Karksi pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 898/9 < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1890) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanapaganad
Vanasti elanud Karksi lossimäel ja Vana-Kariste Koodiorus jõukad vanapaganad heas sõpruses, kuna kolmas seal ligidal Mäkiste põrguhauas asuv vanapoiss kehva mees olnud. Esimesed saatnud üksteisele iga päev värsket leiba. Karksi vanapoiss paigutanud korraga paar pätsi labida peale ja virutanud labida üle oru (12-15 vaersta vahe) taeva all Koodiorgu, üeldes: "Lisna, säh, leivalasna!"
Koodioru vanapoiss paigutanud korraga ühe pätsi labidale ja virutanud tagasi, Karksisse hüüdes: "Lasna, säh, leivalisna!"
Lugu kestnud nii aastasadasi kuni viimaks ristiusk ja karjalaste (tüdrukute) vaimulikud laulud vanapoisid nende asukohtadest minema kihutanud. Minnes sajatanud nad: "Kadugu tüdruku häbi ja härja kasu," mis esimene sajatus väga tõeks on läinud.

E 4000/1 (1) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanausk
Kui inimene tahab kohut käia võitu saia, sis piap kige päält kolm kord lugeme issameiet ja ristmisesõnu, mis nõnda on: "Jumala sie isa, jumala sie poja ja jumala sie pühavaimu nimel, nie kolm olgu ütsinde miu abimees, täempe nellapäne, riidine ehk puulpene päevak, jumale armuke.
Sis pannas soola rätinärtsi sisse, võets kübenek soola, pannas näpug' suuvee (pesuvee) sissi ja ei pühite mitte suud kuivas, suuvesi visats lõuna poole maja seina pääle ja ütelts:
Ninda mia paista ku päe paist ja taevaesa täheks paistav.
Nüüd võets kolm kõrda kolm tera suula ja pannas kura jala suka sisse ja ütelts kolm kõrda: "Õnn hääl poole!"
Kodun pannas kolm tera suula ninaräti sisse, pistets kural pool suhu ja ütelts kolm kõrda: "Õnn, hääl pool."
Enne kui kohtutuppa sisse astus, pistets kolm tera suula suhu, jälle kolm kõrda niisamuti. Nüüd visats ülejäänu suul kohtutarre maha, vaatets enne lakke, ku tõiste inimeste pääle ja mõtelts:
Jänesekäpp mine hundipessä ja hunt är' jänest är murda!"

E 4001 (2) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kukkus hammas suust ära, visatasse see ahju pääle ja ütelts: "Ritsik (kilk), säh luuhammas, anna mulle raudhammas."

E 4001 (4) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisasõna
Kullakene, kuuli alla,
hellakene, heina ladvan,
enne kerinu sa kerasse,
enne pugenu ja pesässe,
enne ku sala salusid,
nägemete sa näpistid.
Üle minnu sa ütsme jõe,
läbi minnu sa kivitse kirigutorni.
Tervist toonu tullenna,
viinu viha minnenna,
Johanist Jordanisse, Piitruse Pauluse.

E 78787 (15) < Karksi khk. - Johannes Palu, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. (1932)Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Heinategu.]
Kuhja otsast reha visati maha kodu poole, heinu koju vedades aga visati kuhjapääks olnud heinatuust metsa poole ja öeldi sellele järele: "Nälg, mine metsa!"

E 79069 < Karksi khk. < Räpina khk. - Artur Kõdar, Pärnu Poegl. Gümn. õpil. < Paul Schmalz, s. 1865 (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kosja sõideti neljapäeva õhtul, mida hoiti saladuses. Tuli kosilasile vastu naine, pöörati hobune ümber (võimaluse korral paremale poole), sülitati kolm korda ja lausuti: "Vana lits, vana hoor."

