Paistu pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 13642/13643 (1) < Paistu khk., Kaarli - Jaak Sõggel (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tulihännas
Peremees ja poiss tahtnud kaheksi Pärnu konturi aita tühendama minna. Nad otsinud kaheksi hagariku alt kaks vana searuhit, viinud neid Otsa külas seisva suure kuuse otsa ja säädnud neid ilusaste kuuseoksade peale, ruhvede otsad Pärnu poole. Mõlemad istunud ruhvedesse.
Peremees ütelnud nüüd: "Läki, kuradi nimel!" Ja kohe lendanud tulejoon kuuse otsast minema. Poiss ei pannud peremehe sõnu heasti tähele. Ta ütelnud: "Läki, jumala nimel!" Kui ta neid sõnu ütelnud, langenud ruhi ühes poisiga kuuse otsast maha.
Peremees vaadanud tagasi ja näinud, et poiss ühes ruhvega kuuse otsast maha kukkunud, ta käänanud silmapilk tagasi, läinud poisi juurde ja tõrelenud kangeste, et ta tõisigi oli hüüdnud.
Poiss olnud pool hingetu, kui peremees teda kodu viinud. Peremees ei jäänud kodu. Tema roninud uueste kuuse otsa ja muud kui tulihända. Külarahvas vaadanud järele, tulihänd kadunud ikka Pärnu poole. Hommikul alles oli peremees kodu jõudnud. Ta oli sealt palju kallist kraami toonud. Ainult riided, mis kaasa toodud, olnud väha ära kõrbunud.

E 772 (3) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vere kinnipanemise sõnad:
"Veri seisma, vesi jooksma,
verelaine latakalle.
Ihu kui kivi,
veri kui pigi,
mees kui tamm.
Amen, Amen, Amen."

E 773 (4) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulesõnad:
"Sator, Arepo, Tenet, Opera, Rotas saatke abi.
Anania, Assaria, Mesael kistutage tuld.
Taevan kolm sõsariku:
üts palub jumalat,
üts tuub vett,
üts kistutab tuld.
Amen, Amen, Amen."
Neis sõnu lugedes piab kolm korda vastupäeva ümber tule ära käima, siis kustuda tuli iseenesest ära.

E 773/4 (5a) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosi sõnad:
A)SATOR
AREPO
TENET
OPERA
ROTAS
Need sõnad tulevad pliiatsiga sinise suhkrupaberi peale kirjutada ning nii pliiatsiga ära määrida ja kriipsutada, et keegi seda lugeda ei saa. Peale pannes piab (see paber tuleb haige koha peale panna) ütlema: "Mine ära, roojane vaim, ning anna maad pühavaimule."

E 773/4 (5b) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosi sõnad:
b) "Iuri, Jari, Vitta, Jsitsa," tuleb ka sinise suhkrupaberi peale kirjuta ning niisama kui a) juures teha. /Need sõnad tulevad pliiatsiga sinise suhkrupaberi peale kirjutada ning nii pliiatsiga ära määrida ja kriipsutada, et keegi seda lugeda ei saa. Peale pannes piab (see paber tuleb haige koha peale panna) ütlema: "Mine ära, roojane vaim, ning anna maad pühavaimule."/

E 774 (6) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varguse kinnipanemise sõnad:
"Oh, Peetrus, Peetrus!
Sa meie Issanda Jeesuse Kristuse väe läbi suur Peetrus!
Võta võti, kääna kinni, saada tagasi.
Amen, Amen, Amen."
Enne peab kolm korda vastupäeva ümber selle koha, kust varastatud on, ära käima ning siis suu hommiku poole pöörtud, neid sõnu lugema. Ainult siis tuleb abi tagasi, kui inimene usub.

E 775 (7a) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulihänna kinnipanemise sõnad:
a) "Amen alt,
Amen päält,
Amen läbi altre,
läbi kantsle,
Amen risti läbi."

E 775 (7b) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulihänna kinnipanemise sõnad:
b) "Näe, vanakuu tõuseb! Jeesuse nimel. Amen."

