Karula pärimus

Loodus ja metsloomad

E 78378 (12) < Karula khk., Kaagjärve v. - Robert Schmidt, Valga Poeglaste Gümnaasiumi õpil. < Anna Blost, 60 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui esimene kord tütarlapsel olid kuurõivad, siis ema viis vee, milles leos olid olnud kuurõivad, risttee peale, pildudes laiali. Kuurõivad riputas ema haavaokstele ning ütles, et tütarest saaks niisama õrn ja tundelik neitsi, kui tuule käes libisevad haavalehed.

E 77297 < Karula khk., Karula v. - Johannes Vähi, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Marie Kõvask, 73 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Enne jaanipäeva tehtud vihad olla ka viheldes tervisele hääd.

ERA I 6, 477/9 (2) < Karula khk. - A. Vallner (1940) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Jaska pettäi.
Karula valla piirist Vissi venekirikust umbes 1/2 klm maanteed Valga poole kasvab tee pervel vana mänd, mis talu Jaska järele "Jaska petäi" mainitakse. Selle hesti tugeva männa juures olla rahva juttu ja tõendust perra suurt Vene-Rootsi lahingut löödud. Ümbrusest nurmest on leitud 1-1 1/2 meetri sügavusest ja peaks nüüdgi endise peremehe Jaan Oobersti juttu järele surnute luid reamatuseid olema, mis suure Põhjasõja ajal sinna maetud.
Sama pedajest umb. meetrit 10 on vast paarivakamaaline soo, nn. "Leerisoo", kus sõja leer olnud nurme sees, sellest rabasoost olla leitud aasta 60 eest kraavi kaevates terve koorem vanu Rootsi sõja riistu, püssitorusi, hobuse valjaste raudu, mõõku j.n.e. Rahva juttu järele olla Rootsi kuningas isiklikult istutanud "Jaska pedäje" kolme siin sõjal tollal surmasaanud lahingus Rootsi ohvitseride hauale. Usun kindlasti, et arheoloogiline kaevamine "Leerisoos", kui ka ümbruse nurmel peaks teadlasele järelduisi ja vanu esemeid surnuluude juurest leiduma. Kaevamist ei soovita enne ette võtta kui pääle viljakoristamise, sest vaevalt laseb talunik vastmahakülitud põldu nurme läbi kaevata.

EKnS 22, 11 (1) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mõtsa ulla mõtsa äiä,
ärä sa sala minu salvgu,
nägimede näpistega,
sinu kiil nii pehmes
kui kümne neitsi nisa,
sinu viha kistugu minu mant
kui tuli hüdse mant.

ERA II 115, 50 (4) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Maavitsa hädä on ussist saadud. "Tohter" seda haigust ei arsti, "arst" arstib. Arst oli vahtinud veeklaasi seest, missugune uss oli olnud, kas must või kirju. Mõnikord oli ära tundnud, et emane uss olevat olnud.

ERA II 238, 23/4 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Karula k., Välgita vaestemaja < Suure-Jaani khk., Olustvere v. - Aino Peet, Tillu-Reinu algkooli õpilane < Juula Mitt, 74 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Muistne sild
Välgita rabast käib läbi muistne tee, mis on ehitatud Vene ja Rootsi sõja ajal püstpalkidest. Sellest sillast on ka saanud sääl lähedal asuvad talud oma nimed Venessilla talud. Venelased olid Rootsi sõjaväge taga ajanud ja põgenedes on tulnud vastu mäda heinamaa, kus nad kiirel korral ehitanud silla. Sõja ajal on rootslased ka oma varandusi matnud Välgita mägedesse. Säält on otsitud küll nüüd varandusi, kuid pole veel leitud.

ERA II 238, 24 (9) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Karula k., Välgita vaestemaja < Suure-Jaani khk., Olustvere v. - Aino Peet, Tillu-Reinu algkooli õpilane < Juula Mitt, 74 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Tähtis kivi
Välgita mägede juure on üks suur kivi, mis olevat pealt nii sile ja tasane kui hööveldud. Sinna olevat vanarahva jutu järgi palju raha maetud. Kuid pole leitud sealt midagi. Selle kivi peal olevat olnud ka oda, hobuseraua ja kirve kujud, kuid õitselised teinud seal peal õitsetuld ja nüüd põlenud pealmine kiht ära ja tulnud pealt ära.

