka seesama siin ja Kodaveres, ei ma saand midagi vahet aru. Aga mardisante nägin siin, seal neid ei olnud.

RKM II 329, 95/6 (4) < Rõuge khk., Roobi k. - Ellen Liiv < Ella Kuus, 82 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Heldemast, heldemast
helisevad hääled
selgemast, selgemast
kõlavad keeled
Lustilikult tantsitakse kallikese kaelas
tugevasti, pidulikult armastuse paelas.
See oli vahelaul.

RKM II 329, 112 (3) < Rõuge khk., Kirikumõisa as. - Erna Tampere < Irma Klais, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lauldi: Mu isamaa armas
tetti tsõõri. Vahele lauldi:
Sinilill, murran sind,
valge lill, ma jätan sind.
Sinule üksinda
olen ma truudust lubanud (Valss).
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära mine kaali kallale,
kui lähed kaali kallale,
siis lasen Muri vallale. (Polka).
Lauldi mis juhtus vahele, ühte kindlat vahelaulu es olõ.

RKM II 329, 121 (3) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üt´s vahelaul olli:
Sika, saka, sika, saka saagalina.

RKM II 329, 128 (26) < Rõuge khk., Nogo k. - Erna Tampere < Eduard Pehter, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringilaulu':
Oh kuis rasked on mu päevad,
seda kõik mu vennad näevad.
Vahelaulud:
a) Eila õhtu jätsid sa
mulle musi andmata,
aga täna pead sa
topelt ära tasuma. (Polka).
b) Oi, oi uhva, uhva,
sind mina ei võta,
sind mina ei jäta. (Polka).

RKM II 329, 148 (4) < Rõuge khk., Tootsiküla - Erna Tampere < Aliide Noortoots, 79 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ta om kah tsõõrilaul.
Ai vikur küll, ai vikur küll,
ai vikur, vikur, vikur küll.
(Polka).
Minu noormees rikas mees
elas poodi riietes.

RKM II 329, 159 (3) < Rõuge khk., Koke k. - Erna Tampere < Hilda Noortoots, s. 1895 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mingi laulu vahel vahepala olli:
Ei näputöö pole naistetöö,
ei labajalavalss pole laste tants.

RKM II 329, 193 (14) < Rõuge khk., Rebase k. - Erna Tampere < Arnold Alliksoo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mudu tetti ka simmaneid. Suve mõtsu seen olli platsi', kus tantsiti. Talvõl ol´l simmani vähe. Tantsiti krakovjakki, oonesteppi, valssi, polkat, tuusteppi, vengerkat ja padespaani. Tuul aiga olli naid vinne sõavange, nuu kah tõie naid uusi tantse siia sisse. Mõni ol´l pillimiis kah. Pääle edimetse ilmasõa, sis naid nakas ilmuma. Lõõtspill ol´l õks pääpill. Kes olli nooremba', nuu mängse kandlega ja viiulit kah. 1925.-1930. aastal ilmu joba nuu duurkandle' ja sis olli viiulimehi ka, kes mängse õige häste.

RKM II 329, 262/3 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
See kat´skümmend üt´s ol´l tsõõri tehes. Vahelaul:
Sina minu oma,
mina sul seesama. Kevadine aeg,
ilus oled sa,
noor armuaeg, veel ilusam sa.
(valss).
Samale laulule laulsid poisid koerust:
Kilu-Maril olid
suure', pika' hamba,
ära sei kõik karjamõisa
vasika' ja lamba'.

RKM II 329, 263 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Meeliku k. - Erna Tampere < Ella Ploom, 67 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tantsulaul:
Kipõr, kapõr kirjut lindu,
ma sai mõtsast musta lindu.

RKM II 329, 283 (3) < Rõuge khk., Haanja v., Rebase k. < Rooksu k. - Erna Tampere < Katri Mägi, s. 1889 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Simmanni peeti. Külatüdruku ja poisi lätsiva kokku. Teivä nalja ja tantsiva'.