E 775 (8) E 773/4 (5b) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulihänna lahtilaskmise sõnad:
"Mine sa kuradiga." Siinjuures tuleb kura käega tagaspidi lüüa ja siis seda ütelda.

E 775 (9) < Paistu khk, Holstre v - H. Ainson (?). Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisa välja kutsumise sõnad
Tule välla tuvike,
astu välla hallike,
näuta ennast heldeke,
kuusest tuleb kosilane,
haavast tuleb asjuline,
linnik tuleb ja lepp selan.

E 775 (10) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisa (ussi) tagasisaatmise sõnad:
"Mine kodu!"

E 776 (11) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisa nõelamise vastu sõnad
Ussikene, hullukene,
ära sa puutu minusse,
minu naises, lastesse,
minu kirjas, karjasse,
minu viläs, vällässe.
Mine lutsi luid,
näri näsipuid,
söö soost samblid.
Saagu su kivile, kännule,
seitsme taevatähe voli ala.
Peetrus, Paulus, Johannes, Jakubus.
See olgu sinu kepp.
Need sõnad olla ka hambavalu vasta väga mõjusad.

E 779/81 (17) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
a) Kui keegi enne jüripäeva kihtiseid uiske (rästikuid) kinni püüab ja neid ilma pääta kivi pääl tuhaks põletab ja seda tuhka oma vihamehele joogiga sisse annab, siis pidada ta vihamees nõdrameeleliseks minema.
c) Kui ta aga kihtiseid usse (uiske), mis ta enne jüripäeva püünud om, ütten pääge kivi pääl tuhaks põletab ja seda tuhka oma vihamehele joogiga sisse annab, siss tekkida tema vihamehe sees üits uisk, mis teda varsti ära surmata. Kui tema seda tuhka sesse annab, siis pidada tema mõlematel kõrdadel s.o. (a) ja b) juures) ütlema: "Mis sa teed, seda tee ruttu."
d) Arvad aga keegi omast vihamehest, kes temaga klaas viina kokku tahab juua, et ta temale ussi tükka sisse anda ja temale kahju teha tahab, siis võtku ta viin vasta ning katsugu nii salamahti, kui iial võimalik on, kurakäe nimetsisõrmega üks ring vasta päeva ümber klaasi ääre ära käia ning sealjuures ütelda: "Jumala Isa, Poea ja Pühavaimu nimel," siis langeda see vägi klaasipõhja ning andja pidada ise, sest et ta pärast joob, seda ilma teadmata ära jooma, kus ta siis muidugi ussi enese sisse joob, mis teda varsti ära surmata. Ka võib järgmisi sõnu sealjuures ütelda: "Jumal Isa, Poeg ja Pühavaim, hoidke, kaitske ja päästke mind kurjast." Kui tema aga mitte ussi tuhka viina sisse pandnud ei ole, siis ei ole neil mõlematel midagi viga.

E 784 (21) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tahab meesterahvas rikkust, vara ehk üht maja omale saada, siis pidada tema kolm korda peripäeva ümber selle maja ära käima. Esimese korra ümberkäimise ajal pidada tema ütlema: "Jumala isa, Poea ja Pühavaimu nimel." Kolmandama korra lõpul pidada tema põlvili maha heitma, suu hommiku poole pöörtud, Isa meie palvet lugema, siis saada maja ühes varandusega temale.

E 784/5 (22) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tahab meesterahvas üht naesterahvast ehk jälle naesterahvas üht meesterahvast omale abikaasaks, keda temal sugugi võimalik saada ei ole, siis pidada tema neljapäev õhta kolm tükki suhkrut korakäe kaenlalohu sisse siduma ja neid seal pühapäevani seista laskma. Pühapäev pidada ta neid jutluse ajal kirikus kaenla alt välja võtma, kolm korda Isa meie palvet neile peale lugema ja siis neid oma armukesele, kas kohvi, teevee ehk ka palja veega sisse andma, siis ei pidada see inimene andjast mitte enam lahkuma. Isa meie palve lugemise juures pidada tema kolmandama korra lõpul kolm korda Amen ütlema, kahe esimese korral ajal aga mitte midagi.

