Nõo pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 54701 (2) < Nõo k., Luke v., Laane t. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Käokirjas, lendu-landu,
ütle, kus mu naine on?
Kas linna pool või laane pool?
Üle metsa vurr.

E 82117 (4) < Nõo, Ropka v. - H. Mart, Tartu Tütarlaste Gümn.õpil. < L. Bauman (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva hommikul, kui karja saatmast tagasi tuldi, oli kombeks öelda äkkepulkadest kinnivõtmisel: "Piima ja koort, piima ja koort!" Usuti, et siis lehmad rohkesti piima hakkavad andma.

ERA II 241, 505 < Nõo khk., Järvepera t. - H. Ambre, Nõo algkooli õpilane < Heleene Adler, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Sigade nõidumine.
Kui võõras inimene, kellele perenaine oli oma põrsaid näidanud, põrsad ära nõidus, siis võeti tarvitusele vahendid, millega nõidus kõrvaldati. Kui võõras käis toas, siis pidi perenaine pärast võõra lahkumist pühkima puru, kus võõras kõndis, anumasse, kõrvetama seda ja panema siis sea söögisse. Kui aga võõras toas üldse ei käinud, siis pidi võetama kohalt, kus võõras seisis õlgi ja viskama neid kolm korda sea moldi.

ERA II 241, 511 < Nõo khk., Järvepera t. - H. Ambre, Nõo algkooli õpilane < Heleene Adler, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Lapse valvamine.
Kui maja uue isiku võrra rikastus, siis niikaua, kui uustulnuk ristimata oli, põles öiti tuli; lapsele pandi piibel ristikesega hälli ja käänispea nuga hälli ääre. Kõik elanikud ei tohtinud kunagi toast lahkuda; kui nii poleks toimitud, nagu eelpool kirjeldatud, siis oleks vanakuri lapse ära viinud.

RKM II 192, 883/5 (811) < Nõo khk., Muri v., Võika k., Laane-Kiisa t. - Priidu Tammepuu < Juhan Pala, 78 a. ja Liisa Kikas 76 a. (1962) Sisestas Hellika Ivanov 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõtuvalulaul.
Varesele valu,
harakale haigus,
mustalinnule muu tõbi.
Soele suur tõbi,
Kalla kõtt terves.
Esi triigiti kõttu ja lauldi vai loeti.

RKM II 364, 19 (32) < Nõo khk., Meeri v., Kunimäe t. < Tarvastu khk., Suiste v. - Anu Vissel < Johannes Utsu, s. 1911 < vanaema Mai Aur (1981/1924) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ehk on luust ta loksatanu,
labaluusta laksatanu,
kiiten kondisd koksatanu,
luu-luu, luege liha,
lihage soon sonege valus,
haigus valus, haigus nõnda pehmes kui
Marja Neitsi nisake.

RKM II 364, 19 (33) < Nõo khk., Meeri v., Kunimäe t. < Tarvastu khk., Suiste v. - Anu Vissel < Johannes Utsu, s. 1911 < vanaema Mai Aur (1981/1924) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Nigestus nikestus,
kamartus kakestus,
luu-luu manu,
liha-liha manu.
Ega eht ema kand
teter puun poris,
kui soon lahti sopis,
kui veri lahti venis.

RKM II 364, 21 (23) < Nõo khk., Meeri v., Kunimäe t. < Tarvastu khk., Suiste v. - Anu Vissel < Johannes Utsu, s. 1911 < Liisa Utsu (1981) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Nikerdusesõnad.
Nikerdus, nikerdus, kamarik kakerdus. Esa ist ema kand. Teder puus pubisku, sooned lahti sobigu, veri lahti venigu.

RKM II 364, 21 (24) < Nõo khk., Meeri v., Kunimäe t. < Tarvastu khk., Suiste v. - Anu Vissel < Johannes Utsu, s. 1911 < Liisa Utsu (1981) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Teine jagu nikerdusesõnu.
Nikerdus nimetamata. Liber, laber lausumata. Kogudus kokku kutsumata. Oh sa sitt, silla alla, oh sa pask, paju alla, kõige mõtsa puude alla, kõige taeva tuule alla. Oh sa pehme pedajapuu, oh sa kare kadajapuu - ära sa mu sala salugu, nägemata näpistagu, kogemata koputagu. Ole heina ollermann. Seo need sinised lõngad, puhu need punased lõngad. Sääja need sooned sebima, sa sadu, saoalune, sa madu, maoalune. Vee pääl sa vehelgu. Taeva all sa talitsegu, kivi pääl sa kinnitegu, sa sadu, saoalune, sa madu, maa-alune.

RKM II 364, 21 (25) < Nõo khk., Meeri v., Kunimäe t. < Tarvastu khk., Suiste v. - Anu Vissel < Johannes Utsu, s. 1911 < Liisa Utsu (1981) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussi sõnad!
Sarapuu kirja saksake,
kõiva lehe kõbisku ja haava lehe abisku,
ära mu sala salugu
ja nägemata näpistagu.
Ole heina ollerman.
Lõvi lõug, tõrvas-kand
ja alt kai haljas kand.
Savi sakerjas, maa makerjas.

RKM II 364, 21 (28) < Nõo khk., Meeri v., Kunimäe t. < Tarvastu khk., Suiste v. - Anu Vissel < Johannes Utsu, s. 1911 < Liisa Utsu (1981) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui elajal midagi häkilist haigust ehk kahetust (9sat jagu kahetust). Kui meil on püsti häda käes. Kaevust vett tuua, pudeli sisse panda, natuke rohtu sisse panda. (Üheksa korda Issameied lugeda, pärast seda laulu pääle lugeda. Armas Jeesus avita).

RKM II 364, 81 (6) < Nõo khk., Meeri v., Tõravere k. - Anu Vissel < Salme Remmel, 73 a. (1981) Sisestas Hellika Ivanov 2001, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Varesele valu,
harakale haigus,
mustalinnule muu tõbi,
meie laps saagu terves.

RKM II 364, 81/2 (8) < Nõo khk., Meeri v., Tõravere k. - Anu Vissel < Salme Remmel, 73. a. (1981) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui käsi või jalg olnud ära niserdanud (nikastanud), tehtud villase lõnga pääle sõlmi ja seotud lõng haige koha peale. Kes oskas, luges sõnu peale.

RKM II 364, 95 (2) < Nõo khk., Meeri v., Keeri mõis - Anu Vissel < Jaan Piibeleht, 78 a. (1981) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vana Sabre oskas sõnadega arstida. Oli arstinud hobusejalga ja lugenud:
Jeesus sõitis silda pidi, ruuna jalga raksatas.