Puhja pärimus
Targad, nõiad, prohvetid
ERA II 115, 339 (9) < Puhja khk., Kavila v. - Ed. Selleke < Viiu Luisk, surn. 1894 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Nisertes sanad
Siin loetas Meie Issa ütesa kord ega kord kui amen ütled siis tõmba sõlm sisse.
ERA II 242, 89 (11) < Puhja khk., Kavilda v., Mäeselja k., Krimmi t. - Johannes Rebane, Puhja algkooli õpilane < Amalie Rebane, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Arst
Vanasti elanud Puhja surnuaia lähedal kuulus vanaeit, kes aidanud igaühte, kel olnud midagi viga. Keegi noormees olnud raskesti haige, ta ei saanud sängistki välja. Noormees olla käinud Soova järves suplemas, sellest veest olevat talle niisugused muhud selga ilmunud, et kole vaadata. Muhud teinud koledat valu. Vanaeit Liisu pärinud järele, et kust haigus pärit. Lasknud siis järvest vett tuua. Selle vee viinud ta koju. Öösel umbes kella 12 ajal posinud sellele veele imelikke sõnu. Teisel päeval viinud Liisu vee haigele kätte ja käskinud haiget sellega pesta. Peale pesemist teisel päeval olevat noormees päris terveks saanud ja muhud kadunud.
ERA II 242, 107 (18) < Puhja khk., Kavilda v., Mäeselja k., Krimmi t. - Johannes Rebane, Puhja algkooli õpilane < Amalie Rebane, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Nõiduslik puu
Vanasti olevat Kõnnu metsas, mis kuulus Kobilo mõisale, suur tamm. Selle tamme juures olevat ennemini elanud üks üksik vanaeit, kes valmistanud rohte ja aidanud salaja talupoegi igasugustest haigustest. Kord läinud üks mees sinna abi otsima. Mees kaevanud, et loomad ei tahtvat süüa. Vanaeit naeratanud ja ütelnud: "Ole toas, ma lähen ja toon sulle kohe rohu. Ära sa vällä vaata! Ivakese aja pärast olnud vanaeit tagasi ja andnud mehele puukoore pihku, mida käskinud anda loomadele. Peremees läinud koju ja poetanud puukoore loomadele söögi sisse. Sedamaid hakanud lehmad sööma ja saanud terveks. Seal vanaeide juures olevat käinud paljud ja paljud abi otsimas, aga kõikidele andnud vanaeit abi salapärasest tammest.
ERA II 242, 129 (9) < Puhja khk., Kavilda v., Võllinge k., Aruotsa t. - Jaan Lemming, Puhja algkooli õpilane < Anna Lemming, 76 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Rahva arst
Ennemalt elanud Mõisanurmes tark arst nimega Rummu Mari. Ta arstinud kõiki, kes tema juurde läinud abi saama. Ta olnud ka suur rahvalaulik. Kuhu ta juhtunud, sääl löönud ta laulu lahti. Kord olnud Puhja kirikuõpetajal jalg haige. Ta käinud läbi kõik arstid, kuid ükski arstimine pole aidanud. Siis kuulnud ta ühelt teenrilt, et Mõisanurmes elab tark arst, kes on kuulus rahva seas. Õpetaja kutsunudki Rummu Mari oma jalga arstima. Arst tulnudki. Arstinud nädal aega, siis võinud õpetaja jalutama minna. Arstinud veel ja jalg olnud varsti terve. Siis saanud arst õpetajalt hea maksu ja kiita: "Küll sinnul om vägi - sa ollet otse Jummalast võietu innemesi arstma!
RKM II 11, 517/8 (19) < Puhja khk., Pori k. - Liis Pedajas < Ida Loost, s. 1892 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ollu siin ennemb külän üits vanemb nasterahvas Luisk Kadri. Suula pand vii sisse ja luges vii pääle. Toda temä es avalda kellegile, mes tä sinna luges. Sis antu toda loomale.