ERA II 243, 508 (9) < Karula khk., Karula v. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Jaak Siirak, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Umbes 300 aastat tagasi olevat praeguse raudtee asemel, mis viib Valgast Tartu, suur järv. Järv hakanud ikka kasvama ja kinni ta kasvanudki, muutudes sooks ehk õrtsuks, nagu öeldakse siinpool.
Ehitatud sinna raudtee, see võtnud aga väga palju aega ja olnud väga vaevaline.

ERA II 243, 509 (11) < Karula khk., Karula v. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Jaak Siirak, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Liibremäest, mis asub Koiküla pool, olevat leitud Rootsi sõja aegseid kuule. Räägitakse ka, et Rootsi ülemvägede juhataja istutanud sinna mäele tamme sõnadega: "Kui tamm ei kuiva, jään võitjaks, kui kuivab, võidab Eesti." Tamm kasvanud, kasvanud, kuni üks noor ülbe hobune purustanud ta noore võsu.

ERA II 243, 518/9 (28) < Karula khk., Karula v., Sikamäe t. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Liine Oberst, 60 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Karula vallas asetseb Tõllamägi. Vanajutt tema kohta räägib nii: Elanud üks peremees priinimega Kala, korjanud raha ja matnud mäele maha. Üks peremees Järv petnud talt talu surmatunnil endale, ei ole julgenud aga raha puutuda, sest vana Kala sõitnud pärast surma musta tõllaga mäele raha lugema. Sellest tuligi Tõllamägi.

ERA II 243, 526/7 (8) < Karula khk., Karula v., Silmistu t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Eliisabet Lutik, 72 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Alakunu mehe lätsi Vilimiku pallu hobestega õitsi. Sääl olevat suur läte, mis kunagi kinni külmä. Lätte man oll palanu suur tuli ja musta mehe tandsenu ümbre tule. Arvati, et vanakurat kuivatas lätte man raha ja nakati sedä lätet pelgäme.

ERA II 243, 528/9 (12) < Karula khk., Karula v., Saarlese t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Voldi Naha, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karula Pikkjärve algkoolist natukene maad edesi om üts suur pettäi. Arvates, et see pettai om Rootsi ajast peri. Seo pedäje oll laskunu istutete Rootsi kuningas. Pedäjel oll pantu latv maa sisse. Rootsi kuningas oll ütelnu: "Ku see pettäi kasume lätt, sis om võit meil." Seo pettai kasus põragi.

ERA II 243, 530 (15) < Karula khk., Karula v., Saarlese t. - Laine Lutik, Pikkjärve algkooli õpilane < Voldi Naha, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Utra kohal om üts suur pettäi. Selle pädaje on istutanu Rootsi kuningas. Pedäjel oll pantu latv maa sisse ja juure ülespoole. Pettäi oll lännu kasume ja kasus põraki.

ERA II 243, 537 (7) < Karula khk., Karula v. - Helju Latik, Pikkjärve algkooli õpilane < Maarja Vallner, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Antsla vallas Utra talus on ilmatu suur pettai. Ta on väga suur puu, nii suurt puud on vähe leida. Teda arvatakse, et on rootsiaegne puu.

ERA II 243, 541 (15) < Karula khk., Karula v., Soobla t. - Helju Latik, Pikkjärve algkooli õpilane < Eliisabet Latik, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karulas Utra Aameri lähedal kasvab üks mänd, mida olid ühest oksast sakslased kasvama pannud. Et kui see puu kasvama läheb, siis nemad sõjas võidavad, ja see puu oli läinudki kasvama ja oksad on ladva poolt jämedamad.

ERA II 243, 542/3 (18) < Karula khk., Karula v. - Helju Latik, Pikkjärve algkooli õpilane < Minna Jantsikene, ? a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Karulas asub üks suur kivihunik, mida arvatakse, et vanakurat on kivid oma saapasäärest välja puistanud, sest seal on alati palju kive.

