HARJU-JAANI: 1. LÜROEEPILISED LAULUD A. MÜÜTILISE SISUGA LAULUD 8. VENNA OTSIJA. B 2. Muud läksid kiike kiikumaie, õunapuusse õetsumaie, tamme latva laulemaie. Ma läen venda otsimaie. Otsin mered, otsin metsad, otsin rannad, otsin linnad. Leidsin linnast venna noore, poe eesta istumasta, hõbedaida ostemasta, kuldeseid lunastamasta, vaskiseid vahetamasta. Mina vennalta küsima: "Oh mu veike vennakene, kellele ostad hõbedad, kellele kuldesed lunastad, kellele vaskised vahetad?" Venda kuulis, kostis vasta: "Õele ostan hõbedad, õele kuldesed lunastan, õele vaskised vahetan!" Mina kohe vasta kostsin: "Oh mu veikene vennakene, ole vait valetamast, pia suu petemasta. Ei sina minule osta! Pruudile ostad hõbedad, kaasale kuldesed lunastad, vahetad neid vaskisida!" Harju-Jaani. H II 15, 598 (106). 1889. 1. LÜROEEPILISED LAULUD C. LAULUD IGAPÄEVASEST ELUST JA TÖÖST 34. VEETOOJA. 3. Eit a'as Virust vetta tooma, toat a'as Narva allikalta, käskis käia kaksi päeva, tulla kolmandal kojuje! Mina viitsin viisi päeva, tuli kuuendal kojuje. Viisin vee eide kätte - eit mind hakkas haugutama: "Mis käid kaua kaevuteeda, ajad juttu allikalla!" Viisin vee taadi kätte, taat mind hakkas tukastama: "Mis käid kaua kaevuteeda, ajad juttu allikalla!" Viisin vee venna kätte, vend lõi härja ikkepuuga: "Mis käid kaua kaevuteeda, ajad juttu allikalla!" Viisin vee õe kätte, õde mind süskas süstikula: "Mis käid kaua kaevuteeda, ajad juttu allikalla!" Viisin vennanaese kätte, vennanaene noorukene, hakkas ta ju mõtlema: "Oh teie valjud vanemad, õelamad õed ja vennad - eks te enne olnud noored, eks te käinud kaevuteeda: juhtus külapoiss jõele, noorimehi allikalle, see aga viitis neiu aega, see aga viitis noore aega!" Harju-Jaani. EÜS X 1877/8 (47).1913. 1. LÜROEEPILISED LAULUD D. LEGENDID 46. ORI TAEVAS. 3. Peremees kündis, pakud jalas, sulane kündis, soapad jalas. Peremees viidi taeva. Peremehele toodi tooli - peremehele tuline tooli; peremehele toodi lauda - peremehele tuline lauda; peremehele toodi toopi - peremehele tuline toopi. Mis seal toobi sisse pandi? Tuld ja tõrva toobi sees. Sulane viidi taeva. Sulasele toodi tooli - sulasel' hõbedatooli; sulasele toodi lauda - sulasel' hõbedalauda; sulasele toodi toopi - sulasel' hõbedatoopi. Mis sinna toobi sisse pandi? Mõdu ja mett seal toobi sees. Peremees orjalta küsima: "Miks siis pandi mulle nõnna, miks siis pandi sulle nõnna?" Sulane kuulis, vastu kostis: "Eks sa maksnud orja võlga, vaeselapse vaeva ära!" "Tule seie, ori vaene, ma annan pikast küünarpuuga, tasun laiast kanga'asta!" Ori siis kuuleb, vastu kostab: "Ei mina taha siin maailmas, kui sa ei maksnud seal maailmas, kus sa mu higi imesid ja sa mu vere valasid! Sõid mul pekki perse'esta, kätest said sa käkirasva, südamest said seebirasva, pealaelt kingalappi, jala alt said assi rasva." Harju-Jaani. EÜS IX 853 (19). 1912. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST D. PALJU SÕNU 78. PALJU SÕNU. B 3. Enne lõpeb lepametsa, enne kaub kasemetsa, enne kaub kari külasta, veereb vesi allikasta, enne kui laulud minusta, sõnad sõgeda suusta, lood ju hullu uuretesta. Harju-Jaani. H II 15, 587 (83). 1889. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST F. ÜKSI JA KOOS LAULMAS 94. OTSITAKSE LAULIKUID. 