RKM II 329, 346 (5) < Rõuge khk., Rõuge al. - Anu Korb ja Imbi Rettau < August Kirch, 76 a., Vilma Kirch, 72 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Poisi käve kamban õhtuti tüdrukute pool. Vahel ol´l iks pillimees ka üten. 16-17-aastane ol´l viil poiskõnõ. Kui ma olli 18-19 aastane, käve kamban. Pitsballe peeti. Suvel tetti mõtsa sisse sääne tantsuplats. Polka ol´l tuu päätants. Tantsiti veel vingerkat, reilenderit, padispaani ja valssi.

RKM II 329, 363 (33a) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu vahelaulud:
Ei näputöö pole naiste töö
ega labajalavalss pole laste tants.
Vahelaulu ajal tantsiti polkat.

RKM II 329, 364 (33b) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vahelaul
Suvi oli kätte tulemas,
tali oli mööda minemas.
Toomingad ja õienupud
kõik olid lahti minemas.
Vahelaulu ajal tantsiti polkat.

RKM II 329, 364 (34a) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vahelaulud sellele:
Kipper-kapper kirivat lindu
ma näi mõtsas musta lindu
Sellega tantsiti polkat.

RKM II 329, 364 (34b) < Rõuge khk., Kallaste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Marie ja Artur Vodi, mõlemad s. 1914 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siivai-sii, saavai-saa,
sina minu kavalusi kätte ei saa.
Selle vahelaulu ajal tantsiti reilenderit.

RKM II 329, 406 (34) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tsõõrilaulu Ja see 21... vahelauluks oli:
Sina minu oma,
mina sul seesama.
Tunned sa tuksumist
minu rinna naal.

RKM II 329, 406 (36) < Rõuge khk., Rõuge v., Reetsila k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Nete Pettai, s. 1898 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ringmängu vahelaul oli:
Kevadine aeg, ilus oled sa,
noor armuaeg veel ilusam sa.
Missuguse ringmängulaulu juurde seda lauldi, ei mäleta.

RKM II 329, 417/8 (8) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Istsin jõe kaldal,
mõtlesin su peal.
Kirjutan su nime
mereliiva peal.
Aga tuul ja maru
võttis möllata.
Riisus ära nime
mereliiva pealt.
Läksin surnuaeda
mõtlesin su peal.
Kirjutan su nime
surnu risti peal.
Aga torm ja maru
võttis möllata.
Murdis maha risti
ühes nimega.
Istusin ma toas
mõtlesin su peal.
Kirjutan su nime
oma südame.
Aga saatus vali
võttis möllata.
Riisus ära nime minu südamest.
Selle laulu järgi tantsiti.

RKM II 329, 419/20 (11) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ja see kakskümmend üks...
Vahelaul:
Sina minu oma
sel suisel a'al.
Tunned sa tuksumist
minu rinna naal.
Kevadine aeg, ilus oled sa,
noor armuaeg, veel ilusam ta.
Kevad tuleb jälle tagasi,
noor armuaeg ei iial enam.

RKM II 329, 420 (12) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vahelaul, mille ajal tantsiti polkat. Missuguse laulu vahele seda lauldi, laulik ei mäletanud.
Oh Maali, Maali, sa ei tea,
su rinnal hingata on hea.
Sa sulad minu südames
kui suhkur kuuma kohvi sees.

RKM II 329, 420 (13) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kilu Maril vaat olid
väga pikad hambad,
ära sõi kõik karjamõisa
vasikad ja lambad.
Selle vahelauluga tantsiti reilenderit, kuid millise laulu juurde kuulus, laulik ei mäletanud.

RKM II 329, 420/1 (14) < Rõuge khk., Haanja v., Tautsa k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Adeele Safronova, 61 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ei vabariigi sõdurit
ei leina neiu rind,
vaid nende järel leinama
jääb vabariigi pind.
Ai-trikkai-trikkai-trikkai-trikkai
trall-lall-lall-lall-laa.
Vaid nende järel leinama
jääb vabariigi pind.
Laulik ei mäletanud, millise laulu vahelaul see oli.

RKM II 329, 429 (4) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ellen Kisand (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vahelaul.
Sinu pärast, poiss, ei leina ma,
seda väärt ei ole sa.
Ajaviiteks oled sa mind armastand,
südamerahu riisunud.

RKM II 329, 429 (5) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Ellen Kisand (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Siga mul on, aga villa ei anna.
Mina talle kuradile süüa ei anna.