ERA II 115, 339 (9) < Puhja khk., Kavila v. - Ed. Selleke < Viiu Luisk, surn. 1894 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Nisertes sanad
Siin loetas Meie Issa ütesa kord ega kord kui amen ütled siis tõmba sõlm sisse.
ERA II 242, 89 (11) < Puhja khk., Kavilda v., Mäeselja k., Krimmi t. - Johannes Rebane, Puhja algkooli õpilane < Amalie Rebane, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Arst
Vanasti elanud Puhja surnuaia lähedal kuulus vanaeit, kes aidanud igaühte, kel olnud midagi viga. Keegi noormees olnud raskesti haige, ta ei saanud sängistki välja. Noormees olla käinud Soova järves suplemas, sellest veest olevat talle niisugused muhud selga ilmunud, et kole vaadata. Muhud teinud koledat valu. Vanaeit Liisu pärinud järele, et kust haigus pärit. Lasknud siis järvest vett tuua. Selle vee viinud ta koju. Öösel umbes kella 12 ajal posinud sellele veele imelikke sõnu. Teisel päeval viinud Liisu vee haigele kätte ja käskinud haiget sellega pesta. Peale pesemist teisel päeval olevat noormees päris terveks saanud ja muhud kadunud.
ERA II 242, 107 (18) < Puhja khk., Kavilda v., Mäeselja k., Krimmi t. - Johannes Rebane, Puhja algkooli õpilane < Amalie Rebane, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Nõiduslik puu
Vanasti olevat Kõnnu metsas, mis kuulus Kobilo mõisale, suur tamm. Selle tamme juures olevat ennemini elanud üks üksik vanaeit, kes valmistanud rohte ja aidanud salaja talupoegi igasugustest haigustest. Kord läinud üks mees sinna abi otsima. Mees kaevanud, et loomad ei tahtvat süüa. Vanaeit naeratanud ja ütelnud: "Ole toas, ma lähen ja toon sulle kohe rohu. Ära sa vällä vaata! Ivakese aja pärast olnud vanaeit tagasi ja andnud mehele puukoore pihku, mida käskinud anda loomadele. Peremees läinud koju ja poetanud puukoore loomadele söögi sisse. Sedamaid hakanud lehmad sööma ja saanud terveks. Seal vanaeide juures olevat käinud paljud ja paljud abi otsimas, aga kõikidele andnud vanaeit abi salapärasest tammest.
ERA II 242, 129 (9) < Puhja khk., Kavilda v., Võllinge k., Aruotsa t. - Jaan Lemming, Puhja algkooli õpilane < Anna Lemming, 76 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Rahva arst
Ennemalt elanud Mõisanurmes tark arst nimega Rummu Mari. Ta arstinud kõiki, kes tema juurde läinud abi saama. Ta olnud ka suur rahvalaulik. Kuhu ta juhtunud, sääl löönud ta laulu lahti. Kord olnud Puhja kirikuõpetajal jalg haige. Ta käinud läbi kõik arstid, kuid ükski arstimine pole aidanud. Siis kuulnud ta ühelt teenrilt, et Mõisanurmes elab tark arst, kes on kuulus rahva seas. Õpetaja kutsunudki Rummu Mari oma jalga arstima. Arst tulnudki. Arstinud nädal aega, siis võinud õpetaja jalutama minna. Arstinud veel ja jalg olnud varsti terve. Siis saanud arst õpetajalt hea maksu ja kiita: "Küll sinnul om vägi - sa ollet otse Jummalast võietu innemesi arstma!
RKM II 11, 517/8 (19) < Puhja khk., Pori k. - Liis Pedajas < Ida Loost, s. 1892 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ollu siin ennemb külän üits vanemb nasterahvas Luisk Kadri. Suula pand vii sisse ja luges vii pääle. Toda temä es avalda kellegile, mes tä sinna luges. Sis antu toda loomale.