2. Otsitie luulijaida, luulijaida, laulijaida, sõna kolme kostijaida, sõna viie veerijaida. Ei siis leitud luulijaida, luulijaida, laulijaida, sõna kolme kostijaida, sõna viie veerijaida. Viidi minda vaesta lasta, viidi vikatilöösta, Harju adrakurgedesta luulijaksi, laulijaksi, sõna kolme kostijaksi, sõna viie veerijaksi. Harju-Jaani. H II 15, 584/5 (78). 1889. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST F. ÜKSI JA KOOS LAULMAS 99. VÕIDULAULMINE. D. Ei meie võidu laula. 1. Ega meie võidu laula ega meie kiuste laula! Võidu laulsid Võnnu poisid, kiuste laulsid Kiiu poisid, võidu laulsid võitegijad, koorekernu koputajad, võimänna mängitajad. Harju-Jaani. EÜS IX 868 (40). 1912. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST F. ÜKSI JA KOOS LAULMAS 101. VÕÕRAS PALUB LUBA LAULDA. 1. Kas siin võineb võeras laulda, võeras laulda, võeras luulda, võeras tedre tehja healta, võeras kurge kudrutada? Ehk on võera võitijaida, rahalise raiskajaida, umbekeelse hukkajaida, sootaguse surmajaida, maataguse tapijaida? Harju-Jaani. H II 15, 585 (80). 1889. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST H. LAULIK JA LAUL 113. LAULIKULE PALKA. A 1. Ega mina muidu laula, muidu laula, võidu laula! Raha küll maksab laulemine, laulemine, luulemine, kulda suu kulutamine, hõbe keele hõerumine, vaske keele voalimine. Harju-Jaani. EÜS X 1919/20 (102). 1913. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST H. LAULIK JA LAUL 122. LAULIKU SÕIM. 13. Mis tulid, kirpu, kiuste laulma, täivatt, tulid vaidelema? Mine senna teerajale, kus olid koerad kusel käinud, siad sita laskenud - pista senna peened mokad, terita nina teravaks! Harju-Jaani. E 15706 (214). 1895. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST D. KÜLM, TALV, LUMI 172. KÜLM ÖÖ. 2. Hakkame, käod, kumama, saksa aga pähkelad, särama selle külmalla öölla, karedalla kaste'ella. Külm võtab aga õied õunapuista, peened aga marjad pihlakaista, toored aga marjad toomingaista, valged aga marjad vahteraista, jõhvikad jõe vilusta, sinikad sinisalusta, pohlad aga poole versta pealta, jätavad kured koogamaie, kure'ga lapsed laulamaie. Harju-Jaani. EÜS X 1903 (82). 1913. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST D. KÜLM, TALV, LUMI 173. VILI VÕETUD. B. Nüüd on norkus meie mehed, norkus meie meeste mütsid, kurvad kõrgepea kübarad, et on vesi vilja võtnud, kastehein on kaera katnud, rahe rukkije rabanud, välk on väljad kirjutanud Harju-Jaani. H II 15, 642 (46). 1890. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST D. KÜLM, TALV, LUMI 183. VIDEVIK VIHMA TAKKA. Videvik oli vihma takka, soe tuul oli tuisu takka, pala päe oli parmu takka. Harju-Jaani. H I 7, 96 (2). 1895. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST F. METS, PUUD 196. KULDNE METS. 1. Kui me lähme Kambi metsa, Kambi metsas meehaisu, meehaisu, kuldasuitsu, hõbepõõsad põlevad, kased karda haljendavad, lepad tilguvad tinada, haaved vaskeda valavad. Harju-Jaani. H II 15, 476 (82). 1889. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST G. LINNUD 218. KÄGU KUKUB. 2. Kuku, kuku, käukene, helgi, hella linnukene! Ega see kägu mulle kuku, kägu kukub karjatsele, helgib heinaniitijale, lõksub loovõttijale, paugub puuraiujale. Oleks see ilu minule, mis on heinaniitijale, oleks see puna minule, mis on puuraiujale, siis ta helgiks ilu tõttu, pauguks siis ta puna tõttu. Harju-Jaani. H II 15, 430 (11). 1889. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST K. MÕISTATUSLAULUD 338. MÕISTATUSLAUL. 