SANGASTE: 1. LÜROEEPILISED LAULUD C. LAULUD IGAPÄEVASEST ELUST JA TÖÖST 32. PÜHA PUTKE LÕIKAJA. 1. Otõpään oli suurõ oru, Karulan oli kallaspoolõ. Mis sääl orgõ vaiõ'õl, kallaspooldõ kaldõ'õl? Pühä püdse, leinalehe - nuu no orgõ vaiõ'õl, kallaspoolde kaldõ'õl. Kes no lõigas pühä püdse, pühä püdse, leinalehe? Oli mul ütsi väiko veli, armas hahka-särgikene - tuu no lõigas pühä püdse, pühä püdse, leinalehe. Sääl mu veli vannuti, vannuti ja nõiuti. Lätsi ma vellä arstima. Lätsi läbi Emajõesta, läbi lasi lainõist. Ai ma arstilõ hobese, tohterõlõ tuhgru ruuna. Jõvva arsti mu avida, jõvva tohter terves tetä. Esi arsti ma avidi, esi tohter terves tei. Sangaste. H II 5, 539/40 (202). 1877. 1. LÜROEEPILISED LAULUD C. LAULUD IGAPÄEVASEST ELUST JA TÖÖST 32. PÜHA PUTKE LÕIKAJA. 2. Mis sääl kasvi kaldõ'õn, kua lodjal lohu pääl? Pühä püdsi, leinalehe! Kes tuu püdse maaha pügi, kes nuu lehe ärä lõigas? Ol'l mul ütsi väiko veli, armas hahka-särgikene: karas kaalani merde, põrut põlvini Peipside - maaha pügi pühä püdse, maha lõigas leinalehe. Sääl mu veli vannuti - es jõvva arsti arsti, ei tohtre terves tetä, ei palbera paranda. Arstilõ anni halli ruuna, tohterõlõ tuima härjä. Sangaste. H II 5, 369 (5). 1877. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST A. LAULA, SUUKENE 50. LAULA, SAAD MEHELE. B 2. Laula sina, mina laida, laida laisalõ mihele, panõ pikäle poisilõ, kel om viisu viisi süldä, räti kümme küüneri'id, särk säl'län säidse saina, hamõ ilma arvamada, kalsa ilma kaemada. Sangaste. H II 5, 557 (1). 1888. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST A. LAULA, SUUKENE 51. MIKS HOIATE HUULI. A 1. Näiukese noorekese, mis ti hoiate huulesida, piate peenuta paleta! Kas ti hoiate kirstu kirjäs, või hoiate vaka valges? Koa kinnäs kirstu kirjäs, hame vaka valge'essa. Egä sõna kirstun ei püsü - sõna väl'la väüsi, alla kaane kargelia. Sangaste. H III 23, 135 (24). 1895. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST A. LAULA, SUUKENE 51. MIKS HOIATE HUULI. A 2. Näiokõsõ noorekõsõ, kabokõsõ käpekõsõ, kelles te hoiate huulesid, piät peenühtä palõt? Hoiat poisi pettüses, hahasärgi haugutusõs. Sangaste. H II 5, 380 (19). 1877. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST A. LAULA, SUUKENE 53. ILU MEIL EES JOOKSEB. 1. Neiokõsõ noorekõsõ, ilotõlgõ, naljatõlgõ! Nüüd ep ilu aruline, nali katekõrraline, nüüd ep ilu iine joosi, nal'la manne maadõlõs. Illus om noorõlt ilutõdõ, latsepõlven nal'latõdõ; kuri on noorõlt kurba olla, vaiv om noorõlt vaiki saista. Kurba elu mu kooleti, vaivaelu vanas vei. Küll saa kooldõn kurba olla, all liiva leinan saista. Sangaste. H II 5, 381 (22). 1877. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST C. LAULU VÕIM 65. EI MIND JÕUA OHJAD HOIDA. 2. Kui ma haka laulõmaia, laulõmaia, laskemaia - jõvva mino suuda sulgu, suuda sulgu, keelta köütä, suud sulgu suurõ poisi', keelt köütä kelmi poisi', jõvva minno ohja' hoita, ohja' hoita, köüdse' köütä - ohja' hoitku hobõsida, köüdse' köütku koormeida. Sangaste. H II 5, 523 (13). 1883. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST C. LAULU VÕIM 76. IMELIK LAULIK. 3. Tohe laulda vai ei tohi'? Kes sääl koton kullõlõs, kua mõtsan mõtõlõs? Kuningapoiga kullõlõs, hõpõmõõka mõtõlõs: "Olõs see tuti mulle tulõs, memmelatsi mulle saass! Suust ma sööda, suust ma jooda, suust ma sööda tsukeri'id, peo päält pähkemi'id, huulde otsast ubini'id. Säässi sängü istema, panesi padjule magama!" Sangaste. H II 5, 370 (6). 1883. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST D. PALJU SÕNU 80. ANNAN SÕNU VÕLGU. Neiokõsõ noorekõsõ, kabokõsõ käpekõsõ, kui ti tükit hõiskõlõma, hõiskõlõma, võiskõlõma, toogõ siiä heisühelme', heisühelme', laululehe'. Kui teil sõnno puudunõs, võtke võlgu minosta! Ma anna ütes ajastajas, kingi ütes keväjäs. Mis ti panete pandis, kua annat ajastajas? Helme panete pandis - sii annat ajastajas; poisi pankõ ti pandis, mihe antkõ ajastõgõs. Sangaste. H II 5, 382 (25). 1883. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST E. HEA JA HALB HÄÄL 82. OSTETUD HÄÄL. 2. Laulolõisi otsiti, sõnolõisi sõõreti! Mina latsi lauloline, tõne sõsar sõnoline, nel'las nii neeluline, viies viksi-häälüline! Eilä mina osti hääle, varra ma hääle vaheti. Häälest mina anni härjapaari, kurgust kullatu ubina, lõõrist lõiksin helmekõrra. Sangaste. H III 23, 131 (17). 1895. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST H. LAULIK JA LAUL 122. LAULIKU SÕIM. 16. Oles ma enne seda tiidnu, et ne hata haukma naksi, kireve lita kiukma naksi - ligi võtas leevakoti, sis tiiss lital limpsatust, vanal hatal hampsatust! Sangaste. ERM 144, 47 (55). 1920. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST A. PÄEV, PÄIKE JA KUU 139. KUST TÕUSEB PÄEV. 1. Kae kost tule kuukõnõ, kae kost armas aokõnõ? Kuu tõusi Kuuramaalt, agu Narva allikast, päiv Pärnu lätte'est. Sangaste. H II 6, 759/60 (81). 1890. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST A. PÄEV, PÄIKE JA KUU 141. TULE VÄLJA, PÄEVAKENE! 1. Tule väl'la, päevakene! Ma tii sulle pika pätsi, tapan kuke kuusikusta, musta kuke muru päälta, halli kuke haavikusta. Sangaste. H II 59, 805 (75). 1898. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST A. PÄEV, PÄIKE JA KUU 145. VEERE VAESE VAEVA TÕTTU. Veerü, päiva, viidä aiga, kuulu, tunni, saa ma kodu! Veerü vaeste vaiva tõttu, kuningide kulla tõttu! Vaesil olli pal'lo vaiva, kuningil oll pal'lo kulda. Vaesil vaiva vakatäüsi, kuningil kulda kotitäüs. Sangaste. H II 5, 547 (12). 1877. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST B. VIHM, VESI, UDU 156. UDU PUILE. Ul'lu ära, udsukõnõ, kallu, kulla kastõkõnõ! Ul'lu, udsu, uiboõdõ, kallu, kastõ, kanepide, veerü, vesi, visnapuilõ, visnapuilõ vereville, sarapuilõ sirgõille, tikõrpuilõ teräville, uiboilõ oosikile! Tikõrpuu teräv aianõ - viil mu veli terävep, visnapuu verrev aianõ - viil mu veli verevep, sarapuu sirgõ aianõ - viil mu veli sirgõ'õp, kuslapuu korgõ aianõ - viil mu veli korgõ'õp. Sangaste. H II 5, 420/1 (83). 1877. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST F. METS, PUUD 191. KASK JA NEIUD. Keväjält om kõju kõrgi, kõju kõrgi lehesille, näiu kõhna rõivielle. Sügiselt om näiu kõrgi, näiu kõrgi rõivielle, kõju kõhna lehesille. Sangaste. H II 59, 795 (35). 1898. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST F. METS, PUUD 203. KURVAD KÕNNUD. 2. Melles kondu kurbaline, lakä laasi leinaline? Ära koolu' konnu-tsirgu', maha lastu' laanelinnu. Ei olõ kunnust kuugijat, laanõst vastalaulijat. Selle kundu kurbalõnõ, laka laasi leinalõnõ. Sangaste. H II 5, 416/7 (78). 1883. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST G. LINNUD 236. KURG JA VARES. 3. Kurgi huiki, kurgi hõiki! "Lõpku tühjä tütarlatsi, kiä süü maasikõ mäest, kurõmarja mätteist!" Vana varõs kuulatia: "Jumal hoitku tütarlatsi, kasugu imekananõ, tütar ülesse kasugu, imekananõ elägü! Tütärd mihele viiäs, talul härgä tapõtas, kuhioinas kopsatas, mullõ osa hoidõnõs, mullõ pala pandõnõs!" Sangaste. H II 5, 508 (7). 1877. