Puhja pärimus

Loodus ja metsloomad

E 55456a < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Väike-Peebo t. - Helmi Eller < Anna Kivi (1924). O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L. , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tohuju susi!
Söö soost sammelida,
mädajärvest mättaida,
noori tamme võsusida,
ärä otsi minu hobest,
ärä vahi minu varsa,
ärä levvä minu lehma,
ära putu minu pulli,
ära taha minu tallekest,
ärä sihi minu siga,
ärä kisu minu kitse!
Oh Jeesus Krist! Too siis vasine kepp,
suska soe silma pääst vällä!

E 55457 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Väike-Peebo t. - Helmi Eller < Anna Kivi (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad
Mida karva looja loonu?
Tuhakarva, tukikarva,
musta karva, pruuni karva,
hiirekarva, heinakarva,
rohukarva, roosikarva,
(soo)suukarva, kalevikarva,
hele heina ladulane,
ms sa mind salaja salvad,
nägemata näpistad?
Söö savi salaja,
näri põõsan puid,
söö suu(soo) sammelida,
näri maa mättaida.

E 55457/8 (2) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller < Liina Narits (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussi sõnad.
Kiperda, kivialune,
poperda, porialune,
saperda, savialune,
vingerda, veealune,
maakarva kivialune.
Ära mind salaja salugu,
nägemata näpistagu.
Alanegu paistes sul. Aamen (Meie Isa palve.)

E 55465 (22) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Rekotooma t. - Helmi Eller < Liina Narits (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vaenlasele tasumine
Pühapäeva hommikul enne päikesetõusu raiu üks sarapuuhagu ühe hoobiga ja nimeta oma vihamehe nimi ja kirjuta sinna haole peale: Adonai + Sancte Andrea + Edomarie + Emeret. Pärast riputa palit üles, tao seda palitut ja ütle: Esen Eli Eljoon, ja sa kuuled, et ta kisendab.

E 55467/8 < Puhja khk., Kavilda v. - Helmi Eller (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kave läte Puhja-Kavildas
Kave lätte kohta Kavilda mäe jalal jutustab rahvasuu järgmise loo. Muiste jooksnud lättest mõdu, mida kõik vallarahvas tarvitanud. Korra olnud Kavilda mõisas kuri härra, kes rahval mõdu tarvitamise keelanud. Sellest ajest ei ole läte enam midagi annud, jäänud kuivaks. Alles mõisarahva palve peale hakanud ta jälle jooki andma, kuid mitte enam mõdu, vaid vett. Rahva usu järele on sel veel tervekstegev võim. Iseäranis silmarohuna tarvitatakse teda.

E 75648/9 < Puhja khk., Tänassilma k. - Gloria Pettai, õpil. < vanaisa (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Noored tüdrukud ja poisid viisid sülega puuhalge õue. Ülelugemisel oli sellel, kelle puuhalud olid paaris, eeldusi saada kas mehele või võtta naist.

E 80781 < Puhja khk., Konguta v. - õpilane < Koger, 84 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Palmipuudepüha ehk nagu neid nimetatakse, urbepüha hommikul käivad poisid pajuurbadega tüdrukuid äratamas, et siis selle tasuks pühade ajal mune saada. Kes aga urbadega äratamas ei käi, sel ei ole ka õigust mune saada. Usutakse ka, et urbadega löömine toob tervist terveks aastaks ja kaitseb nakkushaiguste eest

E 81881 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. - Linda Luisk, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Johannes Luisk (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tartumaal Puhja alevist umbes üheksa kilomeetrit lõuna pool asetseb kesk laia põldu suur kivi. Selle kivi olevat sinna pillanud vanapagan, kes seda kuhugi viia tahtnud. Pool kivist vajunud sügavasse maa sisse. Vanapagan jätnud kivi sinna. Vanapagana käpajälgi võib kivil aga praegugi veel näha. Need on tõesti loomuliku suurusega karu või hundi lamedate käppade ning küünte jäljed.
Nüüd on kivist juba suurem osa maa sisse vajunud, kuid vanapagana käpajälgi võib seal praegugi selgesti näha, kuid ainult kivile ronides, niivõrd suur on see veel.

E 82043 (4) < Puhja khk., Kavilda v., Saare k. - Laine Kivi, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Miina Uibo (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jüripäeval joosti kolm korda ümber maja, puru põlles. Sellega loodeti, et suvel leitakse palju linnupesi. Mainitud tähtpäeval ei tohtinud keegi puid või hagu raiuda, et suvel vähe äikseilmu oleks.

