Kanepi pärimus

Loodus ja metsloomad

E 54993 (5) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanakuu kuival tuleb truupe pühki, siis ei tule ritsikaid ja prussakaid ja hävinevad needki, mis olemas.

E 54994 (8) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõiksugu maa sisse pandavad puud nagu postid, kaerasalved, koobalaed, keldrilaed jne. tulevad vanal kuul panna, et nad kauem vastu peaksid.

E 54994/5 (9) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003
Kõige kuivem aeg on siis, kui küünlakuu kolme päeva vanune on. Siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud üldse, eriti tarbe- ja ehituspuud tulevad kuival ajal võtta, s.o. vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga küünlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära.

E 54995/6 (16) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õunapuude pookimist peab noore kuu pehmel toimetama, siis lähevad kasvud hästi kasvama, ei kuiva ära. Niisama tuleb õunapuid istutada noore kuu pehmel, et hästi kasvama läheksid.

E 54997 (27) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärast ristimist visatakse ristimise vesi, kas maja katusele ehk muidu kõrgele, siis saab tast kõrgeauline inimene. Tütarlapse ristimise vesi visatakse õunapuusse üles, et (õnn õitseks hästi nagu õunapuu). Vaderid peavad ümber maja jooksma kolm korda, et virk inime suaks. Pääle ristimise võtavad vaderid lapse jalad lahti, siis läheb ruttu kõndima.

E 55021 (9) < Kanepi khk., Kooraste v. - August Voldemar Kõrv < Eva Vesberg, 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suure Kambja mõisa naisele juhatatud unes, et Kambja kiriku metsanurga juures on viienda kuuse juure all toobitäis kulda, mille ta võib ära tuua öösi, enne keskööd, kui kuked veel pole laulnud. Öeldud, et kõige enne tuleb sulle vastu kolm vihast härga, kes kaabivad ja on sulle kohe pääle tormamisel. Neid ära siiski karda, nad midagi ei tee. Siis tuleb vastu suur jõgi, ka seda ära karda, vaid mine aga läbi. Siis tuleb vastu... mine jälle edesi, siis mine võta kuusejuure alt kuld.
Naine teind ka kõik nii ja pole neist takistustest suurt tähele pannud. Saand kulla ja saand rikkaks inimeseks. Tagasi tulles pole enam mingisuguseid härgi ega jõgesid ees olnud.

E 55028 (14) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jaan Kõrv 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ebausk. Suurt puud ei tohi aiast ehk mujalt kodu ligidalt maha lõigata, mis on ilupuuks. Seda maha lõigates sureb kas peremees ehk perenaine ära. Ma ei lase oma suurt kuust järve ääres maha lõigata, lõigaku pääle surma, kes tahab ehk tehku, mis tahes.

E 55031 (33) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jaan Kõrv 74 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Korjad suurel neljapäeval laaste tule tegemiseks, leiad suvel palju linnupesi.

E 55035 (1) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu mõju. Puid tuleb raiuda kuival ajal. Kuiv aeg on kuu esimesel ja viimasel veerandil. Kuu esimesel veerandil on noorekuu kuiv, kuu viimasel veerandil vanakuu kuiv. Tarbepuid on kõige parem võtta, kui kuu kolme päeva vanune.

E 55035 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Nohaküla - August Voldemar Kõrv < Miili Hallap, 40 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ruttu saab mehele ka, kui hälliõrs kasepuust teha.

E 55045/6 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tahad teada, on varane külv parem ehk hiline, lõika kolm pihlakapulka ühest oksast, igaüks ühe lõikega ja viska nad vette, kusagille järve ääre või lompi. Läheb põhja kõige tüvepoolne, on hää varane külv, läheb ladvapoolne, on hiline külv parem, keskmine - siis keskmine.

E 75456 < Kanepi khk., Vidise v., Kõlleste k. - E. Tenno, õpil. < L. Tenno (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ka toodi vana-aasta õhtul sületäis peeneks lõhutud puid tuppa ja loeti ära. Kui puid oli paarisarv, siis sai neiust ja noormehest, kellele puud olid määratud, paar, kui oli paaritu arv, siis ei saanud.

E 82039 (1) < Kanepi khk., Kõlleste v. - E. Tenno, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Tenno (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suurel neljapäeval peab enne päikesetõusu laaste tuppa tooma, siis leitakse suvel palju linnupesi (leidmine toob õnne).

