Kambja pärimus

Jutte endistest aegadest

E 3651 < Kambja khk., Vana-Kambja v. - J. Ignateg (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõõraste külast ei ole ühtegi talu järel, aga nende nimed on järel: Kaspre, Rehetare, Kriisa, Kolga, Katku, Kebe, Kuremäe ja Uustalu. Nende asemel ei ole ka muud, kui üks mõisa, mes Kriisa talu nime kannab.
Lenge külla on juba peale 40 aasta tagasi ära hävitatud, kus nüüd Langemõis seisab.
Ja siis on veel Ignase mõisa kõrtsi ja Ignase taluga ja üks mõis on veel, mes seisab ilusa veikse järve kalda peal. Seda järve hüidakse kas mõisa nime peale Küti ehk teisel pool kaldal seisva küla järele Sipe järveks.

E 81840 < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Ehrlich, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Amanda Riivik (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Röövlimägi
Tartumaal Vana-Kuuste vallas (Kolga kõrtsi poolt minna Vana-Kuuste mõisa poole) asub Röövlimägi. Oma nime on ta saanud varem, olles röövlite peidupaigaks. Üle selle mäe viib Tartu-Võru maantee. Üks pool mäge on metsa ja tiheda võsastikuga ära kasvanud. Põõsaste ja küngaste vahel asuvad koopad ja augud, mis väga soodsad röövlite peidupaigaks. Varem olla teisel pool maanteed ka mets kasvanud, nüüd on ta hävitatud ja see maa põldudeks tehtud. Röövlid tõmmanud siis möödasõitjaile ühest metsast teise nööri risti ette. Säälpool, kus enne mets olnud, seisnud suur kivi. Rahvas räägib, et selle kivi all peitub rahaauk. Nüüd on see kivi kadunud ja keegi ei leia endist asukohta üles.

E 82159 (4) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. - Hilda Nukk, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vana-Kuuste vallas asuv Kaku kabel on oma nime sellest saanud, et sinna sõjaajal katkusse surnud inimesi maetud. Kaku kabelist läheb raudtee läbi ja kaevamistel on leitud matusekohtadest inimeseluid.

ERA II 241, 458/9 (5) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Koolussaar.
Koolussaar on oma nime saanud sellest, et seal künkal on maetud palju surnusid. Koolu tähendab L. Eesti murrakus surnu. Õieti pole see saar, vaid on küngas, kuid on võetud millegipärast rahvasuus saar. Koolussaar asub Tammistu vallas Sepa talu heinamaal. Kohalikud elanikud on seal kaevamisi ette võtnud, nimelt nad loodavad leida sealt ehteasju. Kaevamised pole seni tulemusi annud.
Koolussaare visand (joonis lk. 459).

ERA II 241, 493/4 < Kambja khk., Kodijärve v. - V. Ütt, Nõo algkooli õpilane < emalt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Peidetud rahalaegas.
Juba mitu inimpõlve liikus Kambja kihelkonnas kuuldus Rootsi sõja aegu peidetud rahalaekast. Keegi aga ei teadnud kindlasti, kuhu rahalaegas oli peidetud.
Pääle Eesti vabadusvõitlust ilmus Kambja kihelkonda kaks meest valge hobusega. Mehed jätnud hobuse Kissu talu lepikuga piiratud vainu pääle sööma. Mehed ise asunud mingisuguste paberite järele ümbrust uurima. Karjapoiss, kes lepikus karja hoidnud, vaadanud huviga meeste tegevust päält. Viimaks jäänud mehed ühe suure kivi juurde seisma, mõõtnud kivi ümbrust ja kaevanud mitu auku. Ühest august võtnud mehed välja vaskse kasti. Asetanud kasti vankrisse ja siis sõitnud mehed minema.
Karjapoiss läinud kodu, kus rääkinud asjast peremehele. Peremees, keda asi huvitas, läks sinna kohta vaatama. Kohale jõudnud, leidnud ta kivi juurest kolm auku. Kivile oli aga aastaarv pääle raiutud. Mehi aga polnud näha kuskil.
Koolijuhataja:
Jutt on pärimus Kodijärve vallas liikuvast jutust. Üksikasju teab Voldemar Rätsep, aadr. Kodijärve, Unipiha algkool, kes on katlaauku ja mehi näinud.

