Kanepi pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 54987/8 < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui laps ei võta jalgu alla
Kui ma poisike olin, siis oli mul vend Robert väikene laps, kuid nii vana ja suur, et oleks ammu juba kõndima pidand, kuid ta ei hakand veel kõndima, kõneles küll. Siis tuli tsõtsõ Mari meile ja talle räägiti, et ei tea mis saab, ei lähe teine kõndima ega lähegi. Tsõtsõ õpetas, et mässi talle kolm humalavart jalgu ümber üksteisest kõrgemal, siis mine istu sauna eeskoja välimisele lävele lapsega. Teine suurem poiss mingu läve juurest minema ümber sauna vastu päiva. Läve juure jõudes ütelgu see: "Tere, tere, vanaema!"
Sa pead siis vastama: "Jumal appi!"
Pääle teretamise peab poiss küsima: "Mis sa teed?"
Sa vasta vasta, et: "Lõigun äijä(aijö?)kammitsaid."
Selle pääle lõika üks humalavars katki ja viska tulle. Teine ja kolmas kord tehke kõik veel niisama, siis vabaneb laps äijäkammitsaist.
Ema tegi nii, mina olin see umber sauna käija ja teretasin igakord nagu kästud, ja poiss hakkas tõepoolest pärast kõndima, kuid kas ta nüüd tolle pärast hakkas, ei taha uskuda, kuid tsõtsõ ja ema uskusid seda kindlasti. Mina olin tol ajal veel väike ka ise ja noor, ma ei teadnud uskuda ega mitte uskuda.

E 54995 (12) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Jette Kõrv, 46 a., Johan Kõrv, 54 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lambaid niideti suvel noorkuul ja talvel vanal: "Noorel kuul nurme, vanal kuul varjo."

E 55028 (13) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Mai Müürsepp (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suri mõni inimene ära ja jäi teine pääle selle haigeks või rahutuks, siis pidi ta surnuaida viskama raha, öeldes:
"Säh, võta sa N raha, anna mulle mu tervis tagasi!"
Tegi ta seda, siis tai ta tervise tagasi.

E 55046 (4) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teretamised
Lambapügamise juures pidi ennevanast teretama: "Karv vass villa, lammas ravva surma!" Vastati: "Annas Jummal!" (?).
* küsimärgiga vastused on ebakindlad, uuema aja inimesed on ära unustanud.

E 55046 (5) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sauna minnes (öeldi): "Jumal sekkä!" - "Jumal tarvis!" ehk "Avita Jummal!"

E 55047 (6) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pesunaise juures: "Valgid!" - Valgid vaja!
Ehk: "Valges!" Ja vastus: "Valges vaja!"

E 55047 (7) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestanud Eva-Kait Krblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kapsaistutamise ajal: "Suuri päid ja lako lehti!"
"Õnnista Jummal!" (?)
"Annas Jummal!" (?)
* küsimärgiga vastused on ebakindlad, uuema aja inimesed on ära unustanud.

E 55047 (8) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lina kitkumise juures: "Tere, jõudu, kõvva kiudu!" - "Tarvis (?)!"
* küsimärgiga vastused on ebakindlad, uuema aja inimesed on ära unustanud.

E 55047 (9) < Kanepi khk., Kooraste v., Kella k. - August Voldemar Kõrv < Johan Kõrv, 54 a., Jette Kõrv, 46 a. (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Söömise juures: "Jakka leibä!" - "Jakku tarvis!"
Söömise juures: "Jakku leeväle!" - "Jakku tarvis!"

E 82038 (11) < Kanepi khk., Kõlleste v. - E. Tenno, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Tenno (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kahetamise puhul peab sõnuma: "Silmad s, nina mutta, hambad ahju otsa külge!"

ERA I 6, 491 (4) < Kanepi khk., Kõlleste v. - Paul Ariste < Emilie Raamat (sünd. Ehte) (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Minu poeg tahtis isa ära nõiduda. Isa oli väga halb. Ta sai kuskilt niisugused sõnad, mis kirjutas paberile ja viskas soojaksköetud ahju. Siis võttis kasuka pahupidi selga ja hakkas neid sõnu kõva häälega ahju lugema. Isa tuli aga parajasti sisse, kui poiss luges. "Mis sa nõiud siin!" Poiss ehmatas nii, et jäi haigeks. Isa ei saanud ka mitu ööd magada. Kõik ihu oli vistrikke täis. Ihu sees kõrvetas valu. Need olid nii rasked sõnad, et ahi oli kohinat ja mühinat täis. Need sõnad olid Eedil piiblile kirjutatud. Kui naise võttis, siis enne seda pühkis sealt maha. Ei tahtnud, et naine näeb.