E 80349/50 (4) < Karksi khk. - G. Nõgene, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kombeid, milliseid pandi tähele haiguse puhul.
Tühi pada pandi tulele. Patta pandi üheksa hobusenaela ehk kui naelu ei olnud, siis võis telliskive panna. Siis aeti pada hästi tuliseks ja valati vett tilgakaupa peale, nii et auru hästi palju tuleks. Seejuures pomiseti:
"Kas pada peaks mind aitama,
Kas Jumal ise ei aita!?"
Siis anti veel haiguste ajal mingisugust rohtu, mis kandis sel ajal "rabatse rohi" nime.

E 5093/4 < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuri silm
Viha võtab vilja maasta, kadedus kalad meresta.
Vanast usuti, kui keegi kas kogemata ehk meelega rauasõnu oli mõistma saanud, nendega siis tahes ehk tahtmata sagedaste nimelt viljapõldudele kurja võis teha. Näituseks läks niisugune rauasõnade mõistja võera ehk ka oma ilusast viljapõllust mööda ja äkitselt tulivad vahest rauasõnad tema meeli ja kohe ehk tõisel päeval oli rauarooste vilja peal ja kena lõikuse lootus oli lõpenud. Vihamehele tehti nüüd seda muidugi mõista meelega, aga võis ka iseendale ehk sõbrale kogemata ehk vastu tahtmist juhtuda, sest mõtete käiki ei suutnud keegi takista. Selle vastu oli hea, kui niisugune rauasõnade mõistja alati tüki rauda enda ligi kandis, sest sõnade mõju sai raugendud, kui see, kes nende läbi võis kurja teha, tarvilikul korral palja käega rauda katsus.
Nõnda tükk vana usku.

E 5094b (1) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1894) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad
Mõne aasta eest alles suri Kambi kirikuvallas oma väimehe Toomas Sild juures väga vana naesterahvas nimega Els Talvik, kes oma noorespõlves Abjas elanud ja sündimise poolest Ukariste inimene oli. Seesama olla järelseisvat lugu sadandel kordadel jutustanud ja kui oma silmanähtust kinnitanud.
Abja mõisas elanud tema lapsepõlvel üks vene poträtsik (müürsepp) kelle naene ja lapsed Kuresoos seeni korjamas käinud. Kuresoos olnud aga sel ajal väga palju ussa, kes podrätsiku lapsi seenil käies sagedaste nõelanud, mis häda mees küll kohe võinud ära aidata. Viimaks tüitanud ta sest ometi ära ja ähvardanud ussid Kuresoost ära viia.
Ühel pühapäeva hommikul läinud mees Indu kõrtsi silla juurest Kuresoosse ja käinud jõe äärt mööda Abja mõisa alt läbi, loiku mööda kuni Paluoja kõrtsini, suureteest risti üle kuni Karjasoosse, mis Paluoja kõrtsi ja Kangru talu vahel on, sedasama teed läinud ussid loogetes tema järel, mitte paksus karjas, vaid minek tuurinud peaaegu ühe söögivaheaega. Usside teest ülemineki ajal tulnud hulk voorirahvast Pärnu poolt, palju ussisi saanud nende vankrirataste all puruks litsutud.
Eelseisvat lugu olin mitme inimese suust ühteviisi kuulnud.

E 5097 (5) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1894) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veresõnad
Paljugi mõistsivad vanast veresõnu. Kord olnud minu vanaisa Voltvedi metsas puid raiumas ja haavanud oma jalga kurjaste ja ähvardas kuivaks jooksta. Õnneks olnud vana Halliku Hunt (kuulus arst Laatres) metsas olemas, teda kutsutud juure. Ta puhunud haava peale ja pühkinud sõrmega üle - verejooks olnud kohe kinni.
See usk on vanema rahva juures veel praegugi väga kindel.