RKM II 329, 432 (9) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vahelaulud.
Kiper-kaper kirevere lindu,
otsi metsast musta lindu.
Lauldi "Üks jahimees läks metsa" vahele, tantsiti polkat sel ajal.

RKM II 329, 432 (10) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Hannuste k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Meeta Peterson, 65 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Neiu, tule mulle, ära mine muile,
sind mina ikka armastan.

RKM II 329, 450 (18) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"See Mäeotsa talu" vahelaul:
Kilu Maril olid
väga pikad hambad,
ära sõid Tagametsa
vasikad ja lambad.
Selle järgi tantsiti polkat.

RKM II 329, 450 (19) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Ja see kakskümmend üks" vahelaul:
Kevadine aeg,
ilus oled sa,
noor armuaeg,
veel ilusam sa!

RKM II 329, 450 (20) < Rõuge khk., Rõuge v., Ruuga k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Linda Kõiv, 59 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vahelaul, mille ajal tantsiti polkat, kuid missuguse laulu juurde kuulus, laulik ei mäletanud.
Käi kapsasse, käi kapsasse,
ära mine kaali kallale.
Kui lähed kaali kallale,
siis lasen Muri vallale.

RKM II 329, 460 (7) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Üks jahimees läks välja...", selle vahelauluks oli:
Talv on mööda minemas,
suvi on kätte tulemas.
Toomingad ja õienupud,
kõik on lahti minemas.
Tantsiti polkat.

RKM II 329, 461 (8) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Üks paigake siin ilmas on" vahel:
Oh, kuis tuul ja maru möllab hirmsasti,
siiski ma su juurde jõuan armsasti.
(Võeti altkäe kinni. Võib polka moodu tantsida.)

RKM II 329, 461 (9) < Rõuge khk., Viitina v., Järveküla k., Kuusiku t. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Roosi Uibo, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sõit, sõit sõtse poole,
tükk maad tädi poole,
viis versta venna poole.

RKM II 329, 481 (13) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Issaku k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Anna Ilves, 85 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tantsulaul:
Kikas ütel kanale,
kus me lähme magama.
Tera sul, tera mul,
kolmas koti pidajal.
Tantsiti käest kinni ütele ja tõsõle poole, viimase rea ajal keerutati ringi.

RKM II 329, 488 (5) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Mäe k. - Anu Korb ja Imbi Rettau < Alvin Mägi, 73 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vares vaga linnukene...
vahelaul: Kipper-kapper kirivat lindu,
ma sai mõtsast musta lindu.

RKM II 329, 555 < Rõuge khk., Sandisoo k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Alfred Pannart, 82 a. (s. 1895) (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vahelaul:
Üks vanamees raius
üht jämedat puud
ja ohkas sääl juures:
oh kondid ja luud.
Tantsiti sellega valssi. Muidu tantsisti veel padikaatrit, padespaani, padipadenööri.

RKM II 329, 562 (4) < Rõuge khk., Püssä k. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Aliide Morel, s. 1893 (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Üks jahimees läks välja" vahelauluks:
Sui oli välja tulemas,
sui oli välja tulemas,
toomingad ja õienupud
olid lahti minemas.

RKM II 329, 600 (2) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Oli sihuke vahelaul:
Suvi oli kätte tulemas,
tali oli mööda minemas,
poisid puutel´e ratastega
olid kosja minemas.

RKM II 329, 600 (3) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Till, till, tühi vaat,
vanapoiss ol´l vaadisuun.

RKM II 329, 600 (4) < Rõuge khk., Vana-Kasaritsa v., Läänemäe t. - Esta Pauskar, Piret Mandre, Kaja Kleimann < Rosalie Mägi, 77 a. (1977) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Oh sa matal tammekene".
Vahelauluks lauldi:
:,: Sii vai saa, :,:
mina su kavalust kätte saa!