E I 35 (264) < Puhja khk. - M. J. Eisen < prl. Eller (?)Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kavilda läte voolanud muiste mööda. Igaüks võinud nii palju võtta kui soovinud. Viimaks tulnud Kavildasse kuri mõisnik, see ei lubanud võõrastele enam lättest mõdu võtta. Kohe selle peale muutunud mõdu veeks. See allikavesi on ometi väga kasulik silmade arstimiseks.

ERA II 10, 229/231 (10) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Eeva Uin, 67 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanatont eksitab ära, kui inimene mõtleb kurja. Kui sis paluma nakat, siis saat väl'la: "Jummal Issake, Jummal Pojake, kes om mu kurjale teele vidanu." Kui kohe paluma nakat, siis pole pikka palvet vaja. Sii oli peris tõsi lugu. Rehepapp tuli Vil'landist kohta otsma. Sai Kavilda mäele vastse aasta üüsi, läts rehe juure kaupa tegema. Siberi mäel esnu ära. Vannu ja vannu. Kõrraga ollu kats miist man. Mehe küsnu: "Kohe sa tahat minna?" Miis ütelnu ära. - "Läki!" Neebu mäel, sääl om Kallissuu mäe all. Lännu sinna. Tema ollu ikke purjun. Nännu, et mehil ollu kõvera tagasipidi jalguga, härjasõrgu ja kapjuga. Miis saanu kohe kõrraga kaines, es ole tahtnu edesi minna. Tõõse võtnu käe alt kinni ja vägisi vidanu turbla augu viirde. - "Siia me viskame su sisse." Miis nakanu pallema: "Laske, ma palu". Noo lubanu kah. Ütest suust rääknuva perrä, mis miis palunu. Miis lasknu põlvili ja lugenu Meieisa palvet. Noo ütelnu ütest suust järgi. Miis ütelnu: "Aamen," võõra tennuva: "Läll, läll, läll" ütekõrraga. Miis lugenu tõõse kõrra Issameie palvet, no kah. Jälle, ku ütelnu: "Aamen," no tennuva: "Läll, läll, läll." Nii lugenu kolm kõrda. Sis võtnu mehe kätest kinni ja tahtnu auku visata. Miis ütelnu: "Jummal Issa, Jummal Pojake! Siin om nüüd minu surm!" Võõra lasnuva lahti sis: "Te kolmekesti, meie katekesti" ja lännuva ära. Miis es julgnu üles tõusta. Tükk aiga oli põlvili maan ollu, es julgu ümbregi kaia, kos võõra om. Perast lännu Neebu Mäetare manu. Hommikuni ollu sääl. Sis lännuva kaema tuud paika. Määratse suure jälle ollu! Kõik lumi ollu ära veetu.

ERA II 26, 477 (3) < Puhja khk., Kavilda v. < Rannu khk., Rannu v., Rake k. - Herbert Tampere < Liine Tatar, 50 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Mare Kalda
Tulesõna: Emmu Mari, emma Mari, tule tulda jahutama. Sa Iisraeli Peeter, sul om külmä kinda käen, võta ärä tule valu. Kes om valusamb kui kõik, palun sinu üleväst. Sinu käen om väike täpe, kes siin maad ja mered kõik võidab.
(Loetas viil pääle: "Kudas vesi võib suuri asju tetä.")

ERA II 30, 462 (9) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Liina Parts, 42 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Linnu läheva talvess Egiptuse-maale või kohe keski läheb. Linnutii järgi läheva.

ERA II 56, 33 (8) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k. < Rannu khk., Rannu v., Rakke k. - Herbert Tampere < Liine Tatar, 51 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Tulesõna. Emmu Mari, emma Mari, tule tulda jahutama! Sina, Iisraeli Piiter, sul om külmä kinda käen, võta ärä tule valu! Jummal Issa, Jummal Pojake.

ERA II 239, 723 (5) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k. - Virve Koppel, E.N.K.S. Eraprogümnaasiumi õpilane < Mari Koppel, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanad inimesed uskuvat, et palju varandust leidub Kavildas vanaaegse Rootsi linnajala maa-alustes keldrites. Kui Rootsi väed kord sealt lahkunud, siis jätnud nad sinna selle varanduse. Varandusest kuulnud ka üks karjane, kuid ta kartis keldreid ja varandust otsima minna. Karjasel kadunud kord kits keldriauku. Üks agar mees toonud kitse tagasi. Kui mehelt küsitud, mis ta all nägi, siis mees jutustanud, et ta näinud üht noort tüdrukut, kes istunud vaadi peal ja kudunud sukka.