E I 8 (29) < Kanepi khk. - M. J. Eisen < V. Raid (?). Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Juusa kivivare (kalme) tekkinud sedaviisi, et vanajuudas viinud mingisuguse ehituse jaoks püksireite/s/ kiva. Aga kui ta Juusa kohale jõudnud, laulnud kukk ja kivid langenud sinna maha.
Teisendi järele tahtnud Kalevipoeg Juusale linna ehitada ja vedanud selleks kiva kokku, aga mingisuguse põhjuse pärast jäänud linn ometi ehitamata.

ERA I 2, 53 (3) < Kanepi khk. - Aleksander Leib (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Võru poolt sõites 3-4 klm enne Erastvere as. on ümbruskonna kõrgem mäeseljandik ja sellel mäeseljandikul asuvad kaks metsatukka (ennem asus ka kõrgemal kohal kolmas metsatukk, mis enne asunikkude asumist maha raiuti ja vaatetorn, mis ilmasõja ajal ümber kukkus), kust Võru kirikutornid näha (Võrusse on umbes 25 klm). Mainitud metsa tukkasi kutsutakse rahva seas Kunnu varikuteks, missugust nime ka talu seal kannab ja eelpool nimetatud Magari küla nurmed pole kaugel Kunnu varikutest.

ERA I 2, 54/5 (10) < Kanepi khk., - Aleksander Leib (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Rahvasuu järele on Põlgaste valla [Erastvere naabervald] "Hauka" talu nurmed Põhjasõja ajal metsa all seisnud, kus suur jäme tamm kasvanud, kuhu terve perekond lahingu ajal varjus olnud. Tamme käidud suuremast oksa august!
Suur tamm mis pärit vist Rootsi ajast, asub Erastvere v. V. Piigandi külas "Sikka" talu õues. Tamme jämedus maapinnast 555 sm ja rinna kõrguselt 499 sm ja mahutab pma õõnsusse 3-4 inimest. Lühidalt selle tamme kohta ilmus "Loodus" nr. 6 1922 a. D. Leib.

ERA I 2, 825/7 (1) < Kanepi khk., Sõraste k. - E. Pillikse < L. Raud, 54 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Preili kased.
Kanepi kirikuteel Sõraste mõisa ligidal kasvasid kaks kaske, mille üle rahvasuus järgmist räägitakse:
Sõraste mõisas elanud kaks preilit, neist olnud teine hea, teine kuri. Korra kõndinud nad teel ja neile tulnud vastu kaks talumeest koormatega. Kuri preili nõunud, et talumehed teelt kõrvale läheksid, need pole aga läinud. Nüüd kutsunud kuri preili opmani ja see käskinud meestele peksa anda. Kohale, kus mehi peksetud, kasvanud kaks kaske. Need raiutud maha, kuid öösel kasvanud uued asemele. Rahvas nimetas neid kaski "Preili kaskedeks" ja neid peetud pühaks.

ERA II 36, 230 (15) < Kanepi khk., Kanepi vaestemaja < Kanepi khk., Kooraste v. - Richard Viidebaum < Juhan Lattik, s. 1842 (1931) Sisestas Martin Jänes 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Mine kuuse alla, lõika rist (kuuse koorde), siis pikne ei lüü.

ERA II 36, 252 (33) < Kanepi khk., Kanepi as. - Richard Viidebaum < Miina Thal (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanajuuda luud - 'tuulepesa', kasvab enam. kaskede otsas. (Miks nii nimet., seda objekt ei tea).

ERA II 241, 230 (18) < Kanepi khk., Valgjärve v., Mäe-Hakki t. < Võnnu khk., Rasina v. - Endla Hani, Veski algkooli õpilane < Juuli Hani, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Piigandi järv.
Ennemb olnu selle järve asemel kerik. Ta olnu väega mägede vahel. Et kerikuõpetaja olnu halb inemine. Seepärast ütskõrd, kui oll vihmane ilm olnu, juusknu vesi alla ja saanuki järv. Kui nüüd päivätse ilmaga sääl kõnnid, näed kikast keset järve, sest keriku otsan oll olnu kikas.

ERA II 241, 231 (19) < Kanepi khk., Valgjärve v., Mäe-Hakki t. < Võnnu khk., Rasina v. - Endla Hani, Veski algkooli õpilane < Juuli Hani, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Sildu nurme veeren rae pääl om suur pettäi. Sääl olevat kuulide augud sisen. Sedä üteldas, et on Rootsi kuninga lahinguplatsi pettäi.