RKM II 394, 330/2 (6) < Paide l. < Rõuge khk., Kasaritsa v., Palometsa k. - Leida Aaresild < Leida Aaresild, s. 1929 (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Oro palo simmanid.
Palometsa küla juures oli mets, mida kutsuti Oro palo. Seal oli tantsuplats ja kiige. Igal aastal enne esimest maid mindi ja tehti tantsuplats korda. Poisid seadsid istepingid korda, tütarlapsed puhastasid tantsuplatsi.
Esimesel mail oli alati avasimman. Mängis akordion, tantsiti ja kiiguti.
Peamiselt käisid simmanil 14-18 a. vanused tütarlapsed. Poisid olid vanemad, kuni 25 a. Oli ka poisikesi, aga need olid muidu risuks jalus. Ei nad osanud tantsida. Hõivasid vahel kiige ja siis tuli kavaleridel vahel kurja häält teha, et poisid kiige vabastaksid ja kavaler saaks oma daami kiikuma kutsuda.
Vahel tuli Oro palo tantsuplatsile ka vanemaid tüdrukuid, kellel aastaid üle 20-ne. Arutasime sõbrannaga:
"Mis sellised vanaeided siia otsivad? Igal asjal olgu ikka oma piir. Kes on üle 20-ne, see siia küll enam ärgu tulgu."
Üks minu sõbrannadest, ta nimi oli Tea, oli 13-aastane. Ta ütles:
"Ära sa jumala pärast mitte kellelegi ütle, et ma olen 13 a. vana. Ütle igaühele, et olen 15-16 a. vana."
Imestan selle üle, et räägitakse: noorus on hukas. Noorus on alati noorus. Minu meelest ei erine tänapäeva diskotüdrukud omaaegsetest simmanitüdrukutest. Kuigi vahet on ainult... nelikümmend aastat.

ERA II 143, 241 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Meie ümbruskonnas nimetatakse tantsuõhtuid simman, pitsball. Tantsimist ise kutsutakse: tants, jalakeerutus.

ERA II 143, 241/2 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Oli küll muid tantse pääle labajalavalsi. Rahvapärane nimetus - labajalavalss. Polka ja valss ei tulnud mitte väga ammu, nii umbes 10-20 a. tagasi. Polka tuli aga siiski ennem. Reiländer, vengerka, krakovjak, marss, padispaan, oniks-tepp jne. on veel praegu kohapääl tantsitavad. Krakovjakki nimetatakse veel laulu järele: "Ma näi, ku esä piimä möi ja mina kuiva leibä sei."

ERA II 143, 242 (3-4) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Praegu tantsib veel noorsugugi meie ümbruskonnas Kaera-Jaani (kaarasim) ja tuljakut. Erilisi rahvapäraseid nimesid neil tantsudel ei tunta, ainult Kaera-Jaan (kaarasim).
Polkat tantsiti (tantsitakse) ringmängu sekka.

ERA II 143, 242/3 (5) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tantsiti harilikult selleks korraldatud tantsuõhtuil. Tantsuõhtuid kutsuti simman, pitsball. Simmane peeti külas harilikutl laupäeva õhtuil. Peeti simmane sääl, kus aga sai ja juhtus. Tantsiti pulmadel, varrudel, sünnipäevil, talgutel, kiige all ja jaanitulel. Jaanitulel tantsiti siiski harva. Eri tantse perekondlikel õhtuil polnud.

ERA II 143, 243 (6) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kõik tantsisid, nii mehed kui naised. Naised ja mehed tantsisid segapaaridena. Teised mehed (vanemad mehed), kes ei tantsinud, ajasid juttu või suitsetasid eriruumides. Spetsiaalselt meestetantse polnud. Mees palus daami tantsima kumardusega. Usklikud ringkonnad ei pooldanud tantse, pidades seda suureks edevuseks.

ERA II 143, 243/4 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanemal ajal tantsiti kandle ja torupilli järele. Nüüd tantsitakse viiuli ja grammofoni järele simmanitel. Seltskondlikel pidudel tantsitakse muidugi ka puhkpillide orkestri järele. Ringmängu ajal tantsiti laulmise järele. Tantsuviiside järele tantsides on lauldud järgmisi laule: [vt. ERA II 143, 243/4 (7.1-7.5)] Märkus: osa neid laule on veel praegugi lauldavad.

ERA II 143, 244 (7.5) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tantsuviiside järele tantsides on lauldud järgmisi laule:
Tiideratas, taaderatas,
vanaeide vokiratas.

ERA II 143, 245 (8) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kaera-Jaani tantsiti neljakesi, vastamisi. Tantsiti rohkem varvastel. Polka ümberkeerutamise juures põrutati jalga vastu maad.