ERA II 241, 232/3 (24) < Kanepi khk., Valgjärve v., Mäe-Hakki t. < Võnnu khk., Rasina v. - Endla Hani, Veski algkooli õpilane < Juuli Hani, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Veskimõisa.
Mõisan oll ennemb usutu nõidu. Üts miis ei ole sedä usknu ning lännu salaja rehte, et kaeda, kas sii om õige. Saanu üü. Miis heidänu magama. Üüse virgunu üles, kuulnu krõbinat. Ei ole mõistnu midagi tegemä nakata. Viimate võtnu oma rõiva ja nakanu neidega müüdä reht pesma. Viimate lännu luugi manu ja nännu, kuidas üts peni oll joosnu. See oll olnu mõisa peni. Nüüd ei ole enämb sest rehest järgi jäänu muud kui vareme.

ERA II 242, 655/9 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k. - Kaisa Ingver, Kaagvere algkooli õpilane < Mari Ingver, 89 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valgjärve tekkimine
Vanasti elanud kaks mõisahärrat. Üks elanud Valgimõisas ja teine elanud kuskil kaugemal. Need olnud teineteisega lähemad sugulased. See, kes Valgimõisas elanud, sellel olnud tütar, aga teisel poeg. Need tahtnud teineteisega abielluda, aga ka sel ajal ei laulatatud lähemaid sugulasi. Kuid sellest keelust hoolimata pidasid nad vargsi pulmad. Kui olid pulmad alanud, tuli üks vana sant armuandeid otsima, aga pulmamajast ei antud midagi. Rikkamad ütelnud: "Vaestele pole siin ruumi, rikkaid on küllalt. Sant pöörnud ümber ja läinud ära. Minnes tulnud sandile veel vastu inimesi, kes läinud ka pulma. Sant ütelnud: "Ärge minge sinna, seal juhtub täna suur õnnetus! Kuid rikkad naersid sandi kõnet ja läksivad ikka edasi. Sant läinud lähedaloleva saunamehe juurde, seal palunud ta öömaja. Vanakesele lubatud lahkesti. Siis küsinud sant süüa, kuid saunamees vastas: "Meil ei ole midagi! Sant vastanud: "Teil on ju lehm, tapke lehm ära! Saunamees teinud ka sandi õpetuse järele. Kui liha oli ära keedetud ja kõhud täis söödud, ütelnud sant saunamehele: "Vii lehma jalad ja pää lauta, pane jalad igaüks ühte nurka ja pää keset lauta. Siis heidatud magama. Enne keskööd ajas sant saunamehe üles ja ütelnud: "Mine välja ja vaata, kas midagi näete! Saunamees läinud välja ja vaadanud ümberringi, siis tulnud ta tuppa tagasi. Sant küsinud: "Mis nägid? Saunamees vastanud: "Ei midagi. Siis heitnud nad kõik jälle magama. Pääle keskööd ajanud sant saunamehe jälle üles ja ütelnud: "Mine nüüd välja vaatama. Saunamees vaadanud jälle ümberringi ja tulnud tuppa tagasi ja sant küsinud: "Mis nägid? Saunamees vastanud: "Ei midagi, aga natuke nagu veekohinat oleks kuulda. Jälle heitavad kõik magama. Kui hommik hakanud koitma, ütelnud sant jällegi saunamehele: "Mine nüüd välja. Saunamees läinud ja tagasi tulles küsinud sant: "Mis nägid? Saunamees vastanud: "Vett on ju kõik kohad täis. Sant käskinud minna lauda juurde vaatama, aga saunamees ütelnud: "Ei tea, kuidas lauda juure saab, vesi on ju igal pool ees. Sant ütelnud: "Tee kohal ei ole vesi kuigi sügav. Nüüd läinud saunamees lauda juurde. Igas lauda nurgas olnud üks lehm, aga keset lauta suur pull. Mõisast ei olnud aga midagi järgi jäänud, ainult vesi lainetanud tasaselt, nagu oleks see järv juba aastaid seal olnud. Järvest olevat ka praegugi veel nagu tee läbi. Kui päike paistab ja järv peegelsile, olevat Valgemõisa veest näha ja majade vahel nagu oleks inimesi näha. Sellest saadik saigi Valgimõisa kohale tekkinud järv nimeks Valgjärv. Järve asukoht Võrumaal Valgjärve vallas Kanepi kihelkonnas.