E 787 (23e) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Mare Kõiva 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ka pidada mõjus perrapanemise tarvis olema karask, mille sisse meesterahvas ehk naesterahvas oma kellakarvu ja himuila panema pidada ning siis seda karaskit anda, kas meesterahvas naesterahvale ehk ka ümberpöörtud. Karaski ahju laskmise juures olla tarvis järgmist laulu laulda:
Karga ahju, karvakarask,
läbi reie rõõmurõõska.
Ninda armas poisi (neiu) meelest,
kui koolu siga koera meelest
ja koolu lammas hundi meelest!

E 787/8 (24) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kellegil midagi ära varastatud on ning arvatakse, et varas üks oma inimestest on olnud, siis pidada see inimene, kellelt varastatud on, söögilaua juures, kui kahtlustatud inimesel just parajaste pala suus on, ütlema: "Kui see inimene seda, seda asja mitte jälle oma endise koha peale tagasi ei pane ega too, siis saagu temal see pala, mis temal praegu suus ja see, mis ta alla neelatas, "kõttun kiviks" saama ning "peräsoolikan" kinni jäema."
Varas pidada siis nii ära heituma ja hirmuma, et ta selle asja jälle sündsal silmapilgul oma endise koha peale tagasi paneb.

E 788/9 (25) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Mare Kõiva 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kütt jahi peale teiste eest kõik linnud üksi ära laseb, mille üle teised muidugi kadedad on, siis pidada teistest keegi, kes tema lähedal on, ütlema ning just sel silmapilgul, kui kütt püssi palge paneb, ning nii kõvaste ütlema, et kütt ära kuuleb: "Lind metsa, kivi kotti!" Siis ei pidada kütt sellel jahil enam üht lindugi ära tapma.

E 789/90 (27) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi kadeduse pärast teise inimese varandust ja maja üleüldse tahab ära needida, siis pidada ta majast välja astudes kolm korda korajala kontsaga vastu läve ehk ka läve peal lööma, korajala kontsa alt siis korra käega puru, muda, tolmu ehk mis seal üleüldse on, võtma, seda siis tagasipidi majasse viskama ja ütlema: "Kadugu!" Siis kaduneda ja kahaneda selle maja ja varandus kui vana kuu.

E 790/1 (28a) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
a) Kui keegi paiseid ja muhkusi arstida tahab, siis pidada tema hääkäe nimetse sõrmega peripäeva üheksa ringi ümber haige koha tegema, et haigus enam edasi ei saa minna. Siis jälle sellesama sõrmega üheksa ringi peripäeva sissepoole tegema, s.o. nii, et ringid ikka ja ikka veiksemaks lähavad ja viimane ühe punktiga haige koha keskpaigas lõpeb - koht, millest häda ja mäda välja piab tulema. Üheksandama ringi lõpul pidada ta ütlema: "Mine ära, roojane vaim, ja anna maad Pühavaimule."

E 791/1 (28b) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
b) Tahab aga arst inimesele häda teha, s.o. teda mitte aidata, siis pidada ta korakäe nimetsisõrmega üheksa ringi haige koha ümber tegema vastupäeva, aga nii, et ta paise ehk muhu keskpaigast algab ning selle äärte poole lõpetab, s.o. ringid lähavad ikka kord-korralt suuremaks ning üheksamas ei lõpegi ühes ainukeses punktis ära. Üheksandama ringi tegemise juures pidada ta ütlema: "Mädanegu!" Siis minna haigus ikka suuremaks ning kohta ja auku ei tullagi kuhugile, millest mäda ja paha veri välja tulla, vaid kõik mädaneda maha.

E 792 (29) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui näed, et teine inimene sind ilmaasjata kiusab ning sinuga ära leppida ei taha, siis ütle: "Jäägu see sulle viimaseks korraks!" Kiusaja jääda siis haigeks ning pidada varsti ära surema.