ERA II 243, 547 (1) < Karula khk., Karula v., Laane t. < Rõngu khk., Aakre v. - Arno Siimsoo, Pikkjärve algkooli õpilane < August Siimsoo, 52 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Prigendimägi
Prigendimägi asub Karula asunduses Jaan Kaska krundi peal. See mägi on metsaga kaetud. Metsas asub suur raudrist. Risti all on keller. Sinna keldresse on maetud mõisnik Prigend. Seal arvatakse ka varandusi olevat. Ühel öösel oli kaevatud 10 m pikk ja 1 m sügavune kraav, kas säält midagi varandusi on saadud, seda ei tea.

ERA II 243, 549 (6) < Karula khk., Karula v., Laane t. < Rõngu khk., Aakre v. - Arno Siimsoo, Pikkjärve algkooli õpilane < August Siimsoo, 52 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris USN
Tõravere soo
Ta asub Aakre vallas Tartumaal. Pikasilla poole minnes on tee ääres suur mets. Selle metsa taga on soo. Seda sood kartsid inimesed. Üks inimene näinud koguni, kui seal tont kasukat paiganud, nõela peran olnud nii pikk niit, et iga piste järele joosnud metsa. Ja mõned inimesed näinud seal öösi tuld.

ERA II 243, 549 (7) < Karula khk., Karula v., Laane t. < Rõngu khk., Aakre v. - Arno Siimsoo, Pikkjärve algkooli õpilane < August Siimsoo, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vangikuusk
Ta asub Kaagjärve vallas. Sellel kuusel on puust välja kasvanud oks. Selle oksa külge poonud vanasti üks vang enese ära.

ERA II 243, 440 (5) < Karula khk., Karula v., Üstemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Kärna t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Reinhold Turm, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris USN
Valga-Võru maantee ääres Kaagjärve vallas kasvab suur kuusk, mida kutsutakse vangikuuseks. Rahvajutt selle kohta räägib järgmist: Kord üks vanglast põgenenud vang on end sinna kuuske üles poonud, kust teda hiljem on leitud. Sellest olevat puu saanud oma nime.

ERA II 243, 440/1 (6) < Karula khk., Karula v., Üstemäe t. < Urvaste khk., Antsla v., Kärna t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Reinhold Turm, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karula vallas Koobasaare vahtkonnas asub mets, mida kutsutakse Soeanna (Soehänna) paluks. Oma nimetuse on ta saanud järgmiselt: Ennem on seal metsas olnud palju hunte. Kord on üks julge mees läinud läbi selle metsa. Kui ta metsa on jõudnud, on tulnud üks hunt teda kimbutama. Kui mees on seisnud, siis on hunt ka seisnud, kui mees minna on tahtnud, pole hunt tal lasknud. Korraga on mees hundi sabast kinni haarand ja saba maha lõiganud. Pärast seda on ta näidanud seda saba teistele. Sellest on saanud mets Soeanna nimetuse.

ERA II 243, 451/2 (23) < Karula khk., Karula v., Jaanimäe t. < Sangaste khk., Laatre k., Ojaveere t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Oskar Pikk, 32 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Sangaste mõisa lossi juures kasvab tamm, mida kutsutakse Rootsi tammeks. See hiiglatamm on nii jäme, et viis meest ei küüni ümber võtma. Oma nimetuse on ta saanud Rootsi sõja järel, mil Rootsi kuningas Sangaste mõisast on lahkunud. Rahvasuu räägib, et Rootsi kuningas on selle tamme sinna latvapidi maasse istutanud, öeldes: "Kui see tamm kasvama läheb, saab Eestimaa veel kord Rootsi alla." Tamm on kasvanud ja on praegu hiiglasuur. Oksad on raudklammerdega kinni pandud, et nad ei lõheneks.

ERA II 243, 454/5 (27) < Karula khk., Karula v., Puide t. - Leontiine Turm, Pikkjärve algkooli õpilane < Peeter Kõrgemäe, 70 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Karulas Kiivite talu maal asub kivihunnik. Sellest räägib rahvausk järgmist.
Vanapagan on tahtnud Kiivite järvest silda üle ehitada ja on kivid kuue seest maha pillanud. Mõni kivi on jäänud veel pastalde sisse. Lähemas talus on kukk kirend. Vanapaganal on ka hirmuga need kivid pastalde seest maha kukkunud. Need kivid olevatki vanapagana toodud.

