Paistu pärimus

Kombed ja tavad

E 784/5 (22) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tahab meesterahvas üht naesterahvast ehk jälle naesterahvas üht meesterahvast omale abikaasaks, keda temal sugugi võimalik saada ei ole, siis pidada tema neljapäev õhta kolm tükki suhkrut korakäe kaenlalohu sisse siduma ja neid seal pühapäevani seista laskma. Pühapäev pidada ta neid jutluse ajal kirikus kaenla alt välja võtma, kolm korda Isa meie palvet neile peale lugema ja siis neid oma armukesele, kas kohvi, teevee ehk ka palja veega sisse andma, siis ei pidada see inimene andjast mitte enam lahkuma. Isa meie palve lugemise juures pidada tema kolmandama korra lõpul kolm korda Amen ütlema, kahe esimese korral ajal aga mitte midagi.

E 787 (23e) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Mare Kõiva 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ka pidada mõjus perrapanemise tarvis olema karask, mille sisse meesterahvas ehk naesterahvas oma kellakarvu ja himuila panema pidada ning siis seda karaskit anda, kas meesterahvas naesterahvale ehk ka ümberpöörtud. Karaski ahju laskmise juures olla tarvis järgmist laulu laulda:
Karga ahju, karvakarask,
läbi reie rõõmurõõska.
Ninda armas poisi (neiu) meelest,
kui koolu siga koera meelest
ja koolu lammas hundi meelest!

E 792 (29) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui näed, et teine inimene sind ilmaasjata kiusab ning sinuga ära leppida ei taha, siis ütle: "Jäägu see sulle viimaseks korraks!" Kiusaja jääda siis haigeks ning pidada varsti ära surema.

E 51792 (1) < Paistu khk., Kaarli v. Ridala k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ristimise vesi peab ilusa koha pääle viitama, kas lille ehk puu juurele, siis kasvab laps ilus.

E 51792 (5) < Paistu khk., Kaarli v. Ridala k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Esimese jõulu öösel kiriku ukse ees põlvili kolm korda "Meie isa" palvet lugeda. Siis ukse võtmeaugust altari poole vaadata. Sääl võib peast tulevikku näha, kas laulatakse, maetakse jne.

E 77875 < Paistu khk., Holstre v. - H. Hendrikson, Vändra Põllum. Ühisgümn. õpil. < Liis Hendrikson, 65 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui keegi suri, mindi metsa, raiuti ühe jämeda männa maha ning tehti seest õõnsaks, nii et surnu sisse mahuks. Sepa juures tehti suuri naelu ja nendega löödi kirstu kinni.

E 8893 (32) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leppadel palju ümarikuid urbe on, siis saab näljaaasta tulema, on pikerikud urvad, siis hea leivaaasta.

E 8898 (126) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tammedel lehed talveks otsa jäävad, see tähendab arudlast õnneaastad.

E 8905 (220) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leivad ahjust välja võetakse, siis visatakse puid ahju. Tähendab, siis saab tuleval aastal jälle rohkeste leiba.

E 8906 (235) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sel korral keegi külasse lähab, kui sääl mõni laps on sündinud, siis võetakse, on külaline meesterahvas, sellele kübar pääst ära; on naesterahvas, siis rätik. (Kas sellel midagi tähendust on, ei ole mina siiamaani tääda saanud, või on ta paljalt pruugiks).

E 8914 (359) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui seda hamet (särki) selga aetakse, mis noorekuu sees õmmeldud, siis hakkab ihu sügelema.

ERA II 34, 93 (27) < Paistu khk., Holstre v. - Oskar Loorits < Mari Kukk, s. 1862 (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2005
Libaunt oli sõimusõna. Nagu nüüd naisterahvas, sehande ütsik või liiderlik tidrik, see [sii] üteldi ka va libaunt ~ libask. Oh sa va libask, ärä libast nüüd minu eest [iist], va libask neelust äräde. Sei ka vahest ju ärä toise eest [iist]. Seinä seest [siist] tuli kah välla see libaunt - seinä sehen oli auk, oherdiauk, siis libaunt viis nooriku ärä. Kui mees [miis] es mõista pihlapu punni ette panna, sis libaunt viis nooriku ära. Eidiva magama - ommuku oli ärä viinu.

ERA II 34, 326 (32) < Paistu khk., Holstre v. - Oskar Loorits < Johan Kukk (1920) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kalda
Nurikud viimä - 'titte vaatama'.