ERA II 241, 561 (3) < Puhja khk., Ulila v., Teilma k., Uula t. < Tartu-Maarja khk., Ilmatsalu v. - Elli Pärli, Ulila algkooli õpilane < Gustav Pärli, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Neelaja auk.
Kusagil Ulila luhas olevat maa sees mingisugune auk. Kui sinna auku midagi viskad, neelavad maa selle ära. Sääl olevat vanasti olnud püha allikas. Inimesed ei pidanud lugu allikast. Siis olevat Vanatühi nõidunud selle imelise võimuga. Inimesed, kes sinna midagi ohverdasid ja see ära kadus, rääkisid sellest teistele. Teised ei tulnud enam teda vaatama.

ERA II 241, 571/3 (10) < Puhja khk., Ulila v., Teilma k., Uula t. < Tartu-Maarja khk., Ilmatsalu v. - Elli Pärli, Ulila algkooli õpilane < Gustav Pärli, 50 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Kärestik
Omal ajal tahtnud Vanapagan Käreveres jõge kinni panna. Ainult kaks saapasääretäit kive saanud viia, siis laulnud kukk ja kolmandik osa jäänud lahti, muidu on kärestik.

ERA II 241, 577 (13) < Puhja khk., Ulila v., Teilma k., Uula t. < Tartu-Maarja khk., Ilmatsalu v. - Elli Pärli, Ulila algkooli õpilane < Gustav Pärli, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Püha pärn.
Ulilas Võsivere külas Vooru talu krundi sees olevat suur püha pärn. Sääl käinud vanad eestlased Jumalat palumas ja palvetamas. Koguni räägitud, et kes selle pärna maha raiub, see sureb ära.

ERA II 241, 585/9 (2) < Puhja khk., Ulila v., Kaimi k., Öövahi t. < Puhja khk., Kavilda v. - Meeli Susi, Ulila algkooli õpilane < Minna Susi, 41 a. < vanaisalt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Siidri linnast.
Siidri linn oli asunud praegusest Kavilda kirikust põhja poole minna mäe harja pidi umbes 400-500 meetrit. Siit leiame praegugi veel linna varemed, kus minu vanavanaisa oli näinud raudust ja maa-alust käiku, mis hiljem inimeste poolt sisse uristatud, sest inimesed käisid huvi ja saagi mõttes kaevamas. Nüüd kuulete väikese jutu, mida räägib Anu Pari. Muistel aal oli karjalatsel üits lammas sinna käiku lännu ja karjane lännu järgi ja nännu sääl üte nasterahvast lootsiku päral istman ja söehunnik liiknu ta iin. Tütruk kohkunu ärä, aga nasterahvas ütelnu, et võta põll üles ja tütruk võtnudki põlle üles. Nasterahvas oli kühvliga süse rüppe pannu ja käsnu vällä minna. Tütruk tullu vällä, põllen ollu hõberaha, aga lambast jäänu iki ilma.
Siidri linna all jões, praeguses Soova ojas - ennem olnud ikkagi jõgi, sest praegu olevat ta poole vähem, vähemalt väiksemaks jäänud, Põhjasõja ajal on Siidri silla päält jõkke visatud kaks härja kuldiket mälestuseks tulevasele põlvedele. Kui keegi neid sealt leidnud ei ole, siis peavad nad praegugi sääl leiduma.

ERA II 241, 589 (3) < Puhja khk., Ulila v., Kaimi k., Öövahi t. < Puhja khk., Kavilda v. - Meeli Susi, Ulila algkooli õpilane < Minna Susi, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Silma-allik.
Silma-allik asub Kavilda mäe all orus Siberi talu karjamaal, kust vanemal ajal rahvas õige laiast piirkonnast silmaravimiseks vett viinud. Umbes kümme aastat tagasi. Kui üks naine tarvitanud oma lapse silma ravimiseks kõike arstirohte, kuid tagajärjeta. Siis viinud ja pesenud selle allika veega lapse silmi, ja lapse silmad saanud terveks.