9. Mõni mees mõnesugune: mõni üsna ümmargune, mõni lai ja latergune, mõne peas on moorimütsi, mõne jalas pikad püksid, mõnel ruugemad juuksed, mõne seljas siidisärki. Ütlen jälle ümberille, teise korra teisipidi: hernes üsna ümmargune, leatsi lai ja latergune, ohra peas on moorimütsi, kaera jalas pikad püksid, rukkil ruugemad juuksed, nisu seljas siidisärki. Harju-Jaani. H II 15, 481/2 (90). 1889. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST K. MÕISTATUSLAULUD 338. MÕISTATUSLAUL. 10. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes käib teella ripa-rapa? Miks ep mõista, mu sõsarad, regi käib teella ripa-rapa. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes käib teella kimpa-kompa? Miks ep mõista, mu sõsarad, hobu käib teella kimpa-kompa. Mõista, mõista, mu sõsarad, mis on pealla punterikuks? Miks ep mõista, mu sõsarad, heinad pealla punterikuks. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes on nõmme neitsikene? Miks ep mõista, mu sõsarad, tedre nõmme neitsikene. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes on haaviku emanda? Miks ep mõista, mu sõsarad, jänes on haaviku emanda. Mõista, mõista, mu sõsarad, kes on kõrve karjanaene? Miks ep mõista, mu sõsarad, karu on kõrve karjanaene. Harju-Jaani. EÜS IX 850/1 (14). 1912. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.1 TÄHTPÄEVAD B. SANDID 350. MARDI TERETAMINE. 791 1. Tere, tere, perekene, tere, pere pihlakane, tere, reie remmelgane, sauna saarejuurikane, elu heina-kirsiline, talu taputeibalane! Kas lubad tulla tubaje, hoosta hoovije ajada, sälgu seada samba'aie, varssa varnaje niduda? Kui ep luba tulla tubaje pea mina pööritan hobuse, raudakabjad kallutalles. . . . . . . . . . . . . Harju-Jaani. H III 23, 371 (2). 1896. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.1 TÄHTPÄEVAD B. SANDID 353. MARDI TANTS. 798 4. . . . . . . . . . . . . Tantskem, tantskem, mardikesed! Mardid tantsvad, maa müriseb, põllupeendrad põrisevad. Marti mõekada mõristab, mõegahelkuda helistab. Tähed löövad täringida, kuu kulda ratta'aida. . . . . . . . . . . . . Harju-Jaani. H II 15, 603 (110). 1889. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.1 TÄHTPÄEVAD B. SANDID 364. KADRIDE SAJATUS. 824 Laske see Kadri tubaje! Kui ei lase, ei palugi! Saagu, saagu, ma sajatan: saagu su siad surema, hobused-härjad äpardama, tuli loogeldes tulema! Hunti tulgu hooste hulka, karu kõige karja hulka, kull su kanade karja, tõbi su naise-laste hulka! Harju-Jaani. H II 15, 552 (35). 1889. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.1 TÄHTPÄEVAD C. JÕULUD 370. JÕULUTOIDUD. 840 Oh Jüri, jõulud tulevad! Kalkunipraad on paiste'ella, hanepraad on ahjussagi, kitsekopsud kupatati, ruunareis on resti peal, täkukael on katelassa, siapea pajassa. Harju-Jaani. H II 15, 638 (36). 1889. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 404. POLE MUNE KIIGELE TUUA. 915 3. Oh minu kuldsed kiigutajad, hõbedaised õetsutajad: ärge mult muna küsige! Kana jäi koju munele, kukk jäi kõrva laulemaie, õde jäi võida veeremaie, eit jäi saia sõtkumaie, vend jäi ahju küttemaie. Harju-Jaani. EÜS X 1947/8 (156). 1913. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 415. KIIGEL KARTLIK. 