ERA II 241, 221/2 (5) < Kambja khk., Krüüdneri v., Parmu k., Parmu t. < Võru l. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Emma Tigane, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Üten talun peetu pulme. Sant tullu kah pulma tallu ja tahtnu sinnä üüses. Aga ei ole võetu. Sant lännu sis säält üte sannamehe manu ja tuu võtnu sandi üüses. Kui pulmarahvas ärä oll väsinu, sis heidänuva magama. Nuurpaar pantu aita leibu pääle magama. Kui ollu umbes kesküü, sis vajunu ait kõge nuurpaariga maa ala ja jäänu järgi üts lomp. Tu lomp ei olevat konagi vett täis ja ei kuiuvat ärä kah. Toda lompi kutsutavat Aidalomp.

ERA II 241, 224/5 (9) < Kambja khk., Krüüdneri v., Parmu k., Parmu t. < Kambja khk., Kambja v., Vedela t. - Eeva Tigane, Veski algkooli õpilane < Liisa Trossek, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Üte sõjaaigu ollu sõduritel ja näide luumil suur janu. Na saanuva üte järve viirte ja joonuva tolle järve tühäs. Tollest ajast nakatu toda järve kutsma Janutjärves. Tuu järv om Valgjärve vallan Tiksi talu maa pääl.

ERA II 241, 261/2 (9) < Kambja khk., Kambja v., Piiri t. - Helga Trossek, Kambja algkooli õpilane < Karl Trossek, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanu asukohti.
Tartu tee ääres asub sarapuulepistik. Seal metsas asub Kivi Jumal. See olnud vanasti inimeste püha paik, seal käinud inimesed palvetamas ja oma ohvriande toomas.

ERA II 241, 409/410 (6) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k., Koidu t. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < Ella Volt, 36 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Vanade eestlase maalinnus.
Samuti minu kodukoha läheduses on üks kaunis suur mägi nimega Linnamägi. Selle kohta käib järgmine lugu.
Maa all olevat üks käik ning seda käiku mööda viib tee ühe maa-aluse järve juurde, kus vaevlevad inimeste hinged ning üks mees olevat seda selgesti kuulnud.

ERA II 241, 415/6 (11) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < David Savisaar, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Vanu veekogusid.
Kodukoha ligidal on kaks järve. Need on ühendatud ojaga. Ühel järvel on kindel nimi Karujärv. Teisel ei ole kindlat nime.
Karujärv on tekkinud järgmiselt rahvajutu järgi.
Järve ääres on suur raba. Sest rabast oli tulnud välja karu ja nutnud seepärast, sest tal olnud häbi. Nimelt oli teda ehmatanud väike ööbik ja tema, suur loom, oli ehmunud sellest väga.
Karu pisaraist tekkinud järv ja arvatavasti suure veerohkuse pärast olevat tekkinud ka teine järv.

ERA II 241, 423/5 (1) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha as., Metsavahi t. - Olga Paap, Luke algkooli õpilane < Juhan Paap, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Minu kodu lähedal suure metsa ääres on väike kupli sarnane küngas. Seda tuntakse siinse nimega Kivissaar.
Oma nime on ta saanud sellest, et seal palju kive on.
Sääl kasvavad pärnad, vahtrad, tammed, on ka teist liiki puid.
Kolme tamme vahel on keskmise suurusega kivi, millel on auk sees. Pääle suure kivi on väikesi kivisid mitu, mis on olnud aga väiksema tähtsusega.
Kivissaar on olnud tähtsaim koht, sest vanad eestlased ohverdanud seal peajumala Taarale. Iseäranis seda suurt kivi peetud tähtsaks. Ainult suuremail pühil ja päevil ohverdatud seal. Harilikult ohverdatud väikestel kividel.
Isegi Vanemuine käinud seal ilusaid suveõhtuil, veetnud seal kaunimad silmapilgud. Laulnud kurbi ja imailusaid laule.
Praegugi lauldakse mõnda neist ja rahvas räägib ilusatest murueide-tütardest, sest nemad mänginud ja pidanud seal pidu ja pillerkaari.
Kuid needki vähesed esemed ja jutud tunnistavad selle koha tähtsust vanade eestlastega seoses olekut ja ta võeti hiljuti kaitsealla.
P.S. Olnud Kivissaar vanade eestlaste matmispaigaks.