ERA II 241, 617 (1) < Puhja khk., Ulila v., Kannu k., Sibula m. - Armin Pallon, Ulila algkooli õpilane < M. Kirs, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Endise Seedri lossi juures olid kaks meest kaevanud niikaugele, kui oli tulnud võlvitud müür vastu. Sääl oli olnud kaks raudväravat. Kaevajad olid rääkinud, et sääl värava pääl oli istunud üks vanamees, püss käes ja ei lasknud neid edasi. Kaevajad olid jätnud kaevamise pooleli ja tulnud ära. Sestsaadik ei olevat keegi julenud sinna minna.

ERA II 241, 623 (2) < Puhja khk., Ulila v., Rehe t. < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu as. - Hugo Ottep, Ulila algkooli õpilane < Mari Ottep, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Samuti Ulila mõisa ligidal on teine mäeorg, kus on allikas. Vanemad inimesed kutsuvad seda allikat "elulätteks". Vanasti olevat kõik inimesed omale säält võtnud puhta ja selge "tervisevee". Kõik Ulila mõisa endised mõisahärrad olid lasknud oma toatüdrukutel joogivee tuua, ja siis olevat nad kõik kauem elanud.

ERA II 241, 661/2 (1) < Puhja khk., Konguta v., Vahemetsa t. - Vaike Aruella, Konguta algkooli õpilane < Karl Kõiv, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Majala külast ida pool asub väike küngas, mille nimi on Sine mägi. Ennemini suure vihmasaju ajal, mis oli umbes aastal 1860, ajanud vihm mulla mäeküljelt ära ja välja tulnud ilusad tammepakud. Üks mees näinud seda ja läinud kohe pakkudele järele. Saanud esimese koormaga koju ja läinud ka teise järele. Kuid kui mees sinna saanud, olnud muld uuesti pakkudele pääle kukkunud ja pakud jäänud kõik sinna. Mehel olnud küll kahju pakkudest, aga ei olnud enam midagi teha. Ja kui need pakud pole ära mädanenud, siis on nad veel praegu Sine mäes mulla all.

ERA II 241, 663/4 (3) < Puhja khk., Konguta v., Vahemetsa t. - Vaike Aruella, Konguta algkooli õpilane < Karl Kõiv, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Elva koolimaja ees kasvavad kolm suurt mända. Keskmise männa nimi on Ristiga mänd. Selle männa all olevat Vene valitsejanna Katariina II lõunat söönud.
Rahvasuu räägib, et selle männa all olevat peidus raha. Üks mees läinudki seda järele vaatama. See mees olnud Kulbilohu sepp. Ta läinud kaevamistöid tegema öösi, et teised teda ei näeks. Kaevanud küll, kuid tema kaevamistöödest ei tulnud midagi välja. Ta olnud selle pääle veel pahane, et kaeva-kaeva, kuid midagi ei tule nähtavale.

ERA II 241, 665/6 (5) < Puhja khk., Konguta v., Rebase t. < Rannu khk., Rannu v. - Vaike Aruella < Helene Aruella, 47 a. (1939) Sisestas Katrina Tarkin 2001, redigeeris Mare Kalda
Rannu Austre kohal Võrtsjärve ääres on järsk paekallas, millesse olevat midagi kirjutatud. Rahvas räägib, et kes selle ära saab lugeda, pöörab järv ennast ümber. Paljud olevat seda juba katsunud, kuid keegi ei saa aru, mis sinna on kirjutatud.
Korra olevat üks mees hakanud seda lugema ja saanud lugemisega juba poole pääle ja järv hakanud ka kohisema ja mühisema. Mees hakanud kartma ja ei olevat ka keegi seda kirja lugeda saanud.

ERA II 241, 667/8 (7) < Puhja khk., Konguta v., Rebase t. < Rannu khk., Rannu v. - Vaike Aruella, Konguta algkooli õpilane < Helene Aruella, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Korra läinud üks Tamme valla mees Võrtsjärvest üle minema. Käinud juba tükk teed ära, kui näinud ühte kogu keset järve. Mees läinud lähemale ja näinud, et see on kiriku torn. Mees võtnud kohe mütsi peast ära ja hakanud Meie Isa palvet lugema. Saanud palve lõpule lugeda, kui kiriku torn kadunud ära, nagu ei oleks sääl midagi olnud. Mees kartnud küll natuke, kuid läinud ikka edasi.