ERA II 243, 462/3 (5) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Julius Sepp, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Tähtis puu on Kaagjärve Valga maantee ääres, seda kutsutakse Vangikuuseks, ta on oma nimetuse saanud sellest, et see koht olevat olnud vangide peatuskoht ja puhkekoht ja sinna olevat ennast ära poonud üks ärapõgenenud vang, kes oli vangist välja pääsend ja tagaajajad olid kannul olnud, ja ta poond enda ära.

ERA II 243, 463/4 (6) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Julius Sepp, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Tsilimiku talu maal Karula vallas on olnud üks kask ja see on kutsutud rahva suus Jällikõiv. Oma nimetuse on saanud ta sellest, et sel ajal, kui mõni noor abielupaar algas elu, pidi ta sellele ohvrit viima, ohver olnud igasugune. Kuid praegu seda kaske enam ei ole, ta on peremehe poolt maha lõigatud. Ja selle lõikamise juures sai surma tema poeg, ta murdis jalaluu ja suure verekaotuse tagajärjel suri ära.

ERA II 243, 464/5 (9) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Julius Sepp, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Käo talu maal II kl. maantee ääres. Sinna on Rootsi kuningas latvamööda puu sisse löönud ja ise öelnud, et kui see kasvama läheb, siis ta tuleb Eestisse tagasi ja praegu see puu kasvab.

ERA II 243, 469/70 (16) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Alviine Sepp, 38 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karula valla Viki talu maal on Rõivamägi. See on oma nimetuse saanud sellest, et kui sõda on üle käinud, siis inimesed on omad riided ja varandused kõik selle sõja ajal mäe sisse pandud.

ERA II 243, 470/1 (18) < Karula khk., Karula v., Paluotsa t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Alviine Sepp, 38 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Antsla vallas Mändiku talus, kus on olnud vanasti rehetare, kust on vaadata olnud vanasti, kui inimesed ära peitnud kulda ja muud, oli ka üks kelder, kus on kulda ja hõbedad maa sees. Ja see on olnud üks mägi. Ja praegu ei ole seda mäge teada, kus see on.

ERA II 243, 484/5 (2) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Jakob Roose, 76 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Teine jutt räägib rahamäest.
Kord põllul kündes isaisa leidnud mullast kolm suurt hõberaha ja ühe väikese hõberaha. Ta viinud selle raha mõisa ja müüs mõisnikule. Samalt põllult leidnud ka isaisa juures teeniv sulane hõberahasid.
Ühel ööl näidati Peetrile, nagu oli isaisa nimi, unes ühe kivi kohal ja selletati, et siin kohal leidub palju kulda ja peab raha välja kaevama öösi üksi olles. Kuid Peeter ei julgenud öösel minna kaevama, vaid raha jäigi sinnapaika. Kivi, kus raha asukohta näidati, on veel praegu alles. Sest on saanudki mägi omale nime.

ERA II 243, 485 (3) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Pauline Roose, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kolmas jutt räägib Keerdemäest. Rahamäest mitte kaugel asub Keerdemägi. Vanal ajal, kui inimesed jäänud sügisöödel, kui ilmad vihmased ja pilves olnud, hiljaks, kas linnast tulles või sugulaste poolt, siis iga kord eksinud nad sinna ära. Kes sinna eksis, see ei saanud enne õigele teele, kui kukk keskööl laulnud. Sellest ajast kutsutakse teda Keerdemäeks.

ERA II 243, 489/90 (8) < Karula khk., Karula v., Kiberi t. - Eduard Roose, Pikkjärve algkooli õpilane < Pauline Roose, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Kiiviti talus elanud vana peremees Siim. Tema oli mees, kes kunagi ei saanud pimedal ööl Keerdemäe kohal õiget teed koju sõita. Igal ööl, kui ta jälle sõitis koju, pidi ta oma sada tiiru käima, kuni täpselt kukk laulis. Kord jälle linnast koju sõidul eksis ta õigelt teelt. Sel korral oli aga õige kummaline sündmus. Mees sõitnud kõik nurmed läbi, mis ümbruses olid, aga õigele teele ei saanud. Edasi-tagasi sõites jõudnud ta äkilise kõrge mäe kohale. See oli nii äkiline nagu toa sein. Kuid säält sõitnud ta hobuse ja vankriga alla haiget saamata. Ühekorraga laulnud kukk, alles nüüd pääsenud silmad lahti ja Siim leidnud õige tee kätte.