ERA II 241, 231 (22) < Kanepi khk., Valgjärve v., Mäe-Hakki t. < Võnnu khk., Rasina v. - Endla Hani, Veski algkooli õpilane < Juuli Hani, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Puiga mäe otsast oll kaivetu raha. Kuid seda ei ole leitu, ainult kasti nukkade aseme olnud perrä jäänu.

ERA II 242, 635/7 (3) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõrgemäe t. - Johannes Jelle, Kaagvere algkooli õpilane < Aadam Jelle, 80 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Põhjasõja ajal olevat Rootsi kuninga väed seisnud Pilkuse metsas, kus ka olevat sõdurite matuseid. Nende kääbaste lähedal on kivi, mis kannab Kuningakivi nime. Kivi alla olevat peidetud raha. Seda öeldi unes Kohus-Marile ja kästi minna neljapäeva õhtul raha otsima, mis olevat kivi kõrval. See läinudki. Saades metsa, hakkanud ta kivi poole minema. Korraga kuulnud suurt okste praginat ja sammude müdinat. Kohkudes näinud ta metsaalust mööda suure valgepääga pulli möirates ja koledasti sarvedega puid murdes enda poole tormavat. Hirmuga pistnud naine kodupoole jooksma. Siis kadunud pull ühes möirgamisega. Naine pole julgenud aga enam tagasi raha otsima minna.
Teine kord öeldud sedasama unes Arinu sulasele Sõrapile ja kästud minna raha otsima. See läinudki. Jõudes kivile lähemale, tulnud äkitselt Soe talu poolt suur piksepilv. Müristanud kõvasti ja pildunud välku, nõnda et metsaalune olnud valge. Hirmuga pagenud mees pikse eest koju tagasi. Sellest loost kuulnud ka kaks teist meest. Nad polnud kartlikud ja läksid ise raha otsima, ilma et neile seda oleks kästud. Võtnud ka labidad ühes, et raha kivi alt kaevata. Mehed kaevanud kivi igast küljest nõnda, et olnud näha, kui suur kivi olnud, kuid raha nad ei leidnud. Kivi olnud kolme jämeda raudposti otsas. Mehed kaevanud, kuni väsisid, kuid raha ei leidnud. Kivi on praegugi alles ja kannab Kuningakivi nime. Asetseb kaunis metsa ääres. Juksi mäe poolt üle kraavi metsaserva sees; ta on ümberringi välja kaevatud. Tartumaa, Pilkuse vald.

ERA II 242, 639/41 (5) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõrgemäe t. - Johannes Jelle, Kaagvere algkooli õpilane < Aadam Jelle, 80 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Aastaid sada tagasi öeldud minu vanaisale unes: "Mine neljapäeva õhtul Johviklombi äärde. Selle lõunapoolses otsas on kivi ja kivi all raha. Teel tuleb sulle vastu karjapoiske, korvivitsad käes. Võta poisi käest vitsad ja kraabi nende tüvedega kivi ääre alt, siis saad raha kätte." Vanaisa polnud aga ebausklik ega uskunud unenägu ega läinud raha otsima.

ERA II 242, 661 (2) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k. - Kaisa Ingver, Kaagvere algkooli õpilane < Mari Ingver, 89 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Muiste sõitnud Kalevipoeg Ahijärvel. Tal oli olnud suur lootsik ja kaks kuldmõla. Kui jõudnud randa, pannud ta mõlad maha ja lootsiku kummuli mõladele peale. Seal muutunud lootsik äkki suureks kiviks. Mitu meest olevat katsunud seda kivi pealt ära tõsta, aga ei jaksanud. Ja praegugi on need mõlad seal, kes jõuab selle kivi pealt ära tõsta, see saab mõlad omale. Aja jooksul on kivi maasse vajunud. Ka järvest on järele jäänud väike osa. Suurem osa järvest on soostunud.

