Paistu pärimus

Rahvakalender

E 779/81 (17) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
a) Kui keegi enne jüripäeva kihtiseid uiske (rästikuid) kinni püüab ja neid ilma pääta kivi pääl tuhaks põletab ja seda tuhka oma vihamehele joogiga sisse annab, siis pidada ta vihamees nõdrameeleliseks minema.
c) Kui ta aga kihtiseid usse (uiske), mis ta enne jüripäeva püünud om, ütten pääge kivi pääl tuhaks põletab ja seda tuhka oma vihamehele joogiga sisse annab, siss tekkida tema vihamehe sees üits uisk, mis teda varsti ära surmata. Kui tema seda tuhka sesse annab, siis pidada tema mõlematel kõrdadel s.o. (a) ja b) juures) ütlema: "Mis sa teed, seda tee ruttu."
d) Arvad aga keegi omast vihamehest, kes temaga klaas viina kokku tahab juua, et ta temale ussi tükka sisse anda ja temale kahju teha tahab, siis võtku ta viin vasta ning katsugu nii salamahti, kui iial võimalik on, kurakäe nimetsisõrmega üks ring vasta päeva ümber klaasi ääre ära käia ning sealjuures ütelda: "Jumala Isa, Poea ja Pühavaimu nimel," siis langeda see vägi klaasipõhja ning andja pidada ise, sest et ta pärast joob, seda ilma teadmata ära jooma, kus ta siis muidugi ussi enese sisse joob, mis teda varsti ära surmata. Ka võib järgmisi sõnu sealjuures ütelda: "Jumal Isa, Poeg ja Pühavaim, hoidke, kaitske ja päästke mind kurjast." Kui tema aga mitte ussi tuhka viina sisse pandnud ei ole, siis ei ole neil mõlematel midagi viga.

E 51792 (5) < Paistu khk., Kaarli v. Ridala k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Esimese jõulu öösel kiriku ukse ees põlvili kolm korda "Meie isa" palvet lugeda. Siis ukse võtmeaugust altari poole vaadata. Sääl võib peast tulevikku näha, kas laulatakse, maetakse jne.

E 76274 < Pärnu l. < Paistu khk. - Erich Kask, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Jaak Liiv, 55 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lihavõttepühade laupäeval ehiti toad noorte kaskedega. Kaskede toojaiks olid harilikult sulased. Perenaine keetis pajatäie mune. Munakeeduvette pandi vihalehti, mis munadele kollase värvi andis. Mune värviti ka sibulakoortega ja noore rohuga.

E 8905 (227) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui vastlapäeval kuu kaheksame päeva vanune on, siis on head aega oodata.

E 8905 (231) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lapsed pühapäeval lõiguvad, siis saavad need laastud pääle surma lõikuja rindade pääle põlema pantud.

E 8912 (322) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõulu ja uue aasta esimesel ööl tähti taevas näha on, siis saab hea noorte elajate õnn sel aastal olema.

RKM II 1, 20 (6) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Lätt < Reet Rennit, üle 60 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui mardipäe om hange aia veeren, tuleb suve hää villäsaak.

RKM II 1, 21 (12a) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Lätt < Reet Rennit, üle 60 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Täo olli küll vastlapäe vana kuu nelläbe. Ennempelt olli iki vastlapäe noorel kuul ja tõisibe.