E 5101/3 (8) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuli-ehk pisuhänd
Kellegi peremehel olnud pisuhänd, kes talle salamahti võerast aidast varandust kandis. Pisuhänd elanud aidalakas ja sinna viinud peremees iga päev kausiga toitu. Iga kord keige paremat, mis majas olnud. Poisil, kes talus teeninud, olnud sellest kade meel, et keik paremad suutäied pisuhänna nahka läinud. Ta peitnud ennast ühel õhtul aida peale heinte ala ära ja tahtnud järele luurata, kuhu peremehe toodud toit jäeb. Hiljem tulnud peremees toidukausiga, pannud selle aida otsa peale ja läinud ise ära. Nüüd tulnud poiss heinte alt välja, söönud toodud toidu ära, pannud rooja asemele ja pugenud siis ise jälle heinte alla.
Öösel tulnud pisuhänd pojaga ja poeg pistnud kohe kausist sööma. Toit pole maitsenud ja poeg ütelnud: "Äkk, äkk." Vana pisuhänd aga vastanud: "Pupp, pupp." (pudru, pudru).
Kui poeg ikka edasi jonninud, tulnud vana pisuhänd, maitsenud ja tunnud kohe ära, et pojal õigus. Tulihänd mõtelnud, et peremees neid narrida tahtnud, pidanud nõu teutust kätte maksa ja aita põlema pista. Noor pisuhänd küsinud: "Isa, kuhu meie siis ise lähme?" Vana vastanud: "Ise poeme selle rattarummu sisse, mis õue peal maas on."
Nüüd olnud poisil heinte all aru käes, ta pugenud, kui pisuhännad ära läinud, aida pealt maha ja teinud kaks pihlakapuust punni, mis just rattarummu augu jämedused olnud. Kui siis ait põlema hakanud ja pisuhännad ennast rattarummu sisse ära peitnud olnud, astunud ta rummu juure ja ütelnud: "Aamen ette, aamen taga, aamen risti-rästi läbi," ja löönud mõlema käega ühe korraga rattarummu mõlema otstele punnid ette. Nüüd olnud pisuhännad puuris. Küll ajanud nad rummu paisuma, rumm ei ole lõhki läinud. Mees visanud rummu põlevasse aita, nii saanud pisuhänd otsa.

E 5103/4 (9) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulesõnad
Kui Jeesus alles maa peal käinud, tulnud ta ühel õhtul oma jüngritega rikka peremehe juure ja palunud öömaja. Peremees pole aga öömaja annud, üteldes, temal ei olla ruumi. Selle peale läinud ta vaese peremehe juure. See vabandanud aga, et "öömaja küll Jumala päralt" olla, aga nemad peksa hommikul rehte, mis peale Jeesus kostnud: Nemad kõik tahta ka abiks rehte peksma tulla ja nenda jäänud nad öömajale.
Hommikul, kui rahvas üles tõusid rehte peksma, teinud Jeesus oma jüngritega sedasama. Kui tappe välja aetud, võtnud Jeesus põleva (peeru) pirru pihist, pistnud kuiva tapme sisse, see hakanud korraga loitama. Peremees ehmatanud. Jeesus aga kõndinud kepiga kaitstes ümber tule ja ütelnud: "Tasa, tasa, Laurits, ära mine laudele!"
Tuli aga põlenud vaikselt ja ühetasa. Pärast olnud aga terad ja aganud ise paikas. Kui rikas peremees asjalugu teada saanud, pannud ta imeks, kuida tema enne selle mõtte peale pole tulnud, et nenda rehte peksa võib ja katsunud varsti järele teha. Nii pea kui ta aga tule tapmesse pistnud, hakanud see varsti loitma ja tikkunud laudile minema, küll karjatanud mees: "Tasa, tasa, Laurits, ära mine lakka!" See pole aga midagi aidanud, tuli löönud siiski lakka. Viimaks karjunud ta ümber tule jookstes: "Laurits, kurat, mis sa lakka otsid!" Aga maja põlenud maha.
Selsamal ajal olnud Jeesus seal lähedal öömajal, üks jünger käinud väljas, näinud tulekuma ja ütelnud: "Üks kuri asi on väljas." Jeesus aga pöörnud teise külje peale ja ütelnud: "Pole viga, rikas mees peksab rehte!"