ERA II 242, 357/8 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Hino t. < Kanepi khk., Kooraste v., Jõksi k., Oduski t. - Asta Kool, Otepää progümnaasiumi õpilane < Sohvi Kool, 87 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kui ma siia tulli, joba sõs kõneldi tuust kullakastist, mis ollev matetu sanna taade Suurekivi nurmõ. Suurekivi nurme põhjapoolsen osan oll üts õige suur vana kivi. Tuud kivvi ei ole enamb alale. Tuu lahuti är ja säält teti lauda müür. Vanemba inemõse kõnelsiva, et tuu kivi mano ollev matetu üts suur kastitäus kulda. Ma ei mäleta, kes tuu oll, kes oll pannu tassi käüma, et järgi perri, kos tuu kuld õigõst asus. Ma toda tassi käümapanjat ei mäleta. Tassi kiräst tulnu välla, et Tarton Piitre kerkon kats vaimu kõnelnuva, et tuun talon, tulnu välla me talo nimi, ollev üts nurm ja sääl ollev suur kivi. Tuu kivi põhjapuulsete ossa ollev matetu kullakast.
Tuu kivi ase om veidike tunda.
Ütskõrd ööse unen oll juhatetu mu mehe velele tuust kullakastist Suurekivi nurmõn ja kästu kaivma minna. Mehe veli Kusta aga es ole lännu ööse kaivma. Päiva lännu Kusta mu mehe Juhaniga kaivma.
Kõneldas, et sõs ööse pidavat otsma minema, kui juhatedas midägi.
Nujah Kusta sõs kaivnu. Ütsvuur oll kuulda olnu nagu kuulda kõlinat. Aga sõs tulnu suur puhang, see oll tuulepuhang. Kusta ei ole julgunu enamb edesi kaiva.
Mina küll usu, et sääl om kulda.

ERA II 242, 363 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõo t. < Kanepi khk., Kooraste v., Karste k., Mäha t. - Aino August, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mari August, 76 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Laugjärve mägi om juba vanast ajast olnu kuulus mägi. Siin pidavad midagi peidun olema, sest juba tunnusmärgid olevad näidänud toda. Vanast olevad seda ohvriserid ütelnud ja käsknu kaiva, sest sääl pidävad olema palu varandust.
Peale selle om viil seesama mägi siin kodu man. Ka see olevad kuulus mägi, seda, mis asja poolest, toda ma ei tiia ütelda. Vanasti olevad käinud ohvritserid siin, mõõtnud ja pannud üles kaardile. Olevad päritud küll järele, mispärast, aga seda polevad nad ütelnud, ainult niipalju, et seda tuleb tulevikus tarvis.

ERA II 242, 365/6 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõo t. < Kanepi khk., Kooraste v., Karste k., Mäha t. - Aino August, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mari August, 76 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Jah, siin Laugjärve mäe seen võib ike tõesti olla palju varadust, nagu ohvitserid juba ennüstasid. Sääl om viil praegugi näta kivisõõr, mis lätt justkui rõngas maa sisse. Praegu on ta kive täüs veetu. Ma ei tiä, vist üle katesaa kuurma kivve om sinna sisse pillutu. Ohviserid olevad ütelnud, et siin peituvad säitse kanni kulda ja peale selle viil palju muud varandust. Ütskõrd sulane kaivse ja ta leidse üte niisuguse imeliku väitse ja õige suure võtma. Toda ma ei tiiä, kohe sulane nuu asja panse.

ERA II 242, 367 (7) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k., Kõo t. < Kanepi khk., Kooraste v., Karste k., Mäha t. - Aino August, Otepää progümnaasiumi õpilane < Mari August, 76 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Siis, kui ma viil nuur olli, oli siin meie aida taga üts suur tamm, nii et kolm miistki ei saanud ümber kinni võtta. Tuu tamm olnu vanast väga pühäks tammeks peetüd. Sinna olevad inimesed käinud palvetamas ja olevad toonu ka andeid Ukule. Nüüd ei ole seda tamme inämb. Tuu tamm oli seest tühi ja ütskõrd suur torm oli ta ma murdnu. Praegu ei ole muud näha kui suur kand, mis on alale viil praegugi.

ERA II 243, 82 (11) < Kanepi khk., Erastvere v., Mäe k., Tebane t. - Valli Arras, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < August Arras, ? a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vanasti oli hakanud Vanakuri omale kirikut ehitama Erastvere parki. Ta on hakanud oma pükstega kive kandma, aga kui tema tulnud esimese seljatäiega, siis oli kukk korraga laulnud, siis visanud Vanakuri kivid maha ja põgenenud. Sinna on järgi jäänud suur kivihunnik, mida näha veel praegu.

