1060. LÄHME KULDKIRIKUSSE. 2168 Ku'u me lähme vasta üöda, vasta üöda, vasta päeva, vasta pilgesta pimeda, vasta turgesta tumeda? Lähme kuldase kiriku, hobedase torni alle. Mis meil säälda annetakse? Kuus kullavüökkesta, sada saksa naastlukesta. Kuhu me nied paneme? Väime värava piale, äia särgiviere piale, ämma patjapüüri piale. Haljala. EÜS X 1606/7 (161). 1913. 1061. RIIA RIKKUMINE. A. 2169 Noored mehed, hellad vennad, lööme liiki, lähme ära, lähme rinnu Riia poole, tasa Tallilinna poole! Lähme Riiga rikkumaie, Tallilinna tappemaie, Põltsamaada põletamaie! Ütlen jälle uuest ümber, uuest ümber, taas tagasi: jäägu Riiga rikkumata, Tallilinna tappemata, Põltsamaa põletamata! Jäägu Riiga soola tuua, Tallinna raha taguda, poistel tuua poordisida, naistel tanu narma'aida, tüteril sinekivida, vanal meestel pannelvöida. Poisid kiidid poordisida, naised tanu narma'aida, tüterid sinekivida, vanad mehed pannelvöida. Kadrina. H II 10, 91/2 (92). 1889. B. 2170 Nuored mihed, vennikäsed, tuoge püssüd püöningilta, tutserid tualaelta, käsiammud ahju päältä, rohusarved räüstä'ästä! Juba tulid kirjad keiserista, raamat tuodi Rakveresta: mingä Riiga rikkumaie, Tallelinna tappemaie, Vormi kinni vottemaie, Pohlamaad poletamaie! Raamat tuodi Rakveresta, palveraamat Paide'esta: kierä ümbär, Keila härra, püörä ümbär, Püssü saksa! Jäägu Riiga rikkumata, Tallelinna tappemata, Vormi kinni vottematal Jäägu Riiga suola tuua, Tallinna raha taguda, Vormi vottimi valada; miestel tuua muekasida, naistel ummuskengasida, poistel tuua pungasida, tüttärdel punasi paelu. Jo tuodi sana järella, juba Riiga rikkutie, Tallelinna tappetie, Pohlamaa poledetie. Kesse rikkus Riia linna? Siga rikkus Riia linna. Kesse tappis Tallelinna? Lammas tappis Tallelinna. Kesse Pohlamaa poletas? Porsas Pohlamaa poletas. Kuusalu. EÜS VIII 2128/9 (434). 1910-11. C. 2171 Lähme rinnu, Riia kuked, tasa, Tallinna kanased, võidu, Võnnu neitsikesed! Lääme Riiga rikkumaie, Tallinna tappamaie, Võnnu kinni võttamaie, Põltsamaad põletamaie! Vahti'ga hüüdis valli päälta, härra aida ääre päälta, kodanik koja laelta: "Viru neiud, neitsikesed, - Harju neiud, ainekesed, ärge rikke Riia linna, ärge tapke Tallilinna, põletage Põltsamaad! Olgu Riiga rikkumata, Põltsamaa põletamata. Olgu Riiga soola tuua, Tallinna raha taguda, Võnnu võtmita valada, Riiga lukku kirjutada, poistel tuua poortisida, naistel tanu narma'aida, tütardel sinekivida. Poisid kiidid pollesida, naised tanu narma'aida, tüttared sinikivida!" Haljala. EÜS II 715/6 (207). 1905. D 1. 2172 Lähme Riiga rikkumaie, Tall'na linna tappemaie, Põltsamaad põletamaie! Oh sinna hullu neiu noori, kudas sina rikud Riia linna, kudas tapad Tall'na linna, kudas Põltsamaa põletad? Rinnu mina rikun Riia linna, jalu tapan Tall'na linna, põlvili Põltsamaa põletan. Tori. H III 5, 539 (11). 1888. D 2. 2173 Hellakese vellekese, tulge teie meie poole, meie lääme teie poole! Lääme kokku kolmekesi, seltsi mehi seitsmekesi, lääme sis Riiga rikkumaie, Talina tahandamaie, Võnnu kinni võttamaie, Põltsamaa põletamaie! Kes meil vastu tullenesse? Tuli vastu suur Sulevipoiga, Sulevi-Kalevipoiga, hää ilma Päevapoiga: "Tere, tere, hella velle, kus tei lääde, hella velle?" Oh sa suur Sulevipoiga, Sulevi-Kalevipoiga, hää ilma päevapoiga, mei lääme Riiga rikkumaie, Talina tahandamaie Võnnu kinni võttamaie, Põltsamaa põletamaie! "Hellakese vellekese, kellek rikud Riia linna, kellek võtad Võnnu linna, kellek Talina tahandad, kellek Põltsamaa põletad? Ole teil püssi peona, raudakangi kaendelessa?" Oh sa suur Sulevipoiga, Sulevi-Kalevipoiga, hää ilma päivapoiga! võidu võtam' Võnnu linna, põlvi Põltsamaa põletam'. "Hellakese vellekese, jätke Riiga soola tuua, Talina tabade tegijas, Võnnu võtite valajas!" Paistu. EKS 8°2, 441/2 (9). 1877. D 3. 