940 2. Kiigutajad, kõigutajad, ärge kurjast kiigutage, vihaseste vintsutage! Ma olen kuri kukkumaie, vihalehte veeremaie, kaselehte kargamaie, tammelehte tantsimaie, haavalehte hüppamaie, lepalehte libisemaie. Mul pole venda kiige alla, kis toob padjad kiige alla, mul on võeras kiige alla, kis paneb kivid kiige alla. Kui kukun pale kivisse - pale mul maksab paari härgi, teine pale teise paari, külg mul maksab kümme rubla, teine külge teise kümme. Harju-Jaani. EÜS IX 874 (56). 1912. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 423. ÜLES-ALLA KIIKUDES. 962 Üles, üles, kiigekene, üles, mööda õunapuida! Maha, maha, kiigekene, maha, mööda marjapuida! Mis mina leidsin üles minnes? Leidsin õuna õunapuista. Mis mina leidsin maha tulles? Leidsin marja marjapuista. Harju-Jaani. EÜS IX 886 (77). 1912. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 429. KINGITUSED KIIGESEPALE JA KIIGUTAJALE. 973 A 2. Mis mina kingin kiikujalle, annan aesalükkajalle? Neiu noore, sängi suure, padja neljanirgelise! Harju-Jaani. EÜS X 1975 (196). 1913. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 440. KIIGE OTSIMINE. 999 2. Otsitie meie kiike, otsitie Oti metsa, tallatie tärnaheina, pillutie piibemetsa. Kiik oli Kolga kopelissa, kivi ääres külmetanud, aja ääres hangetanud. Ajage aia naale, pange päeva paiste'elle! Vedama siis venna härjad, venna härjad, venna orjad, venna ostetud hobused. Kohe viime kupja õue alla, vasta vardiku väravat. Kohe seal laulis kupja naine, vastas vardiku minia. Harju-Jaani. H II 15, 444 (33). 1889. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 441. KALLIST PUUST KIIK. 1000 1. Lähme kiike kiikumaie, õunapuusse õetsumaie, tammelatva laulemaie! Kiik on tehtud kirsipuista, ilusaista õunapuista, tigedaista tikerpuista, magusaista marjapuista. Kiik meil haiseb kirsipuista, ilusaista õunapuista, tigedaista tikerpuista, magusaista marjapuista. Harju-Jaani. H II 15, 597 (105). 1889. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 441. KALLIST PUUST KIIK. 1002 3. Küll oli kiigel kiikujaida, kiigelaudas laulijaida. Mina kiigun, kiidan kiige, kiidan kiigeseppasida, austan laualaskijada, kes teind kiige häista puista, kõveraista kreegipuista, madalaista marjapuista. Harju-Jaani. EÜS XI 1260/1 (114). 1914. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 449. RIIK SOBIMATUL KOHAL. 1016 C 2. Lähme küla kiige alla, lähme kiike kiikumaie, vainu lauda laulemaie! Külapoisid, hellad vennad, need tegid kiige külasse, neiu nalja vainu'ule. Oleks teind kiige hiie alla, hooste ujutismäele, lammaste lahutismäele, karja keeru keske'elle - kus oleks lapsed löönud leeri, poisid löönud kullast kurni. Harju-Jaani. E 15722/3 (252). 1895. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 449. RIIK SOBIMATUL KOHAL. 1017 C 3. Kis selle kiige seie teinud, seie küla vainiulle, sea tõngermaa siseje, karja keeru keske'elle, lammaste lahutes mäele? Harju-Jaani. EÜS X 1949 (158). 1913. 4. LAULUD PÜHADEST JA LÕBUSTUSTEST 4.2 KIIK JA KIIKUJAD 455. KES TEGI KIIGE. 1027 Kes tegi kiige külasse? Noored mehed, hellad vennad - need tegid kiige külasse. Kes tegi kiilid kiidetavad? Noored mehed, hellad vennad - need tegid kiilid kiidetavad? Kes tõi lauad lahedad? Noored mehed, hellad vennad - need tõid lauad lahedad. Kes tõi toed tugevad? Noored mehed, hellad vennad - need tõid toed tugevad. Kes tõi võlla vareda? Noored mehed, hellad vennad - need tõid võlla vareda. Harju-Jaani. EÜS IX 841/2 (4). 1912.