ERA II 243, 503 (1) < Karula khk., Karula v., Lätikmäe t. < Vändra khk. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Elisabeth Jaik, 39 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Prouamets
Karula mõisa lähedal kasvab mets nimega Prouamets. Tema nime saamisest räägitakse nii. Mõisniku proua käinud seal alati jalutamas. Noh mis siis muud kui Prouamets.

RKM II 53, 131 (7) < Karula khk., Haabsaare v. - Luise Rüütel < Adeele Valdre, 58 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kivi Uhtjärve ääres
Vanapagan tahtis purustada Urvaste kiriku torni. Kord näinudki kaks meest öösel vanapaganat jooksmas mööda surnuaeda, tulised söed hammaste vahel ja tulehark käes. Vanapagan haaras kivi ja viskas, et purustada kiriku torn, kuid ta viskas kivi üle. Praegugi on see kivi Uhtjärve ääres.
Pärast olevat vanapagan ise jooksnud orgu ja kadunudki sinna. Hulk aega ei julgenud ümbruskonna inimesed pärast päikese loojumist surnuaeda minna.

RKM II 225, 333/4 (3) < Karula khk., Kaagjärve k/n., Rebase as., Tornimäe t. - Erna Tampere < Andres Madal, 97 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma olli mõtsasolane. Sääl olli mõtsaoitja ka. Tulli mõtsaärrä ja ütel': "Mul om puid vaja, sääl om üt's aavapuu saar, tuu lõika maha." - "Konas ma lõika?" - "Õkva ommõn päiv." Mõtsavaht ütel', et: "Ku põrra lõikad, sis kasusõ seene otsa ja ei saa ää." Mõtsärra ütel, et: "Ma ei saa uuta, mul om puid vaja, küll na päävä käen kuivava." Lõikasi ärä. Sai ilusa' kuiva' puu. Olli enne jaani kaits nädälit. "Põrra puid ei lõigata."

RKM II 307, 346 (7) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pillemägi - seal pidi midagi olema. Ei mäleta.

RKM II 307, 346 (8) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Anumägi - ei tea.

RKM II 307, 347 (9) < Karula khk., Pikkjärve k., Alliku t. < Rõuge khk., Tsooru v. - Ottilie Kõiva < Liine Baumann, s. 1900 (1973) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Prigendimägi - endise mõisniku matusekoht.

RKM II 307, 403 (9) < Karula khk., Mäeküla k., Metsalu t. - Lilia Briedis ja Aare Väljaots < Maimu Metusala, s. 1907 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangikuusk praegu alles. 1905. a. vang põgenes, kui Siberi saadeti. Ronis sinna kuuse otsa ja pääses ära.

RKM II 307, 422 (11) < Karula khk., Alaküla k. - Lilia Briedis ja Aare Väljaots < Ella Vanags, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rahvamajast pool kilomeetrit varem oli ka Järve kõrts. Lüllemäe poole oli kuusk, nimetati vangikuuseks. Räägiti ikka vangikuusk. Sääl oli jälle vange veetud Jaskapalu metsa. Neid oli jala aetud. Sääl oli kuuse all puhkus olnud. Üks vangidest mõtelnud ja visanud nööri üle oksa ja poonud ennast ära. Nüüd seda kuuske enam ei ole. Kuusk oli looduskaitse all, aga keegi oli ta maha lõiganud.

RKM II 307, 449 (15) < Karula khk., Raavitsa k. - Lilia Briedis ja Aare Väljaots < Jaan Kinnas, 83 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rootsi kuningas oli võtnud ree aisa ja löönd püsti ja ütelnud, et kui see kasvama läheb, siis ta tuleb tagasi. Olla kasvama läinud küll ja kasvanud tamm. See pidi olema Viljandimaa piirides. Sääl Viljandimaal pidi talu olema, mille Rootsi kuningas olla kinkinud peremehele mingi heateo eest.