ERA II 143, 245 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Hirremetsa t. < Vastseliina khk. - Leo Niilus < Katri Pihl, 76 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Ei tea ümbruskonnas vanade tantsude tantsijaid.

ERA II 143, 431 (50) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kui juudi Valgast tulliva
ja Sangastohe sõidiva,
sis vanajuut võtt poolõ nakla,
jättis raha masmata.
Sääl noorõ juudi nussõva
ja vana raha massõva.
Tantsutüki saatesõnad.

ERA II 143, 234/5 (5) < Rõuge khk., Tsooru v. - Leo Niilus < Jaan Grünberg, 61 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiige juure harilikult kuulus (kuulub) mängu- ehk muruplats. See oli ümmargune, umbes 8-10 meetrilise läbimõõduga, tasandatud ja kruusatatud heinata muruplats. Platsi äärel olid pingid istumiseks. Vahel oli ka ilutulestik ümber muruplatsi. Kiikude juures mängiti ringmänge ja tantsiti. Tantsiti keelpillide, s.o. viiuli ja kandli järele. Suurematel pühadel mängiti ka suuremapillilise orkestri järele.

ERA II 143, 344 (14) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Ristitants
Pühade ajal, mil koduõlle ehk viina abil pää täüs ja miil hüä ehk mõnes suuremas talus pulmade ehk ristsete ajal, kui olli vägijookidega keha kergeks tehtud, siis näitasid naljamehed oma võimeid.
Olivad minu isa sõsaral pulmad, seal Haani valla Kirbukülast nõndanimetud "Pikk-Peeter" näitas, kuidas vanasti tantsiti ristitantsu.
Võttis kaks poolteise arsina pikkust põletuse pirdu, sidus keskelt lõngaga kinni, et täüsvinklis rist sai, pandis keset põrandat maha. Siis võttis kätega oma pika sinise särgi (kuue) siilud eest tagapoole lükates, et jalad hästi näha oleks, ja seistis pirdude vahele. Nüüd üles karates mõlema jalgadega ühekorraga ühest pirruristist teise vast paarkümmend korda, ise ütles: "Kae, nii tantsiti vanast ristitantsu!"

ERA II 143, 347 (17) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Roodjatants.
Roodjatantsu võis üksi õues, murul esitada. Või ka tuas, põletisepirruga seda katsuda. Roodjas pandi pikuti maapinnale maha. Tantsija, olgu ta poiss ehk tüdruk, suur ehk väike, pidi roodja keskkohta seistama, teine jalg teisepoole roodjast.
Nüüd algas tantsija edasiminekut. Pidi jalga teise jala tagant, teisepoole roovikut seisvast jalast ettepoole ulatuma, et edasi saada. Lühikeste jalgadega isikud saivad tagurpidi tantsida, jalg ei ulatanud teisest ette astumiseks. Neile üteldi: "Sa olt vähk, tantsid persepuult iihn, tantsi suupuul edasi!" Aga ei saanud, lühikese jalgade kintsud ja põlvekohad ei paindunud!
Seda nägin Haanis Tootsi külas, pulmas, siis kui veel poisikene olin. Kes sel ajal ilma kutsumata pulma tulivad vaatama, neid sõimati: "Bussenik", "lapuline". Anti muidugi tops viina ja kutsuti sööma.

ERA II 143, 424 (32) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Peeter, ? a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Vat-lupsati, luusangati,
kõk-kõpsati, kuldkingati
Siht-siirati, läbiviirati,
Nak-naelati, pak-paelati.
Puu pussahti, bombudera,
veo vipsati, vill-ladera!
Taadi tipsu, eidel nipsu,
noorõl neiul kingakrõpsu.
Tulõ tuppa tussinga, tussinga ja lussinga!
Tulõ tuppa tantsima, tantsima ja valtsima.
Tiptipadi hästi tihti,
ärge laske käsa lahti.
Lööge riided üle pää,
pulmas tants on väga hää.
Pikk Peeter laulis seda laulu Haanis Kirbukülas, pulmas. Võib aastaid 40 tagasi olla.

