350. MARDI TERETAMINE.
791

1.

Tere, tere, perekene,
tere, pere pihlakane,
tere, reie remmelgane,
sauna saarejuurikane,
elu heina-kirsiline,
talu taputeibalane!
Kas lubad tulla tubaje,
hoosta hoovije ajada,
sälgu seada samba'aie,
varssa varnaje niduda?
Kui ep luba tulla tubaje
pea mina pööritan hobuse,
raudakabjad kallutalles.
. . . . . . . . . . . .

Harju-Jaani. H III 23, 371 (2). 1896.


792

2.

Jummal sisse, talutarre,
rika mihe riihede!
Tare tettu taalderist,
üles ütsi killingeist,
põrmand om põllerõivast,
katus om kalasoimest,
haripool hanehambeist.
Siia tarre tansimede,
põrmadut põruteme,
kon sada kord saaja peetü,
tuhat kord toobi joodi.

Hargla. H III 22, 210 (12). 1894.


351. MARDI KAEBAMINE.
793

Märdi tulnud kavvelt maalta,
läbi soo ja läbi ligeda,
läbi pika pilliroo,
läbi kale kasteheina;
kastehein iks lõigas kaala.
Märdi küüdse külmetase,
Märdi varba valutase.
Märdi tulnud kavvelt maalta,
kos need kured kulda söövad,
hanid haljast hõbedat söövad;
kos om veri vete pääl,
puna puide okse pääl.

Räpina. H III 31, 273/4 (1). 1905.


352. ON SEE TALUTARE.
794

. . . . . . . . . . . .
Kas see om talutareda,
või om mõtsa heinaküüni?
Kui oma talutareda -
laske sisse märdisandi!

Tarvastu. H III 16, 387 (1). 1889.


353. MARDI TANTS.
795

1.

Mart tantsib, maa müriseb,
kerkukellad kõlisevad,
linnamüürid mürisevad,
põllupeenrad pirisevad!
Uht-tšah-tšah, magunahka,
kahe-kolmekordset kõhunahka.

Pühalepa. E 83992 (2). 1932.


796

2.

. . . . . . . . . . . .
Tantskem, tantskem, Mardikesed,
sõni kui armust annetakse,
leiba kotti lõigatakse,
liha kotti liidetakse,
käkid kotti käänatakse,
vorstid kotti väänatakse,
võid aga panna vitsikusse,
silgud seata karpidesse,
herned kotti heidetakse,
kartulid kotti kannetakse,
tubakast kotti tuubitakse.

Suhhum-Kalee. H II 45, 492/3 (1). 1892.


797

3.

. . . . . . . . . . . .
Uups, uups, Mardikane,
sier, sier, sandikane!
Mart aga tantsib makkaraida,
kargab kapsajuurikaida,
siapäida poolikaida.
Hüppä, Marti, üksipäidi,
karga, Marti, kaksipäidi!
Marti tuleb, Marti tuisub,
Marti lähab, Marti läigib,
Marti toob tulu tuulajalle,
jätku jahu-suelujalle.
Mardil pungad puusillani,
tinaristid rinnullani,
hobepaelad olalla.
Mart toob tündrid polvillani,
sälituksed säärellani,
kilimitud kindullani,
vakad varvaste nenissa.
Uups, uups, Mardikane,
sier, sier, sandikane!
Ei see Mart ole maasta tulnud,
Mart on tulnud taeva'asta
kuldasta korenda mööda,
hobejasta orta mööda,
vaskista vabeta mööda,
tinast tieradada mööda.
Hüppä, Marti, üksipäidi,
karga, Marti, kaksipäidi!
Mart tantsib, maa mügiseb,
Tallinna koda kobiseb,
Harju akkenad tärisid,
Riia müürid müksatasid.
Homme lapsed kiitelevad,
tunahomme hoopelevad:
eilep käisid meilla Mardid,
tunaeile tõised Mardid,
siis meie perset peksetie,
sidaaugud sipsitie.