ERA II 242, 35 (9) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k., Paabu t. - Jaan Resto, Puhja algkooli õpilane < Noora Paap, 71 a. (1939) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2006
Vanast asunud Kavilda oru kaldal Siidri linn. Vanemad inimesed arvavad seal palju varandust peidus olevat. Mõned inimesed olnud väga uudishimulikud ja hakanud kaevama, kuni keldri suu vastu tuli, mille järele ei juletud enam edasi kaevata.
Ennemini, kui urkad olnud lahti, käinud mõned sees. Seal olnud musta mulda. Inimesed arvavad, et see muld on tekkinud viljast.

ERA II 242, 77/9 (7) < Puhja khk., Kavilda v., Mäeselja k., Krimmi k. < Puhja khk., Aru v. - Johannes Rebane, Puhja algkooli õpilane < Mihkel Rebane, 58 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orjavarik
Vanasti oldi öösiti õitsel. Kord tuli ka Järva küla meestel minna õitsele Orjavarikusse. See koht asub Kavilda v. Järvaküla arul. Nimi Orjavarik on päritud orja-ajast. Rahvas räägib, et seal käinud õitsel vanu ja noori, vestetud tule juures une peletuseks jutte ja muinaslugusid. Kes aga siiski magama jäänud, seda torgitud ja lastud suitsu nina alla, kuni magaja uni läinud. Mõnikord juhtunud aga ka, et hundid noortele hobustele külalisteks tulnud. Siis kogunenud hobused tule ümber, ninad tule poole. Mehed olnud suure kivi otsas. Kui nüüd hundid tulid saaki saama, siis said nad hobuste käest tagumiste jalgadega niisuguseid hoope, et nad keradena metsa lendasid. See olnud harilik asi, et hundid tulnud, sest neid oli ümbruskonna soos rohkel arvul, aga vähe õnnestunud neil murda. Kui hobused rahulikult söönud, olnud ka inimesed rahulikud ja vestelnud üksteise võidu tule juures suurest kivist. Sellest kivist kõneldakse, et see olevat muistsest vabaduse ajast pärit. Selle kivi juures kasvanud muistsel ajal suur tamm, mille juure käidud isegi ohverdamas. Kuid ajahammas on tamme riisunud, aga kivi, mis võib rääkida kadunud õnneaegadest palju ja palju, on praegu alles.

ERA II 242, 107 (18) < Puhja khk., Kavilda v., Mäeselja k., Krimmi t. - Johannes Rebane, Puhja algkooli õpilane < Amalie Rebane, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Nõiduslik puu
Vanasti olevat Kõnnu metsas, mis kuulus Kobilo mõisale, suur tamm. Selle tamme juures olevat ennemini elanud üks üksik vanaeit, kes valmistanud rohte ja aidanud salaja talupoegi igasugustest haigustest. Kord läinud üks mees sinna abi otsima. Mees kaevanud, et loomad ei tahtvat süüa. Vanaeit naeratanud ja ütelnud: "Ole toas, ma lähen ja toon sulle kohe rohu. Ära sa vällä vaata! Ivakese aja pärast olnud vanaeit tagasi ja andnud mehele puukoore pihku, mida käskinud anda loomadele. Peremees läinud koju ja poetanud puukoore loomadele söögi sisse. Sedamaid hakanud lehmad sööma ja saanud terveks. Seal vanaeide juures olevat käinud paljud ja paljud abi otsimas, aga kõikidele andnud vanaeit abi salapärasest tammest.

RKM II 14, 380 (4) < Puhja khk., Puhja v., Vihavu k. - Liis Pedajas < Vidrik Narits, s. 1854 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui mõni luum mõtsa jäi, et es lövvä, sis tuu loeti hundi jaos. Panti tsiatapmise väits, mes ol'li ütesä tsiga ärä tapnu, sis lüüdi välläpoole usse kõrvale saina, korale poole elumaja saina. Üteldi sii sõna kah, et, hunt, ärä minu luuma putu, ma lää esi hommen perrä.
Sis lääp hommuku kaema, kas om väits alali, sis om looma alali, aga om väits maha sadanu, om luuma ärä murdnu. Aga ei olevat maha sadanu pallut, todaviisi om looma ärä hoitnu.
Kelle loom ol'li, sii viis. Sääl pidi usk kah olema, kes usub. Egaüits võis tetä.