ERA II 143, 429 (2) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Laulti:
"Oi kaarasim, oi kaarasim,
oh karga vällä kaema:
kas umma kesva keerulitse,
kaara katsakandilitse.
Oi kaarasim :,:
Kas susi valgõt putnu, kas pal´lo kah
:,: A pia poolõkõsõ. Ai kaarasim :,:
Kas elas viil :,:
Ku liigutad, sis eläs!
Oi kaarasim :,:
Kus silma sul sis olliva?
Soel olli silma paremba!"
Nõnda sõnade katkendid, mida püüan edepidi täiendades saata.

ERA II 143, 432 (58) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Tantsutükki sõnad, ei olnud pikemalt kuulda kui:
"Kui naine minno pahandas,
ma tiia, mis ma tii.
Tad pane kaarakotti
ja veskile sis vii!"

ERA II 143, 512 (22) < Rõuge khk., Haanja v. - Jaan Gutves < Jaan Gutves, s. 1866 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Mare Kalda
Eesti runoviiside nr. 2008 sõnad:
Kaarasim, õi kaarasim, sa karga vällä kaema!
Kasumma kesvä keerulitse, kaara katsakandilitse.
Kaarasim, oi kaarasim, sa karga vällä kaema.
Susi suuhn ja sarvõ päähn, jänes mõtsahn, jala all!
Kaarasim, oi kaarasim, sa karga vällä kaema.
Susi tulli suuda möödä, jõllit handa jõkõ müüdä!
Kaarasim, oi kaarasim, su varsa susi puttõ!
Kas pal´lo ka, kas pal´lo ka? - A pia poolõkõsõ!
Kas eläs viil, kas eläs viil? - Ku liigutad, siis eläs!

ERA I 4, 413 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Lepistu k. - Heinrich Pill (1933) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vanad mängud ja tantsud on minu ümbrusest juba ammu kadunud. Vähemalt 60-neaastased inimesed ei oska neid näidata.

ERA I 4, 904 (1) < Rõuge khk. - Endel Lõhmus < Matli Lõhmus (1934) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tantsimist nimetati ja nimetatakse lihtsalt tants ja jalakeerutus.

ERA I 4, 904 (2) < Rõuge khk. - Endel Lõhmus < Matli Lõhmus (1934) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vanemate inimeste mälestuse järele tantsiti aastat 40 tagasi labajala valssi. Nimetati labajalg, enam maatants, kuna mõisa ning saksateenijate kaudu uuemoelist valssi (valtseri) hakati murdma. Ka polkat tantsiti juba. Samuti tantsiti reiländerit, vengerkat, krakovjak, üks-kaks-kolm, masurkat, padispaani, ostkem kalendrit (sepa ehk praeguse papillioni sarnane).

ERA I 4, 904 (3) < Rõuge khk. - Endel Lõhmus < Matli Lõhmus (1934) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tunti enam kaarajaani, upsal'it, vine polkat, harakatantsu, seppa, tuljakut. Noored on õppinud ja tantsivad vahest modern tantsude seas viru polkat, rätitants, tuljakut, ingliskat, üks-kaks-kolm väljaandest "Eesti rahvatantsud".

ERA I 4, 904 (4) < Rõuge khk. - Endel Lõhmus < Matli Lõhmus (1934) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Ringmängude sekka tantsiti valsi, polkat ja reiländerit.

ERA I 4, 904 (5) < Rõuge khk. - Endel Lõhmus < Matli Lõhmus (1934) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Vanemate inimeste mälestuse järele ei peetud erilisi õhtuid vaid tantsiti kiige juures, jaanitulel, talgutel, pulmadel. Ristsetel ei tantsitud. Praegu korraldatakse erilised tantsuõhtud harilikult laupäeviti ja pühapäevil. Nimetatakse neid "tantsuõhtu, pitspall, simmann, jubi, juudam, äbarik". Eri tantse ei olnud pääle pruudipärja tantsimise pulmadel.

ERA I 4, 904 (6) < Rõuge khk. - Endel Lõhmus < Matli Lõhmus (1934) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Tantsiti harilikult segapaaridena. Usklikud ringkondadele tants ei meeldinud.

ERA I 4, 904 (7) < Rõuge khk. - Endel Lõhmus < Matli Lõhmus (1934) Sisestas Salle Kajak 2002, Kollatsioneeris Kadi Sarv 2002
Varem tantsiti harmooniku ja viiuli järele. Nüüd enam viiuli ja kandle järele, kus teisi mänguriiste saada pole.