Helme pärimus

Kombed ja tavad

E 53256 (13) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kevadel haaval pikad pehmed urvad, on head kaerasaaki loota.
Haavapuudega ei tohi saunaahju kütta, siis hakkab nahk sügelema.

E 80270 (2) < Helme khk., Tõrva l. - A. Kübarsepp, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pärast lapse sündimist pannakse hoolega tähele, kes esimesena pärast lapse sündi majja tuleb. Kui on meesterahvas esimesena, siis on ka järgmine laps poisslaps. On see aga naisterahvas, siis on järgmine laps tütarlaps.

E 80272 < Helme khk., Tõrva l. - A. Kübarsepp, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pulmi peetakse alati noore kuu ajal, sest arvati, et noorpaaril on siis elus parem õnn. Samuti pidid ka siis naised kaua nooreks ja ilusaks jääma.

E 80282 (8) < Helme khk., Tõrva vanadekodu - Hilda Haas, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Liisa Vorst (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ristimisevee viisid vaderid välja ja viskasid ühes taldrikuga kas maja harjale või kusagile mujale kõrgele. Sageli viidi ka poisi ristimisevesi ja valati tamme juurele, et laps kasvaks tugevaks kui tamm, tütarlapse oma roosipõesasse, et laps kasvaks ilus kui roosinupp.

E 80309 (7) < Helme khk. - V. Riit, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pääle ristimise kohe olevat vaderid ristimisevee võtnud ja välja tõtanud. Väljas olevat nad lõuna poole katusele ehk roosipõõsasse, suure kuusele visanud, et laps kuulsaks saaks.

E 80312 (23) < Helme khk. - V. Riit, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Igast metsast läbi viides surnud, tehtud puudele riste.

E 80322/3 (3) < Helme khk., Tõrva - Salme Rosenberg, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Liis Johanson (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ristimisevette pandud hambaraha jääb lapsele, kuna vee viivad välja vaderid. Tütarlapse puhul viiakse vesi roosipõõsasse, et kasvaks tüdruk kui roosinupp. Poisslapse puhul viiakse aga vesi tamme või mõne muu tugeva puu juurele, et lapsest kasvaks mees mehine ja tugev kui tamm.

E 80323 (6) < Helme khk., Tõrva - Salme Rosenberg, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Liis Johanson (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui laps hambaid murdma hakkab, kästakse tal murdunud hammas ahju pääle visata, üteldes: "Ritsik, säh luuhammas, anna mulle raudhammas!"

E 80325 (3) < Helme khk. - H. Šults, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui laps ristitud, siis vaderid viinud ristimisvee välja ja visanud katusele, öeldes: "Kasva suureks ja saa kuulsaks!" Mõnikord visatud jälle pärna otsa, et lapse elutee oleks hästi lilleline.

E 80330/1 (2) < Helme khk. - Linda Graf, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lapse sündimise puhul anti võileiba koertele ja lastele ja haige jaoks küpsetati ja siis pandi veel võid pääle. Kui tütarlaps sündis, siis tõmmati kolm korda läbi püksiseere, et vanatüdrukuks ei jääks. Kui poiss sündis, siis pandi esiti kördisaba sisse. Ristseid peeti ka mitu päeva. Ristseid peeti harilikult ainult vana inimestega. Kui noor läks, siis peeti seda häbiks kindlasti, pääle vaderite noori ei olnud. Vaderid andsid hõberaha lapse emale, et tugevad hambad kasvaks. Ristimisevesi oli püha, jalge alla ei tohitud visata, nimelt vaderid viskasid selle kõrgele lõunataeva poole.

E 80366 (6) < Helme khk., Tõrva, l. - Ella Nachbar, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kadripäeval tõid noored tüdrukud kirsioksi tuppa ja panid neid vette. Puhkesid kirsioksad jõuluks õitsele, pidi üks neidudest ruttu mehele saama.

E 80370 < Helme khk., Tõrva l. - Joh. Sääs, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pärast ristimist visati vesi katusele või õunapuu juurele ja niisugusele, mis kõige väiksem ehk mis ei kandnud. Siis pidi see hakkama kohe kasvama ehk kandma. Katusele visates pidi vesi võimalikult kõrgele visatama, et pühitset vesi mitte inimeste ega loomade jalgade alla ei sattuks.