RKM II 14, 380/2 (5) < Puhja khk., Puhja v., Vihavu k. - Liis Pedajas < Vidrik Narits, 1854-1947 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mia esi ole hundi väl'lä kutsnu. Ma olli siin all koplin, ai õdagu karja kodu. Sääl ol'li suureosseline türnapuu lepistiku sehen. Tõese eläjä tulliva kodu, vasik es tule - päält päevämineki. Joosi üle tolle põõsa ja väl'lä es tule. Tulli kai, et ol'li näo ärä lahknu, ol'li südä täis ja ütli, et kurat võtku, susi söögu su ärä - õkvat täämbä üüse. Noh, nüid jääp ta sinna minust, ärä lubasi.
Hommugu kaema - ärägi. Tõene puul kere ol'li veel alali. Ja sutt oleman es olegi meie puul tol kõrral, nelikümmend aastat tagasi. Poole eä pääl ma sis olli, nüid ole ütsäkümne. Aga nii sõna päält, mia lubasi ja kurjaga kah. Ärä üteldu ja sõna läits täide. Mia sai niimuudu aru, et tä ol'li temä jaos lubatu sii luum, et tä väl'lä es tule. Vandesõnaga mia sis lubasi. Vaim kuulep jo kõik ärä. Kindla sõna, mes sa ütlet, temä kuulep ärä. Suust väl'lä tulep, tagasi enäp võtta ei saa. Tuu läits iki kurjä poole, ol'li kurja poole ütelus, mia kurja sõnaga ütli. Egä hunt esi kah es tule, kui luba es anda. Kurivaim mõttit ei tiiä, aga suust väl'lä ütlet, sis tä tiiäp.

RKM II 14, 387 (9) < Puhja khk., Puhja v., Vihavu k. - Liis Pedajas < Vidrik Narits, s. 1854 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endäle kah tuleva täi sälgä. Sajajalgse kutsutas, käpilise. Na om kurja täi, tõese viha. Ega egä viha ei naka, sii om salaviha, sii om vinge, sii murrap õkva su kondi kokku. Võta ütsä täid, võta närts ja keeda kolm sõlme - ütsä om kurja sõlme, aga kolm om Jumala puult. Mine vii nellä tii haru pääle, esi ütle: "Kost aknast olet sisse tullu, säält ussest mine vällä - Jumala nimel, jätä minu rahu, kurivaim mine ärä. Ja nii täi mingu sulle endäle."
Kae sis om täi sällän täl endäl. Paremp kui keägi ei näe.

RKM II 11, 509/10 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Anna Lina, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Emäjõe kajuja olliva, nuu olliva toonuva piibli - tõene puul saksa keeli ja tõene esti keeli, lugemine sääl lehe pääl. Sis ollu ussisõna kah üte paberi pääle kirjutedu. Kadunud vanaesäl olli nuu sõna ja sis olli minu emäle annu, emä kirjutanu, tä olli ette ütelnu. Vend olli Puhjal kooliopetaja, tolle kätte saeva, ärä palliva Puhjale, jõekajujide piibel ja nuu ussisõna. Vanaesä aigu na olluva Kaldil korterin, Aruanni vanajõe suud kajunuva.

RKM II 11, 522/3 (29) < Puhja khk., Vihavu k. - Liis Pedajas < Ann Vihand, s. 1871 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lihaheiten latse joosiva ümbre tare peripäivä kolm kõrda, puupulk suun, lugesiva:
Mina levvä linnupesä,
mina levvä linnupesä jne.
Muidu ei levva pesä.

RKM II 11, 534 (2) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Tuule ärä püürmine tulekahjust - pöhäsõna kõik. Ää käega peät näitämä, kos sa tahat, sinnapoole käänä. Kospuul tuul om, ütlet:
Jummal Esä, Pojakene,
käänä ärä neist sii kuritegu
(see om kuritegu, mes tuli tiip),
käänä sinnä, kos kahju ei saa.
Kui käsi om seräne, selle käe järgi käänäp. Peäp olema kõva usk, jumalik usk, kohe pööräp. Egä pal'la sõna ütsindä ei ole, kõva usk.

RKM II 11, 534/5 (3) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõna
Piira kolm kõrda ringi, pane saevas sinna. Ütlet:
Ärä enne väl'lä tule,
kui ma tanu pähä pane sulle.
Sinna otsa manu, kost alustat, panet kepi. Us's om vangin. Ol'li üitskõrd aasta aiga vangin, aend aigu panni. Põõsa sehen ol'li. Mia piirassi ümbre. Tõese haena aigu leesime. Perän tapsiva ärä. Tuu tanu, tuu om tuu pähälöömine.
Tuu om kurjast, mes ussi vällä kutsup.