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST I. LOOMAD 263. HUNT LUURAB HOBUST. Susi suuda urvelie, palu päällä pillelie. Mõtsi hobu koolavata, linalakka lammevata. Egas hobu siiä ei koole, linalakka siiä ei lamme. Hobu kooles kuiva pääle, linalakka liiva pääle. Sangaste. H II 31, 767 (3). 1888. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST I. LOOMAD 267. KARULAANED. 2. Siin on suuri susõmõtsa, kaharikku kahrumõtsa. Tohe suti siiä tulla, kahõr siiä kaeda: maha lasõ soe mao, söödüle kahru süäme. Sangaste. H II 5, 549 (1). 1877. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST J. TALUPOJA LOOMAD 318. HÄRJAD OOTAVAD PÜHI. 3. Härja orjalta küsüva: "Konas no püha tuleva, konas no jõulu jõudanessa, konas kaldu kalli aja? Konas saa sarve saisamaie, ikkeotsa hengämaie?" Hommen no püha tuleva, hommen no jõulu jõudanessa, hommen kaldu kalli aja. Hommen saa sarve saisamaie, ikkeotsa hengämaie!" Sangaste. H II 31, 600 (56). 1890. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.1 TÄHTPÄEVAD D. VASTLAD 373. LINAD PIKAKS. 852 B 2. Nii pikäs meie lina Refr.: liuge-lauge! kui sii riitiikõne, saksa saani jäl'ekõse. Sõida regi Riia poole, riitalla Tartu poole, riivehmre Villandide, riipöörüs Pühajärve! Sangaste. H II 31, 772 (11). 1888. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 437. VIIS VILLI KIIKUJAL PEOS. 992 2. Ega ma enne siist ei lää, Refr.: häde-kaiku! Kui ma hõõru hõimu küüdse, kui ma lahu langu kabla. Viis oll villi mul peossa, kuus oll kupla kämmelen. Iga villi massi viisi, iga kupla massi kuusi. . . . . . . . . . . . . Sangaste. EÜS VI 365/6. (56). 1909. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 451. KIIK TEHTUD KINNASTEGA. 1021 1. Oh te hullu kiigesepa! Refr.: kiik hölle! Tennu kiigu kinnastega siia vii veere pääle, siia oja otsa pääle. Siin saa vihma viiputeda, siin saa tuuli tormuteda. Sangaste. H II 59, 793 (29). 1898. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 454. HEA VELI KIIGE TEINUD. 1025 1. Hää veli häl'lu tennu, parem veli palgi pannu - tennu hälli hääde paika, parre pannu parra paika. Ei saa vihma viputeda, ei saa tuuli tormuteda. Lepi veli tullega: annan kana, annan muna, annan sängu, annan mängu. Mine, hälli, minetemete, käi, hälli, käskimete! Sangaste. H II 59, 793 (28). 1898. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.3 LAULUMÄNGUD 467. HUMALA LAENAMISE MÄNG. 1050 1. Külä memme, hää memme, anna meile linnassid, linnassid, humalid, kesvi hüvi, meile pühis õlles tetä, kallis ajas aanikes! Aituma andemesta, kalli hoole kandemesta, pikä hoole pidämesta! Tuhand tulgu sul jälile, sada saagu asemele. Sedä mängu mängites nii: üits näidudest võtt prundsi vai põllerüpü üles ja käü üte inemise mant tõse manu ja laulab edimest värsi palleja-tooniliselt. Ainult inemise nimi on muutlik, kelle käest ta küsüs - kas olgu külä memme, noorik, esä, veli vai näidu jne. - nii nimmat kui inemine om. Sangaste. H II 31, 755 (1). 1888. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.3 LAULUMÄNGUD 471. HOBUSEMÄNG. 1060 3. Kuule kulla, ol'lale, ol'lale, kõrdsimeesi, ol'lale, ol'lale, kõrdsinaine Kreetakõne, kas näiti mi hobusta? Määnes ol'l ti hobene? Linalakka; lauki otsa, kaputjalga, hõrasilmä. Köüds ol'l perän kullane, kammits kaalan karrane. Ollit külä orassen, tandsed külä tadrikun. Tule, susi, süü hobene, murra maha musta märrä! Ring käib, tüdrik on ringis ja üks rätik käes, raputab seda ja hirnub nagu hobune. Poiss on väljatsil-pool ringi ja püüab tüdrikud üle ringi. Viimase värsi aigu andakse tüdrik ringist välja, poisi kätte. Sangaste. H II 31, 821 (2). 1889.