E 80394 (5) < Helme khk. - Elly Berg, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Tütarlapse sünnil mähiti ta poiste pükstesse ja pandi külimitu sisse, et tütarlaps ruttu mehele saaks ja päälegi perenaiseks.

E 80394 (6) < Helme khk. - Elly Berg, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Poeglaps mähiti jälle naiste seelikusse, et tal naisevõtmine hästi korda läheks.

E 80407 (2) < Helme khk. - Linda Pintsel, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kombeid lapse sünni- ja ristimise ajal.
Kui laps sündis, anti koerale võileiba, et see last ei pureks. Ka teistele lastele anti küpsetatud võileiba. Kui sündis tütarlaps siis lasti ta läbi pükste, kui poisslaps siis läbi seeliku. Lapse ristimise aegu olid ristses ainult vanad inimesed. See oli suur häbi, kui noored ristsesse läksid. Ainult vaderid olid noored. Lapse ristimisevesi pidi risti, vastu lõunapäeva katusele viskama. Mitte kunagi ei tohtinud ristimise vett jalgade alla visata.

E 80453/4 (2) < Helme khk., Jõgeveste v. - Mölder, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kombeid lapse sünni, ristimise ja kasvatuse ajal.
Lapse sünni ajal anti koertele leiba, et siis koerad teda suurena ei hammustaks. Kui tütarlaps sündis, siis mähiti ta meesterahva särgi sisse, et siis ruttu mehele saaks. Kui aga sündis poeglaps, mähiti ta naisterahva särgi sisse, et ta ruttu naisemeheks saaks.
Lapse ristimise ajal panid vaderid hõberaha ristimise veesse, see oli hambaraha; sel lapsel pidid siis valged hambad kasvama. Siis võttis üks vanainimene ristimisevee ja viskas selle kõrgele katusele, päevatõusu poole, et siis hästi sirge ja tark laps kasvaks.
Kui laps ristimata oli, ei tohtinud teda üksi tuppa jätta, sest kardeti kurje vaime, ei olnud ju lapsele jumalasõna peale loetud.

E 80474 (2) < Helme khk., Jõgeveste - H. Graf, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui keegi suri, siis mõõdeti ta pihlemalgaga ning malk pandi siis katki murretuna ta kõrvale, sest arvati, et vanapagan viib surnu ära ja vanapagan kartvat pihlemalka.

E 80479 (1) < Helme khk., Riidaja v. - E. Taul, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kadripäeval lõikavad tüdrukud kirsioksi ja panevad tuppa veeklaasi. Kui see jõuluks õitsele läheb, saab tüdruk järgmise aasta kadripäevaks mehele.

E 80479 (2) < Helme khk., Riidaja v. - E. Taul, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kadripäeval võtavad tüdrukud üheksa aiateiba alt mulda ja viskavad saunakerisele, ise üteldes: "Saunavaim ütle, millal saan ma mehele?" Kust loevad nad saunavaimu vastuse, seda ei teata.

E 80499 (5) < Helme khk. - L. Puusepp, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ristiema peab ristimisevee kaldama roosipõõsale, siis kasvab laps ilus. Siis peab ta veel kaldama tamme juurele, et ta kasvaks tugev kui tamm. Ja ülejäänud vee viskama üle maja harja, et talle saaks kõrge au ja kuulsus.
Vett peab viskama lõuna poole külge, et ka lapse elu oleks päiksepaisteline.

E 80507 (1) < Helme khk., Kärstna v. - Linda Kornis, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kolme päeva vanune tütarlaps pisteti täku kohu alt kolm korda läbi, et siis saaks laps ruttu mehele.

E 80507 (5) < Helme khk., Kärstna v. - Linda Kornis, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanasti kosjalistel olid jalas mustad pastlad valgeks pleegitud nööridega ja pikad valged sukad. Pruudi tuppa jõudes riputas peigmees pastlad ukselingile, kui pruudi ema või pruut need pastlad säält ära võttis, see andis siis peigmehele märku, et kosjalised on meele järele.
Kui aga pastlad kosjaliste äraminekuni samal kohal alles olid, see näitas muidugi vastupidist seisukorda.

ERA II 1, 222 (23) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui hele täht ees ja tume taga seisvat, tulevat vaene aasta. Siis ajavat sulane peremeest taga. Hele - peremees, tume - sulane.