2174 Lätsim' alta harva mõtsa, päälta pikka pihlamõtsa, kõrvast me kõre varigu, hillult, hillult hiide kaudu, sala me Salatsi kaudu. Saime Hiide kotte'elle, vahel Hiide vaie'elle, kui ei kuule Hiide koera haugu ei Hiide halli rakka, kuule ei Hiide noorimeesi. Saime Hiide kotte'elle - tiltsu võts hani tinane, helki võtiv hõbehelme, lõksu võtiv hõbelooga. Sis küll kuuliv, sis küll näive, sis küll kuuliv Hiide koera, näive Hiide noorimeesi. "Kulle, kos lääde, näiu noore, tulge sissi ööse'esse! Minge homen hommukulta. Hommukult udsu madale, hommukult kaste kasine, sis ei nilstu ega kastu, sis ei niistu niitisukka ega kastu kaali põlle, udsu ei tule ummiskengä pääle! Kos te lääde, näiu noore?" "Me lääme Riiga, me lääme Võnnu Me lääme Riiga rikkumaie, Võnnu kinni võttamaie!" "Näiukõise noorekõise, mikege rikude Riia linna, mikege võtade Võnnu linna?" "Süli rikum' Riia linna, käsi võtam' Võnnu linna!" Karksi. H III 5, 865/7 (1). 1889. E 1. 2175 Lähme, lähme, käime, käime, lähme rinnu Riia poole, tasa Tallilinna poole! Lähme Riiga rikkumaie, Tallilinna tappemaie, Põltsamaad põletamaie, Venemaad veristamaie! Jätame Riia rikkumata, Tallilinna tappemata, Venemaa veristamata! Lähme, lähme, käime, käime, lähme seie öömajale, seie roosipuu vahele, õunaõite keske'elle! Oleme homme varased, enne teisi tedrekesi, enne kui nirki niidab kaare, niidab kaare, niidab kaksi, hakkab kolmat niitemaie! Peetri. EÜS IX 978/9 (53). 1912. E 2. 2176 Ikka peame meie käima, ööse käima, päeva käima, öösel käima öövilula, päeva käima päävalula. Kus me lähme vasta ööda, vasta ööda, vasta koitu, vasta pilgesta pimedat, vasta koitu kullasemat? Lähme rinnu, käime kõrvu, lähme rinnu Riia poole, tasa Tallilinna poole. Lähme Riiga rikkumaie, Tallilinna tappemaie, Venemaad veristamaie, Põltsamaad põletamaie! Jätame, jätame, hellad vennad, jätame Riia rikkumata, Tallilinna tapemata, Põltsamaa põletamata, Venemaa veristamata! Lähme koju kulla peale, õue lähme hõbeda peale, vaskise värava peale, tinase teerajale! Järva-Jaani. EÜS VII 1570/1 (78).1910. 1062. LÄHME KUUD KUULAMA. 1. 2177 Kuhu me lähme kolmekesti, üle välja viiekesti? Me lähme kuud kuulamaie, päeva ju vaatamaie, tähte ju teretamaie - kas on kuul kuube seljas või on päeval pärga peassa, kas on eha ehte'essa, kas on tähtel tärni rinnas! Ei olnd kuul kuube seljas ega olnd päeval pärga peassa, ei olnd eha ehte'essa, ei olnd tähtel tärni rinnas. Kuu see mängis kudrestega, päev see mängis pärlestega, eha hõbehelmestega. Jõelähtme. H IV I, 391 (1). 1889. 2. 2178 Kus me'e lähme vastu ööda, vastu ööda, vastu kuuda? Lähme kuuda kuulamaie, päevada vaatamaie: kas kuu teeneb õluta, päeva mõlgutab mõduda? Ei kuu teinud õlut, päev ei mõlguta mõduda. Kuu ju kudus kanga'aida, päeva lõhkus lõuendida. Väike-Maarja. H II 11, 587 (3). 1889. 3. 2179 Läksin läbi alta ilma, alta ilma, pealta päeva, kirju pilve keske'elta, valgepilvede vahelta, sinipilvede seasta. Läksin kuuda kuulatama, pääva varjult vaatama: kas see kuu oli õlut teinud, päe oli virret veeretanud? Kuu see mängis kupudega, ehavalge helmestega, päävavalge pärreldega, sõel see mängis sõrmustega. Taevas tantsis, maa müirises vikerkaar lõi viiulid. Audru. H II 19, 850 (2). 1889. 1063. KUU MÄNGIB KUDRESTEGA. 1. 2180 Lähme, hellad, käime, kullad, lähme, hellad, öövalulla, käime, kullad, kuuvalulla, sõsarad, sõlevalulla, ema helmeste ilulla, pärjed, päevapaiste'ella! Kuu ei riku kuue toime, pääva'i riku pärja kirja, iha hõbehelme'eida. Kuu meil mängib kudrustella, päeva mängib pärlidella, iha hõbehelmestella Haljala. H IV I, 57 (11). 1888. 2. 2181 Kohe lähme vasta ööda, vasta ööda, vasta kuuda, vasta tilgasta pimedäd, vasta eha helkimista, vasta kuu kukumista? Kuu mängib kudrustega, päe mängib pärletegä, eha hõbehelmedegä. Pimedässe jäeme, käeme, videvikku viibisime: videvikku viib meid poissi, pimedässe petäb peigu. Kolga-Jaani. H III 14, 746 (16). 1891.