E 16971 < Paistu khk., Kaarli, Kunigu t. - Hans Lensin (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nikastamise vastu
Nikatand ja nakatand,
väändind ja välpund,
kurilindu kohta saand,
pahalindu paika saand.
Nahk nahka vastu,
soon soont vastu,
liha liha vastu,
luu luud vastu,
üdi üdi vastu,
ila ila vastu,
äisk äiska vastu,
jäsam jäsamud vastu,
paremine paigal kui enne.
Issa pojakene, püha ristikene.

E 16972 (1) < Paistu khk., Kaarli k., Kunigu t. - Hans Lensin (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Haavaparandamise ja hambavalu vastu
Oh Maarja, sa madal vaim,
Jeesuse ema veel ilusam,
kelle pea peenikene,
peastab pead pindajest,
varsed vaja väänetest.
Mesilane, ilmalind,
lennab metsad, lennab lepiku alused,
lennab üle ütesa maa, mere,
sealt toob metta meelelist,
haavu parandada ja ka valu ära võtta
ja ka hammid terveks teha.
Issa pojakene, püha ristikene.

E 16329/30 (1) < Paistu khk., Kaarli k. - Hans Lensin (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vitsavalu vastu
Kurat kuulus kuningas ilma peal,
rohke rammu mees rahva seas,
tule tuulesta üle üheksa kiriku,
üle seitsma suure linna,
üle viie viinaköögi,
vii ära vitsavalu.

E 16330 (3) < Paistu khk., Kaarli k. - Hans Lensin (1895) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ussi hammustamise vastu
Ussil on huuled punased,
Maol hambad maksakarva,
kullespea kulualune,
see teeb hea saoalune,
mis sa pime teda pistnud,
salajas teda salunud?
Pugi põesas, mägi mättas,
keri kerasse, mine metsa
rannapae keskele
kus ei kuulda kukehealt.
Issa pojakene, püha ristikene.

E 16331 (6) < Paistu khk., Kaarli k. - Hans Lensin (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Roosi tähed
RATOR
AREPO
TERET
OPERA
ROTAR
Need tähed saavad sinise suhkrupaberi peale kirjutatud pliiatsiga üle määritud ja haige koha peale pantud.

E 51787 (1) < Paistu khk., Kaarli k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Käsna arstimine
Käsnad ära lugeda. Villase lõngasse niisama palju sõlmi heita. Üks käsn katki lõigata. Lõng verega määrida ja ukse alla ära peita, kust üle käidakse.

E 51789 (2) < Paistu khk., Kaarli v., Ridala k. - Anna Johanson < Tiio Järsolar, 70 a. (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kärnaoblika juured (kollane, kasvab järves, jões) peenikeseks teha. Hapukoore ja väävlihappega hapnema panna. Siis selle vedelikuga määrida.

E 51792 (5) < Paistu khk., Kaarli v. Ridala k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Esimese jõulu öösel kiriku ukse ees põlvili kolm korda "Meie isa" palvet lugeda. Siis ukse võtmeaugust altari poole vaadata. Sääl võib peast tulevikku näha, kas laulatakse, maetakse jne.

E 51793 (1) < Paistu khk., Kaarli v. Ridala k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sõnad saksa viha vastu - kui peksa anti
Soost tuo soojad vitsad,
pajust palavad vitsad.
Tammepakku pekseti,
mustakuube uhuti.
Tule, kurat, jõua, kurat,
üle üheksa kiriku.

E 51793 (2) < Paistu khk., Kaarli v. Ridala k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui võõras looma vaatab ja kiidab, siis peab tasa ütlema: "Sita sul keele pääle!" Muidu kahetseb looma ära.

E 77874 < Paistu khk., Holstre v. - H. Hendrikson, Vändra Põllum. Ühisgümn. õpil. < Liis Hendrikson, 65 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanad eestlased ei tarvitanud kunagi arste, vaid katsusid haigele ise abi anda. Nii käisid haigete juures nõiad. Nad lugesid haigele nõiasõnu ette ning panid ta kehale paberile pliatsiga kirjutatud nõiasõnu. Harilikult tehti seda viimast paistetuse [korral]

E 8895 (73) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kirjatlehma (lepatriinu) lendamine näitab armukese kodu:
"Näit, näit, kirjatlehmakene,
kus pool minu peiukene?"
Kuhupoole ta lendab, säälpool teda arvatakse olevad.

