Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Rannu pärimus

Targad, nõiad, prohvetid

Tagasi esilehele


ERA II 241, 704 (4) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Küti t. < Rannu khk., Valguta v., Harja t. - Paul Tammiksalu, Konguta algkooli õpilane < A. Tammiksalu, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Valguta vallas elas ümbruskonnas tuntud Palandiku-Elts. Ta oli tuntud hää arsti ja nõiana. Tema juure käis ümbruskonna inimesi haigustele abi otsima, kel kaenlas võivitsik, kel leivakakk. Nii elatas ta ennast. Kuidas aga oli tal nii hää arstimise oskus? Tema andis haigele rohtu ja luges sõnu pääle. Kõiki haiguseid arstis ta. Kõik, keda ta ravis, said terveks.

ERA II 241, 705 (5) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Küti t. < Rannu khk., Valguta v., Laane t. - Paul Tammiksalu, Konguta algkooli õpilane < K. Tammiksalu, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Valgutas olevat elanud Juhan Tupp. Tema oli sõnade lugeja ja ka pillimees. Kui kedagi uss hammustas, siis luges ta sõnu pääle ja jalg sai kohe terveks. Või kui oli kusagil tulekahju, siis luges Tupp sõnu, ja kui muu juba põles, siis korsten ja ahi jäid ikka järele. Tema oli ka kuulus omatehtud pilli poolest. Pikk oli puust, kiil sõrmelise peal. Kui ta külasse läks, oli tal pill käises, sest ta kartis pilli varastamist või kadumist.

ERA II 242, 176/7 (8) < Rannu khk., Valguta v., Ervu k. - Aino Põldoja, Valguta algkooli õpilane < Jaan Tuul, surnud (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Vanast elanud Rannakülas keegi mees, keda kutsutud Kondi-Kaarliks. Ta olnud kuulus rahvaarst. Paljud käinud ta juures abi otsimas. Kord läinud sinna keegi isa oma pojaga. Poja jalg valutanud ja olnud paistes ussihammustusest. Kondi-Kaarli kallanud kaevust vett jalale peale ja annud ka juua, ise öeldes: "Meie kaevu vesi on alati hea.” Ja vaata - valu kadunud silmapilkselt. Koju jõudes olnud paistetus ka kadunud.

ERA II 242, 192/3 (13) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Haljassaare t. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Miina Unt, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valguta vallas Palandigu talu maa peal väikeses majas elas nõid Palandigu Elts, kes oli nii kuulus oma arstimise poolest, et Tallinnast käis juba rahvast abi otsimas. On mind ennastki terveks teinud.

ERA II 242, 195/6 (17) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Palandigu t. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Pärt Unt, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valguta on kuulus nõidade ja tarkade poolest. Kõige kuulsam neist oli, keda mina tean, Sepa Timse. See oskanud isegi marutõbe arstida. Nimelt tõendas minu isa, et Timse on arstinud kord Rannu Kulli karjamõisa karja 86 lüpsilehma, kelle pidajaks oli tema isa, s.o. minu vanaisa, marutõvest terveks. Karjane pannud kord tähele, et väike kollane koer ilmus karja juurde ja oli väga kärmas loomi hammustama. Aimamata paha, laskis karjane koeral loomi näksida. Koer kadus karjast tüki aja pärast. Möödudes mõned päevad, hakkas üks lehm ammuma. Lõpetas söömise, ei mäletsenud ja ajas vahtu suust välja. Kutsuti Timse - see vaatas kahtlast lehma ja tunnistas selle marutõbiseks. Loom hukatud kohe. Teistele 86 lehmale teinud ta operatsiooni, lõigates neil keele all oleva veresoone läbi. Rohkem ükski lehm haigeks ei jäänud. Ka muidu oli Timse suur arst, kes igat haiget arstis. Kulli kõrtsis oli ta kord mehel, kes pöidla paar tundi enne kõrtsi tulekut ära lömastanud, seepärast kanget valu karjunud. Valu umbes minutilise pöidla silitamise järele nagu peoga ära võtnud.

ERA II 242, 197 (18) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Palandigu t. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Pärt Unt, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Teine kuulus nõid ja arst oli Kondi Kaarli. See arstis kõik haigused nõidustega ja posimisega. Kas keegi tema poolt abi sai, on teadmata. Kuid rahvast käis ka tema pool küllalt abi otsimas häda ja haiguste vastu.

ERA II 242, 197 (19) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Palandigu t. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Pärt Unt, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kolmas arst oli minu vanaema Ell Kurnäu ehk rahvasuus Kurnu Ell. Kes meie nurgas mingit haigust põdes, ikka oli Ell abis. Arstis ainult posimise ja muude viguritega. Mitmedki isikud kinnitasid, et on saanud Ellult abi.

