Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Kambja pärimus

Muinasjutud

Kambja muinasjutud olid elavast pärimusest 19. sajandil või 20. sajandi alguses kadumas. Rõuge kihelkonnast on kirja pandud kõiki muinasjutu liike.

Tagasi esilehele


ERA II 241, 417/20 (12) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < David Savisaar, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Unipiha asunduses on kaks vana mõisa rehte. Teisest on veel ainult varemed, kuna teine on üsna terve. Selle kohta käib järgmine rahvajutt.
Kord öösel keegi rehepapp ropsinud linu kõigest väest ega märganudki, kui vanapagan seisnud tal seljataga.
Nimelt oli vanapoisi sinna meelitanud magus praelõhn.
Vanapoiss nõuab ka rehepapilt natukene.
Rehepapp on nõus, et tulgu vanapoiss tagasi natukese aja pärast. Tõmbab siis riidast paar puuhalgu ja määrib tõrvaga ning ajab kuumaks. Ongi vanapoiss kohal.
Papp annabki talle oma noosi. Paar tõrvast puuhalgu.
Hakkavad siis sööma. Vanapoiss sööb ning sülitab ning läheb kirudes ära. Teine õhtu tuleb ta tagasi, suu kinni pigitatud ning seletab papile märkide abil, et see avaks tal suu.
Papp kahmab puuhalu ning annab vanapaganale paar lopsu vastu suud.
Vanapagan pistis plehku, kuid suu sai siiski lahti ja ta oli selle üle õnnelik.

ERA II 241, 417/20 (12) < Kambja khk., Kodijärve v., Nassuküla k. - Eduard Volt, Luke algkooli õpilane < David Savisaar, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Unipiha asunduses on kaks vana mõisa rehte. Teisest on veel ainult varemed, kuna teine on üsna terve. Selle kohta käib järgmine rahvajutt.
Kord öösel keegi rehepapp ropsinud linu kõigest väest ega märganudki, kui vanapagan seisnud tal seljataga.
Nimelt oli vanapoisi sinna meelitanud magus praelõhn.
Vanapoiss nõuab ka rehepapilt natukene.
Rehepapp on nõus, et tulgu vanapoiss tagasi natukese aja pärast. Tõmbab siis riidast paar puuhalgu ja määrib tõrvaga ning ajab kuumaks. Ongi vanapoiss kohal.
Papp annabki talle oma noosi. Paar tõrvast puuhalgu.
Hakkavad siis sööma. Vanapoiss sööb ning sülitab ning läheb kirudes ära. Teine õhtu tuleb ta tagasi, suu kinni pigitatud ning seletab papile märkide abil, et see avaks tal suu.
Papp kahmab puuhalu ning annab vanapaganale paar lopsu vastu suud.
Vanapagan pistis plehku, kuid suu sai siiski lahti ja ta oli selle üle õnnelik.