ERA II 241, 425/6 (2) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha as., Metsavahi t. - Olga Paap, Luke algkooli õpilane < Juhan Paap, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Mägi mis kannab praegu nime Linnamägi, on sammuti seoses muistsete asjadega, mis tõendavad ta tähtsust endisest ajast.
Silmatorkavat pole seal küll, kuid jutte on siiski.
Kui sõda või mäss oli algamas, siis süüdatud seal märgutuled, puhutud pasunat ja muud sellesarnast. Sellega teatadi ümbruskonna elanikkudele kokkutulekut teatud kohtadesse. Seal on ka peidukohti, kuhu pantud varandused ja mindud ise ka, kui maad mööda liikusid röövsalgad.

ERA II 241, 441/2 (8) < Kambja khk., Kodijärve v. < Kambja khk., Kambja v. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Heleene Jakobson, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kust sai "Põrgurehe" nime.
See asub endises Luke mõisas.
Kord öösi läinud kaks joobnud meest säält mööda. Rehe juures seisnud kaks meest ja kutsunud neid sisse. Need läinud ka ja näinud, et sääl tantsinud inglid. Neid mehi, keda oli sinna kutsutut, palutut lapsele vaderiks, sest seal ristitut last.
Mehed olid läinudki vaderiks. Nii olid olnud sääl tükk aega, kuid viimaks oli teine ütelnud neist, et nad ei oska enam välja tulla. Kui ta oli saanud selle öelda, kadunud kõik nende silmist ja nad seisnud reheall.
Mehed arvanud, et nad on käinud põrgus. Ja sellepärast, et nad olid läinud esiteks rehealla ja pärast seisnud ka reheall, pantagu rehele nimeks "Põrgurehi".

ERA II 241, 445/6 (10) < Kambja khk., Kodijärve v. < Kambja khk., Kambja v. - Anni Kukk, Luke algkooli õpilane < Heleene Jakobson, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Kuhu on peidetut varandused.
Varandused olevat peidetut sinna, kus on niisugune kivi, kuhu on pääle kirjutatut või midagi märki tehtut.
Üht niisugust kivi teataks Kamjas.

ERA II 241, 448/9 (1) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kivisaar.
Kivisaar asub Tartust 15 km Unipiha-Lätiküla tee ääres. Kivisaar on umbes 200 m pikk ja umbes samapalju lai. Seal kasvavad enamikus pärnad, kased, vahtrad, saared, haavad ja lepad. Maa, kus asub Kivissaar, on künklik, sääl neli suuremat küngast. Ühel künkal asub kivi on umbes 1,5 m pikk ja 0,75 m lai. See kivi olevat vana muistsete eestlaste ohvrikivi. Kivisaarest voolab mööda umbes 50 m kauguselt oja, mis on umbes 1 meeter lai. Kivisaart kujutab alltoodud visand. Kivisaar asub muinsuskaitse all.
(Joonis lk. 449)

ERA II 241, 450/2 (2) < Kambja khk., Kodijärve v., Unipiha k., Luidsepa t. < Tartu-Maarja khk., Tammistu v. - Karl Alla, Luke algkooli õpilane < A. Alla (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kambja linnamägi.
Linnamägi asub Tartust 16 km kaugel Kambja-Nõo vahelise tee ääres. Ta umbes 18 meetrit kõrge. Sääl kasvab põliseid mände. Linnamägi kannab nime Kambja linnamägi, olgugi et ta asub Kodijärve vallas. Linnamäe otsas asub umbes 1,5 meetri sügavune auk, mis olevat vanade eestlaste kaev nende kindluses. Linnamägi on umbes 100 meetrit pikk ja 25 m lai. Linnamäe küljel ja jalal on auke, mis on kohalike elanike poolt kaevatud, kes on otsinud sealt kulda, sest muinasloo järgi olevat vanapagan seal kulda keetnud. Iga aasta peetakse seal võidutuld. Kambja linnamägi kuulub Unipiha vahtkonda Kambja metskonna valve alla. Linnamäe küljed on järsud. Linnamäe juurde on ka üles seatud tema nimi.

