Räpina pärimus
Naljad
RKM I 2, 710 (3) < Räpina khk., Linte k. - I. Tomusk < rahvasuust (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007
Kirä Jaan.
See oli jumala armust loomaarst Räpinas. Kuna Jaan olnud papiga heas vahekorras, öelnud kord papp Jaanile: „Vat Jaan, minu pini om haigõ, ei süümä midägi.“ „Olõ õi hättä midäge, küll mä ta är arsti, nii et tuurit kardohkit sööse kui klapin õnnõ!“ vastanud Jaan. Laskund siis koera enda ette tuua ja öelnud, et ta pidavat koera arstimiseks umbes kolmeks päevaks enda juurde koju viima. Nii antudki koer Jaanile, kes teda kotti pistnud ja koju viinud, tõrresse kinni pannud ja terve kolme pääva kestel temale ainult külma vett lakkuda andnud. Koera söögiisu prooviks visanud Jaan toore kartuli tõrresse. Kui koer selle nagu kompveki ära söönud, pistnud ta koera kotti ja viinud Räpinasse papile tagasi öeldes: „Pini om terveh!“ Käskinud siis papil toore kartuli tuua, mille ta visanud koera ette. Papi ja kogu pererahva suureks „rõõmuks“ neelanud koer otse õhust kinni tabades toore kartuli kui kopika alla. Kui selle pääle hakatud kõiksuguseid roogasid koerale ette kandma, õpetanud Jaan pappi: „edimält ei või pinile kõrraga pallö süvva anda, muido on kõik korrah!“
Oma targa arstimise ja rohtude kulu eest saanud Jaan papi poolt hea tasu mitmesuguste toiduainete ja raha näol.
ERA II 63, 580/1 (75) < Räpina khk., Meeksi v., Meeksi as. - Richard Viidalepp < Liina Valk, s. 1863 (1933) Sisestas ja redigeeris USN
[Laps peab varest kureks.]
Üts poig ütelnu esäle: "Esä, mina kuuli kurekese!" - "Kuis ta laulis, pojakene?" - "Vaak, vaak," poig ütel. - "Oh, kulla poig, see es ole muud kui vana vares!"
ERA II 262, 33 (23) < Räpina khk., Leevi v. - Daniel Lepson < osvald Mürk, 63 a. (1939) Sisestas USN
Laps kardab kärbest.
"Imä, säält tuli üts kärblane mino poolõ!" - "No peläku-i, latsõkõnõ, ega ta sinno ei purõ." - "Imä, ta kaes mullõ väega kuräste otsa!"
ERA II 262, 38 (33) < Räpina khk., Leevi v. - Daniel Lepson < Osvald Mürk, 63 a. (1939) Sisestas USN
Poissmehe ja naisemehe elu erinevus.
"Noh, kuis sina elät sis nüüd naasemehena? Küll iks suur vahe om nüüd sino praeguse ja indetse elo vahel?" Naasemees: "Jah muudõge! Kui ma poismees olli, umble esi särgile ja pintsakule nöpsi ette. Nüüd naasemehe põlvõh jääs mu särk ja pintsak hoopis ilma nöpsäta, kui na eest ära tulõva!"
H II 32, 908/10 (2) < Räpina khk. ja v., Kureküla - S. Keerd (1890)
Naine tasub kätte halva matmise.
Rikkal mehel olnu väega halv naane. Naane tunnu, et surm nakkas tulõma, olnu haige. Mees oll ossav laulja ja küsse naase käest luppa paar värssi laulda viimsest lahkumisest. Saanu paar sõnna laalust "Kes tiid, kuis kavva mina elä" ärr laultus, ütlesnaane: "Jätä uma lori, kõnõlõmmi paremb midä vaja om! Kaeh ku mä ärr koolõ, sõs too sä liinast uhkõ kirst hõbõtuttaga. Noo ja noo rõiva panõ mullõ sälga, kutsu kõik sugulasõ ja sõbra kokko ja piä puhtõ väega tubli! Anna egale ütele meheste viina ja ku kalmihe nakkad viima, panõ kats lauki ette ja lasõ häste tassa minnä, et minna ei põrada!" Kooli kah tõnõ ärr. Mees arvas: "Koes too kuluga ärr minnä, mia tiä poolõ meelega mullõ ette arot. Ma tee esi lavvast kirstu javii ta vana raipõ ummõ sulastõga esi hauda." Tennü ja viinu. A tee pääl tulnu õnnõtus: üte kivi otsah lännu koorma ümbre, kirst laonu ärr ja naane istnu üles. Naane kaes ümbretsõõri, saa arvo, et hauda teda viias, nakas meest ähvardama: "Ooda sä, kuradi hing, ma sullõ näütä, kas ma nii sul käsi minno matta!" Naane elli veel pääle too 10 aastat ja tegi mehe elo õigõ mõros. Viimate, ku naane ärr kooli, sõs täütnü mees kõik pundi päält, nigu naane käsknu. Pidänü puhtõ nii ausa, et kolmõl kihelkunnal saanu kõnõlda. Ütelnu esi: "Ku veli nii tee-i, nigu käske, tulõ vai havvast vällä!"
H II 52, 807 (80) < Räpina - J. Poolakess (1696).
Pastor manitseb, et poisid kosiksid vanatüdrukuid
c) Üts vanatütrek toonu opetajale oina ja kursti linno ja pallelnu, et opetaja noorile mehile kerkoh ütlesi: "Ti piäte vanatüreku inne är võtma, sõs peräst noori!" Opetaja hõõganu ka kantsli päält: "Kuulke, kuulke, noore' mehe'! Võtke vana' piiga' inne ärä, sõs veel noore neio!" Vanatütrek ütelnu alt: "Tõte, tõte, opetajaherr! Oina ja kursti linno anni, tõõse tõoti!"