Kuusalu. H II 34, 684/5 (361). 1892.


798

4.

. . . . . . . . . . . .
Tantskem, tantskem, mardikesed!
Mardid tantsvad, maa müriseb,
põllupeendrad põrisevad.
Marti mõekada mõristab,
mõegahelkuda helistab.
Tähed löövad täringida,
kuu kulda ratta'aida.
. . . . . . . . . . . .

Harju-Jaani. H II 15, 603 (110). 1889.


 354. MARDINOORIKU LAUL.
799

1.

Küll mina ketran kierdu
ja mina lasen laugu.
Ei mina jõua, ei mina jõua,
ikka paistab pal'las perse,
hiilgab mul ihu punane.

Lihula. H II 2, 390 (511). 1889.


800

2.

. . . . . . . . . . . .
Märdil on palju pereta,
Refr.: marti!
kik lavva latsi täüsi,
puuoksa poigi täüsi.
Kedrasin sui, kedrasin talve,
kevadised kenäd päeväd,
suvesed suured päeväd,
sügüsed sadutsed päeväd -
ikki paistis pal'las perse,
hiilätas ihu punane!

Paistu. E 51681 (31). 1921.


355. MARTIDE MANGUMINE.
801

1.

. . . . . . . . . . . .
Peremees, peremeheke,
perenaine, naisukene,
anna süüä, anna juua,
anna kotti kodu viia!
Kodu jäie kolmi lasta:
üits o haige jo ammugi,
tõine muiste jo tõbine,
kolmas väike jo koguni.
Kodun ei hoidijat olegi -
veli viiti Venemaale,
poolivelle Poolamaale,
mustal ruunal Rootsimaale,
Vene püssi jo pühkimaie,
Rootsi rauda rookimaie,
Vene püssid jooksvat vetta,
Rootsi raud on roostedeta.
. . . . . . . . . . . .

Helme. EÜS V 327 (16). 1908.

802

2.

. . . . . . . . . . . .
Otsige mardil osada,
jägage mardil jäguda,
otsige mardil oinapäid,
vana jäänud jäärupäid,
pisikesi põrsapäid!
Katsuge kabusta koluda,
lehmavalgust, silmavalgust,
maamürakud, põllupirakud;
paluksin, pereneiuksid,
jalajuhtmid, kingakiermid,
aisapära võrusid,
kingaperse rümpsi.
. . . . . . . . . . .

Karuse. H II 2, 302/3 (431). 1889.


356. MARDI TÄNAMINE.
803

Aitumal pereemale! Aitumal pereisale,
Märdid ei ole mitte kosjaskäijad
ega kosjatee kinnipanijad.
Kosjad tulgu, teised mingu,
sada saani läve ette!

Helme. ERA II 17, 461 (354). 1929.


357. MARDI SAJATUSED.
804

1.

. . . . . . . . . . . .
Saagu, saagu, ma sajatan,
saagu sa sohu surema,
aia ääre õiguma,
surtsi toogu sulle surma,
lepalindu sulle leina,
harakas aidavargust,
toonekurge tulekahju!
Saagu su poega pordikuks,
tütar toogu tillukese,
täditütar teise lapse,
onunaine hooralapse!
Saagu su kari kärvama,
rukkinabrad näbrastuma,
heinakuhjad kupatuma!
. . . . . . . . . . . .

Viljandi. E 69719 (1). 1930.


805

2.

. . . . . . . . . . . .
Kuet lase Marti tantsimaie -
saagu su tuba polema,
tuli ulvist tõusemaie,
lapsed leede langemaie!
Hunt tulgu sinu hooste hulka,
karu keige karja hulka,
kull tulgu kanade piale,
haragas munede piale,
paniskas enese selga!

Kuusalu. H II 34, 687 (36). 1892.


806

3.