ERA II 242, 402 (3) < Kambja khk., Kodijärve v., Rumaski t. - Endla Loos, Nõuni algkooli õpilane < Anna Nurm, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tondi järv on Kambja kihelkonnan ja Kodijärve vallan. Seal olevat käinud tondid suplemas, vihtmas ja vee peal tantsimas. Sellest ongi järv nime saanud Tondijärv.

ERA II 242, 402 (4) < Kambja khk., Kodijärve v., Rumaski t. - Endla Loos, Nõuni algkooli õpilane < Anna Nurm, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti olnud suur mets, millest on tee läbi käinud ja on nähtud, et seal on tuld tehtud. Siis on läinud üks mees seda teed ja on näinud, et seal on suur tuli põlenud. Mees oli läinud ka tule juure ja küsinud tuld. Tule juures olejad olnud vanatondid, käskinud mehel palitu siilu üles võtta. Tondid visanud kühvliga sinna süsi. Mees tulnud ära. Teel näinud, et süte asemel olnud kuld ja et seal ilmast-ilma tuld tehtud, on mets nime saanud Tulemets.

ERA II 242, 403 (7) < Kambja khk., Kodijärve v., Rumaski t. - Endla Loos, Nõuni algkooli õpilane < Anna Nurm, 72 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kullage mägi on Kambja kihelkonnan ja Kambja vallan. Sealt on leitud kaevamisega kuld- ja hõbeasju.

ERA II 242, 401 (1) < Kambja khk., Kodijärve v., Rumaski t. - Endla Loos, Nõuni algkooli õpilane < Anna Nurm, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kiipsari mägi on Kambja kihelkonnan ja Vana-Kuuste vallan. Seal olnud sõjavall ja teine sõjavall on olnud Köstrimäel. Vastaste laskmisel on Rootsi vägi kaotanud. Sellest ongi mägi nime saanud: "Kus on see Kiipsari mägi, seal hingab Rootsi vägi.
Siis on Rootsi vägi matnud pütitäie kulda pedaja varju. Seda on juhatanud vana-aja soldat Riias vangiülemale, et kui Kambja kerkut välja lüüas, kus on siis pedaja vari, seal ongi siis kuld. Kuid petai on maha raiutud ja ei tea ükski, kuskohal on kuld.

RKM II 392, 283 (4) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Olime koolis, mina olin klassivanem. Miina Härma pidi "Kandlesse" tulema koori juhatama. Läksime koos Elsa Maasikuga vastu. Tuli pähe, et Võrus on takso. Teine läks taksot, teine lilli otsima. Teel tuli üks vanamees vastu ja viibutas, et tema tahab kah jaama saada. Autojuht ütles aga, et ei saa masinat seisma jätta, enam ei lähe käima. Miina Härma imestas, et Võrus ka autod on.

RKM II 392, 284 (6) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kõrtsis kaks meest leppind, et keskööl üks neist käib surnukambris ära, kus surnukirst. Tundemärgiks lööb sinna kirstu nurga sisse ühe naela. Too siis läinud ja löönud ja taht ära minna, aga kirstu juurest enam lahkuda ei saa. Ja suurest hirmust surnd ära. Teisel päeval teised nägid, et oli oma kuue hõlma kirstu külge löönud.

RKM II 392, 285 (8) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Varandust saadi ikka kelmuse teel. Üks rikas oli ostnud küla pealt mullikad kokku, ajanud mõisa ristikusse, söötnud hästi täis, ajanud loomad kaalu peale ja müünud mõisale loomad ära.

RKM II 392, 286 (13) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui moonamehed tööhobustega tööle läksid, liikusid nad hästi aeglaselt.

RKM II 392, 287 (17) < Kambja khk., Tuigu k. < Rõuge khk. - Merrit Kiho < Salme Nemvalts, 76 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui uus tare tehtud, siis tehti kindlasti, kui veel vaheseinu ei olnud, suur tantsimine.