ERA II 243, 143/5 (5) < Kanepi khk., Erastvere v., Seegemi k., Hauka t. - Johannes Zekker, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < Pavel Zekker, 47 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2002
Remmeski kivi
Remmeski kivi asus Vastseliina vallas, Remeski metsas. Remmeski kivi on saanud kuulsaks oma saladuste poolest. Sellel kivil olevad peal inimese jalajäljed ja hobuseraua jälg. Selle kivi ümbruses olevad peidus varandusi. Kogu poolest olevat see kivi väga suur. Sinna olevat käinud mitmed inimesed varandusi otsimas. Kivi ümbrus olevat ringi kõik auke täis kaevatud. Sealt olevat keegi mees raha ka juba leidnud, aga seda ei teata, kas see jutt vastab tõele. Kord olevat käinud kaks meest seal kaevamas, nendel oli olnud kõik kaevamisabinõud kaasas. Kaevamisega olid saanud vaevalt alata, kui tulnud kaks suurt valged hagijad, mehed olid hakkanud kartma ja jooksnud minema.

ERA II 243, 145/7 (6) < Kanepi khk., Erastvere v., Seegemi k., Hauka t. - Johannes Zekker, Erastvere-Suureküla algkooli õpilane < Pavel Zekker, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Järve tekimine
Vahtseliina vallas Kurekivi külas olevat tekkinud imelikul viisil järv. Õhtul oli olnud org, aga hommikul järv. Seda juttu oli jutustanud isale keegi peremees, kelle juures ta karjas oli olnud, selle peremehe maa peale oli tulnutki see järv. Sinna ligidale oli ilmunud veel üks teine järv, samuti ühte orgu, seal oli olnud õhtul kirik, aga hommikul järv. Seal olevat veel praegugi kivimüür järves.

ERA II 243, 25 (9) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Vanasti suure metsa sees asus "Risti" kirik. See kirik oli aga maa alla vajunud. Pärast kiriku maa alla vajumist oli jäänud veekogu järele. Sellele veekogule pandi kiriku nime järgi nimeks Ristikiriku järv.
Rahvajutt aga räägib, et kui minna keskpäeval järve keskele ja vaadata, siis on näha kiriku torn, mis asetseb järve keskel. Ristikiriku järv asub Tartumaal Krüüdneri vallas, uue nime järele aga Veski vallas.

ERA II 243, 26 (11) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kõlleste vallas Võrumaal Alamustil Pälli talu maadel asub hiigelsuur kivi. See on juba imestlemise väärt kivi, mida vist ei leita kuskil pool. Kivi küljele on raiutud või on alguses juba olnud hobuseraud. Alamustil, kus peetakse laata, siis käivad kõik laadarahvas seda kivi vaatamas.
Jah, see on hiigelkivi, rahvas ütleb, et see on vaese saunanaise sauna suurune. Et see kivi asub Pälli talu maadel, siis on sellele kivile nimeks pandud Pälli kivi.

ERA II 243, 27 (12) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kõlleste vallas Võrumaal Krootuse mõisa ligidal Puiga talu juures asub suur mägi. Mäe tipule on ehitatud vaatetorn.
Rootsi sõja ajal oli sinna mäele kulda peidetud. Hiljuti tulid Rootsist mehed seda kulda otsima. Karjased olid näinud, et tundmatud mehed liikuvad mäel, vaatavad kaartit ning olid siis ära kadunud.
Öösi aga olid nad kulla mäe seest välja kaevanud ning olid sõitnud ühes kullaga Rootsi. Tänutäheks panid nad aga mahajäänud püti laudade peale kuldraha, et kes siis kõige enne juurde saab, pärib selle kuldraha omale. Et mägi asub Puiga talu põllul, siis pandi selle mäele nimeks ka Puiga mägi.

ERA II 243, 34 (17) < Kanepi khk., Valgjärve v., Ahti t. - Irene Värv, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Aleksander Värv, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Valgjärve vallas V-Piigaste asunduses Võrumaal asub kaunis suur ning lai mägi. Mäele on maetud ka surnuid, kuid see on sakste surnuaed.
Vanasti oli sinna palju kulda peidetud ning kättegi saadud. Sellepärast on selle mäele nimeks pandud Kullamägi.
Võibolla, et leidub veel Kullamäes praegugi kulda, kui sealt otsida, aga otsimist ei ole senini veel tehtud. Sealt ei ole nii kerge otsida, sest see mägi on kaunis suur.