RKM II 225, 37/8 (3) < Karula khk., Sangaste k/n., Tsili - Erna Tampere < Toomas Reinold, s. 1874 (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma pani tähele, ku nuu kuurakese' tulli siiä sõaaigu, sis nemä ütli, kui maja palke raot, sis piät ragoma kuiva aoga - vanakuu kaarige. Vastsekuu kaarige raotas lehepuu ja vanakuu kaarige raotas nõglapuu. Sii komme olli siin kah. Hainaaigu ei tohigi rakku puid, kui mäih om koore all. Ma olli Tahivan üte peremehe man, tuu lasi rehe puid raguda hainaaigu. Ma ütli, et noist ei saa hää puu, ei ole hää aig. Aga peremiis ütel, et mis sa aost kaet, töö ei kae aost. Teime puu' ärä ja sügüse olli poja man, noore' kasu' juuren.

RKM II 308, 42 (13) < Karula khk., Mägiste k., Pikanurme t. - Mall Hiiemäe < Meeta Ilsjan (s. Lepik), 57 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Valga tii pääl vangikuusk, siinpool Kaagjärve rahvamaja, tal on nimi tollest saanu, et vangi olli taga aetu ja too oll kuuske pagenu, oli alt läbi läinu tagaajaja.

RKM II 308, 102 (77) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussihaigus, mis mõnel naha peale tuleb ("kalanahksus") on, kui oled maa peal kuskil puutund ussipesa, kus on pojad toond, sealt oled saand.
Võta uss kinni, nilu ära ja siis keeda kõik ära. Viinaga võetass, rohu kaudu ikka (nagu arstirohtu), kaob ära. Sellega ei võeta sõjaväkke ka. Ma tean kolm poissi, kes pole ravind, et siis ei võeta sõjaväkke.

RKM II 308, 106/7 (84) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Valga l. < Lätimaa (ema lätlane) - Mall Hiiemäe < Olga Rebbo, 58 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäksast edasi roots pani saarvahtra kasvama. Praegu kasub, Rootsi kuninga pantu. Öelnud, et ta tuleb veel tagasi. Minu emagi ütles, et tuleb veel tagasi.

RKM II 308, 122 (5) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < August Kivirähk, s. 1897 (1973) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaske raiutas noore kuuga, mända vana kuuga. Kask on noore kuuga kõva, mänd peab vasta vana kuuga rohkem.

RKM II 308, 127/8 (16) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < August Kivirähk, s. 1897 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vangikuusk on enne Kaagjärve mõisat või rahvamaja. Ei ole poolt kilomeetrit säält, kohe tee perve pääl.
Sinna oli vang üles poodud, oli ära põgenenud. Oli sääl kuski tii pääl kätte saadud ja ära pagenud.

RKM II 308, 129 (20) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < August Kivirähk, s. 1897 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sauna kütta lepapuuga. Tõrvane teeb sauna mõrudaks. Kasetohk ka.

RKM II 308, 129 (21) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < August Kivirähk, s. 1897 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Linavästrik on maa pääl, esimest korda, kui näed, siis on lina maaline - lamandes, kui kõrgel kuskil, siis pistuline.

RKM II 308, 129 (22) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < August Kivirähk, s. 1897 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vihmaennustaja on seesama puurähn. Kui tuu pand põrr! vasta puud, siis tule vihma, kui pane pr-pr-pr-pr!, siis ei tule. Tuud öeldas: vihmaennustaja.

RKM II 308, 132 (31) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < August Kivirähk, s. 1897 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tule sisse ei või sülitada, keele otsa tule vill.

RKM II 308, 132 (35) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < August Kivirähk, s. 1897 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orav maja katuse otsan, siis minne maja palama.

RKM II 308, 146/7 (1) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eks sest Rootsiojast kõneldi kas vanast niimoodu? - Tema jookse vastapäeva, sellepärast piat see tervist andma. Sellega silmi peset, siis olevet silmarohiss. Ja tulnud on nimi sellest, et Rootsi lahingut on mägede peal peetu, nii et veri on jooksnu ojana, siis sellest on see nimi tullu.
Nii kõneli iks vanast vanainimese, õkva kui lats olin. Toda ma küll kuulsi, et Rootsi kuningas oli löönu pajulooga maa sisse ja ütel, et kui ta kasuma lätt, siis tule kunagi Rootsi kuningas tagasi, aga kui ei lähe, siis ta muidugi es saa seda maad.