E 5105/6 (10) < Karksi khk. - Ernst Kitzberg (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisasõnad.
Abja Jaanuseantsu Toomas olla "vanarahva latsi" ja aviten nenda samatig kahetset ja nikertset ja mõisten ka uisasõnu. Üits kõrd ollu lehma jalg paistetet, mis helenden, ei ole äp mahaki pisten. Peremees tullu tanumen vastu ja küsken: "Mi sel lehma jalal viga oh?" Karjapoiss ütelnu: "Ei tää, mi talle viga oh, uisk vist ära panden." Peremees vaadenu, vaadenu, lasken väha vile: "Hüh, hüh, hüh, hüh!" - vanapikk tullu loogaten, roomanu kolm kõrda ümmer lehma ja lakkun jalgu - jalg terve.
Teine kõrd ollu Abja mõisa härgilaudan mitmel tükil jala paistedet, kutsut vana Toomas sinna. Parun küsken: "No, Toomas, mis sa arvad, mis meie härgadel viga on?" Toomas kitten: "Mis neil viga oh, parunihärra, uisal är pant, muud mias tia."
"No kas siis siin laudas ussid on?"
Toomas kitten: "Saame näta, parunihärra. Toomas lasken väha vile: hüh, hüh, hüh, hüh - viis tükki looganu välla. Mõni tullu seina alt, mõn riida alt, mõni pöhuhunigu alt. Parun käsken tõisi ära tappa. Toomas keeld, võten vitsaoksakse maast, löönu ütel hänna pääle ja ütelnu: "Kane, kane, kas sa kasid, sinna kun see ase om."
Kutsut teomees käst ära viia Konnaveske mäe pääle. Teomees lännu ehen, uisa looganu järgi nagu suure mõugu.
Ken uisasõnu mõist ega see neid ära ei löö!

E 10243/10245 (14) < Karksi khk. - Jaak Kivisäk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Soendi kirikus minek
Karksi Rauksild olivad peretütar ja teenijatüdruk Karksi kirikus läinud. Kui nad Papimaa kohta saanud olivad, oli sääl Kivikraavi tee ääres üks hobune ilusa varsaga rohtu söönud heinamaa pääl. Seda nähes ütelnu peretütar teenijatüdrukul: "Illi sõtsik, mul tuleb uni pääle, heidame, aega on küll ju veel kirikus minna." Teenijatüdruk ei tahtnud küll järgi anda. Kui peretütar teda palunu, siis annud ta viimaks ometi järele ja heitnud magame. Teenijatüdruk heitnud küll magame ühes peretütrega, aga uni ei tulnud tal ometi pääle ja vaatnud salakeisi, mis peretütar tegema hakkab.
Peretütar mõtelnu ka, et nüüd teenijatüdruk magab, ega ta ei näe, mis ma nüüd tegema hakkan, sest teenijatüdruk oli ka nagu peretütre nähes ennast maganust teinud.
Peretütar tõusnud siis maast üles, võtnud suure puupääga nua taskust välja, mis ta vist kodust ligi oli võtnud. Ta pannud siis selle nua maha selili ja isi karanu kolm korda üle nuatera kukerpalli ja isi ütelnu:
"Niuh, nauh, nahk seilga,
kiuh, kauh, karva selga,
siuh, sauh, saba taga,
iuh, auh, huint valmis."
Siis olnud ta huint valmis ja karanud varsa kurku kinni ja söönu varsa ära! Teenijatüdruk vaatnud aga hirmuvärinal varjust. Ühe kübemekeise maksa jätnud ta veel üle, selle annud ta teenijatüdrukul süüa. Teenijatüdruk ei ole seda küll kuidagiviisi süüa tahten, visanud ta salamahti kõrvale.
Siis visanu peretütar jälle kolm korda üle nuatera kukerpalli:
"Niuh, nauh, nahk maha,
kiuh, kauh, karva maha,
siuh, sauh, saba maha."
Kui ta need sõnad saanud lõpetanud, siis saanud ta jälle inimeseks: "Siis läinud nad teenijatüdrukuge kirikus. Teenijatüdruk oli aga selle sündinud loo kirikherral ära jutustanud, mis ta oli näinud.
Kirikhärra oli siis ristinud peretütre ristiusku. Kui peretütar sellesama korrage tääda oli saanu, et teenijatüdruk seda kirikhärral oli tääda andnud, siis ütelnu peretütar: "Oleks ma täädnud, et sa sääl kavalust kuulasid, ma oleks so varsa asemel ära söönud.
Kui kirikuteenistus läbi oli olnud, siis läinud nad mõlemad, peretütar kui ka teenijatüdruk, kodu.