ERA II 243, 51 (1) < Kanepi khk., Valgjärve v., Tiido k., Savimäe t. - Endla Väli, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Helmi Väli, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Valgjärve vallas Tiido külas Piigaste-Kanepi tee ääres on suur kivi. See kivi on sääl juba ammust ajast saadik. Sinna kivi manu eksib inemisi ärä. "Kõrd lännü säält kiäki. Sedä ei mäletä, kes," lausus ema. "Lätsimi kolmekesi hainakuurmidega Kanepi poolõ minemä. Saimi aga välla üte linaleo mano. Säält näimi kuust ja arvassimi, et tuu om Mõttuse talo sepikua kuus. Lätsime tolle poolõ. Saimi aga Suurekivi manu välla ja siis kuulimi kõrraga, nigu klaaside või portsõlaan tassõ olõs purus visatu. Mi kõnõlust kuulsõ Arola Liine ning sis tull meile latõrnaga järgi ja juhatas mi õigõlõ tiile."

ERA II 243, 53 (5) < Kanepi khk., Valgjärve v., Tiido k., Savimäe t. < Kuressaare l. - Endla Väli, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Johannes Väli, 44 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Seal veel ligidal [st. Mõrsjaoru ligidal] Tordi talu maa peal olevat rahvajutu järele mägi, mida kutsutakse Koolimäeks. Sellest mäest olla jutt. Ümbre selle mäe olevat Tordi peremees leidnud vaskraha. Selle mäe seen olõvat vanast ollu Rootsi vägede peidupaik ning mäe seen on veel praegugi suured käigud. Sinnä sisse olõvat Rootsi väe är tapetu. Mägi saigi nime Koolimägi.

ERA II 243, 57 (1) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vastse-Otepää vallas Saalu talu maa pääl on kõrge mägi, mida kutsutakse Liinumäeks. Sääl olnud Põhjasõja ajal Rootsi kindlus või loss. Selle mäe ümber olnud vesi, kuid nüüd olevat see vesi ühtekokku kogunenud ja sellest olevat tekkinud kaks järve: Alevijärv ja Juusa järv.

ERA II 243, 58 (4) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kõlleste vallas Puiga talu maa pääl on Krapsi mägi. Säält olevat kulda saadud 1927. a. See ase, kust kuld välja võeti on praegu veel näha. Rahvajutu järele olevat seda kulda sääl mäe sees 3 tündrit, kuna ära viidud olevat ainult üks tünder. Kes need viijad olid, seda pole teada. Vansti läinud sealt mööda Põhjasõja aegne sõjatee. Seepärast arvatakse, et see kuld oli rootslastel sinna peidetud.

ERA II 243, 58/9 (5) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kõlleste vallas Veski talu maa pääl on Annu mägi. Sinna olevat peidetud samuti kulda. Rahvas räägib, et kord läinud sealt mees mööda. Mehel katkenud pastlapael ja ta istunud sinna maha seda parandama. Öösel näinud see mees unes, et keegi ütelnud talle: "Sinna mäe sisse on peidetud tõllatäis kulda ja tõlla ots oli säälsamas, kus sa eile istusid." Mees läinud küll kohe otsima, aga enam seda kohta polnud leidnud.

ERA II 243, 59 (6) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kõlleste vallas Taari talu maa peal on mägi, mida nimetatakse Mõisamäeks. Sääl on olnud peidetud Põhjasõja ajal kastitäis Rootsi raha. Kord näinud minu vanaisa, et imelikud mehed kõndinud selle mäe ümbruses ja märkinud ikka midagi paberile. Hiljem näinud ta, et sellelt mäelt ühe kivi alt oli välja võetud üks kast, sest kasti ase olnud selgesti näha.

ERA II 243, 60 (8) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste as., Metsakuru t. < Kanepi khk., Kõlleste v., Juhkami t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peeter Sild, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Valgjärve vallas Valgjärve järve juures olevat lomp, mida nimetatakse Kalmatlombiks. Rahvajutt räägib, et sinna olevat kirik maa alla vajunud koos rahvaga. Sellepärast nimetatakse teda Kalmatlombiks.

ERA II 243, 61/2 (11) < Kanepi khk., Valgjärve v., Vana-Piigaste vanadekodu < Kanepi khk., Valgjärve v., Märdimiku t. - Hilda Sild, Vana-Piigaste algkooli õpilane < Peep Küla, 70 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kõlleste vallas Alamusti kõrtsi juures on suur kivi. Põhjasõja ajal läinud Kaarel XII selle kivi otsa ja vaadanud sealt vaenlasi. Sääl olevat praegugi hobuse jalajälg näha.