ERA I 6, 41 (1) < Paistu khk., Tuhalaane v. - E. Kaste (Kasberg) < Jüri Piip'i perekonnakroonikast (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Roosi sõnad tulevad kirjutada sinisele suhkrupeapaberile pehme tinapliiatsiga. Ümmarguse ketta keskele joon. rist selle ümber kirjut. sõnad "Sator, Orebo, Tennet, Obera, Rodas" kolm korda. Siis edasi "Pilli rosa" kolm korda, "Se Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel" kolm korda, "Amen" - üheksa korda. Nende sõnade ümber tuleb teha 9 risti. Siis kogu kirjutis varjutada (katta) tinapliiatsiga, nii et sõnad enam nähtavad ei ole.
Roosi kohta ei tohi märjaks teha, siis paber aitab.

ERA I 6, 41 (2) < Paistu khk., Tuhalaane v. - E. Kaste (Kasberg) < Jüri Piip'i perekonnakroonikast (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Nikastuse sõnad:
Kulu all sa kullarik
Võsa all sa võimalik
Kuulmata sa kubitsed
Nägemata sa näpistad
Kanarbikus sa kabitsed
Jumala see Isa Aamen
Jumala see Poja Aamen
Jumala see Vaimu nimel. Aamen

ERA I 6, 42 (4) < Paistu khk., Tuhalaane v. - E. Kaste (Kasberg) < Jüri Piip'i perekonnakroonikast (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui loomaga laadale lähed, siis tee nii hommikusöögi juures: võta kolm pala leiba, tõmba omal vasaku põlve alt parema õlani, ja paremast põlvest vasaku õlani: "Meele järel pead olema omal ja võõral ja igaühele. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen," ütle ja anna see kolm pala leiba loomale sisse.

ERA I 6, 42/3 (5) < Paistu khk., Tuhalaane v. - E. Kaste (Kasberg) < Jüri Piipi perekonnakroonikast (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ussi sõnad.
Kui sina ussi sõnad pääle loed, siis peab vaikne ilm olema, et tuul hingeõhku ära ei aja.
"Sa kuulus kulualune,
Saksamaa sarapuu kirja
Või oled halli iluga
Mis puutud sina minusse,
Minu suuresse soosse,
Hoia kaugel mu hobustest,
Hoia kaugel karjaloomest,
Hoia kaugel lambakarjast.
Oh Jeesus, minu abimees,
Mind oma süles kannad,
Nüüd olen mina häda sees
Nüüd mulle abi anna.
Jumala, Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.
Jeesus, Maria poeg, avita!
(Viimased kaks rida korrata 3 korda)
Meie Isa palve tuleb ühe hingetõmbega pääle lugeda.

ERA I 2, 437 (1) < Paistu khk., Aidu v. - J. Teder (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Ahju pääle, öeldes: "Ritsik, säh, luuhammas, anna mulle raudhammas."

ERA I 2, 441 (1) < Paistu khk., Holstre k. - Hans Tolm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, siis visatakse ta ahju pääle ja üteldakse: "Ritsik, võta luuhammas, anna mulle raudhammas!"

ERA I 2, 469 (1) < Paistu khk., Õisu k. - J. Meier (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, kuhe see siis visatakse ja mis öeldakse?
See hammas visatakse ahju taga ja öeldakse: "Ritsik, säh, luuhammas, anna tagasi ravast hammas."

ERA I 2, 481 (1) < Paistu khk., Heimtali-Vardi k. - Paul Napp (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Visatakse ahju pääle. Ritsik säh sulle luuhammas, öeldakse.

ERA I 2, 489 (1) < Paistu khk., Holstre v., Kivi k., Lohuaru t. - Hans Pertma (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui kukub lapsel hammas suust, siis visatakse see ahju pääle, öeldes: "Ritsik, seh, luuhammas, anna mulle raudhammas!" Nimetust "kilk" tuntakse, kuid tarvitatakse arva, selles tähenduses sugugi.