ERA II 241, 704 (4) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Küti t. < Rannu khk., Valguta v., Harja t. - Paul Tammiksalu, Konguta algkooli õpilane < A. Tammiksalu, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Valguta vallas elas ümbruskonnas tuntud Palandiku-Elts. Ta oli tuntud hää arsti ja nõiana. Tema juure käis ümbruskonna inimesi haigustele abi otsima, kel kaenlas võivitsik, kel leivakakk. Nii elatas ta ennast. Kuidas aga oli tal nii hää arstimise oskus? Tema andis haigele rohtu ja luges sõnu pääle. Kõiki haiguseid arstis ta. Kõik, keda ta ravis, said terveks.

ERA II 241, 705 (5) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Küti t. < Rannu khk., Valguta v., Laane t. - Paul Tammiksalu, Konguta algkooli õpilane < K. Tammiksalu, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Valgutas olevat elanud Juhan Tupp. Tema oli sõnade lugeja ja ka pillimees. Kui kedagi uss hammustas, siis luges ta sõnu pääle ja jalg sai kohe terveks. Või kui oli kusagil tulekahju, siis luges Tupp sõnu, ja kui muu juba põles, siis korsten ja ahi jäid ikka järele. Tema oli ka kuulus omatehtud pilli poolest. Pikk oli puust, kiil sõrmelise peal. Kui ta külasse läks, oli tal pill käises, sest ta kartis pilli varastamist või kadumist.

ERA II 242, 176/7 (8) < Rannu khk., Valguta v., Ervu k. - Aino Põldoja, Valguta algkooli õpilane < Jaan Tuul, surnud (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Vanast elanud Rannakülas keegi mees, keda kutsutud Kondi-Kaarliks. Ta olnud kuulus rahvaarst. Paljud käinud ta juures abi otsimas. Kord läinud sinna keegi isa oma pojaga. Poja jalg valutanud ja olnud paistes ussihammustusest. Kondi-Kaarli kallanud kaevust vett jalale peale ja annud ka juua, ise öeldes: "Meie kaevu vesi on alati hea.” Ja vaata - valu kadunud silmapilkselt. Koju jõudes olnud paistetus ka kadunud.

ERA II 242, 192/3 (13) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Haljassaare t. < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Miina Unt, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valguta vallas Palandigu talu maa peal väikeses majas elas nõid Palandigu Elts, kes oli nii kuulus oma arstimise poolest, et Tallinnast käis juba rahvast abi otsimas. On mind ennastki terveks teinud.

ERA II 242, 195/6 (17) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Palandigu t. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Pärt Unt, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valguta on kuulus nõidade ja tarkade poolest. Kõige kuulsam neist oli, keda mina tean, Sepa Timse. See oskanud isegi marutõbe arstida. Nimelt tõendas minu isa, et Timse on arstinud kord Rannu Kulli karjamõisa karja 86 lüpsilehma, kelle pidajaks oli tema isa, s.o. minu vanaisa, marutõvest terveks. Karjane pannud kord tähele, et väike kollane koer ilmus karja juurde ja oli väga kärmas loomi hammustama. Aimamata paha, laskis karjane koeral loomi näksida. Koer kadus karjast tüki aja pärast. Möödudes mõned päevad, hakkas üks lehm ammuma. Lõpetas söömise, ei mäletsenud ja ajas vahtu suust välja. Kutsuti Timse - see vaatas kahtlast lehma ja tunnistas selle marutõbiseks. Loom hukatud kohe. Teistele 86 lehmale teinud ta operatsiooni, lõigates neil keele all oleva veresoone läbi. Rohkem ükski lehm haigeks ei jäänud. Ka muidu oli Timse suur arst, kes igat haiget arstis. Kulli kõrtsis oli ta kord mehel, kes pöidla paar tundi enne kõrtsi tulekut ära lömastanud, seepärast kanget valu karjunud. Valu umbes minutilise pöidla silitamise järele nagu peoga ära võtnud.

ERA II 242, 197 (18) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Palandigu t. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Pärt Unt, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Teine kuulus nõid ja arst oli Kondi Kaarli. See arstis kõik haigused nõidustega ja posimisega. Kas keegi tema poolt abi sai, on teadmata. Kuid rahvast käis ka tema pool küllalt abi otsimas häda ja haiguste vastu.

ERA II 242, 197 (19) < Rannu khk., Valguta v., Metsküla k., Palandigu t. - Vambola Unt, Valguta algkooli õpilane < Pärt Unt, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kolmas arst oli minu vanaema Ell Kurnäu ehk rahvasuus Kurnu Ell. Kes meie nurgas mingit haigust põdes, ikka oli Ell abis. Arstis ainult posimise ja muude viguritega. Mitmedki isikud kinnitasid, et on saanud Ellult abi.