Siin on laisad peretütred,
laisemad kui puude matrad.
Ei nad kuule kusel tõusta
ega viitsi vesil minna.
Mart viib ära karja õnne,
viib ka kaasa kaera õnne,
ämmamamma marja õnne,
perenaise poja õnne.
Tulgu teil tuhast poisikesed,
saagu teil savist lapsukesed!
Sant teil sülgab supipatta,
kass teil kuseb koorekirnu.

Mihkli. E 70026/7 (1 b). 1930.


807

4.

Saagu, saagu, ma sajatan,
saagu su sugu surema,
õed-vennad hulkuma,
kälitsed kära pidama,
sõsurikud sõimelema!
Saagu, saagu, ma sajatan,
hunt su hobuste selga,
karu kõige karja selga,
luupain'ja su enese selga!

Suure-Jaani. EÜS IV 1714/5 (218). 1907


808

5.

. . . . . . . . . . . .
Peretütar, laiskavorsti,
ta ei ole viitsind veeretada,
kingapaelu keerutada.
Saaks ta saama laiska peiu,
hästi lolli ja lohaka!
Kosja tal tulgu tormike,
ahju takka hallike!
Saagu ta kodu koitamaie,
ahju taga hallitamaie,
tua nurka noorskamaie,
seina ääre seenetamaie!

Märjamaa. H II 16, 551/52 (19). 1890.


809

6.

Enne meie siit ei lähä,
enne kui toa laotame,
selga votame seinapalgi,
ahju hammaste vahele.
Õnne ussest teil ojugu,
kari laudast teil kadugu,
vili väl'lalt vähenegu!
Tõbi tulgu, teine mingu,
kärna käte-valge'esse!

Paistu. EÜS VIII 50/1 (5c). 1911.


810

7.

. . . . . . . . . . . .
Peretüdär peenikene,
talutüdär, tallekene,
magab, maita, mahanna,
lameb, laiska, lavalla,
põõnab, pagan, põrmandulla -
kuule ei kusele tulla,
viitsi ei vesile minna,
lase ei sisse märdisanti.
Peremees, peremeheke,
perenaine, naisukene!
Kari teil laudasta kadugu,
vili väl'lält vähenegu!
Saagu teil savitse latse,
tulgu tuhakarvalise!

Tarvastu. H III 16, 388 (1). 1889.


811

8.

. . . . . . . . . . . .
Saagu, saagu, ma sajatan,
et siin peres piia puudu,
piia puudu, neiu nälga.
Et nad perseli paluksid,
kükakille kumardaksid,
perseli pereväravas,
kükakil külatänavas!

Laiuse. H, Ostrov 197/8 (10). 1887.


358. MARDI PALVE.
812

1.

Kääri-Kai karjus,
Uustalu-Anu oigas,
Suur-Jüri suri ära,
Paju-Peeter pandi maha,
kasukas kaevu unga otsas.
Aamen!

Peetri. E 69521. 1930.


813

2.

Mardil on need pikad palved,
pikad palved, suured tähed:
A - kui aiateivas,
B - kui puuhalg,
I - kui inimene,
O - kui hobuse pea,
E - kui heinakuhi!

Halliste. E 69582. 1930.


359. MART-LART.
814

1.

Mart-lart, labakinnas,
pöhituul, pörssamagu,
vana emisse unenägu!

Mustjala. RKM II 75, 304 (2). 1958.


815

2.

Märt-lärt, labakinnas,
seasöel, potinöel!
Pai Märt, pai Märt - ma ka Märt.
Sääl ma nägin sandimardi,
igavese metsahundi!

Mustjala. RKM II 75, 643 (32). 1958.


360. SINTI-MARTI.
816

Sinti-marti, santi-marti,
jäta minu perse peksimata,
uruauku upsimata,
rabaauku rapsimata.

Kaarma. RKM II 5, 644 (17). 1947.