ERA I 2, 501 (1) < Paistu khk. - P. Sults (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, kuhu see siis visatakse ja mis siis öeldakse? Kas esineb ritsik või kilk?
Vastus: Kui lapsel kukub hammas suust, siis visatakse see ahju pääle ja öeldakse: "Ritsik, ritsik, anna mulle raudhammas, mina annan sulle luuhamba."

ERA I 2, 529 (1) < Paistu khk., Kaarli v., Kääriku t. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Ritsik, säh, luuhammas, anna lapsele raudhammas.

ERA I 2, 531 (1) < Paistu khk., Heimtali v. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, kuhu see siis visatakse ja mis öeldakse?
Hammas visatakse ahju pääle ning öeldakse:
"Säh, ritsik, luuhammas, anna mulle raudhammas."

ERA I 2, 535 (1) < Paistu khk., Tuhalaane v., Pahuvere k., Jaschka t. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, kuhu see siis visatakse ja mis öeldakse? Kas esineb ritsik ~ kilk, säh, luuhammas?
Hammas visatakse ahju pääle ja öeldakse, et ritsik, säh, luuhammas, anna mulle raudhammas.

ERA II 34, 92 (24) < Paistu khk., Holstre v. - Oskar Loorits < Mari Kukk, s. 1862 (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puude otsan ka oli tuuliaga, emaleppel lai ku sõnajalg sehande. Sellega ka jälle tundseltedi. Sellege ja siis emälepä koore [kuure] lõigati, tõise kasuka seest [siist] karvu, juussid ja tema rõõvaste küllest võeti ja (vaada sehandi kellest arvati, et see [sii] om kahe) sis sai ää tuntseltamise rohi - jäi kohe mõnikord tagasi.

RKM II 1, 179 (16) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söö, söö karjakeine
seni kui kasvab karjaheinä,
tõuseb üles tõine heinä,
pistab üles pilliroogu.

RKM II 13, 136/7 (120) < Paistu khk., Holstre v., Tömbi k., Pikamäe t. - Arnold Pikamäe < Marie Pikamäe, Mari Pikamäe (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Linakakmise laul
Lõpe, lõpe linakene, üle, es-les-lee,
kui sa'i lõpe, siia jätä',
sirtsudele sisse minna,
pääsudele pääle käiä,
põrsastele puge'eda,
kurgedele kogu'eda.
Pääsu söövä, pääd ei võta;
kure söövä, kõrt ei kaku.
Külalatse, noorekese,
laske käe kähku käiä;
käe käia, sõrme sõuda.
Veere esi veere poole,
oju esi otsa poole.
Veeren omma viinavaadi,
otsan oodav' õllekannu.
Perenaine, linnukene,
pane lammas laua pääle,
oinas laua otsa pääle.*)
*) Sedä lauldi linakakmise man*)
Siin esineb refrään, näiteks: lõpe, lõpe linakene, üle, es-les-lee
Refrään kordub iga värsi lõpul.

RKM II 1, 10 (1) < Paistu khk. < Halliste khk. - Selma Lätt < Selma Läti emalt, s. 1877 (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ütel tidrukul käinu langetõbi pääle, ollu juba katekümne aastane, käinu karjan. Tõbi tullu jälle pääle. Peremees ollu sääl man, löönu raud kepige tidrukud ja ütelnud: "Mine, kurat, ometigi inimese selläst ära, sa oled tedä küllält vaevanu."
Tidruk saanuki terves ja ollu eluaig terve. Ta ehmatemisest tuleb, sus hirmutemisege saab ärä kah aia.

RKM II 1, 70 (11) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üle, üle, vihmakeine,
üle, üle ma ülenden.
Aja vihma Virumaale,
hoogu aja Arjumaale.
Virun vihma oodetesse,
Harjun hoogu palutesse.
Virumaal om mehe musta,
mehe musta, naise halli,
poisi kannu karvalise,
tüdruku ürisinitse.
Vihu nii poisi puhteesse,
vana naise valgeesse,
tidruku üliilusas.

ERA I 2, 529 (1) < Paistu khk., Kaarli v., Kääriku t. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Ritsik, säh, luuhammas, anna lapsele raudhammas.