ERA I 2, 421 (4) < Viljandi l. < Karksi - E. Korka < H. Korka (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, siis viskab laps kukkunud hamba ahju pääle ja ütleb: "Ritsik, seh, luuhammas, anna miul raudhammas!" (Ritsik-u)

ERA I 2, 457 (1) < Karksi khk., Karksi v., Kiini t. - Aleks Kaelas < Ann ja Märt Tomson (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, siis visatakse see ahju taha ja öeldakse: "Ritsik, seh, luu(h)ammas, anna miul raud(h)ammas!"
Ka nooremate inimeste seas tuntud komme. Kilk Karksis tundmata.

ERA I 2, 483 (1) < Karksi khk., Polli v., Mägiste k. - Julius Parts (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, siis visatakse see ahju pääle ja sõnatakse: "Ritsik, säh sulle luuhammas, anna mulle raudhammas!"
Esineb "ritsik", mitte "kilk".

ERA I 2, 537 (1) < Karksi khk., Aniste-Vagiste k. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui lapsel kukub hammas suust, siis visatakse see ahju pääle ja öeldakse: "Ritsik, seh, luuammas, anna miul raudammas!"

ERA II 33, 452/3 (3) < Karksi khk., Karksi v., Nuia as. - Marie Sarv < Marie Sarv (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui mõni tõist vihtus siis pidi vihutav alalõpmata tänama. Aituma, aituma, aituma Taevaättil, aituma, selja lööjal, aituma vee toojal, aituma sauna kütjal, ja nii edasi keda aga keegi ise hääks arvas tänada.

ERA II 41, 299 (15) < Karksi khk., Polli v., Polli m. - Meta Roose, stud. phil. < Leeni Roose, 39 a. (1931) Sisestas Katrin Küünal 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kriimus kraamus harakale haigus
Varesele valu, muu linnule muu tõbi
Me latse kõtuke terves.

RKM II 13, 92/3 (4) < Karksi khk., Karksi-Nuia k. - Mari Sarv < Mai Loit, s. 1861 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
[---] Maril käü egä ööse luupaine pääle. Oh kuskil ärä minnä, sellest saame jagu, Mari ja miu ristitüdär kah, vaade kus häbemede veel ütelnu ärä päevä, et las ma siss Mari ärä paeta (peita), et ta kätte ei löüvä. Mari pant sis põrmadu ala keldress. Ku sis Nuuda Juhka tullu, joosnu ütel poole ja tõisel poole - kus Mari? Kus Mari? Viimäde sadanu läve ette maha kisenden surma valu. Sis na toonu Mari vällä, see küsünu: "Ka om nüid ää või? Kasa veel tulet?" - "Ei tule, ei tule, too mul ometigi tilkak külma vett."
Mari viinu tal sis vett, sis kadunu valu ärä ja saanu ärä minnä, sis esjoole änäp tullu.