RKM II 308, 150 (8) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Üteldes, et kos majan nirk eläs, missugutse karva ta on, sellitse looma lähva edesi.

RKM II 308, 150 (10) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Eeläki oll ussihammustuse jutt. Konna pääle panna, hambaaugust toda mürki välla imeda. Kuuldu on, et sõnadega ka on ravitu.

RKM II 308, 156/7 (29) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Käo kukkumist kui edimest kord kuuled, siis piat taskun kõlistama, siis saat ikka raha.

RKM II 308, 157 (30) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui pikne müristanud on kevade, siis tohid maa peale istuda.

RKM II 308, 159/60 (2) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Berta Pettai, s. 1889 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui maa pääl olle vainuköids ja ussikese sääl, siis too tähenda sõta. Sõjaaigu iks olli ka.

RKM II 308, 160/1 (7) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Berta Pettai, s. 1889 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Uss hammust, siis jalg maa sisse panna. Tulehoonele ei tohi tuua tuud.

RKM II 308, 164 (12) < Karula khk., Apja k., Liiva t. < Karula khk., Koikküla k., Sarapu t. - Mall Hiiemäe < Sergei Mölder, s. 1897 (1973) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Puid lõigati metsas vana kuuga, siis es lähe kasuma.

RKM II 308, 174/5 (2) < Karula khk., Väike-Apja k., Otsa t. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Mall Hiiemäe < Vanda Torn, 64 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rootsi sõjavägi oli siit kuskilt läbi lännu ja siis väikene oja om ollu ja säält oliva joonu. Ennem oli kõik hobustega too sõjavoor. Kui reevehmre pistü löönu sinna ja ütelnu, et siis teda ootavad rahvas ja see maa saa tagasi, kui vehmer kasuma lätt. Ja see soov oll täide läinu, aga päält vanajumala ei valitse keski igavikku.
Silmade haigus, kel olema, siis ravitas selle Rootsioja veega. Ta jookseb vastapäeva. Mõsti tolle veega. Rahvas veeva toda vett, võtva pudeliga toda vett kaasa üten. Muud ma ei tea kui silmade arstmist.

RKM II 308, 182 (4) < Karula khk., Vana-Antsla v., Aruküla, Tõstra t. - Mall Hiiemäe < Minna Leinus, 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ussihammustuse vasta, mõni ütles, et maa sisse panna, tõmmab paistetuse alla. Eesti ajal minti arsti juure Antsla.

RKM II 308, 188 (22) < Karula khk., Vana-Antsla v., Aruküla, Tõstra t. - Mall Hiiemäe < Minna Leinus, 70 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Orav maja juures tähendab tulekahju.

RKM II 308, 205 (1) < Karula khk., Kirbu k., Allika t. - Mall Hiiemäe < Aliide Pulst, 82 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mina olin Purikal karjas, nii 15-16-aastane, ja uss nõelas lehma ära. Siis oli õue pääl pika haina väikse kollase õilme otsan, võteti tuud. Nee olli ussihaina, tambiti lämmele - pehmes, siis seda löga pandi pääle. Ruttu võtt paistetuse ära.

RKM II 308, 222 (1) < Karula khk., Kirbu k., Allika t. < Sooru - Mall Hiiemäe < Eduard Johanson, s. 1903 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Leerimets kutsutakse seda metsa. Siin oli Jaska mänd, kaks meest sai ümbert võtta. Rootsi kuningas pand kasvama selle puu. Siin on lahing ollu kõva ja palju ollu langenusi ja siis nee matetu sinna. Sellepärast on too mets siia kasuma jäetu.

RKM II 308, 335 (2) < Karula khk., Ähijärve kaldal - Kristi Salve < Ellert Koemets, u. 50 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vilimiku allikas... Vilimiku oja kutsuti, seal oli allikas. Sinna oli kirikukell vajunud. Eks sõja ajal peideti neid, need olid hinnalised. Siis peideti sinna allikasse.